Teie 31.03.2015 nr 15-0595-001
Hr Priit Soom
Meie 05.05.2015 nr 9-2/2643-2
peadirektori asetäitja
peadirektori ülesannetes
Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Pöördusite Justiitsministeeriumisse seoses väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõttest tehtud
erandi rakendatavusega praktikas. Tõstatasite küsimuse, kas kohtuvälise menetleja juhil endal on
1
väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 10 lõike 2 alusel õigus määratleda valdkondade ja
rikkumiste põhiselt väärteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju piirid, alates millest alustatakse
igal juhul menetlus, kuid alla mille on menetluse alustamine menetleja otsustada? Eelkõige
puudutaks see juhtumeid, kus väärteoga tekitatud kahju jääb selgelt alla teo menetlemisega
kaasnevate kulude. Vastuseks selgitan järgmist.
1
VTMS § 3 sätestab väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte. Väärteo tunnuste ilmnemisel on
kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole
1
kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis. VTMS § 3 lõike 4 kohaselt ei saa lugeda
väärtegu vähetähtsaks, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on
osutatud tekitatud kahjule.
Kohtuvälise menetleja juht võib anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse
1
tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. VTMS § 3 lõige
4 rõhutab seda, et väärtegu ei saa lugeda vähetähtsaks, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud
kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule. Seega ei saa kohtuvälise menetleja juht
kehtestada varalise kahju piire, mille põhjal otsustada, millal väärtegu menetleda, millal mitte. Kui
väärteoga on kahju tekitatud, tuleb sõltumata selle kahju suurusest väärteomenetlust siiski alustada.
Tähelepanu tuleb pöörata VTMS §-le 59, mis räägib väärteoteate lahendamisest. Paragrahvi 59
lõike 2 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline
menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama
väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama
väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale.
Paragrahvi 59 lõike 3 kohaselt võib teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta jätta
põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata VTMS §-s 29 nimetatud alusel ning
väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule. Seega juhul,
kui väärteoteates on osutatud väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule, tuleb kohtuvälisel
menetlejal põhjendada, miks tema arvates vaatamata väärteoteates viidatud kahjule, jäetakse
menetlus alustamata.
Väärteoteate esitajal on õigus vastavalt VTMS § 59 lõikele 4 pärast väärteomenetluse alustamata
jätmise teate saamist esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata
jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras.
Kui kaebus jäetakse rahuldamata, on väärteoteate esitajal õigus esitata kaebus VTMS § 77 lõike 2
kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusele maakohtule. Maakohus võib kaebuse rahuldada
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
ning see tähendaks omakorda seda, et kohtuväline menetleja on siiski kohustatud väärteomenetluse
läbi viima.
Samas näeme kohtuvälise menetleja juhi poolt juhendi koostamisest abi menetluse lõpetamise
puhul. VTMS § 30 lubab väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, samuti siis, kui
menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kahju piiri määramine ei
aita kaasa väärteomenetluse alustamise otsustamisel, kuid VTMS § 30 puhul on küll kohtuvälise
menetleja juhil võimalus kehtestada juhend, millest menetlejad saaksid juhinduda väärteomenetlust
lõpetades, millal nt menetlusaluse isiku süüd ei loeta suureks ja väärteomenetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi. Kui oma kirjas viitasite teo menetlemisega kaasnevatele kuludele, siis
3
oluline on § 30 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 30 lõikes 1
toodud alustel, peab menetluskulud hüvitama menetlusalune isik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Einar Hillep
Nõunik
Einar Hillep 620 8222
[email protected]