Kinnistu müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Rakvere notar Marika Saaver, kelle büroo asub aadressil Rakveres, Turu pl 3, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. 1 RAKVERE NOTAR MARIKA SAAVER Notari ametitegevuse raamatu registri nr. 783 KINNISTUTE MÜÜGILEPING JA ASJAŐIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Rakvere notar Marika Saaver, notaribüroos, Rakveres Turu plats 3, kaheksandal augustil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (08.08.2019.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Aino Muhel, isikukood 44204074924, aadressiga Jootme Keskus 3-7, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond (sihtnumber 73603) (elektronposti aadress: [email protected]), kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, edaspidi nimetatud müüja; Eesti Vabariigi nimel Kaitseministeerium, mis on registreeritud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikood 70004502 all, aadressiga Sakala tn 1, Tallinn, 15094, elektronposti aadress: [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse alusel, edaspidi nimetatud ostja esindaja. Osalejad koos edaspidi ühiselt pooled ja kes avaldavad soovi sõlmida alljärgneva kinnistute müügileping ja asjaõigusleping, edaspidi nimetatud leping. 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu ese I 1.1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse on kantud kinnistusregistri registriossa nr 1142336, kinnistu nimetusega Liiva, järgmiste andmetega: katastritunnus 40002:002:1190, pindala 11,11 ha, aadress Liiva, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Teise jakku on omanikuna sisse kantud Aino Muhel (isikukood 44204074924). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.1.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksus katastritunnusega 40002:002:1190 on hoonestamata. 1.2. Lepingu ese II 1.2.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse on kantud kinnistusregistri registriossa nr 1201536, kinnistu nimetusega Oja, järgmiste andmetega:  2 katastritunnus 40002:002:1142, pindala 15843,0 m², aadress Oja, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 40002:002:1141, pindala 8,22 ha, aadress Oja, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) Teise jakku on omanikuna sisse kantud Aino Muhel (isikukood 44204074924). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksused katastritunnusega 40002:002:1142 ja 40002:002:1141 on hoonestamata. 1.3. Lepingu ese III 1.3.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse on kantud kinnistusregistri registriossa nr 1142236, kinnistu nimetusega Toominga, järgmiste andmetega: katastritunnus 40002:002:1152, pindala 3,03 ha, aadress Toominga, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 40002:002:1151, pindala 8,59 ha, aadress Toominga, Jootme küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%) Teise jakku on omanikuna sisse kantud Aino Muhel (isikukood 44204074924). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksus katastritunnusega 40002:002:1151 on seotud: hoone Elamu, ehitisregistri koodiga 107020155, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 130 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata, hoone saun, ehitisregistri koodiga 107020156, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 19 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata, hoone Küün-laut, ehitisregistri koodiga 107020158, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 140 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Riiklikus ehitisregistri elektroonilises andmebaasis dokumendid ehitusloa ja kasutusloa kohta puuduvad. Katastriüksus katastritunnusega 40002:002:1152 on hoonestamata. 1.4. Edaspidi nimetatakse lepingu punktis 1.1. lepingu ese I, lepingu punktis 1.2. lepingu ese II, lepingu punktis 1.3. lepingu ese III ühiselt lepingu esemed. 1.5. Vastavalt e-notari infosüsteemi andmetele on Katastriüksuse 40002:002:1190 kitsendused: Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 111131 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 111131 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud)., Katastriüksuse 40002:002:1142 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 15843 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 15843 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala).  3 Katastriüksuse 40002:002:1141 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 82220 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 7679 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 82220 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala)., Katastriüksuse 40002:002:1152 kitsendused: Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 30344 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 30344 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud). Katastriüksuse 40002:002:1151 kitsendused: Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 85887 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 44 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (SUUGA-JOOTME MK.); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 85887 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Tapa linnakud); Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 10525 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 493 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (õhuliin). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 21.01.2003.a. määrus nr.17) (RT I 2003, 10,49); Valitsejateks: Keskkonnaministeeriumi Järvamaa Keskkonnateenistus, Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus ja Jõgevamaa Keskkonnateenistus (igaüks oma halduspiires). 2. POOLTE AVALDUSED 2.1. Müüja kinnitab, et: 2.1.1. lepingu esemed on tema omandis ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, et neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. Lepingu esemeteks olevatel kinnistutel kasvava metsa raieõigust ei ole võõrandatud või mistahes muul viisil käsutatud. Lepingu esemeteks olevatel kinnistutel ei ole alates 20.05.2019.a teostatud kasvava metsa mistahes raietöid. Lepingu esemetel ei ole keskkonnareostust, sellist reostust ei ole esinenud 3 aasta jooksul enne käesoleva lepingu sõlmimist ja müüjale ei ole tehtud vastavasisulisi ettekirjutusi. 2.1.2. lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti peale lepingu punkti 1.5. nimetatud kitsenduste temale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid (sealhulgas pole talle esitatud teateid ega avaldatud infot projekteeritavate kitsenduste planeerimisest lepingu esemete suhtes);  4 Lepingu esemeteks olevad maad ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, lepingu esemete suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi ning nende suhtes ei ole kinnistusjaoskonnale esitatud kinnistamisavaldusi, 2.1.3. lepingu esemetel ei ole mingeid temale teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 2.1.4. lepingu ese I ja lepingu ese II on hoonestamata; 2.1.5. lepingu esemeks III olev kinnistu on hoonestatud ja kinnistul asuvad ehitised on tema omandis mida ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sealhulgas üüri-, rendi- pandi- ega muu õigusega) ja elamu aadress ei ole registrisse kantud kellegi elukohana ja kinnistul asuval elamul puudub energiamärgis; 2.1.6. Lepingu esemel III ei ole mingeid käesolevas lepingus nimetamata eritunnuseid ega puuduseid, mille fikseerimist käesolevas lepingus ta peaks vajalikuks. Organisatsioonid ja asutused, kes on tarninud ja osutanud müüjale elektri ja muid sarnaseid olmeteenuseid, ei ole esitanud müüjale ettekirjutusi ega pretensioone, mille täitmata jätmise tõttu neid teenuseid osutavad organisatsioonid ja asutused võivad lõpetada ja/või peatada eelpool nimetatud teenuste osutamise; 2.1.7. lepingu eset III kui vallasasja ei ole koormatud pandiõigustega, millised oleksid kehtivad ja hüpoteegiks ümber registreerimata; 2.1.8. ta on tasunud kõik lepingu esemete kasutamisega seotud maksed; 2.1.9. lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusjaoskonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.10. lepingu esemetel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maaaluseid tehnovõrke ega –rajatisi ja lepingu esemelt I on juurdepääs avalikule teele, lepingu esemelt II on juurdepääs avalikule teele, lepingu esemelt III on juurdepääs avalikule teele; 2.1.11. katastriüksuse 40002:002:1190 kõlvikulises koosseisus on 6,92 ha metsamaad, 4,0 ha rohumaad, 0,19 ha muud maad; katastriüksuse 40002:002:1142 kõlvikulises koosseisus on 12701 m² metsamaad, 3006 m² rohumaad, 136 m² muud maad; katastriüksuse 40002:002:1141 kõlvikulises koosseisus on 1,54 ha metsamaad, 6,34 rohumaad, 0,34 ha muud maad; Katastriüksuse 40002:002:1151 kõlvikulises koosseisus on 0,67 ha metsamaad, 0,46 ha õuemaad, 7,02 ha haritavat maad, 0,44 ha muud maad; Katastriüksuse 40002:002:1152 kõlvikulises koosseisus on 1,83 ha metsamaad, 1,09 haritavat maad, 0,11 muud maad; 2.1.12. ta ei ole abielus ja ei ole sõlminud kooselulepingut ja lepingu esemed on tema lahusvarad; 2.1.13. temale ei ole esitatud pankrotihoiatust, tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust. 2.2. Ostja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. ostja on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud ostjale müüja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuste plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest; 2.2.2. ostja on teadlik lepingu esemete suhtes kehtivatest kinnisomandi seadusjärgsetest kitsendustest ning on teadlik lepingu esemete suhtes kehtestatud kasutuspiirangutest ja kohustustest, ei loe neid lepingu esemete puudusteks ja kohustub neid järgima; 2.2.3. ostja on üle vaadanud lepingu esemeks III olevad ehitised ning ostjale müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel  5 teadlik ehitiste seisukorrast; 2.2.4. temale käesoleva tehingu tegemiseks antud volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ja tal on kõik õigused sõlmida leping selles toodud tingimustel (Ministri käskkiri nr.219-19.07.2019.a. kinnisasja avalikes huvides omandamine ja volitatud asutuse määramine ja Tallinna notar Merle Saar-Johanson poolt 15.03.2017.a. notari ametitegevuse raamatu reg. nr.744 all tõestatud volikiri); 2.3. Pooled kinnitavad, et 2.3.1. nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude (sealhulgas kinnisasjaga seotud looduskaitseliste kitsenduste ja projekteeritavate looduskaitsealade, juurdepääsu avalikule teele) täiendavat kontrollimist ka teabenõude korras vastavaid andmeid omavatelt ametiasutustelt ja registripidajatelt notari poolt; 2.3.2.nad on teadlikud, et lepingu esemel III asuvale elamule ei ole tellitud energiamärgist ja ei loe seda lepingu eseme puuduseks; 2.3.3. nad on teadlikud asjaolust, mille kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi; 2.3.4. nad peavad notari antud selgitusi lepingu sõlmimisel ammendatavateks ning vaatamata kõigile käesolevas lepingus esitatud andmetele ja notari poolt antud selgitustele soovivad osalejad sõlmida lepingu selle toodud tingimustel ja võtavad sellest tulenevad riskid enda kanda; 2.3.5. nad on teadlikud, et käesoleva lepingu punktis 2.2.4. nimetatud Ministri käskkirja on võimalik 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, vaatamata sellele soovivad nad sõlmida käesoleva lepingu ja võtavad võimalikud kahjunõuded enda kanda. 3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA MÜÜGIHIND 3.1. Müüja müüb lepingu esemed ostjale ning ostja ostab lepingu esemed (Lääne- Virumaal Tapa vallas Jootme külas asuvad Liiva (kinnistu registriosa nr 1142336), Oja (kinnistu registriosa nr 1201536) ja Toominga (kinnistu registriosa nr 1142236)) hinnaga kakssada üheksateist tuhat seitsekümmend üheksa (€219 079) eurot, millest: 3.1.1. kaheksakümmend kolm tuhat nelikümmend kaks (€83 042) eurot on Liiva kinnisasja väärtus ja hüvitis saamata jääva tulu eest vastavalt KAHOS § 11 lõikes 2 sätestatule; 3.1.2. nelikümmend üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa (€41 789) eurot on Oja kinnisasja väärtus ja hüvitis saamata jääva tulu eest vastavalt KAHOS § 11 lõikes 2 sätestatule; 3.1.3. viiskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend neli (€56 634) eurot on Toominga kinnisasja väärtus ja hüvitis saamata jääva tulu eest vastavalt KAHOS § 11 lõikes 2 sätestatule; 3.1.4. kolmkümmend kuus tuhat kakssada üheksakümmend kolm (€36 293) eurot on täiendav hüvitis kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest vastavalt KAHOS § 15 lõikes 3 sätestatule; 3.1.5. üks tuhat kakssada (€1200) eurot on täiendav hüvitis elamiseks kasutatava hoone kaotuse eest vastavalt KAHOS § 16 sätestatule; 3.1.6. ükssada kakskümmend üks (€121) eurot on täiendav hüvitis kinnisasja menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest vastavalt KAHOS § 17  6 lõikes 1 sätestatule, milline summa on ostja poolt müüjale käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks tasumata. 3.2. Ostja kohustub tasuma peale käesoleva lepingu sõlmimist müügisumma kakssada üheksateist tuhat seitsekümmend üheksa (€219079) eurot Aino Muhel arvele nr. EE522200221071963900 viie (5) pangapäeva jooksul arvates ostja kandmisest kinnistusraamatusse omanikuna. 3.3. Müüja avaldab, et ta on nõus müügisumma kandmisega käesolevas lepingu punktis 3.2. nimetatud tingimustel, millega loetakse müügisumma müüjale tasutuks. 4. VALDUSE ÜLEANDMINE 4.1. müüja ja ostja esindaja on kokku leppinud, et lepingu esemete otsene valdus loetakse müüja poolt ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega, 4.2. müüja kohustub mitte halvendama lepingu esemete seisundit ajal, mil need on müüja valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu esemete eest ning andma lepingu esemad ostjale üle seisundis, millises see oli ostja poolt lepingu esemete ülevaatamise momendil. Lepingu esemete juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle otsese valduse üleandmisel; 4.3. müüja kannab kõik lepingu esemetega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Pooled on lepingu eseme I omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ning ostja, oma esindaja isikus, avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 1142336 teises (II) jaos senine kanne Aino Muhel (isikukood 44204074924) kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.2. Pooled on lepingu eseme II omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ning ostja, oma esindaja isikus, avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 1201536 teises (II) jaos senine kanne Aino Muhel (isikukood 44204074924) kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 5.3. Pooled on lepingu eseme III omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ning ostja, oma esindaja isikus, avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 1142236 teises (II) jaos senine kanne Aino Muhel (isikukood 44204074924) kohta ning omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED - Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. - Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning ostjale on ohtlik ostuhinna tasumine müüjale enne, kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.  7 - Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse ostuhind notarikontole ning notar väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. - Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. - Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. - Võlaõigusseaduse § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. - Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. - Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. - Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. - Võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kuid ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. - Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. - Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnevata kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja  8 lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). - Võlaõigusseaduse § 499 lg 1 kohaselt peab ehitise kindlustanud kindlustusandjale viivitamatult teatama ehitise aluse kinnistu hüpoteegiga koormamisest. - Võlaõigusseaduse § 501 kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingust tulenevat kohustust ja kindlustusandja vabaneb seetõttu oma täitmise kohustustusest kindlustusvõtja ees, peab kindlustusandja siiski täitma kohustuse hüpoteegipidajale, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vabaneb oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees, kuna kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Võlaõigusseaduse § 502 kohaselt läheb hüpoteek ulatuses, milles kindlustusandja selliselt nõude rahuldas, üle kindlustusandjale. - Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. - Vastavalt käibemaksuseadusele ei maksustata kinnisasja või selle osa käivet; maksustatakse ehitise või ehitise osa ehitusseaduse tähenduses ja selle aluse maa võõrandamist enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning ilma ehitisteta kruntide võõrandamist. Käibemaksuseaduse rakendussätete kohaselt ei maksustata käibemaksuga ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutamiselevõttu ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist kui ehitamist on alustatud või maatükk on soetatud enne 1 maid 2004. - Vastavalt maamaksuseaduse §-le 7, kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama maa asukohajärgset Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struktuuriüksust. Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. Kui tähtpäevaks tasumata maamaksusummalt arvutatud intress on väiksem kui 5 eurot, jäetakse intress arvestamata ja intressinõue esitamata. - Vastavalt maamaksuseaduse §-le 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kinnistusraamatus mittekajastuvale maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. - Maamaksuseaduse § 10 kohaselt, kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. Maa koormamisel hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja või kasutusvaldaja. - Ehitusseadustik § 66, 67, 68. Energiamärgis  9 Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.Kui hoones puudub ühine küttesüsteem, võib selle hoone eraldi kasutatava osa kohta anda eraldi energiamärgise. Energiamärgise annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Projekteeritava ehitise kohta antud energiamärgise andmed kantakse ehitisregistrisse hiljemalt ehitise kasutamise teatise või kasutusloa taotluse esitamisel. Selleks et võimaldada hoone ostmisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikul teha teadlik valik, peab hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi. Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris.. - Vastavalt Notariaadimäärustik § 37-le on notar osalejate taotlusel õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teadet rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise kohta, teadet ostueesõigust omavale isikule müügilepingu sõlmimise ja selle sisu kohta. - Vastavalt notariaadimäärustiku §-le 23¹ on tehinguosalisel pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist X-tee teenusena riigiportaali www.eesti.ee kaudu juurdepääsuõigus endaga seotud notariaalselt tõestatud dokumendile. - Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lg-le 2 volitus lõpeb, kui: 1) esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud; 2) tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks; 3) volituse tähtaeg möödub; 4) saabub äramuutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine; 5) esindatav võtab volituse tagasi; 6) esindaja loobub volitusest; 7) see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust; 8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb; 9) esindatav sureb; 10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; 11) kuulutatakse välja esindatava pankrot; 12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus. - Asjaõigusseaduse § 172. Reaalservituudi mõiste (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks,  10 välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. § 173. Reaalservituudi tekkimine (1) Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (5) Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. - Asjaõigusseadus § 156. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (2) Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. 7. NOTARI POOLT ON KONTROLLITUD 7.1. osalejate isikusamasus; 7.2. lepingu esemete kinnistusraamatu kanded vastavalt kaheksandal augustil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (08.08.2019.a.) elektrooniliste kinnistusregistri väljatrükkide alusel. 7.3. lepingu esemete kuulumine müüja lahusvara hulka ja lepingu esemete käsutusõiguse olemasolu vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 1142336, registriosa nr 1201536, registriosa nr 1142236 väljatrükkidele, omandamise dokumendile; 7.4.müüja perekonnaseis vastavalt isikuandmete päringule rahvastikuregistri andmete alusel; Ametlikes Teadaannetes ei nähtu kandeid (pankrotimenetluse teated, täitemenetluse teated) müüja kohta. 7.5. ostja esindaja volitused vastavalt volikirjale. Ametlikes Teadaannetes ei nähtu kandeid volikirja tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. 8. LÕPPSÄTTED 8.1. Pooled avaldavad, et: 8.1.1.lepingu sõlmimisega seotud notaritasu: Kinnistute müügileping ja asjaõigusleping 685,10 eurot (tehinguväärtus 219 079,00 eurot: notari tasu seaduse § 3,4,5,22,23).+ käibemaks 20 % 137,02 eurot. Kokku 822,12 eurot + eeltoodud tasule lisandub ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 lg 1 kohaselt 0.19 eurot + k/m(20%) 0.04 eurot iga A4 formaadis lehe eest ning digitaalärakirja tasu vastavalt notari tasu seaduse §31-15 ja § 35 lg 1 kohaselt 12.75 eurot (lisandub k/m 20%) + iga A4 formaadis lehe eest 0.19 eurot + k/m (20%) 0.04 eurot tasub vastavalt nendevahelisele kokkuleppele ostja; Vastavalt notari tasu seadusele § 38 lg 2 mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt;  11 8.1.2.lepingu alusel kinnistusraamatusse tehtavate kannete eest uue omaniku sisse kandmine vastavalt Riigilõivuseadusele § 25 riigilõivuvaba. 8.1.3.lepingus nende poolt esitatud andmed on tõesed ja selles on kajastatud kõik käesoleva tehinguga seotud nendevahelised kokkulepped ja tähtsust omavad asjaolud ning nad kinnitavad, et saavad aru lepingu sisust ja lepingust tulenevatest õiguslikest tagajärgedest. 8.1.4.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale. 8.1.5.Osalejad avaldavad, et nad ei soovi vastavalt Notariaadiseaduse § 30-le, et notar koostaks ja edastaks pooltele käesoleva tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad (s.h. ka Maakohtu kinnistusjaoskonna otsuseid). 8.1.6.Osalejad annavad nõusoleku viia käesolev leping kooskõlla kinnistuskohtuniku ettekirjutusega ja volitavad notarit tegema lepingus parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda lepinguosaliste vahelisi kokkuleppeid ning ei too kaasa lepinguosaliste tahtevastaseid tagajärgi. 8.2.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes(1) originaaleksemplaris, mis säilib Rakvere notar Marika Saaveri notaribüroos. 8.3.Notar esitab digitaalärakirja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusjaoskonnale viie (5) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise eest ette nähtud notaritasu ning lepingu alusel taotletavate kannete eest ette nähtud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi saamisest. Täitemenetluse seadustiku kohaselt kuulub täitmisele notari tasu maksmise arve. Käesoleva akti koostamise päeval väljastatakse notariaalaktist ärakirjad Aino Muhel´le ja Eesti Vabariik esindajale. Osalejad loobusid notariaalaktis viidatud dokumentide ette lugemisest ja notariaalaktile lisamisest ja avaldavad, et neile on dokumentide sisu teada. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud. Notariaalakt on antud notariaalakti tõestaja poolt osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. ___________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi, allkiri ___________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi, allkiri