Eelnõu tutvumine ja arvamuse avaldamine

Saatja: Diane Salimaa </o=Eesti KV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=8b993fa5685a4c1a9923e9bf2a2cfbaa-Diane Benhard> Saaja: Maris Freudenthal Teema: AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa eelnõu edastamine Tere! Edastan Keskkonnaameti 03.09.2019 kirja nr 14-6/19/101-5, millega teatakse, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI1 23.10.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel on valminud vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelhinnangu ja loa eelnõu vee võtmiseks pinnaveehaardest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks. Kaitseministeerium on sama loamenetluse raames 24.01.2019 kirjaga nr 12-1/19/230 andnud maaomaniku nõusoleku. Kuna veeseaduse § 17 lg 1 mõistes on maaomanik Kaitseministeerium, teavitasin Keskkonnaametit, et edaspidi edastataks kõnealuses vee erikasutusloa menetluses kirjad ka Kaitseministeeriumile kui menetlusosalisele. Lugupidamisega Diane Salimaa Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Taristuosakond Kinnisvarabüroo Keskkonnajuht 717 0538 Aleksandr Timofejev Teie 16.05.2019 tootmisdirektor AKTSIASELTS TALLINNA VESI Meie 03.09.2019 nr 14-6/19/101-5 [email protected] Vee erikasutusloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Austatud Aleksandr Timofejev Keskkonnaamet teatab, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI1 23.10.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse2 alusel on valminud vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelhinnangu ja loa eelnõu vee võtmiseks pinnaveehaardest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks. Keskkonnaamet edastab Teile eelnõud arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks3. Teie arvamust ja vastuväited ootame kahe nädala jooksul kirja kätte saamisest alates (hiljemalt 17.09.2019) aadressile Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna [email protected]. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks mitte läbi viia avalikku istungit4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Lisad: 1. KORRALDUS_eeln6u_AKTSIASELTS TALLINNA VESI.pdf 2. L.VV/332501_eeln6u_AKTSIASELTS TALLINNA VESI.pdf 3. Eelhinnang_eeln6u.pdf Teadmiseks: Menetlusosalised vastavalt nimekirjale Leana Lõhmus 786 8369 [email protected] 1 Registrikood 10257326; aadress: Ädala 10, Tallinna linn, Harju maakond, 10614. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.10.2017 nr 14-6/17/12115 all. 3 Haldusmenetluse seadus § 40 lõige 1. 4 Haldusmenetluse seadus § 50 lõige 2 punkt 1. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU 03.09.2019 KORRALDUS Vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmine I ASJAOLUD 1.1. AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326, aadress Ädala tn 10, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10614, edaspidi ka ettevõte) esitas 23.10.2017 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse1. AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb tähtajatut vee erikasutusluba vee võtmiseks pinnaveehaardest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks. 1.2. Vee erikasutusluba taotletakse seoses vee erikasutusloa nr L.VV/322982 (antud 28.03.2013 korraldusega nr HJR1-15/13/240-2 ,,Vee erikasutusloa andmine“, kehtivus 01.04.2013−31.03.2019, edaspidi ka varasem luba), mida on pikendatud kuni 30.09.2019. 1.3. Tulenevalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 peab vee erikasutusluba olema, kui võetakse vett pinnaveekogust enam kui 30 m3 ööpäevas, võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas, juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse ja kui toimub veekogu paisutamine. VeeS § 9 lg 5 alusel on vee erikasutusloa andja Keskkonnaamet. 1.4. Keskkonnaamet kontrollis vee erikasutusloa taotluse vastavust VeeS ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 ,,Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid’’ (edaspidi määrus nr 18) nõuetele ja palus 08.12.20172 ettevõttel vee erikasutusloa taotlust täiendada hiljemalt 08.02.2018. AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 22.01.20183 ja 05.02.20184 saadetud kirjadega vee erikasutusloa taotlust täiendavad materjalid. 1.5. Endiselt oli vee erikasutusloa taotluses puudu VeeS § 17 lg 1 alusel nõutavad 14 maaomaniku nõusolekud. 1.6. Tulenevalt vee erikasutusloa taotluse mahukusest, menetluse keerukusest ning kavandatava tegevuse (joogiveega varustamise tagamine) suurest avalikust huvist, puuduolevate maaomanike nõusolekute vähesusest (vt korralduse p 1.5), võrreldes vajalike maaomanike nõusolekutega, ning arvestades, et muud esitatud andmed olid piisavad menetluse alustamiseks, võttis Keskkonnaamet AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa taotluse menetlusse 22.02.20185 (edaspidi 22.02.2018 kiri) ning palus esitada puuduolevad maaomanike nõusolekud hiljemalt 31.08.2018. 1.7. Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 41, pikendas Keskkonnaamet 22.02.2018 kirjaga vee erikasutusloa taotluse menetlustähtaega kuni 01.11.2018. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 23.10.2017 nr 14-6/17/12115 all. 2 Registreeritud DHS 08.12.2017 kirja nr 14-6/17/12115-3 all. 3 registreeritud DHS 22.01.2018 kirja nr 14-6/17/12115-4 all. 4 Registreeritud DHS 05.02.2018 kirja nr 14-6/17/12115-5 all. 5 Registreeritud DHS 22.02.2018 kirja nr 14-6/18/2671 all.  EELNÕU 03.09.2019 1.8. AKTSIASELTS TALLINNA VESI saatis vee erikasutusloa taotlust täiendavad materjalid 21.08.20186, mille hulgas olid VeeS § 17 lg 1 alusel nõutavad 12 maaomaniku nõusolekud, sh: 1. Harju Maakohtu 24.04.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-5295, millega kohus kinnitas AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja kinnistuomaniku kompromissi, mille ühe tingimuse kohaselt annab kinnistuomanik (kinnistu aadressiga Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Utita (registriosa nr 11463502; katastritunnus 36302:002:0286)) nõusoleku AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt Paunküla veehoidla7 paisutamiseks; 2. Harju Maakohtu 15.06.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-8353 (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi Osaühing MATTS KT (registrikood 10296272) vastu veehoidla mõjutuste talumiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks), millega kohustatakse Osaühingut MATTS KT kuni tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni taluma Harju maakond, Rae vald, Vaskjala küla, Ujula tee 17 kinnistul (registriosa nr 9316302; katastritunnus 65301:003:0452; edaspidi Ujula tee 17 kinnistu)) ja Harju maakond, Rae vald, Vaskjala küla, Ujula tee 25 kinnistul (registriosa nr 9327302; katastritunnus 65301:003:0455; edaspidi Ujula tee 25 kinnistu)) AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt Vaskjala veehoidla paisutamisega jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel: normaalpaisutuskõrgusel 38,00 meetrit, maksimaalsel paisutuskõrgusel 39,40 meetrit, minimaalsel paisutuskõrgusel 36,70 meetrit mõõdetuna Kroonlinna nullist absoluutmeetrites. 1.9. AKTSIASELTS TALLINNA VESI saatis 31.08.2018 vee erikasutusloa taotlust täiendavad materjalid seoses Pirita tee sademevee väljalaskmetega8. 1.10. Arvestades, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI oli puudu VeeS § 17 lg 1 alusel nõutavad kahe maaomaniku (kinnistu aadressiga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Jõe (registriosa nr 6288102, katastritunnus 14001:003:0064,; edaspidi Jõe kinnistu) ja kinnistu aadressiga Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla, Niidimetsa, (registriosa nr 9939502, katastritunnus 14001:002:1812,; edaspidi Niidimetsa kinnistu)) nõusolek ning arvestades ettevõtte 16.08.2018 kirjaga nr 3/1851901 saadetud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotlust9 ja vee erikasutusloa taotluse puuduste olemust, määras Keskkonnaamet kooskõlas HMS § 15 lg 2 ja määruse nr 18 § 13 lg 3 puuduste kõrvaldamise tähtajaks 31.10.201810 (vt korralduse p 2.5.7.6.). 1.11. AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 25.10.2018 kirjaga nr 3/1869402 vee erikasutusloa taotluse puuduste kõrvaldamiseks puuduolevate maaomanike (Jõe kinnistu ja Niidimetsa kinnistu) nõusolekute kohta Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-9777 (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi M.T. vastu kinnisasja kitsenduse talumiseks kohustamise ning nõusolekute andmiseks kohustamise nõuetes) ja Harju Maakohtu 11.10.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-8354 (vt korralduse p 1.13) (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi T.I.K. vastu kohustamaks kostjat taluma kinnisasja kitsendusi ning andmaks nõusoleku Aavoja11 paisutamiseks12. 6 Registreeritud DHS 21.08.2018 kirja nr 14-6/18/13576-2 all. 7 Keskkonnaregistrikood (edaspidi KKR kood): VEE2031910. 8 Registreeritud DHS 31.08.2018 kirja nr 14-6/18/13576-5 all. 9 Registreeritud DHS 16.08.2018 kirja nr 14-6/18/13576 all. 10 Registreeritud DHS 24.08.2018 kirja nr 14-6/18/13576-4 all. 11 KKR kood: VEE1086600. 12 Registreeritud DHS 26.10.2018 kirja nr 14-6/18/13576-7 all.  EELNÕU 03.09.2019 1.12. Kuigi eelnevalt nimetatud Harju Maakohtu kohtumäärused olid edasi kaevatavad ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 390 lg 2 kohaselt, mistõttu oli Keskkonnaametil võimalik asuda vee erikasutusloa andmise otsustamise eelnõud ette valmistama. Tuginedes HMS § 41 pikendas Keskkonnaamet 01.11.2018 haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 01.02.201913. 1.13. AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 29.11.201814 Keskkonnaametile Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-9777 (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi Jõe kinnistu omaniku vastu kinnisasja kitsenduse talumiseks kohustamise ning nõusolekute andmiseks kohustamise nõuetes), millega Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-9777. Seega on Jõe kinnistu omaniku nõusolek kohtu poolt asendatud hagi tagamise korras. Harju Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsus tagaseljaotsusena tsiviilasjas nr 2-18-8354 (jõustus 15.01.2019) (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi T.I.K. vastu kohustamaks kostjat taluma kinnisasja kitsendusi ning andmaks nõusoleku Aavoja paisutamise jätkamiseks) kohustab T.I.K. taluma Niidimetsa kinnistule AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt Aavoja paisutamisega jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel (mõõdetuna Kroonlinna nullist absoluutmeetrites) normaalpaisutuskõrgusel 50,98 m, maksimaalsel paisutuskõrgusel 51,05 m, minimaalsel paisutuskõrgusel 49,90 m15 kuni AKTSIASELTS TALLINNA VESI Aavoja paisutamisega jätkamiseks väljastatud vee erikasutusloa kehtivusaja lõpuni. 1.14. Keskkonnaamet palus 07.01.201916 Maa-ametilt VeeS § 17 lg 1 kohast tähtajatut nõusolekut pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaarde süsteemi veekogudes tulenevalt sellest, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa taotluse kohaselt jäävad paisutuse mõjualasse alljärgnevad Eesti Vabariigile kuuluvad kinnistud, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Maa-amet: Harju maakond, Rae vald, Kautjala küla, Jõeääre (registriosa nr 13461202, katastritunnus 65303:001:0083; edaspidi Jõeääre kinnistu); Harju maakond, Rae vald, Vaskjala küla, Metsa (registriosa nr 13547602, katastritunnus 65303:001:0049; edaspidi Metsa kinnistu); Harju maakond, Rae vald, Kautjala küla, Tirtsu (registriosa nr 14640302, katastritunnus 65301:001:3350; edaspidi Tirtsu kinnistu); Harju maakond, Rae vald, Limu küla, Veeääre (registriosa nr 9548650, katastritunnus 65301:001:4485; edaspidi Veeääre kinnistu). 1.15. Maa-amet teavitas 25.01.2019, et kinnistute kasutamiseks tuleb AKTSIASELTS TALLINNA VESI sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise leping Jõeääre, Metsa, Tirtsu ja Veeääre kinnistute osas17. Keskkonnaamet edastas 25.01.201918 Maa-ameti seisukoha 13 Registreeritud 01.11.2018 kirja nr 14-6/18/2671-2 all. 14 Registreeritud DHS 29.11.2019 kirja nr 14-6/18/2671-3 all. 15 Maa-amet. Üleminekumudeli kalkulaator. BK77 - EH2000 kõrguste üleminekumudel. 2016. http://www.maaamet.ee/rr/ymudel/. EH2000 Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem ehk Amsterdami nulli alusel on Aavoja paisul normaalpaisutustase (NPT) 50,803 m abs, kõrgeim paisutustase (KPT) 51,273 m abs ja madalaim paisutustase (MPT) 50,123 m abs. 16 Registreeritud DHS 07.01.2019 kirja nr 14-6/19/17 all. 17 Registreeritud DHS 25.01.2019 kirja nr 14-6/19/17-3 all. 18 Registreeritud DHS 25.01.2019 kirja nr 14-6/19/17-4 all.  EELNÕU 03.09.2019 AKTSIASELTS TALLINNA VESI ning palus ettevõttel teavitada Keskkonnaametit vastavasisulise kokkuleppe sõlmimisest esimesel võimalusel. 1.16. Keskkonnaamet palus 08.01.201919 Maanteeametilt VeeS § 17 lg 1 kohast tähtajatut nõusolekut pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaarde süsteemi veekogudes tulenevalt sellest, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa taotlusest jäävad paisutuse mõjualasse alljärgnevad Eesti Vabariigile kuuluvad kinnistud, mille valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maanteeamet: Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee (registriosa nr 10469950, katastritunnus 36302:002:0165; edaspidi 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee); Harju maakond, Anija vald, Ülejõe küla, 11134 Raudoja-Vikipalu-Kehra tee (registriosa nr 12806350, katastritunnus 14001:002:0260; edaspidi 11134 Raudoja-Vikipalu-Kehra tee). 1.17. Maanteeamet saatis Keskkonnaametile teadmiseks AKTSIASELTS TALLINNA VESI 23.01.2019 saadetud kirja nr 15-2/19/963-220, kus teavitas, et Maanteeametile teadaolevalt paikneb riigiteel 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee km 6,663 paisregulaator, mille sisse- ja väljavool ei asu teemaal, kuid teemaale jääb truubitoru. Paisurajatis ei ole kantud teeregistrisse, sest ei ole tee toimimiseks vajalik rajatis. Maanteeamet palus AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitada kinnitus, et paisurajatis riigiteel 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee km 6,663 muldkeha all kuulub taotlejale ning lisaks palus Maanteeamet esitada neile tutvumiseks paisurajatise tehnilise projektdokumentatsiooni. 1.18. Keskkonnaamet palus 08.01.201921 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt VeeS § 17 lg 1 kohast tähtajatut nõusolekut pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaarde süsteemi veekogudes tulenevalt sellest, et AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa taotluse kohaselt jäävad paisutuse mõjualasse alljärgnevad Eesti Vabariigile kuuluvad kinnistud, mille valitseja on Kaitseministeerium ning volitatud asutus on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus: Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Järveääre (registriosa nr 2438302; katastritunnus 36302:002:1362); Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla, Kolga metskond 82 (objekti kood KV10632; katastritunnus 35203:004:0136); Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Soodla veehoidla V2 (registriosa nr 14627450; katastritunnus 14001:003:0326); Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla, Teederisti (registriosa nr 13415002; katastritunnus 35206:001:0013); Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 6 (objekti kood KV8164; katastritunnus 35206:001:0008); Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Aegviidu metskond 72 (objekti kood KV46309; katastritunnus 14001:003:0273); Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Aegviidu metskond 139 (registriosa nr 9203150; katastritunnus 14001:001:0882); 19 Registreeritud DHS 08.01.2019 kirja nr 14-6/19/22 all. 20 Registreeritud DHS 30.01.2019 kirja nr 14-6/19/22-2 all. 21 Registreeritud DHS 08.01.2019 kirja nr 14-6/19/23 all.  EELNÕU 03.09.2019 Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Koitjärve metskond 16 (registriosa nr14230950; katastritunnus 14001:003:0157). 1.19. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andis 24.01.2019 kirjaga nr 12-1/19/230 oma nõusoleku pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaarde süsteemi veekogudes vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotluses esitatud andmetele ja tegevuse kirjeldusele22. 1.20. Keskkonnaamet palus 08.01.201923 Riigimetsa Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) VeeS § 17 lg 1 kohast tähtajatut nõusolekut pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaarde süsteemi veekogudes tulenevalt sellest, et ettevõtte vee erikasutusloa taotluse kohaselt jäävad paisutuse mõjualasse alljärgnevad Eesti Vabariigile kuuluvad kinnistud, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on RMK: Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Paunküla veehoidla (registriosa nr 13402050; katastritunnus 36302:002:0599); Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Paunküla metskond 8 (objekti kood KV1851; katastritunnus 36302:002:0440); Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Paunküla metskond 113 (objekti kood KV1843; katastritunnus 36302:002:0450); Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Soodla veehoidla V1 (registriosa nr 15115250; katastritunnus 14001:003:0325); Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Kolga metskond 79 (registriosa nr 15545450; katastritunnus 14001:003:0227); Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Raudoja veehoidla (registriosa nr 15122850; katastritunnus 14001:002:0841); Harju maakond, Anija vald, Ülejõe küla, Anija metskond 166 (registriosa nr 9804450; katastritunnus 14001:001:0914); Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla, Anija metskond 33 (registriosa nr 14950550; katastritunnus 14001:002:0408); Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla, Paunküla metskond 244 (registriosa nr 11815250; katastritunnus 14001:002:0752); Harju maakond, Anija vald, Kaunissaare küla, Anija metskond 187 (registriosa nr 14514502; katastritunnus 14001:002:0726). 1.21. RMK esitas 28.01.2019 kirjaga nr 3-1.1/60 nõusoleku ja tõi välja, et RMK hinnangul on pinnaveehaarde süsteemi veekogude toimimiseks otseselt mõjutatud RMK haldusalasse jäävate kinnistute hulk tunduvalt suurem, mistõttu tõi RMK välja kinnistud, mis samuti on otseselt mõjutatud Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaardes süsteemi veekogudes pinnaveeressursi reguleerimisest ning andis oma nõusoleku vee erikasutuseks ka neil RMK haldusalasse jäävatel kinnistutel24. 1.22. Seoses sellega, et sõlmimata oli Maa-ameti ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI vaheline isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning puudu oli Maanteeameti VeeS § 17 lg 1 kohane 22 Registreeritud DHS 24.01.2019 kirja nr 14-6/19/23-3 all. 23 Registreeritud 08.01.2019 kirja nr 14-6/19/21 all. 24 Registreeritud DHS 28.01.2019 nr 14-6/19/21-2 all.  EELNÕU 03.09.2019 nõusolek, pikendas Keskkonnaamet 31.01.2019 haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 31.03.201925. 1.23. Keskkonnaamet palus 04.03.201926 AKTSIASELTS TALLINNA VESI tagasisidet isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kohta Maa-ametiga Jõeääre, Metsa, Tirtsu ja Veeääre kinnistute osas. Keskkonnaamet palus ettevõttel 04.03.201927 esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 04.04.2019, maaomanike nõusolekud Paunküla-Kiruvere-Ardu tee ja Raudoja-Vikipalu-Kehra tee kinnistute osas ning riigivara isikliku kasutusõiguse seadmise dokumentatsioon või teave, millal on AKTSIASELTS TALLINNA VESI võimalik antud dokumendid esitada. 1.24. Keskkonnaamet pikendas 12.03.201928 ettevõtte vee erikasutusloa taotluse haldusmenetluse läbiviimise tähtaega kuni 30.09.2019 seoses vee erikasutusloa menetluse suhtes suure avaliku huviga, millest lähtuvalt tuleb arvestada, et vee erikasutusloa andmise otsuse ja vee erikasutusloa eelnõule esitatakse ettepanekuid või vastuväiteid, mistõttu võib tekkida vajadus õigusakti eelnõu avalikustada mitu korda. 1.25. AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 04.04.2019 selgituse, et on teinud taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks nii Maa-ametile kui ka Maanteeametile29. Maa-ameti kinnistute osas (Jõeääre, Metsa, Tirtsu ja Veeääre kinnistud) sõlmiti 20.03.2019 kasutusõiguse leping käskkirjaga nr 1-2/19/228 ,, Isikliku kasutusõiguse seadmine Jõeääre, Metsa, Tirtsu ja Veeääre kinnisasjadele’’. Jõeääre, Metsa, Tirtsu ja Veeääre kinnistud on 28.03.2019 kinnistamisavalduse nr 662 alusel kinnistusraamatusse sisse kantud 04.04.2019. Ettevõte teavitas samas kirjas, et on Maanteeametile esitanud taotlused riigi omandis olevate üksuste koormamiseks ning kui kasutuslepingud saavad nende üksuste osas sõlmitud, edastatakse vastavad tõendusdokumendid koheselt ka Keskkonnaametile. 1.26. AKTSIASELTS TALLINNA VESI esitas 16.05.2019 Maanteeameti kinnistute (Paunküla-Kiruvere-Ardu tee ja Raudoja-Vikipalu-Kehra tee) kasutamiseks vormistatud kasutuslepingud30. 1.27. AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa taotlusele olid lisatud alljärgnevad nõusolekud: 1. Tallinna Keskkonnaamet andis 05.10.2017 kirjaga nr 6.1-3.2/1174–2 tingimusliku nõusoleku vee võtuks Ülemiste järvest ja põhjaveekihtidest ning sademevee ja normidele vastavaks puhastatud reovee juhtimiseks suublasse tingimusel, et Haabersti sademevee väljalasku TL028 ei käsitletaks avariiväljalaskmena. 2. Kose Vallavalitsus andis 15.09.2017 kirjaga nr 8-7.2/1333-3 nõusoleku veekogu paisutamiseks (sh Paunküla veehoidla ja Pirita jõel Paunküla veehoidla veehaare). 3. Paide Vallavalitsus andis 26.06.2017 kirjaga nr 171 nõusoleku vee võtmiseks Tallinna linna pinnaveehaardesüsteemist veekogudest, sealhulgas Purdi profiili veehaardest Paide vallas. 4. Albu Vallavalitsus andis 21.06.2017 kirjaga nr 150 nõusoleku vee erikasutusloa andmiseks AKTSIASELTS TALLINNA VESI. 25 Registreeritud DHS 31.01.2019 kirja nr 14-6/19/101 all. 26 Registreeritud DHS 04.03.2019 kirja nr 14-6/19/101-2 all. 27 Registreeritud DHS 04.03.2019 kirja nr 14-6/19/101-2 all. 28 Registreeritud DHS 12.03.2019 kirja nr 14-6/19/214-2 all. 29 Registreeritud DHS 04.04.2019 nr 14-6/19/101-3 all. 30 Registreeritud DHS 16.05.2019 kirja nr 14-6/19/101-4 all.  EELNÕU 03.09.2019 5. Anija Vallavalitsus andis 17.08.2017 kirjaga nr 321 AKTSIASELTS TALLINNA VESI nõusoleku tähtajatuks vee erikasutuseks Anija valla territooriumile jäävatele Tallinna linna pinnaveehaardesüsteemi pinnaveekogudele. II KAALUTLUSED Vastavalt määruse nr 18 § 16 lg 1 p 1-4 teeb vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist, vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest, taotluse kohta esitatud seisukohtadest, keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) tulemustest. AKTSIASELTS TALLINNA VESI põhitegevusala on joogivee tootmine ja edastamine tarbijatele; reovee ja sademevee kogumine, puhastamine ja juhtimine suublasse; ning nende tegevustega seonduvad toetavad tegevused (EMTAK kood: 36001 ja 37001; veekogumine, -töötlus ja –varustus; kanalisatsioon ja heitveekäitlus). 2.1. Keskkonnamõjude hindamine 2.1.1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, VeeS § 9 lg 5 alusel on vee erikasutusloa andja Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 2.1.2. KeHJS § 6 lg 2 p 8 § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 1 lg 1 ja § 11 p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas ettevõtte poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust (vt lisa 1) ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 2.1.3. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisa 1), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: 1. Veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires; 2. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumine; 3. Tegevusega ei kaasne valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust, ei kaasne heiteid vette, õhku ega pinnasesse; 4. Põhjavee võtmise näol on tegemist jätkuva tegevusega ning senise tegevuse jooksul ei ole ilmnenud olulist negatiivset mõju; 5. Ohutusnõuete rakendamisel on avarii-olukordade esinemine vähetõenäoline;  EELNÕU 03.09.2019 6. Ettevõtte kavandatava põhjaveevõtuga kaasnevaks positiivseks mõjuks on Tallinna linna ja Saue elanikkonna varustamine nõuetele vastava joogiveega; 7. Tegevustel puudub piiriülene mõju; 8. Paisukonstruktsioonide hooldamise ning seiramise korral on avarii-olukordade esinemine ja olulise keskkonnamõju tekkimine vähetõenäoline; 9. Taotletava tegevustega ei kaasne olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, veekeskkonnale, sh veekogu elustikule; 10. Puudub vajadus keskkonnamõju hindamiseks. 2.1.4. Täiendavad keskkonnameetmed ja -uuringud ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalikud. 2.1.5. Arvestades keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2, märgib Keskkonnaamet, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg 81 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. 2.2. Põhjaveevõtt, veevajadus, veeseire 2.2.1. Ettevõte taotleb vee erikasutusluba põhjavee võtmiseks eesmärgiga varustada Tallinna elanikke joogiveega ja tagada veeteenuse toimepidevus. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt jõuab Tallinna elanikeni joogivesi suuremas osas Ülemiste veepuhastusjaamast, kuid elanike joogivee vajaduse katmiseks tarbitakse ka põhjavett. Põhjavett tarbivad Rocca al Mare, Nõmme, Pirita piirkonnad ning hädaolukorras (kui Ülemiste veepuhastusjaamast ei ole võimalik vett edastada) pakuvad vee erikasutusloas toodud puurkaevud ainuvõimalikku alternatiivi ka ülejäänud piirkondadele. 2.2.2. Ettevõtte sõnul rakendatakse puurkaevusid tööle lähtudes survetsoonist ja veevajadusest konkreetses piirkonnas ning arvestatakse puurkaevude ja pumplate seisukorda ning võetava vee kvaliteeti. Taotletav veevõtt on vajalik, et olenemata olukorrast oleks eri piirkondades tarbijatele joogivesi tagatud. Tavaolukorras ei ole kasutusel need puurkaevud, mis asuvad piirkondades, kuhu juhitakse vesi Ülemiste veepuhastusjaamast. 2.2.3. Puurkaevu gruppidele, mis tavaolukorras töös ei ole, taotleb ettevõte veevõtukoguseid toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus Ülemiste järve31 pinnaveehaardest ei ole võimalik vett tarbijatele edastada. Hädaolukorra seaduse § 15 lg 4 kohaselt on vee-ettevõttel, kui elutähtsat teenust pakkuval ettevõttel, kohustus koostada teenuse toimepidevuse tagamise plaan. Suur osa puurkaevudest on osa ettevõtte toimepidevuse tagamise plaanist, mistõttu on vajalik säilitada nende operatiivse kasutuselevõtmise võimalikkus hädaolukorras, teisisõnu taotleda luba puurkaevudest piisava koguse vee võtmiseks. Kõik reservkaevud ja kasutusel olevad kaevud on vajalikud juhul, kui tekib probleeme Ülemiste veepuhastusjaama puhastusprotsessiga või Ülemiste järvest võetava toorveega. Sellisel juhul tuleb operatiivselt üle minna põhjavee kasutamisele, et tagada joogivee kättesaadavus kõigis survetsoonides. Võib tekkida olukordi, kus on 31 KKR kood VEE2005900.  EELNÕU 03.09.2019 hädavajalik võtta kasutusele kõik või enamus ettevõtte vee erikasutusloa taotluse lisas 3.1. toodud puurkaevudest. 2.2.4. AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb vee erikasutusluba põhjavee võtmiseks Tallinna linnas 14 veehaardest, kokku 74 puurkaevust. Ettevõtte taotletavate veehaarete põhjaveevarud on kinnitatud keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirja nr 1-2/16/379 ,,Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine” (edaspidi KM käskkiri nr 1-2/16/379), keskkonnaministri 22.11.2015 käskkirja nr 1042 „Tallinna linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru kinnitamine’’ (edaspidi KM käskkiri nr 1042) ja keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirja nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi KM käskkiri nr 396) alusel. Veevajaduse iseloomustus veekihtide, põhjaveemaardla arvestuspiirkonna ja veehaarete kaupa on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Puurkaevude (tabelis PK) veevõtt Kambrium‒Vendi, edaspidi C-V; Kvaternaari Männiku-Pelguranna, edaspidi Q; Ordoviitsium-Kambriumi, edaspidi O-C) põhjaveekihtide, põhjaveekogumite ja põhjaveemaardla arvestuspiirkondade kaupa (tabelis arvestuspiirkond), katastrinumber (edaspidi kat nr), puurkaevude tehniline ja sanitaarne seisukord (tabelis seisukord; reservis –R; kasutusel – K; konserveeritud - KS), taotletav põhjaveevõtt m3 aastas (tabelis a) ja m3 kvartalis (tabelis kv) ning põhjaveevaru m3 ööpäevas (tabelis PV varu).  EELNÕU 03.09.2019 Vee- Arvestus- PK nimi PK PK grupp Seisu Põhja- Põhja- PV varu kiht piirkond kat nr - veevõtt veevõtt kord a kv C-V Kopli 1 Ankru 239 Kopli veehaare R 54 600 13 650 500 PKG0000018 joogivesi Bekkeri III 236 R 1 000 tootmisvesi Vene-Balti 240 R C-V Lasnamäe Asfaltbetooni 303 R 255 500 63 875 1 200 C-V Järve Dünamo 317 R 182 500 45625 2000 C-V Mustamäe Endla-Mooni 34 TALLINNA KS,R 1 534 383 650 6 000 II VESI 600 Endla-Mooni I 38 Mustamäe R Mustamäe III 312 veehaare R Sütiste I 5161 PKG0000068 R Sütiste II 14118 R Sütiste IV 14119 R Sütiste VII 14120 R Sütiste V 5160 R C-V Haabersti Mustjõe 33 TALLINNA R 624 000 156 000 4 000 Taela 308 VESI K Tiskre 11031 Haabersti K veehaare PKG0000067 C-V Laagri Sae 6376 K 240 000 60 000 1 500 C-V Pelgu- Erika 244 Pelgulinna 1 R 54 600 13 650 1 000 linna Puhangu 242 veehaare KS,R Volta 35 PKG0000017 R Q Pelgu- Kolde 337 TALLINNA R 4 000 1 000 linna Seevaldi I 527 VESI KS,R Seevaldi II 548 Pelgulinna KS,R Seevaldi IV 11508 veehaare KS,R PKG0000070 Q Haabersti Seevaldi III 549 KS,R 800 200 C-V Pirita 1 Jugapuu 300 TALLINNA K 1 035 258 750 3 500 Merivälja 485 VESI Pirita 1 K 000 Pirita 296 veehaare K Velodroomi I 299 PKG0000064 K Velodroomi II 4460 K Velodroomi III 298 K Võsa 120 R Norma 307 K  EELNÕU 03.09.2019 C-V Pirita Jääraku 301 TALLINNA R 164 252 41 063 2 000 Kose 295 VESI Pirita R Pärnamäe 189 veehaare R PKG0000065 C-V Mere Kuristiku 4458 TALLINNA K 456 000 114 000 2 000 Kuristiku II 306 VESI Mere KS,R Toompuiestee 36 veehaare R PKG0000061 C-V Nõmme Hiiu I 228 TALLINNA K 2 411 602 850 8 000 Hommiku 331 VESI Nõmme K 000 Kagu-Võidu I 325 1 veehaare K Kandle I 332 PKG0000066 K Kandle III 4705 K Laagri 342 K Lootuse I 345 K Läänekaare I 232 K Mahla I 219 K Mahla III 344 K Pedaja I 351 K Pihlaka I 222 K Piiri 14073 K Pika-Voolu I 330 K Pika-Voolu II 234 K Pääsküla I 328 K Raba 225 K Toome-Õitse 233 K Vabaduse I 322 K Nõmme 321 R Pargi I 217 R Tiivase 220 R Toome-Seedri 224 K Suusa 6375 K O-C Nõmme Hiiu II 227 TALLINNA K 737 300 184 325 3 500 Kaarla 226 VESI Nõmme K Kagu-Võidu II 324 veehaare K Kandle II 333 PKG0000063 K Lootuse II 346 K Läänekaare II 320 K Mahla II 343 K Pargi II 218 K Pihlaka II 221 K Pääsküla II 230 K Vabaduse II 231 K 2.2.5. Määruse nr 18 § 5 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad vee erikasutusloa taotlemiseks vajalike materjalide juurde vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavad dokumendid. Enamik ettevõtte poolt kasutatavatest puurkaevudest asuvad kinnistutel, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmetel AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Alljärgnevad kinnistud kuuluvad kinnistusraamatu andmetel AKTSIASELTS TALLINNA VESI:  EELNÕU 03.09.2019 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ankru tn 1c (registriosa nr 4980401; katastritunnus 78408:808:1700); 2. Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28a (registriosa nr 23876801; katastritunnus 78403:314:2350); 3. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 87c (registriosa nr 13859901; katastritunnus 78408:808:2090); 4. Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mooni tn 30a (registriosa nr 23875101; katastritunnus 78407:701:9291); 5. Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mooni tn 30a (registriosa nr 23875101; katastritunnus 78407:701:9291); 6. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Erika tn 1b (registriosa nr 6566101; katastritunnus 78408:807:0700); 7. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Hommiku tn 10 (registriosa nr 23875201; katastritunnus 78404:408:1740); 8. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Kesktee 58 (registriosa nr 1430901; katastritunnus 78402:204:1470); 9. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kaarla tn 7 (registriosa nr 20478701; katastritunnus 78404:404:1110); 10. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männimetsa tee 13 (registriosa nr 10951750, katastritunnus 78401:101:2616); 11. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Lootuse pst 72 (registriosa nr 10635650; katastritunnus 78401:101:2812); 12. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Läänekaare tn 7 (registriosa nr 23876701, katastritunnus 78404:406:7340); 13. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vana-Merivälja tee 1 (registriosa nr 25023401; katastritunnus 78402:204:0095); 14. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vana-Pärnu mnt 4 (registriosa nr 13962501; katastritunnus 78404:401:2631); 15. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 2a (registriosa nr 23874901; katastritunnus 78404:406:7470); 16. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pihlamarja tn 5 (registriosa nr 23875001; katastritunnus 78404:405:4960); 17. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Piiri tn 8 (registriosa nr 79801; katastritunnus 78404:401:0820); 18. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 13 (registriosa nr 10635050; katastritunnus 78401:101:2813); 19. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Pärnamäe tee 36a (registriosa nr 23876401; katastritunnus 78402:206:0150); 20. Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Veski tn 1 (registriosa nr 11188002; katastritunnus 72701:005:0168); 21. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Suusa tn 4 (registriosa nr 23874801; katastritunnus 78404:401:1921); 22. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, J. Sütiste tee 29a (registriosa nr 23876301; katastritunnus 78405:501:0070); 23. Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Taela tn 6 (registriosa nr 23875401; katastritunnus 78406:609:0480); 24. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompuiestee 22a (registriosa nr 24445501; katastritunnus 78401:101:0156); 25. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 58a (registriosa nr 23876201; katastritunnus 78404:401:2261);  EELNÕU 03.09.2019 26. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Rummu tee 3a (registriosa nr 6565901; katastritunnus 78402:202:0660); 27. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kandle tn 27 (registriosa nr 10638250; katastritunnus 78401:101:3029); 28. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Hiiu tn 41 (registriosa nr 13781250; katastritunnus 78401:101:3052); 29. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 13 (registriosa nr 10635050; katastritunnus 78401:101:2813); 30. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Kuristiku tn 11 (registriosa nr 10940350; katastritunnus 78401:115:0178); 31. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 164 (registriosa nr 14087950; katastritunnus 78407:702:0175); 32. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 101a (registriosa nr 14140450, katastritunnus 78408:808:0254). Kinnistu aadressiga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 6 (registriosa nr 390701; katastritunnus 78405:501:0262) kuulub kinnistusraamatu andmetel Tallinna Tehnikaülikoolile (registrikood 74000323), kuid isiklik kasutusõigus on seatud AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks. 28.04.2011 sõlmitud asjaõiguslepinguga nr 425 on tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tehnorajatise kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, mis on tähistatud lepingu lisas nr 1 oleval skeemil, kokku lepitud lepingu p 3 toodud tingimustel. Kinnistu aadressiga Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vabaõhukooli tee 3 (registriosa nr 451401, katastritunnus 78402:208:0600), kuulub kinnistusraamatu andmetel Tallinna linnale, kuid isiklik kasutusõigus, tähtajaga 50 aastat, on seatud AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks. 05.10.2010 kinnistamisavaldus nr 64 kohaselt on isiklik kasutusõigus seatud vee- ja kanalisatsioonitorustike ja pumpla ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, mis on tähistatud 05.10.2010 lepingu lisaks nr 4 oleval skeemil, 05.10.2010 lepingu p 3 ja 4 kokku lepitud tingimustel. Keskkonnaamet kehtestab HMS § 53 lg 1 p 4 kohase kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib Keskkonnaamet vee erikasutusluba nr L.VV/332501 muuta või kehtetuks tunnistada kui 05.10.2010 isikliku kasutusõiguse leping lõpetatakse või muudetakse. Vee erikasutusloa taotluse andmetel on AKTSIASELTS TALLINNA VESI erastamisel kinnistud, millel asuvad ettevõttele kuuluvad puurkaevud, asukohtadega: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kolde pst 73b (katastritunnus 78401:101:0791, Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2014 korraldus nr 59-k ,,Kolde pst 73b ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks ’); 2. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 187b (katastritunnus 78401:101:2921, Tallinna Linnavalitsuse 24.04.2017 korraldus nr 622-k ,,Vabaduse pst 187b ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine ostueesõigusega erastamiseks“); 3. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Toome pst 78 (katastritunnus 78401:101:2934, Tallinna Linnavalitsuse 24.04.2017 korraldus nr 621-k, Toome pst 78 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine ostueesõigusega erastamiseks’’); 4. Harju maakond, Tallinn, Piita linnaosa, Võsa tee 26a (katastritunnus 78402:203:0432, Tallinna Linnavalitsuse 05.10.2011 korraldus nr 1513-k ,,Võsa tee 26a ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks’’);  EELNÕU 03.09.2019 5. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Vinkli tn 2 (katastritunnus 78405:502:0238, Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 korraldus nr 1555-k ,,Vinkli tn 2 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks’’); 6. Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Paldiski mnt 80g (katastritunnus 78406:601:0078, Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2009 korraldus nr 1918-k ,,Paldiski mnt 80c ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks’’); 7. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Lepa tn 3 (katastritunnus 78402:201:0046, Tallinna Linnavalitsuse 19.10.2011 korraldus nr 1594-k ,,Saare tn 8 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“). Arvestades, et ei ole teada, kas AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandab kinnistud erastamise tulemusena, kehtestab Keskkonnaamet korraldusele HMS § 53 lg 1 p 4 kohase kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus vee erikasutusluba muuta või kehtetuks tunnistada kui AKTSIASELTS TALLINNA VESI puudub puurkaevu kasutamiseks õiguspärane valdus. Kinnistud, millel on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 tulenev talumiskohustus: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 75 // 77 (registriosa nr 14133801, katastritunnus 78408:805:2080). Kuulub kinnistusraamatu andmetel Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit (registrikood 80202381); 2. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 70 (registriosa nr 2689550, katastritunnus 78401:101:0985). Kuulub kinnistusraamatu andmetel Tallinna linnale; 3. Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Paldiski mnt 78 (registriosa nr 25950401, katastritunnus 78401:101:1669). Kuulub kinnistusraamatu andmetel Eesti Vabariigile; 4. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 8 // Männiliiva tn 12 (registriosa nr 25064201, katastritunnus 78405:501:0263). Kuulub kinnistusraamatu andmetel Tallinna Tehnikaülikoolile; 5. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Volta tn 1c (registriosa nr 3208201, katastritunnus 78408:801:3270). Kuulub kinnistusraamatu andmetel Aktsiaseltsile Krulli Kvartal (registrikood 12105106). 2.2.6. AKTSIASELTS TALLINNA VESI soovib võtta põhjavett C-V põhjaveekihist Tallinna linna Kopli 1, Lasnamäe, Järve, Mustamäe, Haabersti, Pelgulinna, Pirita 1, Pirita, Mere ja Nõmme põhjaveemaardlate tarbevarude arvelt, mis on kinnitatud KM käskkirjaga nr 1-2/16/379. VeeS § 9 lg 1 p 3 alusel tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud juhul, kui põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust. VeeS § 9 § lg 52 alusel, ei anta sel juhul vee erikasutusluba kauemaks, kui on kinnitatud põhjaveevaru. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Kopli 1 põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 196,23 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Kopli 1 arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Lasnamäe põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 873,01 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Lasnamäe arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni  EELNÕU 03.09.2019 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Järve põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 500 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Järve arvestuspiirkonnas veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Mustamäe põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 4297,53 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Mustamäe arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Pelgulinna põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 158,36 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Pelgulinna 1 arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. AKTSIASELTS TALLINNA VESI soovib võtta põhjavett C-V põhjaveekihist Saue valla Laagri aleviku Laagri põhjaveemaardla tarbevarude arvelt, mis on kinnitatud KM käskkirjaga nr 396. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Saue valla Laagri aleviku Laagri arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 945 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Laagri arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 2030, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2030. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Pirita 1 põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 2835,62 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Pirita 1 arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Mere põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 1374,25 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Mere arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti oostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 6 717,81 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Nõmme 1 arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni.  EELNÕU 03.09.2019 Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Q kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 3 808 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Haabersti arvestuspiirkonna veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Pirita põhjaveemaardla arvestuspiirkonna C-V kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 1 479 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Pirita veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Ettevõte soovib võtta põhjavett Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla tarbevarude arvelt, mis on kinnitatud KM käskkirjaga nr 1042. Keskkonnaameti koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on otsuse tegemise ajal Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla arvestuspiirkonna O-C kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 2575 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Nõmme veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aasta lõpuni. Ettevõte soovib võtta põhjavett Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekihist Tallinna linna Pelgulinna ja Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla tarbevarude arvelt, millele ei ole kinnitatud põhjaveevarusid. Seetõttu ei ole Q põhjaveekihist Tallinna linna Pelgulinna ja Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla tarbevarude arvelt põhjaveevõtu õigus ajaliselt piiratud. 2.2.7. Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 ,,Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded’’ (edaspidi määrus nr 1) § 8 lg 3 esitatud nõuetele tuleb joogiveeallikana kasutatavat põhjavett analüüsida järgmiste näitajate suhtes: ammoonium, nitrit, raud, fluoriid, sulfaat, kloriid, mangaan, naatrium, nitraat, vesinikioonide kontsentratsioon, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn, värvus, coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv 22 °C. Määruse nr 1 § 8 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt joogiveeallikana kasutatava põhjavee kontrolli sagedus on järgmine: 1) I ja II kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul; 2) III kvaliteediklassi joogiveeallika kvaliteeti kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. 2.2.8. Seiretingimuste seadmisel arvestab Keskkonnaamet veevõtukoha sanitaarkaitseala nõuetele vastavust, võetava vee kasutusotstarvet, põhjaveekogumit ohustatavate ainete esinemisvõimalust, Terviseameti poolt koostatud ja joogivee käitlejatele riskihindamise aluseks olevaid põhjaveekogumite ülevaateid32 VeeS § 21 lg 1 p 3, mille kohaselt on vee erikasutaja kohustatud vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee hulga ja omaduste üle. 2.2.9. Põhjavee seiretingimused tulenevad keskkonnaministri 29.12.2009 määrusest nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille 32 Kättesaadav https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/ettevotjale/joogivee-ja-loodusliku-mineraalvee- kaitlemine/veevarkide-riskihindamine.  EELNÕU 03.09.2019 seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord” (edaspidi määrus nr 75) ja määrusest nr 1. Proovid põhjavee kvaliteedi määramiseks tuleb puurkaevudest võtta vastavuses kehtiva metoodikaga (keskkonnaministri 06.05.2002 määrus nr 30 „Proovivõtumeetodid“ (edaspidi määrus nr 30)). Proovivõtja peab olema atesteeritud. 2.2.10. AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb põhjaveevõttu järgmistest põhjaveekihtidest: C-V, O-C ja Q. Vee erikasutusloas määratakse võetava vee koguse ja seire nõuded põhjaveekihtide kaupa. Ettevõtte vee erikasutusloa taotlusega esitatud põhjavee analüüsitulemuste (põhjaveekvaliteeti iseloomustavad analüüsid 2013‒2017) alusel kuulub puurkaevudest kat nr-tega 5160, 6376, 337, 189, 228, 325, 4705, 342, 345, 232, 219, 344, 222, 14073, 328, 225, 224, 233, 227, 226, 324, 333, 346, 320, 343, 218, 221, 231, 217 ja 14120, 33 ja 234 võetav põhjavesi peamiselt I kvaliteediklassi. Puurkaevudest kat nr 312, 14118, 308, 11031, 300, 296, 4458, 331, 332, 351, 330, 230, 239, 220 ja 337 võetav põhjavesi II kvaliteediklassi. Puurkaevude kat nr 299, 4460, 303, 317, 5161, 14119, 485, 298, 120, 301, 6375, 322, 33, 234, 307, 236, 240, 38, 244, 35 ja 321 võetav põhjavesi kuulub III kvaliteediklassi. Puurkaev kat nr-ga 236 põhjavee analüüsitulemuste põhjal ületab kvaliteedinäitaja „kloriid“ III kvaliteediklassile seatud piirväärtusi. Puurkaevud kat nr-tega 303, 317, 5161, 14119, 485, 298, 120, 301, 6375, 322, 240, 38, 244, 35, 321, 299 ja 4460 põhjavee analüüsitulemuste põhjal ületab kvaliteedinäitaja „hägusus“ III kvaliteediklassile seatud piirväärtusi. Puurkaev kat nr-ga 307 põhjavee analüüsitulemuste põhjal ületab kvaliteedinäitaja „värvus“ ja „mangaan“ III kvaliteediklassile seatud piirväärtusi. Eeltoodust lähtuvalt määrab Keskkonnaamet antavas vee erikasutusloas nr L.VV/332501 puurkaevudest kat nr 5160, 6376, 337, 189, 228, 325, 4705, 342, 345, 232, 219, 344, 222, 14073, 328, 225, 224, 233, 227, 226, 324, 333, 346, 320, 343, 218, 221, 231, 312, 14118, 308, 11031, 300, 296, 4458, 331, 332, 351, 330, 230, 33, 234 ja 14120 võetava joogiveena kasutatava põhjavee seire sageduseks ülalnimetatud komponentide osas üks kord kolme aasta jooksul. Puurkaevudest kat nr 299, 4460, 303, 317, 5161, 14119, 485, 298, 120, 301, 6375, 322 ja 307 võetava joogiveena kasutatava põhjavee seire sageduseks ülalnimetatud komponentide osas üks kord aastas. Määruse nr 1 § 3 lg 3 kohaselt pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks. Määruse nr 1 § 3 lg 4 sätestab, et kui muud joogiveeallikad puuduvad, siis võib lg 3 nimetatud pinna- või põhjavett Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku alusel kasutada joogiveeallikana, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. Vee erikasutaja poolt esitatud analüüsitulemuste alusel ületas põhjavee kvaliteedinäitaja „hägusus“, „kloriid“, „värvus“ ja „mangaan“ piirväärtusi, mis on seatud III kvaliteediklassile ning sellest tulenevalt peab ettevõte taotlema puurkaevudest kat nr 299, 4460, 303, 317, 5161, 14119, 485, 298, 120, 301, 6375, 322, 33, 234, 307, 236, 240, 38, 244, 35 ja 321 võetava põhjavee tarbimiseks joogiveena Terviseameti nõusolekut. Puurkaevud kat nr 303, 317, 5161, 14119, 120, 301, 33, 236, 240, 38, 244, 35, 321 on reservkaevud ning nendest tuleb põhjaveeseire teostada enne puurkaevude kasutulevõttu ning juhul, kui põhjavee kvaliteet  EELNÕU 03.09.2019 ei vasta I-II kvaliteediklassile, tuleb puurkaevude kasutamiseks joogiveeallikana taotleda ka Terviseameti nõusolekut. 2.2.11. Tulenevalt eeltoodust seab Keskkonnaamet HMS kohase kõrvaltingimuse. HMS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. HMS § 53 lg 2 p 3 kohaselt võib kõrvaltingimuse muuhulgas kehtestada kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Kuna vee erikasutusloa andmine ning selles tingimuste määramine on Keskkonnaameti kaalutlusotsuseks, peab loa andja võimalikuks vee erikasutusloa andmist kõrvaltingimusega, mille kohaselt tuleb taotlejal esitada Terviseameti nõusolek puurkaevudest kat nr 299, 4460, 485, 298, 6375, 322, 307 võetava põhjavee tarbimiseks joogiveena poole aasta jooksul arvates korralduse andmisest. HMS § 53 lg 1 p 4 järgi on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti hilisema kehtetuks tunnistamise võimaluse jätmine. Arvestades HMS § 53 lg 1 p 3 ja 4 ning tuginedes HMS § 53 lg 2 p 3 määrab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse, mille kohaselt võib Keskkonnaamet vee erikasutusloa nr L.VV/332501 muuta või kehtetuks tunnistada, kui ettevõte ei esita Terviseameti nõusolekut puurkaevust kat nr 299, 4460, 485, 298, 6375, 322, 307 võetava põhjavee tarbimiseks joogiveena poole aasta jooksul peale vee erikasutusloa kehtima hakkamist. Reservkaevude puurkaevudest kat nr 303, 317, 5161, 14119, 120, 301, 33, 236, 240, 38, 244, 35, 321 põhjaveeseire teostada enne puurkaevude kasutuselevõttu ning kui 5 aasta jooksul pole puurkaevu kasutusele võetud, tuleb analüüsitulemused esitada vähemalt üks kord 5 aasta jooksul. Juhul kui põhjavee kvaliteet ei vasta reservkaevudes I-III kvaliteediklassile, peab taotlema Terviseameti nõusolekut põhjavee tarbimiseks joogiveena. Puurkaevudest kat nr 299, 4460, 303, 317, 5161, 14119, 485, 298, 120, 301, 6375, 322, 234 ja 307 võetavat põhjavett tuleb kontrollida sagedusega vähemalt üks kord aastas. Kui edaspidi puurkaevude kat nr 299, 4460, 303, 317, 5161, 14119, 485, 298, 120, 301, 6375, 322, 33, 234 ja 307 põhjavee kvaliteet vastab I või II kvaliteediklassile, võib joogivee kvaliteeti kontrollida üks kord kolme aasta jooksul. Puurkaevud kat nr-tega 34, 549, 242, 527, 548, 11508 ja 306 on konserveeritud. Seetõttu määrab Keskkonnaamet kohustuse teostada põhjaveeseiret kaevude kasutusele võtmisel. 2.2.12. Määruse nr 1 § 3 lg 5 kohaselt tuleb joogiveeallika vee analüüsitulemused esitada vee erikasutusloa andjale ja Terviseametile või tema piirkondlikule talitusele analüüsiprotokollide koopiatena ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ettevõtte analüüside hulk ei võimalda edastada analüüside protokolle koopiatena. Ettevõttel on olemas andmebaas ning tulemused sisestatakse Terviseameti VTI süsteemi ja seega ei ole Keskkonnaametile analüüsitulemusi eraldi vaja esitada. 2.3.13. Võetava vee seire tingimuste seadmisel lähtub loa andja ka määruse nr 75 § 12 lg 1 seatud nõuetest. Tuginedes määrusele nr 75, kehtestab loa andja ohtlike ainete seire tingimused lähtuvalt sellest, millisesse põhjaveekihti kasutatav puurkaev avaneb. Seetõttu määrab Keskkonnaamet Q põhjaveekogumis, et ohtlikke aineid tuleb seirata ühest puurkaevust põhjaveekihi kohta 1 kord aastas. 2.3.14. Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta viivitamatult arvestades reostuse olemust.  EELNÕU 03.09.2019 2.2.1 Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks 2.2.1.1. AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb põhjaveevõttu järgmistest põhjaveekihtidest: C-V, O-C ja Q. Lääne-Eesti vesikonnas on üks halvas seisundis põhjaveekogum (Q põhjaveekogum) ning üks ohustatud põhjaveekogum (C-V põhjaveekogum). Nii Q põhjaveekogumi ohustatus, kui C-V põhjaveekogumi halb seisund tulenevad põhjaveekogumi keemilisest seisundist. Põhiline koormus, mis mõjub C-V põhjaveekogumile, on veevõtt. C-V põhjaveekogum on Tallinna ja Põhja-Harjumaa peamine põhjaveeline veevarustusallikas. Veevõtu edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, mis omakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungi oht. Q põhjaveekogumit mõjutavad põhilised koormusallikad on Männiku-Saku liivakarjääri mõju, hajukoormus maakasutuse näol ning punktkoormus lekete näol reostunud aladelt, jäätmete ladustuskohtadest ning õlitööstuse infrastruktuuridest. Põhjaveekogumite seisundi hindamise II etapi aruande33 põhjal tagab O-C põhjaveekogumi (Lääne-Eesti vesikonnas) hea looduslik kaitstus oluliste survetegurite puudumise põhjavee keemilisele seisundile. O-C põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt. Põhjaveekogum on tundlik põhjaveevõtu suurenemise suhtes. 2.2.1.2. Vastavalt VeeS § 316 lg 2 koostab Keskkonnaamet Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 otsusega kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava34 (edaspidi VMK) ptk 8.4 välja toodud põhjavee meetmeprogrammi rakendamiseks meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava35 (edaspidi tegevuskava), milles 2018‒2019 ajaperioodil on ette nähtud järgmine meede: täiendavate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee-kasutajatele, kui kloriidide sisaldus on kasvanud 75%-ni kloriidide läviväärtusest ja kloriidide kasvusuundumus on oluline ja püsiv. Ettevõtte esitatud põhjaveeanalüüsi tulemuste põhjal jäävad kloriidiooni (Cl-) kontsentratsioonid puurkaevudes 14‒396 mg/l vahele (75% on 187 mg/l). Kloriidide osas on ületamisi olnud reservpuurkaevudes kat nr 295, 301 ja 303 ning kasutusel olevas puurkaevus kat nr 307. Puurkaevus kat nr 295 on ületamisi olnud 2015. ja 2018. aastal, puurkaevus kat nr 301 on olnud ületamisi 2015., 2016. ja 2018. aastal, puurkaevus kat nr 303 on olnud ületamisi 2015., 2016. ja 2018. aastal ning puurkaevus kat nr 307 on ületamisi olnud 2015. ja 2016. aastal. Kloriidide kasvusuundumus ei ole olnud oluline ja püsiv. Keskkonnaamet ei sea vee erikasutusloa andmisel karmimaid nõudeid vee keemilise koostise seire, veetaseme mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal. 33 OÜ Hartal Projekt, 2014. URL: http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/pohjaveekogumite_hindamine_ii_etapp.pdf (25.03.2019). 34 Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: http://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava.pdf (25.03.2019). 35 Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Meetmeprogramm 2015-2021 Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehel: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/veemajanduskavad/tegevuskava/tegevuskava-2018-2019 (25.03.2019).  EELNÕU 03.09.2019 Tabel 2. Aastate 2015–2017 veevõtu (m3 aastas) andmed Kambrium‒Vendi põhjaveekogumist ettevõtte poolt esitatud aastaaruannete kohaselt, taotluse kohane soovitud veevõtt (m3 aastas) ja Keskkonnaameti poolt määratud veevõtt (m3 aastas) Puurkaevu- Taotletav Määratud Katastri Tegelik veevõtt grupp veevõtt veevõtt number 2015 2016 2017 239 Kopli 0 11 57 236 veehaare 58 0 37 54 600 54 600 240 30 0 42 Kokku 88 11 136 303 68 115 60 255 500 255 500 317 48 51 36 182 500 182 500 312 TALLINNA 70 2 156 97 34 VESI 0 0 0 38 Mustamäe 36 0 75 5161 veehaare 11 309 48 387 148 14118 PKG0000068 464 19 361 48 1 534 600 1 534 600 14119 18 004 41 754 51 14120 3621 23 642 99 5160 12 826 42 822 65 Kokku 46330 178 122 583 33 TALLINNA 49 42 55 308 VESI 203 11 729 1030 Haabersti 624 000 624 000 11031 veehaare 109 315 120 407 124 497 PKG0000067 Kokku 109 518 132 136 125 527 6376 88 490 73 296 68 424 240 000 240 000 244 Pelgulinna 1 40 0 35 242 veehaare 0 0 0 PKG0000017 54 600 54 600 35 40 0 60 Kokku 80 0 95 300 TALLINNA 54 270 79 137 108 967 485 VESI Pirita 1 97 342 83 973 47 299 296 veehaare 48 667 63 968 105 232 299 PKG0000064 84 0 87 4460 98 0 121 1 035 000 1 035 000 298 71 0 074 120 24 0 18 307 251 10 119 336 Kokku 200 807 237 197 262 134 301 TALLINNA 63 46 53 295 VESI Pirita 135 40 59 veehaare PKG0000065 164 252 164 252 189 38 12 29 Kokku 236 98 141 4458 90 0 45 456 000 456 000  EELNÕU 03.09.2019 306 TALLINNA 0 0 0 VESI Mere 36 veehaare 40 0 126 PKG0000061 Kokku 130 0 171 228 TALLINNA 149 973 153 314 139 206 331 VESI Nõmme 65 69 60 325 1 veehaare 120 636 74 085 135 933 332 PKG0000066 36 626 22 934 46 140 4705 61 515 93 767 56 720 342 52 428 91 966 98 368 345 21 795 12 504 8194 232 48 612 64 708 100 565 219 57 707 17 399 37 051 344 39 149 85 806 93 782 351 230 66 56 222 58 1184 14 262 14073 141 824 119 732 111 616 2 411 000 2 411 000 330 51 959 89 367 36 647 234 8 497 83 817 5038 328 103 032 112 892 141 083 225 108 497 112 727 115 045 6375 65 61 53 224 81 089 94 645 120 907 233 149 548 116 57 169 841 322 59 0 49 321 36 0 43 217 30 0 46 220 26 0 50 Kokku 1 233 456 1 231 043 1 430 755 Tabel 3. Aastate 2015–2017 veevõtu (m3 aastas) andmed Ordoviitsiumi‒Kambriumi põhjaveekogumist ettevõtte poolt esitatud aastaaruannete kohaselt, taotluse kohane soovitud veevõtt (m3 aastas) ja Keskkonnaameti poolt määratud veevõtt (m3 aastas) Puurkaevu- Taotletav Määratud Katastri Tegelik veevõtt grupp veevõtt veevõtt number 2015 2016 2017 227 TALLINNA 270 80 28 222 26 646 737 300 737 300 226 VESI Nõmme 26 178 31 242 24 041 veehaare 324 38 497 4697 69 896 PKG0000063 333 22 912 37 542 27 574 346 32 235 32 101 24 238 320 34 382 28 106 16 985 343 43 219 47 749 57 282 218 48 195 44 685 53 352 221 27 757 60 158 58 603 230 31 666 3101 10 188  EELNÕU 03.09.2019 231 83 652 80 959 60 423 Kokku 388693 398 562 429 228 Tabel 4. Aastate 2015–2017 veevõtu (m3 aastas) andmed Kvaternaari-Männiku-Pelguranna põhjaveekogumist ettevõtte poolt esitatud aastaaruannete kohaselt, taotluse kohane soovitud veevõtt (m3 aastas) ja Keskkonnaameti poolt määratud veevõtt (m3 aastas) Puurkaevu- Taotletav Määratud Katastri Tegelik veevõtt grupp veevõtt veevõtt number 2015 2016 2017 337 TALLINNA 32 0 121 VESI 527 Pelgulinna 0 0 0 veehaare 548 PKG0000070 0 0 0 4 000 4 000 11508 0 0 0 549 0 0 0 Kokku 32 0 121 2.2.1.3. Põhjaveevaru ammendumise vältimiseks lähtub Keskkonnaamet lubatud veevõtukoguse määramisel piirkonna olemasolevast veevarust ja veekasutaja poolt esitatud varasemate aastate faktilisest veekasutusest koos teatava potentsiaalse veekasutuse kasvuga. Ettevõte soovib veevõttu C-V põhjaveekogumist kuni 6 772 052 m3 aastas ja O-C põhjaveekogumist 737 300 m3 aastas ja Q põhjaveekogumist 4 000 m3 aastas. 2.2.1.4. Ettevõtte taotletav veevõtt eelnimetatud puurkaevudest on suurem ettevõtte veekasutuse aastaaruannetes kajastuvast veevõtust. Põhjaveevaru ammendumise vältimiseks lähtub Keskkonnaamet lubatud veevõtu koguse määramisel piirkonna olemasolevast veevarust ja veekasutaja poolt esitatud varasemate aastate faktilisest vee erikasutusest koos teatava potentsiaalse (ca kuni 20%) veekasutuse kasvuga. 2.2.1.5. Keskkonnaamet arvestab, et suur osa puurkaevudest on osa AKTSIASELTS TALLINNA VESI toimepidevuse tagamise plaanist, mistõttu on vajalik säilitada nende operatiivse kasutusele võtmise võimalikus hädaolukorras. Vee-ettevõttel, kui elutähtsat teenust pakkuval ettevõttel, on kohustus koostada teenuse toimepidevuse tagamise plaan. Kõik ettevõtte reservkaevud ja kasutusel olevad kaevud on vajalikud juhul, kui tekib probleeme Ülemiste veepuhastusjaama puhastusprotsessiga või Ülemiste järve toorveega. Sellisel juhul tuleb operatiivselt üle minna põhjavee kasutamisele, et tagada joogivee kättesaadavus kõigis survetsoonides. Võib tekkida olukordi, kus on hädavajalik võtta kasutusele kõik või enamus puurkaevudest. Sellest tulenevalt suurendab Keskkonnaamet veevõtu koguseid nendes veehaaretes, kus esinevad nimetatud reservpuurkaevud kat nr ca 30‒40% ning teistes veehaaretes 20% senisest veekasutusest. Keskkonnaamet määrab vee erikasutusloaga nr L.VV/332501 lubatavad põhjavee võtu kogused vastavalt tabelile 2-4. 2.2.1.6. Keskkonnaamet annab vee erikasutusloa küll tähtajatult, kuid ei anna õigust põhjavee võtmiseks kauem, kui on kinnitatud põhjaveevaru (vastavalt VeeS § 9 lg 1 p 3 ja VeeS § 9 lg 52). Kuna korralduse andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel võib Keskkonnaamet kehtestada korraldusele kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel. Eeltoodust  EELNÕU 03.09.2019 lähtuvalt määrab Keskkonnaamet HMS § 53 lg 1 p 2 kohase kõrvaltingimuse, et kui ettevõte soovib kasutada põhjavett ka pärast põhjaveevaru kinnitamise tähtaega, tuleb esitada taotlus vee erikasutusloa muutmiseks kinnitatud põhjaveevarudest põhjavee võtmise jätkamiseks. 2.3. Pinnaveevõtt 2.3.1. Ülemiste veepuhastusjaama esmaseks pinnaveega varustajaks on Ülemiste järv, mille reguleeritav kasutusmaht on 15,78 milj. m3. Järve enda looduslik valgala on Kurna oja36, mille valgala on 52 km2. Piisava veevaru tagamiseks on rajatud Pirita jõe37, Jägala jõe38, Aavoja, Raudoja39, Soodla jõe40 ja Pärnu jõe41 baasil veehaardesüsteem, mis koosneb jõgedele rajatud paisudest ja veehoidlatest ning neid ühendavatest kanalitest. 2.3.2. Ülemiste järve veetaseme reguleerimise aluseks on veepuhastusjaama tarbimine ehk toodang, vee omaduste formeerumine järves, looduslikud olud ja veepuhastusjaama veehaarde konstruktiivsed parameetrid ehk tehnilised võimalused. Veetaseme reguleerimine toimub põhiliselt Vaskjala paisust (Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood PAIS024560), mida reguleeritakse Vaskjala-Ülemiste kanali42 kaudu järve suunatava vooluhulgaga. Liigvee esinemise korral, kui järve oma valgalalt juurdevool ületab veepuhastusjaama tarbimise, on võimalik vett kõrvale juhtida Ülemiste järve avariiväljalaskme avamise teel ja täiendavalt Rae liigveelaskme avamise teel. 2.3.3. Ülemiste järve avariilask ning Rae liigveelask on pinnaveehaardesüsteemi veekogude veetasemete reguleerimiseks. Nende kasutamise kaudu on võimalik ära hoida sademete rohkusest tingitud üleujutusi. Ülemiste järve avariilasu kaudu on võimalik välja juhtida liigvett 0,9 m3/s, mis suubub läbi sadeveekollekori Russalka juures olevast sadeveelaskmest merre (Tallinna Kommunaalameti vee erikasutusloaga nr L.VV/329766 reguleeritud sademevee väljalaskme ,,Russalka 1 sademevee väljalask” (TL793A, TL793B ja TL793C) kaudu). Avariilasku kasutatakse Ülemiste järve veetaseme reguleerimiseks olukorras, kus sademete hulgast tulenevalt hakkab veetase tõusma üle vee erikasutusloaga lubatud piiri. Rae liigveelaskmest (asub koordinaatidel X: 6583017,3; Y: 551001,6) voolab vesi sademevee kraavide kaudu Pirita jõkke. Liigveelaskude kasutamine sõltub peamiselt sademetest. Liigveelaskusid kasutatakse sademete rohkel ajal pinnaveehaarde süsteemi veekogude veetasemete langetamiseks vastavalt vee erikasutusloas toodud vahemikele. 2.3.4. Vee puhastusprotsessi tagamiseks hoitakse jääkatteta perioodil järve veetaset vahemikus 36,40 kuni 36,70 m abs (BK77 kõrgussüsteemi järgi), et takistada vee soojenemist kuni põhjani, päikesevalguse tungimist sügavamatesse veekihtidesse ja hõljuva muda üleskeerutamist tugeva tuule poolt. Ülemiste järv on eutroofne madal veekogu, mida iseloomustab kõrge fütoplanktoni arvukus ja biomass ning põhja kattev settekiht (kohati kuni ca 8 m paksune). 36 KKR kood VEE1093100. 37 KKR kood: VEE1089200. 38 KKR kood: VEE1083500. 39 KKR kood: VEE1087400. 40 KKR kood: VEE1087000. 41 KKR kood: VEE1123500. 42 KKR kood VEE1093000.  EELNÕU 03.09.2019 2.3.5. Toorvee võtmiseks on Ülemiste järve välja ehitatud kaks veehaaret. Normaalolukorras kasutatakse kaldaveehaaret, mis on kinnine kanal pikkusega 70 m ning mille lõpus on automaatselt puhastatavad võred suuremate mehaaniliste lisandite ja kalade tõkestamiseks. Reservvariandina on kasutatav sügavveehaare, mis asub järve kaldast saja meetri kaugusele järve põhjas. Veevõtt fikseeritakse veemõõtjate abil, mille väljundsignaalid on ühendatud veepuhastuse automaatjuhtimisega „Damatic”, kus veemõõdusignaalid summeeritakse-integreeritakse ja registreeritakse ning trükitakse välja veepuhastuse protsessi ühtse aruandena iga 24 h järel. 2.3.6. Ettevõte taotleb pinnaveevõttu: Ülemiste järvest, Soodla veehoidlast, Raudoja veehoidlast, Aavoja veehoidlast, Kaunissaare veehoidlast, Vaskjala veehoidlast, Paunküla veehoidlast, Paista järvest43, Pärnu jõest ja Jägala jõest (vt Tabel 5). Tabel 5. Taotletav pinnaveevõtt (m3 sekundis) Pinnavee- Pinnavee- Sekun- Öö- Määratud Kvartalis Aastas haare haarde kood dis päevas veevõtt 1. Ülemiste järv PIH0000073 1,5 130 410 11 900 000 47 600 000 47 600 000 2. Soodla 47 304 000 PIH0000125 1,5 129 600 11 826 000 47 304 000 veehoidla 3. Raudoja 47 304 000 PIH0000126 1,5 129 600 11 826 000 47 304 000 veehoidla 4. Aavoja 47 304 000 PIH0000127 1,5 129 600 11 826 000 47 304 000 veehoidla 5. Kaunissaare 78 840 000 PIH0000111 2,5 216 000 19 710 000 78 840 000 veehoidla 6. Vaskjala PIH0000129 5 432 000 39 420 000 157 680 000 157 680 000 veehoidla 7. Paunküla 47 304 000 PIH0000123 1,5 129 600 11 826 000 47 304 000 veehoidla 8. Paista järv PIH0000124 3 259 200 23 652 000 94 608 000 94 608 000 9. Pärnu jõgi PIH0000128 0,3 25 920 2 365 200 9 460 800 9 460 800 10. Jägala jõgi PIH0000121 1,1 95 040 8 672 400 34 689 600 34 689 600 2.3.7. Ettevõtte poolt esitatud varasema vee erikasutusloa nr L.VV/322982 deklaratsioonide kohaselt kasutatud pinnavee kogused aastatel 2013‒2019 Ülemiste järve kaldaveehaardest või sügavveehaardest (veehaarde koodid vastavalt HA002 ja HA034) on toodud Tabelis 6. 43 KKR kood VEE2031920.  EELNÕU 03.09.2019 Tabel 6. Veevõtt (m3 aastas) Ülemiste järvest aastatel 2013‒2019 kvartalite (tabelis kv) kaupa 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 5 977 I kv 5 689 802 5 578 370 5 956 379 6 023 475 6 008 643 007 6 116 II kv 5 508 997 5 567 546 5 593 398 5 812 964 5 881 414 6 088 218 277 III kv 5 399 381 5 580 485 5 663 878 5 826 279 5 741 712 6 061 911 IV kv 5 794 688 5 769 439 5 920 547 6 138 762 6 069 553 6 147 382 Kokku 16 703 23 734 23 716 24 306 22 607 272 22 756 193 aastas 066 384 154 154 2.3.8. Määrus nr 1 § 2 alusel on joogiveeallikas pinnaveekogu või põhjaveekiht, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks. VeeS § 28 lg 1 alusel on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala veehaarde sanitaarkaitseala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. VeeS § 28 lg 51 järgi on veekogu veehaarde sanitaarkaitseala veekogu akvatoorium koos kaldavööndiga vähemalt 90 meetri ulatuses, kui vett võetakse üle 500 m3 ööpäevas. 2.3.9. Vees § 281 lg 3 alusel rakendatakse Tallinna linna veehaardel Ülemiste järvel voolu- ja seisuveekogude põhjaveehaarde sanitaarkaitseala kitsendusi. VeeS § 281 lg 1 p 1-4 alusel Tallinna linna veehaardel Ülemiste järve sanitaarkaitseala majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. 2.3.1. Veemajanduskava rakendamine 2.3.1.1. VeeS § 324 lg 1 alusel peetakse pinnaveekogumite kaupa pinnavee seisundi osas arvestust. Pinnaveekogumid on moodustatud keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“ alusel. Kavandatav veevõtt toimub vooluveekogumitest: Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani; 1089200_1); Pirita_3 (Pirita Kuivajõest Vaskjalani; 1089200_3); Jägala_2 (Jägala Ambla jõest Aavojani; 1083500_2); Aavoja (1086600_1); Soodla-Aavoja (1086800_1); Soodla VH (20024100), mille seisundit on kirjeldatud korralduse p 2.3.1.1. Lisaks toimub veevõtt Paista järvest, Pärnu jõest ning Ülemiste järvest. 2.3.1.2. Paista järv asub vooluveekogumil Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani; 1089200_1). Pärnu jõest toimub veevõtt vooluveekogumist Pärnu_1 (Pärnu Vodja jõeni, 1123500_1). Vooluveekogumi Pärnu_1 seisund on kesine paisudest tuleva kalade rände tingimuste tõkestamise mõju tõttu. 2.3.1.3. Vastavalt veekogumite koondseisundile on Ülemiste järve veekogum (2005900_1) kesises seisundis, mida põhjustab toitainete üleküllus. Veemajanduskava meetmeprogrammis on veekogumi kesist seisundit põhjustavad koormused ebaselged ning meetmeprogrammis on ette nähtud uuring veekogumi mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks, tähtajaga aastaks 2020.  EELNÕU 03.09.2019 2.3.1.4. Ülemiste järve kesisest seisundist ning veemajanduskava alusel Ülemiste järve seisundi parandamiseks seatud meetme rakendamise ajast tulenevalt seab Keskkonnaamet ettevõttele kohustuse, peale vee erikasutusloa kehtima hakkamist järgmise 2 aasta jooksul, läbi viia uuring Ülemiste järve ökoloogilise seisundi hindamiseks ning koormusallikate välja selgitamiseks. Uuringu eesmärk on veemajanduskava eesmärkide täitmine ning järve hea seisundi saavutamine, mis omakorda aitab tõsta järve vee kvaliteeti. Uuring peab andma edasise tegevuskava, sealhulgas soovituse seisundi parandamiseks või hea seisundi säilitamiseks ning järgmiseks samalaadseks uuringuks ja selle sisuks. Ettevõte peab uuringu tulemused kahe nädala jooksul peale nende selgumist esitama Keskkonnaametile. 2.3.1.5. Arvestades taotletavate pinnaveevõtu kogustega, veemajanduskava eesmärkide täitmisega ning pinnavee uuringu nõudega, nõustub Keskkonnaamet ettevõtte poolt taotletavate pinnaveevõtukogustega (veevõtukogused toodud Tabelis 5). 2.3.2. Pinnaveeseire 2.3.2.1. Määrus nr 1 § 4 lg 1 kohaselt tuleb joogivee tootmiseks pinnaveest enne joogiveeallika kasutuselevõttu eelneva veeuuringu käigus ühe aasta jooksul kindlaks teha joogiveeallika kvaliteedi püsivus. Kvaliteedi püsivuse kindlakstegemiseks võetakse veeproovid ühest ja samast kohast korrapäraste vaheaegadega vähemalt 12 korda aastas. Määruse nr 1 § 4 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt joogiveeallika kvaliteet loetakse püsivaks, kui võetud proovides iga analüüsitud näitaja väärtus ei ületa määruse nr 1 lisas 1 toodud näitaja piirväärtust vähemalt 95% juhtudel. Ülejäänud 5% proovidest peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) Kõrvalekalded ei tohi ületada 50% näitaja piirväärtusest, välja arvatud temperatuuri, pH, lahustunud hapniku ja mikrobioloogiliste näitajate osas; 2) Puudub otsene oht tervisele. 2.3.2.2. Määrus nr 1 § 3 lg 2 alusel klassifitseeritakse joogivee tootmiseks kasutada kavatsetav pinnavesi veekvaliteedi näitajate (vt Tabel 7) piirväärtuste järgi. Ettevõtte poolt vee erikasutusloa taotlusega koos esitanud Ülemiste järve veeanalüüside põhjal kuulub vesi III kvaliteediklassi. 2.3.2.3. Määrus nr 1 § 6 lg 1 järgi peab joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, olema töödeldud. Määrus nr 1 § 6 lg 2 p 3 järgi peab III kvaliteediklass kuuluva vee töötlemiseks kasutama järgnevat metoodikat: laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon) ning desinfitseerimine. 2.3.2.4. Määruse nr 1 § 4 lg 3 alusel peab joogivee tootmiseks pinnaveest vett enne joogiveeallikana kasutuselevõttu analüüsima joogivee veekvaliteedi näitajate suhtes (toodud Tabelis 7). Määrus nr 1 § 3 lg 3 ja 4 järgi ei tohi valida joogiveeallikaks pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, välja arvatud juhul, kui muud joogiveeallikad puuduvad, sellisel juhul võib Terviseameti kirjaliku nõusoleku alusel vett joogiveeallikana kasutada, kui vee töötlemine ja keskkonnaseisundit parandavad meetmed tagavad kvaliteetse joogivee. 2.3.2.5. Määruse nr 1 § 7 lg 6 alusel tuleb joogiveeallikate analüüside tulemused esitatakse vee erikasutusloa väljaandjale ning Terviseametile üks kord aastas 10. jaanuariks. Määrus nr 1 § 3  EELNÕU 03.09.2019 lg 5 alusel tuleb joogiveeallika vee analüüsitulemused esitada vee erikasutusloa andjale ja Terviseametile analüüsiprotokollide koopiatena ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2.3.2.6. Määruse nr 1 § 7 lg 1 alusel peab joogiveevõtul pinnaveest alates 500 m³ ööpäevas vee erikasutaja kontrollima regulaarselt joogiveeallika veekvaliteeti punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi. 2.3.2.7. Keskkonnaamet kehtestab määruse nr 1 § 7 lg 4 alusel pinnaveeseire (vt Tabel 7) järgmistest seirepunktidest: 1. Ülemiste järv (veehaardekood HR002; koordinaadid X: 6586878; Y: 544094); 2. Soodla veehoidla (veehaardekood HA001; koordinaadid X: 6583926; Y: 583609); 3. Paunküla veehoidla (veehaardekood HA017; koordinaadid X: 6554833; Y: 575890); 4. Kaunissaare veehoidla (veehaardekood HA012; koordinaadid X: 6575486; Y: 576778); 5. Vaskjala veehoidla (veehaardekood HA005; koordinaadid X: 6580411; Y: 553592); 6. Aavoja veehoidla (veehaardekood HA009; koordinaadid X: 6577677; Y: 578729); 7. Raudoja veehoidla (veehaardekood HA010; koordinaadid X: 6583175; Y: 583331); 8. Vaskjala-Ülemiste kanali suue (enne Ülemiste järve suubumist; koordinaadid X: 6586295.1; Y: 545605.9); 9. Kurna oja suue (enne Ülemiste järve suubumist; koordinaadid X: 6582673; Y: 543715,8); 10. Kurna biolodu suue (enne Ülemiste järve suubumist; koordinaadid X: 6582902,9; Y: 544290,7).  1 kord kuus järgmiste näitajate osas: ammoonium (edaspidi NH4+), biokeemiline hapnikutarve (edaspidi BHT7), Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, keemiline hapnikutarve (edaspidi KHT), kloriid (Cl-), kuivjääk, lõhn, nitraat, temperatuur, vesinikioonide kontsentratsioon (edaspidi pH), värvus;  1 kord kvartalis järgmiste näitajate osas: Clostridium perfringens (koos eostega), fenoolsed ühendid, lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) (N Kjeldahli), mangaan (Mn), pindaktiivsed ained, raud (Fe), sulfaat (SO4), tsink (Zn), vask (Cu);  1 kord aastas järgmiste näitajate osas: arseen (As), boor (B), elavhõbe (Hg), fluoriid (F), kaadmium (Cd), kloroformiga ekstraheeritavad ained, kroom (Cr), lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, pestitsiidid, plii (Pb), polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (edaspidi PAH), salmonella, seleen (Se), tsüaniidid. Tabel 7. Pinnavee seirepunktid, seiratavad näitajad ja seire sagedus Seirepunkt Koordinaadid Seiratavad näitajad Sagedus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus Ülemiste X: 6586878 Clostridium perfringens, fenoolsed ühendid, N I kord järv Y: 544094 Kjeldahli, Mn, pindaktiivsed ained, Fe, SO4, Zn, Cu kvartalis As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, aastas pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, Soodla X: 6583926 I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, veehoidla Y: 583609 kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus  EELNÕU 03.09.2019 As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, Paunküla X: 6554833 I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, veehoidla Y: 575890 kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, Kaunissaare X: 6575486 I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, veehoidla Y: 576778 kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, Vaskjala X: 6580411 I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, veehoidla Y: 553592 kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, Aavoja X: 6577677 I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, veehoidla Y: 578729 kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, Raudoja X: 6583175 I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, veehoidla Y: 583331 kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus  EELNÕU 03.09.2019 NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus Vaskjala- As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, X: 6586295,1 I kord Ülemiste Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Y: 545605,9 kvartalis kanali suue pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, Kurna oja X: 6582673 I kord Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, suue Y: 543715,8 kvartalis pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus Kurna As, B, Hg, F, Cd, kloroformiga ekstraheeritavad ained, X: 6582902,9 I kord biolodu Cr, lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Y: 544290,7 kvartalis suue pestitsiidid, Pb, PAH, salmonella, Se, tsüaniidid NH4+, BHT7, Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, I kord enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, KHT, Cl-, kuus kuivjääk, lõhn, NO3, temperatuur, pH, värvus 2.3.2.8. Määruse nr 1 § 7 lg 1, 2 ja 3 alusel on ettevõte kohustatud koostama viieks aastaks joogiveeallika kontrollikava, mis sisaldab: 1. vee erikasutaja teenindatavate elanike arv; 2. ööpäevaselt võetava vee kogus; 3. vee kvaliteediklass; 4. analüüsitavate näitajate loetelu; 5. iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus; 6. proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad; 7. vee reostusallikad, mis asuvad valgala piirkonnas. 2.3.2.9. Ettevõte peab loa andjale esitama joogiveeallikate kontrollikavad 2020. aasta 10. jaanuariks ning edaspidi iga viie aasta tagant järgmiseks perioodiks. 2.4. Heit- ja sademevee juhtimine suublasse ning kehtestatavad nõuded 2.4.1. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt toimub Tallinna ja lähiümbruse reo- ja sademevee kogumine mööda ühisvoolset kanalisatsiooni, mis juhitakse peapumpla kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama. Reovett puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning puhastatud heitvesi juhitakse süvamerelaskme kaudu suublasse. Kahe purgimiskoha (Raba ja Paljassaare peapumpla) kaudu võetakse vastu kanalisatsiooniga liitumata elanike reovesi ning juhitakse Paljassaare reoveepuhastisse. Osaliselt kogutakse sademevesi kokku eraldi ja juhitakse suublatesse sademevee väljalaskmete kaudu. Vajaduspõhiselt kasutatakse ülevoole ja alternatiivseid avariiväljalaskmeid. Tallinna ja lähiümbruse ühtne kanalisatsioonisüsteem on  EELNÕU 03.09.2019 valdavalt ühisvoolne, millest suur (40–60%) ja konkreetselt määramatu osakaal on sademe- ja drenaažveel. Tulenevalt sademete hulgast on suured erinevused suublasse juhitava sademevee kogustes nii kuude, kui ka aasta-aegade lõikes. Lisaks on Tallinna linnas 27 sademevee väljalasku, mille kaudu juhitakse suublasse lahkvoolselt kogutud sademevesi. Lisaks kasutatakse viite ülevoolu, mis rakenduvad suurte paduvihmade korral ning mille kaudu juhitakse suublasse 1:4 lahjendusega reo- ja sademevesi. Samuti kasutatakse vajadusel kaheksat avariiväljalasku, mis käivitatakse vaid avarii (nt pumpla rike) olukorras siibrite avamise teel. 2.4.2. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt jagunevad lepingute alusel AKTSIASELTS TALLINNA VESI kliendid era- ja juriidilisteks klientideks. Ettevõte teostab kontrolli klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate üle. Tallinnas ei ole selliseid ettevõtteid, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveekogused või reostusnäitajate kontsentratsioonid oleksid teiste juriidiliste klientidega võrreldes nii palju suuremad, et neid saaks eraldi välja tuua. Nii era- kui juriidiliste klientide reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni kaudu Paljassaare reoveepuhastusjaama, kus need puhastatakse. 2.4.3. Vee erikasutusloaga kehtestatakse lubatud heit- ja sademevee väljalaskmete asukohad, saasteainete seire nõuded, meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile ja suublale ning teabe esitamise nõuded. Heitvee nõuded kehtestatakse lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusest nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ (edaspidi määrus nr 99). 2.4.4. VeeS § 31 lg 1 alusel lähtutakse saasteainete pinnavette juhtimise reguleerimisel kombineeritud lähenemisviisist, mille kohaselt saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse selle tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, heite piirväärtuste ning keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel, vajadusel rakendades seaduses sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja keskkonna kvaliteedi piirväärtusi. 2.4.5. Ohtlike ainete heitveega suublasse juhtimist reguleerib VeeS § 265 sätestatu. Ohtlik aine on VeeS § 265 lg 3 kohaselt element või ühend, mis oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Vastavalt VeeS § 265 lg 1 ei tohi valgala ohtlike ainetega ega muude saasteainetega koormata nii, et see põhjustab või võib põhjustada pinna- või põhjavee seisundi halvenemist. VeeS § 265 lg 2 kohaselt on saasteaine ehk reoaine mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust, ning VeeS § 26 5 lg 2 p 7 kohaselt nimetatakse saasteaineteks ka metallid ja nende ühendid. 2.4.6. VeeS § 2611 lg 1 kohaselt on ohtlikke aineid sisaldav veeheide lubatud vee erikasutusloa alusel. VeeS § 2611 lg 2 sätestab, et vee erikasutusloa andmisel on vee erikasutusloa andja kohustatud arvesse võtma veeuuringu tulemusi, sealhulgas ohtlikke aineid sisaldava veeheite mõju prognoosi suubla seisundile. 2.4.1. Prognoositav puhastisse siseneva reovee- ja sademevee kogus aastas 2.4.1.1. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on suurem osa reoveekogumisala kanalisatsioonist ühisvoolne ning seetõttu ei ole võimalik reoveepuhastusjaama sisenevaid reo- ja sademevee  EELNÕU 03.09.2019 koguseid prognoosida. Reoveepuhastusjaama maksimaalne hüdrauliline jõudluspiir on 18 000 m³ tunnis. Suuremate vooluhulkade korral võib olla vajalik kasutada peapumpla või reoveepuhastusjaama avariiväljalaskmeid. Avariiväljalaskmete kasutamine toimub vastavate siibrite reguleerimisega. Eeskätt kasutatakse avariiväljalaskmena süvamerelasku TL017. Väga suurte vooluhulkade puhul on linnast vee kiiremaks ära juhtimiseks vajalik kasutada peapumpla avariiväljalasku TL019. 2.4.1.2. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt soovib ettevõte kasutada süvamerelasku TL017 vajaduspõhiselt ka avariiväljalaskmena reguleerides selleks vastavaid siibreid. Reovee suurte vooluhulkade korral (intensiivsed lühiajalise sademed või pikaajalisemad sademed) tekib ettevõttel vajadus kasutada ka peapumpla avariiväljalasku TL019, sest arvestades maapinna kõrguste vahet ja torustiku pikkusi on süvamerelaskme TL017 kaudu võimalikud ärapumbatavad vooluhulgad piiratud (ehk kordades väiksemad kui peapumpla avariilaskme TL019 kaudu ärajuhitavad vooluhulgad) ja ei võimalda suurte sademete korral linnast liigvett piisavalt kiiresti ära pumbata. 2.4.2. Reoveekogumisala Reoveekogumisala, mida Paljassaare reoveepuhasti teenindab, on „Tallinn ja selle lähiümbrus“ (KKR kood RKA0370010). „Tallinn ja selle lähiümbrus“ reoveekogumisala on kinnitatud keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“. Reoveekogumisala suurus on KKR andmetel 16430,5 ha ning selle reostuskoormus on 499573 inimekvivalenti (edaspidi ie). 2.4.3. Reoveepuhasti ja puhastusprotsessi kirjeldus Reovee puhastamiseks kasutatakse mehhaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Puhastatud vesi pumbatakse süvamereväljalaskme TL017 kaudu Tallinna lahte (KKR kood VEE3134000). 2.4.4. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reostuskoormust väljendatakse ie ja arvutatakse aasta kestel suurima nädala keskmise reoainehulga alusel üks kord aastas. Tabel 8. Reostuskoormus (ie) aastatel 2014‒2016 ettevõtte poolt taotlusega esitatud andmetel Reostuskoormus 2014 470 612 2015 477 371 2016 445 920 Vastavalt määruse nr 99 § 3 lg 5 tuleb Paljassaare reoveepuhastil (reostuskoormus on 2000 ie või rohkem) määrata reostuskoormus üks kord aastas. Määruse nr 99 § 3 lg 4 tuleb reoveepuhasti reostuskoormus määrata loa taotleja korraldatud veeproovide analüüsi ja voolhulga mõõtmise tulemuste alusel. Määruse nr 99 § 3 lg 8 kohaselt peab reostuskoormuse määramiseks reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma voolhulka vastavalt VeeS § 121 lg 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel. Määruse 99 § 10 lg 4 kohaselt peavad 2000 ie või suurema reostuskoormuse korral reoveepuhasti proovid olema keskmistatud proportsioonis  EELNÕU 03.09.2019 voolhulga või keskmistatud ajaliselt 24-tunnise proovikogumisajaga. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal (määrus nr 99 § 3 lg 9). Tulenevalt määruse nr 99 § 3 lg 5 seab Keskkonnaamet reoveepuhasti reostuskoormuse määramise nõudeks üks kord aastas. 2.4.5. Reovee puhastusastme hindamine Kui reoveepuhasti reostuskoormus on üle 2000 ie, peab vee erikasutaja iga-aastase reoveepuhasti reostuskoormuse määramise ajal välja selgitama reovee puhastusastme (määrus nr 99 § 11 lg 3). Reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Puhastusastet tuleb hinnata üks kord aastas ühe reovee ja ühe heitvee keskmistatud proovi alusel (määrus nr 99 § 11 lg 4). Tulenevalt määruse nr 99 § 12 lg 2 ja 4 tuleb Paljassaare reoveepuhasti reovee puhastusastet hinnata üks kord aastas. 2.4.6. Heit- ja sademevee väljalaskmed 2.4.6.1. Tulenevalt määruse nr 99 § 11 lg 1 p 2 on heitveest proovivõtu sageduseks, välja arvatud proovivõtt ohtlike ainete sisalduse määramiseks, vähemalt 24 proovi aastas, kui reoveepuhasti reostuskoormus on suurem kui 49 999 ie. Tabel 9. Reoveepuhasti proovivõtukoha nimetus (sealhulgas puhasti sissevool ja väljavool), kood, koordinaadid, proovi võtmise liik, sagedus ja seiratavad näitajad Nimetus Kood Koordinaadid Liik Sagedus Seiratavad näitajad PP sisenev RPJ_S X:6592596 automaatne ööpäevane BHT7, Heljum, Püld, Y:539570 Nüld, pH RPJ väljuv RPJ_VB X:6592388 automaatne ööpäevane BHT7, Heljum, Püld, Y:539887 Nüld, pH PP sisenev RPJ_S X:6592596 üksikproov üks kord KHT, naftasaadused Y:539570 nädalas RPJ väljuv RPJ_VB X:6592388 üksikproov üks kord KHT, naftasaadused Y:539887 nädalas PP sisenev RPJ_S X:6592596 üksikproov üks kord Cr, Cu, Ni, Zn, Pb Y:539570 kuus RPJ väljuv RPJ_VB X:6592388 üksikproov üks kord Cr, Cu, Ni, Zn, Pb Y:539887 kuus 2.4.6.2. Saasteainete piirväärtused määratakse lähtuvalt määruse nr 99 § 4 lg 7 reoveekogumisala reostuskoormusest: Keskkonnaamet määrab: BHT7 – 15 mg/l, heljum – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 0,5 mg/l, Nüld – 10 mg/l ja pH peab jääma vahemikku 6-9.  EELNÕU 03.09.2019 2.4.6.3. Alates 01.01.2017 tuleb ohtlike ainete heitveega veekogusse juhtimisel rakendada VeeS § 24 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 99 lisas 3 toodud piirväärtusi. Määruse nr 99 § 8 lg 1 sätestab, et lisas 3 toodud ohtlikke aineid ei tohi leiduda veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees või ei tohi nende ainete sisaldus veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ületada samas lisas esitatud piirväärtusi, välja arvatud naftasaaduste ning ühe- ja kahealuseliste fenoolide sisalduse osas. Võttes arvesse AKTSIASELTS TALLINNA VESI teostatud reoveepuhasti heitvee omaseire analüüsitulemusi, mille kohaselt leidub heitvees ohtlikke aineid kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), tsink (Zn) ja plii (Pb), tuleb reoveepuhasti sissevoolust ja väljavoolust seireta nimetatud ohtlikke aineid üks kord kuus. Määruse nr 99 lisast 3 tulenevalt on heitvee väljalaskmest TL017 suublasse juhitavas heitvees ohtlike ainete piirväärtused: kroom (Cr) – 50 µg/l; vask (Cu) – 15 µg/l; nikkel (Ni) – 34 µg/l; tsink (Zn) – 50 µg/l, plii (Pb) – 14 µg/l. 2.4.6.4. VeeS § 265 lg 1 alusel ei tohi valgala ohtlike ainetega ega muude saasteainetega koormata nii, et see põhjustab või võib põhjustada pinna- või põhjavee seisundi halvenemist. Veekogusse või pinnasesse juhitava heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse piirväärtused on toodud määruse nr 99 lisas 3. VeeS § 265 lg 8 alusel on prioriteetsete ohtlike ainete juhtimine pinnavette ning nimetatud ainete ja muude saasteainete juhtimine otse põhjavette keelatud, välja arvatud erandjuhtudel vee erikasutusloa alusel. Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning ainete jälgimisnimekiri on toodud keskkonnaministri 30.12.2015 määruses nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“. 2.4.6.5. Heitvesi võib sisaldada ohtlikke aineid ja raskmetalle. Käesoleval hetkel ei ole piisavalt informatsiooni, milliseid ohtlikke aineid ja raskemetalle väljalaskme TL017 kaudu suublasse juhitakse. Sellest lähtuvalt kehtestab loa andja vee erikasutusloaga nr L.VV/332501 väljalaskmest TL017 seiratavateks reostusnäitajateks lisaks eelnevalt nimetatud ohtlikele ainetele (vt Tabel 9) järgnevad saasteained: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), di (2-etüül-heksüül) ftalaat (DHP); polüklooritud bifenüülid (PCB), polüklooritud dibenso-p-dioksiin (PCDDd): arseen (As), kaadmium (Cd), baarium (Ba), elavhõbe (Hg) sagedusega üks kord kuus ühe aasta jooksul (2020). 2.4.6.6. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Vastavalt VeeS § 2611 lg 1 on ohtlikke aineid sisaldav veeheide lubatud vaid vee erikasutusloa alusel. Keskkonnaamet kehtestab HMS § 53 lg 1 p 4 kohase kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib Keskkonnaamet vee erikasutusluba nr L.VV/332501 muuta ning lisada ohtlikud ained üks kord kuus seiratavate reostusnäitajate hulka kui aastal 2020 leidub analüüsiaktide põhjal suublasse juhitavas heitvees eelnimetatud ohtlikke aineid. 2.4.7. Reovee puhastamisel tekkiv sette kogus ja omadused; käitluse kirjeldus, ladustamise koht, töötlemise tehnoloogia kirjeldus; töödeldud või töötlemata sette omadused (sh töödeldud sette korral kuivaine sisaldus ning kasutusviis)  EELNÕU 03.09.2019 Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on aastas tekkiv stabiliseeritud reoveesette kogus ca 40 000 tonni. Stabiliseeritud sete on saadud metaantankides anaeroobse kääritamise (15 päeva temperatuuril 37,0 °C) abil, mida pärast seda tahendatakse tsentripressides kuni 30%-lise kuivainesisalduseni. Stabiliseeritud ja tahendatud reoveesete veetakse kompostimisväljakule (asfaltplats suurusega ca 13 ha, Paljassaare põik 14) täiendavale aeroobsele kääritamisele lihtaunades - lisatakse freesturvast (mahulises vahekorras 1:0,7–1:1) ja moodustatakse nn kompostvaalud, mida segatakse ca 1 aasta jooksul vähemalt 3 korda ja valmib nn haljastusmuld. Komposteerimisplatsidena kasutatakse asfaltkattega väljakuid. Väljakud on projekteeritud ja ehitatud nii, et sademevesi ja kompostaunade nõrgvesi valgub kogumistiikidesse, kust see pumbatakse tagasi reoveepuhastusprotsessi algusesse ja puhastatakse. Reoveesette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30.12.2002 määrusega nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” (edaspidi määrus nr 78). Ettevõte analüüsib haljastusmulda vähemalt neli korda aastas vastavalt määrusele nr 78. Kõik senised analüüsitulemused vastavad nimetatud määruses toodud nõuetele sette haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutamise osas. Reoveesette käitlemisel tuleb juhinduda eeltoodud õigusaktidest. Vee erikasutuse käigus tekkivad liigmuda kogused märkida üles ning kajastada veekasutuse aasta-aruandes. 2.4.8. Avariiväljalaskmed ja ülevoolud 2.4.8.1. Ettevõte haldab 8 avariiväljalasku (4 peapumplas või reoveepuhastusjaamas) ja 5 ülevoolu (2 reoveepuhastusjaamas). Avariilaskmete kasutamise vajadus tuleneb sademete hulgast ja intensiivsusest. Eriti intensiivsete vihmade ajal on suurem tõenäosus, et reoveepuhastuse hüdrauliline jõudluspiir ületatakse ning ettevõte peab kasutama avariiväljalasku. Kuna avariiväljalaskme kasutamine sõltub ilmastikust, siis ei ole võimalik selle kasutamist prognoosida. Vooluhulgad arvutatakse. 2.4.8.2. Olukorras, kus vooluhulgad ületavad reoveepuhastusjaama võimekust, kasutaks ettevõtte avariiväljalaskmena eeskätt süvamerelaskmet TL017, reguleerides selleks vastava(t)id siibrit/siibreid. Suuremate vooluhulkade puhul, (intensiivsed lühiajalise sademed või pikaajalisemad sademed) tuleb ettevõttel kasutada peapumpla avariiväljalaskmet TL019, sest arvestades maapinna kõrguste vahet ja torustiku pikkusi on süvamerelaskme TL017 kaudu võimalikud ärapumbatavad vooluhulgad piiratud (ehk kordades väiksemad kui peapumpla avariilaskme TL019 kaudu) ja ei võimalda linnast liigvett piisavalt kiiresti ära pumbata, mille tagajärjeks võivad olla ulatuslikud kanalisatsioonitorustike täituvusest põhjustatud üleujutused. 2.4.8.3. Tallinna RPJ K5 ülevoolu (TL010) kasutatakse ainult juhul, kui tehnoloogilistel põhjustel on takistatud heitvee (st juba puhastatud vee) juhtimine/pumpamine Tallinna RPJ süvamerelaskmesse TL017. Tallinna RPJ K5 ülevool rakendub heitvee pumpla avarii korral, kui pumpla ei suuda (nt rikke tõttu) puhastatud vett edasi Tallinna RPJ süvamerelaskmesse TL017 suunata ning veetase pumpla imibasseinis tõuseb kriitilise piirini. 2.4.8.4. Määruse nr 99 § 5 lg 6 kohaselt tohib ühisvoolsest kanalisatsioonist sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Määruse nr 99 § 5 lg 7 kohaselt avariiülevoolude kaudu suublasse juhitava sademevee ja reovee segu suhtes ei kohaldata määruse nr 99 lisas 1 esitatud nõudeid.  EELNÕU 03.09.2019 2.4.8.5. Avariiväljalaskmed asuvad „Tallinn ja selle lähiümbrus“ reoveekogumisalal ja seega kehtestatakse saasteainete piirväärtused lähtuvalt määruse nr 99 § 4 lg 7 reoveekogumisala reostuskoormusest: BHT7 – 15 mg/l, heljum – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 0,5 mg/l, Nüld – 10 mg/l ja pH peab jääma vahemikku 6‒9. Avarii ülevooludest võtta heitvee proove iga kord kui avarii ülevoolu kaudu heitvee juhtimine suublasse toimub. Proov tuleb võtta esimese tunni (soovitavalt 30 min) jooksul pärast avarii ülevoolu avamist. 2.4.8.6. Tallinna RPJ süvamerelasku (TL017) avariiväljalaskmena ja Peapumpla avariilaskmet kasutades (TL019), kui lahjendus ei ole tagatud deklareeritakse kasutamine siseneva vee kontsentratsioonidega, ülejäänud jaamaga seotud ülevoolude-avariilaskude puhul arvestatakse väljuva vee 24h keskmistatud näitajat, mis deklareeritakse ülevoolu/väljalaskme juures. 2.4.8.7. Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 20 lg 2 p 2 alusel suurendatakse saastetasumäärasid 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu. Keskkonnaamet seab ettevõtte heitvee väljalaskmetele (sh avariilaskmetele ning sademevee väljalaskmetele) KeTS § 20 lg 2 p 2 alusel suubla koefitsiendiks 1,5. Tabel 10. Avariiväljalaskmed, väljalaskmete kood, asukoha koordinaadid ja suubla Väljalaskme nimi Kood Koordinaadid Suubla nimetus Merivälja 1 heitvee TL541 X:6595470 Y:546827 Tallinna reid avariiväljalask Merivälja 2 heitvee TL542 X:6594767 Y:547434 Tallinna reid avariiväljalask Kalaranna heitvee avariiväljalask TL543 X:6590378 Y:542218 Tallinna reid Haabersti heitvee avariilask TL028 X:6588062 Y:537173 Kopli laht Tabel 11. Sademevee ülevoolud, väljalaskme kood, asukoha koordinaadid ja suubla Väljalaskme nimi Kood Koordinaadid Suubla Vooluhulga nimetus mõõtmine Nurme PJ ülevool TL544 X:6581768 Y:539863 Pääsküla raba lahjendus r/s = 1/4 Andrekse tee heitvee TL574 X:6594014 Y:547751 Mähe oja lahjendus r/s = 1/4 ülevool Lauri tn heitvee ülevool TL575 X:6594014 Y:547902 Mähe oja lahjendus r/s = 1/4  EELNÕU 03.09.2019 Tabel 12. Reoveepuhasti avariiväljalaskmed, väljalaskme kood, asukoha koordinaadid, suubla, vooluhulga mõõtmine ja rakendumine Väljalaskme Kood Koordinaadid Suubla Vooluhul Rakendumine nimi nimetus ga mõõtmin e Süva- TL017 X:6595805 Y:536920 Tallinna arvutuslik Avariiväljalaskme merelask laht funktsioon rakendatakse avarii- siibrite väljalask ümberreguleerimise teel juhul kui peapumplasse sisenev vooluhulk ületab reoveepuhastusjaama hüdraulilise võimekuse. Peapumpla TL019 X:6591311 Y:539866 Tallinna Automaat Avariiväljalask avatakse avarii- reid mõõte- siibrite avamise teel, kui väljalask seadmega peapumplasse sisenev (arvutusli vooluhulk ületab k vaid reoveepuhastusjaama juhul, kui hüdraulilise võimekuse mõõtja ei ning süvamerelaskme tööta) kasutamine avariiväljalaskmena ei võimalda linnast liigvett piisava kiirusega ära pumbata. Tallinna RPJ TL010 X:6592385 Y:539527 nimeta arvutuslik Rakendub puhta vee K5 ülevool tiik pumpla avarii korral, kui pumpla ei suuda vett edasi suunata ning veetase kaevus tõuseb kriitilise piirini. Ülevoolu rakendumine fikseeritakse anduritega, mille kaudu edastatakse teade veetaseme tõusust Scadasse. Süva- TL810 X:6594119 Y:538699 Tallinna Automaat Süvamerelaskme merelaskme 7 laht mõõte- avariiväljalask avatakse avarii- seadmed kui süvamerelasu väljalask pea- torustikul on rike või pumplas purunemine, mistõttu ei saa kasutada heitvee ärajuhtimiseks süvamerelasu torustikku. Kaldakaevu Automaat avariiväljalask avatakse, Kaldakaevu mõõte- Tallinna kui kaldakaevus on rike avarii X:6593912 Y:538859 seadmed laht või purunemine, mistõttu väljalask pea- ei saa kasutada heitvee pumplas TL809 ärajuhtimiseks kaldakaevu  EELNÕU 03.09.2019 ja süvamerelaskme torustikku Rakendub, kui süvamerelaskme torustikud ei suuda vastu võtta puhastatud reovee pumplast pumbatavat Kaldakaevu Tallinna kogu heitvett ning veetase X:6593912 Y:538859 arvutuslik ülevool laht kaldakaevus tõuseb kriitilise piirini. Ülevoolu rakendumine fikseeritakse veetaseme anduriga, mis edastab teate veetaseme TL808 tõusust juhtimiskeskusesse 2.4.9. Sademevee väljalaskmed, reostusnäitajad ja seire nõuded 2.4.9.1. Vee erikasutusloaga kehtestatakse lubatud sademevee väljalaskmete asukoht, saasteainete seire nõuded, meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhja- ning pinnaveele ja teabe esitamise nõuded. Sademevee suublasse juhtimise nõuded kehtestatakse lähtuvalt määrusest nr 99. 2.4.9.2. Nõuded sademevee veekogusse juhtimise kohta on kehtestatud määruse nr 99 ptk 2. Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa määruse nr 99 lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Lisaks heljumile ja naftasaadustele on teiste reostusnäitajate piirväärtused järgmised: bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) sisaldus 15 mg/l, keemilise hapnikutarbe (KHT) sisaldus 125 mg/l, üldfosfori (Püld) sisaldus 1 mg/l, üldlämmastiku (Nüld) sisaldus 45 mg/l. Kui sademevee reostusnäitajad ei vasta eelnevalt nimetatud reostusnäitajate poolest kehtestatud piirväärtustele, käsitletakse sademevett saastatud sademeveena, mis vajab enne suublasse juhtimist puhastamist. Veekogusse või pinnasesse juhitava heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse piirväärtused on toodud määruse nr 99 lisas 3. Tabel 13. Sademevee väljalaskmed, kood, asukoha koordinaadid, valgala pindala (ha) ja suubla nimetus Väljalaskme nimi Kood Koordinaadid Valgala Suubla pindala nimetus Männiku Auto TL113 X:6581422 Y:540446 7 Lepakraav Kauge ja Kraavi TL107 X:6581756 Y:540550 93 Tooma kraav Marja TL029 X:6587713 Y:538966 858 Mustjõe Vabaduse tee 215 TL064 X:6580609 Y:536109 11 Tirdikraav Raba TL063 X:6580628 Y:536614 5 Tirdikraav Olevi TL062 X:6581150 Y:538033 10 Puiestiku kraav Kaare TL061 X:6581486 Y:539039 5 Kollakraav Salme TL115 X:6590811 Y:541683 8 Tallinna reid Lootsi TL096 X:6589745 Y:540270 1 Tallinna reid  EELNÕU 03.09.2019 Laevastiku TL088 X:6591498 Y:539877 2 Tallinna reid Vaate ja Lääne TL060 X:6595372 Y:546892 17 Tallinna reid Võra ja Tuule TL059 X:6595153 Y:547052 18 Tallinna reid Võra TL058 X:6595101 Y:547115 23 Tallinna reid Viimsi TL057 X:6594840 Y:547413 44 Tallinna reid Pirita TL033 X:6591716 Y:546252 176 Tallinna reid Lasnamäe TL039 X:6590155 Y:545309 1136 Tallinna reid Härjapea TL030 X:6590267 Y:543127 33 Tallinna reid Kopliranna TL582 X:6590462 Y:538375 1 Kopli laht Veskimetsa TL546 X:6587967 Y:537900 7 Kopli laht Rocca al Mare (Harku) TL028 X:6588062 Y:537173 985 Kopli laht Pirita tee VL 2 TL811 X:6590200,97 Y:545420,6 9 Tallinna reid Pirita tee VL 5 TL812 X:6590518,7 Y:545664,5 9 Tallinna reid Pirita tee VL 6 TL813 X:6590775 Y:545767,3 7 Tallinna reid Pirita tee VL 7 TL814 X:6590945 Y:545819,3 1 Tallinna reid Pirita tee VL 8 TL815 X:6591021,5 Y:545843,8 1 Tallinna reid Pirita tee VL 9 TL816 X:6591367,7 Y:545990 128 Tallinna reid Pirita tee VL 10 TL817 X:6591546,3 Y:546103,6 1 Tallinna reid 2.4.9.3. Sademevee väljalaskmete TL115, TL585, TL096, TL088, TL060, TL059, TL058, TL057, TL033, TL039, TL030 ja TL032 suublaks on Tallinna reid ja sademevee väljalaskme TL582, TL546, TL028 suublaks on Kopli laht, mis mõlemad on Tallinna lahe44 osa ja kuuluvad veekogumisse „Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi“ (EE_5). Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogum on Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitatud VMK kohaselt halvas seisundis. Kehtestatud meetmeprogrammi kohaselt on veemajanduskava eesmärgi saavutamine ohustatud koormusallikate tõttu, milleks on transport ja sadamad, reoveepuhastid, hajukoormus, kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest ja muu hajukoormus. VeeS § 3¹ lg 1 alusel lähtutakse saasteainete pinnavette juhtimise reguleerimisel kombineeritud lähenemisviisist, mille kohaselt saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse selle tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, heite piirväärtuste ning keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel, vajadusel rakendades seaduses sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja keskkonna kvaliteedi piirväärtusi. 2.4.9.4. Vee erikasutaja peab tagama sademevee juhtimisel suublasse vee erikasutusloas kehtestatud nõuetele vastavuse. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Proovide mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele tuleb vee erikasutajal kasutusele võtta asjakohased meetmed tagamaks reostusnäitajate vastavus vee erikasutusloas kehtestatud piirmääradeni. 2.4.9.5. Vee erikasutusloaga nr L.VV/332501 kehtestab loa andja tabelis 13 toodud sademevee väljalaskmetest seiratavateks reostusnäitajateks bioloogilise hapnikutarbe 44 KKR kood: VEE3134000.  EELNÕU 03.09.2019 (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHT), üldfosfori (Püld), üldlämmastiku (Nüld), heljuvaine (HA), naftasaadused ja pH sagedusega üks kord kuus. 2.4.9.6. Transpordialadelt formeeruv vesi võib sisaldada ohtlikke aineid ja raskemetalle. Käesoleval hetkel ei ole tõendavat materjali, et transpordist ja sademevee valgalal toimuvatest tegevustest tulenevalt ei juhita veekogusse ohtlikke aineid. Veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt on üheks Muuga-Tallinna-Kakumäe hea seisundiklassi saavutamise ohuks transpordi ja sadamarajatistelt tulenev koormus. Sellest lähtuvalt kehtestab loa andja aastatel 2019‒2021 vee erikasutusloaga nr L.VV/332501 reguleeritavate sademevee väljalaskmest Marja (TL029), Lasnamäe (TL039), Rocca al Mare (TL028) ja Pirita tee VL9 seiratavateks reostusnäitajateks järgnevad saasteained: ühealuselised fenoolid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu) sagedusega üks kord poolaastas (kevadise lumesulamise järgselt ning sügisel suuremate vihmaperioodide alguses). Sademevees seiratavad näitajad on valitud toetudes aktsiaselts MAVES (registrikood 10097377) tööle nr 12050 „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring“45. Kui nimetatud ained jäävad aastatel 2019‒2021 alla määramispiiri, siis edaspidi (alates aastast 2022) võib ettevõte seirata sademevee väljalaskmetest vaid järgmisi reostusnäitajaid: heljuvaine, BHT7, KHT, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused ja pH sagedusega üks kord kuus. 2.4.9.7. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. Vastavalt VeeS § 2611 lg 1 on ohtlikke aineid sisaldav veeheide lubatud vaid vee erikasutusloa alusel. Keskkonnaamet kehtestab HMS § 53 lg 1 p 4 kohase kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib Keskkonnaamet vee erikasutusluba nr L.VV/332501 muuta ning lisada ohtlikud ained üks kord kvartalis seiratavate reostusnäitajate hulka, kui aastatel 2019‒2021 leidub suublasse juhitavas sademevees eelnimetatud ohtlikke aineid. Sademevee vooluhulk kujuneb vastavalt sademete hulgale ja intensiivsusele. Sademevee vooluhulga üle tuleb pidada arvestust. Ettevõte määrab sademevee vooluhulgad arvutuslikult. 2.4.9.8. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 121 lg 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele. Määruse nr 30 § 5 lg 1 ja 2 kohaselt peab proovivõtukoht olema esinduslik ehk iseloomustama uuritava objekti füüsikalist või keemilist seisundit ning toimuvaid protsesse tervikuna. Määruse nr 99 § 10 lg 8 järgi tuleb sademeveeproov võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Määruse nr 99 § 10 lg 9 kohaselt võib loa raames tehtava sademevee omaseire proov olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. Sademevee vooluhulk on soovituslik arvutada standardis EVS 848:2003 „Ühiskanalisatsioonivõrk“ või muus samaväärses standardis sätestatud metoodika alusel. 45 Aktsiaselts Maves. Töö nr 12050. Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring. Köide 1. Tallinn: Maanteeamet 2013. Kättesaadav Maanteeameti veebilehe (25.03.2019): https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/liiklussolmede_sademevete_uuring_koide_1_as_maves.pdf.  EELNÕU 03.09.2019 2.5. Paisutamine 2.5.1. AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt kavandatava paisutamise eesmärgiks on tagada Tallinna linna joogiveega varustamine. Ülemiste veepuhastusjaama esmaseks pinnaveega varustajaks on Ülemiste järv, kuid järve enda looduslik valgala on väike. Tallinna ja lähiümbruse elanike joogiveega varustamiseks piisava veevaru tagamiseks on rajatud ulatuslik lähikonna jõgede (Pirita jõgi46, Jägala jõgi47, Soodla jõgi48, Pärnu jõgi49, Aavoja50, Raudoja51 veehaardesüsteem, mis koosneb jõgedele rajatud hüdrosõlmedest, paisudest, ja veehoidlatest ning neid ühendavatest kanalitest. Kogu pinnaveehaardesüsteem koondub Pirita jõel Vaskjalas, kust vesi juhitakse Ülemiste järve Pirita-Ülemiste kanali kaudu. 2.5.2. Tallinna veehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb sademete hulgast ja jaotusest. Süsteemi veevaru arvutamise aluseks on väga veevaene, 95% tõenäosusega, veemajandusaasta. Veemajandusaasta arvutuslike vooluhulkade jaotus kuude lõikes põhineb pikal vaatlusandmete real. Keskmise veerikkusega aastal kasutatakse ära ca 50% süsteemi võimalikust veeressursist. 2.5.3. VeeS § 8 lg 2 p 5 koosmõjus lg 21 kohaselt on veekogu paisutamiseks vajalik vee erikasutusloa olemasolu juhul kui toimub veekogu paisutamine, millega vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse rohkem kui üks meeter välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 2 alusel kehtestatud nimistus sisalduvatel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel. 2.5.4. LKS § 51 lg 2 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73), mille § 2 p 20 kohaselt kuulub Jägala jõgi Jägala joast suubumiseni merre (määruse nr 73 § 2 p 93 kohaselt Soodla jõgi Soodla paisust suubumiseni Jägala jõkke ja määruse nr 73 § 2 p 71 kohaselt Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Nimetatud jõelõikudest on ettevõtte poolt kavandatava vee erikasutusega seotud Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre, kus asub Vaskjala pais. Paisude üldandmed ning tehniline seisund on toodud alljärgnevalt (vt Tabel 14 ja Tabel 15). Tabel 14. Paisud Pais Paisu ehitus/ Paisutatav Paisutamise tulemusena Paisutuskõrgus rekonstrueerimine veekogu tekkinud veekogu (m) (a) Vaskjala 1970/1999 Pirita jõgi Vaskjala veehoidla 1,7 Paunküla 1960/1979/2003 Pirita jõgi Paunküla veehoidla 2,55 Kaunissaare 1984/2001 Jägala jõgi Kaunis-saare veehoidla 3,7 Aavoja 1983/2004 Aavoja Aavoja veehoidla 2,8 Raudoja 1981/2005 Raudoja Raudoja veehoidla 4,25 46 KKR kood VEE108920. 47 KKR kood VEE1083500. 48 KKR kood VEE1087000. 49 KKR kood VEE1123500. 50 KKR kood VEE1086600. 51 KKR kood VEE1087400.  EELNÕU 03.09.2019 Soodla 1979/2005 Soodla jõgi Soodla veehoidla 11,7 Tabel 15. Paisude tehnilised andmed52 (MPT – madalaim paisutustase; NPT – normaalpaisutustase; KPT – kõrgeim paisutustase; BK77/EH200 - kõrgussüsteem) Pais Veelaskme MPT NPT KPT Kala- HEJ Tehni- tüüp (abs, m) (abs, m) (abs, m) pääs (hüdro- line BK77/ BK77/ BK77/ elektri- seisund EH2000 EH2000 EH2000 jaam) 36,70/ 38,00/ 39,40/ H+ Vaskjala KEP-KS-R 36,930 38,230 39,630 Olemas - (hea) Paun- I-TR-R- 68,00/ 72,50/ 73,00/ H+ küla d2000x2000 68,213 72,713 73,213 - - (hea) Kaunis- 4xLL-TV-SS- 47,00/ 48,80/ 49,00/ H+ saare R 47,222 49,022 49,222 Olemas Olemas (hea) KA-ST-R- 49,90/ 50,58/ 51,05/ H+ Aavoja 2xd2000 50,123 50,803 51,273 - - (hea) KA-ST-R- 56,50/ 58,00/ 58,20/ H+ Raudoja d1500 56,725 58,225 58,425 - - (hea) KA+TV+I-ST- 59,00/ 65,05/ 65,80/ H+ Soodla 2x2000x2000 59,224 65,274 66,024 - Olemas (hea) 2.5.5. Tõkestusrajatiste tehnilise seisukorra hinnangu (edaspidi tehnilise seisukorra hinnang)53 alusel on toodud esile, et paisrajatised on nõutele vastavad. Paisudele on antud hinnanguks H+ ehk hea, mis Keskkonnaagentuuri tehnilise seisukorra hindamise tähiste selgituse alusel näitab, et põhikonstruktsioon on korras, ilma pragudeta, filtratsioon puudub. 2.5.1. Vaskjala pais Vaskjala pais (EELIS kood PAIS024560) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Rae vald, Vaskjala küla, Vaskjala veehaarde-hüdrosõlm (registriosa nr 13177202; katastritunnus 65301:003:0976) koordinaatidel: X: 6580415; Y: 553664. Vaskjala pais paisutab Pirita jõge ning pais asub vooluveekogumil Pirita_3 (Pirita Kuivajõest Vaskjalani). Paisust saab alguse vooluveekogum Pirita_4 (Pirita Vaskjalalt suudmeni, keskkonnaregistrikood 1089200_4). Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Vaskjala veehoidla (keskkonnaregistrikood VEE2006610). Paisu veelaskme tüüp on KEP-KS-R (seletus tehnilise seisukorra hinnangus). Vaskjala paisu puhul on tegemist muldtammiga koos üheavalise praktilise profiiliga betoonist kaarülevoolupaisuga, mille kaare tipus on kalatrepi läbipääsu aste. Pais on varustatud kahe kilpsiibritega suletava põhjalaskmega, millel on jämepuhastusvõredega ning sissevooluava on võimalik sulgeda alumiiniumšandooridega. 52 Kitsing, R. 2012. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. Merin OÜ. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/projektid/tokestusrajatiste- inventariseerimine-vooluveekogudel-kalade-3 (02.09.2019). 53 Keskkonnaagentuur. Tabel K-0-1 Paisude tehnilise seisukorra hindamisel kasutatud tähiste selgitused. keskkonnaagentuur.ee%2Ffailid%2FTabelid_Paisude_tuubi_ja_seisukorra_selgitused.xlsx&usg=AOvVaw2blGv hO-Zq1zu0CneOZz2V.  EELNÕU 03.09.2019 2.5.1.1.Veerežiimi mõõtmine ja reguleerimine Vaskjala paisul Veerežiimi reguleerimine toimub veehaare-regulaatoril siibrite asendi ja/või paisu põhjalasul siibrite asendi muutmise teel. Veerežiimide jälgimine ja reguleerimine toimub hüdrosõlme mõõtmis- ja juhtimisprotsessi visualiseeriva kaugjälgimissüsteemi vahendusel. Automaatsüsteem mõõdab nivooanduriga (mõõtmistäpsus 1 cm) pidevalt veerežiimi, mis registreeritakse igal paaristunnil ja salvestatakse. Veeseisu visuaalne kontrollnäit võetakse vähemalt 1 kord nädalas veemõõdulatilt. Pirita-Ülemiste kanalisse juhitava vooluhulga reguleerimisel tuleb tagada Pirita jões ökoloogiline miinimumvooluhulk sobivate looduslike tingimuste olemasolul s.t veevaesel perioodil. Juhul, kui jõe looduslik vooluhulk on väiksem, siis tuleb jões tagada vähemalt olemasolev looduslik vooluhulk ja ökoloogilist miinimumvooluhulka ei tagata veehoidla mahu arvelt. Vaskjala paisust ca 400 m allavoolu jõesängi on ehitatud veemõõdu peel, horisontaalne madal raudbetoonist lävis, mille sees on väikeste vooluhulkade täpsemaks mõõtmiseks aste-ülevool. 2.5.2. Paunküla pais Paunküla pais (EELIS kood PAIS013920) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Veetammi (registriosa nr 12740102; katastritunnus 36302:002:0337) koordinaatidel: X: 6554901; Y: 575877. Paunküla paisul paisutatakse Pirita jõge ning pais asub Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani) ja paisule järgneb Pirita_2 (Pirita Paunkülast Kuivajõeni, keskkonnaregistrikood 1089200_2) vooluveekogum. Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Paunküla veehoidla54. Paisu veelaskmetüüp on I-TR-R-d2000x2000 (seletus tehnilise seisukorra hinnangus). Paunküla pais on betoonist üheavaline ja klappvarjaga reguleeritav laialäveline ülevoolupais, mis on varustatud kilpsiibriga suletava põhjalasuga. Ülevoolupaisu ette on paigaldatud terasplaadist mõõtülevool (paisu veemõõdusõlm). Vesi juhitakse alumisse biefi neljakandilise 2x2 m toruveelasu kaudu, mille väljavooluavasse on paigaldatud terasplaadist mõõtülevool (toruveelasu veemõõdusõlm). 2.5.2.1.Veerežiimi mõõtmine ja reguleerimine Paunküla paisul Paunküla veehoidla täitmisel tagatakse Pirita jõe ökoloogiline miinimumvooluhulk põhjalasu siibri abil. Veevaestel perioodidel, kui jõe looduslik vooluhulk on väiksem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk, siis tuleb jões tagada vähemalt olemasolev looduslik vooluhulk s.t ökoloogilist miinimumvooluhulka ei tagata veehoidla mahu arvelt ega Pirita jõe (Ardu kanali) paisutusmahu arvelt. Hüdrosõlme normaal-töörežiimiks loetakse olukorda, kus ei toimu veehoidla täitmist ning paisu põhjalask on suletud ja paisu vari on alla lastud paisu betoonharjale. Paunküla veehoidla veeseisu mõõdetakse pidevalt nivooanduriga 1 cm täpsusega ning registreeritakse igal paaristunnil ja salvestatakse kaugjälgimissüsteemis. Veeseisu visuaalne kontrollnäit võetakse vähemalt 1 kord nädalas veemõõdulatilt 1 cm täpsusega. 54 KKR kood VEE2031910).  EELNÕU 03.09.2019 Pirita jõe vooluhulka arvutab kontroller toruveelasu mõõtülevoolul veetaseme mõõtmistulemuse alusel, mis registreeritakse igal paaristunnil ja salvestatakse kaugjälgimissüsteemis. Veeseisu mõõdetakse vähemalt 1 kord nädalas visuaalselt veemõõdulatilt (paisu mõõteülevool) ja kontrollreeperist (toruveelasu mõõtülevool) 1 cm täpsusega. 2.5.3. Kaunissaare pais Kaunissaare pais (EELIS kood PAIS013460) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Anija vald, Kaunissaare küla, Kaunissaare veehaare-hüdrosõlm (registriosa nr 13818802; katastritunnus 14001:002:0309) koordinaatidel: X: 6575691; Y: 576721. Kaunissaare paisul paisutatakse Jägala jõge ning pais asub vooluveekogumil Jägala_2 (Jägala Ambla jõest Aavojani). Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Kaunissaare veehoidla55. Kaunissaare paisu veelaskme tüüp on 4xLL-TV-SS-R (seletus tehnilise seisukorra hinnangus) ning paisuks on muldtamm koos betoonist nelja avalise klappvarjadega reguleeritava laialävelise ülevooluga. Paisu avad on avariiliselt suletavad nn. remontvarjade komplektiga. 2.5.3.1.Veerežiimi mõõtmine ja reguleerimine Kaunissaare paisul Paisu hüdrosõlm, koos selle juurde kuuluvate veemõõdusõlmedega, on ühendatud ühtsesse SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) süsteemi. Kogu hüdrosõlme mõõtmis- ja juhtimisprotsess on visualiseeritud arvuti monitorile koos jooksvate mõõtmistulemustega. Veerežiimi reguleerimine toimub paisu klappvarja(de) asendi ja/või Jägala-Pirita kanali veehaarde regulaatori klappvarja asendi muutmise teel järgmistel põhimõtetel:  kalade läbipääsu tagamiseks Jägala jõe ülemjooksu suunas juhitakse esmajärjekorras vabad vooluhulgad läbi kalapääsu veehaarde takistamatult looduslikku kärestikku paisust vasakul;  Jägala jõe vabad voolhulgad, mida ei ole võimalik kalapääsu rajatise tehnilisi võimalusi arvestades sellesse juhtida, juhitakse läbi turbiinide elektrienergia tootmiseks;  Veevaestel perioodidel, kui jõe looduslik vooluhulk on väiksem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk, tuleb tagada kalapääsus looduslik vooluhulk. Kaunissaare veehoidla veeseisu mõõdetakse nivooanduriga automaatselt ja pidevalt 1 mm täpsusega, registreeritakse operaatorpaneeli aruannetes 15 min intervalliga 1 mm täpsusega ja salvestatakse igal paaristunnil 1 cm täpsusega kaugjuhtimissüsteemis (SCADA). Mõõdetav veeseis on ka jõe vooluhulga arvutamise aluseks. Veeseisu visuaalne kontrollnäit võetakse vähemalt 1 kord nädalas veehaarde-regulaatori sissevoolu paremal tiibmüüril olevalt kontrollreeperilt. Paisu varja nr 2 vooluhulk arvutatakse kontrolleri poolt pidevalt (veehoidla veeseisu ja varja nr 2 kaldenurga ehk ülevooluharja kõrgusmärgi mõõtmise alusel), registreeritakse operaatorpaneeli aruannetes 15 min intervalliga ja salvestatakse igal paaristunnil kaugjälgimissüsteemis. Paisu varja nr 2 ülevooluharja kõrgust kontrollitakse visuaalselt (lähimast kontrollreeperist või võrreldakse mõõdetud veepinnaga) vähemalt 1 kord aastas. 55 KKR kood VEE2002440).  EELNÕU 03.09.2019 Kalapääsu vooluhulk määratakse nivooanduri poolt mõõdetava veehoidla veeseisule vastava vooluhulga alusel. Kontrollerisse on sisestatud 1 cm sammuga andmed veehoidla nivoole vastavate vooluhulkade kohta, mis on mõõdetud 10% täpsusega akustilise ultraheli seadmega Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt. Vooluhulgad registreeritakse operaatorpaneeli aruannetes 15 min intervalliga ja salvestatakse igal paaristunnil kaugjuhtimissüsteemis. Jägala jõe vooluhulk registreeritakse operaatorpaneeli aruannetes 15 min intervalliga ja salvestatakse igal paaristunnil kaugjuhtimissüsteemis. 2.5.4. Aavoja pais Aavoja pais (EELIS kood PAIS026200) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Anija vald, Ülejõe küla, Aavoja veehaare-hüdrosõlm (registriosa nr 13925302; katastritunnus 14001:002:0310) koordinaatidel: X: 6577905; Y: 578582. Aavoja paisul paisutatakse Aavoja ning pais asub vooluveekogumil Aavoja. Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Aavoja veehoidla56. Aavoja pais on muldtamm, veelaskmetüübiga KA-ST-R-2xd2000 (seletus tehnilise seisukorra hinnangus), mille juurde kuulub raudbetoonist kaevülevool, mis on varustatud kilpsiibriga reguleeritava põhjalasuga ja ülevoolu harjal šandooripaasidega puitvarjadele (lisapaisutuse kuni 0,3 m tekitamiseks). Rohtunud kanalisängi korral on Aavoja-Jägala kanalisse edasijuhitava vooluhulga ca 1 m3/s tagamiseks vajalik veehoidla lisapaisutus. 2.5.4.1. Veerežiimi mõõtmine ja reguleerimine Aavoja paisul Sobivate looduslike tingimuste olemasolul kui Ülemiste veevarude täiendamisvajadus puudub, hoitakse veehoidla paisutusveepinda põhjalasu kilbsiibri reguleerimisega. Suurvee ajal tuleb avada põhjalask täielikult. Kaevülevoolu väljavoolule on rajatud veemõõtesõlm, mis on terasplaadist astmeline nelinurkne mõõtülevool. Kaevülevoolu vasakpoolne ava on suletud metallplaadist varjaga. Aavojas, allpool paisu, tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Veevaestel perioodidel, kui oja looduslik vooluhulk on väiksem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk, siis tuleb tagada allpool paisu vähemalt olemasolev looduslik vooluhulk. Aavoja veehoidla veeseisu mõõdetakse vähemalt 3 korda nädalas visuaalselt käsilatiga kontrollreeperist 1 cm täpsusega. Aavoja vooluhulka määratakse mõõtülevoolu vooluhulga tabeli põhjal (mõõtülevoolu veeseisu mõõtmistulemuse alusel). Vooluhulk ei ole määratav, kui oja veepind ulatub mõõtülevoolu alumise harjani või vesi voolab üle kõrvalava varja. Veerežiimide reguleerimisel, Soodla veehoidla veeressursside kasutamisel ja oja looduslike vooluhulkade võimalikel järskudel muutustel mõõdetakse veehoidla veeseisu ja oja vooluhulki täiendavalt. 56 KKR kood VEE2002430).  EELNÕU 03.09.2019 2.5.5. Raudoja pais Raudoja pais (EELIS kood PAIS020300) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Raudoja veehaare-hüdrosõlm (registriosa nr 13822002; katastritunnus 14001:002:0308) koordinaatidel: X: 6583268; Y: 583146. Raudoja paisul paisutatakse Raudoja ning pais kuulub vooluveekogumisse Soodla_2 Soodla veehoidlast suudmeni (1087000_2). Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Raudoja veehoidla57. Raudoja pais on muldtamm, mille juurde kuulub ülevool, liigvee läbilaskmiseks raudbetoonist ülevoolukaev, mis on varustatud puitšandooridega reguleeritava ülevooluavaga ja kilpsiibriga reguleeritava põhjalasuga. Paisu veelaskme tüüp on KA-ST-R-d1500 (seletus tehnilise seisukorra hinnangus). 2.5.5.1. Veerežiimi mõõtmine ja reguleerimine Raudoja paisul Veerežiimide reguleerimine toimub Raudoja paisu ülevoolukaevul puitšandooridega või kilpsiibriga. Raudoja-Aavoja regulaator-veehaare on üheavaline puitšandooridega suletav neljakandiline raudbetoonist truup-regulaator. Raudoja-Aavoja kanali (keskkonnaregistrikood 1086800) veemõõtesõlm on regulaator-veehaarde väljavooluotsakus asuv terasplaadist astmeline nelinurk mõõteülevool. Raudoja veehoidla veeseisu mõõdetakse pidevalt automaatselt nivooanduriga 1 cm täpsusega ning registreeritakse igal paaristunnil ja salvestatakse kaugjälgimissüsteemis. Veeseisu visuaalne kontrollnäit võetakse kontrollreeperilt ülevoolukaevu betoonharjalt ja/või kontrollreeperilt kanali mõõteülevoolu veeseisu mõõtekaevu põhjaavalt vähemalt 1 kord nädalas. Mõõdetav veeseis on ka Raudoja-Aavoja kanali vooluhulga arvutamise aluseks. Raudoja-Aavoja kanali veeseis ehk kanali mõõteülevoolu alaveetase hinnatakse visuaalselt mõõteülevoolu harja järgi. Raudoja-Aavoja kanali vooluhulka arvutab kontroller veehoidla veeseisu mõõtmistulemuse alusel, mis registreeritakse igal paaristunnil ja salvestatakse kaugjälgimissüsteemis. Vooluhulgatabelist kontrollitakse mõõteülevoolu vähemalt 1 kord nädalas. 2.5.6. Soodla pais Soodla pais (EELIS kood PAIS020330) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Soodla veehaare-hüdrosõlm (registriosa nr 13818902; katastritunnus 14001:002:0313) koordinaatidel: X: 6583934; Y: 583540. Soodla paisul paisutatakse Soodla jõge ning Soodla veehoidlasse suubub vooluveekogum Soodla_1 Soodla Soodla veehoidlani (keskkonnaregistrikood 1087000_1). Pais asub vooluveekogumil Soodla veehoidla (Soodla VH). Paisust saab alguse vooluveekogum Soodla_2. Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Soodla veehoidla58. Soodla pais on muldtamm, mille juurde kuulub ülevool: liigvee läbilaskmiseks raudbetoonist ülevoolukaev koos jõe alumisse bieffi suubuva astmelise voolurahustiga. Paisu veelaskmetüüp on: KA+TV+I-ST-2x2000x2000 (seletus tehnilise seisukorra hinnangus). Põhjalask on 57 KKR kood VEE2002420). 58 Keskkonnaregistrikood VEE2002410.  EELNÕU 03.09.2019 toruveehaare veehoidlast koos raudbetoonist kaldakaevuga, kus on võimalik torujuhe avariiliselt sulgeda klapp-luugiga. Torujuhtmest läbilastav vooluhulk on reguleeritav siibriga, mis asub paisu taga siibrikaevus. Soodla jõe veemõõtesõlm on terasplaadist astmeline nelinurkülevool. 2.5.6.1. Veerežiimi mõõtmine ja reguleerimine Soodla paisul Veerežiimide reguleerimine toimub veehaarde-regulaatori siibri ja/või põhjalasu siibri asendi (avamine-sulgemine) muutmise teel järgmistel põhimõtetel:  Soodla jões tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Veevaestel perioodidel, kui Soodla jõe looduslik vooluhulk on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem, tuleb allpool paisu tagada vähemalt olemasolev looduslik vooluhulk. Soodla veehoidla veeseisu mõõdetakse pidevalt nivooanduriga, 1. cm täpsusega, ning registreeritakse operaatorpaneeli aruannetes 15 min intervalliga ja salvestatakse igal paaristunnil 1. cm täpsusega kaugjälgimissüsteemis. Veeseisu visuaalne kontrollnäit võetakse kontrollreeperilt veehaarde kaldakaevus või/ja kontrollreeperilt põhjalasu kaldakaevus vähemalt 1 kord nädalas. Soodla jõe vooluhulka arvutab kontroller pidevalt (Soodla jõe veemõõtesõlme vooluhulk lisaks hüdroelektrijaama vooluhulk), mis registreeritakse operaatorpaneeli aruannetes 15 min intervalliga ja salvestatakse igal paaristunnil kaugjälgimissüsteemis. 2.5.7. Paisutuse mõjuala ulatus 2.5.7.1. VeeS § 17 lg 1 järgi peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogus paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Maaomanike nõusoleku olemasolu on vee erikasutusloa andmise otsustamiseks üks tingimustest ning selle puudumisel esineb vee erikasutusloa andmisest keeldumise alus VeeS § 9 lg 10 p 3 alusel. 2.5.7.2. Taotlejal on vee erikasutusloa andmise otsustamiseks enamike maaomanike, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab, nõusolekud olemas, kuid Jõe kinnistu osas on hagi tagamise korras asendatud Jõe kinnistu omaniku nõusolek Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-9777 (vt korralduse p 1.13.). Lisaks on hagi tagamise korras asendatud Ujula tee 17 ja Ujula tee 25 kinnistu omaniku nõusolek Harju Maakohtu 15.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8353 (vt korralduse p 1.8). Niidimetsa kinnistu omaniku nõusolek on kohtu poolt asendatud tagaseljaotsusega (vt korralduse p 1.13.). 2.5.7.3. Jõe kinnistu, Niidimetsa, Ujula tee 17 ja Ujula tee 25 kinnistu omanikud ei ole AKTSIASELTS TALLINNA VESI andnud VeeS § 17 lg 1 kohast nõusolekut. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on sel põhjusel esitanud hagi nõusoleku andmisest keeldunud maaomanike vastu, kohustamaks neid taluma kinnisasja kitsendusi ja andmaks nõusolekut paisutamiseks vee erikasutusloa andmiseks. Niidimetsa kinnistu omaniku nõusolek on kohtu poolt asendatud. Harju Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-8354 (jõustus 15.01.2019) (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi T.I.K. vastu kohustamaks kostjat taluma kinnisasja kitsendusi ning andmaks nõusoleku Aavoja paisutamise jätkamiseks) kohustab T.I.K. taluma Niidimetsa kinnistule AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt Aavoja paisutamisega jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel (mõõdetuna Kroonlinna nullist absoluutmeetrites) normaalpaisutuskõrgusel 50,98 m, maksimaalsel paisutuskõrgusel 51,05 m,  EELNÕU 03.09.2019 minimaalsel paisutuskõrgusel 49,90 m kuni AKTSIASELTS TALLINNA VESI Aavoja paisutamisega jätkamiseks väljastatud vee erikasutusloa kehtivusaja lõpuni. Harju Maakohtu 15.06.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-8353 (AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi Osaühingu MATTS KT vastu veehoidla mõjutuste talumiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks), kohustab Osaühingut MATTS KT kuni tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni taluma Ujula tee 17 kinnistul ja Ujula tee 25 kinnistul AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt Vaskjala veehoidla paisutamisega jätkamisest tulenevaid mõjutusi järgmistel absoluutkõrgustel: normaalpaisutuskõrgusel 38,00 meetrit, maksimaalsel paisutuskõrgusel 39,40 meetrit, minimaalsel paisutuskõrgusel 36,70 meetrit mõõdetuna Kroonlinna nullist absoluutmeetrites. 2.5.7.4. Jõe kinnistu omaniku suhtes on Harju Maakohus hagi tagamise korras kohustanud Jõe kinnistu omanikku andma nõusolek ettevõtte poolt Soodla jõe paisutamise jätkamiseks59 kuni Keskkonnaameti 24.08.201860 nimetatud vee erikasutusloa taotluse alusel antava vee erikasutusloa kehtivuse lõppemiseni. 2.5.7.5. VeeS § 9 lg 1 kohaselt tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud juhul, kui vee erikasutusluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga. 2.5.7.6. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on taotlenud paisutamiseks tähtajatut vee erikasutusluba ning kohus on nõusoleku andmisest keeldunud maaomanike nõusolekud kohtumäärustega asendanud (vt korralduse p 2.5.7.3). Sellest tulenevalt Keskkonnaamet kehtestab korraldusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus vee erikasutusluba kohtuasjades tehtavate vastupidiste lõpplahendite jõustumise korral muuta või kehtetuks tunnistada (vt korralduse p 2.5.7.7. ja p 2.5.7.4). Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet tähtajatu vee erikasutusloa HMS kohase kõrvaltingimusega, mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus vee erikasutusluba tsiviilasjas nr 2-18-9777 ja tsiviilasjas nr 2-18-8353 tehtava vastupidise lõpplahendi jõustumise korral muuta või kehtetuks tunnistada. 2.5.7.7. Keskkonnaamet seab HMS § 53 lg 1 p 4 kohase kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel selliselt, et Keskkonnaametil on õigus muuta või kehtetuks tunnistada vee erikasutusluba vastupidiste lõpplahendi jõustumise korral tsiviilasjades nr 2-18-9777 ja 2-18-8353. 2.5.7.8. Alljärgnevates tabelites (vt Tabel 16, Tabel 17, Tabel 18, Tabel 19, Tabel 20, Tabel 21) on toodud paisude paisutamise mõjualasse jäävad kinnistud. Tabel 16. Vaskjala paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või lähiaadress Registriosa nr/ objekti kood Katastritunnus 1. Vaskjala veehaare-hüdrosõlm 13177202 65301:003:0976 2. Jõeääre KV27696M1 65303:001:0083 3. Metsa KV28399M1 65303:001:0049 4. Tirtsu KV57111M1 65301:001:3350 5. Kesa 6698702 65301:007:0326 6. Veeääre KV75422M1 65301:001:4485 7. Nurmenuku 7210250 65301:001:4215 59 Seoses Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-9777, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 24.10.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-9777. 60 Registreeritud DHS 24.08.2018 kirja nr 14-6/18/13576-4 all.  EELNÕU 03.09.2019 8. Ujula tee 13 4133602 65301:003:0394 9. Ujula tee 7b 10428802 65301:001:4214 10. Ujula tee 15 4245502 65301:003:0045 11. Ujula tee 17 9316302 65301:003:0452 12. Ujula tee 25 9327302 65301:003:0455 13. Aasa 9132502 65301:007:0163 14. Veehoidla 3719650 65301:001:3873 15. Ussiaugu talu 9802 65301:007:0070 16. Muuli 2464250 65301:001:3593 Tabel 17. Paunküla paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või lähiaadress Registriosa nr/ objekti kood Katastritunnus 1. Veetammi 12740102 36302:002:0337 2. Kiigemäe 13143702 36302:002:0368 3. Puhkuse 12344202 36302:002:0338 4. Tallinna Kalaspordi Klubi 7544602 36302:002:0110 5. Väikeneeme 11881402 36302:002:0211 6. Risti 12075702 36302:002:0212 7. Järveotsa 8691102 36302:002:0195 8. Hiie 7538202 36302:002:0094 9. Utita 11463502 36302:002:0286 10. Valde 5104750 33801:001:0668 11. Hiieveski 11604902 33801:001:0669 12. Paunküla veehoidla 13402050 36302:002:0599 13. 11208 Paunküla-Kiruvere-Ardu tee 10469950 36302:002:0165 14. Paunküla metskond 8 KV1851M1 36302:002:0440 15. Paunküla metskond 113 KV1843M1 36302:002:0450 16. Järveääre 2438302 36302:002:1362 17. Paunküla metskond 549 9012150 33801:001:0538 18. Paunküla metskond 327 12842450 36302:002:0513 19. Paunküla metskond 6 KV9523M2 33801:001:0898 20. Paunküla metskond 142 KV1848M1 36302:002:0370 Tabel 18. Kaunissaare paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või lähiaadress Registriosa nr/ objekti Katastritunnus kood 1. Kaunissaare veehaare hüdrosõlm 13818802 14001:002:0309 2. Trolla 140902 14001:002:0480 3. Konnaoja 2920502 14001:002:0608 4. Järve 3053702 14001:002:3060 5. Veski 1215002 14001:002:1620 6. Kaunissaare 2 916702 14001:002:1370 7. Kopli 1380902 14001:002:1380 8. Reinu 1242602 14001:002:1390 9. Virula 2 1314302 14001:002:1630 10. Anija metskond 187 14514502 14001:002:0726 11. Paunküla metskond 88 KV11477M1 14001:002:0360 12. Paunküla metskond 104 KV3685M1 36302:001:0147 13. Paunküla metskond 4 KV9522M1 36302:001:0210 14. Paunküla metskond 5 KV1852M1 36302:001:0220  EELNÕU 03.09.2019 15. Paunküla metskond 187 12931650 65101:005:0184 16. Paunküla metskond 458 KV52039M1 65101:005:0200 17. Paunküla metskond 492 10714850 14001:001:0768 18. Anija metskond 32 KV4901M1 14001:002:0407 Tabel 19. Aavoja paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või lähiaadress Registriosa nr/ objekti kood Katastritunnus 1. Aavoja veehaare-hüdrosõlm 13925302 14001:002:0310 2. Dundy 1770702 14001:002:0478 3. Niidimetsa 9939502 14001:002:1812 4. Kopra 13088902 14001:002:0534 5. Anija metskond 166 9804450 14001:001:0914 6. 11134 Raudoja-Vikipalu-Kehra tee 12806350 14001:002:0260 7. Anija metskond 33 KV4904M1 14001:002:0408 8. Paunküla metskond 244 11815250 14001:002:0752 9. Anija metskond 28 KV4891M1 14001:002:0406 10. Anija metskond 113 11795050 14001:002:0755 Tabel 20. Raudoja paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või lähiaadress Registriosa nr/ objekti kood Katastritunnus 1. Raudoja veehaare-hüdrosõlm 13822002 14001:002:0308 2. Raudoja veehoidla KV51140M1 14001:002:0841 3. Anija metskond 107 12796450 14001:002:0758 4. Anija metskond 73 12819850 14001:002:0338 Tabel 21. Soodla paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või lähiaadress Registriosa nr/ objekti kood Katastritunnus 1. Soodla veehaare-hüdrosõlm 13818902 14001:002:0313 2. Tõrrepõhja 10594002 14001:003:0171 3. Annuksoja 6584802 35206:001:0003 4. Jõe 6288102 14001:003:0064 5. Jäägerhaus 6710802 14001:003:0019 6. Pajutuule 2346550 14001:001:0846 7. Haaviku 3673802 14001:003:0008 8. Soodla veehoidla V1 KV51138M1 14001:003:0325 9. Kolga metskond 82 KV10632M1 35203:004:0136 10. Soodla veehoidla V2 KV51139M1 14001:003:0326 11. Teederisti 13415002 35206:001:0013 12. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala 6 KV8164M1 35206:001:0008 13. Aegviidu metskond 72 KV46309M1 14001:003:0273 14. Aegviidu metskond 139 9203150 14001:001:0882 15. Koitjärve metskond 16 KV13670M1 14001:003:0157 16. Kolga metskond 79 KV10567M1 14001:003:0227 17. Anija metskond 75 13373050 14001:002:0341 18. Anija metskond 26 KV4886M1 14001:002:2530 19. Anija metskond 74 12812550 14001:002:0339 20. Kolga metskond 81 197350 14001:003:0234  EELNÕU 03.09.2019 2.5.8. Veemajanduskava Paunküla pais asub vooluveekogumil Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani), mis on koondseisundhindeks 2017 aasta seisul saanud hinnanguks „väga halb“ ning paisule järgneb Pirita_2 (Pirita Paunkülast Kuivajõeni), mille koondhinnang on „kesine“. Mõlema veekogumi seisundit mõjutavad paisud kalade rände takistajatena. Vaskjala pais asub vooluveekogumil Pirita_3 (Pirita Kuivajõest Vaskjalani). Paisust saab alguse vooluveekogum Pirita_4 (Pirita Vaskjalalt suudmeni). Mõlema veekogumi koondhinnang 2017 aasta seisuga on „halb“. Pirita_4 keemilise seisundi muudab halvaks elavhõbeda (Hg) esinemine seireproovides. Pirita_3 halva seisundi põhjustavad paisud, takistades kalade rännet. Kaunissaare pais asub vooluveekogumil Jägala_2 (Jägala Ambla jõest Aavojani), mis on veemajanduskava alusel saanud 2017 aasta seisuga koondhinnanguks „kesine“ paisude ja kala rändetingimuste piiratuse tõttu. Aavoja pais asub vooluveekogumis Aavoja, mille seisund on veemajanduskava 2017 aasta hinnangu alusel hinnatud kui „hea“. Raudoja pais kuulub vooluveekogumisse Soodla_2, mida on hinnatud koondhindega „kesine“. Kesise seisundi põhjustajaks on paisud ja kalade rände piiratus. Soodla veehoidlasse suubub vooluveekogum Soodla_1 Soodla veehoidlani. Pais asub vooluveekogumil Soodla VH. Paisust saab alguse vooluveekogum Soodla_2 Soodla veehoidlast suudmeni. Soodla_1 seisund on hinnatud hindega „halb“, Soodla_2 seisund on „kesine“ ning Soodla VH „hea“. Halva seisundi põhjustajaks on paisud ja kalade rände piiratus. 2.5.9. Kalade läbipääsu vajadus VeeS § 17 lg 4 kohaselt tuleb LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul paisu omanikul või valdajal tagada kalade läbipääs nii paisust üles- kui ka allavoolu. Vaskjala pais asub Pirita jõel, mis kuulub Sae paisust kuni suubumiseni merre määruses nr 73 toodud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogude nimekirja. VeeS § 401 lg 13 kohaselt on LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul ehitatud paisul kalade läbipääsu tagamine kohustuslik. Vaskjala paisule on rajatud loodusliku kärestiku tüüpi kalapääs, mis kalastiku eksperdi poolt on hinnatud kui kalapääs, mis on kaladele mõlemasuunaliselt hästi läbitav. Kaunissaare paisule on rajatud loodusliku kärestiku tüüpi möödaviik-kalapääs tulenevalt kehtiva vee erikasutusloa nõuetele. VeeS § 17 lg 5 p 2 järgi on paisu omanik või valdaja kohustatud tagama paisul kalastiku kaitse, sealhulgas Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu VeeS § 17 lg 4 nimetamata veekogudel. VeeS § 17 lg 9 alusel on Keskkonnaametil õigus nõuda  EELNÕU 03.09.2019 kalade läbipääsu tagamist VeeS § 17 lg 4 nimetamata veekogudel, arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi. 2.5.9.1.Paunküla pais Tulenevalt ihtüoloogi R. Järvekülje hinnangust (edaspidi kalapääsu vajalikkuse hinnang)61 on Paunküla pais ülesvoolu rändavatele kaladele püsivalt ületamatuks rändetõkkeks. Paunküla paisust allpool on mitmeid paise ning siirdekalad Paunküla paisuni ei jõua. Juhul, kui allavoolu jäävate paisude juures kalade rändetee avatakse, ei tõuse tõenäoliselt enamik siirdekaladest Paunküla paisuni. Rändevõimaluse olemasolu aitaks kaasa haugi, särje, lutsu, ahvena ja lepamaimu leviku laienemisele ja arvukuse tõusule. Kalapääsu rajamine vajadus Paunküla paisu juurde on R. Järvekülje hinnangul kolmandajärguline, sest olulisi elu- ja sigimispaiku kalade jaoks Paunküla paisust ülesvoolu jäävas jõeosas pole ning looduslähedase kärestikulise möödaviikpääsu rajamine oleks asjakohane, kuid keeruline ja kallis. M. Metsuri (2017) eksperthinnangu alusel62 ei ole Paunküla paisu juurde kalapääsu rajamine põhjendatud, kuna ülalpool paisu on looduslikku jõelist elupaika minimaalselt. Kalade läbipääsu tagamine Paunküla paisul ei tagaks tõenäoliselt kalastiku seisundi olulist aastaringset paranemist Pirita_1 vooluveekogumis. Eelnevast tulenevalt, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul Paunküla paisul kalapääsu rajamise vajadust ning rajamise nõuet ei lisandu. 2.5.9.2. Aavoja pais Aavoja pais on kaladele ületamatu rändetõke. Kalapääsu vajalikkuse hinnangus on viidatud,, et ihtüoloog G. Lauringsoni hinnangul on Aavoja kesk- ja ülemjooksu elupaigaline väärtus suhteliselt madal ning puudub otsene vajadus kalapääsu rajamiseks. Eelnevast tulenevalt, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul Aavoja paisul kalapääsu rajamise vajadust ning rajamise nõuet ei lisandu. 2.5.9.3. Raudoja pais Raudoja pais on kaladele ületamatu rändetõke. vajalikkuse hinnangu alusel on Raudoja paisu suure kõrguse ning jõe väikese vooluhulga tõttu toimiva kalapääsu rajamine keeruline ning puudub piisav teave Raudoja kalastiku ja elupaigalise väärtuse kohta. Rändetee avamise tähtsus on kolmandajärguline. Eelnevast tulenevalt, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul Raudoja paisul kalapääsu rajamise vajadust ning rajamise nõuet ei lisandu. 61 Järvekülg, R. 2013. Ekspertarvamus: Kalade läbipääsu tagamise vajadused järgmiste Tallinna pinnaveehaardega seotud paisude juures: Kaunissaare ja Sae pais (Jägala jõel), Soodla pais (Soodla jõel), Raudoja pais (Raudojal), Aavoja pais (Aavojal), Paunküla pais (Pirita jõel). 62 Metsur, M. 2017. Eksperthinnang Hirmuse ja Pirita_1 pinnaveekogumite hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste leidmiseks ja elupaikade taastamiseks. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/Veemajanduskavad/eksperthinnang_veekogumite_seisundile_p irita_1_ja_hirmuse_2017.pdf (02.09.2019).  EELNÕU 03.09.2019 2.5.9.4. Soodla pais Kalapääsu vajalikkuse hinnangust tulenevalt oleks parimaks lahenduseks Soodla paisu ja paisjärve likvideerimine. Rein Järvekülg näeb Soodla paisul toimiva kalapääsuna ainult looduslähedast väikese languga ja piisavalt suure vooluhulgaga kärestikulist kalapääsu, mis lisaks rändevõimaluse tagamisele, kujuneks kalade jaoks ka väärtuslikuks ritraalseks elupaigaks. Efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine paisu juurde oleks võimalik, kuid tegemist oleks suure investeeringuga. Teisest küljest, kalapääsu rajamisel ja paisjärve säilimisel, on tegemist tehisliku elupaigaga, kuhu siirdekala rännata ei soovi. Paisutuse säilimine on vajalik Tallinna linna ja lähiümbruste elanike joogiveega varustamiseks ning paisutuse likvideerimine ei ole otstarbekas. Eelnevast tulenevalt, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul Soodla paisu säilimisel uue kalapääsu rajamise vajadust ega olemasoleva kalapääsu rekonstrueerimise nõuet. 2.5.10. Paisutamise tingimused 2.5.10.1. VeeS § 17 lg 10 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 19.09.2014 määrus nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ (edaspidi määrus nr 40), mis kehtestab täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika. 2.5.10.2. Vee erikasutus Ülemiste-Pirita-Jägala pinnaveehaarde süsteemi veekogudes ei tohi halvendada naaberkinnistutel asuvate maaparandussüsteemide toimimist. 2.5.10.3. Paisu tehnilise seisukorra puuduste ilmnemisel ülevaatuse käigus, tuleb tekkinud muutused ja deformatsioonid likvideerida. Kõik paisu ja sellega seotud rajatiste ja paisjärve hooldamisega seotud tegevused korraldab ja finantseerib loa omanik. 2.5.10.4. VeeS § 21 lg 1 p 2 kohaselt on veekasutaja kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele. VeeS § 3310 lg 1 p 1, 2, 3 ja 4 kohaselt ei tohi maaomanik (maavaldaja) ja veekasutaja oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada 1) üleujutust; 2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; 3) pinnase erosiooni ega maalihet; 3) maa soostumist. 2.5.10.5. Kalapääsudega paisudel, Vaskjalas ja Kaunissaares, tuleb tagada alaline kalade vaba läbipääs paisust üles- ja allavoolu ning stabiilne, loa nõuetele ning kalapääsu projektile vastav vooluhulk kalapääsudes. Juhul, kui looduslik voolhulk on veekogus väiksem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk, tuleb kogu vooluhulk juhtida kalapääsu. 2.5.10.6. Enne ja pärast suurveeperioode tuleb teha kalapääsude ülevaatus. Kalapääsud tuleb hoida puhtad vooluga peale kanduvast risust ning kevadel võimalikust jääummistusest.  EELNÕU 03.09.2019 2.5.10.6. Kalapääsudel tehtud ehitus- ja hooldustööde ülevaatuse andmed tuleb dokumenteerida paisude hoolduspäevikus. Kalapääsude hooldus ning remonttööde läbiviimine on keelatud kalade kudemis- ja sigimisrände ajal. 2.5.11. Paisutustasemed ja veetasemete reguleerimine 2.5.11.1. Määrus nr 40 § 2 lg 1 järgi tuleb paisutamist korraldada viisil, mis tagab vee erikasutusloaga määratud paisutustasemed ja ökoloogilise miinimumvooluhulga säilitamise vesiehitisest allavoolu looduslikus voolusängis. 2.5.11.2. Taotluse kohaselt on ökoloogiline miinimumvooluhulk (95% ületustõenäosusega) paisust allavoolu: Vaskjala paisu puhul 0,4 m3/s; Paunküla paisu puhul 0,09 m3/s; Kaunissaare paisu puhul 0,89 m3/s; Aavoja paisu puhul 0,1 m3/s; Soodla paisu puhul 0,16 m3/s. 2.5.12.3. Määrus nr 40 § 8 järgi määratakse ökoloogiline miinimumvooluhulk jäävaba perioodi, mis kestab maist oktoobrini, kohta, arvutades 95% ületustõenäosusega kuu keskmise miinimumvooluhulga63. Ökoloogiliste miinimumvooluhulkade puhul on tegemist ajas muutuvate väärtustega, mistõttu peab ettevõte jälgima taotluses toodud ökoloogiliste miinimumvooluhulkade vastavust tegelikkusele, st pidevalt mõõtma vooluhulkasid ning arvutama tegelikke ökoloogilisi miinimumvooluhulkasid paisrajatistest allavoolu. Mõõdetud vooluhulkasid ning arvutatud ökoloogilisi miinimumvooluhulkasid tuleb kajastada paisude hoolduspäevikutes. 2.5.12.4. VeeS § 17 lg 5 p 3 kohaselt on paisu omanik või valdaja kohustatud tagama paisudel vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ning kalapääsudega paisude puhul, ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku äravoolu, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem. VeeS § 17 lg 7 alusel on ökoloogiline miinimumvooluhulk vooluhulk vooluveekogus, mis tagab ökosüsteemi toimivuse. Madalveeperioodil, kui ökoloogilise miinimumvooluhulga nõue ei ole täidetud, ei ole tehisveekogu täitmine lubatud. 2.5.12.5. Paisjärvedes veetasemete liigne kõigutamine halvendab veekogude seisundit. Paisude eesmärk on hoida võimalikult suure osa ajast normaalpaisutustaset ja vältida olukordi, kus on saavutatud kõrgeim lubatud veetase. Normaalpaisutustase (edaspidi NPT) on projektikohane veetase või normaalpaisutuse tasemena kehtestud pikaajaline väljakujunenud veetase, mida võib hoida normaalsetes käitustingimustes. Veetaseme reguleerimisvõimalusega tehisveekogudes tuleb vee tase hoida normaalsetes käitustingimustes kõrgusel NPT ± 5 cm. 2.5.12.6. Madalaim paisutustase (edaspidi MPT) on madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda ning mis tuleneb ökoloogilisest miinimumvooluhulgast. 2.5.12.7. Kõrgeim paisutustase (edaspidi KPT) on kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. Kõrgveeperioodide eel tuleb kontrollida paisurajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) korrasolekut. Kui vooluhulga tõttu on veetase paisjärves tõusnud lubamatult kõrgele, tuleb õigeaegselt maksimumäravoolude läbilaskmiseks avada paisude varjad. 63 Loigu, E., Reihan, A., Reinsalu, K. 2012. Sanitaarvooluhulkade arvutamine ja paisutustaseme mõõtmine. https://www.envir.ee/sites/default/files/sanitaarvooluhulkadearvutamine.pdf (02.09.2019).  EELNÕU 03.09.2019 2.5.12.8. AKTSIASELTS TALLINNA VESI kavandatava vee erikasutuse raames kasutatakse paise pinnaveeressursi reguleerimiseks Ülemiste-Pirita-Soodla pinnaveesüsteemi veekogudes tagamaks pinnaveevõtt Ülemiste järvest. Paisudele määratud paisutuskõrgus aitab tagada normaalpaisutustasemel piisava surve kanalite regulaatorite veehaardes vee isevoolseks juhtimiseks Ülemiste järve. 2.5.12.9. Määruse nr 40 § 2 lg 2 kohaselt määratakse paisutamisega seotud kõrgeima (KPT), madalaima (MPT) ja normaalpaisutustaseme (NPT) absoluutkõrgus vee erikasutusloas. Alates 01.01.2018 on Eestis kasutusel uus kõrgussüsteem (EH2000 Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem ehk Amsterdami null). Absoluutkõrgus EH2000 järgi on arvutatud vana kõrgussüsteemi (BK77) alusel Maa-ameti üleminekumudeli kalkulaatori64 abil. 2.5.12.10. Tuginedes taotlusele ja uuele kõrgussüsteemile, EH2000, kehtestab Keskkonnaamet AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloas nr L.VV/322501 järgnevad paisutustasemed:  Vaskjala paisul NPT 38,230 m abs, KPT 39,630 m abs ja MPT 36,930;  Paunküla paisul NPT 72,713 m abs, KPT 73,213 m abs ja MPT 68,213 m abs;  Kaunissaare paisul NPT 49,022 m abs, KPT 49,222 m abs ja MPT 47,222 m abs;  Aavoja paisul NPT 50,803 m abs, KPT 51,273 m abs ja MPT 50,123 m abs;  Raudoja paisul NPT 58,225 m abs, KPT 58,425 m abs ja MPT 56,725 m abs;  Soodla paisul NPT 65,274 m abs, KPT 66,024 m abs ja MPT 59,224 m abs. 2.5.12.11. Paisude juurde paigaldatud mõõdulatid peavad võimaldama teostada vee erikasutusloaga sätestatud tingimuste kontrolli absoluutkõrgustes arvestatuna. Mõõdulatil peab olema selgesti nähtava märgistusena kehtivas kõrgussüsteemis (EH2000): normaalpaisutustase (NPT), kõrgeim lubatud paisutustase (KPT) ja lubatud minimaalne veetase (MPT). 2.5.12.12. Erakorralistes oludes peab AKTSIASELTS TALLINNA VESI VeeS § 17 lg 5 p 4 ja 5 kohaselt olema valmis veetaseme reguleerimiseks üleujutusest tekkivate kahjude vältimiseks ja kõrvaldama paisu avarii või avariiohu. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on kohustatud teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata Keskkonnainspektsiooni või Häirekeskust. 2.5.12.13. AKTSIASELTS TALLINNA VESI peab regulaarselt jälgima paisjärvede veetaset ning hoidma paisrajatise veelaskeehitis vaba voolutakistustest, milleks on: puutüved ja oksad, rohttaimed ja rüsijää. 2.5.12.14. Veetaseme oluline muutmine on lubatav paisu hoolduse või ehituse ning rekonstrueerimise korral, teavitades nimetatud tegevustest eelnevalt kirjalikult loa andjat vähemalt kaks kuud ette. 2.5.12.15. Määruse nr 40 § 9 lg 1 kohaselt peab veetaseme alandamine toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 m ööpäevas, kui vee erikasutusloas või Keskkonnaameti otsuses ei ole määratud teisti. Tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas veekogus ületada looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda. 64 Maa-amet. Üleminekumudeli kalkulaator. BK77 - EH2000 kõrguste üleminekumudel. 2016. http://www.maaamet.ee/rr/ymudel/.  EELNÕU 03.09.2019 2.5.12.16. Määrus nr 40 § 9 lg 2 ning lg 3 sätestab, et veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku ning tuleb vältida setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi. 2.5.12.17. Ettevõte on kohustatud kõikidest erakorralistest vooluhulkadest ja veetasemete muutustest teatama loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni ning registreerima vastavad olukorrad paisude hoolduspäevikutes. 2.5.12.18. Veekogu täitmine normaalpaisutustasemeni peab toimuma järkude kaupa, 2‒3 ööpäevaste vaheaegadega, kuni 1 m korraga. Täitmise käigus tuleb teha vähemalt kord päevas vaatlusi kõigi ehituselementide seisukorra kohta. Avariiolukorra tekkimisel tuleb veekogu täitmine viivitamatult katkestada ja alustada selle tühjendamist. Veekogu täitmisel veekogust vahetult allavoolu peab säilima vähemalt 0,5 kordne täitmisaegne looduslik vooluhulk, kuid mitte vähem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk. Madalveeperioodil ei ole veekogu täitmine lubatud. 2.5.12. Seire paisutamisel 2.5.12.1. Vees § 35 lg 1 kohaselt ei tohi pinna- ja põhjavee seisundit halvendada. 2.5.12.2. Määrus nr 40 § 3 p 1 ja 2 alusel määratakse vee erikasutusloaga paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra üle vaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg ning paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus. Määrus nr 40 § 4 p 1, 2 ja 3 alusel võib vee erikasutusloa andja VeeS § 9 lg 2 p 71 alusel määrata vastavalt vajadusele vee erikasutusloas: 1) veetaseme ja vooluhulga seire viisi, sageduse ja aja; 2) kalapääsu kaudu liikuvate kalade seire viisi, sageduse ja aja; 3) paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi, sageduse ja aja. Määrus nr 40 § 5 kohaselt määratakse keskkonnaseire andmete säilitamise aeg ja andmete esitamise sagedus ning tähtaeg vee erikasutusloaga. 2.5.12.3. AKTSIASELTS TALLINNA VESI on kohustatud pidama paisude hoolduspäevikuid ning talletama seireandmeid, mis sisaldavad lisaks eelpool fikseeritud kohustuste täitmisele informatsiooni alljärgnevate toimingute kohta ning võimaldab seda kontrollida: 1. Neli korda aastas teavet paisude tehnilise seisukorra kohta (enne ja peale suurveeperioode); 2. Pärast tulvavee läbilaskmist tuleb teha paisude tehniline ülevaatus ning tulemused märkida hoolduspäevikutesse; 3. Teavet paisudel tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta; 4. Avariiohtlike olukordade tekkimisel teavet olukorra kohta ning likvideerimise abinõude kohta; 5. Teavet paisude juures mõõdetud veetasemete; vooluhulkade ning ökoloogilise miinimumvooluhulga seire kohta: mõõtmistulemused, seire viis, sagedus, aeg. 2.5.12.4. Määruse nr 40 § 3 p 1 ja 2, § 4 ja § 5 tulenevalt on AKTSIASELTS TALLINNA VESI kohustatud esitama paisutamisega seotud hoolduspäevikuid, seireandmeid ning aruandeid loa andja nõudmisel Keskkonnaametile või Keskkonnainspektsioonile. Hoolduspäevikuid ning seireandmeid tuleb säilitada kuni vee erikasutusloa kehtivuse lõppemiseni.  EELNÕU 03.09.2019 2.5.12.5. Keskkonnaamet õigus VeeS § 9 lg 101 p 3 alusel esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavaid tingimusi, juhul kui selgub, et vee erikasutus võib avaldada olulist negatiivset mõju ettevõtte paisutustega seotud vooluveekogumitele. 2.5.12.6. Paunküla pais asub vooluveekogumil Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani), mis 2017. aasta seisuga on väga halvas seisundis veekogumit mõjutavate paisude tõttu, mis takistavad kalade rännet. 2.5.12.7. Vaskjala pais asub vooluveekogumil Pirita_3 (Pirita Kuivajõest Vaskjalani), mis on 2017. aasta seisuga halvas seisundis, mida põhjustavad paisud, takistades kalade rännet. Vaskjala paisule on rajatud kalapääs, millega on loodud eeldused kalastiku seisundi paranemiseks. 2.5.12.8. Kaunissaare pais asub vooluveekogumil Jägala_2 (Jägala Ambla jõest Aavojani), mis on veemajanduskava alusel saanud 2017. aasta seisuga koondhinnanguks „kesine“ kala rändetingimuste piiratuse tõttu. Kaunissaare paisule on rajatud kalapääs, millega on loodud eeldused kalastiku seisundi paranemiseks. 2.5.12.9. Aavoja pais asub vooluveekogumis Aavoja, mille seisund on 2017. aasta hinnangu alusel hea.ning Raudoja pais kuulub vooluveekogumisseSoodla_2, mille seisund oli 2017. aastal kesine, 2.5.12.10. Soodla veehoidlasse suubub vooluveekogum Soodla_1 Soodla veehoidlani. Pais asub vooluveekogumil Soodla VH. Paisust saab alguse vooluveekogum Soodla_2 (Soodla veehoidlast suudmeni). Soodla_1 seisund on hinnatud halvaks, Soodla_2 seisund on kesine ning Soodla VH seisund on hea. Halva ja kesise seisundi põhjustajaks on paisud ja kalade rände piiratus. 2.5.12.11. Paisutamise tulemusena kogunevad valgalalt paisu taha toitained ja setted, kuna paisutusalal voolukiirus väheneb ning settimise protsess paisutamise mõjualas olevates jõelõikudes suureneb. Toitaineterohked setted on heaks kasvupinnaseks vees elavatele taimedele ning bakteritele, põhjustades veekogu eutrofeerumist ning järvede ja jõgede kinnikasvamist. 2.5.12.12. Võimaliku keskkonnamõju hindamiseks seab Keskkonnaamet AKTSIASELTS TALLINNA VESI kohustuse, peale vee erikasutusloa kehtima hakkamist järgmise 4 aasta jooksul, läbi viia uuring paisjärvede (Vaskjala, Paunküla, Kaunissaare, Aavoja, Raudoja ja Soodla veehoidla) ökoloogilise seisundi hindamiseks. Uuring peab andma edasise tegevuskava, sealhulgas soovituse seisundi parandamiseks või hea seisundi säilitamiseks ning järgmiseks samalaadseks uuringuks ja selle sisuks. 2.5.12.13. Viirma jt (2013)65 on kirjeldanud paisveekogude kasutamise, tehnilise hoolduse, heakorra ja järvelvalve üldisi põhimõtteid ning nõudeid juhendis „Paisveekogude kasutamise üldtingimused“ ning ka Kupits jt (2013)66 on paisutamise tüüptingimused välja toonud 65 Viirma, M., Kupits, K., Metsur, M., Nugin, U. 2013. PAISVEEKOGUDE KASUTAMISE ÜLDTINGIMUSED. www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Paisveekogude%20kasutamine%20PVT.docx (02.09.2019). 66 Kupits, K., Metsur, M., Viirma, M. 2013. Vee erikasutusloa tüüptingimused ja miinimumnõuded veekogu paisutamisel ja hüdroenergia tootmisel. Kättesaadav Keskkonnaagentuuri veebilehel: www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Vee_erikasutuslubade_lubade_tuuptingimused.docx (02.09.2019).  EELNÕU 03.09.2019 tegevusjuhises „Vee erikasutusloa tüüptingimused ja miinimumnõuded veekogu paisutamisel ja hüdroenergia tootmisel“. Mõlemas allikas on kirjeldatud vajadust paisveekogude komplekssete uuringut järele, mis tehakse nelja aasta jooksul pärast vee erikasutuloa saamist. Paisjärve ökoloogilise seisundi hindamiseks ja parandamiseks või hea seisund säilitamiseks vajaliku uuringu alus on VeeS § 21 lg 1 p 2, mis rõhutab veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele. 2.5.12.14. Paisjärvede ökoloogilise seisundi hindamise uuringu eesmärgiks on lisaks paisjärvede ökoloogilise seisundi hindamisel Viirma jt (2013) ja Kupits jt (2013) juhenditest tulenevalt edasise paisjärve hoolduse tegevuskava saamine. Viirma jt (2013) on oma juhendis rõhutanud, et paisveekogu puhastamist tuleb teha spetsialistide, nt limnoloogi, poolt tehtud uuringutele tugineva projekti alusel. 2.5.12.15. Ettevõte peab paisjärvede ökoloogilise seisundi hindamise uuringu tulemused, kahe nädala jooksul peale nende selgumist, esitama Keskkonnaametile. 2.5.13. Paisude ja paisjärvede hooldus Paisude ja paisjärvede hooldamisega seotud tegevused korraldab ja finantseerib loa omanik, AKTSIASELTS TALLINNA VESI. VeeS § 17 lg 5 p 1 kohasel on paisu omanik või valdaja kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse. Veelaskeehitiste juurest tuleb eemaldada sinna kasvanud rohttaimestik ja pilliroog. Paise tuleb puhastada risust, sh jääummistusest, mis võib põhjustada veetaseme lubatust suuremat tõusu. Paisjärvedest tuleb eemaldada setet, vastavalt ekspertuuringutes hinnatud tegevuskava ja mahu alusel, vältimaks sette kandumist allavoolu. Paisutuse mõjuala korrastamiseks ja paisjärvedest sinna kogunenud setete eemaldamiseks vajaduse korral, on võimalik paisjärvede veetaset alandada paisrajatiste tühjenduslaskude kaudu, eemaldades sujuvalt kaevrajatises šandoore ja alandades paisjärvede veetaset (mitte üle 30 cm ööpäevas). Samaaegselt kuivenevad ja tahenevad ülavee poolel korrastamist vajava paisjärvede ala ja ka paisutuse mõjuala. 2.5.14. Paisutuse lõpetamine Kui kavandatakse paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole, peab paisu omanik või valdaja esitama Keskkonnaametile VeeS § 171 lg 6 kohase kirjaliku teatise, mida VeeS § 171 lg 7 kohaselt menetleb Keskkonnaamet. Keskkonnaamet teeb otsuse paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise kohta või keeldub põhjendatult otsuse tegemisest 20 tööpäeva jooksul teatise esitamisest arvates. VeeS § 171 lg 5 kohaselt peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerimisel korrastama paisutusala. Määruse nr 40 § 9 lg 4 kohaselt tuleb paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel paisutusala korrastamiseks eemaldada endisest paisutusalast risu ning sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete.  EELNÕU 03.09.2019 2.6. Vee erikasutusloa kehtivus VeeS § 9 lg 1 kohaselt tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud juhul, kui 1) luba taotletakse tähtajaliselt; 2) vee erikasutus on ühekordne; 3) põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust; 4) esinevad muud veekaitse seisukohalt põhjendatud juhud; 5) vee erikasutusluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga. AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb vee erikasutusluba tähtajatult. Keskkonnaamet saab anda tähtajatu vee erikasutusloa (vt ka p 2.2, kuid puurkaevudest, millega veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarudest on veevõtt lubatud kuni kinnitatud põhjaveevaru lõpuni. Peale põhjaveevarude kinnitamist, tuleb Keskkonnaametile esitada vee erikasutusloa muutmise taotlus, pikendamaks veevõtu kasutusaega uue kinnitatud varu alusel. Keskkonnaamet seab HMS § 53 lg 1 p 4 kohased kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel, mis on toodud korralduse p 2.2.11, p 2.2.1.6, p 2.4.9.7. ja p 2.5.7.7. 2.7. Keskkonnatasu deklareerimine KeTS § 333 lg 1 järgi esitab isik andmed võetud vee koguse ja suublasse juhitava heitvee kohta deklaratiivselt. Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel (Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn), elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades ([email protected]) või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone e-teenuste keskkonnas. Keskkonnatasude deklaratsioonide esitamiseks e-teenuste keskkonnas tuleb vee erikasutusloa valdaja esindusõiguslikul isikul sõlmida leping. Lepingut saab sõlmida nii keskkonnateenuste portaalis, kui ka Keskkonnaameti maakondlikes kontorites. Lepingu sõlmimise järgselt saab lepingu sõlmija (peakasutaja) anda volituse isikule (isikutele) deklaratsiooni koostamiseks ja esitamiseks (tavakasutaja). Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. KeTS § 32 lg 3 kohaselt arvutatakse tasustatav vee kogus veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika. Veesaastetasu deklaratsioonile tuleb lisada deklaratsiooni aluseks oleva heitveeproovi analüüsiakti koopia. Analüüsiakti koopia tuleb lisada keskkonnateenuste portaalis manusena („lisa fail“ käskluse abil). Saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse on määratud KeTS § 20. KeTS § 20 lg 2 p 2 kohaselt suurendatakse KeTS § 20 lg 1 nimetatud saastetasu määrasid 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 m kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et loa omaja kohustuste täitmine on seotud heitvee saasteainete deklareerimisel nõuetekohasuse koefitsiendiga ehk kui väljalaskme TL017 heitvett iseloomustavad näitajad on vee erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate  EELNÕU 03.09.2019 piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ning veekasutuse aastaaruanne on esitatud tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda (KeTS § 20 lg 5). KeTS § 22 p 2 kohaselt arvestatakse keskkonnatasusid kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis. KeTS § 19 lg 1 p 7 nimetatud saasteainete puhul tuleb tasuda 100 kordset saastetasu vastavalt KeTS § 24 lg 1 p 2. 2.8. Täiendavad nõuded Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 6 lg 2 sätestab kasutusalad, mille korral võib metroloogilise kontrolli teha mõõtevahendile kohustuslikuks. Eraldi on välja toodud MõõteS § 6 lg 2 p 3 mõõtevahendid, mida kasutatakse tulenevalt tolli- ja maksuseaduste nõuetest ja MõõteS § 6 p 4 mõõtevahendid, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Veearvesti kuulub MõõteS § 6 lg 1 p 3 kohaselt üheks mõõtevahendi metroloogilise kontrolli liigiks on taatlemine. KeTS § 333 lg 2 kohaselt rakendatakse keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut MõõteS tulenevate erisustega. Mõõtetulemuse järgitavus tagatakse veearvestiga, mille taatluskohustus on täidetud. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 4.1 alusel tuleb veearvestit taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul puhta vee mõõtmiseks, mille näitude alusel toimub veeettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing, DN < 300 mm ning üks kord kümne aasta jooksul keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee koguse mõõtmisel, kui kasutatakse veearvestit, DN < 300 mm ja nimikulu < 900 m3/h. Lähtudes ettevõtte jätkuvast tegevusest ja varasemalt kehtestatud nõuetest, määrab Keskkonnaamet vastavalt VeeS § 9 lõike 2 p 3 põhjaveetaseme mõõtmise sageduseks üks kord viie aasta jooksul. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Puurkaevu hooldusandmeid salvestada ja säilitada taas esitataval kujul. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Kanalisatsiooniehitised ja -rajatised peavad vastama Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ (edaspidi määrus nr 171) kehtestatud nõuetele. Ettevõte peab järgima määruses nr 171 toodud nõudeid. Näiteks sätestab määruse nr 171 § 21, et puhasti puhastusprotsessi lakkamisel peab sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele.  EELNÕU 03.09.2019 Ettevõttel tuleb kord aastas 1. märtsiks esitada elektrooniliselt67 veekasutuse aastaaruanne, mis tuleb täita vastavalt keskkonnaministri 17.01.2007 määruses nr 9 „Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord“ esitatud nõuetele. Vee erikasutusloaga kaasnevad üldised kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehel68. Kui vee erikasutusloa kehtivusaja jooksul selgub, et vee erikasutus põhjustab negatiivseid keskkonnamõjusid või ohustab keskkonda, võib Keskkonnaamet VeeS § 9 lg 101 alusel algatada vee erikasutusloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. VeeS § 9 lg 12 kohaselt toimetab vee erikasutusloa andja vee erikasutajale posti teel või elektrooniliselt kätte teate tähtajaliste meetmete kohta, mille mitterakendamine toob kaasa vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamise. Täiendavalt on Keskkonnaametile VeeS § 9 lg 11 p 1 alusel õigus vee erikasutusluba tunnistada kehtetuks juhul, kui selle omanik ei täida loa nõudeid. 1.9. Ärakuulamine VeeS § 91 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist 21 päeva jooksul teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud teade avaldati 22.02.2018. Ettepanekuid ja vastuväiteid vee erikasutusloa taotlusele avalikustamise käigus ei esitatud. Vastavalt HMS § 48 lg 1 avalikustatakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Vastavalt HMS § 49 lg 2 ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. VeeS § 91 lg 22 kohaselt on vee erikasutusloa andmise menetluses korraldatava avaliku väljapaneku kestus vähemalt 14 päeva. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa nr L.VV/332501 otsuse ja vee erikasutusloa nr L.VV/332501 eelnõude valmimisest XX.XX.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas XX.XX.2019 kirjaga nr XX vee erikasutusloa nr L.VV/332501 eelnõu, vee erikasutusloa andmise ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu vastavalt HMS § 40 lg 1 loa taotlejale, kohalikule omavalitsusele, Keskkonnainspektsioonile ja teistele menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga XX.XX.2019. Nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid ja arvamusi esitati/ei esitatud. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusloa taotlusest, tuginedes veeseaduse § 8 lg 2 p 4 ja 5, § 9 lg 1, § 9 lg 5 ja 7, § 2611 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 53 lg 1 p 4, § 53 lg 2 p 3, keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ § 16, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise 67 Kättesaadav VEKA–s (Keskkonnaagentuuri poolt hallatav rakendus) (09,07,2019): http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx (09.07.2018). 68 Keskkonnaamet, keskkonnakaitseloa omaja meelespea. Kättesaadav Keskkonnaameti veebilehel (06.07.2019kuupäev): https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja- meelespea (06.07.2018).  EELNÕU 03.09.2019 vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja Keskkonnaameti peadirektori 05.03.2018 käskkirja nr 1-1/18/118 „Looduskaitseosakonna ja regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 5 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p 2.1 ja 3.5.8 ning korralduses toodud kaalutlustest otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) vee erikasutusloa taotluse menetluse raames; 2. Anda AKTSIASELTS TALLINNA VESI vee erikasutusluba nr L.VV/332501: 2.1. tähtajatult põhjavee võtmiseks kinnitamata põhjaveevaruga Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekihist Tallinna linna Pelgulinna ja Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla tarbevarude arvelt rohkem kui 5 m3 ööpäevas, pinnaveevõtuks ja heitvee ja saasteainete juhtimiseks suublasse; 2.1.1. põhjavee võtmiseks rohkem kui 5m3 ööpäevas kinnitatud põhjaveevaru tähtaja lõpuni puurkaevudest, millega võetakse põhjavett kinnitatud põhjaveemaardlatest: a) Kambrium‒Vendi põhjaveekihist Tallinna linna Kopli 1, Lasnamäe, Järve, Mustamäe, Haabersti, Pelgulinna, Pirita 1, Pirita, Mere ja Nõmme põhjaveemaardlate tarbevarude arvelt; b) Kambrium‒Vendi põhjaveekihist Saue valla Laagri aleviku Laagri põhjaveemaardla tarbevarude arvelt; c) Ordoviitsiumi‒Kambriumi põhjaveekihist Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla tarbevarude arvelt; 2.2. tähtajatult paisutamiseks järgmistel paisudel: 2.2.1. Harju maakonnas Rae vallas Vaskjala külas Vaskjala veehaare-hüdrosõlme kinnistul (registriosa nr 13177202, katastritunnus 65301:003:0976) Pirita jõe (keskkonnaregistrikood VEE1089200) paisutamiseks Vaskjala paisul (EELIS kood PAIS024560); 2.2.2. Harju maakonnas Kose vallas Kiruvere külas Veetammi kinnistul (registriosa nr 12740102, katastritunnus 36302:002:0337) Pirita jõe (keskkonnaregistrikood VEE1089200) paisutamiseks Paunküla paisul (EELIS kood PAIS013920); 2.2.3. Harju maakonnas Anija vallas Kaunissaare külas Kaunissaare veehaare-hüdrosõlm kinnistul (registriosa nr 13818802, katastritunnus 14001:002:0309) Jägala jõe (keskkonnaregistrikood VEE1083500) paisutamiseks Kaunissaare paisul (EELIS kood PAIS013460); 2.2.4. Harju maakonnas Anija vallas Raudoja külas Raudoja veehaare-hüdrosõlm kinnistul (registriosa nr 13822002, katastritunnus 14001:002:0308) Raudoja (keskkonnaregistrikood VEE1087400) paisutamiseks Raudoja paisul (EELIS kood PAIS020300); 2.2.5. Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas Aavoja veehaare-hüdrosõlm kinnistul (registriosa nr 13925302, katastritunnus 14001:002:0310) Aavoja (keskkonnaregistrikood VEE1086600) paisutamiseks Aavoja paisul (keskkonnaregistrikood PAIS026200); 2.2.6. Keskkonnaamet annab tähtajatu vee erikasutusloa tingimusel, et Harju maakonnas Anija vallas Raudoja külas Soodla veehaare-hüdrosõlm kinnistul (registriosa nr 13818902, katastritunnus 14001:002:0313) Soodla jõe (keskkonnaregistrikood VEE1087000) paisutamiseks Soodla paisul (EELIS kood PAIS020330) kooskõlas Harju Maakohtu 24.10.2018  EELNÕU 03.09.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-9777 tingimusel, et tsiviilasjas nr 2-18-9777 jõustuva lõpliku kohtulahendiga veeseaduse § 17 lg 1 kohane maaomaniku nõusolek asendatakse; 2.3. tähtajatult pinnavee võtmiseks: 2.3.1. Ülemiste järvest (keskkonnaregistrikood VEE2005900) 11 900 000 m3/s kvartalis, 47 600 000 m3/s aastas; 2.3.2. Soodla veehoidlast (keskkonnaregistrikood VEE2002410) 11 826 000 m3/s kvartalis, 47 304 000 m3/s aastas; 2.3.3. Raudoja veehoidlast (keskkonnaregistrikood VEE2002420) 11 826 000 m3/s kvartalis, 47 304 000 m3/s aastas; 2.3.4. Aavoja veehoidlast (keskkonnaregistrikood VEE200243) 11 826 000 m3/s kvartalis, 47 304 000 m3/s aastas; 2.3.5. Kaunissaare veehoidlast (keskkonnaregistrikood VEE2002440) 19 710 000 m3/s kvartalis, 78840000 m3/s aastas; 2.3.6. Vaskjala veehoidlast (keskkonnaregistrikood VEE2006610) 39 420 000 m3/s kvartalis, 157 680 000 m3/s aastas; 2.3.7. Paunküla veehoidlast (keskkonnaregistrikood VEE2031910) 11 826 000 m3/s kvartalis, 47 304 000 m3/s aastas; 2.3.8. Paista järvest (keskkonnaregistrikood VEE2031920) 23 652 000 m3/s kvartalis, 94 608 000 m3/s aastas; 2.3.9. Jägala jõest (keskkonnaregistrikood VEE1083500) 8 672 400 m3/s kvartalis, 34 689 600 m3/s aastas; 2.3.10. Pärnu jõest (keskkonnaregistrikood VEE1123500) 2 365 200 m3/s kvartalis, 9 460 800 m3/s aastas; 3. Määrata vee erikasutusloale nr L.VV/332501 järgmised seiretingimused: 3.1. Seirata väljalaskmest TL017 reostusnäitajaid BHT7, heljum, Püld, Nüld, pH sagedusega ööpäevane, KHT, naftasaadused sagedusega üks kord nädalas, kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), tsink (Zn), plii (Pb) sagedusega üks kord kuus; 3.2. Seirata väljalaskmest TL017 järgnevad saasteained: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP), polüklooritud bifenüülid (PCB), polüklooritud dibenso-p-dioksiin (PCDDd), arseen (As), kaadmium (Cd), baarium (Ba), elavhõbe (Hg) sagedusega üks kord kuus ühe aasta jooksul (2020); 3.3. Seirata aastatel 2019‒2021 sademevee väljalaskmetest TL113, TL107, TL029, TL064, TL063, TL062, TL061, TL115, TL096, TL088, TL060, TL059, TL058, TL057, TL033, TL039, TL030, TL582, TL546, TL028, TL811, TL812, TL813, TL814, TL815, TL816, TL817 ärgmisi ohtlikke aineid: ühealuselised fenoolid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu) sagedusega üks kord poolaastas; 3.4. Seirata Ülemiste järvest (veehaardekood HR002; koordinaadid X: 6586878; Y: 544094); Soodla veehoidlast (veehaardekood HA001; koordinaadid X: 6583926; Y: 583609); Paunküla veehoidlast (veehaardekood HA017; koordinaadid X: 6554833; Y: 575890); Kaunissaare veehoidlast (veehaardekood HA012; koordinaadid X: 6575486; Y: 576778); Vaskjala veehoidlast (veehaardekood HA005; koordinaadid X: 6580411; Y: 553592); Aavoja veehoidlast (veehaardekood HA009; koordinaadid X: 6577677; Y: 578729); Raudoja veehoidlast (veehaardekood HA010; koordinaadid X: 6583175; Y: 583331); Vaskjala-Ülemiste kanali suue (enne Ülemiste järve suubumist;  EELNÕU 03.09.2019 koordinaadid X: 6586295.1; Y: 545605.9); Kurna oja suue (enne Ülemiste järve suubumist; koordinaadid X: 6582673; Y: 543715.8); Kurna biolodu suue (enne Ülemiste järve suubumist; koordinaadid X: 6582902.9; Y: 544290.7): a) 1 kord kuus järgmiste näitajate osas: ammoonium (NH4+), biokeemiline hapnikutarve (BHT7), Coli-laadsed bakterid, elektrijuhtivus, enterokokid, Escherichia coli, fosfaadid, keemiline hapnikutarve (KHT), kloriid (Cl-), kuivjääk, lõhn, nitraat, temperatuur, vesinikioonide kontsentratsioon pH, värvus; b) 1 kord kvartalis järgmiste näitajate osas: Clostridium perfringens (koos eostega), fenoolsed ühendid, lämmastik Kjeldahli meetodil (välja arvatud nitraadid) (N Kjeldahli), mangaan (Mn), pindaktiivsed ained, raud (Fe), sulfaat (SO4), tsink (Zn), vask (Cu); c) 1 kord aastas järgmiste näitajate osas: arseen (As), boor (B), elavhõbe (Hg), fluoriid (F), kaadmium (Cd), kloroformiga ekstraheeritavad ained, kroom (Cr), lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, pestitsiidid, plii (Pb), polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), salmonella, seleen (Se), tsüaniidid. 4. Kehtestada vee erikasutusloale nr L.VV/332501 alljärgenvad kõrvaltingimused, mille kohaselt; 4.1. Keskkonnaamet võib vee erikasutusluba nr L.VV/332501 muuta ning lisada ohtlikud ained üks kord kvartalis seiratavate reostusnäitajate hulka, kui aastatel 2019‒2021 leidub sademevee väljalaskmetest Marja (TL029), Lasnamäe (TL039), Rocca al Mare (TL028) ja Pirita tee VL9 (TL816) suublasse juhitavas sademevees ohtlikke ained ühealuselised fenoolid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), arseen (As), kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), tsink (Zn), vask (Cu);Keskkonnaamet võib vee erikasutusluba nr L.VV/332501 muuta kui väljalaskme TL017 heitvees leidub 2020. aasta jooksul analüüsiaktide põhjal saasteained: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP), polüklooritud bifenüülid (PCB), polüklooritud dibenso-p-dioksiin (PCDDd), arseen (As), kaadmium (Cd), baarium (Ba), elavhõbe (Hg); 4.2. Kehtestada vee erikasutusloale nr L.VV/332501 kõrvaltingimus, mille kohaselt Keskkonnaamet muudab või tunnistab kehtetuks korraldusega antud vee erikasutusluba nr L.VV/332501 Soodla paisul paisutamise osas ja Vaskjala veehoidla paisul paisutamise osas, kui AKTSIASELTS TALLINNA VESI hagi tsiviilasjades nr 2-18-9777ja nr 2-18-8353 ei rahuldata ning lõpliku kohtulahendi jõustumisega veeseaduse § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata; 4.3. Kehtestada vee erikasutusloale nr L.VV/332501 kõrvaltingimus, mille kohaselt võib Keskkonnaamet vee erikasutusloa nr L.VV/332501 muuta või kehtetuks tunnistada, kui ettevõte ei esita Terviseameti nõusolekut puurkaevudest katastrinumbritega 299, 4460, 485, 298, 6375, 322, 307 võetava põhjavee tarbimiseks joogiveena poole aasta jooksul peale vee erikasutusloa kehtima hakkamist. Reservkaevude puurkaevudest kat nr 303, 317, 5161, 14119, 120, 301, 33, 236, 240, 38, 244, 35, 321 põhjaveeseire teostada enne puurkaevude kasutuselevõttu ning kui 5 aasta jooksul pole puurkaevu kasutusele võetud, tuleb analüüsitulemused esitada vähemalt üks kord 5 aasta jooksul. Juhul kui põhjavee kvaliteet ei vasta reservkaevudes I-III kvaliteediklassile, peab taotlema Terviseameti nõusolekut põhjavee tarbimiseks joogiveena;  EELNÕU 03.09.2019 4.4. Keskkonnaamet kehtestab HMS § 53 lg 1 p 4 kohase kõrvaltingimuse HMS § 53 lg 2 p 3 alusel, mille kohaselt võib Keskkonnaamet vee erikasutusluba nr L.VV/332501 muuta või kehtetuks tunnistada kui 05.10.2010 isikliku kasutusõiguse leping lõpetatakse või muudetakse; 5. Avalikustada vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 6. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Vee erikasutusluba on kantud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) registreerimisnumbriga L.VV/332501. Käesolev korraldus on vee erikasutusloa nr L.VV/332501 lahutamatu osa. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Lisad: 1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.pdf 2. Vee erikasutusluba nr L.VV/332501.pdf Saata: AKTSIASELTS TALLINNA VESI Teadmiseks: 1. Tallinna Keskkonnaamet 2. Terviseamet 3. Keskkonnainspektsioon 4. Menetlusosalised vastavalt nimekirjale Leana Lõhmus veespetsialist Põhja regioon Egle Avi veespetsialist Põhja regioon  EELNÕU 03.09.2019 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326; aadress: Ädala 10, Tallinna linn, Harju maakond, 10614) (edaspidi ka ettevõte) esitas 23.10.2017 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.10.2017 kirja nr 14-6/17/12115 all). AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb Keskkonnaametilt uut tähtajatut vee erikasutusluba vee võtmiseks pinnaveehaaretest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademeveesuublasse juhtimiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 ning 2 alusel on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik, kui: 1) Taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 nimetab olulise keskkonnamõjuga tegevused. Taotleja poolt kavandatav vee erikasutus nende hulka ei kuulu; 2) Kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Taotleja poolt kavandatav vee erikasutus antud punkti all ei kuulu. 3) Kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ettevõtte poolt kavandatav tegevus on seotud järgmiste Natura 2000 võrgustiku aladega: 1) Kiruvere loodusala (keskkonnaregistrikood EE0010141), mille vahetus läheduses asub Paunküla pais (Eesti Looduse Infosüsteemi ehk EELIS kood, edaspidi EELIS kood, PAIS013920); 2) Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusalaga (keskkonnaregistrikood EE0010106), mis piirneb Soodla veehoidlaga keskkonnaregistrikood VEE2002410), mis on tekkinud Soodla paisul (EELIS kood PAIS020330) paisutamise tagajärjel. Lisaks taotleb ettevõte pinnaveevõttu Pärnu jõest, mis piirneb veevõtukohas Kõrvemaa linnu- ja loodusalaga (keskkonnaregistrikoodid vastavalt EE0060171 ja EE0060119). Kavandatav tegevus ei ole seotud Kiruvere loodusala, Põhja-Kõrvemaa ning Kõrvemaa linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavaga ega ole selleks vajalik. KeHJS § 29 lg 2 alusel võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. KeHJS § 15 lg 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda, kui kavandatakse tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Lisaks, toob KeHJS § 6 lg 2 välja, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 9 kohaselt otsustab KMH algatamise  EELNÕU 03.09.2019 vajalikkuse üle tegevusloa andja ehk käesoleva vee erikasutusloa andmise otsustamise puhul Keskkonnaamet. KeHJS § 6 lg 4 alusel on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) nimetatud tegevused, mille korral tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang. Määruse nr 224 § 11 lg 4 järgi peab eelhinnangu andma, kui kavandatakse tõkestusrajatist looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) nimetatud jõelõikudel. LKS § 2 lg 71 kohaselt on Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning nimetatud jõelõigul asub ettevõtte poolt hallatav Vaskjala pais (EELIS kood PAIS024560). Vastavalt määruse nr 224 § 11 p-st 8 tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust kaaluda põhjavee võtmisel 200 000–10 000 000 m³ aastas. Ettevõte soovib veevõttu Kambrium-Vendi põhjaveekogumist kuni 7 012 052 m3 aastas, Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumist 737 300 m3 aastas ja Kvaternaari-Männiku Pelguranna põhjaveekogumist 4 800 m3 aastas. Seoses põhjavee võtmisega üle 200 000 m3 aastas, on vaja välja selgitada olulise keskkonnamõju olemasolu. Määruse nr 224 § 11 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju vajalikkuse eelhinnang anda vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamisel, laiendamisel või rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul on Tallinna linna reoveepuhasti puhul tegemist olemasoleva reoveepuhastiga. Eeltoodust tulenevalt ei kajasta Keskkonnaamet käesolevas eelhinnangus Tallinna linna reoveepuhastist heitvee juhtimisega kaasnevaid mõjusid. Keskkonnaamet otsustajana annab eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab KMH algatamise vajalikkuse. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 61 lg 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lg-tes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31) Lisaga 1. Vastavalt määruse nr 31 § 5 lg 1 peab eelhinnang sisaldama määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevus iseloom ja maht AKTSIASELTS TALLINNA VESI on 1997. aastast tegutsev vee-ettevõte, kelle põhitegevusala on joogivee tootmine ja edastamine tarbijatele, reovee ja sademevee kogumine, puhastamine ja juhtimine suublasse ning nende tegevustega seonduvad toetavad tegevused (EMTAK kood: 36001 ja 37001; veekogumine, -töötlus ja -varustus; kanalisatsioon ja heitveekäitlus).  EELNÕU 03.09.2019 Ülemiste veepuhastusjaama esmaseks pinnaveega varustajaks on Ülemiste järv, kuid järve enda looduslik valgala on väike. Tallinna linna piisava veevaru tagamiseks on rajatud ulatuslik lähikonna jõgede (Pirita, Jägala, Soodla, Pärnu, Aavoja, Raudoja) veehaardesüsteem, mis koosneb jõgedele rajatud paisudest ja veehoidlatest ning neid ühendavatest kanalitest. Kogu pinnaveehaardesüsteem koondub Pirita jõel Vaskjalas, kust see juhitakse Ülemiste järve Pirita-Ülemiste kanali kaudu. Tallinna veehaardesüsteemi veevaru suurus oleneb sademete hulgast ja jaotusest. Süsteemi veevaru arvutamise aluseks on väga veevaene 95%-se tõenäosusega veemajandusaasta. Veemajandusaasta arvutuslike vooluhulkade jaotus kuude lõikes põhineb pikal vaatlusandmete real. Keskmise veerikkusega aastal kasutatakse ära ca 50% süsteemi võimalikust veeressursist. 1.1.1. Põhjaveevõtt Ettevõte taotleb vee erikasutusluba põhjavee võtmiseks eesmärgiga varustada Tallinna elanikke joogiveega ja tagada veeteenuse toimepidevus. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt jõuab Tallinna elanikeni joogivesi suuremas osas Ülemiste veepuhastusjaamast, kuid võetakse ka põhjavett. Põhjavett tarbivad Rocca-al-Mare, Nõmme, Pirita piirkonnad ning hädaolukorras (kui Ülemiste veepuhastusjaamast ei ole võimalik vett edastada) pakuvad vee erikasutusloa taotluse toodud puurkaevud ainuvõimalikku alternatiivi ka ülejäänud piirkondadele. Ettevõtte sõnul rakendatakse puurkaevusid tööle lähtudes survetsoonist ja veevajadusest konkreetses piirkonnas ning arvestatakse puurkaevude ja pumplate seisukorda ning võetava vee kvaliteeti. Taotletav veevõtt on vajalik, et olenemata olukorrast oleks eripiirkondades tarbijatele joogivesi tagatud. Tavaolukorras ei ole kasutusel need puurkaevud, mis asuvad piirkondades, kuhu juhitakse vesi Ülemiste veepuhastusjaamas. Puurkaevu gruppidele, mis tavaolukorras töös ei ole, taotleb AKTSIASELTS TALLINNA VESI veevõtu koguseid toimepidevuse tagamiseks olukorras, kus Ülemistelt ei ole võimalik vett tarbijatele edastada. Hädaolukorra seaduse § 15 lg 4 kohaselt on vee-ettevõttel kui elutähtsat teenust pakkuval ettevõttel kohustus koostada teenuse toimepidevuse tagamise plaan. Suur osa puurkaevudest on osa AKTSIASELTS TALLINNA VESI toimepidevuse tagamise plaanist, mistõttu on vajalik säilitada nende operatiivse kasutusele võtmise võimalikkus hädaolukorras, teisisõnu taotleda luba puurkaevudest piisava koguse vee võtmiseks. Kõik reservkaevud ja kasutusel olevad kaevud on vajalikud juhul, kui tekib probleeme Ülemiste veepuhastusjaama puhastusprotsessiga või Ülemiste järve toorveega. Sellisel juhul tuleb operatiivselt üle minna põhjavee kasutamisele, et tagada joogivee kättesaadavus kõigis survetsoonides. AKTSIASELTS TALLINNA VESI taotleb vee erikasutusluba põhjavee võtmiseks Tallinna linnas asuvast 14 veehaardest, kokku 74 puurkaevust. Ettevõte soovib veevõttu Kambrium-Vendi põhjaveekogumist kuni 7 012 052 m3 aastas, Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumist 737 300 m3 aastas ja Kvaternaari-Männiku Pelguranna põhjaveekogumist 4 800 m3 aastas. 1.1.2. Pinnaveevõtt Ettevõtte poolt taotletav pinnaveevõtt on seotud järgmiste Natura 2000 võrgustiku alaga: Kõrvemaa linnu- ja loodusala (vt Tabel 1).  EELNÕU 03.09.2019 Tabel 1. Taotletav pinnaveevõtt (m3 sekundis) Pinnaveehaar Sekundi Kvartali Ööpäevas Aastas Natura 2000 ala e s s 2 365 9 460 Kõrvemaa linnu- ja Pärnu jõgi 0,3 25 920 200 800 loodusala 1.1.3. Paisutamine 1.1.3.1. Vaskjala pais Vaskjala pais (Eesti Looduse Infosüsteemi ehk EELIS kood, edaspidi EELIS kood PAIS024560) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Rae vald, Vaskjala küla, Vaskjala veehaarde-hüdrosõlm (registriosa nr 13177202; katastritunnus 65301:003:0976) koordinaatidel: X: 6580415; Y: 553664. Vaskjala pais paisutab Pirita jõge (keskkonnaregistrikood VEE1089200) ning pais asub vooluveekogumil Pirita_3 (Pirita Kuivajõest Vaskjalani, keskkonnaregistrikood 1089200_3). Paisust saab alguse vooluveekogum Pirita_4 (Pirita Vaskjalalt suudmeni, keskkonnaregistrikood 1089200_4). Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Vaskjala veehoidla (keskkonnaregistrikood VEE2006610) (vt Tabel 2). Veelaskme tüübi seletus on toodud Keskkonnaagentuuri paisude tehnilise seisukorra hindamisel kasutatud tähiste selgituste tabelis (edaspidi tähiste tabel)1. Vaskjala paisu eesmärgiks on Pirita jõe paisutamine, et võimaldada veevõttu Vaskjala veehoidlast ja sinna kokku koonduvast veehaardesüsteemist, et täiendada Ülemiste järve veevarusid. Tabel 2. Vaskjala paisu üldandmed Vooluveekogu Pirita jõgi Paisutamise tulemusena tekkinud veekogu Vaskjala veehoidla Veelaskme tüüp KEP-KS-R BK77 paisutustase (abs, m) Kõrgeim paisutustase (KPT) 39,4 Normaalpaisutustase (NPT) 38,0 Madalaim paisutustase (MPT) 36,7 EH2000 paisutustase (abs, m) Kõrgeim paisutustase (KPT) 39,630 Normaalpaisutustase (NPT) 38,230 Madalaim paisutustase (MPT) 36,930 Kalapääs jah Paisu ületatavus kaladele Kalapääsu kaudu ületatav Paisutuskõrgus (m) 1,7 Hüdroelektrijaam puudub Tehniline seisund Hea (H+) 1 Keskkonnaagentuur. Tabel K-0-1 Paisude tehnilise seisukorra hindamisel kasutatud tähiste selgitused. keskkonnaagentuur.ee%2Ffailid%2FTabelid_Paisude_tuubi_ja_seisukorra_selgitused.xlsx&usg=AOvVaw2blGv hO-Zq1zu0CneOZz2V. EELNÕU 03.09.2019  EELNÕU 03.09.2019 1.1.3.2. Paunküla pais Paunküla pais (EELIS kood PAIS013920) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla, Veetammi (registriosa nr 12740102; katastritunnus 36302:002:0337) koordinaatidel: X: 6554901; Y: 575877. Paunküla paisul paisutatakse Pirita jõge (keskkonnaregistrikood VEE1089200) ning pais asub Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani, keskkonnaregistrikood 1089200_1) ja paisule järgneb Pirita_2 (Pirita Paunkülast Kuivajõeni, keskkonnaregistrikood 1089200_2) vooluveekogum. Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Paunküla veehoidla (keskkonnaregistrikood VEE2031910) (vt Tabel 3). Veelaskme tüübi seletus on toodud tähiste tabelis. Paunküla paisu eesmärk on veerikastel perioodidel Paunküla veehoidlat täitmine ning veevaestel perioodidel Pirita jõe veevarude täiendamine, et tagada Ülemiste järve veevarude täiendamiseks vajalik vooluhulk Vaskjala hüdrosõlmes (paisul). Veehoidlasse kogutud pinnavesi juhitakse veehoidla veehaarderegulaatori kaudu Pirita jõkke. Tabel 3. Paunküla paisu üldandmed Vooluveekogu Pirita jõgi Paisutamise tulemusena tekkinud veekogu Paunküla veehoidla Veelaskme tüüp I-TR-R-d2000x2000 BK77 paisutustase (abs, m) Kõrgeim paisutustase (KPT) 73,0 Normaalpaisutustase (NPT) 72,5 Madalaim paisutustase (MPT) 68,0 EH2000 paisutustase (abs, m) Kõrgeim paisutustase (KPT) 73,213 Normaalpaisutustase (NPT) 72,713 Madalaim paisutustase (MPT) 68,213 Kalapääs puudub Paisu ületatavus kaladele ületamatu Paisutuskõrgus (m) 2,55 Hüdroelektrijaam puudub Tehniline seisund Hea (H+) 1.1.3.3. Soodla pais Soodla pais (EELIS kood PAIS020330) asub kinnistul aadressiga Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla, Soodla veehaare-hüdrosõlm (registriosa nr 13818902; katastritunnus 14001:002:0313) koordinaatidel: X: 6583934; Y: 583540. Soodla paisul paisutatakse Soodla jõge (keskkonnaregistrikood VEE1087000) ning Soodla veehoidlasse suubub vooluveekogum Soodla_1 Soodla veehoidlani (keskkonnaregistrikood VEE1087000). Pais asub vooluveekogumil Soodla VH (keskkonnaregistrikood 20024100_1). Paisust saab alguse vooluveekogum Soodla_2 Soodla veehoidlast suudmeni (keskkonnaregistrikood 1087000_2). Paisutamise tulemusena on tekkinud paisjärv Soodla veehoidla (keskkonnaregistrikood VEE2002410) (vt Tabel 4). Veelaskme tüübi seletus on toodud tähiste tabelis. Soodla paisu eesmärk on veevaestel perioodidel Jägala-Pirita veehaardesüsteemi veevarude täiendamine Soodla veehoidlast, et tagada Ülemiste järve veevarude täiendamiseks vajalik  EELNÕU 03.09.2019 vooluhulk Vaskjala hüdrosõlmes. Soodla jõe paisutamise teel veehoidlasse kogutav pinnavesi juhitakse läbi veehoidla veehaarderegulaatori Raudojja. Tabel 4. Soodla paisu üldandmed Vooluveekogu Soodla jõgi Paisutamise tulemusena tekkinud veekogu Soodla veehoidla Veelaskme tüüp KA+TV+I-ST-2x2000x2000 BK77 paisutustase (abs, m) Kõrgeim paisutustase (KPT) 65,80 Normaalpaisutustase (NPT) 65,05 Madalaim paisutustase (MPT) 59,0 EH2000 paisutustase (abs, m) Kõrgeim paisutustase (KPT) 66,024 Normaalpaisutustase (NPT) 65,274 Madalaim paisutustase (MPT) 59,224 Kalapääs puudub Paisu ületatavus kaladele ületamatu Paisutuskõrgus (m) 11,7 Hüdroelektrijaam jah Tehniline seisund Hea (H+) 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega AKTSIASELTS TALLINNA VESI on Saue valla vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes, kelle tegevuspiirkond on endine Saue linn. Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava on kinnitatud Saue vallavolikogu 30.08.2018 vastu võetud määrusega nr 44 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018−2029 kinnitamine“. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) 2010–20212. ÜVK arendamise kava aluseks oleva Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 129 kinnitatud “Tallinna arengukava 2009–2027” kohaselt tuleb tagada: - vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteet ja kättesaadavus linnaelanikele; - sademe- ja drenaaživee ärajuhtimise süsteemi rekonstrueerimine ja väljaehitamine; - linna veekogude ja veehaarderajatiste kaitsmine. ÜVK kohaselt tuleb igal aastal renoveerida vajalikus mahus amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikke – tagada linna ÜVK torustike optimaalne vanus ja vähendada lekkeid (eesmärgiks peaks olema veekao hoidmine alla 18%), tagada tarbijatele kvaliteetne joogivesi ning tarbijatelt heitvee ärajuhtimine ja nõuetekohane puhastamine. Tallinna Linnavolikogu 06.02.2001 määrus nr 37 „Tallinna keskkonnatervise tegevusplaani kinnitamine“, mille kohaselt on eesmärkideks on: 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/5201/3035/1110118953.attachment.pdf# Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021 (05.06.2019).  EELNÕU 03.09.2019  kindlustada elanikkond ohutu ja kvaliteetse joogiveega piisavas hulgas. Kontrollida vee kvaliteeti mitte ainult veepuhastusjaamas ja puurkaev-pumplates, vaid ka tarbija juures;  Kindlustada pinna- ja põhjaveevarude puhtana säilimine;  Jätkata elanikkonna joogiveega varustamisel eelistatult põhjaveekasutamist;  Ülemiste järve suubuva toorvee kõrge kvaliteedi tagamiseks on valgala piirkonnas kõrgendatud keskkonnakaitse nõuete järgiminetähtis  Jätkata puurkaevudele raua ja mangaani eraldamise seadmete paigaldamist. Tallinna teeninduspiirkonnas on ettevõttel vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise ainuõigus aastani 2025. Paunküla pais ning Paista järv asuvad vooluveekogumil Pirita_1 (Pirita lähtest Paunküla veehoidlani) (keskkonnaregistrikood 1089200_1), mis on koondseisundhindeks 2017 aasta seisul saanud hinnanguks „väga halb“ ning paisule järgneb Pirita_2 (Pirita Paunkülast Kuivajõeni) (keskkonnaregistrikood 1089200_2), mille koondhinnang on „kesine“. Mõlema veekogumi seisundit mõjutavad paisude kalade rände takistajatena. Soodla veehoidlasse suubub vooluveekogum Soodla_1 Soodla veehoidlani. Pais asub vooluveekogumil Soodla VH (keskkonnaregistrikood 20024100_1). Paisust saab alguse vooluveekogum Soodla_2 Soodla veehoidlast suudmeni. Soodla_1 seisund on hinnatud hindega „halb“, Soodla_2 seisund on „kesine“ ning Soodla VH „hea“. Halva ja kesise seisundi põhjustajaks on paisud ja kalade rände piiratus. Pärnu jõest toimub veevõtt vooluveekogumist Pärnu_1 (Pärnu Vodja jõeni, keskkonnaregistrikood 1123500_1). Vooluveekogumi seisund on kesine paisudest tuleva kalade rände tingimuste tõkestamise mõju tõttu. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine 1.3.1. Põhjaveevõtt Loodusvaradeks on põhjavesi, mille varud on kinnitatud. Ettevõte soovib veevõttu Kambrium-Vendi põhjaveekogumist kuni 7 012 052 m3 aastas, Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumist 737 300 m3 aastas ja Kvaternaari-Männiku Pelguranna põhjaveekogumist 4 800 m3 aastas (vt Tabel 5).  EELNÕU 03.09.2019 Tabel 5. Puurkaevude veevõtt põhjaveekihtide ja põhjaveemaardla arvestuspiirkondade kaupa Veekiht Põhjavee Puurkaevu Puur Puur Tehnili Sanitaa Taotlet Taotlet Põhjaveeta maardla nimi kaevu kaevu ne ja rkaitse av av rbevaru arvestuspi katast grupp sanitaa ala m põhjav põhjav m3/ööpäev irkond rinu rne eevõtt eevõtt as mber seisuko m3/a m3/kva rd rtalis Kambrium Kopli 1 Ankru 239 Kopli Reservi 30 54 600 13 650 500 -Vendi (C- veeha s joogivesi V) Bekkeri III 236 are Reservi 30 1 000 PKG0 s tootmisvesi Vene-Balti 240 00001 reservis 30 8 Kambrium Lasnamäe Asfaltbetoo 303 reservis 30 255 63 875 1 200 -Vendi (C- ni 500 V) Kambrium Järve Dünamo 317 reservis 10 182500 45625 2 000 -Vendi (C- V) Kambrium Mustamäe Endla- 34 TALL Konser 30 1 534 383 650 6 000 -Vendi (C- Mooni II INNA veeritu 600 V) VESI d,reserv Musta is Endla- 38 mäe reservis 30 Mooni I veeha are Mustamäe 312 PKG0 reservis 30 III 00006 8 Sütiste I 5161 reservis 30 Sütiste II 14118 reservis 30 Sütiste IV 14119 reservis 30 Sütiste VII 14120 reservis 30  EELNÕU 03.09.2019 Sütiste V 5160 reservis 30 Kambrium Haabersti Mustjõe 33 TALL reservis 30 624 156 000 4 000 -Vendi (C- INNA 000 V) Taela 308 VESI kasutus 30 Rocc- el Tiskre 11031 al- kasutus 30 Mare el veeha are PKG0 00006 7 Kambrium Laagri Sae 6376 kasutus 30 240 60 000 1 500 Vendi (C- el 000 V) Kambrium Pelgulinna Erika 244 Pelgul puudub 10 54 600 13 650 1 000 -Vendi (C- inna V) Puhangu 242 veeha Konser 30 are veeritu PKG0 d 00001 reservis Volta 35 7 reservis 30 Kvaternaa Pelgulinna Kolde 337 TALL reservis 30 4 000 1 000 ri INNA Männiku- Seevaldi I 527 VESI Reservi 30 Pelgurann Pelgul s,Konse a inna rveeritu põhjaveek veeha d,reserv ogum (Q) are is Seevaldi II 548 PKG0 Konser 30 00007 veeritu 0 d reservis Seevaldi IV 11508 Konser 30 veeritu d,reserv is Kvaternaa Haabersti Seevaldi III 549 Konser 30 800 200 ri veeritu Männiku- d,reserv Pelgurann is a  EELNÕU 03.09.2019 põhjaveek ogum (Q) Kambrium Pirita 1 Jugapuu 300 TALL Kasutus 30 1 035 258 750 3 500 -Vendi (C- INNA el 000 V) Merivälja 485 VESI Kasutus 30 Pirita el Pirita 296 1 Kasutus 30 veeha el Velodroomi 299 are kasutus 30 I PKG0 el 00006 Velodroomi 4460 4 kasutus 30 II el Velodroomi 298 Kasutus 30 III el Võsa 120 reservis 30 Norma 307 kasutus 30 el Kambrium Pirita Jääraku 301 TALL reservis 30 164 41 063 2 000 -Vendi (C- INNA 252 V) Kose 295 VESI reservis 30 Pärnamäe 189 Pirita reservis 30 veeha are PKG0 00006 5 Kambrium Mere Kuristiku 4458 TALL kasutus 30 456 114 000 2000 -Vendi (C- INNA el 000 V) Kuristiku II 306 VESI Konser 30 Mere veeritu veeha d; are reservis PKG0 Toompuiest 36 00006 reservis 30 ee 1 Kambrium Nõmme Hiiu I 228 TALL kasutus 30 2 411 602 850 8 000 Vendi (C- INNA el 000 V) Hommiku 331 VESI kasutus 30 Nõm el Kagu-Võidu 325 me 1 kasutus 30 I veeha el are  EELNÕU 03.09.2019 Kandle I 332 PKG0 kasutus 30 00006 el Kandle III 4705 6 kasutus 30 el Laagri 342 kasutus 30 el Lootuse I 345 kasutus 30 el Läänekaare 232 kasutus 30 I el Mahla I 219 kasutus 30 el Mahla III 344 kasutus 30 el Pedaja I 351 kasutus 30 el Pihlaka I 222 kasutus 30 el Piiri 14073 kasutus 30 el Pika-Voolu 330 kasutus 30 I el Pika-Voolu 234 kasutus 30 II el Pääsküla I 328 kasutus 30 el Raba 225 kasutus 30 el Toome- 233 kasutus 30 Õitse el Vabaduse I 322 kasutus 30 el Nõmme 321 reservis 30 Pargi I 217 reservis 30 Tiivase 220 reservis 10 Toome- 224 kasutus 30 Seedri el Suusa 6375 kasutus 30 el Ordoviitsi Nõmme Hiiu II 227 TALL kasutus 30 737 184 325 3 500 um- INNA el 300  EELNÕU 03.09.2019 Kambrium Kaarla 226 VESI kasutus 30 i Nõm el Kagu-Võidu 324 me kasutus 30 II veeha el are Kandle II 333 PKG0 kasutus 30 00006 el Lootuse II 346 3 kasutus 30 el Läänekaare 320 kasutus 30 II el Mahla II 343 kasutus 30 el Pargi II 218 kasutus 30 el Pihlaka II 221 kasutus 30 el Pääsküla II 230 kasutus 30 el Vabaduse II 231 kasutus 30 el 1.3.2. Pinnaveevõtt Pinnaveevõtmisel kasutatakse magevee ressursse. 1.3.3. Paisutamine Veekogude paisutamisel ei kasutata peale läbivoolava pinnavee teisi loodusressursse. Hüdroenergiat ei kasutata. Kavandatava tegevusega ei kaasne teiste loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara ja loodusliku mitmekesisuse, kasutamist. 1.4. Tegevuse energiakasutus Tegemist on jätkuva tegevusega, st, et põhjavett kasutatakse Tallinna linna ja Saue valla elanike joogiveega varustamiseks. Ettevõttele on 28.03.2013 korraldusega nr HJR 1-15/13/240-2 „Vee erikasutusloa andmine“ antud vee erikasutusluba nr L.VV/322982 vee võtmiseks pinnaveehaardest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademevee suublasse juhtimiseks. Veepuhastusprotsessis kulub elektrit põhiliselt vee pumpamiseks veevõrku ning puhastusprotsessi erinevatesse etappidesse. Oluline osa kulub ka osooni tootmiseks. Paisutamiste puhul on tegemist on jätkuvate tegevustega, mille juures ei kasutata energiat. Tegevus ei ole energiamahukas, tegevuse iseloomust ja tehnoloogilisest tasemest pole ette näha erilisi keskkonnahäiringuid, mis võiksid põhjustada olulist keskkonnamõju.  EELNÕU 03.09.2019 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Välisõhu saastamise vähendamiseks piiratakse eelkõige Ülemistes ja Paljassaares asuvatest katlamajadest lenduvate, esmase tähtsusega saasteainete, nagu lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite kogust ning kasvuhoonegaasidest süsinikdioksiidi heitmeid. Joogivee puhastuseks toodetava osooni heitkogused on samuti reguleeritud. Põhjavett töödeldakse filtreerimise ja aereerimise teel, mille käigus eemaldatakse liigne raud, mangaan ja ammoonium. Filtreerimiseks kasutatakse puurkaevpumplatesse paigaldatud survefiltreid, kus toimub toorpõhjavee aeratsioon ja filtreerimine. Põhjavee töötlemisel kemikaale ei kasutata. Kavandatud tegevusega võib kaasneda müra juhul, kui veevärki vee pumpamiseks kasutatakse maapealseid teise astme pumpasid. Eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. Kavandatud tegevusega võib kaasneda vibratsioon juhul, kui veevärki vee pumpamiseks kasutatakse maapealseid teise astme pumpasid. Eeldatavalt ei ületa vibratsioonitase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid vibratsiooni osas. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kavandatud tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Paisutamisega ning pinnavee võtmisega ei kaasne heiteid vette, pinnasesse ega õhku. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Põhja- ning pinnaveevõtuga ei kaasne jäätmete teket. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on aastas tekkiv stabiliseeritud reoveesette kogus ca 40 000 tonni. Stabiliseeritud sete on saadud metaantankides anaeroobse kääritamise (15 päeva temperatuuril 37,0 °C) abil, mida pärast seda tahendatakse tsentripressides kuni 30%-lise kuivainesisalduseni. Stabiliseeritud ja tahendatud reoveesete veetakse kompostimisväljakule (asfaltplats suurusega ca 13 ha, Paljassaare põik 14) täiendavale aeroobsele kääritamisele lihtaunades - lisatakse freesturvast (mahulises vahekorras 1:0,7–1:1) ja moodustatakse nn kompostvaalud, mida segatakse ca 1 aasta jooksul vähemalt 3 korda ja valmib nn haljastusmuld, mida jagatakse kasutamiseks haljastuses. Komposteerimisplatsidena kasutatakse asfaltkattega väljakuid. Väljakud on projekteeritud ja ehitatud nii, et sademevesi ja kompostaunade nõrgvesi valgub kogumistiikidesse, kust see pumbatakse tagasi reoveepuhastusprotsessi algusesse ja puhastatakse. Reoveesette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30.12.2002 määrusega nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” (edaspidi määrus nr 78). Ettevõte analüüsib haljastusmulda vähemalt neli korda aastas vastavalt määrusele nr 78. Kõik senised analüüsitulemused vastavad nimetatud määruses toodud nõuetele sette haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutamise osas. Reoveesette käitlemisel tuleb juhinduda eeltoodud õigusaktidest. Vee erikasutusel vooluveekogu paisutamisel võib paisu ette koguneda prahti, mis tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtivale korrale.  EELNÕU 03.09.2019 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest, sealhulgas heite suurusest Põhjaveevõtuga seoses on avariiolukorraks kas maapinnalt leostuvad või puurkaevu manteltoru purunemisel põhjavette sattuvad saasteained (lämmastikühendid, naftasaadused jms). Nimetatud avariiolukorra tekkel võib reostuda avatud põhjaveekiht. Puurkaevude sanitaarkaitsealad on ulatusega 30 ja 10 m. Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. Eelpool nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust. Osoon on hea ja kiire oksüdeerija, mis aitab tõhusalt lagundada toorvees leiduvat orgaanikat ja mikroorganisme ning parandada vee värvust. Tänu kinnisele protsessile ja varude puudumisele, on oht väliskeskkonnale viidud miinimumini. Paisu purunemine ja paisjärve tühjenemine põhjustab järve-elustiku elupaikade hävinemise ja setete kandumise allavoolu, mis omakorda ohustab kogu allavoolu jääva jõelõigu elustikku ning ka inimesi. Avariiolukordade võimalust saab hinnata tulenevalt paisude tehnilise seisukorra alusel (Tabel 1, Tabel 2, Tabel 3, Tabel 4, Tabel 5, Tabel 6). Tõkestusrajatiste tehnilise seisukorra hinnangu1 alusel on toodud esile, et paisrajatised on nõutele vastavad. Paisudele on antud hinnanguks H+ ehk hea, mis Keskkonnaagentuuri tehnilise seisukorra hindamise tähiste selgituse alusel3 näitab, et põhikonstruktsioon on korras, ilma pragudeta, filtratsioon puudub. Sellest tulenevalt peab Keskkonnaamet avariiolukordade esinemistõenäosust väikeseks. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatakse pinnaveest joogivett. Protsessi käigus kasutatakse desinfitseeriva kemikaalina kloori. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega on ettevõte veepuhastusjaam B kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Ettevõte on koostanud ja esitanud pädevatele riigiasutustele kemikaali teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja hädaolukorra lahendamise plaani. Kloorgaas on mürgine sissehingamisel, lämmatab, ärritab silmi, nahka ja hingamiselundeid. Kloor on tugeva oksüdeeriva toimega ning veeorganismidele väga mürgine. Klooriga seotud õnnetusi asutuses esinenud ei ole. Suurõnnetust võib põhjustada puhastusjaamas kasutatav kloor juhul, kui kloorihoidlas tekib suur kloorileke. Lekkel tekkinud kloorgaasi pilv levib avariikohalt allatuult asuvasse sektorisse. Kloorgaas on rohekaskollane, terava lõhnaga, õhust raskem gaas. Ühinedes õhus veeaurudega moodustab valge udu. Allatuult levides koguneb madalamatesse kohtadesse, kraavidesse ning maa-alustesse kommunikatsioonidesse. Tõusvate õhuvooludega haihtub atmosfääri. 3 Keskkonnaagentuur. Tabel K-0-1 Paisude tehnilise seisukorra hindamisel kasutatud tähiste selgitused. keskkonnaagentuur.ee%2Ffailid%2FTabelid_Paisude_tuubi_ja_seisukorra_selgitused.xlsx&usg=AOvVaw2blGv hO-Zq1zu0CneOZz2V.  EELNÕU 03.09.2019 Ohutegurite kontrolli all hoidmiseks on olemas erinevad kaitsemehhanismid. Korraldada regulaarselt vajalikke koolitusi töötajatele ja viia läbi õppusi. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest või planeeritavatest tegevustest Enamik ettevõtte poolt kasutatavatest puurkaevudest asuvad kinnistutel, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmete alusel AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Alljärgnevad kinnistud, mis on sihtotstarbega tootmismaa 100%, kuuluvad kinnistusraamatu andmetel alusel AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ankru tn 1c (registriosa nr 4980401, katastritunnus 78408:808:1700) 2. Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28a (registriosa nr 23876801, katastritunnus 78403:314:2350) 3. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 87c (registriosa nr 13859901, katastritunnus 78408:808:2090) 4. Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mooni tn 30a (registriosa nr 23875101, katastritunnus 78407:701:9291) 5. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Erika tn 1b (registriosa nr 6566101, katastritunnus 78408:807:0700) 6. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Hommiku tn 10 (registriosa nr 23875201, katastritunnus 78404:408:1740) 7. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Kesktee 58 (registriosa nr 1430901, katastritunnus 78402:204:1470) 8. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kaarla tn 7 (registriosa nr 20478701, katastritunnus 78404:404:1110) 9. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männimetsa tee 13 (registriosa nr 10951750, katastritunnus 78401:101:2616) 10. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Lootuse pst 72 (registriosa nr 10635650, katastritunnus 78401:101:2812) 11. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Läänekaare tn 7 (registriosa nr 23876701, katastritunnus 78404:406:7340) 12. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vana-Merivälja tee 1 (registriosa nr 25023401, katastritunnus 78402:204:0095) 13. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vana-Pärnu mnt 4 (registriosa nr 13962501, katastritunnus 78404:401:2631) 14. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 2a (registriosa nr , katastritunnus 78404:406:7470) 15. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pihlamarja tn 5 (registriosa nr 23875001, katastritunnus 78404:405:4960) 16. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Piiri tn 8 (registriosa nr 79801, katastritunnus 78404:401:0820) 17. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 13 (registriosa nr 10635050, katastritunnus 78401:101:2813) 18. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Pärnamäe tee 36a (registriosa nr 23876401, katastritunnus 78402:206:0150)  EELNÕU 03.09.2019 19. Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Veski tn 1 (registriosa nr 11188002, katastritunnus 72701:005:0168) 20. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Suusa tn 4 (registriosa nr 23874801, katastritunnus 78404:401:1921) 21. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, J. Sütiste tee 29a (registriosa nr 23876301, katastritunnus 78405:501:0070) 22. Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Taela tn 6 (registriosa nr 23875401, katastritunnus 78406:609:0480) 23. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompuiestee 22a (registriosa nr 24445501, katastritunnus 78401:101:0156) 24. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 58a (registriosa nr 23876201, katastritunnus 78404:401:2261) 25. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 58a (registriosa nr 23876201, katastritunnus 78404:401:2261) 26. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Rummu tee 3a (registriosa nr 6565901, katastritunnus 78402:202:0660) 27. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kandle tn 27 (registriosa nr 10638250, katastritunnus 78401:101:3029) 28. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Hiiu tn 41 (registriosa nr 13781250, katastritunnus 78401:101:3052) 29. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 13 (registriosa nr 10635050, katastritunnus 78401:101:2813) 30. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Kuristiku tn 11 (registriosa nr 10940350, katastritunnus 78401:115:0178) 31. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 164 (registriosa nr 14087950, katastritunnus 78407:702:0175) 32. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 101a (registriosa nr 14140450, katastritunnus 78408:808:0254) Kinnistu asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 6 (registriosa nr 390701, katastritunnus 78405:501:0262 kuulub kinnistusraamatu andmete alusel Tallinna Tehnikaülikoolile, kuid isiklik kasutusõigus on seatud AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks. Kinnistu on sihtotstarbega üldkasutatav maa 100%. Kinnistu asukohaga Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Taludevahe tn 67 (registriosa nr 2904601, katastritunnus 78406:612:2850) kuulub kinnistusraamatu andmete alusel Tiskre elanike MTÜ-le (registrikood 80205147). Tähtajatu isiklik kasutusõigus on seatud AKTSIASELTS TALLINNA VESI veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike koos kaevudega ja pumplatega paigaldamiseks ja omamiseks kasutusõiguse alal, laiusega 2 meetrit kummagi poole tehnorajatise telgjoonest, mille paiknemine on 09.07.2004 asjaõiguslepingu nr 4809 lisaks nr 2 ja kolm olevatel plaanidel tähistatud kollase värviga, AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks vastavalt asjaõigusepingu nr 4809 p 4 ning asjaõigusepingu nr 4809 lisaks nr 2 ja 3 olevatel plaanidel. Kinnistu on sihtotstarbega üldkasutatav maa 100%. Kinnistu asukohaga Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vabaõhukooli tee 3 (registriosa nr 451401, katastritunnus78402:208:0600), kuulub kinnistusraamatu andmete alusel Tallinna linnale, kuid isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat on seatud AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud vee- ja kanalisatsioonitorustike ja pumpla ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks isikliku kasutusõiguse alal, mis on  EELNÕU 03.09.2019 tähistatud 05.10.2010 lepingu lisaks nr 4 oleval skeemil, 05.10.2010 lepingu p 3 ja 4 kokku lepitud tingimustel. Kinnistu on sihtotstarbega üldkasutatav maa 100%. AKTSIASELTS-il TALLINNA VESI poolt on erastamisel kinnistud, mis on sihtotstarbega tootmismaa 100%, millel asuvad ettevõttele kuuluvad puurkaevud asukohtadega: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa Kolde pst 73b (katastritunnus 78401:101:0791) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 22.01.2014 59-k) 2. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 187b (katastritunnus 78401:101:2921) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 24.04.2017 nr 622-k) 3. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Toome pst 78 (katastritunnus 78401:101:2934) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 24.04.2017 nr 621-k) 4. Harju maakond, Tallinn, Piita linnaosa, Võsa tee 26a , (katastritunnus 78402:203:0432) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 5.10.2011 nr 1513-k) 5. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Vinkli tn 2 (katastritunnus 78405:502:0238) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 30.09.2009 1555-k) 6. Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Paldiski mnt 80g (katastritunnus 78406:601:0078) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 25.11.2009 nr 1918-k) 7. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Lepa tn 3 (katastritunnus 78402:201:0046) (Tallinna Linnavalitsuse korraldus 19.10.2011 1594-k). Kinnistud, millel on asjaõigusseaduse rakendamise seadusest tulenev talumiskohustus: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 75 // 77(registriosa nr 14133801, katastritunnus 78408:805:2080). Kuulub kinnistusraamatu andmete alusel Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit (registrikood 80202381). Kinnistu on sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 60%, elamumaa 40%. 2. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 70 (registriosa nr 2689550, katastritunnus 78401:101:0985). Kuulub kinnistusraamatu alusel Tallinna linnale. Kinnistu on sihtotstarbega tootmismaa 100%. 3. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 70 (registriosa nr 25950401, katastritunnus 78401:101:1669). Kuulub kinnistusraamatu alusel Eesti Vabariigile. Kinnistu on sihtotstarbega elamumaa 100%. 4. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 8 // Männiliiva tn 12 (registriosa nr 25064201, katastritunnus 78405:501:0263)- Kuulub kinnistusraamatu alusel Tallinna Tehnikaülikoolile. Kinnistu on sihtotstarbega üdkasutatav maa 100%. 5. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Volta tn 1c (registriosa nr 3208201, katastritunnus 78408:801:3270). Kuulub kinnistusraamatu alusel Aktsiaseltsile Krulli Kvartal (registrikood 12105106). Kinnistu on sihtotstarbega tootmismaa 100%. Vt p. 1.2., 2.3. ja 3.2.-paisud 2.2. Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest 2.2.1. Põhjaveevõtt Vastavalt keskkonnaministri 29.04.2009 määrusele nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite  EELNÕU 03.09.2019 seisundiklasside määramise kord” (edaspidi määrus nr 75) kuulub kasutatav Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 3) Cm-V põhjaveekogumite gruppi, Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 4) O-Cm põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas põhjaveekogumite gruppi ja Kvaternaari Männiku-Pelguranna (Q_Manniku-Pelguranna) põhjaveekogum (põhjaveekogum nr 29) Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumite gruppi. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 12 lg 6 alusel määrab põhjaveevarud põhjaveekomisjon ning varud kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Põhjaveekomisjoni 02.12.2005 ettepaneku põhjal (protokoll nr 79, 06.09.2006 käskkiri nr 396) ning vastavalt keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on kinnitatud Harju maakonna põhjaveevarud. AKTSIASELTS TALLINNA VESI soovib võtta põhjavett Kambrium-Vendi põhjaveekihist Saue valla Laagri aleviku Laagri põhjaveemaardla tarbevarude arvelt, mis on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Saue valla Laagri aleviku Laagri arvestuspiirkonna Kambrium-Vendi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 945 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Laagri aleviku veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 2030, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2030. aastani. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Tallinna linna Pirita 1 põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Kambrium-Vendi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 20 2835,62 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Pirita 1 veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aastani. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Tallinna linna Mere põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Kambrium-Vendi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 1374,25 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Mere veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aastani. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Kambrium-Vendi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 6717,81 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Nõmme veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aastani. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Kambrium-Vendi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 3808 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Haabersti veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aastani. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Tallinna linna Pirita põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Kambrium-Vendi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 1479 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Pirita veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aastani.  EELNÕU 03.09.2019 AKTSIASELTS TALLINNA VESI soovib võtta põhjavett Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla tarbevarude arvelt, mis on kinnitatud keskkonnaministri 22.11.2015 käskkirjaga nr 1042 „Tallinna linna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihi tarbevaru“. VeeS § 9 lg 1 alusel tekib vee erikasutusõigus tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud juhul, kui põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust. VeeS § 9 lg 52 alusel ei anta sel juhul vee erikasutusluba kauemaks, kui on kinnitatud põhjaveevaru. Keskkonnaameti poolt koostatud veevõtu arvestuse tabeli andmetel on praeguse seisuga Tallinna linna Nõmme põhjaveemaardla arvestuspiirkonna Ordoviitsium-Kambriumi kinnitatud põhjaveevarust kasutuses 2 575 m3 ööpäevas. Taotletav veevõtt Nõmme veehaardest mahub eeltoodud põhjaveemaardla tarbevarudesse (T1), mille kasutusaeg on määratud kuni aastani 31.12.2042, mistõttu on ka vee erikasutusloa p 5.11 märgitud lubatud veevõtt 2042. aastani. AKTSIASELTS TALLINNA VESI soovib võtta põhjavett Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekihist Tallinna linna Pelgulinna ja Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla tarbevarude arvelt, millele ei ole kinnitatud põhjaveevarusid. Seetõttu ei ole Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekihist Tallinna linna Pelgulinna ja Tallinna linna Haabersti põhjaveemaardla tarbevarude arvelt põhjaveevõtu õigus ajaliselt piiratud. Ettevõte peab tagama, et Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi puurkaevudest vee võtmisel ei tekitataks lokaalset põhjavee liigvähenemist. Põhjaveetasemete kontrollimiseks on töötavatesse puurkaevudesse paigaldatud automaatsed hüdrostaatilised surveandurid, mis võimaldavad mõõta põhjavee staatilist ja dünaamilist taset. Nende tulemuste põhjal on võimalik hinnata põhjaveevaru taastumist. Maa-ameti geoportaali andmete kohaselt on alljärgnevalt toodud maardlad, looduskaitselised objektid, liigid ja elupaigad mis asuvad puurkaevude kinnistute läheduses või kinnistul: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ankru tn 1c (registriosa nr 4980401, katastritunnus 78408:808:1700). Kinnistust ca 200 m kaugusel asub kaitseala Kopli kalmistupark (keskkonnaregistrikood KLO1200216). 2. Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28a (registriosa nr 23876801, katastritunnus 78403:314:2350). Kinnistust ca 400 m kaugusel asub Väo maardla. 3. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 87c (registriosa nr 13859901, katastritunnus 78408:808:2090). Kinnistust ca 72 m kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt Koplipargi kivi; Kopli (Kase) pargi kivikülv (keskkonnaregistrikood KLO4000077). 4. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kaarla tn 7 (registriosa nr 20478701, katastritunnus 78404:404:1110). Kinnistust ca 210 m kaugusel asub Tallinn-Saku maardla, ca 206 kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt Raudalu kivid (keskkonnaregistrikood KLO4000140) ja ca 238 m kaugusel vääriselupaik (keskkonnaregistrikood VEP154070). 5. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männimetsa tee 13 (registriosa nr 10951750, katastritunnus 78401:101:2616). Kinnistust ca 87 m kaugusel asub Harku maardla. 6. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Läänekaare tn 7 (registriosa nr 23876701, katastritunnus 78404:406:7340). Kinnistust ca 100 m kaugusel asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000548). 7. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vana-Merivälja tee 1 (registriosa nr 25023401, katastritunnus 78402:204:0095). Kinnistu kõrval asub kaitseala Väina tee 4 aed (keskkonnaregistrikood KLO1200365).  EELNÕU 03.09.2019 8. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pargi tn 2a (registriosa nr 23874901, katastritunnus 78404:406:7470). Kinnistust ca 31 m kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt harilik pöök (keskkonnaregistrikood KLO4000025). 9. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Pihlamarja tn 5 (registriosa nr 23875001, katastritunnus 78404:405:4960). Kinnistust ca 93 m kaugusel asub kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Pääsküla raba (keskkonnaregistrikood KLO5000022) ja ca 201 m kaugusel kaitseala Valdeku parkmets (keskkonnaregistrikood KLO1200595) 10. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Piiri tn 8 (registriosa nr 79801, katastritunnus 78404:401:0820). Kinnistu jääb Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale (keskkonnaregistrikood KLO1000548). 11. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 13 (registriosa nr 10635050, katastritunnus 78401:101:2813). Kinnistust ca 54 m kaugusel asub kaitseala Sanatooriumi parkmets (keskkonnaregistrikood KLO1200597). 12. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Pärnamäe tee 36a (registriosa nr 23876401, katastritunnus 78402:206:0150). Kinnistust ca 152 m kaugusel asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Armeria maritima (roosa merikann) (keskkonnaregistrikood KLO9312178) ja ca 278 m kaugusele Pirita jõeoru maastikukaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000216). 13. Harju maakond, Saue vald, Laagri alevik, Veski tn 1 (registriosa nr 11188002, katastritunnus 72701:005:0168). Kinnistust ca 380 m kaugusel asub Harku maardla. 14. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Suusa tn 4 (registriosa nr 23874801, katastritunnus 78404:401:1921). Kinnistu asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (keskkonnaregistrikood KLO1000548). 15. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, J. Sütiste tee 29a (registriosa nr 23876301, katastritunnus 78405:501:0070). Kinnistust ca 163 m kaugusel asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Pulsatilla pratensis (aas-karukell) (keskkonnaregistrikood KLO9321450) ja ca 256 m kaugusel Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000548). 16. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompuiestee 22a (registriosa nr 24445501, katastritunnus 78401:101:0156). Kinnistu jääb osaliselt Toomparki kaitsealale (keskkonnaregistrikood KLO1200274). 17. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 58a (registriosa nr 23876201, katastritunnus 78404:401:2261). Kinnistust ca 298 m kaugusel asub Võidu parkmets kaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1200599). 18. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Rummu tee 3a (registriosa nr 6565901, katastritunnus 78402:202:0660). Kinnistu kõrval asub Pirita jõeoru maastikukaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000216). 19. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kandle tn 27 (registriosa nr 10638250, katastritunnus 78401:101:3029). Kinnistust ca 70 kaugusel asub kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Pääsküla raba (keskkonnaregistrikood KLO5000022). 20. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Hiiu tn 41 (registriosa nr 13781250, katastritunnus 78401:101:3052). Kinnistu asub kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekt Pääsküla rabas (keskkonnaregistrikood KLO5000022). 21. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Voolu tn 13 (registriosa nr 10635050, katastritunnus 78401:101:2813). Kinnistust ca 52 m kaugusel asub kaitseala Sanatooriumi parkmets (keskkonnaregistrikood KLO1200597). 22. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Kuristiku tn 11 (registriosa nr 10940350, katastritunnus 78401:115:0178). Kinnistu asub kaitsealal Kadrioru park (keskkonnaregistrikood KLO1200218).  EELNÕU 03.09.2019 23. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 164 (registriosa nr 14087950, katastritunnus 78407:702:0175). Kinnistust ca 434 m kaugusel asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (keskkonnaregistrikood KLO9311095). 24. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 101a (registriosa nr 14140450, katastritunnus 78408:808:0254). Kinnistust ca 38 m kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt harilik tamm (keskkonnaregistrikood KLO4000028). 25. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 6 (registriosa nr 390701, katastritunnus 78405:501:0262). Kinnistu asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala (KLO1000548) lähedal ning kinnistul asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip) kasvukoht (keskkonnaregistrikood KLO9305455), kuid see ei jää veehaarde sanitaarkaitsealasse. 26. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vabaõhukooli tee 3 (registriosa nr 451401, katastritunnus 78402:208:0600). Kinnistu asub Pirita jõeoru maastikukaitsealal (keskkonnaregistrikood KLO1000216). 27. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa Kolde pst 73b (katastritunnus 78401:101:0791). Kinnistust ca 225 m kaugusel asub kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Merimetsa roheala kaitseala keskkonnaregistrikood (keskkonnaregistrikood KLO5000024). 28. Harju maakond, Tallinn, Piiita linnaosa, Võsa tee 26a, (katastritunnus 78402:203:0432). Kinnistust ca 339 m kaugusel asub Pirita jõeoru maastikukaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000216). 29. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Vinkli tn 2 (katastritunnus 78405:502:0238). Kinnistust ca 228 m kaugusel asub kaitstav looduse üksikobjekt Renniku kivi; Renniga kivi (keskkonnaregistrikood KLO4000141). 30. Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, Paldiski mnt 80g (katastritunnus 78406:601:0078). Kinnistust ca 90 m kaugusel asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Rana arvalis (rabakonn) elupaik (keskkonnaregistrikood KLO9114403). 31. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Lepa tn 3 (katastritunnus 78402:201:0046). Kinnistust ca 138 m kaugusel asub kaitseala Windecki park (keskkonnaregistrikood KLO1200275). 32. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Puhangu tn 75 // 77(registriosa nr 14133801, katastritunnus 78408:805:2080). Kinnistust ca 277 m kaugusel asub kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Merimetsa roheala kaitseala (keskkonnaregistrikood KLO5000024). 33. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 70 (registriosa nr 2689550, katastritunnus 78401:101:0985). Kinnistu lähedal asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Bombus veteranus (hall kimalane) elupaik (keskkonnaregistrikood KLO9200569). 34. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 70 (registriosa nr 25950401, katastritunnus 78401:101:1669). Kinnistu kõrval asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Bombus veteranus (hall kimalane) elupaik (keskkonnaregistrikood KLO9200569) ja ca 173 m kaugusel asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Rana arvalis (rabakonn) elupaik (keskkonnaregistrikood KLO9114403). 35. Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 8 // Männiliiva tn 12 (registriosa nr 25064201, katastritunnus 78405:501:0263). Kinnistust ca 345 m kaugusel asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal (keskkonnaregistrikood KLO1000548).  EELNÕU 03.09.2019 Eeltoodud loetelust punktid 10, 14, 16, 20, 22, 25 ja 26 toodud kinnistud asuvad kaitsealal, loodusobjektil või kinnistul asub III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised. Teised kinnistud jäävad kas kaitsealade lähedusse või kinnistute kõrvale. 2.2.2. Paisutamine 2.2.2.1. Soodla jõgi Kalapääsu vajalikkuse hinnangu alusel on Soodla alamjooksult leitud ojasilma, jõeforelli, haugi, lepamaimu, trullingut, lutsu ja võldast. Rein Järvekülg hinnangul efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine paisu juurde oleks võimalik, kuid tegemist oleks suure investeeringuga ning kalapääsu rajamisel ja paisjärve säilimisel, on tegemist tehisliku elupaigaga, kuhu siirdekala rännata ei soovi. 2.2.2.2. Pirita jõgi Kalapääsu vajalikkuse hinnangu alusel on Pirita jõgi üks Põhja-Eesti liigirikkama kalastikuga jõgesid. Kokku on jões registreeritud 31 kala- ja 2 sõõrsuuliiki: jõesilm, ojasilm, lõhe, meri- ja jõeforell, vikerforell, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, rünt, roosärg, linask, viidikas, tippviidikas, latikas, nurg, koger, hõbekoger, vimb, hink, trulling, luts, ogalik, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas ning ümarmudil. LKS § 51 lg 2 alusel on kehtestatud määrus nr 73, mille § 2 p 20 kohaselt Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre (keskkonnaregistrikood VEE1089200) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Antud Vooluveekogumil asub Vaskjala pais, kuhu on rajatud kalapääs. Paunküla pais kaitsealusel Pirita jõe vooluveekogumil ei asu. Tulenevalt kalapääsu vajalikkuse hinnangust on Paunküla pais ülesvoolu rändavatele kaladele püsivalt ületamatuks rändetõkkeks. Paunküla paisust allpool on mitmeid paise ning siirdekalad Paunküla paisuni ei jõua. Juhul, kui allavoolu jäävate paisude juures kalade rändetee avatakse, ei tõuse tõenäoliselt enamik siirdekaladest Paunküla paisuni. Rändevõimaluse olemasolu aitaks kaasa haugi, särje, lutsu, ahvena ja lepamaimu leviku laienemisele ja arvukuse tõusule. Kalapääsu rajamine vajadus Paunküla paisu juurde on Rein Järvekülje hinnangul kolmanda järguline, sest olulisi elu- ja sigimispaiku kalade jaoks Paunküla paisust ülesvoolu jäävas jõeosas pole ning looduslähedase kärestikulise möödaviikpääsu rajamine oleks asjakohane, kuid keeruline ja kallis. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest  EELNÕU 03.09.2019 2.3.1. Pinnaveevõtt Pärnu jõest ja Natura 2000 võrgustiku ala Pinnaveevõtt Pärnu jõest toimub Kõrvemaa maastikukaitsealal (keskkonnaregistrikood KLO1000265) Kilingi sihtkaitsevööndis, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kõrvemaa linnu- ja loodusala. Kõrvemaa maastikukaitsealal on „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 1 lg 2 järgi moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Taotletav pinnaveevõtt ei mõjuta Kõrvemaa maastikukaitseala kaitseala kaitse-eesmärke. 2.3.2. Vaskjala pais 2.3.2.1. Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitstavad loodusobjektid Pirita jões on veehoidla läheduses keskkonnaregistri andmetel registreeritud kaitstavate liikide võldase (Cottus gobio) ja hingi (Cobitis taenia) esinemine. 2.3.2.2. Kultuurimälestised Vaskjala veehoidla ääres asub kultuurimälestisena arvele võetud kivikalme „Hiiglasmägi“. Vaskjala paisust allavoolu olevas Pirita jõe veelõigus on kultuurimälestisteks asulakoht.4 2.3.3. Paunküla pais 2.3.3.1. Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitstavad loodusobjektid Veehoidla lähedal paikneb Kiruvere hoiuala (Kiruvere järv) (keskkonnaregistrikood KLO2000002) mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kiruvere loodusala. Kiruvere loodusala eesmärg on kaitsta elupaigatüüpi rohketoitelised järved (3150). Paunküla veehoidla paisutus Kiruvere loodusalale mõju ei avalda. Kaitstavad liigid veehoidla läheduses on III kaitsekategooria liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ja II kaitsekategooria liik karvane lipphernes (Oxytropis pilosa). 2.3.3.2. Kultuurimälestised Paunküla veehoidla vahetus läheduses asub kultuurimälestisena arvele võetud kultusekivi, asulakoht ja kalmistu.6 2.3.4. Soodla pais 2.3.4.1. Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitstavad loodusobjektid Veehoidla (Soodla jõe) läheduses paikneb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (keskkonnaregistrikood KLO1000598), mis on ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv 4 Maa-Ameti Geoportaali kaardirakendus „Kultuurimälestised“. https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU218&user_id=at&bbox=300421.146953405,6375000,804578.85 3046595,6635000&LANG=  EELNÕU 03.09.2019 Põhja-Kõrvemaa loodusala ja linnuala. Kaitseala paikneb Soodla jõe kaldal, paisutamine Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist ei kahjusta. Kaitstavad liigid veehoidla läheduses on III kaitsekategooria liigid lõopistrik (Falco subbuteo), laanepüü (Tetrastes bonasia), sookurg (Grus grus) ja II kaitsekategooria liik metsis (Tetra urogallus). Soodla jões on inventeeritud III kaitsekategooria liik rohe-vesihobu ja II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp. Lisaks kuulub Soodla jõgi kuulub lõhejõgede nimistusse. 2.3.4.2. Kultuurimälestised Soodla veehoidla vahetus läheduses asub kolm pärandkultuuri objekti: kaks Nõukogude armee hoonet.7 Tegevus ei mõjuta kaitsealuste objektide kaitse-eesmärke. Põhjaveevõtuks kasutatavad puurkaevud ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Kavandatava tegevuse käigus looduslikku mitmekesisust, metsa kui loodusvara, mulda, pinnast ja turvast kui maavara ei kasutata. 2.3.2. Põhjaveevõtuga seotud kultuurimälestised Maa-ameti geoportaali andmete kohaselt on alljärgnevalt toodud kultuurimälestised, mis asuvad puurkaevude kinnistute läheduses või kinnistul: 1. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Ankru tn 1c (registriosa nr 4980401, katastritunnus 78408:808:1700). Kinnistust ca 76 m kaugusel asub kinnismälestis Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912‒1914 ja ca 139 m kaugusel kinnismälestis Kopli algkool, 1940, 1949. a. 2. Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28a (registriosa nr 23876801, katastritunnus 78403:314:2350). Kinnistust ca 435 m kaugusel asub kinnismälestis kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh. 3. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 87c (registriosa nr 13859901, katastritunnus 78408:808:2090). Kinnistu asub Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914 muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis. 4. Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mooni tn 30a (registriosa nr 23875101, katastritunnus 78407:701:9291). Kinnistu kõrval asub kinnismälestis Cederhilm'i suvemõisa peahoone ja park, 19. saj. 5. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Erika tn 1b (registriosa nr 6566101, katastritunnus 78408:807:0700). Kinnistust ca 62 m kaugusel asub kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Erika t. 2, 1915. a., ca 67 m kaugusel ja ca 243 m kaugusel Balti Puuvillavabriku tööliselamu Sitsi tn 11, 1901-1905 muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd. 6. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vana-Pärnu mnt 4 (registriosa nr 13962501, katastritunnus 78404:401:2631). Kinnistu kõrval asub kinnismälestis Elamu Idakaare t. 3, 1910. aastad. 7. Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Pärnamäe tee 36a (registriosa nr 23876401, katastritunnus 78402:206:0150). Kinnistust ca 246 m kaugusel asub kinnismälestis Gustav Lokotari (1899‒1969) haud.  EELNÕU 03.09.2019 8. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Suusa tn 4 (registriosa nr 23874801, katastritunnus 78404:401:1921). Kinnistust ca 200 m kaugusel asub kinnismälestis äri-, elu- ja kinohoone Pärnu mnt 326, 1933. a. 9. Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompuiestee 22a (registriosa nr 24445501, katastritunnus 78401:101:0156). Kinnistu läheduses asub kinnismälestis asulakoht, 13. - 16. saj. ja kinnismälestis all-linna kindlustused - linnamüür, tornid, väravaehitised, muldkindlustused, vallikraav, 13.-18.saj. 10. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 101a (registriosa nr 14140450, katastritunnus 78408:808:0254). Kinnistust ca 61 m kaugusel asub kinnismälestis Vene-Balti laevatehase administratiivhoone 1913/15, kus alustas tööd esimene tehnikakõrgkool Eestis. 11. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 187b (katastritunnus 78401:101:2921). Kinnistust ca 143 m kaugusel asub kinnismälestis Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone, 1917. a. 12. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Toome pst 78 (katastritunnus 78401:101:2934). Kinnistust ca 31 m kaugusel asub kinnismälestis Suvila Õitse tn 42, 1922. a. 13. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Paldiski mnt 70 (registriosa nr 2689550, katastritunnus 78401:101:0985). Kinnistu jääb Tallinna vanalinna MKA vaatesektor muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndisse. 14. Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Volta tn 1c (registriosa nr 3208201, katastritunnus 78408:801:3270). Kinnistul asub kinnismälestis A/s Franz Krull masinatehase lukksepa montaasitsehh, 1950. aastad. Eeltoodud loetelust punkt 3 ja punkt 13 toodud kinnistud jäävad ainukesena kulutuurimälestise kaitsevööndisse. Teised kinnistud jäävad kas kultuurimälestiste lähedusse või kinnistute kõrvale. Puurkaevudele on moodustatud sanitaarkaitsealad laiusega 30 m. Vastavalt VeeS § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. VeeS § 281 lg 1 kohaselt on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul puurkaevudest põhjavee võtmisega negatiivset mõju kultuurimälestistele. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Taotletav põhja- ja pinnaveevõtu ning paisutamise eesmärgiks on tagada Tallinna linna ning lähivaldade elanike joogiveega varustamine. Rahvastikuregistri andmeil elas Tallinnas 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 453 033 inimest.5 Joogivee kvaliteedil on oluline mõju elanike tervisele ja heaolule. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Cm-V põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hea ja seega on ka põhjaveekogumi üldine seisund hea. Cm-V põhjaveekogumi hea keemilise seisundi säilimine on riski all, sest veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist mereäärsetes piirkondades ja halvendada veevarustuse olukorda. O-Cm põhjaveekogumil keemiline ja koguseline seisund on hea. O-Cm põhjaveekogumi hea seisundi säilimist võib ohustada liigtarbimine ja soolase vee sissetung põhjaveekogumi lõunapoolsemas osas. 5 Tallinna linna veebilehekülg. https://tallinn.ee/est/Uudis-Tallinnas-elab-453-033-inimest.  EELNÕU 03.09.2019 Eelnevast lähtudes võivad AKTSIASELTS TALLINNA VESI kavandatava põhjaveevõtuga ja põhjavee töötlemisega kaasneda järgmised negatiivsed keskkonnamõjud: 1) võimalik veetöötlusega kaasnev müra ja vibratsioon; 2) võimalik põhjavee pumpamisega kaasnev põhjaveekihi veetaseme langus; 3) võimalik maapinnalt saasteainete leostumisel või manteltoru purunemisel tekkiv põhjaveekihi reostus. Tegevusega kaasnevaks positiivseks mõjuks on Tallinna linna ja Sau valla elanikkonna varustamine nõuetele vastava joogiveega. Ettevõtte poolt kavandatava tegevuse näol on tegemist jätkuva tegevusega. Ettevõttele on antud vee erikasutusluba nr L.VV/322982 (kehtivusega 01.04.2013‒30.09.2019). Eelmiste vee erikasutusloa perioodidel ei ole ilmnenud olulist negatiivset keskkonnamõju. 3.1. Mõju suurus Kui veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires ei kaasne eeldatavalt tegevusega olulisi negatiivsed keskkonnamõjusid. Põhjaveekihi veetaseme langusega kaasnev mõju on keskmise suurusega, mõjutades mõjupiirkonnas asuvaid samast põhjaveekihist toituvaid puurkaeve. Põhjaveekihi reostus on suure mõjuga. Samuti on suure mõjuga Tallinna linna elanike varustamine joogiveega. Pinnaveevõtmisel peab ettevõte jälgima lubatud veevõtu koguseid ning Pärnu jõe ökoloogilise miinimumvooluga nõude täitmist. Seatud tingimuste täitmisel oluline mõju Natura alale puudub. Paiusutuse mõju on pidev. Paisutuse mõju suurus sõltub paisutuse veetasemest ning veetasemete kõikumisest, ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamisest, paisude ja paisjärvede hooldamisest ning seirest. 3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Rahvastikuregistri andmeil elas Tallinnas 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 453 033 inimest.6 Ca 90% tarbijatest Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Muugal, Pirita asumis ning osaliselt Harkus saab oma joogivee pinnaveest. Ligi 10% Tallinna elanikest saab oma joogivee piirkondlikust põhjaveest – nendeks piirkondadeks on Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita, Tiskre, Saue linn ning Tiskre küla Harku vallas.7 Paisutuse mõjuala on maa-ala, mida paisutus mõjutab ning mille suurus sõltub paisutustasemest, ümbritsevast pinnamoest ja geoloogilistest tingimustest. Paisutuse otsene mõju avaldub maa-ala vee alla jäämises, kaudne aga lähiümbruse niiskusrežiimi muutumises. Paunküla ja Soodla paisu paisutamise mõjualasse jäävad kinnistud on toodud Tabelis 6, 7 ja 8. Tabel 6. Vaskjala paisu mõjualasse jäävad kinnistud 6 Tallinna linna veebilehekülg. https://tallinn.ee/est/Uudis-Tallinnas-elab-453-033-inimest 7 AKTSIASELTS TALLINNA VESI veebilehekülg: https://tallinnavesi.ee/  EELNÕU 03.09.2019 Kinnistu nimi või Registriosa nr/ objekti Katastritunnus lähiaadress kood Vaskjala veehaare- 13177202 65301:003:0976 1. hüdrosõlm 2. Jõeääre KV27696M1 65303:001:0083 3. Metsa KV28399M1 65303:001:0049 4. Tirtsu KV57111M1 65301:001:3350 5. Kesa 6698702 65301:007:0326 6. Veeääre KV75422M1 65301:001:4485 7. Nurmenuku 7210250 65301:001:4215 8. Ujula tee 13 4133602 65301:003:0394 9. Ujula tee 7b 10428802 65301:001:4214 10. Ujula tee 15 4245502 65301:003:0045 11. Ujula tee 17 9316302 65301:003:0452 12. Ujula tee 25 9327302 65301:003:0455 13. Aasa 9132502 65301:007:0163 14. Veehoidla 3719650 65301:001:3873 15. Ussiaugu talu 9802 65301:007:0070 16. Muuli 2464250 65301:001:3593 3.2.1. Paunküla pais Tabel 7. Paunküla paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või Registriosa nr/ objekti lähiaadress kood Katastritunnus 1. Veetammi 12740102 36302:002:0337 2. Kiigemäe 13143702 36302:002:0368 3. Puhkuse 12344202 36302:002:0338 4. Tallinna Kalaspordi Klubi 7544602 36302:002:0110 5. Väikeneeme 11881402 36302:002:0211 6. Risti 12075702 36302:002:0212 7. Järveotsa 8691102 36302:002:0195 8. Hiie 7538202 36302:002:0094 9. Utita 11463502 36302:002:0286 10. Valde 5104750 33801:001:0668 11. Hiieveski 11604902 33801:001:0669 12. Paunküla veehoidla 13402050 36302:002:0599 11208 Paunküla-Kiruvere- 13. Ardu tee 10469950 36302:002:0165 14. Paunküla metskond 8 KV1851M1 36302:002:0440 15. Paunküla metskond 113 KV1843M1 36302:002:0450 16. Järveääre 2438302 36302:002:1362 17. Paunküla metskond 549 9012150 33801:001:0538 18. Paunküla metskond 327 12842450 36302:002:0513 19. Paunküla metskond 6 KV9523M2 33801:001:0898 20. Paunküla metskond 142 KV1848M1 36302:002:0370  EELNÕU 03.09.2019 3.2.2. Soodla pais Tabel 8. Soodla paisu mõjualasse jäävad kinnistud Kinnistu nimi või Registriosa nr/ objekti Katastritunnus lähiaadress kood Soodla veehaare- 13818902 14001:002:0313 1. hüdrosõlm 2. Tõrrepõhja 10594002 14001:003:0171 3. Annuksoja 6584802 35206:001:0003 4. Jõe 6288102 14001:003:0064 5. Jäägerhaus 6710802 14001:003:0019 6. Pajutuule 2346550 14001:001:0846 7. Haaviku 3673802 14001:003:0008 8. Soodla veehoidla V1 KV51138M1 14001:003:0325 9. Kolga metskond 82 KV10632M1 35203:004:0136 10. Soodla veehoidla V2 KV51139M1 14001:003:0326 11. Teederisti 13415002 35206:001:0013 Põhja-Kõrvemaa 12. looduskaitseala 6 KV8164M1 35206:001:0008 13. Aegviidu metskond 72 KV46309M1 14001:003:0273 14. Aegviidu metskond 139 9203150 14001:001:0882 15. Koitjärve metskond 16 KV13670M1 14001:003:0157 16. Kolga metskond 79 KV10567M1 14001:003:0227 17. Anija metskond 75 13373050 14001:002:0341 18. Anija metskond 26 KV4886M1 14001:002:2530 19. Anija metskond 74 12812550 14001:002:0339 20. Kolga metskond 81 197350 14001:003:0234 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus Tegemist on jätkuva tegevusega. Põhjaveetaseme langus taotletavate põhjaveekoguste ning kinnitatud põhjaveevarude juures on vähetõenäoline. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub põhjaveekiht, tõenäosus on madal, arvestades puurkaevude sügavust ning sanitaarkaitsealadele seatud nõudeid. Pinnaveevõtmisel loaga seatud nõuete alusel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus väike. Paisutamise mõju on pidev ning sõltub paisude ning paisjärvede hooldusest, seirest ning koosmõjust vooluveekogumit mõjutava vee erikasutusega. Positiivse mõju ilmnemise tõenäosus on kõrge, kavandatava tegevuse rakendamisel varustab AKTSIASELTS TALLINNA VESI elanikke nõuetele vastava joogiveega. 3.4. Mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvus Põhjaveekihi võimaliku reostuse mõju on tugev, kestus mõju ilmnemisel pikaajaline. Mõju esinemise tõenäosus on madal, tegevuse pöörduvus sõltub saaste olemusest.  EELNÕU 03.09.2019 Põhjaveekihi veetaseme võimaliku alanemise mõju on lokaalne, kestus sõltub mõju ulatusest. Mõju esinemise sagedus on minimaalne. Esiteks mõjutab põhjavee kvaliteeti maapinnalt lähtuv reostus, teiseks alandab põhjavee looduslikku füüsilist või piesomeetrilist taset põhjaveevõtt veehaarete (puurkaevude) kaudu. Paisutustaseme reguleerimisega muudetakse jõe looduslikku vooluhulka ja -kiirust ning morfoloogiat. Kaasneb oht, et paisu ei läbi looduslik või looduslähedane vooluhulk. Paisud takistavad kalade rännet ning paisjärvede biotoop ei ole jõele tüüpilistele reofiilsetele liikidele sobiv. Paisjärves on erinev temperatuuri- ja gaasirežiim. Järves vesi soojeneb kiiremini kui jões ning paisjärvest allavoolu jääva jõe osa temperatuur samuti kerkib. Paisjärve ebaõigel hooldamisel võib paisjärv eutrofeeruda, toitainetega üle küllastuda, põhjustada vetikate ja bakterite vohamist ning jääda ummuksisse, mõjudes hukatuslikult järve vee-elustikule. Vohava taimestikuga järv kaotab maastikku ilmestava ja puhkeväärtust pakkuva efekti. Täiendavalt põhjustab paisjärve eutrofeerumine ka suurenenud toitainekoormust allavoolu. Sete võib kandub allavoolu tsükliliselt suuremates kogustes kui jõe loodusliku fooni puhul. Paisutuste mõju vähendamine või likvideerimine on võimalik paisude õigel hooldamisel, kalapääsude rajamisel või paisude likvideerimisel. 3.5. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tallinnas moodustatud Natura 2000 võrgustiku kaitsealad on seotud maapinnal, õhus või pinnavees elavate looma või taimeliikidega või nende elupaigatüüpidega. Kavandatavast tegevusest põhjustatav sügaval lamavate põhjaveekihtide piesomeetrilise taseme alanemine ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku aladel kaitstavatele looma- või taimeliikidele ega nende elupaigatüüpidele. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi linnudirektiiv) ja 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) eesmärk on vältida Natura 2000 võrgustiku alade kahjustamist ning tagada linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.12.2012 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-56-12 (p 15) tuleneb, et eelhinnangu andmisel selle kohta, kas vee erikasutuse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte, saab lähtuda KeHJS § 6 lg-s 3 loetletud kriteeriumitest, kuid seejuures tuleb esmajoones keskenduda kavandatava tegevuse võimalikule mõjule Natura 2000 võrgustiku alal kaitstavaile loodusväärtustele. Natura 2000 võrgustiku alade puhul on tegemist üle-euroopaliste looduskaitselise tähtsusega piirkondadega, mis on kaitse alla võetud põhjusel,  EELNÕU 03.09.2019 et a) nendel leiduvad elupaigatüübid on oma looduslikul levilal kadumisohus või b) nendel leiduvate elupaigatüüpide looduslik levila on väike nende hääbumise või looduslikult omase piiratud levila tõttu või c) nendel leiduvad elupaigatüübid on suurepärased näited oma asukoha biogeograafilise piirkonna omaduste tõttu (loodusdirektiiv, art 1 p c). Seega kuuluvad Natura 2000 võrgustikku eriti tundlikud alad, mille seadusevastaseks kahjustamiseks võib piisata oluliselt väiksemast keskkonnamõjust kui tavapärase loodus- või elukeskkonna puhul. KeHJS § 29 Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus lg 1 alusel, kui hinnatakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale p 1 kohaselt peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. KeHJS § 29 lg 2 alusel võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Kiruvere hoiuala eesmärk on kaitsta elupaigatüüpi kuid tegevusel puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ning kaitse eesmärgile rohketoitelised järved (3150). Paunküla veehoidla paisutus Kiruvere hoiuala mõju ei avalda. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala eesmärk on Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 kehtestatud määruse nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri“ alusel kaitse tagamine: 1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele; 2) kaitsealustele liikidele: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), metsis (Tetrao urogallus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola) ja nõmmelõoke (Lullula arborea); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männipurelane (Stephanopachys linearis); heletilder (Tringa nebularia), sõtkas (Bucephala clangula), sinikael-part (Anas platyrhynchos), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris), muda-lahnarohi (Isoetes echinospora), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) ja kivisisalik (Lacerta agilis); 3) elupaigatüüpidele: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0) ning lammi-lodumetsad (91E0). Kaitseala paikneb Soodla jõe kaldal, Soodla paisul paisutamine ei kahjusta Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Piiri tn 8 (registriosa nr 79801, katastritunnus 78404:401:0820) ja Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Suusa tn 4 (registriosa nr 23874801, katastritunnus 78404:401:1921) kinnistud asuvad Nõmme-Mustamäe  EELNÕU 03.09.2019 maastikukaitsealal (keskkonnaregistrikood KLO1000548). Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse all alates 2004. aastast. Selle kaitse-eeskiri on kehtestatud 30. aprillil 2004. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 176 (RTI 2004, 41, 279). Looduskaitseseaduse kohane kaitse-eeskiri kinnitati 2009. aastal. Kaitseala loodi unikaalse Mustamäe nõlva, Nõmme liivikute, allikate ja suure rekreatiivse tähtsusega metsade kaitseks, tallinlastele soodsa mikrokliima ja linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitseala pindala on 200,9 ha. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Nõmme-Mustamäe piiranguvööndisse (keskkonnaregistrikood KLO1100670). Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades looduskaitseseaduse ja kaitseala kaitse-eeskirjaga sätestatud kitsendusi. Rahumäe loodusala asub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala idaosas. Selle moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a. korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku nimekiri” (RTL, 19.08.2004, 111, 1758). Loodusala kaitse-eesmärgiks on Sütiste metsas kasvav nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) II ja IV lisasse kantud taimeliik – nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius), mis on Eestis III kaitsekategooria taimeliik. Rahumäe loodusalal kehtib maastikukaitseala kaitse-eeskiri (VV 30.04.2004. a määrus nr 176, muudetud 26.10.2006. a määrusega nr 228) ja järgitakse looduskaitseseadusest tulenevaid ning loodusdirektiivil põhinevaid liigikaitse nõudeid. Rahumäe loodusala pindala 23,9 ha. Lisaks nõmm-nelgile kasvab seal kaitsealustest taimeliikidest veel aas-karukell (Pulsatilla pratensis). Kinnistu asukohaga Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Vabaõhukooli tee 3 (registriosa nr 451401, katastritunnus 78402:208:0600) jääb Pirita jõeoru maastikukaitsealale (keskkonnaregistrikood KLO1000216). Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 312 „Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ järgi on Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180)3, jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 299 hõlmab kaitseala Pirita loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Pinnaveevõtu mõju Natura 2000 võrgustiku alale on käsitletud käesoleva eelhinnangu p-s 2.3.2. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Paisude koosmõju on seotud vooluveekogumitel olevate paisudega (vt Tabel 9 ja 10), hüdroelektrijaamade, heitvee vooluveekogudesse juhtimise ning hajureostusega.  EELNÕU 03.09.2019 Tabel 9. Pirita jõe paisud Pais Paisutuskõrgus (m) Kalapääs 1. Nehatu 1,2 jah 2. Loo (Pirita) 0,5 jah 3. Vaskjala Veski 1 puudub 4. Vaskjala 1,1 jah 5. Kose Uuemõisa 0,55 puudub 6. Kose Veskijärve 2 jah 7. Ravila 0,35 puudub 8. Sae (Pirita) 0,8 puudub 9. Muru 0,2 puudub 10. Paunküla 2,55 puudub Tabel 10. Soodla jõe paisud Pais Paisutuskõrgus (m) Kalapääs 1. Soodla veski 0,5 puudub 2. Sae (Soodla) 0,3 puudub 3. Soodla (Raudoja) 0,2 jah 4. Soodla 11,7 puudub 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Tuleb vältida põhjavee ning pinnavee liigvähendamist. Veevõtt on määratud vee erikasutusloaga nr L.VV/332501. Lisaks tuleb tagada, et pikemaajalise veevõtu koondumisel veehaarde ühte piirkonda ei tooks kaasa lokaalset põhjavee liigvähenemist ega olulisi muutusi põhjavett iseoomustavate põhjavee kvaliteedinäitajate osas. Joogivee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks teostatakse veetorustike õigeaegset hooldust kui ka ennetavat tööd, mille tulemusel veeavariide arv võrgus püsiks madalal tasemel. Joogivee kvaliteedi tagamiseks puhastatakse ning loputatakse regulaarselt veevõrku. Puhastamise käigus eemaldatakse torustike seintele kogunenud sete, mis on üks olulisi meetodeid veekvaliteedi parandamiseks jaotustorustikes. Lekete taset aitab alandada igapäevane veekao monitooring ning võimalikult kiire lekete leidmine ja likvideerimine. Avariide vältimiseks tuleb teostada järjepidevalt puurkaevude tehnilist kontrolli, analüüsida pumbatavat põhjavett ning vältida reoainete sattumist puurkaevude sanitaarkaitsealadele. Puurkaevude sanitaarkaitsealadel kehtestatud tingimuste täitmisel tuleb avariiolukordade esinemise võimalikkus viia miinimumini ning põhjavee reostuse oht vähendada. Avariidest tuleneva keskkonnakahju minimeerimiseks tuleb reostus või muu kahjulik mõjutus koheselt likvideerida või lõpetada. Paisu omanik või valdaja on kohustatud tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse, mis tagab, et ei rikuta teiste veekasutajate ja maaomanike õigusi ning ei tekitata kahju  EELNÕU 03.09.2019 inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidel. Regulaarselt tuleb jälgida paisjärvede veetaset ning hoidma paisrajatise veelaskeehitis vaba voolutakistustest, milleks on: puutüved ja oksad, rohttaimed ja rüsijää. Lisaks tuleb veelaskeehitise juurest eemaldada sinna kasvanud rohttaimestik ja pilliroog. Ettevõte ei tohi põhjustada üleujutust; kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; pinnase erosiooni ega maalihet ning soostumist, mis tuleneb paisude hooldamis- või tehnilise seisukorra nõuete mitte täitmisest. Vee erikasutusloaga nr L.VV/332501 seatakse nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire kohta ning määratakse paisu hoolduse nõuded ning tehnilise seisukorra ülevaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg ning paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus. Erakorralistes oludes peab ettevõte VeeS § 17 lg 5 p 4 ja 5 kohaselt olema valmis veetaseme reguleerimiseks üleujutusest tekkivate kahjude vältimiseks ja kõrvaldama paisu avarii või avariiohu ning on kohustatud teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata Keskkonnainspektsiooni või Häirekeskust. Tuleb tagada paisudest allavoolu olevate inimeste ja looduse ohutus. Paisutuse mõjuala korrastamiseks ja paisjärvest vajaduse korral sinna kogunenud setete eemaldamiseks, on võimalik paisjärve veetaset alandada paisrajatise tühjenduslasu kaudu, eemaldades sujuvalt kaevrajatises šandoore ja alandades paisjärve veetaset mitte üle 30 cm ööpäevas, kuni kaevrajatise põhjani. Samaaegselt kuiveneb ja taheneb ülavee poolel korrastamist vajava paisjärve ala ja ka paisutuse mõjuala. Paisjärvedest tuleb eemaldada setet, vältimaks sette kandumist allavoolu. Paisjärve tühjendamisel tuleb teavitada Keskkonnaametit esimesel võimalusel. Paisu omanik on kohustatud teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata loa andjat, Keskkonnainspektsiooni või Päästeametit, ning kõrvaldama paisu avarii või avariiohu. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. Veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires; 2. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse ja piiriülese mõju puudumine; 3. Tegevusega ei kaasne valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust, ei kaasne heiteid vette, õhku ega pinnasesse; 4. Põhjavee võtmise näol on tegemist jätkuva tegevusega ning senise tegevuse jooksul ei ole ilmnenud olulist negatiivset mõju; 5. Ohutusnõuete rakendamisel on avarii-olukordade esinemine vähetõenäoline; 6. AKTSIASELTS TALLINNA VESI kavandatava põhjaveevõtuga kaasnevaks positiivseks mõjuks on Tallinna linna ja Saue elanikkonna varustamine nõuetele vastava joogiveega; 7. Tegevustel puudub piiriülene mõju; 8. Paisukonstruktsioonide hooldamise ning seiramise korral on avarii-olukordade esinemine ja olulise keskkonnamõju tekkimine vähetõenäoline; 9. Taotletava tegevustega ei kaasne olulist mõju Natura 2000 võrgustiku alale, veekeskkonnale, sh veekogu elustikule; 10. Puudub vajadus keskkonnamõju hindamiseks. Täiendavad keskkonnameetmed ja -uuringud ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalikud.  EELNÕU 03.09.2019 Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 1 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEVÕTU, HEITVEE VÕI SAASTEAINETE SUUBLASSE JUHTIMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/332501 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi AKTSIASELTS TALLINNA VESI 1.2. Äriregistrikood või isikukood 10257326 1.3. Aadress Ädala tn 10, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10614 1.4. Vastutava isiku nimi 1.5. Aadress 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 626 2200 Faksi number E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 TL0687 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja alev, küla) pinnaveesüsteemi rajatiste piirkond Tallinnas ja Harjumaal. 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 36001: Veekogumine, -töötlus ja -varustus 1.10. Tegevuse iseloomustus 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 2.4. Vee erikasutusloa koostanud ametniku nimi Leana Lõhmus 2.5. Ametikoht Põhja regiooni veespetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number Faksi number E-posti aadress [email protected] 3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson 1  EELNÕU 03.09.2019 Ametinimetus Põhja regiooni juhataja 3.3. Saaja (vee Nimi Aleksandr Timofejev erikasutusloa omaniku Ametinimetus tootmisdirektor esindaja) 3.4 Vee erikasutuse iseloomustus Vee võtmiseks pinnaveehaardest ja põhjaveekihtidest, paisutamiseks ning heit- ja sademeveesuublasse juhtimiseks. 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee - tähtajatu erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Käesoleva vee erikasutusloa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti XX.XX.2019 korralduses nr 1-3/19/XX. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev 3.8. Muutja (esindaja) Asutuse nimi Nimi/Allkiri Ametinimetus 3.9. Vee erikasutusloa Nimi muutmise, sh pikendamise Ametinimetus koostanud ametnik E-posti aadress 3.10. Saaja (vee Nimi erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus 3.11. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu kuupäev 3.12. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) 3.13. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Soodla veehoidla hüdrosõlm HA011 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000125 4.3. Veekogu nimetus Soodla veehoidla 4.4. Veekogu kood 3 VEE2002410 4.5. Veehaarde L-Est X: 6583926 koordinaadid Y: 583609 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 473040 1182600 1182600 1182600 1182600 129600 1.5 00 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 2  EELNÕU 03.09.2019 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Raudoja veehoidla hüdrosõlm HA010 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000126 4.3. Veekogu nimetus Raudoja veehoidla 4.4. Veekogu kood 3 VEE2002420 4.5. Veehaarde L-Est X: 6583175 koordinaadid Y: 583331 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 473040 1182600 1182600 1182600 1182600 129600 1.5 00 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Aavoja veehoidla hüdrosõlm HA009 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000127 4.3. Veekogu nimetus Aavoja veehoidla 4.4. Veekogu kood 3 VEE200243 4.5. Veehaarde L-Est X: 6577677 koordinaadid Y: 578729 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 473040 1182600 1182600 1182600 1182600 129600 1.5 00 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Purdi profiil HA008 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000128 4.3. Veekogu nimetus Pärnu jõgi 4.4. Veekogu kood 3 VEE1123500 4.5. Veehaarde L-Est X: 6541172 koordinaadid Y: 593256 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 946080 2365200 2365200 2365200 2365200 25920 0.3 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 3  EELNÕU 03.09.2019 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Sae profiil HA007 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000121 4.3. Veekogu nimetus Jägala jõgi 4.4. Veekogu kood 3 VEE1083500 4.5. Veehaarde L-Est X: 6558859 koordinaadid Y: 585400 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m 3 ) 6 Aastas I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 346896 8672400 8672400 8672400 8672400 95040 1.1 00 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Kaunissaare veehoidla hüdrosõlm HA012 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000111 4.3. Veekogu nimetus Kaunissaare veehoidla 4.4. Veekogu kood 3 VEE2002440 4.5. Veehaarde L-Est X: 6575486 koordinaadid Y: 576778 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 788400 1971000 1971000 1971000 1971000 216000 2.5 00 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Vaskjala veehoidla hüdrosõlm HA005 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000129 4.3. Veekogu nimetus Vaskjala veehoidla 4.4. Veekogu kood 3 VEE2006610 4.5. Veehaarde L-Est X: 6580411 koordinaadid Y: 553592 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 157680 3942000 3942000 3942000 3942000 432000 5 000 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4  EELNÕU 03.09.2019 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Paunküla veehoidla vh veehaare HA017 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000123 4.3. Veekogu nimetus Paunküla veehoidla 4.4. Veekogu kood 3 VEE2031910 4.5. Veehaarde L-Est X: 6554833 koordinaadid Y: 575890 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 473040 1182600 1182600 1182600 1182600 129600 1.5 00 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Paunküla veehoidla profiil HA006 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000124 4.3. Veekogu nimetus Paista järv 4.4. Veekogu kood 3 VEE2031920 4.5. Veehaarde L-Est X: 6554849 koordinaadid Y: 575846 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 946080 2365200 2365200 2365200 2365200 259200 3 00 0 0 0 0 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 4. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 4.1. Veehaarde nimetus Ülemiste HR002 4.2. Veehaarde kood 2 PIH0000073 4.3. Veekogu nimetus Ülemiste järv 4.4. Veekogu kood 3 VEE2005900 4.5. Veehaarde L-Est X: 6586878 koordinaadid Y: 544094 4.6. Vee kasutusala 4 Veevõtt 4.7. Vee kasutusala 5 Puudub 4.8 Lubatud veevõtt (m ) Aastas 3 6 I kvartal 7 II kvartal 7 III kvartal IV kvartal Ööpäevas 7 Sekundis 7 7 7 2019 - tähtajatu 476000 1190000 1190000 1190000 1190000 130410 1.5 00 0 0 0 0 5  EELNÕU 03.09.2019 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde veehaarde jrk nr 2 veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 3 veekogu koodi omistab vee erikasutusloa andja keskkonnaregistri alusel 4 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 5 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 6 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Nõmme veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 227;226;324;333;346;320;343;218;221;230;231 number 2 5.3. Puurkaevu passi 3667;3776;2678;2492-2;2682;2712;3108-II;A-375-M;3116-I;2685;2696 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Ordoviitsium-Kambrium ja kood 3 O-C 5.6. Põhjaveekogumi kood Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000063 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 737300 184325 184325 184325 184325 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Nõmme 1 veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 228;331;325;332;4705;342;345;232;219;344;351;222;14073;330;234;328;225;637 number 2 5;224;233;322;321;217;220 5.3. Puurkaevu passi 3643;1882;1215;2492-1;6664;382;A-713-M;1140;3108-1;5278;3871-2;3116- number 2 II;6792;1025;4984;A-596-M;27103;5985;-;5739;A-521-M;A-624-M;A-385- M;2871 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 6  EELNÕU 03.09.2019 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000066 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 2411400 602850 602850 602850 602850 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Mere veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 4458;306;36 number 2 5.3. Puurkaevu passi 6360;A-1337;705 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000061 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 456000 114000 114000 114000 114000 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Pirita veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 301;295;189 7  EELNÕU 03.09.2019 number 2 5.3. Puurkaevu passi 4650;A-655-M;5412 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000065 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 164252 41063 41063 41063 41063 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Pirita 1 veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 300;485;296;299;4460;298;120;307 number 2 5.3. Puurkaevu passi 4418;-;1799;A-713-M;6350;4410;A-346-M;- number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000064 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 1035000 258750 258750 258750 258750 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 8  EELNÕU 03.09.2019 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus Puurkaev Paldiski mnt 70D Seevaldi III - reservkaev, konserveeritud 5.2. Puurkaevu katastri 549 number 2 5.3. Puurkaevu passi 3/527 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: 6588261 koordinaadid Y: 538888 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kvaternaar ja kood 3 Q 5.6. Põhjaveekogumi kood Männiku-Pelguranna 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - tähtajatu 800 200 200 200 200 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Pelgulinna veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 337;527;548;11508 number 2 5.3. Puurkaevu passi 3323-I;1/037;2/297;6680 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kvaternaar ja kood 3 Q 5.6. Põhjaveekogumi kood Männiku-Pelguranna 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000070 kood 7 9  EELNÕU 03.09.2019 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - tähtajatu 4000 1000 1000 1000 1000 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus Pelgulinna 1 veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 244;242;35 number 2 5.3. Puurkaevu passi A-5291/1; - ;A-8066 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000017 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 54600 13650 13650 13650 13650 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus Sae 5.2. Puurkaevu katastri 6376 number 2 5.3. Puurkaevu passi 6194 number 2 10  EELNÕU 03.09.2019 5.4. Puurkaevu L-Est X: 6580000 koordinaadid Y: 534717 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2030 240000 60000 60000 60000 60000 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Haabersti veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 33;308;11031 number 2 5.3. Puurkaevu passi A-694-M;3992;6765 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000067 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 624000 156000 156000 156000 156000 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 11  EELNÕU 03.09.2019 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus TALLINNA VESI Mustamäe veehaare 5.2. Puurkaevu katastri 34;38;312;5161;14118;14119;14120;5160 number 2 5.3. Puurkaevu passi 2110;719;A-270-B;591/1;6812;6813;6576/5 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000068 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 1534600 383650 383650 383650 383650 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus Dünamo 5.2. Puurkaevu katastri 317 number 2 5.3. Puurkaevu passi A-96-M number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: 6585337 koordinaadid Y: 541395 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 12  EELNÕU 03.09.2019 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 182500 45625 45625 45625 45625 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus Asfaltbetooni 5.2. Puurkaevu katastri 303 number 2 5.3. Puurkaevu passi 3649 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: 6587855 koordinaadid Y: 549440 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 255500 63875 63875 63875 63875 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa 1 Veehaarde jrk nr 5.1. Veehaarde nimetus Kopli veehaare PKG0000018 5.2. Puurkaevu katastri 240, 236, 239 number 2 5.3. Puurkaevu passi 259, 632 number 2 5.4. Puurkaevu L-Est X: koordinaadid Y: 5.5. Põhjaveekihi nimetus Kambrium-Vend ja kood 3 C-V 13  EELNÕU 03.09.2019 5.6. Põhjaveekogumi kood Kambrium-Vendi põhjaveekogum 4 5.7. Vee kasutusala 5 Veevõtt 5.8. Vee kasutusala 6 5.9. Puurkaevude grupi PKG0000018 kood 7 5.10. Puurkaevude grupi X: koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 5.11 Lubatud veevõtt (m 3 ) 8 Aastas I kvartal II kvartal III IV Ööpäevas Sekundis 9 9 kvartal 9 kvartal 9 9 9 2019 - 2042 54600 13650 13650 13650 13650 1 mitme erineva veehaarde korral, lisatakse loasse iga veehaarde kohta eraldiseisev tabel, märkides juurde veehaarde jrk nr 2 keskkonnaregistri alusel 3 põhjaveekihi kood on põhjaveekompleksi indeks keskkonnaregistri järgi 4 põhjaveekogumi kood keskkonnaregistri järgi 5 vee kasutusala, mille omistab vee erikasutusloa andja keskkonnatasude seaduse alusel 6 täidetakse mitme erineva veekasutusala korral 7 puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja 8 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 9 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 6. Võetava vee koguse ja seire nõuded Toimingu nimetus Nõude kirjeldus 6.1. Vee arvestuse pidamine PINNAVEEVÕTT 1. Võetud pinnaaveekoguseid tuleb mõõta kuude lõikes. 2. Tuleb tagada töökorras ja taadeldud veemõõtja olemasolu. 3. Võetud veekogused tuleb märkida veearvestuse päevikusse, mida võib pidada nii digitaalsel kujul kui ka paberkandjal. 4. Veearvestuse päevik tuleb loa andja või Keskkonninspektsiooni nõudmisel nõudjale esitada. 5. Veevõtmine on vooluveekogudest keelatud, kui veekogude ökoloogilise miinimumvooluhulga nõue pole täidetud. 6.2. Põhjaveetaseme mõõtmine 1 6.3. Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. 6.4. Analüüsinõuded Analüüsid tuleb teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Analüüside tulemused tuleb esitada vee erikasutusloa väljaandjale ning Terviseametile üks kord aastas 10. jaanuariks. Analüüsiprotokollide koopiad tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6.5. Seire Proovivõtu Proovivõtukoh Seire liik Seiratavad näitajad 2 Proovi nõuded koha a koordinaadid (pinna- või võtmise nimetus (L-Est) pohjavee sagedus seire) Kurna X: 6582902.9 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord biolodu Y: 544290.7 Kaadmium, Kloroformiga aastas suue ekstraheeritavad ained, Kroom, Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Kurna X: 6582902.9 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord biolodu Y: 544290.7 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis suue meetodil (välja arvatud nitraadid), Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask 14  EELNÕU 03.09.2019 Kurna X: 6582902.9 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord biolodu Y: 544290.7 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus suue Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia coli, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Kurna oja X: 6582673 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord suue Y: 543715.8 Kaadmium, Kloroformiga aastas ekstraheeritavad ained, Kroom, Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Kurna oja X: 6582673 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord suue Y: 543715.8 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis meetodil (välja arvatud nitraadid), Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Kurna oja X: 6582673 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord suue Y: 543715.8 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Vaskjala- X: 6586295.1 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord Ülemiste Y: 545605.9 Kaadmium, Kloroformiga aastas kanali suue ekstraheeritavad ained, Kroom, Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Vaskjala- X: 6586295.1 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord Ülemiste Y: 545605.9 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis kanali suue meetodil (välja arvatud nitraadid), Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Vaskjala- X: 6586295.1 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord Ülemiste Y: 545605.9 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus kanali suue Elektrijuhtivus, Escherichia coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Raudoja X: 6583175 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord veehoidla Y: 583331 Kaadmium, Kloroformiga aastas hüdrosõlm ekstraheeritavad ained, Kroom, HA010 Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Raudoja X: 6583175 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord veehoidla Y: 583331 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis hüdrosõlm meetodil (välja arvatud nitraadid), HA010 Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Raudoja X: 6583175 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord veehoidla Y: 583331 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus hüdrosõlm Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia HA010 coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, 15  EELNÕU 03.09.2019 Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Aavoja X: 6577677 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord veehoidla Y: 578729 Kaadmium, Kloroformiga aastas hüdrosõlm ekstraheeritavad ained, Kroom, HA009 Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Aavoja X: 6577677 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord veehoidla Y: 578729 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis hüdrosõlm meetodil (välja arvatud nitraadid), HA009 Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Aavoja X: 6577677 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord veehoidla Y: 578729 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, aastas hüdrosõlm Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia HA009 coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Vaskjala X: 6580411 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord veehoidla Y: 553592 Kaadmium, Kloroformiga aastas hüdrosõlm ekstraheeritavad ained, Kroom, HA005 Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Vaskjala X: 6580411 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord veehoidla Y: 553592 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis hüdrosõlm meetodil (välja arvatud nitraadid), HA005 Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Vaskjala X: 6580411 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord veehoidla Y: 553592 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus hüdrosõlm Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia HA005 coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Kaunissaar X: 6575486 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord e veehoidla Y: 576778 Kaadmium, Kloroformiga aastas hüdrosõlm ekstraheeritavad ained, Kroom, HA012 Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Kaunissaar X: 6575486 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord e veehoidla Y: 576778 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis hüdrosõlm meetodil (välja arvatud nitraadid), HA012 Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Kaunissaar X: 6575486 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord e veehoidla Y: 576778 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus hüdrosõlm Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia HA012 coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Paunküla X: 6554833 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord veehoidla Y: 575890 Kaadmium, Kloroformiga aastas vh ekstraheeritavad ained, Kroom, 16  EELNÕU 03.09.2019 veehaare Lahustunud või emulgeerunud HA017 süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Paunküla X: 6554833 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord veehoidla Y: 575890 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis vh meetodil (välja arvatud nitraadid), veehaare Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, HA017 Sulfaat, Tsink, Vask Paunküla X: 6554833 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord veehoidla Y: 575890 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus vh Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia veehaare coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, HA017 Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Soodla X: 6583926 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord veehoidla Y: 583609 Kaadmium, Kloroformiga aastas hüdrosõlm ekstraheeritavad ained, Kroom, HA011 Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Soodla X: 6583926 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord veehoidla Y: 583609 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis hüdrosõlm meetodil (välja arvatud nitraadid), HA011 Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Soodla X: 6583926 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord veehoidla Y: 583609 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus hüdrosõlm Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia HA011 coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus Ülemiste X: 6586878 pinnavesi Arseen, Boor, Elavhõbe, Fluoriid, üks kord järv Y: 544094 Kaadmium, Kloroformiga aastas HR002 ekstraheeritavad ained, Kroom, Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud, Pestitsiidid, Plii, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Salmonella, Seleen, Tsüaniidid Ülemiste X: 6586878 pinnavesi Clostridium perfringens (koos eostega), üks kord järv Y: 544094 Fenoolsed ühendid, Lämmastik Kjeldahli kvartalis HR002 meetodil (välja arvatud nitraadid), Mangaan, Pindaktiivsed ained, Raud, Sulfaat, Tsink, Vask Ülemiste X: 6586878 pinnavesi Ammoonium, Biokeemiline hapnikutarve üks kord järv Y: 544094 (BHT 7), Coli-laadsed bakterid, kuus HR002 Elektrijuhtivus, Enterokokid, Escherichia coli, Fosfaadid, Keemiline hapnikutarve, Kloriid, Kuivjääk, Lõhn, Nitraat, Temperatuur, Vesinikioonide kontsentratsioon pH, Värvus 6.6. Täiendavad nõuded seire 1. Ettevõte peab loa andjale esitama 2020. aasta 10. jaanuariks läbiviimiseks pinnaveeallikate kontrollikavad järgnevaks perioodiks ning edaspidi iga viie aasta tagant. 2. Alates vee erikasutusloa kehtima hakkamist, järgmise 2 aasta jooksul, tuleb läbi viia uuring Ülemiste järve ökoloogilise seisundi hindamiseks, fikseerimiseks ning koormusallikate välja selgitamiseks. Uuringu tulemused tuleb esitada, peale tulemuste selgumist, loa andjale. 3. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades 17  EELNÕU 03.09.2019 reostuse olemust ning esitada analüüsid esimesel võimalusel loa andjale ja Keskkonnainspektsioonile. 1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale Toimingu Nõude kirjeldus nimetus 6.1. Vee PAISUTAMINE arvestuse pidamine 1. Paisutustasemed: 1) Vaskjala pais NPT 38,230 m abs, KPT 39,630 m abs ja MPT 36,930 m abs; 2) Paunküla pais NPT 72,713 m abs, KPT 73,213 m abs ja MPT 68,213 m abs; 3) Kaunissaare pais NPT 49,022 m abs, KPT 49,222 m abs ja MPT 47,222 m abs; 4) Aavoja pais NPT 50,803 m abs, KPT 51,273 m abs ja MPT 50,123 m abs; 5) Raudoja pais NPT 58,225 m abs, KPT 58,425 m abs ja MPT 56,725 m abs; 6) Soodla pais NPT 65,274 m abs, KPT 66,024 m abs ja MPT 59,224 m abs. 2. Veetasemete reguleerimine: 1) Veekogu paisutamisel tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk paisust allavoolu jäävas looduslikus voolusängis; 2) Madalveeperioodil, kui ökoloogilise miinimumvooluhulka nõue ei ole täidetud, ei ole tehisveekogude täitmine lubatud; 3) Paisutamist tuleb korraldada viisil, mis tagab paisutuse mõjupiirkonnas vee erikasutusloas määratud veetaseme; 4) Loaga kehtestatud normaalpaisutustasemest erineva paisutustaseme kasutust võib lubada suurveeaegselt vaid lühiajaliselt; 5) Normaalpaisutustaseme oluline muutmine on lubatav hoolduse või ehituse ning rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused eelnevalt kirjalikult loa andjaga. 6) Veetaseme mõõtmiseks tuleb paigaldada mõõdulatid, millel peab olema eraldi fikseeritud lubatud normaalpaisutuskõrgus. Tagada tuleb mõõdulattide õigsus, nähtavus ja vajadusel ligipääs mõõteseadmete juurde. 3. Hooldus: 1) Paisude tehniline seisukord tuleb üle vaadata enne ja pärast suurveeperioode. Ülevaatuse käigus tuleb hinnata paisu seisukorda ja vastupidavust erakorralistele oludele ning vajadusel kavandada hooldus- või remonttööd. 2) Paisude üldise hea- ja seisukorra ülevaatused tuleb teostada vastavalt vajadusele. 3) Vajadusel tuleb ülevaatuse käidus leitud muutused ja deformatsioonid likvideerida. 4) Paisude ette kogunenud sete ja risu tuleb eemaldada. 4. Hoolduspäevik: 1) Alates loa kehtivuse algusest tuleb täita paisu hoolduspäevikut, kuhu kantakse: paisu tehniline seisukord peale ülevaatusi; mõõdetud paisutustasemed, vooluhulgad ning ökoloogiline vooluhulk; teave remondi- ja korrastustööde vajaduse ning teostuse kohta ja avariiohtlike olukordade esinemine. Hoolduspäevikut võib pidada nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal. 2) Loa andja või keskkonna järelevalve teostaja nõudmisel tuleb hoolduspäevik esitada nõudjale läbivaatamiseks. 5. Paisjärvedes veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine: 1) Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas. 2) Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole jäävat voolusängi ja vee-elustikku. 3) Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisudest allapoole jäävasse voolusängi. 4) Paisjärvede taastäitmine ei tohi jääda madalveeperioodi. Veevool paisrajatisete all ei tohi katkeda, allpool paise tuleb tagada vähemalt ökoloogiline miinimumvooluhulk. 5) Veetaseme alandamise vajaduse tekkimisel tuleb Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. 6. Kalade läbipääs: 1) Kalapääsuga paisudel tuleb tagada alaline kalade vaba läbipääs üles- ja allavoolu; 2) Tuleb tagada stabiilne, loa nõuetele ning kalapääsu projektile vastav vooluhulk kalapääsudes; 3) Juhul, kui looduslik voolhulk on veekogus väiksem kui ökoloogiline miinimumvooluhulk, tuleb kogu vooluhulk juhtida kalapääsu; 18  EELNÕU 03.09.2019 4) Enne ja pärast suurveeperioode tuleb teha kalapääsude ülevaatus; 5) Kalapääsudel tehtud ehitus- ja hooldustööde ülevaatuse andmed tuleb dokumenteerida paisude hoolduspäevikus; 6) Kalapääsud tuleb hoida puhas vooluga pealekanduvast risust ning kevadel võimalikust jääummistusest; 7) Kalapääsude hooldus ning remonttööde läbiviimine on keelatud kalade kudemis- ja sigimisrände ajal vastavalt kalapüügieeskirja §-s 41 kehtestatud ajalisele piirangule. 7. Avarii ja avariioht: 1) Avarii korral teavitada koheselt loa andjat, Keskkonnainspektsiooni ja vajadusel Päästeametit ; 2) Paisu hea tehniline seisukord tuleb tagada esimesel võimalusel; 3) Avariiohu märkamisel tuleb paisu hea tehniline seisukord tagada viivitamatult; 4) Paisu omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud. 8. Vastutus ja kohustused: 1) Paisu omanik/valdaja on kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele; 2) Paisutamisel tuleb vältida vee reostumist ja liigvähendamist, veekogu risustamist ning vee- elustiku kahjustamist; 3) Vee erikasutusega seotud uue teabe ilmnemisel (muudatused tehnoloogias, omandisuhetes vms) tuleb sellest viivitamatult teavitada loa andjat; 4) Vee erikasutusloale kantud nõuete mittetäitmise korral on loa andjal õigus tunnistada vee erikasutusluba kehtetuks. 6.2. Põhjaveeta seme mõõtmine 1 6.3. Proovivõtu nõuded 6.4. Analüüsin õuded 6.5. Seire nõuded Proovivõtuk Proovivõtukoha Seire liik Seiratavad Proovi oha nimetus koordinaadid (L- (pinna- või näitajad 2 võtmise Est) pohjavee seire) sagedus 6.6. Täiendavad 1) Vähemalt kord kvartalis tuleb mõõta ülaveetaset, märkides saadud tulemused nõuded seire hoolduspäevikusse koos lisainformatsiooniga ilmastikuolude, paisu varja asendi ja selle läbiviimiseks kohta, kas paisust allavoolu on tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik äravool ning kas juurdevool ületab liigveelaskme läbilaskevõimet. 2) Kohustus läbi viia uuring, eksperthinnang, paisjärvede ökoloogilise seisundi hindamiseks ja fikseerimiseks 4 aasta jooksul alates loa kehtima hakkamisest. Uuringu tulemus tuleb esitada loa andjale kahe nädala jooksul peale uuringu tulemuste selgumist. 1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale Toimingu nimetus Nõude kirjeldus 6.1. Vee arvestuse PÕHJAVEEVÕTT pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja näitude alusel. Veemõõtja peab kajastama kogu võetava vee kogust. 2. Tagada veearvestuse päeviku pidamine ja olemasolu, kuhu vähemalt üks kord kuus (kuu esimesel või viimasel päeval) kanda veemõõtjate näidud ja igakuine veekulu kuupmeetrites. Kuna ettevõte eraldi päevikut ei pea, vaid töötavad puurkaevud on ühendatud automaatjuhtimissüsteemiga (SCADA) ja veemõõtjate näidud on online jälgitavad, siis peavad olema andmed veekasutuse kohta säilitatud taasesitamist võimaldaval kujul. 6.2. Mõõta põhjaveetaset puurkaevus koos puurkaevu hooldustöödega, kuid mitte harvem kui Põhjaveetaseme üks kord 5 aasta jooksul. Mõõtmistulemused protokollida ning tulemuste esitamisel ära mõõtmine 1 näidata mõõtmise aeg, mõõtmise kirjeldus, mõõtmisvahend , möödunud ajavahemik viimasest pumpamisest, veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused edastada 19  EELNÕU 03.09.2019 Keskkonnaametile 6.3. Veeanalüüsid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga. Veeanalüüside teostamisel kasutada Proovivõtunõuded atesteeritud proovivõtjat. 6.4. Veeanalüüse teostada akrediteeritud ja võrdluskatsed läbinud laboris. Analüüsinõuded 6.5. Proovivõtukoha Proovivõtu Seire liik Seiratavad näitajad 2 Proovi Seire nimetus koha (pinna- või võtmise nõude koordinaad pohjavee sagedus d id (L-Est) seire) Kvaternaari X: põhjavesi Benseen, Naftasaadused, Summa PAH, üks kord Männiku- Y: Ühealuselised fenoolid kolme Pelguranna aasta põhjaveekihi jooksul puurkaevust TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Haabersti veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta 33 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Pirita 1 veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta 120 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Pirita 1 veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, aastas 485,299,4460,298,3 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, 07 Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Pirita 1 veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, kolme 300,296 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, aasta Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, jooksul Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Mere veehaare-36 Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Nõmme 1 veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta 321,217,220 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus 20  EELNÕU 03.09.2019 TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Nõmme 1 veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, kolme 234;228;331;325;33 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, aasta 2;4705;342;345;232 Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, jooksul ;219;344;351;222;1 Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, 4073;330,328;225,2 Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, 24;233 Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Nõmme 1 veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, aastas 6375,322 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Mustamäe Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta veehaare- Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul 312,14118,14119,1 Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, 4120,5160 Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Haabersti veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, kolme 308,11031 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, aasta Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, jooksul Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Pelgulinna Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta veehaare-337 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Pirita veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta 301;295;189 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Mere veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, kolme 4458 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, aasta Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, jooksul Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus Pelgulinna 1 X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord veehaare-244,35 Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, 21  EELNÕU 03.09.2019 Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus Kopli veehaare- X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord 239,236,240 Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus TALLINNA VESI X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord Nõmme veehaare- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, kolme 227;226;324;333;34 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, aasta 6;320;343;218;221; Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, jooksul 230;231 Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus Endla-Mooni I(38)- X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, vajadusel reservkaev, Endla- Y: Elektrijuhtivus, Enterokokid, Mooni II- Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, reservkaev(34),kose Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, rveeritud, Puhangu- Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, reservaev Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, konserveeritud(242) Vesinikioonide kontsentratsioon, , Seevaldi – Värvus reservkaev,konserve eritud(527), Seevaldi II - reservkaev, konserveeritud (548), Seevaldi III - reservkaev, konserveeritud(549) , Seevaldi IV - reservkaev, konserveeritud(115 08), Kuristiku II - reservkaev, konserveeritud(306) Asfaltbetooni-303 X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord 6587855 Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta Y: 549440 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus Dünamo-317 X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord 6585337 Elektrijuhtivus, Enterokokid, viie aasta Y: 541395 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, jooksul Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus Sae-6376 X: põhjavesi Ammoonium, Coli-laadsed bakterid, üks kord 6580000 Elektrijuhtivus, Enterokokid, kolme Y: 534717 Escherichia coli, Fluoriid, Hägusus, aasta Kloriid, Kolooniate arv 22 °C, Lõhn, jooksul Mangaan, Naatrium, Nitraat, Nitrit, Oksüdeeritavus, Raud, Sulfaat, 22  EELNÕU 03.09.2019 Vesinikioonide kontsentratsioon, Värvus 6.6. Täiendavad Ohtlike ainete seire ulatus sõltub kasutatavast põhjaveekihist. Ohtlike aineid seirata ühest nõuded seire kaevust Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekihi kohta. Reservkaevudest võtta läbiviimiseks põhjavee analüüsitulemused selle kasutusele võtmisel ning kui 5 a jooksul pole kasutusele võetud, tuleb analüüsitulemused esitada ühe korra vähemalt 5 a jooksul. Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta arvestades reostuse olemust (nt naftasaadused). 1 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 2 lähtudes põhjaveekogumi seisundi hindamise kriteeriumitest, põhjaveekogumi ohustatusest, teada olevatest veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikest reostusallikatest ja veevõtuga või sellega seotud tegevuse mõjust veekeskkonnale 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 10 7.2. Väljalaskme kood 2 TL817 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6591546.3 koordinaadid (L-Est Y: 546103.6 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 23  EELNÕU 03.09.2019 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 9 7.2. Väljalaskme kood 2 TL816 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6591367.7 koordinaadid (L-Est Y: 545990 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 24  EELNÕU 03.09.2019 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 8 7.2. Väljalaskme kood 2 TL815 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6591021.5 koordinaadid (L-Est Y: 545843.8 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 25  EELNÕU 03.09.2019 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 7 7.2. Väljalaskme kood 2 TL814 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590945 koordinaadid (L-Est Y: 545819.3 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 26  EELNÕU 03.09.2019 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 6 7.2. Väljalaskme kood 2 TL813 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590775 koordinaadid (L-Est Y: 545767.3 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 27  EELNÕU 03.09.2019 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 5 7.2. Väljalaskme kood 2 TL812 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590518.7 koordinaadid (L-Est Y: 545664.5 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 28  EELNÕU 03.09.2019 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita tee VL 2 7.2. Väljalaskme kood 2 TL811 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590200.97 koordinaadid (L-Est Y: 545420.6 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 29  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Rocca al Mare (Harku) 7.2. Väljalaskme kood 2 TL028 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Kopli laht 7.5. Suubla kood 3 VEE3134050 7.6. Väljalaskme X: 6588062 koordinaadid (L-Est Y: 537173 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 30  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Veskimetsa 7.2. Väljalaskme kood 2 TL546 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Kopli laht 7.5. Suubla kood 3 VEE3134050 7.6. Väljalaskme X: 6587967 koordinaadid (L-Est Y: 537900 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 31  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Kopliranna 7.2. Väljalaskme kood 2 TL582 7.3. Reoveekogumisala 7.4. Suubla nimetus Kopli laht 7.5. Suubla kood 3 VEE3134050 7.6. Väljalaskme X: 6590462 koordinaadid (L-Est Y: 538375 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 32  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Härjapea 7.2. Väljalaskme kood 2 TL030 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590267 koordinaadid (L-Est Y: 543127 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 33  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Lasnamäe 7.2. Väljalaskme kood 2 TL039 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590155 koordinaadid (L-Est Y: 545309 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 34  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Pirita 7.2. Väljalaskme kood 2 TL033 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6591716 koordinaadid (L-Est Y: 546252 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 35  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Viimsi 7.2. Väljalaskme kood 2 TL057 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6594840 koordinaadid (L-Est Y: 547413 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 36  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Võra 7.2. Väljalaskme kood 2 TL058 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6595101 koordinaadid (L-Est Y: 547115 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 37  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Võra ja Tuule 7.2. Väljalaskme kood 2 TL059 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6595153 koordinaadid (L-Est Y: 547052 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 38  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Vaate ja Lääne 7.2. Väljalaskme kood 2 TL060 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6595372 koordinaadid (L-Est Y: 546892 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 39  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Laevastiku 7.2. Väljalaskme kood 2 TL088 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6591498 koordinaadid (L-Est Y: 539877 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 40  EELNÕU 03.09.2019 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Lootsi 7.2. Väljalaskme kood 2 TL096 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6589745 koordinaadid (L-Est Y: 540270 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 41  EELNÕU 03.09.2019 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Salme 7.2. Väljalaskme kood 2 TL115 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030: 7.6. Väljalaskme X: 6590811 koordinaadid (L-Est Y: 541683 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 42  EELNÕU 03.09.2019 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Kaare 7.2. Väljalaskme kood 2 TL062 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Kollakraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1095509 7.6. Väljalaskme X: 6581486 koordinaadid (L-Est Y: 539039 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 43  EELNÕU 03.09.2019 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Olevi 7.2. Väljalaskme kood 2 TL062 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Puiestiku kraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1095506 7.6. Väljalaskme X: 6581150 koordinaadid (L-Est Y: 538033 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 44  EELNÕU 03.09.2019 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Raba 7.2. Väljalaskme kood 2 TL063 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tirdikraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1095507 7.6. Väljalaskme X: 6580628 koordinaadid (L-Est Y: 536614 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Vabaduse tee 215 7.2. Väljalaskme kood 2 TL064 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tirdikraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1095507 7.6. Väljalaskme X: 6580609 koordinaadid (L-Est Y: 536109 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk 45  EELNÕU 03.09.2019 aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Marja 7.2. Väljalaskme kood 2 TL029 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Mustjõe(Mustoja) 7.5. Suubla kood 3 1093900 7.6. Väljalaskme X: 6587721 koordinaadid (L-Est Y: 538949 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 46  EELNÕU 03.09.2019 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Kauge ja Kraavi 7.2. Väljalaskme kood 2 TL107 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tooma kraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1095503 7.6. Väljalaskme X: 6581756 koordinaadid (L-Est Y: 540550 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 47  EELNÕU 03.09.2019 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Männiku Auto 7.2. Väljalaskme kood 2 TL113 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Lepakraav 7.5. Suubla kood 3 VEE1095502 7.6. Väljalaskme X: 6581422 koordinaadid (L-Est Y: 540446 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 48  EELNÕU 03.09.2019 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 5 d 2019 - tähtajatu Heljum 40 2019 - tähtajatu Nüld 45 2019 - tähtajatu Püld 1 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Lauri tn heitvee ülevool 7.2. Väljalaskme kood 2 TL575 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Mähe oja 7.5. Suubla kood 3 VEE1400005 7.6. Väljalaskme X: 6594014 koordinaadid (L-Est Y: 547902 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 49  EELNÕU 03.09.2019 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille BHT7 ; Heljum ; KHT ; Nüld ; pH ; Püld keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Andrekse tee heitvee ülevool 7.2. Väljalaskme kood 2 TL574 7.3. Reoveekogumisala 7.4. Suubla nimetus Mähe oja 7.5. Suubla kood 3 VEE1400005 7.6. Väljalaskme X: 6594014 koordinaadid (L-Est Y: 547751 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille BHT7 ; Heljum ; KHT ; Naftasaadused ; Nüld ; pH ; Püld keskkonda viimist loaga 50  EELNÕU 03.09.2019 ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Nurme PJ ülevool 7.2. Väljalaskme kood 2 TL544 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Pääsküla raba 7.5. Suubla kood 3 KLO5000022 7.6. Väljalaskme X: 6581768 koordinaadid (L-Est Y: 539863 süsteemis) 7.7. Suubla 2.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille BHT7 ; Heljum ; KHT ; Nüld ; pH ; Püld keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Haabersti heitvee avariilask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL028 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Kopli laht 51  EELNÕU 03.09.2019 7.5. Suubla kood 3 VEE313405 7.6. Väljalaskme X: 6588062 koordinaadid (L-Est Y: 537173 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Kalaranna heitvee avariiväljalask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL543 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 52  EELNÕU 03.09.2019 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6590378 koordinaadid (L-Est Y: 542218 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Merivälja 2 heitvee avariiväljalask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL542 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 53  EELNÕU 03.09.2019 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6594767 koordinaadid (L-Est Y: 547434 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Merivälja 1 heitvee avariiväljalask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL541 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 54  EELNÕU 03.09.2019 7.5. Suubla kood 3 VEE3134030 7.6. Väljalaskme X: 6595470 koordinaadid (L-Est Y: 546827 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Kaldakaevu ülevool 7.2. Väljalaskme kood 2 TL808 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna laht 7.5. Suubla kood 3 VEE3134000 55  EELNÕU 03.09.2019 7.6. Väljalaskme X: 6593912 koordinaadid (L-Est Y: 538859 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille BHT7 ; Heljum ; KHT ; Nüld ; pH ; Püld keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Kaldakaevu avariiväljalask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL809 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna laht 7.5. Suubla kood 3 VEE3134000 7.6. Väljalaskme X: 6593912 koordinaadid (L-Est Y: 538859 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga automaatseadmega mõõtmise viis 56  EELNÕU 03.09.2019 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 10 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Süvamerelasu avariiväljalask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL810 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna laht 7.5. Suubla kood 3 VEE3134000 7.6. Väljalaskme X: 65941197 koordinaadid (L-Est Y: 538699 süsteemis) 7.7. Suubla 1.2 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga automaatseadmega mõõtmise viis 57  EELNÕU 03.09.2019 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Tallinna RPJ K5 ülevool 7.2. Väljalaskme kood 2 TL010 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus nimeta tiik 7.5. Suubla kood 3 7.6. Väljalaskme X: 6592385 koordinaadid (L-Est Y: 539527 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga arvutuslik mõõtmise viis 58  EELNÕU 03.09.2019 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille BHT7 ; Heljum ; KHT ; Nüld ; pH ; Püld keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Peapumpla avariiväljalask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL019 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Tallinna reid 7.5. Suubla kood 3 3134030 7.6. Väljalaskme X: 6591311 koordinaadid (L-Est Y: 539866 süsteemis) 7.7. Suubla 1.5 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga automaatseadmega mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 59  EELNÕU 03.09.2019 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Süvamerelask avariiväljalasuna 7.2. Väljalaskme kood 2 TL017 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Paljassaare laht 7.5. Suubla kood 3 313404 7.6. Väljalaskme X: 6595805 koordinaadid (L-Est Y: süsteemis) 7.7. Suubla 1.2 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 60  EELNÕU 03.09.2019 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 7. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa 1 Väljalaskme jrk nr 7.1. Väljalaskme nimetus Tallinna RPJ süvamerelask 7.2. Väljalaskme kood 2 TL017 7.3. Reoveekogumisala RKA0370010Tallinn ja ümbrus 7.4. Suubla nimetus Paljassaare laht 7.5. Suubla kood 3 313404 7.6. Väljalaskme X: 6595805 koordinaadid (L-Est Y: 536920 süsteemis) 7.7. Suubla 1.2 keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 7.8. Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 7.9. Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 7.10. Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 7.11. Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 7.12. Lubatud vooluhulk IV kvartalis (m 3 ) 4 7.13. Vooluhulga automaatseadmega mõõtmise viis 7.14. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 7.15. Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata 7.16. Lubatud saasteainete Saasteaine Suurim Puhas- Lubatud kogused tonnides kogused 5 nimetus lubatud tusaste I kv II kv III kv IV kv Aastas sisaldus (mg/l % 4 v.a pH) 2019 - tähtajatu Pb 0.014 2019 - tähtajatu Zn 0.05 2019 - tähtajatu Ni 0.034 2019 - tähtajatu Cu 0.015 2019 - tähtajatu Kroom (Cr) 0.05 61  EELNÕU 03.09.2019 2019 - tähtajatu pH 6-9 2019 - tähtajatu Naftasaaduse 1 d 2019 - tähtajatu Heljum 15 2019 - tähtajatu Nüld 10 2019 - tähtajatu Püld 0.5 2019 - tähtajatu KHT 125 2019 - tähtajatu BHT7 15 1 mitme erineva väljalaskme korral, lisatakse loasse iga väljalaskme kohta eraldiseisev tabel , märkides juurde väljalaskme jrk nr 2 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 3 suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja 4 täitmise otsustab vee erikasutusloa andja 5 võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi 8. Väljalaskme seire nõuded 8.1. Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast või kasutada atesteeritud proovivõtjat. Väljalasu TL017 proovide võtmisel lähtuda VV 29.11.2012.a määrusega nr 99 kehtestatud Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed §10 lg2 nõuetest. Proovivõtuaktil ja analüüsi tulemuse blanketil kasutada veeloas toodud heitvee väljalaskude ja proovivõtupunktide koode. Märkus: Ühe- ja kahealuseliste fenoolide ja VV 29.11.2012.a määrusega nr 99 kehtestatud Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed lisas 1 toodud, alljärgnevalt väljalasu TL017 all mitteloetletud komponentide osas otsustab proovivõtu vajalikkuse vee erikasutaja tingimusel, et oleks täidetud nende komponentide eelnimetatud määrusega kehtestatud veekogusse juhtimise nõuded. Kui avariiväljalaskmete (TL541, TL542, TL543, TL028) või ülevoolude (TL544, TL574, TL575) kasutamine toimub tehnilise avarii tõttu ja keskkonda juhitakse lahjenduseta reovett, siis proove ei võeta, reostusnäitajad võrdsustatakse peapumplasse siseneva heitvee üldreostusnäitajatega ning deklareeritakse saastetasu. 8.2. Analüüsinõuded Proovide analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v.a juhul, kui proovid on konserveeritud. Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab soovitavalt vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). vahelised võrdluskatsed). Tulemused esitada/laadida analüüsi failid üles Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. 8.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme Proovi Proovi Seiratav näitaja kood 1 koordinaadid võtmise liik võtmise (L-Est sagedus süsteem) RPJ väljuv-RPJ_VB TL017 X: 6592388 üks Kroom (Cr), Y: 539887 kord Nikkel (Ni), Plii kuus (Pb), Tsink (Zn), Vask (Cu) RPJ väljuv-RPJ_VB TL017 X: 6592388 üksikproov üks KHT, Y: 539887 kord Naftasaadused nädalas RPJ väljuv-RPJ_VB TL017 X: 6592388 automaatne ööpäeva BHT7, Heljum, Y: 539887 proovivõtm ne pH, Üldfosfor ise seade (P-üld), 62  EELNÕU 03.09.2019 Üldlämmastik (N-üld) PP sisenev-RPJ_S TL017- X: 6592596 üksikproov üks Kroom (Cr), Sisenev Y: 539570 kord Nikkel (Ni), Plii kuus (Pb), Tsink (Zn), Vask (Cu) PP sisenev-RPJ_S TL017- X: 6592596 automaatne üks KHT, Sisenev Y: 539570 proovivõtm kord Naftasaadused ise seade nädalas PP sisenev-RPJ_S TL017- X: 6592596 automaatne ööpäeva BHT7, Heljum, Sisenev Y: 539570 proovivõtm ne pH, Üldfosfor TL019, ise seade (P-üld), TL541, Üldlämmastik TL542, (N-üld) TL543 - väljuv Haabersti heitvee avariilask, TL,028, X: üksikproov vajadus BHT7, Heljum, Kalaranna heitvee avariiväljalask, TL543, Y: el KHT, Merivälja 2 heitvee avariiväljalask, TL542, Naftasaadused, Merivälja 1 heitvee avariiväljalask, TL541, pH, Üldfosfor Kaldakaevu avariiväljalask, TL809,TL8 (P-üld), Süvamerelasu avariiväljalask, 10,TL019,T Üldlämmastik Peapumpla avariiväljalask, L017 (N-üld) Süvamerelask avariiväljalasuna Pirita tee VL 9, Rocca al Mare TL816, X: üksikproov üks 1-aluselised (Harku), Lasnamäe, Marja TL028, Y: kord fenoolid, Arseen TL039, poolaast (As), TL029 as Kaadmium (Cd), Kroom (Cr), Nikkel (Ni), Plii (Pb), Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Tsink (Zn), Vask (Cu) Pirita tee VL 10, Pirita tee VL10, TL817, X: üksikproov üks BHT7, Heljum, Pirita tee VL 8, Pirita tee VL 7, TL816, Y: kord KHT, Pirita tee VL 6, Pirita tee VL 5 , TL815, kuus Naftasaadused, Pirita tee VL 2, Rocca al Mare TL814, pH, Üldfosfor (Harku), Veskimetsa, Kopliranna , TL813, (P-üld), Härjapea,Lasnamäe, Pirita,Viimsi, TL812, Üldlämmastik Võra, Võra ja Tuule , Vaate ja TL811,TL0 (N-üld) Lääne, Laevastiku, Lootsi, Salme, 28, TL546, Kaare, Olevi, Raba, Vabaduse tee TL582, 215,Marja, Kauge ja Kraavi, TL030,TL0 Männiku Auto 39, TL033, TL057, TL058, TL059, TL060, TL088, TL096, TL115, TL062, TL062, TL063, TL064;TL0 29;TL107,T L113 8.4. Täiendavad nõuded väljalaskme Ohtlike ainete sisaldust heitvees tuleb analüüsida seire läbiviimiseks kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus. Seirata väljalaskmest 63  EELNÕU 03.09.2019 TL017 järgmisi saasteained: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), di(2- etüül-heksüül)ftalaat (DHP); polüklooritud bifenüülid (PCB), polüklooritud dibenso-p-dioksiin (PCDDd): arseen (As), kaadmium (Cd), baarium (Ba), elavhõbe (Hg) sagedusega üks kord kuus ühe aasta jooksul (2020). 1 väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja 9. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 1 9.1. Reoveepuhasti nimi Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis 9.2. Täiendavad nõuded Määrata Tallinna linna reoveepuhasti reostuskoormus üks kord aastas. reostuskoormuse Reostuskoormuse määramiseks reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse määramiseks keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma voolhulka vastavalt VeeS § 121 lg 3 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele loas määratud aegadel. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude, näiteks lume kiire sulamise ajal. 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja 10. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 1 10.1. Reoveepuhasti sissevool Proovi võtmise liik Proovivõtukoha nimetus ja Seiratavad näitajad Proovi Proovi koordinaadid (L-Est) võtmise võtmise sagedus aeg automaatne proovivõtmise PP sisenev - BHT7, Heljum, Üldfosfor ööpäevan seade proovivõtukoht kood (P-üld), Üldlämmastik (N- e RPJ_S üld) X: 6592596 Y: 539570 10.2. Reoveepuhasti väljavool Proovi võtmise liik Proovivõtukoha nimetus ja Seiratavad näitajad Proovi Proovi koordinaadid (L-Est) võtmise võtmise sagedus aeg automaatne proovivõtmise RPJ väljuv - BHT7, Heljum, Üldfosfor ööpäevan seade proovivõtukoht kood (P-üld), Üldlämmastik (N- e RPJ_VB üld) X: 6592388 Y: 539887 10.3. Täiendavad nõuded Reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii puhastusefektiivsuse reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. hindamiseks 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja 11. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 12. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1 12.1. Kasutatav tooraine Nimetus Kogus Mõõtühik kloor 45-120 t/aastas 12.2. Toodang Nimetus Kogus Mõõtühik joogivesi 20-30 milj m3/aastas 12.3. Ohtliku aine Aasta Aine Aine kood 3 Kogu Mõõt- Ohtliku Keskkonna kogus tooraine või nimetus ja ja ohulause s ühik ainete kvaliteedi toodanguühiku kohta ohtlikkus 2 lubatava piirväärtus heite piir- pinnavees 4 väärtus toodangu- 64  EELNÕU 03.09.2019 ühiku kohta 4 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja ning tabelit võib anda iga aasta kohta eraldi 2 ohtliku aine ohtlikkus veeseaduse alusel (ohtlik aine, prioriteetne aine, prioriteetne ohtlik aine) 3 Chemical Abstract Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number (CAS) 4 vastavalt veeseadusega sätestatule 12.1. Kasutatav tooraine Nimetus Kogus Mõõtühik metanool 1400-3000 t/aastas 12.2. Toodang Nimetus Kogus Mõõtühik Puhastatud heitvesi 50-60 milj m3/aastas 12.3. Ohtliku aine kogus Aasta Aine Aine kood 3 Kogus Mõõt- Ohtliku Keskkonna tooraine või nimetus ja ja ohulause ühik ainete kvaliteedi toodanguühiku kohta ohtlikkus 2 lubatava piirväärtus heite piir- pinnavees 4 väärtus toodangu- ühiku kohta 4 1 tabeli täitmise vajaduse otsustab vee erikasutusloa andja ning tabelit võib anda iga aasta kohta eraldi 2 ohtliku aine ohtlikkus veeseaduse alusel (ohtlik aine, prioriteetne aine, prioriteetne ohtlik aine) 3 Chemical Abstract Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number (CAS) 4 vastavalt veeseadusega sätestatule 13. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 14. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 14.1. Veehaarde ehitiste Tagada puurkaevude sanitaarkaitseala nõuete Pidevalt nõuete täitmiseks täitmine ning puurkaevude veearvestite pidev vajalikud meetmed töökorras olek vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. Kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik (valdaja) ja maaomanik. Puurkaevude sanitaarkaitsealal on majandustegevus, v.a. veehaarete hooldus- ja arendustööd keelatud. Võimaldada riikliku põhjaveeseire teostaja, samuti Keskkonnaministeeriumi volitatud isiku ja allprogrammi vastutava täitja või volitatud isiku ligipääs riiklike seirejaamade nimekirjas olevatele põhjaveekaevudele nr 342, 233, 218, 38, 312, 4448, 337, 240. 14.2. 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus Pidevalt Kanalisatsiooniehitiste kehtivale seadusandlusele. nõuete täitmiseks 2. Koguda järgmisi andmeid: reoveepuhasti vajalikud meetmed hooldetööd; andmed kasutatud kemikaalide kohta; andmed puhastisse siseneva ja puhastist väljuva heitvee analüüsitulemuste ja määratud vooluhulkade kohta; andmed reoveesette kogustest. Andmed peavad olema säilitatud taasesitamist võimaldaval kujul. 14.3. Meetmed, mis 1. Vee erikasutaja peab olema teadlik võimalikest Pidevalt vähendavad ohtlike ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtijatest. ainete mõju suublale 2. Viimaste olemasolul koostada rakendatavate meetmete kava ja 65  EELNÕU 03.09.2019 esitada see loa andjale. 14.4. Nõutav Mehaaniline, bioloogiline ja keemiline. Vee Pidevalt reoveepuhastusviis erikasutaja peab tagama heitvee juhtimisel suublasse vee erikasutusloaga seatud piirmääradele vastavuse. 14.5. Heitvee immutamise nõuded 14.6. Sademevee käitluse Pidada arvestust suublasse juhitud sademevee Pidevalt nõuded koguste üle. 14.7. Reoveesette Reoveesette käitlemisel ja kasutamisel järgida Pidevalt käitluse ja kasutamise seadusandluses sätestatud nõudeid nõuded 14.8. Põllumajanduslikud veekaitsemeetmed 14.9. Toimingud avarii Võtta tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja Koheselt vastava olukorra korral likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja tekkimisel (vähemalt 24 tunni (võimalikust) loodusreostusest informeerida jooksul). kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. Vajadusel kaasata Päästeamet. 14.10. Parim võimalik tehnika 1 14.11. Muud asjakohased 1. Käesolevas vee erikasutusloas kirjeldamata, aga Vajadusel meetmed vee erikasutusluba nõudvateks tegevusteks (heitvee või sadevee väljalaskude lisandumine, puurkaevude lisandumine jmt), taotleda käesoleva vee erikasutuse loa tingimuste muutmist. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus. 2. Loa muutmise taotlus lubatud veevõtu osas esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks kuud enne muutmise vajadust. 1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemas 15. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 15.1. Veehaarde seire 1. Veeproovide analüüsiandmed esitada digitaalselt 1. Peale tulemused kokkulepitud struktuuriga tabelarvutussüsteemi tabelis. analüüsitulemuste Kasutada veeallikate ja proovivõtupunktide käesolevas selgumist; 2. veeloas toodud koode. 10.jaanuariks; 3. Vajadusel 2. Pinnavee analüüside tulemused tuleb esitada vee erikasutusloa väljaandjale ning Terviseametile üks kord aastas 10. jaanuariks. 3. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ning esitada analüüsid esimesel võimalusel loa andjale ja Keskkonnainspektsioonile. 15.2. Võetava vee Pinnaveehaarete ning puurkaevude veekasutus (m3/kuu ühe Kord kvartalis, arvestus m3 täpsusega) esitada digitaalselt kokkulepitud struktuuriga vastavalt kehtestatud tabelarvutussüsteemi tabelis - üks kord kvartalis vastavalt nõuetele kehtestatud nõuetele. 15.3. Heitvee arvestus 1. Pidada puhastisse juhitava heitvee hulga arvestust, kas Kord kvartalis, arvutuslikult või kulumõõtjate alusel. Arvestust pidada vastavalt kehtestatud heitvee hulga üle kvartaalselt. Andmed heitvee koguse kohta nõuetele. kvartalite kaupa esitada veesaastetasu deklaratsioonides. 2. Sademevee koguse arvestust pidada arvutuslikult. Andmed sademevee koguse kohta ja koguse tõendavad arvutused esitada koos veesaastetasu deklaratsiooniga. Andmed esitada kokkulepitud struktuuriga 66  EELNÕU 03.09.2019 tabelarvutussüsteemi tabelites. 15.4. Väljalaskme Heitveeproovi analüüsitulemused esitada läbi KOTKASe Kord kvartalis, omaseire tulemused keskkonnatasu vastavalt kehtivale korrale. 15.5. Suubla omaseire tulemused 15.6. Reostusallikast Tallinna linna reoveepuhasti reostuskoormus määrata üks Kajastada kord aastas lähtuv reostuskoormus kord aastas. Orgaanilise reostuskoormuse analüüsi aastaaruandes. . aruanded esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale aruannete valmimist. Reostuskoormuse andmed (ie) kajastada igal aastal veekasutuse aastaaruandes. 15.7. Suublasse Suublasse juhitavate saasteainete kogused arvutada lähtudes Andmed esitada juhitavate saasteainete heitvee vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. keskkonnatasu sisaldus (mg/l) ja Andmete esitada digitaalkujul kokkulepitud struktuuriga deklaratsioonis kord kogused (t) tabelarvutussüsteemi tabelites, kasutades väljalaskude ja kvartalis proovivõtupunktide käesolevas veeloas toodud koode. 15.8. Kanalisatsiooni Teavitada Keskkonnaametit heitveega veekogusse Teabe tekkimisel juhitavate ohtlike juhitavatest ohtlikest ainetest. ainete sisaldused ja kogused väljalaskmete kaupa 15.9. Heitvee 1. Heitvee nõuetele vastavust jälgida ja hinnata vastavalt 1. Pidevalt 2. Olukorra reostusnäitajate seadusandluses sätestatud korrale. tekkimisel 2 nädala piirväärtuste või reovee 2. Loa nõuetele mittevastavad analüüsitulemused koos jooksul pärast analüüsi puhastusastmete ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult tulemuste selgumist. vastavus kehtestatud hiljemalt kahe nädala jooksul pärast analüüsi tulemuste nõuetele selgumist. 15.10. Saastetasu ja vee Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada KOTKAS keskkonda Kord kvartalis, erikasutusõiguse tasu vastavalt kehtivale õigusele. Deklaratsiooni saab esitada vastavalt kehtestatud teave esimesel võimalusel peale kvartali lõppu. Saastetasu nõuetele. deklaratsioonile lisada arvutuse aluseks olev enesekontrolliaruanne (omaseire tulemused). Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole. Ettemaksu kontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Tähtajaks tasumata vee erikasutuse ja saastetasu summalt tuleb maksta viivist iga tasumistähtaega ületava ööpäeva kohta. 15.11. Reoveepuhasti Reoveepuhastite tööd iseloomustavad näitajad (sh ka Üks kord aastas tööd iseloomustavad reostuskoormuse analüüs, tekkivad reoveesette kogused ja näitajad (näiteks sette analüüsid) ning andmed reoveepuhastuse protsessis reostuskoormus) toimunud muudatuste/täienduste kohta esitada veekasutuse aastaaruandes. 15.12. Teave meetmete 1. Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ei ole võimalik 1. Olukorra tekkimisel rakendamise kohta mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada 2. Vajadusel esitada Keskkonnaametit. teave aastaaruandes 3. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal Meetme kavandamisel. veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida planeeritakse rakendada reostuse vähendamiseks ja muudest vee erikasutust puudutavate ehitiste/seadmete rekonstrueerimisest, teavitada Keskkonnaametit. 15.13. Ohtlike ainete Ohtlike ainete heite toimumisel teavitada Teabe tekkimisel heidetest teavitamine koheselt Keskkonnaametit. koheselt 15.14. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt Üks kord aastas aastaaruanne kehtivale korrale. 15.15. Muu vajalik Teavitada vee erikasutusloa andjat koheselt vee erikasutusloa Olukorra tekkimisel 67  EELNÕU 03.09.2019 informatsioon tingimustele vastava tegevuse muutumisest. Vee erikasutusega seotud ehitise valduse muutumisest teavitada vee erikasutusloa andjat alates valduse muutumisest seitsme päeva jooksul. Valdaja vahetusel anda veeloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule, esitada nädala jooksul Keskkonnaametile veekasutuse vahearuanne ja informeerida ettevõtet veeloa ümbervormistamise vajadusest. Sel juhul kehtib luba uuele omanikule 4 kuud alates valduse üleandmisest. Uus valdaja peab sama tegevuse jätkamisel taotlema vee erikasutusloa andmete muutmist. 68