dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Taotlus

Terviseamet · 28. aprill 2025
Viit
9.3-2/25/3234-1
Registreeritud
28. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.3 Teenuste terviseohutus
Sari
9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms
Toimik
9.3-2/2025
Vastutaja
Aira Varblane (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond, Valgamaa esindus)
Lahendamise tähtaeg
28. mai 2025

Failid

  • 📎8-121-0036912-1 28.04.2025 Valjaminev kiri.asice1180 KB

Sisu (failidest)

Terviseamet Muinsuskaitseamet Maa- ja Ruumiamet Meie 28.04.2025 nr 8-1/21-003/6912-1 Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Keskkonnaamet Tartu Linnavalitsus Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa menetlusse kaasamine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks. Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS §45 lõike 1. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. Projekt on kättesaadav lingil: https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq Tutvumaks projekti plaanilahendusega, soovitame aga minna järgmisele lingile, kust on nähtavad vaid projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri: https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs Joonis nimega „Trassiskeem“ annab hea ülevaate kogu projektist ühel joonisel. Eelprojekti faasis koostatud KMH aruandega on võimalik tutvuda alljärgneval aadressil: https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva- karevere-moodasoidu-km-1705-1787-2 KMH aruanne on tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/149. Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Mäo-Tartu teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 02.06.2025 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Tiit Vunk poole (tel +372 5918 5199, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Vunk projektijuht planeerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: 1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusloa eelnõu 2. Kardla-Tartu lõigu tee ehitusloa andmise korralduse eelnõu 2 (2) EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna– Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36- 176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Kaie Kruusmaa Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Määrata EhS §45 lõike 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa andmisest, ning 10 aastat kui ehitamisega on alustatud. 2. Tööprojektiga on lubatud muuta 2+2 maantee ristlõike laiust (kitsamaks), eesmärgiga vähendada kasutatavate ehitusmaterjalide mahtu ja seeläbi ka objekti maksumust. Ristlõike muudatus on lubatud vaid tee omaniku nõusolekul. 3. Rajada riigitee 22104 Rähni–Rahinge teele tolmuvaba kate, kui seda pole enne Kardla– Tartu lõigu ehitamist tehtud. Rähni–Rahinge tee kaudu on nähtud ette Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa teega külgnevatelt aladelt ühendus Võru ja Valga suunas pärast tee ümberehitamist 2+2 maanteeks. 4. Raudteeviaduktide ehitamine kavandada võimalusel peale jaanipäeva juulikuusse, mil rongireisijate arv on väikseim. Soovitatav on üldised tingimused ehitustööde akende osas läbi rääkida Eesti Liinirongid AS-ga enne ehitamisele eelneva aasta 15. detsembrit, mil kinnitatakse reisirongide järgmise aasta sõiduplaanid. 5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 6. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liik pesitsusajal (märtsi algusest kuni juuli lõpuni) tundlik häiringutele kuni 300 meetri kaugusel pesast. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 61 punktis 2 on sätestatud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik 1 EELNÕU häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Mürarikkad ehitustööd tuleb kavandada väljapoole pesitsusaega. 7. Tiksoja ökodukti rajamisel tuleb vältida pesitsusajal (31.03-31.07) kanakulli elupaika (eelkõige metsa) minemist. Teine kanakulli elupaik jääb Tiksoja sirge juurde, kus ulukipääsu kavandamisel tuleb pesitsusajal töid elupaigas ja selle vahetus läheduses (200 m) vältida. 8. Kaitsealuste liikide elupaikade läheduses läbiviidavad tööd kooskõlastada Keskkonnaametiga 9. Vääriselupaikades ei ole lubatud sõidukitega sõitmine ja nende parkimine ning ehitusmaterjalide ladustamine. 10. Raadatavast vääriselupaiga osast tuleb jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse ossa (ilma viimast kahjustamata) ja jätta sinna kõdunema. 11. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ja nende opereerimisel ja hooldamisel tuleb kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest. Sademevesi tuleb objektil kokku koguda ja suunata kaldale rajatavasse sademeveesüsteemi (sh olemasolevad kuivenduskraavid). Meetme tulemusena suureneb sademevee jõkke jõudmise aeg, mis omakorda soodustab sademevee looduslikku puhastumist. 12. Tee ehitusel ülejääv (väljakaevatav pinnas) pinnas tuleb võimalusel realiseerida tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik tee ehitamisel ära kasutada tuleb kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes tee-ehituse projektides. 13. Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks ja jõgedesse võimaliku reostuse kandumise vältimiseks tuleb ehitusmasinate opereerimisel ja hooldamisel rangelt pidada kinni ohutus- ja keskkonnanõuetest ning vältida masinate hooldamist ja parkimist Emajõe veepiirile lähemal kui 10 m. 14. Ehitusaegse müra mõjude vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning vältida võimalusel ehitustöid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 19.00-07.00). 15. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida vahetult maantee lähialal (kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord. 16. Ehitusaegse õhusaaste mõju tuleb leevendada vajadusel ajutiste teede aga ka ehitusmaterjalide (nt liiv) niisutamisega (tolmamise vähendamine). Lisaks on oluline nõuetele vastavate ja töökorras ehitusmasinate kasutamine. 17. Kavandatava tee raudteega ristumise piirkonna majapidamiste joogiveevarustus on lahendatud salvkaevude baasil (Keskkonnaregistris puudub info puurkaevude kohta antud piirkonnas). Salvkaevud on otseselt sõltuvad pinnasevee tasemest, seega võib tee süvendisse viimine avaldada mõju piirkonna salvkaevude veetasemetele. Joogiveevarustuse tagamiseks tuleb salvkaevude kuivaksjäämise korral korraldada alternatiivne joogiveevarustus, nt uute puurkaevude rajamisega. Arvestades hinnangulist depressioonilehtri ulatust võib salvkaevude veetase olla mõjutatud järgmistel kinnistutel: Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422), Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801), Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu (83101:003:0076). Oluline on mainida, et Priidu, Kalda, Väike-Kalda, Väike-Lipingu ja Õunapuu kinnistud on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (2021) alusel arvatud perspektiivis ühisveevärgiga kaetavate alade hulka, kus veevarustus tagatakse ühissüsteemi puurkaevude baasil. Teisalt ei ole hetkel teada ajaline perspektiiv, millal nimetatud kinnistud ühisveevärgiga liituvad. Kokkuvõtvalt on oluline, et tee rajamisega säiliks piirkonna kinnistutel joogiveevarustus. 18. Joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteediseire: Teostada vee kvaliteedi (kaks korda 2 EELNÕU aastas) ja veetaseme (kord kvartalis) seiret majapidamiste joogivee salvkaevudes vahetult enne tee ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja kaks aastat pärast tee valmimist. Veekvaliteedi määramiseks teha üldanalüüs. Seiratavad kinnistud: Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422), Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801), Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu (83101:003:0076). Seire ei ole vajalik, kui tee rajamise hetkeks on mõni eelmainitud kinnistutest liitunud ühisveevärgiga või rajanud joogivee tarbeks puurkaevu. 19. Müraseire: Iga müratõkke juures teostada müra kontrollmõõtmised, mis tõendavad ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Mõõtmised teostada kooskõlas keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitatud nõuetega. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuv Kardla–Tartu lõik koos maanteega külgnevate kogujateede ja kinnistutele juurdepääsuteedega; Tartu põhjapoolne ümbersõit alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni koos maanteega külgnevate kogujateede ja kinnistutele juurdepääsuteedega; Kõik projektiga seotud rajatised (viaduktid, ulukitunnelid ja ökodukt) Ristmike sulgemine riigiteel nr 2 Kärevere-Kardla lõigul km 166,621 (vasakul), km 166,979 (paremal), km 167,47 (vasakul) ja km 167,68 (paremal). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast & Puhkim OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number MA18478 (allkirjastatud digitaalselt) 3 EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks Transpordiamet algatas pp.kk.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36- 176,84 asuv Kardla–Tartu lõik (sh teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks avalikes huvides rajatavad teed) paikneb Tartu maakonnas Tartu linnas Kardla, Tüki, Rahinge, Vorbuse, Kandiküla ja Tähtvere külades ning Tartu linnas. Projekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ (edaspidi Teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH), mis on Tartu maakonna osas kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012 korraldusega nr 686. Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 on antud projekteerimistingimused Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk oli Teemaplaneeringust erineva (alternatiivse) juurdepääsu kavandamine Laeva metskond 17 (79301:001:1676), Avo tee 2 // 4 (83101:003:0396), Avo tee 1 (83101:003:0394), Avo tee 6 (83101:003:0452) ja Avo tee 8 (83101:003:0451) kinnistutele pärast Teemaplaneeringu realiseerumist. Kavandatav juurdepääsutee on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Teemaplaneeringus näidatud teede paiknemise lahendust on tee-ehitusprojektidega täpsustatud järgmistes kohtades:  Tiksoja liiklussõlmes (riigiteede 2 ja 40 ristumiskoht) on jäetud ära kõik rambid ja ühendusteed, mille kaudu oli nähtud ette juurdepääs otse liiklussõlmest põhimaanteedega külgnevatele aladele. Projekteeritud on vaid need rambid, mis on vajalikud ühelt põhimaanteelt teisele põhimaanteele sõitmiseks. Täpsustatud lahendus on liiklejale lihtsamini arusaadav ning tagab kõrgema liiklusohutuse taseme, sest erineva funktsiooniga teedel olev liiklus on üksteisest eraldatud (st, et ühelt põhimaanteelt teisele suunduv liiklus ei pea põimuma kohaliku liiklusega). Teemaplaneeringu lahenduse täpsustamine oli selliselt võimalik, sest Tartu põhjapoolse ümbersõidu projektiga on kavandatud tugimaantee 40 Tartu–Tiksoja tee ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu omavaheline eritasapinnas ristumine ning täiendav eritasandis raudteetunnel olemasoleva Tiksoja raudteeülesõidukoha juurde. Selline lahendus võimaldab põhimaanteelt ümbritsevatele kinnistutele pääseda raudtee kõrvale rajatava Vorbuse liiklussõlme kaudu. Teemaplaneeringu koostamise ajal ei saanud sellise lahendusega arvestada, sest varasemas 2012.a. koostatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektis eelpool nimetatud eritasandilist ristumist ja raudteeviadukti polnud.  Rähni ristmiku (riigiteede 2 ja 22104 ristumiskoht) piirkonnas on jäetud ära maanteele pealesõiduramp Tallinna suunas ning mahasõidurambid Võru ja Tallinna poolt, mis moodustasid Rähni ristmiku piirkonda liiklussõlme (Rahinge liiklussõlm). Teemaplaneeringus näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab negatiivset mõju liiklusohutusele. Mahasõiduramp Võru poolt on aga ohtliku lahendusega, sest on lühike ja eeldab aeglustamist kiiruselt 120km/h kuni peatumiseni suhteliselt lühikesel lõigul. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs põhimaanteega külgnevatele aladele kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn pikendus.  Bussipeatused on projekteeritud maanteega paralleelsele kogujateele, mis on ühendatud F.R.Kreutzwaldi tänava kaudu otse Tartu linna. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on projekteeritud sellele lõigule eelneval Kärevere–Kardla lõigul asuvate ristmike sulgemine, mis on nähtud ette ka Teemaplaneeringuga. See võimaldab pärast projekti realiseerimist kogu Kärevere–Tartu lõigul kehtestada tõstetud piirkiirus kuni 120 km/h. Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 on antud projekteerimistingimused Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk on liikluse sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine, Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine, liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms). Et tagada ohutu ühendus projektiga kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest Tartu linna F.R.Kreutzwaldi tänavaga, on Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koosseisu lisatud osa Tartu põhjapoolsest ümbersõidust alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni. Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS §45 lõike 1. Hetkel kehtiva Teehoiukava tabelis 4 on Kardla–Tartu lõik (tabelis nimetatud „Kärevere-Tartu“) toodud välja kui TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajav teelõik. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“. Projekt on kuni 31.12.2028 kättesaadav lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq Projekti teede osa asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt: 2 https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs Põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele. Ehitusloa esemeks oleva Kardla–Tartu lõigu kilomeetrid erinevad eelprojektis, keskkonnamõju hindamise aruandes ja Teemaplaneeringus märgitud kilomeetritest tulenevalt ehitustöödest mitmetel teelõikudel Tallinna ja Mäo vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on Tallinna ja Tartu vahelist teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatud tegevusest. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on Kärevere möödasõidu, Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 13.10.2020 otsusega nr 15-7/20/417 riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2. Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH aruanne (Roadplan OÜ tööle nr 20085-1 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu eelprojekt“, nr 20085-2 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu eelprojekt“ ja nr 20085-3 „Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“) tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/1493. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/maanteeamet-algatanud-keskkonnamoju-hindamise-riigitee-2-e263-tallinn- tartu-voru-luhamaa-km-1626 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-karevere- moodasoidu-km-1705-1787-2 3 Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks pikem tähtaeg. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab Transpordiamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus. 4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 4 1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Kruusmaa juhataja projekteerimise üksus 5
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →