dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 21. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/233-2
Registreeritud
21. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Arras Construction Furniture OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf403 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kadri Varrik Teie 25.01.2024 nr Arras Construction Furniture OÜ [email protected] Meie 21.02.2024 nr 2.1.-5/24/233-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Meie ettevõte ostab sisse koristusteenust ning on tekkinud kahtlused, et ei käida koristamas nii nagu kokku lepitud on ja sellest tekib ka küsimus, kui palju on mul õigust vaadata kaameratest, kas teenust on vastavalt kokkuleppele teostatud? Teadmata kõiki asjaolusid, sh millised on ettevõtte andmekaitsetingimused, siis saame jagada üldiseid reegleid, mida tuleb kaamerate kasutamisel jälgida. Seda, millisel õiguslikul alusel andmetöötlus toimub, peab teadma andmetöötleja ise. Vastasel korral andmeid töödelda ei tohi. Kaameraid on lubatud ettevõtetel kasutada, kuid eelkõige inimeste ja vara kaitseks, mitte aga töötajate töö tegemise pidevaks jälgimiseks. Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse[1] (IKÜM) artikkel 4 punkt 1). Andmetöötlejal (tööandjal) on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev. Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f). Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Inspektsiooni õigustatud huvi juhend on olemas võrgulehel. Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. [1] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused või muuks). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks. Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 14[2]. Rõhutame, et isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust. Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega[3]. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema nähtaval kohal. Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning muud asjaolud. Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6. peatükis[4]. Kokkuvõtteks peab ettevõttel olema kaamerate kasutamisel dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b) kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c) paigaldatud korrektsed teavitussildid. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel [2] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 [3] https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 [4] https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel