dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Tähelepanu juhtimine isikuandmete kaitse asjas

Andmekaitse Inspektsioon · 12. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/93-4
Registreeritud
12. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Apollo Group OÜ, Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Agnes Järvela (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)

Failid

  • 📎Tähelepanu juhtimine isikuandmete kaitse asjas.pdf539 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Mauri Kristjan Dorbek juhatuse liige Apollo Group OÜ Meie 12.02.2024 nr 2.1.-5/24/93-4 [email protected], [email protected] Lp Helen Metsvaht juhatuse liige Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS [email protected] Tähelepanu juhtimine isikuandmete kaitse asjas Andmekaitse Inspektsioon sai märgukirja seoses sellega, et Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuva Blenderi smuutibaari müügileti ja makseterminali kohal asub poolvarjatud kohas kaamera. Märgukirjast ilmnes, et leti ees kohas, kus tavaliselt Blenderi klient seisab ja makseid sooritab, on iluliistude või laepaneelide ribide taga poolvarjatud kohas kaamera. Kaamerasilm oli suunatud otse alla ehk maksete sooritamise alale. Blenderis tööl olnud teenindaja ei olnud teadlik, et antud kohta oli kaamera paigutatud. Ühtlasi oli algselt selgusetu, kellele kaamera kuulub. Osapoolte vahel toimunud suhtluse tulemusena ilmnes, et kaamera kuulub Blenderile ja 16.01.2024 keerati selle filmimise suund ümber. Eelnevast tulenevalt juhib inspektsioon kaamerate kasutamisega seoses nii Blenderi (Apollo Group OÜ) kui ka Rocca al Mare kaubanduskeskuse tähelepanu isikuandmete kaitse nõuetele. Andmekaitse Inspektsiooni selgitused Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning vastavatest eriseadustest. 1. Isikuandmete töötlemise alused Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid. Isikuandmete vastutav töötleja – asutus, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle kasutamise eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM art-s 6 nimetatud töötlemise seaduslikkuse (vt allpool õigustatud huvi selgitust) ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Kusjuures lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende põhimõtete täitmist tõendama.1 1 IKÜM art 5 lg 2. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise põhimõtetest. a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a) Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas IKÜM-i ja isikuandmete kaitse seadusega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul nii töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. Kirjelduse kohaselt oli kaamera poolvarjulises kohas ja selgusetu oli, kellele kaamera kuulub. See teave peaks aga andmesubjektidele olema nähtav ja kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega inimesele avaldada - kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt; - millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning - kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta. Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks. Kaubanduskeskuse puhul tuleks teavitamisel eristada alasid, kus klient liigub ja videovalvega seotud vastutavaid töötlejaid. Keskusesse sisenedes ja selle üldalal liikudes saab klient videovalvealasse sisenedes videovalvest teada reeglina keskuse ustel olevatelt teavitussiltidelt. Kui aga mõni konkreetne keskuses tegutsev kaupleja kasutab oma kauplemispinnal enda videovalvet, siis on ta selles osas ise vastutav töötleja ja peab samuti andmesubjekti sellisest videovalvest teavitussiltidega teavitama. Seega ei saa pidada piisavaks kaubanduskeskuse ustel olevaid üldisi videovalve teavitussilte juhul, kui Blender kaubanduskeskuses tegutseva ettevõttena kasutab videovalvet, mille osas on ta vastutav töötleja, kuivõrd sellisest videovalvest peab ta samuti andmesubjekte enda teavitussiltidega teavitama. Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14. Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele. b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg 1 punktid b, c ja e) Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttele, tuleb: 1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt; 2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid. Leti kohale klientide maksealale suunatud kaamera puhul on küsitav, mis on selle eesmärk. Küsitav on, miks sellisel viisil kogutud isikuandmeid vaja läheb. Lisaks isikuandmetele on selliselt paigaldatud kaamera puhul oht, et kõrvalistele isikutele saab teatavaks kliendi maksmisega seotud konfidentsiaalne teave (pangakaardi pin-kood). Kui kaamera oli paigutatud eesmärgiga kontrollida töötajaid ja nende tegevust kassas, siis juhib inspektsioon tähelepanu sellele, et kaamerate paigaldamise eesmärgiks ei saa olla töötajate reaalajas jälgimine ega tema tegevuse kontrollimine. Lisaks on oluline tagada töötajatele võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, paigutades kaamerad näiteks selliselt, et need ei rikuks töötaja privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei ole seotud tööprotsessiga. 2 (4) Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kõnealuse kaamera puhul kaardistada, milliseid andmeid tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on ja kas selleks on vaja just leti kohal olevat kaamerat. Hinnata tuleb sedagi, et kui kaamera suunda ja vaatevälja on muudetud, kas see täidab enam üldse seatud eesmärki või tuleks antud kaameraga isikuandmete töötlemine lõpetada. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.2 Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.3 c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f) Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta. 2. Õigustatud huvi analüüs Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele – õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid“. Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm tingimust: - vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on andmetöötluseks õigustatud huvi; - isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks; - vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused. Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev (st mitte spekulatiivne). Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada. Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest, avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku 2 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39. 3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121, leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf. 3 (4) õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve. Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega. Kokkuvõttes palume teil - vaadata üle oma kaamerate asukohad ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk; - selge peab olema, kellele kaamera kuulub; - samuti tuleb kaamerate kasutamisel paigaldada teavitussilt (-sildid). Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate lisainfot isikuandmete töötleja üldjuhendist. Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon võib igal ajal ette teatamata kontrollida kaamerata kasutamise õiguspärasust ning õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid. Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse. Lugupidamisega Agnes Järvela jurist peadirektori volitusel 4 (4)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel