dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 27. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/235-2
Registreeritud
27. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kristiine Linnaosa Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf420 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Vello Raja Teie 25.01.2024 nr Kristiine Linnaosa Valitsus [email protected] Meie 27.02.2024 nr 2.1.-5/24/235-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Teie seisukoht selles küsimuses erineb väga palju tööinspektsiooni seisukohast, seetöttu sooviksime teilt täpsustusi, kas kodukontori lepingute sõlmimiseks võib tööandja pilte küsida või mitte. https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend Toon väja teksti leheküljelt 39. Millal on nõusolek kehtiv? Nõusolek on vabatahtlik tahtveavaldus, millega isik teadlikult lubab oma isikuandmete töötlemist. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult antuks, kui isikul puudub vaba valikuvõimalus või ta ei saa nõusoleku andmisest kahjulike tagajärgedeta keelduda või seda tagasi võtta. Nõusolek ei ole antud vabatahtlikult, kui näiteks teenust ostes puudub valikuvõimalus elektroonilise reklaami saamise osas („Me ei sõlmi Teiega seda lepingut, kui Te ei ole nõus meilt edaspidi uudiskirju ja soodsaid pakkumisi saama!“). Sama kehtib ka olukorras, mil isikul puudub võimalus anda nõusolek iga andmetöötluse eesmärgi puhul eraldi. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikult antuks olukorras, kus inimene ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses olukorras (eriti avaliku sektori asutuse puhul või töösuhetes) ning on vähetõenäoline, et isik andis konkreetses olukorra nõusoleku vabatahtlikult. tööelu koduleht väidab järgmist: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 3 kohaselt on tööandja ja töötajad kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Seega peavad pooled kaugtöö töökeskkonna riskide hindamiseks kokku leppima, kuidas kodust töökeskkonda hinnatakse, kas piltide või video abil või lubab töötaja isegi töökeskkonnaspetsialisti oma koju. See on valikute koht. Kui töötaja keeldub kõigist võimalustest, siis ei tee ta koostööd ning tööandja võib keelduda sõlmimast kaugtöö kokkulepet. https://www.tooelu.ee/et/34/mis-kaugtoo-millal-voib-kaugtood- teha#kaugtootaja-tootervishoiu-ja-ohutuse-juhis Tänan märkamise ning teemale tähelepanu juhtimise eest. Nagu ka ise olete välja toonud, siis esinevad ehk mõningad ebatäpsused selgituste jagamisel nii, et kõik saaksid selge pildi asjakohastest õiguslikest alustest viidatud andmetöötluse korral. Saame selgitada, et oleme tööinspektsiooniga koostööd tegemas, et oma seisukohti ühtlustada. Siinkohal saame märkida, et ka Teie välja toodud lõigus ei ole tööelu portaal selgelt väljendanud, et selliste andmete töötlemine toimuks nõusoleku alusel (IKÜM artikkel 6 lg a), mistõttu tekitab selgitus natukene segadust. Eelkõige võiks selliste andmete töötlemine Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul tulla kõne alla õigustatud huvi (IKÜM artikkel 6 lg f) alusel. Järgnevalt selgitame lühidalt, miks me nii arvame. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Andmekaitse Inspektsioon seisukohtade õiguslikud alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest ning muudest asjakohastest seadustest. Nimelt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Õiguslike aluste mitteammendav loetelu tulenebki IKÜM artiklist 6. Ehk siis andmetöötlejal tuleb selgitada, miks tal on vajalik just sellist andmete koosseisu ning mis eelise need kogumis annavad. Informatsiooni (sh milline on kodukontor) saamise õiguslikuks aluseks võikski olla eelduslikult õigustatud huvi. Kuid ka sellisel juhul näiteks minimaalsuse põhimõtet järgides saaks paluda töötajal endal esmalt kirjeldada oma töötingimusi. Kui kirjeldusest põhjendatud alustel ei piisa, siis saab juba edasi kaaluda, kas oleks vajalik näiteks pilti töölauast, kus töötatakse ja mitte kogu ruumist vms. Teadmiseks, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi. Nõusoleku osas saate täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik). Kindlasti on Teil võimalus pöörduda andmekaitseliste küsimuste korral (sh võimalike ebakõlade korral asutuste vahel) ka Kristiine Linnaosa Valitsuse andmekaitsespetsialisti Merit Valgjärve poole e-postiaadressil [email protected]. Teie andmekaitsespetsialistil on laialdased teadmised selliste küsimuste lahendamisel. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel