Hosby sadama detailplaneering

Ville Tamm Saatja: Ville Tamm Saatmisaeg: 13. mai 2015. a. 11:08 Adressaat: '[email protected]' ([email protected]) Teema: Vormsi Teie 29.04.2015 ja 30.04.2015 Meie 13.05.2015 nr-d 16-3/14-0691-005, 16-3/14-0985-004 ja 16-3/15-0763-002 Täname Teid Vormsi saarel Norrby sadama, Hosby sadama ja Rälbyranna detailplaneeringute algatamise teavitamiste eest. Juhime tähelepanu ka ajaolule, et kuni 30.06.2015 on tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 161 lõikest 1 avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu PlanS § 18 kohaseks vastuvõtmiseks vajalik TJA eelnev luba. PlanS § 17 lg 2 punktide 6 – 8 kohaselt kooskõlastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus planeeringu – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega; Kaitseministeeriumiga, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 28 meetri kõrguseid ehitisi ning Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 45 meetri kõrguseid ehitisi või üle 28 meetri kõrguseid tuulegeneraatoreid. Kõik avalikku veekogusse ehitist kavandavale planeeringule PlanS § 17 kohaselt antud kooskõlastused saadetakse loa andmise otsustamiseks ka Tehnilise Järelevalve Ametile. Enne loa andmise otsustamist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus küsida Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt, Veeteede Ametilt ja Lennuametilt täiendavat seisukohta. 01.07.2015 hakkab kehtima uus planeerimisseadus ning planeeringu vastuvõtmiseks ei ole enam TJA eelnevat luba vaja. Ehitusseaduse 33 lõike 21 ja alates 01.07.2015 ehitusseadustiku § 113 lõike 3 kohaselt avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel kaldajoone muutumisel ja kaldakinnisasja suurenemisel, väljastatakse ehitise kasutusluba üksnes pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu. Veeseaduse (VeeS) § 223 lõike 1 kohaselt peab kaldakinnisasja omanik avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, kui sellega kaasneb kaldakinnisasja suurenemine, maksma riigile ühekordset tasu, mille suurus on 1/2 juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast. Juurde tekkinud maismaa maksustamishinna arvutamise aluseks on kaldakinnisasja maksustamishind. VeeS § 223 lõike 2 kohaselt peab kaldakinnisasja omanik avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga, millega ei kaasne kinnisasja suurenemist, ehitise või selle osa ehitisealuse pinna eest maksma iga-aastast kasutustasu, mille suurus on 4% ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast. VeeS § 224 lõike 2 kohaselt arvestab TJA [Lk nr] avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga, millega ei kaasne kinnisasja suurenemist iga-aastase kasutustasu ja väljastab selle kohta makseteatise. Tasu esimene makse tasutakse hiljemalt ehitise kasutusloa saamisele järgneva aasta 1. juuliks. EhS 33 lõike 21 ja alates 01.07.2015 ehitusseadustiku § 113 lõike 3 kohaselt avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel kaldajoone muutumisel ja kaldakinnisasja suurenemisel, väljastatakse ehitise kasutusluba üksnes pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu. Soovime avaliku veekogu koormamise võimalike tasude arvestamiseks avalikku veekogusse ehitatud ehitiste teostusjooniseid hiljemalt enne kasutusloa väljastamist. Tänudega Ville Tamm Ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist +372 667 2153| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle tn 23a, 10614 Tallinn [Lk nr]