Projekt arvamuse saamiseks

Saatja: Olev Valk <[email protected]> Saatmisaeg: 8. mai 2015. a. 10:21 Adressaat: Elsa Lepp Koopia: Heigo Saare; Fred Valk Teema: RE: Raudtee �les�idu automaatika t��plahendus Austatud Elsa Lepp, esitan vastused Teie k�simustele: 1. Eesm�rki releep�histe liiklusjuhtimise s�steemidega otseselt �hildumiseks p�stitatud ei ole, �les�it on kavandatud s�ltumatuna vanadest juhtimiss�steemidest. Sellegi poolest on v�imalus edastada informatsiooni �les�idu seadmete t�� kohta l�hima jaama dispet�erile juhul, kui selle �les�idu ja l�hima jaama vahele on juba varem paigaldatud kaabel, mida m��da siis saab dubleerida fooritulede seisu ja edastada infot, et seadmetega on k�ik korras. L�hima jaama dispet�eri puldil oleksid m�rgutuled mainitud otstarbeks, aga mitte seotust jaama elektritsentralisatsiooni s�steemiga. 2. Antud lahendust on v�imalik integreerida moodsatesse arvuti- v�i kontrolleri baasil rajatud liiklusjuhtimise s�steemidesse, mis rongi tuvastamiseks kasutavad teljelugejaid. Projekti eesm�rk ongi, et k�ik �les�idud oleksid liiklusjuhtimise dispet�eri kuvaril korraga n�htavad ja n�. onlines oleks n�htav k�ik seal toimuv � simulatsiooniprogramm kuvaks v�imalikult t�pselt (reaalajas) liikuva rongi, �les�idu foorid ja fooritulede vilkumise. Vahekaugusest tingitud piiranguid eesti m��tkavas ei ole. 3. T�htsamad rikked v�i h�ired on need, milliste puhul ei saa garanteerida s�steemi 100%list t��kindlust. Siia hulka kuuluvad n�iteks probleemid sensoritega (nende l�hkumine, vargus, sensori kaabli purunemine jne), s�steemi elektrooniliste komponentide (PLC, FAdC) rikked � sel puhul rakendub FailSafe s�steem, ehk s�steem, mis kindlustab s�steemi �ige k�itumise rikke korral. Raudteel t�hendab see seda, et rikkis seade sulgeb elektriahela punase fooritule ja selle toiteallika vahel, t��korras seade hoiab selle �henduse lahutatuna. Siia hulka loeme ka �les�idu automaatika kapi omavolilise avamise. V�hemt�htsateks h�ireteks loeme v�rgutoite kadumise, �he fooritule v�i helisignaali rikke v�i selle kaitsme l�bip�lemise - neil juhtumitel punaseid fooritulesid ei s��data, aga s�steem v�ljastab teate dispet�erile m��da maakaablit (vt. p1) v�i Etherneti (valguskaabel) teel k�rgemasse liiklusjuhtimise s�steemi (vt. p2) 4. Kui �les�it saab toidet vaid �hest p�hitoite allikast, siis saab toiteploki lahendust lihtsustada � j��vad �ra relee R5, �PK2. Toite sisendklemmid L1 ja L2 �hendatakse omavahel kokku. Eeldame siiski, et �les�idu kohal on v�imalik rakendada kahte erinevat toiteliini � enamuses �les�itudest see nii on. 5. Hea k�simus � t�na me veel ei n�e, et seda funktsiooni oleks v�imalik praktiliselt rakendada, sest seadusandluses on selle koha peal t�hik. Planeerime kasutada sensori signaale vaid l�liti funktsioonina � esimene telg, mis sensori �letab, l�litab kiirusest s�ltumata ja koheselt sisse punase fooritule. Tingimused kiirusest s�ltuva viivituse loomiseks vajavad seadusandlikku baasi. Informatsiooni rongi kiiruse kohta plaanime rakendada vaid simulatsioonides, mis ei ole liiklusturvalisuse osa. Valdkonna vastutavate isikutena kanname tootjakoolituse saanud inimesed MTR-i sisse. K�simusi veel ei ole, kui tulevad, siis esitan, Lugupidamisega Olev Valk From: Elsa Lepp [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 04, 2015 11:10 AM To: Olev Valk Cc: Heigo Saare Subject: Raudtee �les�idu automaatika t��plahendus Austatud GoTrack O� Tehnilise J�relevalve Amet on tutvunud Teie 15.04.2015 arvamuse saamiseks esitatud raudtee �les�idu automaatika t��plahenduse projektiga, mille kohta ilmnesid j�rgmised m�rkused. Raudteeseaduse (edaspidi RdtS) � 24 kohaselt peab ettev�ttel olema raudtee-ehituseks tegevusluba, mis antakse, kui ettev�tte vastutav spetsialist vastab RdtS �-s 25 s�testatud n�uetele. Vastavalt RdtS �-le 271 tuleb raudtee-ehituse tegevusloale lisada k�rvaltingimusena raudteerajatise liik, mille ehitamisega (sh projekteerimisega, omanikuj�relevalve, ehitusprojekti ekspertiisi v�i raudteerajatise ekspertiisi tegemisega) on ettev�tjal �igus tegeleda. Raudteerajatiste liigiks on sealhulgas turvangu- ja sideseadmed, mille hulka kuuluvad k�ik �les�idu automaatse foorisignalisatsiooni seadmed (sh teljeloendurid). Juhime Teie t�helepanu, et GoTrack O�-l on raudtee-ehituse tegevusluba turvangu- ja sideseadmete projekteerimise, ehitamise ning omanikuj�relevalve tegevusalal, kuid Frauscher GmbH poolt autoriseeritud ja t�iendkoolitatud isikud ei ole m��ratud vastutavateks spetsialistideks. Tehnilise J�relevalve Amet on seisukohal, et antud seadmete projekteerimiseks ja ehitamiseks peab autoriseeritud personal vastama ka siseriiklikes n�uetes s�testatule, st olema vastutavateks spetsialistideks turvangu- ja sideseadmete projekteerimise ja ehitamise valdkonnas. Siinkohal t�psustame, et GoTrack O� saab muudatusi teha portaali eesti.ee kaudu sisenedes MTRi keskkonda. Vastutava spetsialisti lisamise eest riigil�ivu tasuma ei pea kui vastav alaliik ja raudteerajatise liik on raudtee-ehitusega tegeleval ettev�ttel olemas. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 m��ruse nr 77 �Tava- ja kiirraudtees�steemi koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamise kord� � 11 lg-le 5 tuleb l�bi viia t�iendav vastavushindamine, kui v�etakse kasutusele uued komponendid, mis ei ole varem kasutuselev�tmiseluba saanud. Selle kohaselt on tingimused t�iendava vastavushindamise jaoks loodud. Turvangu- ja sideseadmed peavad vastama siseriiklikule n�uetele, kuiv�rd Eesti raudteev�rgustik ei kuulu kontrolli- ja signaalimise alls�steemi (kuhu kuuluvad rongituvastusseadmed) koostalitluse tehniliste kirjelduste kohaldamisealasse. Tehnilise J�relevalve Amet viib vastavushindamisasutusena l�bi vastavushindamise t�endamaks alls�steemi vastavust siseriiklikele n�uetele (m��rus nr 39 ja selle lisa nr 4 ning m��ruse nr 77 lisa 2) alloleva tabeli p�hjal. Vastavushindamise l�biviimine on kasutuselev�tmise menetluse aluseks. TKE punkt TKE punkti pealkiri N�ude t�itmine 7-9 103-109 Korrashoiun�uded Tehnohooldus K�ituse- ja hoolduseeskirjad 93 �les�idukoha automaatsignalisatsioon ja t�kkepuud Skeemid, kirjeldus TKE lisa 4 Raudtee�les�idu- ja �lek�igukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend Elektriline taluvus (sh elektromagnetiline �hilduvus) Vastavus standardis kehtestatud v��rtustele Kontrolli- ja signaalimise alls�steemi seadmete materjalid Vastavussertifikaadid (CE m�rgis) Tehnilise J�relevalve Amet v�ljastab vastavalt RdtS � 31 lg-le 2 turvangu- ja sideseadmetele ehitusloa ja kasutusloa, kohaldades ehitusseaduse s�tteid. RdtS � 661 lg 1 kohaselt on kasutusloa v�ljastamine kinnitus sellele, et raudteerajatis on kasutuselev�tmise menetluse l�binud ning tunnistatud m��rusele nr 77 vastavaks. Vastavushindamise ja kasutuselev�tmise menetlused viiakse l�bi esmakordsel raudtee�les�idukoha automaatse foorisignalisatsiooni p�stitamisel v�i r��basahelate v�ljavahetamisel teljeloendurite vastu kasutades esitatud t��plahendust. Tulenevalt eelmainitust, tuleb teljeloenduritel p�hineva s�steemi kasutuselev�tmiseks viia l�bi ehitus- ja kasutusloa menetlus ehitise p�stitamiseks v�i rekonstrueerimiseks, mille tulemusel v�ljastatakse kasutuselev�tmiseluba. Kasutuselev�tmiseloa v�ljastamise j�rel tohib r��basahelad asendada teljeloenduritega ilma ehitus- ja kasutusloa menetluseta, kuiv�rd t��plahendus on saanud loa raudteev�rgustikule kasutamiseks. Automaatse foorisignalisatsiooni (ja t�kkepuude) p�stitamisel viiakse siiski l�bi ehitus- ja kasutusloa menetlused. Tutvudes �les�idu automaatika t��plahenduse projektiga tekkisid j�rgmised k�simused, millele sooviksime t�psustusi: 1. Kuidas �hildub kavandatav �les�idu automaatika t��plahenduse t�naste releep�histe s�steemidega? 2. Millistesse liiklusjuhtimise s�steemidesse on v�imalik antud lahendust integreerida? Kas k�iki �les�ite saab integreerida k�rgemasse liiklusjuhtimise s�steemidesse (vahekaugusest tulenev piirang)? 3. Millise iseloomuga on v�hemt�htsad rikked ja tehnilised probleemid? Kas �les�idufooride valeh�ivatus tekib vaid t�htsate rikete korral? 4. T��plahenduses on toodud, et s�steem saab elektritoite kahelt erinevalt fiidrilt. Kuidas rakendada s�steemi, kui pole v�imalik tagada kahe s�ltumatu fiidri vedamist �les�idule? 5. Millistel tingimustel oleks v�imalik s�steem lahendada rongi kiirust arvestades? Oleme valmis vastama Teie t�iendavatele k�simustele. Lugupidamisega Elsa Lepp Raudteeinfrastruktuuri osakonna peaspetsialist 667 2064| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A, 10614 Tallinn