dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 16. veebruar 2024
Viit
2.1.-5/24/167-2
Registreeritud
16. veebruar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viljandi Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2024
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf391 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Ene Rink Teie 17.01.2024 nr [email protected] Meie 16.02.2024 nr 2.1.-5/24/167-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Küsin nõu selle kohta, kas järelevalveametnikul võib olla kaamera. Tegemist on parkimisjärelevalvet tegeva ametnikuga liiklusseaduse § 193 alusel. Ametikoht kuulu nende hulka, mida täitvatel ametnikel on riikliku järelevalveteostamise ülesanne ning järelevalve kohustuse täitmisest tulenevate väärteomenetluse ja sunnivahendi rakendamise menetluse ülesannete täitmine. Saame antud pöördumise pinnalt selgitada, et kaamerate kasutamine saab olla õigustatud vaid siis kui selleks esineb õiguslik alus. Liiklusseaduse § 193 ei ole kaamerate kasutamiseks kohane õiguslik alus, mistõttu peame vajalikus selgitada järgnevat. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi. Näiteks tuleneb korrakaitseasutuste kaamerate kasutamise õiguslik alus korrakaitseseadusest1. Igal juhul, kui isik, kes jääb kaamera vaatevälja, saab (peab saama) oma taotlusega pöörduda andmetöötleja ehk siis salvestaja poole. Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu jooksul, muuhulgas ongi näiteks andmetöötlejal kohustus muuhulgas selgitada, millisel alusel toimub andmetöötlus. Kui andmetöötleja isiku taotlusele ühe kuu jooksul ei vasta või ei olda vastusega rahul, on isikul võimalik inspektsiooni pöörduda. Kaebust on võimalik esitada Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas. Lisaks selgitame, et Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise üle. Isikuandmeteks on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM artikkel artikkel 4 punkti 1 järgi igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta. Siinkohal ei ole meile arusaadav, kas antud juhul toimub isikuandmete töötlus määruse mõttes. Kaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6. peatükis2. Veel saab lugeda videovalve kohta siit. Veebilehel on muuhulgas kirjeldatud põhjalikumalt, 1 Korrakaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019095?leiaKehtiv 2 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee millised eeldused on kaamerate kasutamisel (andmekaitsetingimused, korrektne teavitussilt jne). Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel