Justiitsministeerium Teie 25.08.2017 nr
[email protected]
Meie 05.09.2017 nr 10-3/117
Arvamus advokatuuriseaduse, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
osas
Vaadeldava eelnõuga kavandatakse muu hulgas muudatusi seoses kohtunike osalemisega
vabade õiguselukutsete kutseühenduste organite töös, jättes kohtunikud advokatuuri aukohtu
ja notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni liikmete hulgast välja. Eelnõu § 8 kohaselt
muudetakse kohtute seaduse § 38 lg 3 p 8 selliselt, et edaspidi valib kohtunike täiskogu
kohtunikest liikmed ja asendusliikmed üksnes advokatuuri kutsesobivuskomisjoni ning
prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni.
Märgime, et ei toeta eelnõus väljapakutud muudatust, millega jäetakse advokatuuri aukohtu
koosseisust välja kohtunikest liikmed. Eelnõu seletuskirjas on toodud muudatuse
põhjenduseks asjaolu, et kuivõrd aukohtu otsus on kohtus vaidlustatav, siis võib tekkida
olukord, kus kohtunik osaleb asja arutamisel nii aukohtu koosseisus kui ka hiljem
kohtumenetluses; kutseorganisatsiooni eesmärk ei saa olla aga õigusemõistmine oma liikmete
üle. Leiame, et eeltoodud põhjendust ei saa pidada adekvaatseks. Aukohtusse kohtunikest
liikmete valimisel jälgitakse praktikas, et sinna ei nimetataks halduskohtunikke. Lisaks on
see, et asja lahendanud kohtunik ei saa olla vaidluse lahendajaks edasikaebemenetluses, üheks
õigusemõistmise aluspõhimõtteks ning vastavad kohtuniku taandumisalused sisalduvad
menetlusseadustikes (TsMS § 23 p 6; HKMS § 13). Menetlusosalisel on õigus samal alusel
taotleda kohtuniku taandamist (TsMS § 24; HKMS § 13). Kuna eelnõu seletuskirjast ei nähtu,
et senise korraldusega oleks kaasnenud praktilisi probleeme, jääb seaduse muutmise vajadus
arusaamatuks. Korraldus, kus kohtunikest liikmed osalevad advokatuuri aukohtu töös, on
siiani hästi toiminud, seda peetakse otstarbekaks ja kiidetakse nii advokaatide kui ka
kohtunike poolt. Erinevate kutsealade esindajate osalemine advokatuuri aukohtu asjade
läbivaatamisel võimaldab asja arutamisse tuua erinevaid vaateid ja seisukohti ning sellest
tulenevalt objektiivsemat vaidluste lahendamist. Palju kaebusi advokaatide peale seondub
nende tegevusega kohtumenetluses, mida on kohtunikud igati pädevad hindama.
Samuti ei saa nõustuda teatud staažiga kohtutõlkide lihtsustatud korras vandetõlgiks
saamisega eelnõu seletuskirjas toodud põhjendusel, et kui isiku tööks on kohtudokumentide
tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil, siis võib isiku pädevust eeldada. Kohtutõlkide
kvalifikatsiooni pole eelnevalt vandetõlgi standarditele vastavalt kontrollitud ning kohtus
Pärnu mnt 7, 15084 TALLINN. Registrikood 74001943. Telefon 628 2784, faks 628 2790, e-post
[email protected]
www.kohus.ee
pikaajaline töötamine ei tähenda alati, et isik omandab seejuures vandetõlgi standarditele
vastavad oskused. Pooldame kohtutõlkidele vandetõlgiks kandideerimisel kvalifikatsiooni
kontrolli säilitamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
Kohtu esimees
2(2)