Kinnistu müügileping ja asjaõigusleping

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Rakvere notar Marika Saaver, kelle büroo asub aadressil Rakveres, Turu pl 3, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. 1 RAKVERE NOTAR MARIKA SAAVER Notari ametitegevuse raamatu registri nr. 916 KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAŐIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Rakvere notar Marika Saaver, notaribüroos, Rakveres Turu plats 3, kümnendal septembril kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (10.09.2019.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Osaühing Vinni Varahaldus, registrikood 11235031, aadressiga Tööstuspargi tn 6, Vinni alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46601, elektronposti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud müüja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Alar Kulp, isikukood 37206075228, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, edaspidi nimetatud müüja esindaja; Eesti Vabariigi nimel Kaitseministeerium, mis on registreeritud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikood 70004502 all, aadressiga Sakala tn 1, Tallinn, 15094, elektronposti aadress: [email protected], edaspidi nimetatud ostja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, edaspidi nimetatud ostja esindaja. Osalejad koos edaspidi ühiselt pooled ja kes avaldavad soovi sõlmida alljärgneva kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, edaspidi nimetatud leping. 1. LEPINGU ESE 1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse on kantud kinnistusregistri registriossa nr 1445402, kinnistu nimetusega Sepatoa, järgmiste andmetega: katastritunnus 35206:002:0820, pindala 6,06 ha, aadress Sepatoa, Kolgu küla, Kuusalu vald, Harju maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel) Teise jakku on omanikuna sisse kantud Osaühing Vinni Varahaldus (registrikood 11235031, Vinni vald). Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. Kaaskoormatud kinnistud nr: 181102, 237202, 241102, 608002, 868902, 1342002, 1402502, 1446402, 1817002, 4984602. Sisse kantud 11.01.2007. 22.05.2012 kinnistamisavalduse alusel muudetud 1.06.2012. Kohtunikuabi Helle Miller. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.  2 1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksus katastritunnusega 35206:002:0820 on hoonestamata. 1.3. Vastavalt e-notari infosüsteemi andmetele on Katastriüksuse 35206:002:0820 kitsendused: Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 3317 m²; nähtus: maardla (Ohepalu); Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 60556 m²; nähtus: kaitseala (Ohepalu looduskaitseala); Piiranguvöönd: ulatus: 45486 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrastes bonasia (laanepüü)); Piiranguvöönd: ulatus: 13152 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Caprimulgus europaeus (öösorr)); Piiranguvöönd: ulatus: 45486 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dendrocopos minor (väike-kirjurähn)); Piiranguvöönd: ulatus: 13152 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrao tetrix (teder)). Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri, jõustunud 28.03.2014.a., vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 07.03.2014.a. nr.34 (RTI, 18.03.2014, 4) Kaitseala valitseja on keskkonnaamet. 1.4. Lepingu esemeks on müüjale kuuluv käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2. POOLTE AVALDUSED 2.1. Müüja esindaja kinnitab, et: 2.1.1. lepingu ese on müüja omandis ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei ole võõrandatud kasvava metsa raieõigust või mistahes muul viisil käsutatud. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei ole alates 12.11.2015.a teostatud kasvava metsa mistahes raietöid. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust, sellist reostust ei ole esinenud 3 aasta jooksul enne käesoleva lepingu sõlmimist ja müüjale ei ole tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi. 2.1.2. lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti peale lepingu punkti 1.3. nimetatud kitsenduste müüjale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid (sealhulgas pole müüjale esitatud teateid ega avaldatud infot projekteeritavate kitsenduste planeerimisest lepingu eseme suhtes); Lepingu esemeks olev maa ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, lepingu eseme suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi ning selle suhtes ei ole kinnistusjaoskonnale esitatud kinnistamisavaldusi, 2.1.3. lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 2.1.4. lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata; 2.1.5. müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed; 2.1.6. lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusjaoskonnale esitatud kinnistamisavaldusi;  3 2.1.7. lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maaaluseid tehnovõrke ega –rajatisi ja kinnistult ei ole juurdepääsu avalikule teele; 2.1.8. kinnistu kõlvikulises koosseisus on 4,51 ha metsamaad, 1,55 ha muud maad; 2.1.9. äriühing on kantud äriregistrisse ja ta on kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega asutatud ja tegutsev juriidiline isik ning tal on seaduses ettenähtud piisav õigusvõime käesoleva lepingu sõlmimiseks ja esitatud õigusvõimet tõendavates dokumentides muudatusi tehtud ei ole; 2.1.10. esindatava suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole esindatava suhtes algatatud likvideerimismenetlust; 2.1.11. tema kui juhatuse liikme volitused on kehtivad, neid ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ja tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks müüja nimel. 2.2. Ostja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud ostjale müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest; 2.2.2. ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest kinnisomandi seadusjärgsetest kitsendustest ning on teadlik lepingu eseme suhtes kehtestatud kasutuspiirangutest ja kohustustest, ei loe neid lepingu eseme puudusteks ja kohustub neid järgima; 2.2.3. Ostja esindaja mõistab notari selgitusi, mille kohaselt puudub lepingu esemele vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, mistõttu on tal õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja, millise juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel, mis tuleb kanda kinnistusraamatusse reaalservituudina. Vaatamata eelnimetatud selgitustele soovib ostja osta lepingu eseme enne juurdepääsu tagava servituudi seadmist ja võtab sellest tulenevad riskid enda kanda. 2.2.4. ostja on teadlik lepingu punktis 1.1. kolmandasse jakku kantud kandest; 2.2.5. temale käesoleva tehingu tegemiseks antud volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ja tal on kõik õigused sõlmida leping selles toodud tingimustel (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkiri nr.64-30.08.2019.a. kinnisasja avalikes huvides omandamine ja Tallinna notar Merle Saar-Johanson poolt 15.03.2017.a. notari ametitegevuse raamatu reg. nr.744 all tõestatud volikiri); 2.3. Pooled kinnitavad, et 2.3.1. nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude (sealhulgas kinnisasjaga seotud looduskaitseliste kitsenduste ja projekteeritavate looduskaitsealade, juurdepääsu avalikule teele) täiendavat kontrollimist ka teabenõude korras vastavaid andmeid omavatelt ametiasutustelt ja registripidajatelt notari poolt; 2.3.2. nad on teadlikud asjaolust, mille kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi; 2.3.3. nad peavad notari antud selgitusi lepingu sõlmimisel ammendatavateks ning vaatamata kõigile käesolevas lepingus esitatud andmetele ja notari poolt antud selgitustele soovivad osalejad sõlmida lepingu selle toodud tingimustel ja võtavad sellest tulenevad riskid enda kanda; 2.3.4. nad on teadlikud, et käesoleva lepingu punktis 2.2.5. nimetatud käskkirja on  4 võimalik 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, vaatamata sellele soovivad nad sõlmida käesoleva lepingu ja võtavad võimalikud kahjunõuded enda kanda. 3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA MÜÜGIHIND 3.1. Müüja müüb lepingu eseme ostjale ning ostja ostab lepingu eseme (Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgu külas asuv Sepatoa kinnisasi, kinnistu registriosa nr 1445402) hinnaga kakskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üks (€29771) eurot, millest: 3.1.1. kakskümmend neli tuhat seitsesada kaheksa (€24 708) eurot on Sepatoa kinnisasja väärtus ja hüvitis saamata jääva tulu eest vastavalt KAHOS § 11 lõikes 2 sätestatule; 3.1.2. neli tuhat üheksasada nelikümmend kaks (€4942) eurot on täiendav hüvitis kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest vastavalt KAHOS § 15 lõikes 3 sätestatule; 3.1.3. ükssada kakskümmend üks (€121) eurot on täiendav hüvitis kinnisasja menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest vastavalt KAHOS § 17 lõikes 1 sätestatule, milline summa on ostja poolt müüjale käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks tasumata; 3.2. Ostja kohustub tasuma peale käesoleva lepingu sõlmimist müügisumma kakskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üks (€29771) eurot Osaühing Vinni Varahaldus arvele nr. EE267700771002684656 viie (5) pangapäeva jooksul arvates ostja kandmisest kinnistusraamatusse omanikuna. 3.3.müüja esindaja ja ostja esindaja avaldavad ühel meelel, et nad ei soovi asjaőiguslepingu sőlmimist edasi lükata kuni müügitingimuste täieliku täitmiseni vastavalt käesoleva lepingu punktile 3.2. ning ei soovi omandi üleminekut tagava märke kandmist ostja kasuks kinnistusraamatusse ega kinnistut koormata reaalkoormatisega müüja kasuks ega lepingust tulenevat nõuet tagada hüpoteegiga müüja kasuks. Eelnimetatust tulenevad tagajärjed ja riskid vőtavad pooled enda kanda, mida kinnitavad lepingule allakirjutamisega. 3.4. Müüja esindaja avaldab, et müüja on nõus müügisumma kandmisega käesolevas lepingu punktis 3.2. nimetatud tingimustel, millega loetakse müügisumma müüjale tasutuks. 4. VALDUSE ÜLEANDMINE 4.1. müüja esindaja ja ostja esindaja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse müüja poolt ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega, 4.2. müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on müüja valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu ese ostjale üle seisundis, millises see oli ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle otsese valduse üleandmisel; 4.3. müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.  5 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Pooled on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja, oma esindaja isikus, lubab ning ostja, oma esindaja isikus, avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 1445402 teises (II) jaos senine kanne Osaühing Vinni Varahaldus (registrikood 11235031) kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED - Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. - Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. - Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. - Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. - Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. - Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. - Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. - Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. - Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. - Võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kuid ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav,  6 võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. - Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. - Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnevata kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). - Võlaõigusseaduse § 499 lg 1 kohaselt peab ehitise kindlustanud kindlustusandjale viivitamatult teatama ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest. - Võlaõigusseaduse § 501 kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingust tulenevat kohustust ja kindlustusandja vabaneb seetõttu oma täitmise kohustustusest kindlustusvõtja ees, peab kindlustusandja siiski täitma kohustuse hüpoteegipidajale, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vabaneb oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees, kuna kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Võlaõigusseaduse § 502 kohaselt läheb hüpoteek ulatuses, milles kindlustusandja selliselt nõude rahuldas, üle kindlustusandjale. - Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. - Vastavalt käibemaksuseadusele ei maksustata kinnisasja või selle osa käivet; maksustatakse ehitise või ehitise osa ehitusseaduse tähenduses ja selle aluse maa võõrandamist enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning ilma ehitisteta kruntide võõrandamist. Käibemaksuseaduse rakendussätete kohaselt ei maksustata käibemaksuga ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutamiselevõttu ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist kui ehitamist on alustatud või maatükk on soetatud enne 1 maid 2004. - Vastavalt maamaksuseaduse §-le 7, kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust. Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele  7 enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt arvutatud intress on väiksem kui 5 eurot, jäetakse intress arvestamata ja intressinõue esitamata. - Vastavalt maamaksuseaduse §-le 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kinnistusraamatus mittekajastuvale maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. - Maamaksuseaduse § 10 kohaselt, kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. Maa koormamisel hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja. - Vastavalt Notariaadimäärustik § 37-le on notar osalejate taotlusel õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teadet rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise kohta, teadet ostueesõigust omavale isikule müügilepingu sõlmimise ja selle sisu kohta. - Vastavalt notariaadimäärustiku §-le 23¹ on tehinguosalisel pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdepääsuõigus endaga seotud notariaalselt tõestatud dokumendile. - Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lg-le 2 volitus lõpeb, kui: 1) esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; 2) tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks; 3) volituse tähtaeg möödub; 4) saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; 5) esindatav võtab volituse tagasi; 6) esindaja loobub volitusest; 7) see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust; 8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; 9) esindatav sureb; 10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; 11) kuulutatakse välja esindatava pankrot; 12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. - Vastavalt Looduskaitseseaduse § le 16 on kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. - Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. -Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. -Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja  8 võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. -Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. Ostueesõiguse kehtivus ei sõltu kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmisest. - Ostueesõigust teostab riigi nimel keskkonnaminister või tema volitatud isik. Ostueesõigusega omandatava kinnisasja omandi üleandmise kulud kannab riik. - Asjaõigusseaduse § 172. Reaalservituudi mõiste (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. § 173. Reaalservituudi tekkimine (1) Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (5) Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. - Asjaõigusseadus § 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. 7. NOTARI POOLT ON KONTROLLITUD 7.1. osalejate isikusamasus; 7.2. lepingu eseme kinnistusraamatu kanded vastavalt kümnendal septembril kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (10.09.2019.a.) elektroonilise kinnistusregistri väljatrüki alusel. 7.3. lepingu eseme kuulumine müüjale ja lepingu eseme käsutusõiguse olemasolu vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 1445402 väljatrükile, omandamise dokumendile; 7.4. müüja õigusvõime ja esindaja volitused vastavalt Maakohtu registriosakonna andmetele seisuga 10.09.2019. Ametlikes Teadaannetes ei nähtu kandeid (pankrotimenetluse teated, täitemenetluse teated) müüja kohta. 7.5. ostja esindaja volitused vastavalt volikirjale. Ametlikes Teadaannetes ei nähtu kandeid volikirja tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kohta.  9 8. LÕPPSÄTTED 8.1. Pooled avaldavad, et: 8.1.1.lepingu sõlmimisega seotud notaritasu: Kinnistu müügileping ja asjaõigusleping 106,00 eurot (tehinguväärtus 29 771,00 eurot: notari tasu seaduse § 3,4,22,23). + käibemaks 20 % 21,20 eurot. Kokku 127,20 eurot + eeltoodud tasule lisandub ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 lg 1 kohaselt 0.19 eurot + k/m(20%) 0.04 eurot iga A4 formaadis lehe eest ning digitaalärakirja tasu vastavalt notari tasu seaduse §31-15 ja § 35 lg 1 kohaselt 12.75 eurot (lisandub k/m 20%) + iga A4 formaadis lehe eest 0.19 eurot + k/m (20%) 0.04 eurot tasub vastavalt nendevahelisele kokkuleppele ostja; Vastavalt notari tasu seadusele § 38 lg 2 mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt; 8.1.2. lepingu alusel kinnistusraamatusse tehtavate kannete eest uue omaniku sisse kandmine vastavalt Riigilõivuseadusele § 25 riigilõivuvaba. 8.1.3.lepingus nende poolt esitatud andmed on tõesed ja selles on kajastatud kõik käesoleva tehinguga seotud nendevahelised kokkulepped ja tähtsust omavad asjaolud ning nad kinnitavad, et saavad aru lepingu sisust ja lepingust tulenevatest õiguslikest tagajärgedest. 8.1.4.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale. 8.1.5.Osalejad avaldavad, et nad ei soovi vastavalt Notariaadiseaduse § 30-le, et notar koostaks ja edastaks pooltele käesoleva tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad (s.h. ka Maakohtu kinnistusjaoskonna otsuseid). 8.1.6.Osalejad annavad nõusoleku viia käesolev leping kooskõlla kinnistuskohtuniku ettekirjutusega ja volitavad notarit tegema lepingus parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda lepinguosaliste vahelisi kokkuleppeid ning ei too kaasa lepinguosaliste tahtevastaseid tagajärgi. 8.2.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes(1) originaaleksemplaris, mis säilib Rakvere notar Marika Saaveri notaribüroos. 8.3.Notar esitab digitaalärakirja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonnale viie (5) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise eest ette nähtud notaritasu ning lepingu alusel taotletavate kannete eest ette nähtud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi saamisest. Täitemenetluse seadustiku kohaselt kuulub täitmisele notari tasu maksmise arve. Käesoleva akti koostamise päeval väljastatakse notariaalaktist ärakirjad Osaühing Vinni Varahaldus esindajale ja Eesti Vabariik esindajale. Osalejad loobusid notariaalaktis viidatud dokumentide ette lugemisest ja notariaalaktile lisamisest ja avaldavad, et neile on dokumentide sisu teada. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud. Notariaalakt on antud notariaalakti tõestaja poolt osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. ___________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi, allkiri ___________________________________________________________ ees-ja perekonnanimi, allkiri