dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 23. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/262-2
Registreeritud
23. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Legal Aid OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Grete Raidsalu Teie 29.01.2024 nr Legal Aid OÜ [email protected] Meie 23.02.2024 nr 2.1.-5/24/262-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Palun Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta audiovalve kasutamise küsimuses. Täpsemalt. Millal ja millistel alustel peab Andmekaitse Inspektsioon võimalikuks audiovalve kasutamist? Kas üldse peab? Erinevatest dokumentidest võib välja lugeda, et audiovalve on võimalik juhul, kui see on vältimatult vajalik. Palun selgitada, millisel juhul võiks olla tegemist olukorraga, kus audiovalve kasutamine võiks olla põhjendatud ja vältimatult vajalik? Andmekaitse Inspektsioon on tõepoolest täna seisukohal, et audio salvestamine ei ole põhjendatud, välja arvatud vältimatute olukordade puhul. Siiamaani ei ole inspektsioonile suudetud aga ära põhjendada, millised on need juhtumid, kus audiosalvestamine/audiovalve on vältimatult vajalik meede ning muudmoodi ei ole võimalik eesmärke saavutada. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete (milleks on ka inimese hääl) töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise, mitte Andmekaitse Inspektsioon. Kui õiguslik alus puudub, siis ei tohi andmeid töödelda. Kui leitakse, et õiguslikuks aluseks on näiteks õigustatud huvi, siis hindamaks, kas isikuandmete töötlemine on õigustatud huvi alusel õigustatud1, peab isikuandmete töötlemine toimuma vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, isikuandmete töötlemine peab olema vajalik õigustatud huvide elluviimiseks ja isikuandmeid võib töödelda tingimusel, et selliseid huve ei kaalu üles andmesubjekti põhiõigused ja vabadused. Isikuandmete töötlemise vajadus peaks olema reaalne, mitte hüpoteetiline. Igaks juhuks andmete töötlemine ei ole lubatud. Õigustatud huvi hindamisest leiab rohkem informatsiooni inspektsiooni veebilehelt. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega 1 Õigustatud huvi alus, IKÜM art 6 lg 1 p f Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →