ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Vello Raja Teie 25.01.2024 nr
Kristiine Linnaosa Valitsus
[email protected] Meie 27.02.2024 nr 2.1.-5/24/235-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Teie seisukoht selles küsimuses erineb väga palju tööinspektsiooni seisukohast, seetöttu
sooviksime teilt täpsustusi, kas kodukontori lepingute sõlmimiseks võib tööandja pilte küsida või
mitte.
https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend
Toon väja teksti leheküljelt 39.
Millal on nõusolek kehtiv?
Nõusolek on vabatahtlik tahtveavaldus, millega isik teadlikult lubab oma isikuandmete
töötlemist. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult antuks, kui isikul puudub vaba valikuvõimalus või
ta ei saa nõusoleku andmisest kahjulike tagajärgedeta keelduda või seda tagasi võtta. Nõusolek
ei ole antud vabatahtlikult, kui näiteks teenust ostes puudub valikuvõimalus elektroonilise
reklaami saamise osas („Me ei sõlmi Teiega seda lepingut, kui Te ei ole nõus meilt edaspidi
uudiskirju ja soodsaid pakkumisi saama!“). Sama kehtib ka olukorras, mil isikul puudub
võimalus anda nõusolek iga andmetöötluse eesmärgi puhul eraldi. Nõusolekut ei loeta
vabatahtlikult antuks olukorras, kus inimene ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras
(eriti avaliku sektori asutuse puhul või töösuhetes) ning on vähetõenäoline, et isik andis
konkreetses olukorra nõusoleku vabatahtlikult.
tööelu koduleht väidab järgmist:
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 3 kohaselt on tööandja ja töötajad kohustatud
ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Seega peavad pooled kaugtöö töökeskkonna riskide
hindamiseks kokku leppima, kuidas kodust töökeskkonda hinnatakse, kas piltide või video abil
või lubab töötaja isegi töökeskkonnaspetsialisti oma koju. See on valikute koht. Kui töötaja
keeldub kõigist võimalustest, siis ei tee ta koostööd ning tööandja võib keelduda sõlmimast
kaugtöö kokkulepet. https://www.tooelu.ee/et/34/mis-kaugtoo-millal-voib-kaugtood-
teha#kaugtootaja-tootervishoiu-ja-ohutuse-juhis
Tänan märkamise ning teemale tähelepanu juhtimise eest.
Nagu ka ise olete välja toonud, siis esinevad ehk mõningad ebatäpsused selgituste jagamisel nii,
et kõik saaksid selge pildi asjakohastest õiguslikest alustest viidatud andmetöötluse korral.
Saame selgitada, et oleme tööinspektsiooniga koostööd tegemas, et oma seisukohti ühtlustada.
Siinkohal saame märkida, et ka Teie välja toodud lõigus ei ole tööelu portaal selgelt väljendanud,
et selliste andmete töötlemine toimuks nõusoleku alusel (IKÜM artikkel 6 lg a), mistõttu tekitab
selgitus natukene segadust. Eelkõige võiks selliste andmete töötlemine Andmekaitse
Inspektsiooni hinnangul tulla kõne alla õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6 lg f) alusel. Järgnevalt
selgitame lühidalt, miks me nii arvame.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Andmekaitse Inspektsioon seisukohtade õiguslikud alused tulenevad isikuandmete kaitse
üldmäärusest ning muudest asjakohastest seadustest. Nimelt isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja
andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud
õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult
vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi
viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Õiguslike
aluste mitteammendav loetelu tulenebki IKÜM artiklist 6.
Ehk siis andmetöötlejal tuleb selgitada, miks tal on vajalik just sellist andmete koosseisu ning
mis eelise need kogumis annavad. Informatsiooni (sh milline on kodukontor) saamise
õiguslikuks aluseks võikski olla eelduslikult õigustatud huvi. Kuid ka sellisel juhul näiteks
minimaalsuse põhimõtet järgides saaks paluda töötajal endal esmalt kirjeldada oma töötingimusi.
Kui kirjeldusest põhjendatud alustel ei piisa, siis saab juba edasi kaaluda, kas oleks vajalik
näiteks pilti töölauast, kus töötatakse ja mitte kogu ruumist vms.
Teadmiseks, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks
olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel
on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte
andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi.
Nõusoleku osas saate täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud
nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete
töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik).
Kindlasti on Teil võimalus pöörduda andmekaitseliste küsimuste korral (sh võimalike ebakõlade
korral asutuste vahel) ka Kristiine Linnaosa Valitsuse andmekaitsespetsialisti Merit Valgjärve
poole e-postiaadressil
[email protected]. Teie andmekaitsespetsialistil on laialdased
teadmised selliste küsimuste lahendamisel.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)