dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Väljaminev dokumentAvalik

Kiri

Terviseamet · 30. aprill 2025
Viit
9.3-4/24/9142-5
Registreeritud
30. aprill 2025
Dokumendi liik
Väljaminev dokument
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik
9.3-4/2024
Vastutaja
Karmen Põld (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)

Failid

  • 📎9.3-4249142-5 30.04.2025 Väljaminev dokument.asice400 KB

Sisu (failidest)

Teie 17.03.2025 nr 10-6/1074 Viimsi Vallavalitsus [email protected] Meie 30.04.2025 nr 9.3-4/24/9142-5 Viimsi üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu teine avalik väljapanek Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu teistkordsest avalikust väljapanekust. Amet on edastanud varasemalt oma ettepanekud Viimsi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi osas 20.10.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/6321-2. Viimsi valla üldplaneeringu põhieesmärk on määratleda valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, mis toetavad tasakaalustatud, looduskeskkonnaga arvestavat ja kestlikku arengut. Üldplaneering on strateegiline dokument, mille kaudu kujundatakse valla tulevikuvisioon ning seatakse raamistik erinevate arengualade, sealhulgas elamuehituse, ettevõtluse, liikuvuse, rohevõrgustiku ja avaliku ruumi kujundamiseks. KSH põhilisteks eesmärkideks on analüüsida mõjusid peamiselt loodus-, aga ka sotsiaal-, majandus- ja kultuurilisele keskkonnale. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja juhib tähelepanu järgnevale:  Amet on seisukohal, et peamiseks mürahäiringute ennetamise meetmeks on müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suure puhverala jätmine. Sellest tulenevalt märgib amet, et esmajoones on oluline müraallikate paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Kaitsehaljastuse mürahäiringuid leevendavat toimet ei ole võimalik täpselt hinnata ning see võib olla sõltuv aastaajast. Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.  Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu punktis 4.4.7. Ettevõtlusala keskkonnanõuded on kirjutatud: „tööstusmüra (sh sadamad, tuulikud, jäätmekäitlus) puhul tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel, vajadusel (olenevalt tööstuse iseloomust) tuleb eelnevalt hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku mõju ning rakendada leevendusmeetmeid (nt müra leviku tõkestamine, kellaajalised tööaja piirangud, töökorralduslikud meetmed).“ Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et ka normtasemetele vastav müratase võib läheduses paiknevatel müratundlikel aladel põhjustada häiringuid. Seetõttu tuleks mürahäiringute ennetamiseks planeerida müraallika ja müratundliku objekti vahele võimalikult suur puhverala, mis leevendaks võimalikke negatiivseid mõjusid.  Detailplaneeringu seletuskirja eelnõu punktis 4.1 Üldised maakasutus- ja ehitustingimused on kirjutatud: „uute müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete (eluhooned, koolid, Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 lasteaiad, puhkehooned) rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (2024. a seisuga on vastavaks standardiks „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“) ning tagada head tingimused hoonete siseruumides.“ ja samas punktis kirjutatakse ka järgnevat: „suure liikluskoormusega teede läheduses uute müratundlike alade/hoonete kavandamisel tuleb vajadusel koostada mürahinnang ning hinnata leevendavate meetmete rakendamise vajadust: nt hoonete kaugus teest, müratõkkeseinad ja/või rangemaid nõudeid hoonete välispiirde heliisolatsioonile (juhul, kui teepoolsel õuemaal aktsepteeritakse kõrgemat mürataset ning head tingimused tagatakse eelkõige siseruumides).“ Amet juhib tähelepanu, et esmajoones tuleb jälgida, et müratundlike hoonete maa-alal (välisõhus) ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemeid.  KSH aruande eelnõu punktis 7.5.1.1. Müraalane seadusandlus ja normtasemed on kirjutatud: „Asulate keskustes tuleb reeglina müra normväärtuste rakendamisel lähtuda III kategooria (keskuse ala, kus paiknevad nii elamud ja ühiskasutusega hooned, kui ka kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) nõuetest. Sealjuures võib tiheasustusalal müra normtaseme kategooria määratlemisel olla asjakohane keskuseala (III kategooria) käsitlemine laiemalt kui ainult üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsiooniga määratud (ning kitsamalt piiritletud) keskuseala piirides.“ ja sama aruande eelnõu punktis 7.5.1.2. Müra mõju hinnang on kirjutatud: „Suure liikluskoormusega teede ääres on nn „puhtakujulise“ elamumaa ehk II kategooria alade asemel soovitatav kaaluda III kategooria alade (ehk keskuseala segafunktsioon) maakasutuse määramist (nii II kui ka III kategooria lubavad eluhoonete rajamist, kuid normtasemed on erinevad).“ Käesoleval hetkel segafunktsiooniga alasid Viimsi poolsaarel märgitud ei ole. Amet juhib tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Amet rõhutab, et juhtotstarvete muutmisesse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt ning selliste otsuste vastuvõtmisel tuleb teostada põhjalik kaalutlus, kuna sellest sõltub otseselt piirkonnas lubatud müratase ning seeläbi ka inimeste heaolu.  KSH aruande eelnõu punktis 7.5.1.2. Müra mõju hinnang on kirjutatud: „Üksikjuhtumitega kaasnevate müraprobleemide lahendamisel tuleb järgida tavaprotseduuri: kaebuse esitamine Terviseametile, kontrollmõõtmiste teostamine ning vajadusel ettekirjutuste koostamine ning müra vähendamise meetmete rakendamine. Kui Terviseamet tuvastab mõõtmiste teostamisel normtasemete ületamise, on selle tagajärjeks näiteks ettekirjutus või nõue rakendada müravastaseid meetmeid.“ Amet juhib tähelepanu, et ka kohalikul omavalitsusel on kindel roll teatud mürakaebuste lahendamisel ning eeltoodud kirjeldus kõigi mürakaebuste edastamisest ametile ei ole asjakohane. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Karmen Põld 54840193 [email protected] 2(2)
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel