Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon · 26. veebruar 2024
- Viit
- 1.2.-3/24/501-2
- Registreeritud
- 26. veebruar 2024
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Eesti Päevaleht
- Saabumis/saatmisviis
- post
- Funktsioon
- 1.2 Asjaajamine
- Sari
- 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
- Toimik
- 1.2.-3/2024
- Vastutaja
- Grete Lehemaa (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond)
Sisu (failidest)
Grete Lehemaa
Adressaat: Grete Põlluste
Teema: RE: Päring EPList
From: Grete Lehemaa
Sent: Thursday, February 22, 2024 2:01 PM
To: 'Grete Põlluste' <[email protected]>
Subject: RE: Päring EPList
Tere
Aitäh kannatlikkuse eest. Saadan vastuse päringule.
Esmalt soovin välja tuua, et meditsiinitöötajatel on võlaõigusseadusest (VÕS) §-st 768 tulenev saladuse hoidmise
kohustus. Lisan ka nimetatud väljavõtte seadusest.
(1) Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile
tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema
tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides
sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette
nähtud teisiti.
Lisaks on olemas ka arstieetika koodeks. Õiguslikult tugineme Isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) ja
võlaõigusseaduslikule (VÕS).
Tavaliselt tuvastame sellised intsidendid kaebuse alusel. Enamustel juhtudel jõutakse selle tuvastamiseni
tervisportaali andmejälgija kaudu. Kaebusele järgneb meie poolne kontroll tervishoiuteenuse osutajale, et
tuvastada, millisel õiguslikul alusel neid päringuid tehti. Sääraseid kaebuseid on olnud eelmise aasta jooksul umbes
vahemikus 15 kuni 17. Täpset arvu ei saa kahjuks öelda.
Üldiselt saame intsidentide seas eristada ekslikud päringud (näiteks süsteemis on nimekaim, isikukoodi number on
vale, haigusjuhtum on jäänud põhjendamatult kauaks lahti jne) ja uudishimupäringud (teadlik teise inimese
andmete vaatamine ilma õigusliku aluseta – näiteks mure töötaja pärast, erialane huvi, arsti tuttav tahab oma
tuttava kohta infot jne).
Osakaalu ei oska välja tuua, aga uudishimupäringuid tuleb aina enam juurde, mis võib näidata ka inimeste
teadlikkuse kasvu.
Kui on tegu eksliku päringuga ja see ekslikkus saab tõendatud, siis kulmineerub see tavaliselt noomituse või suulise
hoiatusega. Lisaks samuti noomitus või soovitus andmetöötlejale (tervishoiuteenuse osutaja), kuidas analoogseid
juhtumeid tulevikus vältida. Juhul, kui tegemist on uudishimupäringuga, siis algatame väärteomenetluse. Sellisel
juhul sõltub kõik intsidendi asjaoludest.
Kui midagi jäi ebaselgeks, siis lisaküsimused on alati oodatud.
Tervitades
Grete Lehemaa
Avalike suhete nõunik
[email protected]
+372 6274136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees
LinkedIn I Facebook I Youtube
1
2