dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 29. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/407-2
Registreeritud
29. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

Sisu (failidest)

Lp Kristi Madismäe Teie 12.02.2024 Osakonnajuhataja Meie 29.02.2024 nr 2.1-5/24/407-2 Riigi Tugiteenuste Keskus E-post: [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kuidas käituda olukorras, kui asutuse poolt saadetud kirja saatja aadressiks on [email protected], kuid inforegistrites on sama aadress märgitud ka asutuse aadressiks, siis kas selle võib võtta aluseks, et tegemist on avaliku aadressiga ja seega pole vaja AK piirangut määrata. Eeldus on see, et tööalased kirjad saadetakse tööalastelt e-posti aadressidelt ja isiklikud kirjad isiklikelt kontaktidelt. Paraku tihti on nii korteriühistute kui ka MTÜ e-posti aadressiks, kellegi füüsilise isiku nimeline e-posti aadress. Kui sama aadress on Äriregistrisse antud ka asutuse aadressiks ning kirja sisust on arusaadav, et tegemist on juriidilise isiku pöördumisega, siis tuleks sellist aadressi käsitleda juriidilise isiku aadressina ja siis see piirangut ei vaja. Samuti võib juriidilise isiku aadressina käsitleda sellist aadressi kui kirja saatjaks on näiteks märgitud Mari Maasikas juhatuse liige. Sellisel juhul saab eeldada, et tegemist asutuse kirjaga, mis on saadetud asutuse aadressilt. Kui isiku nime all tööalast ametinimetust ei ole, kuid sama aadress on avalik mõnes muus inforegistris, siis peaks teadma, kust sellise inforegistri andmed pärinevad ja kui usaldusväärsed need on. Kui andmed pärinevad Äriregistrist, siis on tegemist asutuse kontaktidega. Siinkohal pean siiski vajalikuks ka märkida, et kui asutuse aadressiks on füüsilise isiku aadress, siis peab alati hindama ka põhjalikult kirja sisu, kuna ilmselt samalt aadressilt saadab isik ka oma isiklikke kirju. Kui kirja sisusust ei saa järeldada, et tegemist on asutuse pöördumisega ning kiri ei sisalda ta ametikoha, siis tuleks lugeda sama aadressi füüsilise isiku aadressiks. Samuti võib ka isik oma eraelu puudutava kirja saata näiteks oma tööalaselt meiliaadressilt. Ehk siis alati tuleb nii kontakte kui kirja sisu hinnata koosmõjus. Kui aga pole üheselt arusaadav, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isiku aadressiga ja seda ei nähtu ka allkirjastaja andmetest (puudub ametinimetus), siis tuleks siin tugevamini kaitsta eraelu puutumatust ja kehtestada dokumendile piirang. Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste tekkimisel olen meeleldi nõus neile vastama. Lugupidamisega Elve Adamson Andmekaitse Inspektsiooni Jurist Peadirektori volitusel
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →