dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 5. mai 2015
Viit
15-0595-002
Registreeritud
5. mai 2015
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2S Õigusloome ja õigusteenindus (2014-2017) (Suletud)
Sari
2-3 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes, sh Euroopa Liidu õigusaktide väljatöötamisega seotud kirjavahetus
Toimik
15-0595
Vastutaja
TJA Migratsioon

Failid

  • 📎9-22643-2 05.05.2015 Väljaminev kiri.bdoc217 KB

Sisu (failidest)

Teie 31.03.2015 nr 15-0595-001 Hr Priit Soom Meie 05.05.2015 nr 9-2/2643-2 peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Vastus selgitustaotlusele Pöördusite Justiitsministeeriumisse seoses väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõttest tehtud erandi rakendatavusega praktikas. Tõstatasite küsimuse, kas kohtuvälise menetleja juhil endal on 1 väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 10 lõike 2 alusel õigus määratleda valdkondade ja rikkumiste põhiselt väärteo toimepanemisega tekitatud varalise kahju piirid, alates millest alustatakse igal juhul menetlus, kuid alla mille on menetluse alustamine menetleja otsustada? Eelkõige puudutaks see juhtumeid, kus väärteoga tekitatud kahju jääb selgelt alla teo menetlemisega kaasnevate kulude. Vastuseks selgitan järgmist. 1 VTMS § 3 sätestab väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte. Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole 1 kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis. VTMS § 3 lõike 4 kohaselt ei saa lugeda väärtegu vähetähtsaks, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule. Kohtuvälise menetleja juht võib anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse 1 tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. VTMS § 3 lõige 4 rõhutab seda, et väärtegu ei saa lugeda vähetähtsaks, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule. Seega ei saa kohtuvälise menetleja juht kehtestada varalise kahju piire, mille põhjal otsustada, millal väärtegu menetleda, millal mitte. Kui väärteoga on kahju tekitatud, tuleb sõltumata selle kahju suurusest väärteomenetlust siiski alustada. Tähelepanu tuleb pöörata VTMS §-le 59, mis räägib väärteoteate lahendamisest. Paragrahvi 59 lõike 2 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Paragrahvi 59 lõike 3 kohaselt võib teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata VTMS §-s 29 nimetatud alusel ning väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule. Seega juhul, kui väärteoteates on osutatud väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule, tuleb kohtuvälisel menetlejal põhjendada, miks tema arvates vaatamata väärteoteates viidatud kahjule, jäetakse menetlus alustamata. Väärteoteate esitajal on õigus vastavalt VTMS § 59 lõikele 4 pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Kui kaebus jäetakse rahuldamata, on väärteoteate esitajal õigus esitata kaebus VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusele maakohtule. Maakohus võib kaebuse rahuldada Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ning see tähendaks omakorda seda, et kohtuväline menetleja on siiski kohustatud väärteomenetluse läbi viima. Samas näeme kohtuvälise menetleja juhi poolt juhendi koostamisest abi menetluse lõpetamise puhul. VTMS § 30 lubab väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, samuti siis, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kahju piiri määramine ei aita kaasa väärteomenetluse alustamise otsustamisel, kuid VTMS § 30 puhul on küll kohtuvälise menetleja juhil võimalus kehtestada juhend, millest menetlejad saaksid juhinduda väärteomenetlust lõpetades, millal nt menetlusaluse isiku süüd ei loeta suureks ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui oma kirjas viitasite teo menetlemisega kaasnevatele kuludele, siis 3 oluline on § 30 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 30 lõikes 1 toodud alustel, peab menetluskulud hüvitama menetlusalune isik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Einar Hillep Nõunik Einar Hillep 620 8222 [email protected]
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel