Arvamus TsMS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Justiitsministeerium Teie 21.09.2017 nr [email protected] Meie 20.10.2017 nr 10-3/135 Arvamus TsMS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumil on eelnõu väljatöötamiskavatsuse osas järgmised märkused. Arvestades ringkonnakohtute töökoormust toetame iseenesest koormuse vähendamiseks vajalikke samme, kuid mitte VTK-s nimetatud viisil. Me ei toeta eraldi nn loamenetluse loomist ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kassatsioonimudeli järgimist, mille puhul menetletakse kaebust ainult seaduses sätestatud juhtudel. Selline mudel lähtub eeldusest, et enamus kaebustest jääb menetlusse võtmata ja sellisena toimib hästi kassatsioonimenetluses, kuid ilmselt ei saa see eeldus olla kohane apellatsioonimenetluses. Siiski toetame praegu kehtiva mudeli täiendamist ja parandamist VTK-s märgitud eesmärkidel. Meie hinnangul saaks ringkonnakohtu töökoormust osaliselt leevendada sellega, et laiendatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Peame eelkõige silmas TsMS § 637 lg 1 p 6 (apellatsioonkaebuse perspektiivitus), mida hetkel saab Riigikohtu praktika valguses kohaldada üksnes kaebuse õigusliku perspektiivituse korral ja see ei kata kõiki olukordi, millal oleks menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik kaebuse menetlemisest keelduda. See lahendus võib omakorda vähendada TsMS § 637 lg 2¹ kohaldamise osatähtsust. Mööname, et ka lihtmenetluse rahalise piiri muutmisel võib olla mõju töökoormuse vähendamisele, kuid selle meetme osas oleme neutraalsed ja näeme selles ka teatud ohte. Samas on täna probleemiks pigem lihtmenetluse asjades menetluskulude hüvitise väljamõistmine 200 eurot ületavas osas, mis välistab TsMS § 637 lg 2¹ kohaldamise. Seetõttu peame vajalikuks muuta eelkõige TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud menetluskulude hüvitise rahalist piiri. Sellel oleks ühtlasi positiivne mõju ka juhul, kui menetluskulude hüvitis mõistetakse välja pärast kohtulahendi tegemist. Samuti tuleks kaaluda esindajakulude adekvaatsete piirmäärade kehtestamist, et lihtsustada kohtute tööd menetluskulude hüvitise väljamõistmisel. Lisaks teeme ettepaneku kaaluda täiendava meetmena apellatsioonimenetluses kohtuistungite korraldamise korda ja anda ringkonnakohtunikele rohkem võimalusi otsustada selle üle, kas asja arutatakse suulises või kirjalikus menetluses, s.o muuta TsMS § 647. Kui praegu tuleb Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post [email protected] www.kohus.ee apellatsioonimenetluses kohtuistung korraldada igal juhul, kui menetlusosaline selleks soovi avaldab, siis menetlusökonoomia kaalutlustel võiks seda muuta ja jätta ka sel juhul kohtule võimalus arutada asja kirjalikus menetluses, kui suuline arutamine ei ole apellatsioonimenetluses otstarbekas (vrdl HKMS § 131). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 2(2)