Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine

Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 16.05.2022 nr 1.1-10.1/4321-1 [email protected] Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ eelnõu Austatud härra Kessler Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmise eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Pank Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Eesti Liisingühingute Liit MTÜ Eesti Krediidihaldusfirmade Liit MTÜ Eesti Hoiu-laenuühistute Liit MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  MAI 2022 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või - vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (edaspidi määrus) on kehtestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 57 lõike 5 alusel. Kehtiv määrus reguleerib krediidiandja või krediidivahendaja poolt aruannete esitamist Finantsinspektsioonile. Sealhulgas sätestab määrus aruannete vormid, nõuded aruannete sisule, samuti nõuded aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra. Nii Euroopas kui Eestis on viimasel kümnel aastal majanduse mittepangandusliku finantseerimise osatähtsus üha kasvanud, mistõttu vajab Eesti Pank oma ülesannete täitmiseks senisest põhjalikumalt statistikat pankadevälise finantsvahenduse ning esmajoones laenuturu kohta. Määruse eelnõu eesmärk on tagada lisaks finantsjärelevalve teostamisele ka keskpangale (Eesti Pangale) statistika kogumiseks vajalikud andmed. Käesoleva määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse määrust ja lisatakse määruse kehtestamise alusena ka riikliku statistika seaduse §-s 301 lõige 3, mis sätestab andmete integreeritud kogumise põhimõtte ning võimaldab seega koos Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks vajalike andmetega koguda ka riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid. Eelnõuga ajakohastatakse kehtiva määruse lisasid 1, 3 ja 4 ning täiendatakse määrust uute lisadega 9 ja 10. Eelnõu võimaldab tulevikus Eesti Pangal koguda ühtlasi statistilisi andmeid järelevalvelise aruandlusega konsolideeritult. Peamised muudatused:  eelnõu kohaselt kehtestatakse Eesti Panga poolt aruande esitajate valimisse määratud krediidiandjatele kaks uut aruannet Eestis väljastatud muude kui tarbijakrediitide käivete ja jääkide detailsete andmete kogumiseks. See muudatus ei laiene krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõige 6 kohaselt krediidiandjatena käsitletavatele hoiu-laenuühistutele, kes esitavad Eesti Pangale aruandlust vastava Eesti Panga määruse alusel ega ka neile krediidiandjatele, kes esitavad Eesti Pangale liisinguaruandlust Eesti Panga ja krediidiandja vahel sõlmitud koostöölepingu alusel;  Eesti krediidiasutuste konsolideerimisgruppidesse kuuluvate krediidiandjatest tütarettevõtete puhul kehtestatakse eelnõu kohaselt Eestis väljastatud tarbijakrediitide jääkide aruande ja eelnõu kohaselt lisanduva muude laenude jääkide aruande aruandeperioodiks kvartali sammu asemel kuu. Muudatus ei laiene krediidiandjatele, kes esitavad Eesti Pangale liisinguaruandlust Eesti Panga ja liisingühingu vahel sõlmitud koostöölepingu alusel.  eelnõuga täiendatakse kehtivat määrust andmelõikega, mis võimaldab eristada kõigist järelmaksu tehingutest e-kanalite kaudu sõlmitud lepingute käivet. Määrusega täiendatakse ka bilansi skeemi ja täpsustatakse aruannetes allahindluste kajastamise juhiseid. 2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Eelnõule ja seletuskirjale on andnud sisendi Eesti Panga finantssektori statistika allosakonna juhataja Terje Raudsaar ([email protected]) ja Finantsinspektsiooni aruandluse ja teabe osakonna järelevalvespetsialist Karin Pani ([email protected]). Rahandusministeeriumi poolt on eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul (611 3681, [email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). 3. Märkused Eelnõu ei ole otseselt seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse preambula muutmine. Üheks peamiseks muudatuseks on määruse volitusnormi täiendamine riikliku statistika seaduse §-s 301 lõikega 3, mis võimaldab krediidiandjatelt ja -vahendajatelt edaspidi koguda järelevalveks ning statistika tegemiseks vajalikke andmeid integreeritult ühes Rahandusministri määrusega kehtestatud aruandluspaketis, hoides nii krediidiandjate aruandluskohustustega seotud halduskoormust optimaalsena. Integreeritud andmekogumine vähendab nii andmeesitajate kui ka andmekogujate halduskoormust ning väldib olukordi, kus andmeesitaja peab samade andmete esitamisel juhinduma mitmest õigusaktist. Samal ajal peab integreeritud andmekogumisel olema andmeesitajal selge arusaam, kes tema poolt esitatud andmeid töötlema hakkab ja neid oma tegevuses kasutab. Eelneva tõttu on eelnõus selgelt eristatud, millised aruanded tuleb krediidiandjal ja –vahendajal esitada Eesti Pangale ja millised Finantsinspektsioonile. Paragrahvi 1 muutmine. Kehtiva määruse 1 sätestab Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või välisriigi krediidiandja filiaali ja krediidiandja vahendaja või välisriigi krediidivahendaja filiaali aruannete vormid, nõuded aruannete sisule, sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra. Määruse § 1 sisu täiendatakse selliselt, et määruse reguleerimisalasse kuuluvad lisaks Finantsinspektsioonile esitavatele aruannetele ka Eesti Pangale esitatavate aruannete vormid, nõuded aruannete sisule, koostamise metoodika ja esitamise kord. Paragrahvi 2 muutmine. Kehtiv 2 määratleb määruse alusel koostavad aruanded. Pealkirja muutmine tagab eristamise, et § 2 määratletud aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile. Lõigete 1 ja 2 muutmisega täpsustatakse, et neis lõigetes toodud aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile. Lõike 3 muudatus täpsustab, et Finantsinspektsiooni määratavad aruandekoodid lähtuvad lõigetes 1 ja 2 toodud aruannetest. Määruse täiendamine §-ga 21. Uues paragrahvis määratletakse Eesti Pangale esitatavad aruanded ning nende koostamise põhimõtted. Lõikega 1 täiendatakse krediidiandja aruandluskohustust kahe uue aruandega „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne” ja „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“, milliseid tuleb hakata esitama Eesti Pangale vastavalt eelnõu lisadele 9 ja 10. Eelnimetatud aruannete valdkonnas olevad muud krediidid on kõik need krediidid, mis ei ole tarbijakrediidid. Lõige 2 on seotud krediidiandjate uutele aruannetele „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne” ja „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ aruandekoodide andmisega. Uute aruannete koodid on vastavalt 6111 ja 6112. Lõige 3 sätestab lõikes 1 toodud Eesti Pangale esitatavate aruannete aruandlusperioodiks kvartali. Lõige 4 sätestab, kes on lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise nõudest vabastatud. Aruandlusvabastuste eesmärk on vältida olukorda, kus erinevatele asutustele esitatakse paralleelselt ühetaolisi andmeid ning soov mitte koormata väikeseid turuosalisi uute andmenõuetega. Lõikes 1 toodud aruannete edastamisest vabastatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõige 6 kohaselt krediidiandjatena käsitletavad hoiu-laenuühistud, sest need üksused juba esitavad aruandlust 2 Eesti Pangale. Samuti vabastatakse lõikes 1 nimetatud aruandlusest krediidiandjad, kes esitavad Eesti Pangale liisinguaruandlust Eesti Panga ja liisinguühingust krediidiandja vahel sõlmitud koostöölepingu alusel. Lõikes 4 määratletakse ka Eesti Panga õigus anda aruandlusvabastusi teistele krediidiandjatele, kellel lõikes 1 kehtestatud aruannete valdkonda kuuluvaid tehinguid ei ole või on need mahud väikesed. Lõige 5 kirjeldab põhimõtteid, mille alusel Eesti Pank krediidiandjaid aruandluskohustusest vabastada võib. Aruandlusvabastusi andes lähtutakse eeldusest, et vabastatud krediidiandjate muude laenude jääk kokku ei tohi moodusta rohkem, kui 5% kogu vaatlusaluste krediidiandjate muude laenude jäägist. Seega aruandlusest võib vabastada krediidiandjad, millised reastatuna kasvavalt väljastatud muude laenude jäägi alusel jäävad alla 5% piiri kumulatiivsest muude laenude kogusummast. Lõikega 6 täpsustatakse lõikega 1 nimetatud aruandluse esitajate valimi üle vaatamise perioodilisus - see vaadatakse üle üks kord aastas aastalõpu andmetele tuginedes. Valimisse arvamisest teavitab Eesti Pank krediidiandjat kirjalikult vähemalt 6 kuud enne esimest aruandeperioodi. Määratakse ka tähtaeg 10 päeva enne uut aruandlusperioodi – hiljemalt millal Eest Pank peab krediidiandjat kirjalikult teavitama aruandlusvalimist välja arvamisest. Lõikega 7 seatakse erikorraldus Eesti krediidiasutuste konsolideerimisgruppidesse kuuluvate krediidiandjatest tütarettevõtetele kahe aruande – „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ (lisa 4) ja „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ (lisa 10) – esitamise perioodilisusele ning selleks määratakse üks kuu. Vältimaks eelnimetatud aruandjate „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruande“ (lisa 4) kvartali lõpu seisuga aruande paralleelset esitamist Finantsinspektsioonile sätestatakse, et selle aruande Eesti Pangale esitamisega loetakse aruanne esitatuks ka Finantsinspektsioonile. Lõige 8 määrab Eesti Pangale esitatavates aruannete esitamise tähtajaks üks kuu peale aruandeperioodi lõppu ning täpsustab, et Eesti Pangale esitatavad aruanded esitatakse Finantsinspektsiooni kaudu, vältides nii olukorda, et krediidiandja peab aruannete esitamiseks hakkama kasutama erinevaid kanaleid. Ühtlasi selgitatakse lõikes, et Finantsinspektsioon teostab Eesti Panga jaoks vajalike aruannete integreeritud kogumist nii nagu see on riikliku statistika seaduse (RStS) § 301 lõikes 1 määratletud. Kohustuse tekkimine tuleneb riiklikust statistikaprogrammist. RStS järgi määratakse statistikavajadus statistikaprogrammis, mis koosneb riigi statistikatöödest ja Riigi Teatajas avaldatud Eesti Panga statistikatöödest. Eesti Panga statistikatööde nimekirja1 kinnitab Eesti Panga president ja selles on statistikatöö nr 17 – Muude finantsettevõtete statistika. Statistikatööde tegemiseks saab kasutada statistikatöö küsimustikke või RStSi § 301 lõike 3 alusel integreerida andmevajadus muu määrusandluse alusel kogutavatesse andmestikesse. Paragrahvi 3 muutmine. Kehtivas §-s 3 määratletakse aruannete koostamise alused. Lõiget 3 täiendatakse täpsustusega, millistes aruannetes tuleb andmed esitada aruandeperioodi lõpu seisuga ehk tehakse viide § 2 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 7 ning § 2¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud aruannetele. Lõiget 5 täiendatakse viitega lõike 6 punktis 1 nimetatud aruandele „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“, milles tuleb andmed esitada aruandeperioodil toimunud käivete alusel. Paragrahvi 4 muutmine. Kehtivas §-s 4 sätestatakse aruannete koostamise põhimõtted. Viimaks sõnastuse vastavaks kehtiva seadusandlusega asendatakse lõikes 1 viide heale raamatupidamise tavale viitega finantsaruandluse standardile, kuna see on laiem ning täpsem. Lõikega 2 suunatakse krediidiandjad ja – vahendajad aruannete koostamisel lähtuma määruse lisades toodud aruannete vormidest ja koostamise juhenditest. Lõike 2 muudatus puudutab viite asendamist, mis edaspidi hõlmab ka lisasid 9 ja 10. Paragrahvi 5 muutmine. Kehtivas §-s 5 määratletakse aruannete esitamise põhimõtted. Lõige 1 kehtestab elektrooniliste aruannete esitamise formaadina XML-s vormingu. Lõike muudatusega eemaldatakse sellest kitsalt Finantsinspektsioonile viitav määratlus, sest olenemata sellest kas aruanded esitatakse Eesti Pangale või Finantsinspektsioonile tuleb nende esitamisel järgida sama elektroonilist formaati. Uus lõige 4 täpsustab, et juhul kui aruannetes tuvastatakse puudusi, siis tuleb esitada parandatud aruanne kasutades sama elektroonilise edastamise formaati nagu esmasel esitamisel. Kuna järelevalveliste aruannete puuduste tuvastamisel kohaldub 1 Eesti Panga statistikatööde nimekiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022027 3 krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 58 lõige 3, siis samasisulised nõuded on viidud ka määrusesse, et samad põhimõtted kehtiks ka neile aruannetele, mis tuleb esitada Eesti Pangale. Paragrahvi 51 lisamine. Lisanduv paragrahv selgitab, kust tulenevad ja kuidas rakendatakse aruandlusnõuete eiramise meetmeid – Eesti Pangale esitatavate aruannete puhul tulenevad meetmed riikliku statistika seaduse sätetest ning Finantsinspektsioonile esitavate aruannete puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduse sätetest. Paragrahvi 6 täiendamine. Kehtiva §-ga 6 määratletakse määruses olevate nõuete rakendamise tähtajad. Uute lõigetega 4 ja 5 täpsustatakse, millal eelnõuga tehtavad muudatused aruandjatele kohalduvad. Määrus jõustumise ajaks tervikuna määratakse 2022. aasta 30. september. Bilanssi ja Eestis väljastatud tarbijakrediitide jääkide aruannet tuleks hakata rakendama alates 30. septembrist. Eestis väljastatud tarbijakrediitide käivete aruandes olevaid muudatusi tuleks hakata rakendama aruannete koostamisele alates 2022. aasta 1 oktoober. Uute määruse lisade 9 ja 10 kohaseid nõudeid tuleb hakata rakendama ja esitama alates 2023 aasta 1. jaanuar. Pikem periood uutele aruannetele on selleks et anda turuosalistele aega rakendamiseks ja muudatustega arvestamiseks. Lisade 1, 3 ja 4 muutmine ning uued lisad 9 ja 10. Määruse lisas 1 toodud aruande „Bilanss“ varakirjeid täiendatakse uute kirjetega 5 „Muud käibevarad“ (kirje identifikaator aruandes 1047) ja 13. „Muud pikaajalised varad“ (kirje identifikaator aruandes 1048). Lisandunud varakirjeid kasutatakse käibe- ja põhivarade puhul (nt „Müügiootel põhivara“, „Bioloogilised varad“), mida ei saa esitada praegustel bilansi varakirjetel. Lisandunud varakirjetest tulenevalt muutub bilansi senine vara ja kohustuste kirjete numeratsioon. Aruande varakirjed 3.2 „Muud krediidid“ ja 9.2 „Muud krediidid“ nimetatakse ümber vastavalt kirjeteks 3.2 „Muud laenud“ ja 9.2 „Muud laenud“. Muudatusega tagatakse, et uued nimetused annavad paremini edasi bilansikirjetel kajastatavate nõuete tegelikku sisu. Võlaõigusseaduse § 401 tulenevalt on krediidilepingu üheks oluliseks tunnuseks lepingu tasulisus. Sisu poolest vastab krediidi/krediidilepingu mõiste rahasumma tasu eest laenamisele suunatud laenu/laenulepingu mõistele ja krediidilepingud on üksnes sellised krediteerimisele suunatud lepingud, mille puhul krediidivõtjale võimaldatava krediidi eest tuleb maksta tasu. Uued kirjete nimetused on mõistena sisu osas laiemad ja vastavad nõutele, mis tulenevad nii krediidilepingutest kui ka muudest laenulepingutest, mis võlaõiguseseaduse alusel krediidilepinguks (sh tarbijakrediidilepinguks) ei kvalifitseeru. Aruandes täpsustatakse bilansi varakirjete 3.1 „Tarbijakrediidid“, 3.2 „Muud laenud“, 9.1 „Tarbijakrediidid“ ja 9.2 „Muud laenud“ sisu. Täpsustusega soovitakse selgitada, et varakirjetel 3.1 „Tarbijakrediidid“ ja 9.1 „Tarbijakrediidid“ näidatakse ainult need krediidid, mis on tarbijatele antud võlaõigusseaduse kohaselt tarbijakrediidilepingutena määratlevate lepingute alusel. Kui tegemist on füüsilisele isikule iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks antud krediidiga, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ületab 50 000 eurole vastavat summat või kui tarbijale antakse intressita rahasumma üleandmisele suunatud laenu või kui tarbijaga sõlmitud lepingu esemeks on tasuta maksetähtaja edasilükkamine, siis sellistest lepingulistest suhetest tulenevaid nõudeid tarbijakrediidina ei käsitleta ja need näidatakse aruandes varakirjetel 3.2 „Muud laenud“ ja 9.2 „Muud laenud“. Lisaks täiendatakse aruandes varakirjete 3.1.1.„sh allahindlus“ ja 9.1.1.„sh allahindlus sisu selgitust võttes arvesse, kas krediidiandja- ja vahendaja kasutab finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardit või rahvusvahelise finantsaruandluse standardit IFRS. Määruse lisas 3 toodud „Eestis väljastatud tarbijakrediitide käivete aruande“ punkti 4 „Aruandestruktuur“ lisatakse täiendav aruandeveerg „e-kaubanduse järelmaksutehing“, mille eesmärgiks on koguda andmeid kiirelt kasvavate e-kaubanduse mahtude täpsemaks mõõtmiseks. 4 Määruse lisas 4 toodud „Eestis väljastatud tarbijakrediitide jääkide aruandes“ täiendatakse aruandeveeru 4.4 „Allahindlused“ täitmise juhist täiendava selgitusega täpsustamaks, kuidas välja väärtust näidata olenevalt sellest, kas krediidiandja kasutab finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardit või rahvusvahelise finantsaruandluse standardit IFRS. Lisaks täpsustatakse aruandeveeru 4.5. “Krediidi tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid” määramiseks kasutavate identifikaatorite nimetusi, et krediidi tagasimakse tähtajast möödunud perioodi määramise põhimõte oleks paremini mõistetav. Määrust täiendatakse lisadega 9 ja 10. Lisas 9 sätestatakse nõuded aruandele „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ ja lisas 10 aruandele „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“. Aruannete eesmärgiks on koguda detailseid andmeid krediidiandjate väljastatud muude laenude, mis ei ole tarbijakrediit, kohta, et tõhustada ettevõtete mittepangandusliku finantseerimise analüüsimist. Lisa 9 „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ kogub andmeid kvartalis väljastatud krediidi käibe, krediitide arvu ja krediidile rakendatud intressimäärade kohta. Krediiti täpsemalt iseloomustavate parameetritena soovitakse väljastatud krediidi puhul lisainfot krediidi tüübi, lepingu tähtaja, krediidi saanud kliendi institutsioonilise sektori ja residentsust määrava riigi koodi, tema tegevusala majandussektori, krediidi eesmärgi, krediidi tagatise ja ka selle kohta, kas krediit on seotud e-kaubanduse järelmaksutehinguga või mitte. Lisa 10 „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ sisaldab krediidijäägi ja krediitide arvu detailsemat jaotust sarnaselt käivete aruandega krediidi tüübi, tähtaja, kliendi institutsioonilise sektori, riigi koodi, majandussektori, eesmärgi ja tagatise lõikes. Lisaks kogutakse aruandega ka krediidikahju allahindluseid ning krediidi kvaliteeti hinnata võimaldavaid parameetreid – krediidi tagasimaksmisest möödunud periood, võlgnetav krediidisumma ja intress. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, p. 66–92). IV. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõjud 4.1 Mõju üldine hinnang Määruse eesmärk on lisaks Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks vajalike andmete tagamise integreerida sellesse ka Eesti Panga krediidiandjatega seotud andmevajadused. Määruse eelnõuga tagatakse statistiliste andmete kogumine koos järelevalveliste andmetega. Määrusega kehtestatavad uued nõudeid ei tõsta oluliselt aruandluskoormust. Muudatuste rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid administratiivseid kulutusi krediidiandjatele, kuna aruandluse koormus oluliselt ei tõuse ning üldised aruannete esitamise süsteemid jäävad samaks. Avalikule sektorile otsene mõju puudub ja otsest mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile tervikuna ei kaasne. 4.2 Sihtrühm Eelnõu sihtrühm on Finantsinspektsioon, Eesti Pank, krediidiandjad ja -vahendajad. Krediidivahendajate aruandlust muudab käesolev määruse eelnõu minimaalselt. Eestis tegutseb Finantsinspektsiooni andmetel 2021. aasta lõpu seisuga 60 krediidiandjat ja 9 krediidivahendajat. Riiklik finantsjärelevalveasutus Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiandjate ja -vahendajate üle ning kontrollib nende aruandeid. Finantsinspektsioon ei 5 ole finantseeritav riigieelarvest, vaid on rahastatav finantsjärelevalve subjektide (pankade, investeerimisühingute, krediidiandjate jne) poolt. 4.3 Mõju majandusele, keskkonnale ja tavainimesele Autorite arvates on üldine mõju eelnõus olevate nõuete kohaldamisel väike ja kaudne ning olulisem mõju on lühiajaline vahetult peale uute nõuete kehtima hakkamist. Eelnõu autorite hinnangul eelnõu kui terviku rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori ettevõtjatele ja töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. 4.4 Mõju avalikule sektorile, sh kohalikule omavalitsusele Töökoormus, eelnõu autorite hinnangul jääb avalikule sektorile samaks. Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ega ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Määruse muutmine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub, seetõttu ka eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on olematu. 4.5 Mõju turuosalistele, eelkõige krediidiandjatele Kavandatavate muudatuste näol on tegemist krediidiandjaid teatud määral koormavate nõuetega. Määrusega kehtestatavad uued nõuded tõstavad teatud määral krediidiandjate aruandluskoormust, kes ei esita Eesti Pangale mõne muu aruandluse raames detailseid andmeid juriidilistele isikutele väljastatud laenude kohta. Kuna aga lisanduv aruandlus integreeritakse olemasolevasse aruandluspaketti pidades silmas, et uued aruanded järgivad võimalikult suurel määral olemasolevate aruannete struktuuri ja kogutavate näitajate koosseisu, siis aruandluskoormuse tõus on mõõdukas. Administratiivkulusid aitab optimaalsena hoida see, et uued nõuded integreeritakse olemasolevasse aruandluspaketti ning seetõttu jääb aruannete esitamise süsteem üldjoontes samaks. Muudatuste mõju aitab vähendada väikese tegevusmahuga krediidiandjate uutest aruandlusnõuetest vabastamise mehhanismi olemasolu. Konkreetseid arvutusi ei ole võimalik eelnõu autoritel teha, kuna aruandluse kulu määratlemisega on tegemist ärisaladusega. Lisa 3 muudatus puudutab järelmaksu tehingutest e-kaubandusega seotud järelmaksu eristamist. E-kanalite kaudu sõlmitud järelmaksulepingute käibe andmed on vajalikud Eesti Pangas välja töötatud e-kaubanduse mahtude mõõtmise metoodika sisendina, sest e-kanalites algatatud ostude (kaupade ja teenuste) finantseerimist järelmaksuga käsitletakse e-kaubanduse ühe osana. E-kaubanduse mahtude võimalikult täpne mõõtmine on Eesti Panga jaoks oluline nii majandusprognoosi koostamiseks, kui maksekeskkonna ja tarbijakäitumise arengute analüüsimiseks. Samuti on neist andmetest huvitatud kompetentsikeskuseks oleva E-Kaubanduse Liit ning teisedki digitaalse majanduse arengutest huvitatud osapooltele. Hiljutine järelmaksu pakkuvate pankade ja teiste krediidiandjate hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et krediidiandjate osa e-kaubanduse järelmaksutehingutes moodustas 2021 aasta kolme kvartali andmete põhjal umbes 70% kogu kõnealuste järelmaksutehingute mahust. E-kaubanduse järelmaksu pakkujaid oli krediidiandjate hulgas seitse. Kõnealune muudatus võib ühekordselt tekitada krediidiandjatele administratiivset koormust oma aruannete esitamise süsteemi ajakohastamisel ning uute nõuetega kooskõlla viimisel. Lisa 4 esitamise sageduse tõstmine rakendub vaid nende krediidiandjate puhul, kes kuuluvad Eesti krediidiasutuste konsolideerimisgruppidesse ning ei esita koostööleppe alusel Eesti Pangale liisingaruandlust. 2021 aasta lõpu seisuga oli selliseid krediidiandjaid 3. Hinnanguliselt ei too aruande sagedam esitamine kaasa märkimisväärseid kulusid. Lisa 4 muudatus, mis täpsustab allahindluste kajastamise selgitust, ei tekita aruandjatele sisulist lisatööd. Lisade 9 ja 10 aruannetega kogutakse täiendavaid andmeid muude laenude, mis ei ole tarbijakrediidid, kohta. Muu laenu alla kuuluvad täpsemalt juriidilistele isikutele antud krediidid ja eraisikutele antud laenud, mis ei ole tarbijakrediit. Aruannete esitamise kohutus rakendub neile krediidiandjatele, kes ei esita Eesti Pangale ei hoiu- 6 laenuühistu ega liisingaruandlust ning milliste muude laenude maht on piisavalt suur ning seega ei rakendu neile aruandluskohustusest vabastamise erand. 2021 aasta lõpu seisuga on selliseid krediidiandjaid ligikaudu 20. Kõnealune muudatus võib aruandluse esitajate valimisse sattuvatele krediidiandjatele tekitada ühekordselt administratiivset koormust tagamaks valmisolek täita aruandluskohustust, kuid pikemas vaates peaks aruandluse esitamine olema võimalik suurel määral automatiseerida ning seega ei tohiks kulud olla ülemäära koormavad. 4.6 Mõju Finantsinspektsioonile Eelnõuga kaasnevad muudatused ei too otseselt kaasa Finantsinspektsiooni eelarve muutumist, kuid Finantsinspektsioon hakkab teostama Eesti Pangale sisuliselt andmekorjet nende uute aruannete kogumiseks. Seetõttu võib öelda, et määruse muudatusega kaasneb Finantsinspektsioonile teatav töökoormuse kasv, kuna uued lisanduvad aruanded esitatakse Eesti Pangale Finantsinspektsiooni kaudu. Aruande esitajale on esmaseks kontaktpunktiks Finantsinspektsioon. Määruse muudatusel on Finantsinspektsiooni koormusele pikaajaline mõju, kuna eeldada võib aruannete esitajate kui ka aruannete arvu kasvu ajas. Samuti kuivõrd tegemist on integreeritud andmekogumisega Finantsinspektsiooni poolt Eesti Pangale, siis sellise uue protsessi käivitamine nõuab Finantsinspektsioonilt lisaressurssi. Regulaarne andmekogumise kulu Finantsinspektsioonile saab olema tuntav. Kuigi aruannete vastu võtmise ja tehnilise kontrollimise protsess on automatiseeritud, siis peamine osa lisanduvast ressursikulust tekib Eesti Panga poolt teostatava andmete analüüsi tulemusena selguvate aruandluse kvaliteediprobleemide vahendamisega seoses. Lisanduvate aruannete sisulised kontrollireeglid töötab välja ning aruandlusvabastuste andmist haldab Eesti Pank. Mõju eelnõu kohaldamisest peaks olema ühekordne aruannete vastuvõtmise IT lahenduse ajakohastamiseni ning teatud täiendav töökoormuse kasv püsivalt. 4.7 Mõju kokkuvõte Eelnõust tulenevate nõuete kehtestamise mõju tervikuna on väike ja muudatuste tulemusena suurenev mittepangandusliku laenuturu andmete detailsus ning osade subjektide tarbijakrediidiandmete esitamissageduse tõstmine toetab tõhusalt finantssektori trendide analüüsi ja makrofinantsjärelevalve teostamise võimekust. Seega kokkuvõttes on mõju ulatus väike ning ebasoovitavaid mõjusid aruannete nõuete uuendamisega ei kaasne. Autorite hinnangul ületab muudatustest tulenev kasu uute nõuete juurutamisega kaasnevast kulude kokkuhoiust. V. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 2022. aasta 30. septembril. Määruse lisade 9 ja 10 kohaseid aruandeid tuleb hakata esitama alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Kuna määruse lisa 3 puudutab Eestis väljastatud tarbijakrediitide käibeid, siis tuleb selle lisa muudatusi hakata arvestama alates 2022. aasta 1 oktoobrist. VI. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA ESITAMINE ARVAMUSE AVALDAMISEKS Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, MTÜ-le Finance Estonia, Eesti Liisingühingute Liit MTÜ-le, Eesti Krediidihaldusfirmade Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. 7  EELNÕU MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine Määrus kehtestatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 57 lõike 5 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruses nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 57 lõike 5 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel.“; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrus sätestab Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale esitatavate krediidiandja või välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) ja krediidiandja vahendaja või välisriigi krediidivahendaja filiaali (edaspidi krediidivahendaja) aruannete vormid, nõuded aruannete sisule, sealhulgas aruannetes kasutatavate kirjete sisule, ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra.“; 3) paragrahvi 2 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Finantsinspektsioonile koostatavad ja esitatavad aruanded“; 4) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Krediidiandja on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile järgmised aruanded:“; 5) paragrahvi 2 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Krediidivahendaja on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile järgmised  2 aruanded:“; 6) paragrahvi 2 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete esitamisel tuleb kasutada järgmisi aruannete koode:“; 7) määrust täiendatakse §-ga 2¹ järgmises sõnastuses: „§ 2¹. Eesti Pangale koostatavad ja esitatavad aruanded (1) Krediidiandja on kohustatud koostama ja esitama Eesti Pangale järgmised aruanded: 1) „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ vastavalt lisale 9 (lisatud); 2) „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ vastavalt lisale 10 (lisatud). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete esitamisel tuleb kasutada järgmisi Eesti Panga määratud aruannete koode: 1) „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ koodiga 6111; 2) „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ koodiga 6112. (3) Aruannete aruandeperiood on kvartal. (4) Aruannete esitamise nõudest on vabastatud järgmised krediidiandjad: 1) hoiu-laenuühistud, kes on krediidiandjad krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõike 6 tähenduses; 2) krediidiandjad, kes esitavad Eesti Pangale liisinguaruandeid Eesti Panga ja krediidiandja vahel sõlmitud koostöölepingu alusel; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata krediidiandjad, kellele Eesti Pank on andnud aruannete esitamisest vabastuse. (5) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktiga 3 võib Eesti Pank aruannete esitamisest vabastada krediidiandja, kellel lõike 1 punktis 2 nimetatud aruande valdkonda kuuluvate laenude jäägid kas puuduvad või on väikesed. Aruannete esitamisest vabastatud krediidiandja lõike 1 punktis 2 nimetatud aruande valdkonda kuuluvate laenude jäägid reastatuna alates väikseimast ei tohi moodustada kokku rohkem kui viis protsenti krediidiandja nimetatud laenude kogujäägist. (6) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktiga 3 täpsustab Eesti Pank aastalõpu andmetele tuginedes aruandlussubjektide valimit üks kord aastas ning teavitab krediidiandjat kirjalikult: 1) aruandluskohustuse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne esimest aruandeperioodi, mil krediidiandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanded esitama; 2) aruandluskohustuse lõppemisest vähemalt kümme päeva enne järgmist aruandeperioodi. (7) Krediidiasustuste konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiandjad, kes ei esita liisinguaruandeid Eesti Panga ja krediidiandja vahel sõlmitud koostöölepingu alusel, koostavad käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud aruande kuude kohta, mis ei lange kokku kvartalilõpuga, ja lõike 1 punktis 2 nimetatud aruande igal kuul.  3 (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud aruanded esitatakse Eesti Pangale Finantsinspektsiooni kaudu ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Finantsinspektsioon kogub Eesti Pangale integreeritud andmeid riikliku statistika seaduse § 301 lõike 1 tähenduses.“; 6) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 7 ning § 2¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga.“; 7) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 6 ning lõike 2 punktis 2 ja § 2¹ lõike 1 punktis 1 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodil toimunud käivete alusel.“; 8) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hea raamatupidamise tavaga“ tekstiosaga „finantsaruandluse standardiga“; 9) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1–8“ tekstiosaga „1–10“; 10) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aruanded esitatakse elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides andmevahetuse turvamise nõudeid.“; 11) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui aruandes tuvastatakse puudusi, peavad krediidiandja või -vahendaja need kõrvaldama ning esitama elektrooniliselt uue korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aruande esitaja ise tuvastab varem esitatud andmetes vea.“; 12) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Aruandlusnõuete eiramisel rakendatavad meetmed Määrusega sätestatud aruandlusnõuete rikkumise korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 2 nimetatud aruannete puhul krediidiandjate ja -vahendajate seaduses ning §-s 2¹ nimetatud aruannete puhul riikliku statistika seaduses sätestatud meetmeid.“; 13) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Määruse 2022. aasta 30. septembril jõustuva redaktsiooni lisa 3 kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodile, mis algab 2022. aasta 1. oktoobril. (5) Määruse 2022. aasta 30. septembril jõustuva redaktsiooni lisasid 9 ja 10 kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodile, mis algab 2023. aasta 1. jaanuaril.“; 14) lisad 1, 3 ja 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 15) määrust täiendatakse lisadega 9 „Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne“ ja 10 „Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne“ (lisatud).  4 § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 30. septembril. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisa 1 Bilanss Lisa 3 Eestis väljastatud tarbijakrediitide käivete aruanne Lisa 4 Eestis väljastatud tarbijakrediitide jääkide aruanne Lisa 9 Eestis väljastatud muude laenude käivete aruanne Lisa 10 Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruanne  5 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) BILANSS 1. Aruande eesmärk Aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) ning krediidivahendaja ja välisriigi krediidivahendaja filiaali (edaspidi krediidivahendaja) finantsilise jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad krediidiandja ja -vahendaja finantsseisundi näitajad vastavalt bilansikirjete selgitustele punktis 4. 3. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) kirje identifikaator, 2) väärtus. 3.1. Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS KIRJE IDENTIFIKAATOR 1. Raha ja raha ekvivalendid 1000 2. Lühiajalised finantsinvesteeringud 1001 3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 1002 3.1 Tarbijakrediidid 1003 3.1.1 sh allahindlus (-) 1004 3.2 Muud laenud 1005 3.3 Muud lühiajalised nõuded ja viitlaekumised 1006 3.4 Ettemaksed 1007 4. Varud 1008 5. Muud käibevarad 1047 6. Käibevara kokku 1009 7. Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse 1010 8. Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 1011 9. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 1012 9.1 Tarbijakrediidid 1013 9.1.1 sh allahindlus (-) 1014 9.2 Muud laenud 1015 9.3 Muud pikaajalised nõuded 1016 10. Kinnisvarainvesteeringud 1017 11. Materiaalne põhivara 1018 12. Immateriaalne põhivara 1019 13. Muud pikaajalised varad 1048 14. Põhivara kokku 1020 15. AKTIVA (VARAD) KOKKU 1021 16. Lühiajalised laenukohustised 1022 17. Lühiajalised võlad ja ettemaksed 1023  6 17.1 Võlad tarbijatele 1024 17.2 Võlad töövõtjatele 1025 17.3 Maksuvõlad 1026 17.4 Viitvõlad ja muud lühiajalised võlad 1027 17.5 Saadud ettemaksed 1028 18. Lühiajalised eraldised 1029 19. Lühiajalised kohustised kokku 1030 20. Pikaajalised laenukohustised 1031 21. Pikaajalised võlad ja ettemaksed 1032 22. Pikaajalised eraldised 1033 23. Pikaajalised kohustised kokku 1034 24. Kohustised kokku 1035 25. Aktsiakapital või osakapital 1036 25.1 Sissemakstud aktsiakapital või osakapital 1037 25.2 Sissemaksmata aktsiakapital või osakapital 1038 26. Ülekurss 1039 27. Oma osad või aktsiad (-) 1040 28. Kohustuslik reservkapital 1041 29. Muud reservid 1042 30. Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1043 31. Aruandeperioodi kasum (kahjum) 1044 32. Omakapital kokku 1045 33. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 1046 KOKKU 3.2. Väärtus Siin kajastatakse aruandva krediidiandja või -vahendaja varade, kohustiste ja omakapitali kirjete väärtus, mis vastavad aruanderea identifikaatoritele. Juhul kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 4. Bilansikirjed Bilansi aruande koostamisel esitatakse varad, kohustised ja omakapital, lähtudes alljärgnevas tabelis toodud kirjete selgitustest ning vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele (edaspidi RTJ). A. AKTIVA (VARAD) KIRJE NIMETUS KIRJE SISU ja viited RTJ-le 1. Raha ja raha ekvivalendid Raha kassas ja pangas, üleöödeposiidid, nõudmiseni hoiused (kuni 3 kuud), rahaturufondi osakud ja paigutused muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kajastatakse õiglases väärtuses või korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“. 2. Lühiajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt realiseeritakse lähema 12 kuu jooksul.  7 Nendeks on kauplemiseesmärgil hoitavad ja muud lühiajalised investeeringud väärtpaberitesse (nt võlakirjad, aktsiad ja osad). Kajastatakse õiglases väärtuses, või korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“. 3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja tehtud ettemaksed. Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ (v.a ettemaksed). Hõlmab kirjeid 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.4. 3.1 Tarbijakrediidid Tarbijatele tarbijakrediidilepingu alusel antud krediidid. 3.1.1. sh allahindlus Varakirjel 3.1 „Tarbijakrediidid“ kajastatud krediidi väärtuse langusest tulenev allahindlus. Kui krediidiandja lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse summa. Kui krediidiandja lähtub oma finantsarvestuse ja - aruandluse korraldamisel rahvusvahelise finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa. Allahindlus näidatakse miinusmärgiga. 3.2 Muud laenud Teistele isikutele antud laenud. Siin näidatakse ka füüsilistele isikutele antud krediidid, mis ei vasta võlaõigusseaduse § 403 lõikes 2 toodud tingimustele, tarbijatele antud intressita rahasumma üleandmisele suunatud laenud ja tasuta maksetähtaja edasilükkamised, mida ei kajastata varakirjel 3.1. 3.3 Muud lühiajalised nõuded ja Laekumata dividendinõuded, viitlaekumised intressinõuded ning muud nõuded, mida ei kajastata varakirjetel 3.1, 3.2 ja 3.4. 3.4 Ettemaksed Maksude ettemaksed ja muud ettemaksed. 4. Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile. Kajastatakse madalamas, vastavalt kas soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses. 5. Muud käibevarad Käibevarad, mida ei ole kajastatud eelnevatel käibevara kirjetel.  8 6. Käibevara kokku Hõlmab kirjeid 1, 2, 3, 4 ja 5. 7. Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse Osalused tütar- ja sidusettevõtjates. Kajastatakse soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine”. 8. Muud pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita 12 kuu jooksul. Nendeks on aktsiad ja muud väärtpaberid, mida järgneva 12 kuu jooksul ei müüda ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“. 9. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Pikaajalised nõuded ja edasilükkunud tulumaks. Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ (v.a edasilükkunud tulumaks). Hõlmab kirjeid 9.1, 9.2 ja 9.3. 9.1 Tarbijakrediidid Tarbijatele tarbijakrediidilepingu alusel antud krediidid. 9.1.1. sh allahindlus Varakirjel 9.1 „Tarbijakrediidid“ kajastatud krediidi väärtuse langusest tulenev allahindlus. Kui krediidiandja lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse summa. Kui krediidiandja lähtub oma finantsarvestuse ja - aruandluse korraldamisel rahvusvahelise finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa. Allahindlus näidatakse miinusmärgiga. 9.2 Muud laenud Teistele isikutele antud krediidid. Siin näidatakse ka füüsilistele isikutele antud krediidid, mis ei vasta võlaõigusseaduse § 403 lõikes 2 toodud tingimustele, tarbijatele antud intressita rahasumma üleandmisele suunatud laenud ja tasuta maksetähtaja edasilükkamised, mida ei kajastata varakirjel 9.1. 9.3 Muud pikaajalised nõuded Muud pikaajalised nõuded ja ettemaksed, mida ei kajastata  9 varakirjetel 9.1 ja 9.2. 10. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud vastavalt RTJ 6 definitsioonile. Kajastatakse õiglases väärtuses või soetusmaksumuses miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused. RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“. 11. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile. Kajastatakse soetusmaksumuses miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused. RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“. 12. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara vastavalt RTJ 5 definitsioonile. Kajastatakse soetusmaksumuses miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused. RTJ 5 „Materiaalne ja immateriaalne põhivara“. 13. Muud pikaajalised varad Pikaajalised varad, mida ei ole kajastatud eelnevatel põhivara kirjetel. 14. Põhivara kokku Hõlmab kirjeid 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13. 15. AKTIVA (VARAD) KOKKU Hõlmab kirjeid 6 ja 14. B. PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 16. Lühiajalised laenukohustised Lühiajalised (kuni 12 kuulise tähtajaga) laenud, võlakirjad, kapitalirendikohustised, arvelduskrediit jm laenukohustised ning konverteeritavad võlakohustised. Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“, kapitalirendikohustiste osas RTJ 9 „Rendiarvestus“. 17. Lühiajalised võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksed. Kajastatakse korrigeeritud seotusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ (v.a saadud ettemaksed ja maksuvõlad). Hõlmab kirjeid 17.1, 17.2, 17.3, 17.4 ja 17.5. 17.1 Võlad tarbijatele Bilansipäevaks tarbijatele võlgnetavad summad. 17.2 Võlad töövõtjatele Bilansipäevaks töövõtjatele maksmata palk, puhkusetasukohustis ja muud väljamaksed, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga. 17.3 Maksuvõlad Bilansipäevaks tasumata maksuvõlad.  10 17.4 Viitvõlad ja muud lühiajalised võlad Võlad tarnijatele, intressivõlad ja muud võlad, mida ei kajastata kohustiste kirjetel 17.–17.3 ja 17.5. 17.5 Saadud ettemaksed Aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud, mida ei ole kantud aruandeperioodi tuludesse. 18. Lühiajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (nt garantiieraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel. RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused, ja tingimuslikud varad“. 19. Lühiajalised kohustised kokku Hõlmab kirjeid 16, 17 ja 18. 20. Pikaajalised laenukohustised Laenud, võlakirjad, ja kapitalirendikohustised (see osa, mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva) ning konverteeritavad võlakohustised. Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“, kapitalirendikohustiste osas RTJ 9 „Rendiarvestus“. 21. Pikaajalised võlad ja ettemaksed Pikaajalised võlad ja ettemaksed (see osa, mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva), saadud ettemaksed, edasilükkunud tulumaks. Kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ (v.a edasilükkunud tulumaks). 22. Pikaajalised eraldised Kohustised, mille realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne). Kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel, diskonteerituna, kui mõju on oluline. RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohustused, ja tingimuslikud  11 varad“. 23. Pikaajalised kohustised kokku Hõlmab kirjeid 20, 21 ja 22. 24. Kohustised kokku Hõlmab kirjeid 19 ja 23. 25. Aktsiakapital või osakapital Emiteeritud aktsia- või osakapital nimiväärtuses. Siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ liigituvad kohustisteks. Hõlmab kirjeid 25.1 ja 25.2. 25.1 Sissemakstud aktsiakapital või osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja sisse makstud aktsia- või osakapital. 25.2 Sissemaksmata aktsiakapital või Bilansipäevaks emiteeritud, kuid osakapital sisse maksmata aktsia- või osakapital. 26. Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. Samuti näidatakse siin omaaktsiate võõrandamisel aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe, omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe ja aktsiatehingutega seotud otsekulud (miinusega). 27. Oma aktsiad või osad (-) Ettevõtte valduses olevad (nt tagasiostetud) oma aktsiad või osad. Oma aktsiad või osad näidatakse miinusmärgiga. 28. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital. 29. Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud, mis vastavalt RTJ-tele ei kajastata kasumiaruandes. Siin näidatakse ka muudel eesmärkidel moodustatud reservid. 30. Eelmiste perioodide jaotamata kasum Eelmiste perioodide jaotamata (kahjum) kasum või kahjum. Kahjum näidatakse miinusmärgiga. 31. Aruandeperioodi kasum (kahjum) Aruandeperioodi kasum või kahjum. Kahjum näidatakse miinusmärgiga. 32. Omakapital kokku Hõlmab kirjeid 25, 26, 27, 28, 29 ja 31. 33. PASSIVA (KOHUSTISED JA Hõlmab kirjeid 24 ja 32. OMAKAPITAL) KOKKU  12 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või –vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 3 (muudetud sõnastuses) EESTIS VÄLJASTATUD TARBIJAKREDIITIDE KÄIVETE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Eestis väljastatud tarbijakrediitide käivete aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingute (edaspidi krediidilepingute) jälgimiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Eestis väljastatud tarbijakrediitide käivete aruande valdkonda kuuluvad: 1) aruandeperioodil krediidiandja poolt Eestis tarbijatele väljastatud tarbijakrediidi (edaspidi krediidi) deebetkäibe summad. Siia kuuluvad ka krediidiandja poolt eelnevalt väljastatud krediidi summad, mille tarbija on aruandeperioodil Eestis oma nimele üle võtnud ja mida näidatakse aruandes uute tarbijakrediitidena; 2) aruandeperioodil tehtud krediidiandja või tarbija algatatud muudatused varem sõlmitud käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud tarbijakrediidi lepingutes. Muudatusena käsitletakse üht või mitut loetletud muudatust tarbija kehtivas krediidilepingus: täiendava krediidisumma väljastamine (sh krediidi põhiosa või intresside refinantseerimine), intressimäära tõus, krediidi kulukuse määra suurenemine. 3. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende krediidilepingute käibed ja arvud, mille identifikaatorid, määrad ja suhtarvud langevad kokku. 4. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) krediidilepingu tüüp; 2) krediidi kättesaamise viis; 3) krediidilepingu tähtaeg; 4) intressimäär; 5) krediidi kulukuse määr; 6) krediidi käive; 7) krediidilepingute arv; 8) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe (laenu tagatuse suhtarv); 9) krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhe (laenumakse ja sissetuleku suhtarv); 10) e-kaubanduse järelmaksutehing. 4.1. Krediidilepingu tüüpide identifikaatorid Elamukinnisvaraga seotud krediit 1 Sõiduki liising 2 Muu vara liising 3 Vara ost järelmaksuga 4 Muu rahaline krediit 5 Kliendilepingu tüübina näidatakse, millist tüüpi krediidilepingu alusel krediiti tarbijale anti.  13 Kui antud krediidi summa antakse tarbijale elamukinnisvara ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse krediidilepingu tüübi identifikaatoriks 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmelisuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. Seega elamukinnisvaraga seotud krediidina käsitatakse ka maa (nt krundi) ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada, kuid selle tagatiseks ei ole seatud hüpoteeki. Elamukinnisvaraga seotud krediidi tagatiseks on soetatavale elamukinnisvarale või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes). Kui väljastatud krediidi summat tarbijale otse kättesaadavaks ei tehta ja krediidi eesmärgiks on mootor-ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 2 „Sõiduki liising“. Mootor-ja veesõidukist erineva vara liisimisel märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Muu vara liising“, samuti kui liisingulepingu alusel finantseeritakse teenuse ostu. Kui antava krediidi summat tarbijale otse kättesaadavaks ei tehta ja krediidi eesmärgiks on vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Vara ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga. Kui antava krediidi summa tehakse tarbijale kättesaadavaks rahas, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Muu rahaline krediit“. Rahalise krediidi puhul krediidiandja võib, aga ei pruugi teada antava krediidi eesmärki. 4.2. Krediidi kättesaamise viiside identifikaatorid Sularaha 1 Ülekanne tarbija arvelduskontole 2 Ülekanne müüja arvelduskontole 3 Muu 4 Määramata 0 Krediidi kättesaamise viisina näidatakse, mil viisil toimus krediidi tarbijale kättesaadavaks tegemine. Kui krediit maksti tarbijale välja sularahas, märgitakse krediidi kättesaamise viisiks identifikaator 1 „Sularaha“. Kui krediit tehti tarbijale kättesaadavaks ülekande teel tarbija isiklikule arvelduskontole, märgitakse krediidi kättesaamise viisiks identifikaator 2 „Ülekanne tarbijaarvelduskontole“. Kui krediiti tarbijale otse kättesaadavaks ei tehtud, vaid see kanti finantseerimise objektiks oleva vara (või teenuse) müüja arvelduskontole, märgitakse krediidi kättesaamise viisiksidentifikaator3 „Ülekanne müüja arvelduskontole“. Kui toimub krediidi üle võtmine tarbija poolt, mille käigus rahavoogu ei toimu, siis märgitakse krediidi kättesaamise viisiksidentifikaator 4„Muu“. Juhul, kui krediidi kättesaamise viisiks on üheaegselt mitu erinevat viisi, märgitakse aruandesse see viis, milles see toimus suuremas ulatuses. Krediidi kättesaamise viisi identifikaatoriks märgitakse 0 „määramata“ krediidilepingu muudatuste puhul, millega ei kaasne täiendava krediidisumma tarbijale kättesaadavaks tegemine. 4.3. Krediidilepingu tähtajaidentifikaatorid Tähtaeg kuni 1 aastat 1 Tähtaeg üle 1 aasta 2 Tähtaja identifikaator määratakse krediidi lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa.  14 Krediidilepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena antakse tarbijale täiendavalt krediiti ja muutub krediidi lepinguline tähtaeg, tuleb krediidi tähtajana näidata periood lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu muudetud lõpptähtajani. Ülevõetud lepingute puhul näidatakse krediidi tähtajana perioodi lepingu ülevõtmise kuupäevast kuni krediidilepingu lõpptähtajani. 4.4. Intressimäär Siin näidatakse krediidi andmise või krediidilepingu muutmise hetkel kehtinud lepinguline intressimäär. Intressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani peale koma. 4.5. Krediidi kulukuse määr Krediidi kulukuse määrana näidatakse krediidi andmise või krediidilepingu muutmise hetkel kehtinud krediidi kulukuse määr võlaõigusseaduse § 406 lõike 6 alusel rahandusministri kehtestatud korra kohaselt. Krediidi kulukuse määr näidatakse protsentides aasta baasil ning kujul määr jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani peale koma. 4.6. Krediidi käive Krediidiandja puhul näidatakse krediidi käibena aruandeperioodil väljastatud krediidi deebetkäive (k.a nende krediitide deebetkäive, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Krediidilepingute muudatuste puhul näidatakse käibena see osa krediidist, mis on krediidilepingu muutmise hetkel tagasi maksmata (k.a lisanduv krediidisumma). Kui krediidilepingus muudatuste tegemine ja nende kehtima hakkamine langevad erinevatesse aruandeperioodidesse, näidatakse krediidi käive selle aruandeperioodi aruandes, mil muudatused kehtima hakkavad. Kui sama krediidilepingu alusel väljastatakse krediit osamaksete kaupa ja erinevad osamaksed langevad erinevatesse aruandeperioodidesse, näidatakse iga osamakse selle aruandeperioodi aruandes, mil toimus sellega seotud rahavoog. Ülevõetud lepingute puhul näidatakse krediidi käibena summa, mis tarbija poolt aruandeperioodil üle võeti. Krediidi käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.7. Krediidilepingute arv Krediidilepingute arvuna näidatakse krediidilepingute arv, mis on summeeritud aruanderea kuuendas veerus „Krediidi käive“. Krediidilepingute arv näidatakse tükkides. 4.8. Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhte (laenu tagatuse suhtarv)identifikaatorid Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarv on ≤ 70% 1 Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarv on > 70% ≤ 90% 2 Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarv on > 90% 3 Määramata 0 Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtena näidatakse, millisesse vahemikku jääb aruandeperioodil väljastatud või muudetud krediidilepingu (täiendava krediidisumma puhul) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarv, kui krediidilepingu liigiks on 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“. Muudel juhtudel märgitakse krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarvu identifikaatoriks on 0 (null) ehk „Määramata“. Samuti märgitakse krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarvu identifikaatoriks „Määramata“ krediidilepingu liik 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“ muudatuste puhul, millega ei kaasne täiendava krediidisumma tarbijale kättesaadavaks tegemine. Suhtarvu arvutamisel võetakse aluseks krediidi lepinguline jääk laenu väljastamise hetkel (lugeja) ning laenu tagatiseks oleva hüpoteegiga koormatud elamukinnisvara lepingu sõlmimise eelselt hinnatud turuväärtus või elamukinnisvara tegelik ostu-müügi hind, sõltuvalt selles,  15 kumb on väiksem (nimetaja). Kui samale elamukinnisvarale on juba eelnevalt kellegi teise isiku kasuks seatud hüpoteek ja see asub kõrgemal järjekohal (1. järjekohal), on arvutusel kasutatava turuväärtuse suuruseks elamukinnisvara turuväärtuse (või tegeliku ostu-müügi hinna, kui see on väiksem) ja 1. järjekohal asuva hüpoteegi väärtuse vahe. Tagatise turuväärtuseks on tagatiseks oleva elamukinnisvara konservatiivselt hinnatud turuhind, millega on võimalik tagatis mõistliku perioodi jooksul realiseerida. Üldjuhul on mõistlik realiseerimisperiood kuni üks aasta. Kui krediidi tagatiseks on mitu elamukinnisvara, millele on seatud hüpoteek, siis laenu tagatuse suhtarvu arvutamiseks kinnisvara turuväärtused summeeritakse. Kui ühe ja sama hüpoteegiga on tagatud tarbija kaks või rohkem krediiti, tuleb laenu tagatuse suhtarvu arvutamisel krediidisumma saamiseks erinevate aegadel antud krediitide jäägid summeerida. 4.9. Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe (laenumakse ja sissetuleku suhtarv). Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhtena näidatakse väljastatud või muudetud krediidilepingu (täiendava krediidisumma puhul) krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtarv, kui krediidilepingu liigiks on 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“. Muudel juhtudel märgitakse krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtarvu väärtuseks 0 (null). Samuti märgitakse krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhtarvu väärtuseks 0 (null) krediidilepingu liik 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“ muudatuste puhul, millega ei kaasne täiendava krediidisumma tarbijale kättesaadavaks tegemine. Suhtarvu arvutamisel võetakse aluseks aruandereal kajastatud krediidi igakuise põhiosa-ja intressimaksete summa (lugeja) ja tarbija igakuise netosissetuleku summa (nimetaja). Kui krediiti ei maksta tagasi annuiteetmaksetega graafiku alusel, siis lähtutakse näitaja arvutamisel krediidi esimese igakuise põhiosa-ja intressimaksete summast. Kui krediidi tagasimaksed ei ole igakuised, siis lähtutakse näitaja arvutamisel 12 kuu graafikujärgsete põhiosa-ja intressimaksete kuu keskmisest summast. Krediidi puhul, mille põhiosa makstakse tagasi alles krediidilepingu lõpus (nn bullet-laen), arvutatakse igakuine põhiosa-ja intressimaksete summa krediidilepingu perioodi keskmisena võttes arvesse lepingu lõppedes tasutava krediidi põhisumma. Suhtarv näidatakse ümardatuna kahe kohani peale koma. 4.10. E-kaubanduse järelmaksutehingu identifikaator E-kaubanduse järelmaksutehing 1 Muu 0 Siin näidatakse, kas krediidilepingu tüübi 4 „Vara ost järelmaksuga“ puhul on lepingu sõlmimine toimunud e-kaubanduse tehingu osana. E-kaubandus on kauplemisviis, kus ettevõtja pakub kaupu või teenuseid elektroonilises keskkonnas ja ka leping pakkuja ja kliendi vahel sõlmitakse elektroonilisel teel, füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata. Kui aruandereal näidatud vara ost järelmaksuga (krediidilepingu tüüp 4) ei ole seotud e- kaubanduse järelmaksutehinguga või tegemist on muude krediidilepingu tüüpidega, siis märgitakse identifikaatoriks 0 „Muu“.  16 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või –vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) EESTIS VÄLJASTATUD TARBIJAKREDIITIDE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Eestis väljastatud tarbijakrediitide jääkide aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingute (edaspidi krediidilepingute) jälgimiseks vajalike andmete saamine. 2. Aruande valdkond Eestis väljastatud tarbijakrediitide jääkide aruande valdkonda kuuluvad Eestis tarbijatele väljastatud ja krediidiandja bilansis varakirjetel 3.1 ja 8.1 „Tarbijakrediidid“ kajastatavate krediidilepingutega seotud rahaliste nõuete jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. 3. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende krediidilepingute jäägid, allahindlused, võlgnetavad krediidisummad, võlgnetavad intressid ja krediidilepingute arvud , mille identifikaatorid langevad kokku. 4. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) krediidilepingu tüüp; 2) krediidilepingu tähtaeg; 3) krediidi jääk; 4) allahindlus; 5) krediidi tagasimaksmise tähtajast möödunud periood; 6) võlgnetav krediidisumma; 7) võlgnetav intress; 8) krediidilepingute arv. 4.1. Krediidilepingu tüübi identifikaatorid Elamukinnisvaraga seotud krediit 1 Sõiduki liising 2 Muu vara liising 3 Vara ost järelmaksuga 4 Muu rahaline krediit 5 Krediidilepingu tüübina näidatakse, millist tüüpi krediidilepingu alusel krediiti tarbijale antud on. Kui väljastatud krediidi summa antakse tarbijale elamukinnisvara ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks, märgitakse krediidilepingu tüübi identifikaatoriks 1 „Elamukinnisvaraga seotud krediit“. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping on tarbijakrediidileping, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega, või tarbijakrediidileping, mille eesmärk on kinnistu, hooneühistu liikmesuse või olemasoleva või kavandatava ehitise omandamine või nimetatud õiguste säilitamine. Seega elamukinnisvaraga seotud krediidina käsitatakse ka maa (nt krundi) ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada, kuid selle tagatiseks ei ole seatud  17 hüpoteeki. Kui elamukinnisvaraga seotud krediidileping on tagatud hüpoteegiga, võib tagatiseks olla soetatavale elamukinnisvarale või mõnele muule kinnisvarale seatud hüpoteek (või muu võrreldav õigus, nagu tagatisomandamine või pandiõigus hooneühistuseaduse mõistes). Kui väljastatud krediidi summat tarbijale otse kättesaadavaks ei tehta ja krediidi eesmärgiks on mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 2 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 3 „Muu vara liising“. Kui antava krediidi summat tarbijale otse kättesaadavaks ei tehta ja krediidi eesmärgiks on vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 4 „Vara ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga. Kui antava krediidi summa tehakse tarbijale kättesaadavaks rahas, märgitakse krediidilepingu identifikaatoriks 5 „Muu rahaline krediit“. Rahalise krediidi puhul krediidiandja võib, aga ei pruugi teada antava/vahendatava krediidi eesmärki. 4.2. Krediidilepingu tähtaja identifikaatorid Krediidilepingu tähtaeg kuni 1 aastat 1 Krediidilepingu tähtaeg üle 1 aasta 2 Tähtaja identifikaator määratakse krediidi lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui krediidi summa makstakse välja osade kaupa. Krediidilepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena antakse tarbijale täiendavalt krediiti ja muutub krediidi lepinguline tähtaeg, tuleb krediidi tähtajana näidata periood lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni krediidilepingu muudetud lõpptähtajani. 4.3. Krediidi jääk Krediidi jäägina näidatakse identifikaatoritele vastava krediidi jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta). Krediidi jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.4 Allahindlus Siin näidatakse aruanderea kolmandas veerus „Krediidi jääk“ näidatud krediidi väärtuse langusest tulenev allahindlus. Kui krediidiandja lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud tarbijakrediidi väärtust. Kui krediidiandja lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rahvusvahelise finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava krediidikahju summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud tarbijakrediidi väärtust. Allahindlus näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.5. Krediidi tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 30 päeva (k.a) 2 Tähtajast möödunud 31–60 päeva (k.a) 3 Tähtajast möödunud 61–90 päeva (k.a) 4 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 5  18 Siin näidatakse aruanderea kolmandas veerus „Krediidi jääk“ näidud krediidi tagasimaksmise tähtajast möödunud periood, kui krediidi osamakse või intress ei ole tasutud tähtaegselt (on viivises). Krediidi tagasimakse tähtajast möödunud perioodi leidmiseks algab arvestus esimesel päeval pärast maksetähtpäeva. Kui võlgnetavatel krediidi osamaksete ja intressi summadel on tagasimaksmise tähtajast möödunud erinevad perioodid, siis märgitakse nendest pikim. Krediidi tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorit 1 „Tähtaeg ei ole saabunud“ kasutatakse siis, kui krediidil puuduvad tähtajaks tasumata intressi- või osamaksed. 4.6. Võlgnetav krediidisumma Kui aruandereal näidatav krediit on tähtajaks tasumata (viivises), näidatakse siin krediidi osamaksete summa, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata. Võlgnetav krediidisumma näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta) eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.7. Võlgnetav intress Kui aruandereal näidatav krediit on tähtajaks tasumata, näidatakse siin nende intressimaksete summa, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata (viivises). Võlgneva intressi summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.8. Krediidilepingute arv Krediidilepingute arvuna näidatakse krediidilepingute arv, mis on summeeritud aruanderea kolmandas veerus „Krediidi jääk“. Krediidilepingute arv näidatakse tükkides.  19 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või –vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 9 EESTIS VÄLJASTATUD MUUDE LAENUDE KÄIVETE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Eestis väljastatud laenude käivete aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) poolt sõlmitud laenu- ja liisinglepingute ning muude laenunõuete, mis ei ole tarbijakrediit (edaspidi laenuleping) kohta vajalike andmete saamine, olles pankadevälise laenuturu analüüsimise sisendiks. 2. Aruande valdkond Eestis väljastatud muude laenude käivete aruande valdkonda kuuluvad: 1) aruandeperioodil krediidiandja poolt Eestis klientidele väljastatud laenu, mis ei ole tarbijakrediit, deebetkäibe summad. Siia kuuluvad ka krediidiandja eelnevalt väljastatud laenu summad, mille klient on aruandeperioodil Eestis oma nimele üle võtnud ja mida näidatakse aruandes uue laenuna; 2) aruandeperioodil tehtud krediidiandja või kliendi algatatud muudatused varem sõlmitud käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud laenulepingutes. Muudatusena käsitletakse täiendava laenusumma väljastamist (sh laenu põhiosa või intresside refinantseerimine) ja/või intressimäära muutust. 3. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende laenulepingute käibed ja arvud, mille identifikaatorid ja määrad langevad kokku. 4. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) laenulepingu tüüp; 2) laenulepingu tähtaeg; 3) klient; 4) riigi kood; 5) majandussektor; 6) laenulepingu eesmärk; 7) tagatis; 8) intressimäär; 9) laenu käive; 10) laenulepingute arv; 11) e-kaubanduse järelmaksutehing. 4.1. Laenulepingu tüübi identifikaatorid Sõiduki liising 2 Muu vara liising 3 Vara ost järelmaksuga 4 Faktooring 6 Muu laen 7 Laenulepingu tüübina näidatakse, millist tüüpi laenu kliendile on antud.  20 Kui väljastatud laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärgiks on mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisinglepingu alusel, märgitakse laenulepingu identifikaatoriks 2 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel märgitakse laenulepingu identifikaatoriks 3 „Muu vara liising“. Kui antava laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärgiks on vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse laenulepingu identifikaatoriks 4 „Vara ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga. Kui antava laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärgiks on käibevahendite finantseerimine ostjatelt laekumata arvete tagatisel, märgitakse laenulepingu identifikaatoriks 6 „Faktooring“. Laenu tüüpi 7 „Muu laen“ kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise laenulepingu tüübi alla. 4.2. Laenulepingu tähtaja identifikaatorid Tähtaeg kuni 1 aasta 1 Tähtaeg üle 1 aasta 2 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena antakse kliendile täiendavalt laenu ja muutub laenu lepinguline tähtaeg, tuleb laenulepingu tähtajana näidata periood lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu muudetud lõpptähtajani. Ülevõetud lepingute puhul näidatakse laenulepingu tähtajana perioodi lepingu ülevõtmise kuupäevast kuni laenulepingu lõpptähtajani. Laenulepingute puhul, mille laenuandja on üles öelnud, märgitakse tähtajaks laenulepingu tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. Faktooringu puhul näidatakse tähtaja identifikaator ajavahemiku alusel, mille jooksul võib nõudeid loovutada. 4.3. Kliendi identifikaatorid Valitsemissektor 30 Finantsettevõtja 31 Mittefinantsettevõtja 32 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Siin näidatakse kliendi kuuluvus institutsionaalsesse sektorisse lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 „Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta“ (EÜT L 174, 26.06.2013) A lisa peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Täiendavat teavet klientide klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks. Faktooringu puhul tuleb klient määrata selle alusel, kelle vastu on krediidiandjal nõue. See tähendab, regressiõigusega faktooringu puhul, kui nõude loovutaja ehk müüja on kohustatud nõude tagasi ostma, määratakse klient nõude loovutaja alusel. Regressiõiguseta faktooringu korral, kui nõude tagasiostu kohustus puudub, näidatakse klient faktooringuvõlgniku ehk ostja alusel. Kui nõue tekib nii nõude loovutaja kui faktooringuvõlgniku vastu, siis näidatakse kliendiks see faktooringtehingu osapool, kelle vastu on suurem nõue. Võrdsete nõuete korral tuleb näidata faktooringtehingu suurema riskiastmega osapool. 4.4. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood näidatakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-2 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja  21 näidatakse see suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 4.5. Majandussektori identifikaatorid Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Määramata X Siin näidatakse kliendi tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast laenuprojektist. EMTAKi koos selgitustega leiab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt EMTAK tegevusalad. Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi. Majandussektorit „Määramata“ kasutatakse, kui tegemist on aruande valdkonda kuuluva kodumajapidamisele antud laenuga või kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise majandussektori alla. 4.6. Laenulepingu eesmärgi identifikaator Väärtpaberite soetamine 1 Kinnisvara soetamine 2 Muu põhivara soetamine 3 Muu eesmärk 4 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui laenulepingul on mitu eesmärki, siis näidatakse eesmärk selle alusel, milleks laenu enim kasutatakse. Kui laenulepingut muudetakse, siis näidatakse siin laenulepingu eesmärk muudetud lepingu alusel. Laenulepingu eesmärki 4 „Muu eesmärk“ kasutatakse ainult siis, kui laenulepingut ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 4.7 Tagatise identifikaator  22 Tagatiseta 1 Hüpoteek 2 Sõiduk 3 Ostetud seade/ese 4 Käendus/garantii 5 Muu tagatis 6 Siin näidatakse laenulepingus näidatud tagatis. Kui ühel laenul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis on laenuga seotud riskide hindamise seisukohast parima kvaliteediga. Hüpoteegiga tagatud laenude puhul märgitakse tagatiseks alati hüpoteek, sõltumata selle kvaliteedist ja muude tagatiste olemasolust. Tagatise identifikaator 3 „Sõiduk“ märgitakse siis, kui laenu tagatiseks on sõiduk. Tagatise identifikaator 4 „Ostetud seade/ese“ märgitakse siis, kui laenu tagatiseks on ostetav seade/ese, mille ostu laenuga finantseeritakse. Kui ostetavaks esemeks on sõiduk, mis on ühtlasi ka laenu tagatiseks, märgitakse tagatise identifikaatoriks 3 „Sõiduk“. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis. 4.8. Intressimäär Siin näidatakse laenu andmise või laenulepingu muutmise hetkel kehtinud lepinguline intressimäär. Intressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani peale koma. 4.9. Laenu käive Krediidiandja puhul näidatakse laenu käibena aruandeperioodil väljastatud laenu deebetkäive (k.a nende laenude deebetkäive, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Laenulepingute muudatuste puhul näidatakse käibena see osa laenust, mis on laenulepingu muutmise hetkel tagasi maksmata (k.a lisanduv laenusumma). Kui laenulepingus muudatuste tegemine ja nende kehtima hakkamine langevad erinevatesse aruandeperioodidesse, näidatakse laenu käive selle aruandeperioodi aruandes, mil muudatused kehtima hakkavad. Kui sama laenulepingu alusel väljastatakse laen osamaksete kaupa ja erinevad osamaksed langevad erinevatesse aruandeperioodidesse, näidatakse iga osamakse selle aruandeperioodi aruandes, mil toimus sellega seotud rahavoog. Ülevõetud lepingute puhul näidatakse laenu käibena summa, mis kliendi poolt aruandeperioodil üle võeti. Faktooringu puhul on laenu käibeks aruandeperioodi jooksul loovutatud nõuete (arvete) alusel toimunud väljamaksed (deebetkäive) rahavoo toimumisel. Laenu käive näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.10. Laenulepingute arv Laenulepingute arvuna näidatakse laenude arv, mis on summeeritud aruanderea üheksandas veerus „Laenu käive“. Laenude arv näidatakse tükkides. 4.11. E-kaubanduse järelmaksutehingu identifikaator E-kaubanduse järelmaksutehing 1 Muu 0 Siin näidatakse, kas laenulepingu tüübi 4 „Vara ost järelmaksuga“ puhul on lepingu sõlmimine toimunud e-kaubanduse tehingu osana. E-kaubandus on kauplemisviis, kus ettevõtja pakub kaupu või teenuseid elektroonilises keskkonnas ja ka leping pakkuja ja kliendi vahel sõlmitakse elektroonilisel teel, füüsiliselt üheaegselt samas kohas viibimata. Kui aruandereal näidatud vara ost järelmaksuga (laenulepingu tüüp 4) ei ole seotud e-  23 kaubanduse järelmaksutehinguga või tegemist on muude laenulepingu tüüpidega, siis märgitakse identifikaatoriks 0 „Muu“.  24 Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määrus nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või –vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 10 EESTIS VÄLJASTATUD MUUDE LAENUDE JÄÄKIDE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruande eesmärk on krediidiandja ja välisriigi krediidiandja filiaali (edaspidi krediidiandja) poolt sõlmitud laenu- ja liisinglepingute ning muude laenunõuete (edaspidi laenuleping), mis ei ole tarbijakrediidid, kohta vajalike andmete saamine, olles sisendiks pankadevälise laenuturu analüüsimisel. 2. Aruande valdkond Eestis väljastatud muude laenude jääkide aruande valdkonda kuuluvad Eestis väljastatud ja krediidiandja bilansis varakirjetel 3.2 ja 8.2 „Muud laenud“ kajastatavate laenudega seotud rahaliste nõuete jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. 3. Aruande esitamine Ühe reana tuleb näidata nende laenulepingute jäägid, allahindlused, võlgnetavad laenusummad, võlgnetavad intressid ja laenude arvud, mille identifikaatorid langevad kokku. 4. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) laenulepingu tüüp; 2) laenulepingu tähtaeg; 3) klient; 4) riigi kood; 5) majandussektor; 6) laenulepingu eesmärk; 7) tagatis; 8) laenu jääk; 9) allahindlus; 10) laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood; 11) võlgnetav laenusumma; 12) võlgnetav intress; 13) laenulepingute arv. 4.1. Laenulepingu tüüpide identifikaatorid Sõiduki liising 2 Muu vara liising 3 Vara ost järelmaksuga 4 Faktooring 6 Muu laen 7 Laenu tüübina näidatakse, millist tüüpi laenu kliendile antud on. Kui väljastatud laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärgiks on mootor- ja veesõiduki ostu finantseerimine liisingulepingu alusel, märgitakse laenu identifikaatoriks 2 „Sõiduki liising“. Mootor- ja veesõidukist erineva vara liisimisel märgitakse laenu identifikaatoriks 3 „Muu vara liising“.  25 Kui antava laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärgiks on vara soetuse finantseerimine järelmaksuga, märgitakse laenu identifikaatoriks 4 „Vara ost järelmaksuga“. Siia kuulub ka sõiduki ostu finantseerimine järelmaksulepingu alusel, samuti kui teenuse ostu eest tasutakse järelmaksuga. Kui antava laenu summat kliendile otse kättesaadavaks ei tehta ja laenu eesmärgiks on käibevahendite finantseerimine ostjatelt laekumata arvete tagatisel, märgitakse laenulepingu identifikaatoriks 6 „Faktooring“. Laenulepingu tüüpi 7 „Muu laen“ kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise laenutüübi alla. 4.2. Laenulepingu tähtaja identifikaatorid Tähtaeg kuni 1 aasta 1 Tähtaeg üle 1 aasta 2 Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingulise tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma makstakse välja osade kaupa. Laenulepingu muudatuste korral, kui nende tulemusena antakse kliendile täiendavalt laenu ja muutub laenu lepinguline tähtaeg, tuleb laenu tähtajana näidata periood lepingu muudatuse jõustumise kuupäevast kuni laenulepingu muudetud lõpptähtajani. Ülevõetud lepingute puhul näidatakse laenu tähtajana perioodi lepingu ülevõtmise kuupäevast kuni laenulepingu lõpptähtajani. Laenulepingute puhul, mille laenuandja on üles öelnud, märgitakse tähtajaks laenu tähtaeg, mis kehtis enne laenulepingu ülesütlemise otsuse vastuvõtmist. Faktooringu puhul näidatakse tähtaja identifikaator ajavahemiku alusel, mille jooksul võib nõudeid loovutada. 4.3. Kliendi identifikaatorid Valitsemissektor 30 Finantsettevõtja 31 Mittefinantsettevõtja 32 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Siin näidatakse kliendi kuuluvus institutsionaalsesse sektorisse lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 „Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta“ (EÜT L 174, 26.06.2013) A lisa peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. Täiendavat teavet klientide klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks. Faktooringu puhul tuleb klient määrata selle alusel, kelle vastu on laenuandjal nõue. See tähendab, regressiõigusega faktooringu puhul, kui nõude loovutaja ehk müüja on kohustatud nõude tagasi ostma, määratakse klient nõude loovutaja alusel. Regressiõiguseta faktooringu korral, kui nõude tagasiostu kohustus puudub, näidatakse klient faktooringuvõlgniku ehk ostja alusel. Kui nõue tekib nii nõude loovutaja kui faktooringuvõlgniku vastu, siis näidatakse kliendiks see osapool, kelle vastu on suurem nõue. Võrdsete nõuete korral tuleb näidata suurema riskiastmega osapool. 4.4. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood näidatakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-2 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik tuvastada, märgitakse koodiks XX. 4.5. Majandussektori identifikaatorid  26 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U Määramata X Siin näidatakse kliendi tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel lähtudes kliendi põhitegevusalast, mitte finantseeritavast laenuprojektist. EMTAKi koos selgitustega leiab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt EMTAK tegevusalad. Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) antud ettevõtluslaenu majandussektor märgitakse FIE põhitegevusala järgi. Majandussektorit „Määramata“ kasutatakse, kui tegemist on aruande valdkonda kuuluva kodumajapidamisele antud laenuga või kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise majandussektori alla. 4.6. Laenulepingu eesmärgi identifikaator Väärtpaberite soetamine 1 Kinnisvara soetamine 2 Muu põhivara soetamine 3 Muu eesmärk 4 Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Kui laenulepingus on näidatud mitu eesmärki, siis näidatakse eesmärk selle alusel, milleks laenu enim kasutati. Kui laenulepingut muudetakse, siis näidatakse siin laenulepingu eesmärk muudetud lepingu alusel. Laenulepingu eesmärki 4 „Muu eesmärk“ kasutatakse ainult siis, kui laenu ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla. 4.7. Tagatise identifikaator Tagatiseta 1 Hüpoteek 2 Sõiduk 3 Ostetud seade/ese 4 Käendus/garantii 5  27 Muu tagatis 6 Siin näidatakse laenulepingus toodud tagatis. Kui ühel laenulepingul on mitu tagatist, näidatakse see tagatis, mis on laenuga seotud riskide hindamise seisukohast parima kvaliteediga. Hüpoteegiga tagatud laenude puhul märgitakse tagatiseks alati hüpoteek, sõltumata selle kvaliteedist ja muude tagatiste olemasolust. Tagatise identifikaator 3 „Sõiduk“ märgitakse siis, kui laenu tagatiseks on sõiduk. Tagatise identifikaator 4 „Ostetud seade/ese“ märgitakse siis, kui laenu tagatiseks on ostetav seade/ese, mille ostu laenuga finantseeritakse. Kui ostetavaks esemeks on sõiduk, mis on ühtlasi ka laenu tagatiseks, märgitakse tagatise identifikaatoriks 3 „Sõiduk“. Laen on tagatiseta, kui sellel puudub igasugune tagatis. 4.8. Laenu jääk Laenu jäägina näidatakse identifikaatoritele vastava laenu jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta). Laenu jääk näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.9. Allahindlus Siin näidatakse aruanderea kaheksandas veerus „Laenu jääk“ näidatud laenu väärtuse langusest tulenev allahindlus. Kui laenuandja lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist, näidatakse siin ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindluse summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud laenu väärtust. Kui laenuandja lähtub oma finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel rahvusvahelise finantsaruandluse standardist IFRS, näidatakse siin eeldatava laenukahju summa, mille võrra on vähendatud aruandereal näidatud laenu väärtust. Allahindlus näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.10. Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorid Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 30 päeva (k.a) 2 Tähtajast möödunud 31–60 päeva (k.a.) 3 Tähtajast möödunud 61–90 päeva (k.a.) 4 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 5 Siin näidatakse aruanderea kaheksandas veerus „Laenu jääk“ näidud laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud periood, kui laenu osamakse või intress ei ole tasutud tähtaegselt (on viivises). Laenu tagasimakse tähtajast möödunud perioodi leidmiseks algab arvestus esimesel päeval pärast maksetähtpäeva. Kui võlgnetavatel laenu osamaksete ja intressi summadel on tagasimaksmise tähtajast möödunud erinevad perioodid, siis märgitakse nendest pikim. Laenu tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatorit 1 „Tähtaeg ei ole saabunud“ kasutatakse siis, kui laenul puuduvad tähtajaks tasumata intressi- või osamaksed. 4.11. Võlgnetav laenusumma Kui aruandereal näidatav laen on tähtajaks tasumata (viivises), näidatakse siin laenu osamaksete summa, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata. Võlgnetav laenusumma näidatakse brutopõhimõttel (st ilma allahindluseta) eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.12. Võlgnetav intress Kui aruandereal näidatav laen on tähtajaks tasumata, näidatakse siin nende intressimaksete summa, mis on aruandeperioodi lõpus tähtajaks tasumata (viivises). Võlgneva intressi summa näidatakse eurodes ümardatuna kahe komakohani. 4.13. Laenulepingute arv  28 Laenulepingute arvuna näidatakse laenulepingute arv, mis on summeeritud aruanderea kaheksandas veerus „Laenu jääk“. Laenulepingute arv näidatakse tükkides. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0589 - Rahandusministri 19. detsembri 2015. a määruse nr 50 „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiandja või -vahendaja ning välisriigi krediidiandja või -vahendaja filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Eesti Pank Kooskõlastamise tähtaeg: 31.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b61748d6-e668-4b97-a280-cb2a7fe6fb5a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b61748d6-e668-4b97-a280-cb2a7fe6fb5a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main