dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 29. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/565-1
Registreeritud
29. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jürgenson Perearstikeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2024

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: "Triin Perkson" <[email protected]> Saaja: "AKI info" <[email protected]> Teema: Küsimus perearstikeskusest - kindlustusfirmadele terviseinfo edastamine surmajärgselt Kuupäev: 2024-02-29 13:41 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Pöördun teie poole seoses küsimusega - tihtipeale pöörduvad keskuste poole kindlustusfirmad, kes soovivad saada patsientide terviseandmeid, ning toovad välja seadusepügala, mis ütleb, et kui kindlustustusandjal on õigustatud huvi kindlustuslepingu täitmiseks, on terviseandmete saatmine vajalik: Vastavalt kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 219, lõige 1 kohaselt edastab riigi- või kohaliku omavalituse asutus, tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik ilma andmesubjekti nõusolekuta kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed (sh terviseandmed) on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Tavapärane praktika sel juhul on see, et vaadatakse üle, kas oluline terviseinfo on patsiendi osas digilukku saadetud ning palutakse patsiendil ise kindlustusandjale info edastada. Saame aru, et sellisel juhul läheb info käsitlus GDPR alla. Kuidas aga on siis, kui kindlustus taotleb hukkunud isiku terviseandmeid? Sel puhul saan aru, et selline juhtum enam GDPR alla ei kuulu ja sellel on omad erisused. Endiselt ei tahaks otse kindlustusandjale infot edastada - kohe tekib küsimus, kuhu maani kulgeb õigustatud huvi? Kas info edastamise õigus on pärija käes? Mis saab siis, kui pärija keelab info edastamast ja kindlustus nõuab info edastamist? Aastaid tagasi on olnud juhtum, kus mõlemad osapooled on keskust kohtuga ähvardanud, kahjuks ma ei tea, mis sellest lõpuks sai. Paluksin kommentaari ja juhiseid, kuidas sellises olukorras oleks juriidiliselt korrektne käituda. Kõike head soovides / Kind regards, dr Triin Perkson .
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →