Arvamus

Saatja: Siim Umbleja <[email protected]> Saadetud: 17.05.2022 14:12 Adressaat: <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; Rein Vaks <[email protected]> Teema: EJKÜ arvamus 596 SE osas Tere Palun leidke lisatuna Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu arvamus ja ettepanekud töös oleva 596 SE osas. Vajadusel oleme valmis omi seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega Siim Umbleja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing 5165943 Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie : 17 .0 5 .202 2 nr 8 Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamus maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse 596 SE kohta Lugupeetud Riigikogu majanduskomisjoni liikmed Käesolevaga esitab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) oma ettepanekud Riigikogu menetluses oleva maagaasiseaduse (MGS), hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse 596 SE (eelnõu) osas. Eelnõu puudutab küsimusi, mille reguleerimine on praeguses olukorras äärmiselt vajalik, sest Ukraina s toimuvast sõjast tingitud gaasitarne katkemise risk ja varustuskindluse tagamine on täna olulisem kui kunagi varem. Eelnõu on sellest tingituna kiireloomuline, mistõttu näeme, et turuosaliste konstruktiivne tagasiside on edasiviiv ja vajalik . Tarbijarühmade määratlemine hädaolukorras Eelnõu ga lisatav MG S § -s 6 1 sätestatud tarbijarühmade kirje ldus ei ole pra e guses versioonis veel piisavalt selge. Sellele on tähelepanu juhtinud ka teised turuosal i sed ( nt AS Estonian Cell oma 09.05.2022 seisukoh tades , Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda oma 10.05.2022 seisukoh tades ) , mistõttu ei korda me samu probleemikohti üle. Soojusettevõtjate seisukohast on oluline, et eelnõu põhjal oleks võimalik üheselt aru saada, milliseid kaugkütterajatisi loetakse kaitstud tarbijateks. E elnõuga kavandatava M G S § 26 2 lg 2 p 2 muudatuse kohaselt loetakse kaitstud tarbija te ks lisaks kodutarbijatele ka „ eluruumide kütteks soojust toot va i d kaugkütterajatis i , millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas“. Kaugkütteseadus (KKütS) kaugkütterajatist aga ei defineeri ning praktikas ei ole tavatu, et ühes tootmisüksuses võib olla erinevaid tootmisseadmeid , millest mõnd kasutatakse baaskoormuse ja mõnd nö tipukoormuse katmiseks . E nam ik kaugkütteettevõtjaid kasutab soojuse tootmiseks biokütuseid vähemalt osaliselt, kuid vajab gaasi tipukoormuse katteks talveperioodil . S eetõttu võidakse eelnõus praeguse sõnastuse järgi välistada sellised tootmisüksused kaitstud tarbijate hulgast hoolimata sellest, et kogu vajaliku võimsuse osas ei ole võimalik sellises tootmisüksuses gaasi asendada . Selge ei ole ka see, kuidas käsitletakse eelnõu kohaselt reservkütuse varu kohustusega soojusettevõtjaid. Nimelt näeb KKütS-i § 7 lg 3 1 ette, et soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud omama kolme ks ööpäeva ks reservkütust . Sellist reservkütusevaru ja selle kasutusvalmidust saaks teoreetiliselt käsitleda gaasi asendamise võimalusena , ku igi praktikas eeldab rese r v k ütuse pikema ajalisem , st üle seadusega nõutud 3 päeva, kasutamine gaasi asemel o lulisi ettevalmistusi ja investeeringuid . E elnõust ei ole selge, kas ja millis tes tingimustes on reservkütuse omamise kohustusega soojusettevõtjad MGS § 26 2 kohase lt kaitstud tarbija d või MGS §-s 6 1 p unktis 4 nimetatud üldhuviteen use osutaja st tarbija d . Eelnõu kohaselt kehtestab tarbijarühmadesse määramise põhimõtted valdkonna eest vastutav minister määrusega ning tarbijarühma määramine toimub võrguettevõtja poolt andmevahetusplatvormil märke tegemisega , kui d täpsemat infot t uruosalistel paraku ei ole . Selleks, et tagada valmisolek küttehooajaks 2022/23 . a , on soojusettevõtjatel vaja teha olulisi ettevalmistusi koheselt ( sh sõlmida tarnelepingud reservkütuste tarnijatega, teha investeeringud tootmisseadmete ettevalmistamiseks, valmistada ette kütuse tarne logistikaahel, taotleda vajalikud keskkonnalubade muudatused jne ). Seepärast on kriitiline saada võimalikult suur selgus tarbijarühmade käsitluse osas. Ettepanek: käsitleda kõiki kaugkütteteenuse osutajaid kaitstud tarbijatena , et vältida võimalikku segadust , või täpsustada eelnõus kehtestatud tarbijarühmade sse liigitamist erinevate kaugkütte tootmisüksuste osas . V arumakse tasumise kohustus Eelnõu ja seletuskirja põhjal saab järeldada , et loodavat s trat eegilist gaasi varu saavad kasutada eelkõige MGS § 6 1 p-des 1-4 loetletud tarbijarühma d ja süsteemihalduri varu saavad kasutada ainult MGS § 26 2 lg -s 2 nimetatud kaitstud tarbijad , st esmajärjekorras need, kelle lokaalne küttesüsteem kasutab ainult maagaasi . Strateegilise gaasivaru makset ehk varumakset ja läbi võrgu tasu suurenemise süsteemihalduri varu hal damise eest lisan duvat võrgutasu osa maksavad aga kõik tarbijad ühtmoodi , sh ka need, kes loodavatest varu de st tuge ei saa . Gaasi tarbijad, kes strateegilist varu ega süsteemihalduri varu kasutada ei saa, pe avad samaaegselt ise soetama alternatiivseid gaasi - või muude kütuste varusid või looma võimalusi gaasi asendamiseks, mis omakorda eeldab olulisi investeeringuid väga pingelises ajalises raamis . Seepärast tuleks tõsiselt kaaluda, kas on põhjendatud , et sellised tarbijad peavad tõepoolest lisaks enda poolt tehtavatele jõupingutustele ja investeeringutele kinni maksma ka strateegilise varu ja süsteemihalduri varu haldamise . Lokaalkütteks kasutatava gaasi kätte saadavuse tagamine on oluline . S iiski ei peaks sellist lahendust pikemaajaliselt soodustama sellega, et teised tarbijad varude hoidmise kulu kannavad . Selle asemel tasuks võimaldada alternatiivsetele , paremini varundatud ja importkütustest vähem sõltuvatele lahendustele üleminekut. Eelnevast tulenevalt on veel gi olulisem luua selgus tarbijarühmadesse liigitamisel ja täpsustada, kes ja mis tingimustel strateegilist varu kasutada saavad . Tehniliselt saab v astav info kättesaadavaks andmevahetusplatvormi l ning oleks kergesti lahendatav. Ettepanek: rakendada varude haldamise eest tasu üksnes neile tarbijagruppidele, kes kuuluvad kaitstud tarbijarühmadesse ja kes loodavast varust tuge saavad või tagada selle hoidmisega seotud kulude katm ine ka edaspidi tervikuna riigieelarvest sarnaselt küttehooajaga 2022/23 . V arutud gaasi kättesaadavus Eelnõu pinnalt ei ole selge, kuidas toimitakse hädaolukorras sellise gaasivaru ga, mille gaasi mittekaitstud tarbija on endale soetanud ning mis asub samas gaasihoidlas eelnõu kohaselt loodava strateegilise varuga . Kui strateegilisest varust ei piisa , et tagada MGS §-s 6 1 p-des 1-4 nimetatud tarbijarühmade varustatus, kuid samas hoidlas ladustatakse ja sama võrguühenduse kaudu tarnitakse gaasi, mille on gaasi tarbija enda tarbeks hoidlasse soetanud, siis kuidas rakendatakse tarbimise vähendamise meetmeid enda varu omava /kasutava gaasitarbija suhtes ? Samuti ei ole selge, kas nö mittekaitstud tarbijate mahu piiramine algab siis kui strateegilised varud on ära kasutatud või algab mahtude piiramine varem, et sellega sisuliselt strateegilist varu säästa ? Kaugküttesektori vaates on olukord eriti kriitiline, sest kui soojusettevõtja on endale soe tanud varu hoidlasse ja tema käibekapital on sellise varu all kinni , aga samas ei loeta seda soojusettevõtja t mingil põhjusel MGS § 6 1 p-de ga 1-4 hõlmatud tarbijaks ja tema gaasi tarbimist piirata kse või lõpetatakse, siis puuduvad sellisel soojusettevõtjal käibevahendid, mille arvelt soetada teisi kütuseid või teha täiendavaid investeeringuid . Ettepanek: täp sus tada, mis juhtub, kui mittekaitstud tarbijal on hoidlas varu, aga strateegiline varu on vähenemas ja tarbimist tuleb piirata , ning täiendada eelnõu d selliselt, et välistatud oleks mittekaitstud tar bijale kuuluva, st strateegiliste varu hulka mitte kuuluvate gaasi tarnete piiramine . Gaasi vajaduse vähendamisele suunatud meetmed Eelnõu ga on kavas kehtestada reg u latsioon gaasiga varustatuse toimepid e vuse tagamiseks defitsiidi olukorras . S elleks, et ennetada defitsiiti ja otsida kiireid lahendusi võimaliku tarnekatkestuse tekkimise ohu leevendamiseks , on samavõrd oluline luua võimalus i või kaotada takistusi gaasi üldise vajaduse vähendamiseks (seda muuhulgas ka kaugküttesektoris ) . Se da vajadust on rõhutatud ka Euroopa Komisjon nn REPowerEU plaanis . Ka Riigikogu majanduskomisjoni 02.05.2022 istungi protokollist nähtub arutelu Vene gaasist sõltuvuse vähendamise võimaluste otsimise üle ning et peetakse oluliseks uute innovaatiliste lahenduste kiiret kasutuselevõttu. Kaugküttesektor on viimase kümnendi jooksul läbinud olulise arengu liikumisel Vene gaasist kodumaistele taastuvkütustele . Eesti on olnud kaugküttes fossiilkütustest vabanemise esirinnas ning tänaseks on hinnanguliselt 93% Eesti kaugküttevõrkudest tõhusad ehk lihtsustatult vähemalt pool neis kasutatavast kütusest on taastuvatest energiaallikatest või heitsoojusest. Siiski on sõltuvus Venemaa päritolu maagaasist e ndiselt olemas – külmade ilmade tipukoormusi kaetakse endiselt peamiselt gaasist. Seega on sektoris veel täiendavat potentsiaali , et innovaatilisi lahendusi ja tööstussümbioosi võimalusi ära kasutades gaasi kasutamist vähendada või isegi sellest täielikult loobuda . Ü ldist gaasisõltuvust aitab samuti vähendada , kui ühendada kaugküttevõrkude lähedal asuvad gaasiküttel hooned peamiselt taastuvkütuseid ja heitsoojust kasutatava võrguga. Heitsoojuse kogumine ja kasulikult kasutamine nõuab tahet, tööd ja rahalisi vahendeid, mida tavapärane tootmisettevõte üldjuhul aga ei soovi investeerida. Näiteks on võimalik kaugküttevõrkudes kasutada värvitööstuse, toiduainetööstuse, trükitööstuse jt selliste käitiste tekitatavat heit soojust, mis tekib tootmistsükli jooksul. Samuti omavad suurt potentsiaali reoveepuhastusjaamad ja andmekeskused . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2020. aastal tellitud heitsoojuse ja tõhusa kaugkütte potentsiaali uuringu kohaselt on hinnatud heitsoojuse mahuks Eestis 2400 GWh/a, sellest ~500 GWh/a tuleneb suitsugaaside kondenseerimisest, ~1500 GWh/a reoveest ja ~400 GWh/a tööstuslikust protsessidest . Lisaks on võimalik kasutusse võtta merevee soojuspumbad ning uudsed soojussalvestuse lahendused. S ee kõik toimub aga ainult juhul kui kõik osapooled on sellest huvitatud ning asjatuid administratiivseid piiranguid ei ole (piirangute olemasolu tõendab olukord, kus Eesti kaugküttesüsteemides eksisteerivad täna ainult üksikud väikesemahulised tööstussümbioosi lahendused). Taastuvenergia direktiivi 2018/2001 (RED2) selge suunis on suurendada taastuvatest allikatest ning heitsoojusest toodetud soojuse kasutuselevõttu Euroopa Liidus. Kuigi baaskoormuste katmisega on Eesti suhteliselt hästi hakkama saanud, siis takerdunud on just täiendavate tootmis lahenduste kasutuselevõt mine . Üheks peamiseks pudelikaelaks on KKütS §-st 14 1 tulenev bürokraatlik regulatsioon, mis sunnib iga sellist tootmisüksust läbima keerulise kadalipu. Näiteks: kui IT-ettevõte sooviks serverite jahutamisest ülejäävat soojust pakkuda kaugküttevõrku, siis peaks (a) IT-ettevõte registreerima ennast soojusettevõtjana ning taotlema Konkurentsiametilt soojuse müügi piirhinda; ning (b) soojusettevõtja peaks soojuse ostmiseks korraldama soojuse ostu konkursi, mis on kulukas ja aeganõudev ning selle tulemusel ei pruugi ikkagi olla võimalik võrku võtta tööstusettevõtte poolt pakutavat heitsoojust . Kui baaskoormuste jaoks on selline protseduur mõistlik, siis tõhusates kaugküttevõrkudes, kus baaskoormuseid juba katavad taastuvad energiaallikad, ei ole see mõistlik ega ka RED 2 poolt ette nähtud. Direktiiv pakub o t seselt võimalust (artikkel 24 lg 6 ja lg 10) välistada tõhusatel kaugküttevõrkudel niisugune bürokraatlik koorem, kuid Eesti seda võimalust direktiivi üle võttes e i kasutanud ning käsitleb jätkuvalt sama protseduuriga nii maagaasi põletavaid katlamaju kui eelpool nimetatud IT-ettevõtet ja teisi nn tipukoormust pakkuvaid taastuvenergialahendusi. Ebavajalike bürokraatlike tõkendite likvideerimine on oluline, et võimaldada lihtsustatud korras kaugküttevõrkudega liita täiendavaid taastu v kütuseid kasutavaid ning heitsoojust pakkuva i d üksuse i d . See võimaldaks vähendada sektori süsinikuheidet ja aitaks oluliselt kiiremini saavutada nii RED 2 kui ka REPowerEUs toodud eesmärke . Eelnevast tulenevalt ning maagaasist loobumise kiirendatud vajaduse tõttu tuleks KKütS § 14 1 regulatsioon i täiendada . K onkursi korraldamise kohustuse võiks ümber kujundada või kaotada tõhusa tes kaugküt te võr gupiirkond ad es st piirkondades, kus baaskoormuse vajadused on juba konkursi tulemusena kaetud ja enamik soojust toodetud taastuvatest allikatest või ko o stootmisjaamade heitsoojusena . Lisanduv paindlikkus võimaldab efektiivselt kasutada tööstussümbioosi pakutavaid lahendusi st tasakaalustada fossiilkütuste hinnakasvust ja/või defitsiidist tulenevat mõju tarbijatele. Ka pärast soojuse ostu konkursi vajaduse muutmist peavad soojusettevõtjad jätkuvalt soojuse tarbijahinna Konkurentsiametiga kooskõlastama ning lisaks alluvad nad jätkuvalt ka konkurentsiseaduse regulatsioonile. Eelnevast nähtuvalt on kehtiva KKütS § -st 14 1 tuleneva soojuse ostu konkursi korraldamise nõude kaotamine tõhusate s kaugkütte võrgupiir kon dades lihtne kuid efektiivne meede, mis võimaldaks vähenda da konkurssidega kaasnevat ajakulu ja ebakindlust ning kiirendaks uute lahenduste kasutuselevõttu ning nende rajamist võrgu jaoks hüdrauliliselt sobivaimasse asukohta . See omakorda aitaks kaasa gaasi vajaduse vähendamisele kaugküttesektoris ja seeläbi ka kogu Eesti primaarenergia tarbimises . Äärmiselt oluline on need võimalused ära kasutada kiiresti, sest iga täiendav aasta kõrge hinnaga imporditud gaasi kasutamist tähendab olulist kulu tarbijatele. Ettepanek: täiendada KKütS § 14 1 lõikega 11, mil le kohaselt ei pea §-s 14 1 sätestatud kohustusi soojuse ostul järgima tõhusat kaugküttesüsteemi käitav võrguettevõtja . Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja juhataja [email protected] 5165943