Teie 18.08.2017 nr
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 08.09.2017 nr 10-3/116
Arvamus karistusseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu osas
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil on eelnõu kohta järgmised märkused.
1. Kriminaalkolleegium ei ole üldjoontes vaadeldava eelnõuga kavandatavate
väärteomenetluse seadustiku (VTMS) muudatuste vastu. Eriti väärivad toetust uuendused,
millega luuakse väärteomenetluses võimalus isiku menetleja juurde kutsumiseks telefoni või
muu sidevahendi abil edastatava kutsega. Nõustuda ei saa aga VTMS § 41 täiendamisega
lõikega 11, mille kohaselt toimetatakse juhul, kui isik avaldab selleks soovi, isikule kutse kätte
kirjalikult. Eelnõu seletuskirjas toodu põhjal jääb selgusetuks nimetatud täienduse
sisseviimise vajadus. Leiame, et käsitletava sätte täiendamine sellisel viisil kitsendab VTMS §
41 lõikega 1 sisseviidavat positiivset muudatust, kuivõrd lisaregulatsiooniga antavat
võimalust võidakse hakata menetlusosaliste poolt pahatahtlikult ära kasutama. Nii võib isik,
kes algselt on nõudnud, et talle toimetataks kutse kätte kirjalikult, hakata hiljem menetlusest
kõrvale hoidma, jäädes menetlejale kutse kättetoimetamiseks kättesaamatuks. Juhul kui
VTMS § 41 siiski täiendatakse lõikega 11 eeltoodud sõnastuses, tuleks menetlejale anda
sellistel juhtudel teatud õigused, näiteks kohtul jätta selliste isikute kaebused läbi vaatamata.
2. Eelnõuga kehtestatavate karistusseadustiku (KarS) üldosa muudatuste osas, mis
puudutavad väärteo karistustena määratavaid rahatrahve, juhime tähelepanu, et suure
tõenäosusega võivad need kaasa tuua võrdse kohtlemise ja õigusselguse põhimõtete
rikkumisi. Väärteo mõiste on avatud selle järgi, mis on süüteo eest ettenähtud karistused.
Üheks põhikaristuseks väärteo eest on rahatrahv, mis on kindlal moel arvutatav rahaline nõue.
Kehtivas karistusseadustikus on rahatrahvi arvutusviis ühikupõhine (KarS § 47 lg 1). Seaduse
muudatusega kavandatakse luua lisaks veel kolm uut rahatrahvi arvutamise viisi (KarS § 47 lg
3 (päevamäära põhine); § 471 (rahasumma põhine ning väärteo tulemusel teenitud kasu või
ära hoitud kahju põhjal arvutatav)), mis muudab rahatrahvi mõiste ebamääraseks. Samuti
puuduvad uues regulatsioonis selged põhimõtted, millisel juhul üks või teine arvutamise viis
kehtib, mis sisuliselt tähendab, et seadusandja võib hakata erinevaid arvutamise viise
rakendama juhuslikult. Eelnev toob kaasa ebaselguse ka menetlusosaliste jaoks.
Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post
[email protected]
www.kohus.ee
Leiame, et kui seadusandja peab vajalikuks siduda väärtegude karistused isiku sissetulekuga,
peaks see õigusselguse ja võrdse kohtlemise tagamiseks toimuma kõigi väärtegude puhul.
Samas peame juhtima tähelepanu eelnõu regulatsioonile, mis puudutab päeva sissetuleku
arvutamiseks andmete kogumist. Märkida tuleb seda, et uus regulatsioon (VTMS § 812) toob
menetlejatele oluliselt tööd juurde, kuivõrd nimetatud sättega on menetlejatele pandud
kohustus hakata senisest laiemalt koguma lisainfot sissetuleku suuruse kohta.
Kohtumenetluses võib see tuua kaasa menetlustähtaegade pikenemise.
3. Eelnõu kohaselt täiendatakse karistusseadustiku üldosa võimalusega määrata väärteo eest
kõrgendatud rahatrahv (KarS § 471). Eelnõust ei nähtu aga selliseid väärteokoosseise, mille
puhul saaks kõrgendatud rahatrahve määrata. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas konkreetsetes
eriseadustes määratakse karistusraamid, kui rahatrahvi maksimummääraks on 20 000 000
eurot. Selgusetuks jääb ka see, kas kõik rahatrahvid määratakse sel juhul rahasummana või on
ka sel juhul võimalikud nii trahviühikud kui ka rahasummad ehk kuidas eriosas sanktsioonid
sel juhul välja näevad/sõnastatakse.
4. Eelnõuga kavandatava rahatrahvi suuruse sissetulekuga sidumise osas (KarS § 68 lg 2)
juhime tähelepanu, et puuduvad konkreetsed printsiibid, millele tuginedes seadusandja on
kindlaks määranud väärteod, milliste puhul rahatrahvi ja sissetuleku suuruse seos kehtib.
Seadusandja on kehtestanud uue regulatsiooni teatud väärtegude suhtes ebamäärastel alustel.
Sellist täielikku juhuslikkust ei saa toetada. Kehtivas seaduses on rahatrahv päevamääraga
seotud osade liiklusväärtegude puhul. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu analüüsi, mis põhjendaks
osade väärtegude puhul väärteokaristuse uuele arvutusviisile ülemineku vajadust. Muudatust
on põhjendatud üksnes sellega, et suurema sissetulekuga inimeste jaoks ei ole väikse
rahatrahvi puhul tegemist sisulise karistusega ja see ei mõjuta neid uutest rikkumistest
hoiduma. Välja toomata on jäänud aga andmed selle kohta, et neid rikkumisi panekski
valdavalt toime just suurema sissetulekuga inimesed ja et kehtiva regulatsiooni juures
inimesed maksavad lihtsalt rahatrahvid ära ja panevad toime uusi rikkumisi. Märgime, et
kohtute kogemus on, et ka praegused rahatrahvid jäävad tihti maksmata ja ka kohtutäituritel ei
õnnestu neid sageli sissenõuda. Seega ei saa nõustuda, et kehtiva seaduse alusel määratavad
rahatrahvid oleks menetlusosaliste jaoks liiga kergelt makstavad.
5. KarS 72 lõikele 2 lisatakse eelnõu kohaselt rahatrahvi arvestus päevamäärades. Kehtiva
regulatsiooni kohaselt võrdsustab nimetatud paragrahv karistustena kolme trahviühiku
suuruse rahatrahvi ja kümne trahviühiku suuruse rahatrahvi. Karistuste, kus suuruse vahe on
3-kordne, võrdsustamist ei saa pidada põhjendatuks. Leiame, et käsitletavat paragrahvi tuleks
muuta nii, et alla 10 trahviühiku korral rahatrahvi ei asendata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
Kohtu esimees
2(2)