Detailplaneering

Versioon 24.09.2019 /// Töö nr 19003390 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 19003390 Tartu 2019 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105737) Auto-Gamma F&F OÜ Töö koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering Sisukord A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................6 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 8 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................................8 3.2 Krundi hoonestusala...........................................................................................................................8 3.3 Krundi ehitusõigus ..............................................................................................................................8 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus .........................................................9 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ..............................................9 3.6 Haljastus ja heakord ...........................................................................................................................9 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 10 3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 10 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.................................................................................... 11 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 11 3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 12 3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 13 3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 13 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 15 C - JOONISED .......................................................................................................... 17 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu lähtedokumendiks on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 04.06.2019 korraldus nr 281 Materjalide ladu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine ning selle lisana kinnitatud lähteülesanne (lisa 1) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 2). Planeeringu koostamise eesmärk on olemasoleva laohoone laiendamine. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Hades Geodeesia (litsentsid nr 546 MA-k ja 411 MA) poolt jaanuari 2019 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr G1739). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11). Planeeringuala mõjualas (piirneb vahetult planeeringuala lääneküljega) on kehtiv Vaivara Vallavalitsuse 01.03.2016 korraldusega nr 47 kehtestatud Sirgala harjutusvälja teeninduskeskuse maa-ala detailplaneering (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2276-15). Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringuala asub Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas olemasoleval tootmisterritooriumil. Planeeringualaks on kinnistu Materjalide ladu (kt 85101:011:0084, pindala 4 890 m², sihtotstarve tootmismaa 100%). Juurdepääs planeeringualale toimub Harjutusväljaku tee katastriüksuselt (kt 85101:011:0066) läbi Sepikoja kinnistu (kt 85101:011:0094). Harjutusväljaku tee katastriüksusel asub Sirgala harjutusvälja teenindav tee, mis ei ole avaliku kasutusega 1. Materjalide ladu, Sepikoja ja Töökoja kinnistud toimivad ühe tootmisüksusena (erinevad kinnistud, aga hallatakse ühtse kompleksina). 1 Sirgala harjutusvälja teeninduskeskuse maa-ala detailplaneeringu lahendus näeb ette servituudi seadmise vajaduse juurdepääsu tagamiseks katastriüksustele Sepikoja (85101:011:0094), Töökoja (85101:011:0092), Materjalide ladu (85101:011:0084) ning nimeta katastriüksustele 85101:011:0080 ja 85101:011:0070. 6 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering Planeeringuala on hoonestatud ca 10 m kõrguse laohoonega, milles hoitakse metalltooteid ja –konstruktsioone. Tehnovõrkudest vajab hoone ainult elektriühendust, mis saadakse naaberkinnistult Töökoja (kt 85101:011:0092) (kuulub samale omanikule, kes on antud töö koostamisest huvitatud isik). Planeeringualale ulatub Karjääri jaama kinnistul (kt 85101:011:0067) asuva raudtee 30 m kaitsevöönd (joonisel kajastatud äärmise rööpme teljest). Planeeringualal ei esine kaitstavaid loodusobjekte, EELISe andmetel kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Mõjualas puuduvad Natura 2000 kaitsealad (lähim kaitseala (Vaivara maastikukaitseala) jääb ca 1,8 km kaugusele loodesse). Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Vaivara valla üldplaneering (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11) ja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278). Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtfunktsiooniks ette nähtud tootmismaa (laohoonete või keskkonnaohutu tootmise maa) (vt skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud punase täpiga. Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt tuleb tootmismaale uute tootmishoonete rajamiseks detailplaneeringuga määrata maaüksuse minimaalne haljastuse protsent; tootmisala tuleb liigendada haljasaladega, mis toimiksid puhvervöönditena. Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Vaivara valla üldplaneeringu põhimõtetega. Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 7 Maakonnaplaneeringuga on sätestatud Ida-Virumaa ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused (asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste väärtuste võrgustikud ja arengut suunavad keskkonnatingimused, tehnilised võrgustikud). Keskkonnatingimuste seadmisel kaasajastab maakonnaplaneering 2003. a kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi ning väärtuslike maastike kasutustingimusi. Maakonnaplaneeringus tuleb esile põhimõte, et asustuse arengu suunamisel tuleb soodustada mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist, hoidudes samaaegselt asjatutest kulutustest, mis kaasnevad tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ning käigus hoidmisega. Nimetatud põhimõte on kooskõlas Materjalide ladu kinnistule määratava täiendava ehitusõigusega. Materjalide ladu kinnistu jääb olemasolevale tootmise alale, kus on välja kujunenud tegevuse iseloom, tehniline taristu, sh teedevõrk. Mõistlik on jätkata ja laiendada tegevust juba välja kujunenud tootmise piirkonnas, mis ei tekita häiringuid elamupiirkondadele kusagil mujal uut tootmisala arendades. Planeeringuala ei jää väärtuslikule maastikule, samuti ei jää rohelise võrgustiku alale (vt skeem 2). Skeem 2. Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringust 2030+ joonisest 5 (seletuskirjas lk 34). Planeeringuala on tähistatud punase täpiga. 8 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega Materjalide ladu kinnistu piire ei muudeta ja katastrisse kantud pindala 4 890 m² jääb samaks. 3.2 Krundi hoonestusala Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades juurdeehituse võimalikku sobivat paiknemist olemasoleva hoonemahuga ühendamiseks ja tuleohutusnõudeid (kaugus alajaamast). Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada parklaid ja istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala sidumine kinnistupiiridega on näidatud joonisel nr 3. Hoonestusala jääb osaliselt raudtee kaitsevööndisse. Planeeringuga taotletakse ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui Karjääri jaama (kt 85101:011:0067) kinnistu omaniku nõusolekut olemasolevale kaitsevööndisse jäävale laohoonele juurdeehituse rajamiseks. Hoonestusala jääb väljapoole raudtee ehitusgabariiti ning 10-meetrist haljastuse eemaldamise tsooni. 3.3 Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse ette olemasolevale hoonele juurdeehituse tegemine, st täiendav hoonemaht seotakse funktsionaalselt olemasoleva hoonega. Planeeritud ehitise kasutamise otstarve on muu laohoone (12529) 2. Kohalikul omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad kokku planeeritud sihtotstarbega. Materjalide ladu kinnistu kasutamise sihtotstarve on laohoone maa 3 ja sellele vastav katastriüksuse sihtostarve on tootmismaa 4. Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. 2 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu 3 Planeeritud krundi kasutamise otstarve on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 4 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 6 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 9 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonistel nr 1 ja 3. Kuna Materjalide ladu kinnistu toimib tervikuna koos Sepikoja ja Töökoja kinnistutega moodustuva ühtse kompleksina, säilib olemasolev juurdepääs ja kinnistute vaheline liikumine. Juurdepääs on Harjutusväljaku tee katastriüksuselt (kt 85101:011:0066) läbi Sepikoja kinnistu (kt 85101:011:0094), milleks on vaja seada servituut 5. 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Materjalide ladu kinnistu hoonestuse olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded: Korruselisus: kuni üks korrus; Katusetüüp: tingimusi ei seata; Katusekalded: tingimusi ei seata; Katusekattematerjalid: tingimusi ei seata (katusetüübile sobiv); Välisviimistlusmaterjalid: plekk, krohv, kivi, fassaadiplaat, sandwich-paneel, klaasitud fassaadisüsteemid; +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus. Laohoonestuse arhitektuur kavandada tagasihoidlik, lihtne ja funktsioonist lähtuv. Kogu kavandatav kompleks peab moodustama realiseerumisel visuaalselt terviku. Krundi asendiplaaniline lahendus ja kasutus, sh ehituse käigus, peavad tagama, et välistatud oleks kõrvaliste isikute sattumine naaberkinnistu Karjääri jaam (kt 85101:011:0067) alale (raudteemaale). Arvestades ptk-s 3.9 tooduga, on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse terviklahendusse. 3.6 Haljastus ja heakord Materjalide ladu kinnistu on haljastatud (puud, põõsad) selle põhja- ja läänepoolsel alal. Planeeringulahendus näeb ette sama põhimõtte säilimist, st et kohustuslikult tuleb säilitada puhverhaljastus või rajada uusistutused (puhverhaljastus) kinnistu põhja- ja lääneküljel. Teedest ja parkimisalast ning hoonestusest välja jäävad alad tuleb haljastada. Joonisel nr 3 ei kajastata likvideeritavaid puid üksikpuudena, st projekti alusel on lubatud hoonestuse ja teede rajamiseks ette jäävate puude likvideerimine. Soovitav on siiski maksimaalselt säilitada olemasolev (kõrg)haljastus. Kinnistu minimaalseks haljastatavaks alaks tuleb kavandada 10%, millest valdav enamus peab olema kaetud puude ja põõsastega. Materjalide ladu kinnistu on soovi korral või kokkuleppel naaberkinnistute omanikega lubatud piirata. Piirde rajamisel anda lahendus ehitusprojektis. Piirde kõrgus ja tüüp kooskõlastada vastava piirinaabriga, kellega ühisele piirile piire rajatakse. Piire on soovitav rajada vähemalt Karjääri jaam (kt 85101:011:0067) kinnistu poolsele küljele, et välistada kõrvaliste isikute sattumine raudteemaale. 5 Vt ptk 3.11. 10 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Laohoone (olemasolev hoone koos laiendusega) vajab tehnovõrkude ühendustest ainult elektrivarustust. Hoone on elektriga varustatud naaberkinnistu Töökoja kaudu ja planeeringulahendusega säilitatakse olemasolev lahendus. 3.8 Tuleohutus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-6:2012/A2:2017) ning EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus. Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jääb hoonestus eelnimetatud määruse lisa 1 alusel VI kasutusviisi alla (laohoone). Lahtiseid ladusid ei kavandata. Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on minimaalseks hoonestuse tuleohutusklassiks TP-3. Konkreetse hoone tuleohutusklass määrata projekteerimise käigus (kui on teada täpsed näitajad) tulenevalt hoone tuletõkkesektsioonide piirpindalast, tuleohuklassist, töötajate arvust ja teistest näitajatest vastavalt kehtivatele nõuetele. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud hoonestusala jääb naaberkinnistutel paiknevast olemasolevast hoonestusest normikohasele kaugusele. Planeeritud hoonestusala on Karjääri jaam (kt 85101:011:0067) kinnistu poolses osas antud osaliselt kuni kinnistu piirini. Hoonestamisel lähemale kui 4 m krundi piirist tuleb vajadusel (koostöös Karjääri jaama kinnistu omanikuga) rakendada tuleohutuse tagamiseks erinevaid meetmeid, näiteks tulemüür. Tulemüüri vm ehitusliku abinõu vajadus määrata projekteerimise käigus. Vajalik suurim normveehulk 1. tuleohuklassi (tuleohuta) (eeldatav) puhul on 10 l/s 2 tunni jooksul. Tuleohuklass täpsustada projekteerimisel. Kui projekteerimisel määratakse 2. või 3. tuleohuklass, tuleb vastavalt tagada ka nõutud veevõtukoht ja normveehulk. Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht (mahuti 150 m 3 ) asub Sepikoja kinnistul ca 250 m kaugusel (vt skeem 3). Eeldatavalt vastab tuletõrje veevõtukoht nõutele ja väline tulekustutusvesi on võimalik saada nimetatud mahutist. Päästeautode juurdepääs planeeringualale on tagatud Harjutusväljaku tee katastriüksuselt (kt 85101:011:0066) läbi Sepikoja (kt 85101:011:0094) kinnistu. Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 11 Skeem 3. Tuletõrje veevõtukoha asukoht (tähistatud lilla ovaaliga). Planeeringuala on tähistatud sinise joonega ja juurdepääsutee punase joonega. 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Oluline on nõuetekohase valgustuse kasutamine kogu territooriumil. Kõrvaliste isikute alale sattumise eest ja vastupidi, alalt naaberkinnistule Karjääri jaam sattumise eest on territoorium lubatud piirata piirdega. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Territoorium hoida alati korras ja teostada kiired parandustööd. Projekteerimisel on soovitav ette näha videovalve. 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6, milles jõuti järeldusele, et puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju, küll võib positiivse mõjuna välja tuua territooriumi korrastamise. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine kogu territooriumil. 6 Narva-Jõesuu 04.06.2019 korralduse nr 281 Materjalide ladu kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine lisa 2 12 Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Narva-Jõesuu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis vajadusel ette näha suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada ka jäätmemajja/varjualuse alla või rajada süvamahutid (kogumismahutid võivad olla kogu tootmisterritooriumil vajalikes kohtades ühised). Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge radooniriskiga alale. Juhul, kui laohoone mahus kavandatakse olmeruume või töötajad peavad vastavalt töökorraldusele viibima hoones terve tööpäeva, tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendatud info 7 alusel ei pea tööstusalad ja töökojad täitma energiatõhususe miinimunõudeid, kuid nende rakendamine ei ole keelatud. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Soovitav on siiski tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid ja –territooriume ning looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teedel liiklejaid. Pinnasesse on lubatud immutada katustelt pärinev puhas vesi, kuid potentsiaalselt reostunud sademevesi tuleb enne immutamist puhastada ja see peab vastama VV 29.11.2012 määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestatud nõuetele. 3.11 Servituudi seadmise vajadus Servituudi seadmise vajadus on Harjutusväljaku tee katastriüksusele (kt 85101:011:0066) juurdepääsu tagamiseks. Olemasolevalt on Materjalide ladu ja Sepikoja kinnistu omanikeks üks juriidiline isik. Juhul, kui peaks muutuma Sepikoja kinnistu omanik, on planeeringulahenduse kohaselt vajalik 7 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 13 seada servituut ka Sepikoja kinnistule, et tagada juurdepääs Harjutusväljaku tee katastriüksuselt (kt 85101:011:0066) Materjalide ladu kinnistule. Servituutide seadmine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras. 3.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 3.13 Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringulahenduse realiseerimisel ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikuks kasutamiseks oleva tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik või valdaja ei või takistada raudtee kasutamist, halvendada oma tegevuse või tegevusetusega raudteehoiu tingimusi ja ohustada liiklust. Ehitustööde käigus ei tohi rikkuda Karjääri jaama katastriüksuse (kt 85101:011:0067) piiritähistust. Hiljemalt ehitusloa taotlemise staadiumis tuleb taotleda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning raudteevaldajalt ehitusseadustiku § 73 lg 3 kirjeldatud luba töödeks raudtee kaitsevööndis. Kogu ehitusperioodi jooksul tuleb järgida teede- ja sideministri 09.07.1999 määrust nr 39 Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine ja selle lisa 3 Ehitusgabariidi rakendamise juhend, mille kohaselt on ehitus-, remondi- ja muude tööde tegemisel keelatud rikkuda raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Enne ehitustegevusega alustamisest tuleb kolm tööpäeva ette informeerida Enefit Kaevandused AS-i ([email protected]). Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 15 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Elektrilevi OÜ kooskõlastus 28.06.2018, nr 1304694569, kooskõlastaja Priit Mägi. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, tehnovõrkude joonis ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastuskiri paikneb lisade kaustas. VKG Soojus AS Soojusvõrgud, VKG Soojus TAO insener Vadim Golyashevich. Kooskõlastatud 26.06.2018. Tempel tehnovõrkude joonisel lisade kaustas. Telia Eesti AS kooskõlastus 27.06.2018, nr 30482710, kooskõlastaja Jaan Purga. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, tehnovõrkude joonis, geodeetiline alusplaan ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastuskiri paikneb lisade kaustas. Gaasivõrgud AS, Virumaa regioonijuht Dmitri Makarov. Kooskõlastatud digitaalselt 15.05.2018 seletuskiri ja tehnovõrkude joonised (.pdf ja .dwg formaadid). Kooskõlastust tõendav digitaalallkirja kinnitusleht asub lisade kaustas. Järve Biopuhastus OÜ, Veevarustuse ja kanalisatsiooni insener Aleksandr Petuhhov. Arvamus 07.07.2018 nr 2-9/670 allkirjastatud digitaalselt. Arvamus asub lisade kaustas. Päästeameti Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Kristina Kazmin. Kooskõlastatud 27.07.2018 kirjaga nr 7.2-3.3/12759-2. Kooskõlastatud märkusega: projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh kehtivast Eesti Standardist EVS 812-7. Märkus on lisatud seletuskirja 30.07.2018. Kooskõlastuskiri asub lisade kaustas. Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas Materjalide ladu kinnistu detailplaneering 17 C - JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 500 3. Põhijoonis M 1 : 500   33.33 33.42 N Karjääri jaam 33.62 85101:011:0067 32.58 32.67 Transpordimaa 100% 33.44 33.31 20.70 ha S 33.33 33.02 32.67 33.36 33.32 33.32 33.43 33.02 33.33 32.64 32.72 33.87 33.09 33.26 a Pltvorm 32.84 t 32.65 Be 32.75 a Pltvorm 32.59 33.55 Bet 32.55 32.66 32.56 Materjalide ladu 85101:011:0084 32.82 32.64 HTootmismaa 100% Töökoja atvorm Bet 33.79 4 890 m² 85101:011:0092 Pl 32.67 Tootmismaa 100% 7 191 m² atvorm 33.64 Pl Bet 33.68 32.54 a Pltvorm 32.55 Bet 32.74 33.70 32.87 32.62 32.63 H 32.23 32.53 32.46 32.44 32.56 32.52 32.49 LEPPEMÄRGID: 32.44 32.59 32.54 Planeeringuala piir Katastriüksuse piir 32.64 32.94 32.36 32.55 Materjalide ladu nr476 . 32.51 85101:011:0084 32.49 Katastriüksuse nimetus, tunnus 32.93 32.27 32.99 32.39 Tootmismaa 100% sihtotstarve ja pindala 32.45 32.44 32.54 32.58 32.61 34.09 4 890 m² a Pltvorm Sepikoja 33.71 32.53 Bet 32.71 85101:011:0094 Olemasolev ehitis planeeringualal Harjutusväljaku teeninduskeskus 32.44 Tootmismaa 100% 32.66 32.56 85101:001:0799 32.61 32.45 10.05 ha Riigikaitsemaa 100% Olemasolev ehitis väljaspool 32.50 32.54 32.65 12.98 ha 32.60 planeeringuala 32.73 32.64 Territooriumisisene põhiline liikumistee vare 3H vare 32.38 32.25 Põõsas/mets 32.27 32.36 32.39 Madalpinge maakaabel 32.67 32.49 32.31 32.38 Keskpinge õhuliin H 32.38 vare 32.34 Raudtee kaitsevöönd 30 m 32.48 Märkused: 1. Planeeringualaks on kinnistu Materjalide ladu (kt 85101:011:0084) pindalaga 4 890 m². Planeeringuala piiri leppemärk on joonise loetavuse 32.11 32.74 H 32.04 32.10 huvides nihutatud katastripiiri leppemärgist lahku. vare 32.66 32.23 32.17 32.38 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ Hades Geodeesia (litsentsid nr 546 MA-k ja 411 MA) poolt jaanuaris 2019 mõõdistatud 31.93 topo-geodeetilist alusplaani (töö nr G1739). Mõõtkava on 1 : 500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. 32.01 31.77 32.46 32.30 Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko 32.49 Projektijuht Auto-Gamma F&F OÜ Narva-Jõesuu linn Raekoja plats 8 Jaana Veskimeister 32.48 32.45 Mustanina küla 32.46 31.93 Tartu 51004 31.90 32.08 32.26 Töö nimetus Koostaja 32.04 32.30 Jaana Veskimeister 32.44 Materjalide ladu kinnistu tel 740 9800 DETAILPLANEERING 32.42 31.74 [email protected] Kuupäev 18.06.2019 Joonis 32.08 32.43 32.43 32.43 32.37 Olemasolev 32.43 olukord 32.14 32.30 32.43 32.47 Töö nr 19003390 Mõõt 1:500 Joonise nr 2  33.33 33.42 N Karjääri jaam 33.62 85101:011:0067 32.58 32.67 Transpordimaa 100% 33.44 33.31 20.70 ha S 33.33 33.02 32.67 33.36 33.32 33.32 33.43 33.02 2. 33.33 32.64 32.72 7 33.87 33.09 33.26 a Pltvorm 32.84 t 32.65 Be 32.75 a Pltvorm 32.59 33.55 Bet 32.55 32.66 32.56 Materjalide ladu 85101:011:0084 32.82 4 32.64 HTootmismaa 100% Töökoja atvorm Bet 33.79 4 890 m² 85101:011:0092 Pl 32.67 Tootmismaa 100% 4 7 191 m² atvorm 33.64 Pl Bet 33.68 32.54 a Pltvorm 32.55 Bet 32.74 33.70 32.87 32.62 32.63 H 32.23 32.53 32.46 32.44 32.56 LEPPEMÄRGID: 32.52 32.49 4 Planeeringuala piir 5. 32.44 Katastriüksuse piir 2 32.59 32.54 8 Materjalide ladu 85101:011:0084 Katastriüksuse nimetus, tunnus 32.94 Tootmismaa 100% sihtotstarve ja pindala 32.64 32.36 4 890 m² 32.55 nr476 . 32.51 32.93 32.49 Olemasolev siliv ehitis 32.27 32.99 planeeringualal 32.39 32.45 32.44 32.54 32.58 32.61 34.09 Sepikoja a Pltvorm 33.71 Bet 32.53 Olemasolev ehitis väljaspool 32.71 85101:011:0094 Harjutusväljaku teeninduskeskus 32.44 planeeringuala Tootmismaa 100% 32.66 32.56 85101:001:0799 32.61 32.45 10.05 ha Riigikaitsemaa 100% Planeeritud hoonestusala 32.50 32.54 32.65 12.98 ha 32.60 EHITUSÕIGUSE TABEL: Juurdeehitise eeldatav asukoht 32.73 (vt märkus 3) 32.64 Materjalide ladu Planeeritud juurdepääs (vt märkus 3) vare 3H Krundi kasutamise sihtotstarve: vare 32.38 Planeeritud tee (vt märkus 3) laohoone maa (TL) 32.25 32.27 32.36 Planeeritud haljastuse puhvervöönd Hoone Hoone Hoonete 32.39 lubatud (vt märkus 4) 32.67 suurim lubatud suurim lubatud 32.31 maksimaalne 32.49 ehitisealune arv krundil: 32.38 H abs./suhteline 32.38 pind: 1 Olemasolev põõsas/mets (vt märkus 5) kõrgus: vare 1 750 m² 32.34 45,5 m/12,5 m 32.48 Madalpinge maakaabel Krundi pindala Keskpinge õhuliin 4 890 m² H 30 m 32.11 Raudtee kaitsevöönd 32.74 32.04 32.10 vare 32.66 32.23 32.17 32.38 Servituudi seadmise vajadus (vt märkus 6) 31.93 32.01 31.77 32.46 32.30 Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko 32.49 Projektijuht Auto-Gamma F&F OÜ Narva-Jõesuu linn Raekoja plats 8 Märkused: Jaana Veskimeister 32.48 32.45 Mustanina küla 32.46 31.93 Tartu 51004 1. Planeeringualaks on kinnistu Materjalide ladu (kt 85101:011:0084) pindalaga 4 31.90 890 m². Planeeringuala piiri leppemärk on joonise loetavuse huvides 32.08 32.26 Töö nimetus Koostaja 32.04 nihutatud katastripiiri leppemärgist lahku. 32.30 Materjalide ladu kinnistu Jaana Veskimeister 32.44 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud OÜ Hades Geodeesia (litsentsid nr 546 MA-k ja 411 MA) poolt jaanuaris 2019 mõõdistatud topo-geodeetilist tel 740 9800 DETAILPLANEERING 32.42 31.74 alusplaani (töö nr G1739). Mõõtkava on 1 : 500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. [email protected] Kuupäev 3. Illustreeriv lahendus kajastab maksimaalset ehitusõigust ja võimalikku krundisise tee ning juurdepääsu lahendust. Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. 04.09.2019 Joonis 4. Planeeritud puhverhaljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja see täpsustub 32.08 projekteerimise käigus. Vt seletuskiri ptk 3.6. 32.43 32.43 32.43 32.37 Põhijoonis 32.43 5. Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud ja põõsad, mis selguvad projekteerimise käigus. Vt seletuskiri ptk 3.6. 32.14 32.30 32.43 32.47 6. Servituudi seadmise ala on näidatud põhimõttelisena ja vajadusel (juhul, kui muutub Sepikoja kinnistu omanik). Töö nr 19003390 Mõõt Joonise nr 1:500 3