dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 16. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/173-2
Registreeritud
16. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎2.1.-524173-2 16.02.2024 Väljaminev kiri.asice279 KB

Sisu (failidest)

Lp Henri Kaselo Teie: 18.01.2024 nr 4-2/224 Linnapea Meie: 16.02.2024 nr 2.1-5/24/173-2 Kohtla-Järve Linnavalitsus Keskallee 19 30395 KOHTLA-JÄRVE E-post: [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Kohtla-Järve Linnavalitsuse pöördumise, milles palute inspektsiooni seisukohta, kas ajalehes Põhjarannik ilmunud artiklis pealkirjaga “Virve Linder kahtlustab Kohtla-Järve keskerakondlaste juhti korruptsioonis” on endine linnapea avalikustanud andmeid, mis võivad kvalifitseeruda piiranguga teabeks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Samuti palute hinnangut, kas endise linnapea Virve Linderi poolt artiklis jagatud teave laste ja perede peaspetsialisti ametikohale võetud isiku kohta, sealhulgas viited võimalikele puudustele ja linna poolt makstud trahvile, võib rikkuda andmekaitse nõudeid, eriti seoses isikuandmete ja lastekaitse menetluste konfidentsiaalsusega? Selgitan, et AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab teabevaldajaid kehtestama piirangu teabele, mis sisaldab isikuandmeid kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Kuna piirangud linnavalitsuse valduses olevatele dokumentidele/teabele saab kehtestada linnavalitsus, siis peaks linnavalitsusel olema endal selge, kas on avalikustatud piiranguga teavet või mitte. Kuna volikogu istungid on avalikud ja need kantakse ka veebis üle, siis kui istungil arutatakse ka kellegi personaalset küsimust, on alati selle küsimuse arutamise ajaks võimalik ülekandel hääl maha võtta ning paluda külalistel sellise küsimuse arutamise ajaks ruumist lahkuda. Kui seda ei ole ette teada, saab ülekandelt heli eemaldada ka hiljem. Antud juhul mulle teadaolevalt oli istungi salvestus koos häälega mitu kuud avalik ning inspektsioonile arusaadavalt on kõnealune artikkel kirjutatud just volikogu istungi salvestuse põhjal. Siinkohal juhin linnavalitsuse tähelepanu ka sellele, et peale Virve Linderi on nimetatud artiklis avalikustanud teiste isikute eraelulisi andmeid (kes on kellegi abikaasa) ka üks volikogu liige. Siinkohal pean siiski vajalikuks selgitada, et avaliku sektori ametnikud peavad arvestama sellega, et nende tegevus ongi avalik ja seega peavad ka taluma kõrgendatud avalikkuse tähelepanu oma tööalasele tegevusele. Tutvunud Teie poolt viidatud artikli sisuga saab inspektsiooni hinnangul seal pidada eraelu puudutavateks andmeteks ainult teavet, et ametniku abikaasa on volikogu liige. Kuna aga nii ametnike kui volikogu liikmete andmed on avalikud ning kui ametnikul ja volikogu liikmel on sama perekonnanimi, siis saab selle järelduse teha ka igaüks ise, mistõttu ei ole sellisel juhul tegemist olulise eraelu riivega, mis vajaks tingimata piirangut. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Kuna avaliku sektori asutuste tegevus, sh ka värbamised peavad olema läbipaistavad, siis teave kes kuidas ametisse nimetati ja milline haridustase tal on, on tööalane teave, mitte eraeluline teave. Lisaks peavad ametnike haridused olema ka veebilehel avalikud. Ehk siis eeltoodud teabe puhul ei ole tegemist piiranguga teabega. Kuna ka eelarveliste vahendite kasutamine peab olema avalik, siis teave selle kohta, et linnavalitsus on maksnud ametniku nõuetele mittevastavuse tõttu trahvi, ei ole samuti piiranguga. See, kas isik oli pädev, on hinnanguline küsimus. Kuna edastatud Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuses on tuvastatud lastekaitse töös mitmeid puudusi, kuid sealt ei selgu millise ametniku tegemata töö see oli, siis ei ole inspektsioonil ka võimalik võtta seisukohta, kas viitamine konkreetse ametniku mittepädevusele oli põhjendatud. Kui aga isiku hinnangul on avalikustatud laimu või valesid faktiväiteid, siis ei ole see andmekaitsealane küsimus, vaid laimu saab vaidlustada kohtus. Mis aga puudutab lastekaitse menetluste konfidentsiaalsust, siis kõnealuses artiklis ei ole viidatud ühelegi konkreetsele kaasusele ega selle kirjeldusele, mille alusel saaks kedagi tuvastada. Teave, et linnavalitsuses on esinenud lastekaitsealastes menetlustes rikkumisi ei ole piiranguga teave. Nimelt ei luba AvTS § 36 lg 1 p 5 ja 6 tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta ning avalikke ülesandeid täitva riigi või kohaliku omavalitsuse ametniku mainet kahjustavat teavet, v.a eriliiki isikuandmed või isikuandmeid, mille avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. Antud juhul ametniku eraelu oluliselt kahjustavaid andmeid inspektsiooni hinnangul artiklis avalikustatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on inspektsioon seisukohal et avalikustatud ei ole andmeid, millele kohalduks AvTS § 35 lg 1 p 12 piirang. Samuti ei ole rikutud andmekaitse nõudeid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel