Riigi huvi väljaselgitamine Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.05.2022 16:45 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-115255-20 Riigi huvi väljaselgitamine Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/78210- cac03bb7de09ea46f9b5533d841a380041bbe40bd5b8d5ec68223976405901b5 KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaministeerium [email protected] 16.05.2022 nr DM-115255-20 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Riigi huvi väljaselgitamine Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetluses OÜ MERKO KAEVANDUSED (registrikood 14872152, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Järvevana tee 9g, 11314) esitas 25.03.2021 Keskkonnaametile Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaloa või kaevandamisloa) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.03.2021 nr DM-115255-1 all). Nõuetele vastav taotlus on registreeritud KOTKAS-es 30.06.2021 nr DM-115255-4 all. Reinu V lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas Reinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0787) eraomandisse kuuluval katastriüksusel Mölli (katastritunnus 66903:001:0592). Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 13,71 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,66 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt täitelubjakivi (aktiivne tarbevaru 307 tuh m3 ja kaevandatav varu 303 tuh m 3) ja madalamargiline ehituslubjakivi (aktiivne tarbevaru 1044 tuh m3 ja kaevandatav varu 1029 tuh m3). Kaevandatud maavara kasutamise otstarve on taotluse kohaselt üld- ja teedeehitus. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 50 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Taotlus sisaldab ka jäätmete ja välisõhu eriosa. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 6 alusel küsis Keskkonnaamet 27.09.2021 kirjaga nr DM-115255-6 Rapla Vallavalitsuse arvamust kaevandamisloa taotlusele. Rapla Vallavolikogu ei nõustunud 11.11.2021 otsusega nr 60 Reinu V lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmisega (registreeritud KOTKAS-es 12.11.2021 nr DM-115255-10 all ja lisatud käesolevale kirjale). MaaPS § 55 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. MaaPS § 35 lõige 5 sätestab, et kaevandamisloa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul riigi huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet palus 15.11.2021 kirjaga nr DM-115255-11 OÜ MERKO KAEVANDUSED arvamust keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamise osas. OÜ MERKO KAEVANDUSED pikendas vastamise tähtaega kuni 15.01.2022 (registreeritud KOTKAS-es 14.12.2021 nr DM-115255-12 all) ning vastas KOTKAS-es 14.01.2022 nr DM- 115255-13 all registreeritud kirjas, et soovib menetluse jätkamist ning on nõus keskkonnamõju hindamise läbiviimisega, mis oli üks kohaliku omavalitsuse üksuse soov. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksuse 11.11.2021 otsus nr 60 jõustus 30 päeva möödumisel selle teatavakstegemisest siis on see otsus Keskkonnaametile siduv. Keskkonnaamet palus 24.01.2022 kirjaga nr DM-115255-14 OÜ-l MERKO KAEVANDUSED ja Rapla Vallavalitsusel läbi rääkida, kas keskkonnamõju hindamise algatamise korral oleks kohalik omavalitsus valmis taotluse osas tehtud otsust ümber vaatama. Rapla Vallavalitsus vasta, et Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni 16.02.2022 koosolekul arutati küsimust ning kujundati seisukoht hääletades. Jäädi seisukohale, et läbirääkimisi keskkonnamõju hindamise algatamiseks OÜ-ga MERKO KAEVANDUSED ei alustata ja Rapla Vallavolikogu otsust ei muudeta. Rapla Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 17.02.2022 koosolekul toetati majandus- ja keskkonnakomisjoni seisukohta. (registreeritud KOTKAS-es 25.02.2022 nr DM-115255-15 all). Keskkonnaamet edastas kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoha 28.02.2022 kirjaga nr DM- 115255-16 OÜ-le MERKO KAEVANDUSED ning palus ettevõttelt arvamust keskkonnaloa taotluse menetluse jätkamise osas. OÜ MERKO KAEVANDUSED palus vastamise aega pikendada 6 kuu võrra (registreeritud KOTKAS-es 17.03.2022 nr DM-115255-17 all). Keskkonnaamet selgitas 31.03.2022 kirjas nr DM-115255-18, et maapõueseaduse § 52 lg 2 sätestab, et kaevandamisloa andmine otsustatakse aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et menetlusse võetud taotlus on esitatud 30.06.2021 ja kuue kuulise lisaaja andmise korral ei mahuks menetlus seadusega määratud ajaraami. Samas kirjas hindas Keskkonnaamet taotletava maavara varustuskindlust ning leidis, et täitelubjakivi varustuskindlus on tagatud 14 aastaks ning madalamargilise ehituslubjakivi puhul 125 aastaks (kiri on lisatud käesolevale kirjale). OÜ MERKO KAEVANDUSED on 12.04.2022 kirjaga avaldanud soovi Vabariigi Valitsuselt keskkonnaloa andmise nõusoleku taotlemiseks (registreeritud KOTKAS-es 12.04.2022 nr DM- 115255-19 all ja lisatud käesolevale kirjale). Käesolevaga palume riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi seisukohta Reinu V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele. Palume seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. 2(3) Vastamisel palume pöörata tähelepanu, et menetluses on veel ka Reinu VI lubjakivikarjääri taotlus (vt asukoht katastritunnus 66903:001:0333), mille puhul taotleja kaalub Vabariigi Valitsuse poole pöördumist ja Reinu II lubjakivikarjääri taotlus (vt asukoht katastritunnus 66903:001:0751). Mõlema puhul on kohalik omavalitsus kaevandamisloa andmisest keeldunud. Palume seisukoht esitada hiljemalt 20.06.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Taotlus 30.06.2021.bdoc 2. KOV otsus.asice 3. DM-115255-18.pdf.bdoc 4. Taotleja kiri 12.04.2022.asice Teadmiseks: OÜ MERKO KAEVANDUSED Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 3(3)  JÄÄTMEKAVA 1. Jäätmekava vajadus OÜ MERKO KAEVANDUSED taotleb maavara kaevandamise luba Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehitus- ja täitelubjakivi kaevandamiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,66 ha, sh mäeeraldise pindala 13,71 ha. Taotletav keskmine aastane kaevandamise maht on 50 tuh m3. Reinu V lubjakivikarjääri materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses. Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Reinu V lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Mölli (katastritunnusega 66903:001:0592). Kinnistul omaniku kooskõlastus kinnistul kaevandamiseks on lisatud taotlusele. Mölli kinnistul on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga. Taotletavat mäeeraldist katab valdavalt segamets − esineb nii kuuske, mändi, kaske, haaba. Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 67 - 71 m. Mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb põhja- ja lääneservas avalikus kasutuses oleva kohalik Sopi tee nr 6690182 ja lõunaservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Koigi tee nr 6690176 teekaitsevöönditega. Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa külgneb idaservas OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim looduskaitseline objekt Rabivere maastikukaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja. Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on järgnevate huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Reinu lubjakivimaardlas on lubjakivi kaevandamiseks varasemalt antud kolm maavara kaevandamise luba – Reinu lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-042, kehtib kuni 18.04.2024. a), Reinu III lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-115, kehtib kuni 03.11.2031. a) ja Reinu V lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-046, kehtib kuni 29.03.2045. a). Kõik nimetatud mäeeraldise jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist lõunasse. Taotletavale Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~210 m kaugusele põhja Napu kinnistule (katastritunnus 31701:001:1437) ning ~280 m kaugusele loodesse Mutso kinnistule (katastritunnusega 31701:006:082). 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär paikneb Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe avamusalal. Geomorfoloogiliselt asub taotletav ala lainjalisel moreentasandikul. Porkuni lademe lubjakivi on ülemises osas keskmiselt 0,8 m paksuses murenenud. Lubjakivi katab keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht. Reinu V lubjakivikarjääris moodustab kasuliku kihi Porkuni lademe Ärina kihistu ja Pirgu lademe Adila kihistu lubjakivid. Ärina kihistu pealmise osa moodustab murenenud koorik paksusega 0,4 – 1,1 m (keskmiselt 0,8 m). Murenenud lubjakivi koos kasvukihiga moodustab katendi, mille paksus on 0,8 – 1,6 m (keskmiselt 1,2 m). Ärina kihistu paksus taotletava Reinu V lubjakivikarjääri alal on 0,8 – 4,3 m (keskmiselt 2,1 m). Adila kihistu paksuseks taotletaval alal on 5,0 – 9,1 m (keskmiselt 7,2 m), mis ei ole taotletava mäeeraldisega hõlmatud kogu ulatuses. Adila kihistu lubjakivi on valkjas-ja pruunikashall poolmuguljas, savikas, sagedaste mergli ebaühtlaste vahekihtidega. Taotletav kaevandatav maavara asub Reinu V lubjakivikarjääris keskmisest veetasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Selle moodustab Ärina kihistu lubjakivi paksusega 0,8 - 4,3 m ja Adila kihistu lubjakivi paksusega 0,5 - 2,7 m. Veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m ja selle lamam asub abs kõrgusel 56,64 m, mis on ka taotletava mäeeraldise lamamiks. Reinu V lubjakivikarjäär paikneb aluspõhjalise kõrgendiku nõlval, jäädes Kasari jõe (keskkonnaregistri kood VEE1107000) valgalale. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on taotletava Reinu V lubjakivikarjääriga seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaaristetted siin veekihti ei moodusta. Veetarbimise seisukohalt omab tähtsust Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitsmata. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Veekihi vesi on valdavalt surveta. Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti taotletaval alal põhjavee tasemeks 4,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,9 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 62,17 - 63,21 m (keskmiselt 62,64 m). Valdav põhjavee voolusuund on läände ja loodesse. Veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete kõikumine on üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini. Veekompleksi iseloomustab HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca- tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kaevandamise tingimused Reinu I lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 1,2 m) ning karjäärile on hea ligipääs mööda olemasolevaid teid. Samas tuleb arvestada, et osaliselt paikneb kaevandatav varu vee tasemest madalamal. Kasuliku kihi paksus Reinu I lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmiselt 9,9 m, millest veealuse varu moodustab 6,0 m paksune kiht. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 56,64 m. Reinu I lubjakivikarjääri alal moodustab katendi keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht ning keskmiselt 0,8 m paksune murenenud lubjakivi kiht. Reinu I lubjakivikarjääri alal on katendi mahuks kokku 184 tuh m3 ehk 386 tuh t. Katend eemaldatakse buldooseri ja ekskavaatoriga. Mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järk-jäguliselt vastavalt mäetööde edenemisele. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel. Kasuliku kihi keskmine paksus taotletavas Reinu I lubjakivikarjääris on 9,9 m. Kasulik kiht raimatakse puur-lõhketöödega, mille aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projekt. Raimatud kaevis töödeldakse purustamise ja fraktsioneerimisega. Suuretükilised paeplaadid purustatakse erinevate purustamisastmetega väiksemateks ning seejärel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm,16/32 mm ja 32/64 mm. Lisaks eelsõelutud fraktsioon 0/32 mm ja lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu peenfraktsiooni 0/4 mm. Keskmiselt 35 % purustavast lubjakivi üldmahust on fraktsioon 0/4 mm. Kaevandamisel aastas keskmiselt 50 tuh m³ tekkib u 17,5 tuh m3 (36 tuh t) peenfraktsiooni aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning osa kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemise sõelmeid hinnanguliselt 360 tuh m3 (756 tuh t). Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Juhul, kui ladustatud sõelmeid ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on nende korral tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga. Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele, kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.   KORRALDUS 4. mai 2020 nr 1-17/20/1159 Rapla maakonna Reinu lubjakivimaardla registrikande muutmine OÜ Merko Kaevandused esitas Maa-ametile Reinu lubjakivimaardla täitelubjakivi aktiivse tarbevaru ning ehituslubjakivi aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 10.04.2020, kirja registreerimise nr 9-3/20/4822-3). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 28.06.2017 andnud Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr Rapm-088). OÜ Inseneribüroo STEIGER on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse täitelubjakivi aktiivne tarbevaru mahus 307 tuh m3, madalamargilise ehituslubakivi aktiivne ja passiivne tarbevaru kogumahus 1568 tuh m3 ja kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru mahus 970 tuh m3. Lähtuvalt kaevandamistehnoloogiast tulenevatest piirangutest ja veealuse varu maksimaalsest kaevandamissügavusest on abs kõrgusest 56,64 m madalamale jääv maavaravaru hinnatud passiivsena. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 16., 17., 18., 19. ja 20. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Mölli (tunnus 66903:001:0592). Aruandes moodustatud plokid paiknevad täielikult Reinu VI uuringuruumis. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas täitelubjakivi ning madalamargilise ja kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel keskkonnaregistri kannet. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel ning Korra § 45 lõike 2 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2020 keskkonnaregistri maardlate nimistus Reinu lubjakivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1 täitelubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,71 ha – 307 tuh m3 (16. plokk), 1.2 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,71 ha – 221 tuh m3 (17. plokk, 16. ploki lamamis), 1.3 madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 13,71 ha – 823 tuh m3 (18. plokk, 16. ja 17. ploki lamamis), 1.4 madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 13,71 ha – 524 tuh m3 (19. plokk, 16., 17. ja 18. ploki lamamis), 1.5 kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru pindalal 13,71 ha – 970 tuh m3 (20. plokk, 16., 17., 18. ja 19. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0787) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Merko Kaevandused OÜ-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le, Keskkonnaametile, Rapla vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ MERKO KAEVANDUSED taotleb maavara kaevandamise luba Reinu lubjakivimaardla ehitus- ja täitelubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 16, 17 ja 18 kaevandamiseks Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Taotletavad aktiivse tarbevaru plokid kanti keskkonnaregistrisse Maa-ameti 04.05.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1159. Reinu V lubjakivikarjääri materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses. OÜ MERKO KAEVADNUSED kuulub Merko kontserni, mis on Eesti turul üks suurimaid ehitusettevõtteid tegeledes nii teede- kui ka üldehitusega. Ettevõtte tegevuseks on vajalik tagada võimalikult suures mahus ettevõtte sisene toorme olemasolu ning arvestades Harju maakonnas järjest suurenevat ehituslubjakivi defitsiiti, siis soovib OÜ MERKO KAEVANDUSED alustada lubjakivi kaevandamisega Reinu lubjakivimaardlas, mis on juba varasemalt kaevandamisest mõjutatud. Võttes kasutusele Reinu V lubjakivikarjääri, on võimalik tagada ettevõtte lubjakivi vajadus pikas perspektiivis. Ka Eesti Geoloogiateenistus on oma koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ jõudnud järeldusele, et tagamaks Rapla- ja Harjumaal ehituslubjakiviga varustatus aastani 2050, tuleb avada uusi karjääre, mille arvelt saab asendada Harjumaa suurimate lubjakivimaardlate peatset ammendumist. Harku maardla karjääride elueaks on hinnatud praeguste kaevandamise mahtude juures kuni 6 aastat ning Väo maardla karjääridel kuni 7 aastat. Seega on just praegu õige hetk otsida alternatiivi ettevõtte lubjakiviga varustamiseks, kuna uue karjääri avamiseks ja planeeritud tootmisvõimsuse saavutamiseks mäeeraldisel tuleb arvestada 3 – 4 aastaga (taotluse menetluseks kuluv aeg, katastritööd, karjääri avamine ja kaevandamistehnoloogia juurutamine). Kuigi taotletavas Reinu V lubjakivikarjääris on kaevandatava varu puhul tegemist madalama kvaliteediga ehituslubjakiviga, planeerib OÜ MERKO KAEVANDUSED toota Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisel nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis on võimalik kasutades selleks sobilikke tehnoloogiaid (nt rootortüüpi purusti kasutamine). Seetõttu on võimalik ka Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldiselt toodetava materjali arvelt OÜ-le MERKO KAEVANDUSED tagada vajaliku ehituskillustiku toormebaas, mis asendab tulevikus ka ammenduvaid Harjumaa lubjakivikarjääre. Lisaks arendaja enda toorme vajadusele tuleb arvestada ka piirkonna üldise materjalide nõudlusega. Reinu V lubjakivikarjääri piirkonnas töötavad ehituslubjakivikarjäärid on suuresti saavutanud tehnoloogiliselt või keskkonnaaspektidest oma maksimaalse aastase tootmismahu ning arvestades lähiaastate (eelkõige perioodil 2020 – 2026. a) suurenevat maavarade vajadust tulenevalt suurtest ehitusprojektidest (Rail Baltic, 2+2 maanteede ehitus), siis tuleb arvestada ka sellega, et vaadeldava piirkonna varustatus ehitusmaavaradega langeb hüppeliselt. Seega on ka piirkonna varustuskindluse vaates optimaalne aeg avada olemasolevatele karjääridele alternatiivseid karjääre, mis tagavad ehitusettevõtetele ja ka riigile kindluse, et tulevaste projektide jaoks on olemas vajalikus mahus sobiliku kvaliteediga maavara. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Mölli (katastritunnusega 66903:001:0592). Kinnistul omaniku kooskõlastus kinnistul kaevandamiseks on lisatud taotlusele. Mölli kinnistul on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga. Taotletavat mäeeraldist katab valdavalt segamets − esineb nii kuuske, mändi, kaske, haaba. Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 67 - 71 m. Mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb põhja- ja lääneservas avalikus kasutuses oleva kohalik Sopi tee nr 6690182 ja lõunaservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Koigi tee nr 6690176 teekaitsevöönditega. Taotletav teenindusmaa kattub teekaitsevööndiga kuni 15 m ulatuses, jäädes teeservast minimaalselt samuti 15 m kaugusele. Rapla Vallavalitsus on vastavalt Reinu V lubjakivikarjääri teenindusmaa paiknemise kooskõlastanud. Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa külgneb idaservas OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim looduskaitseline objekt Rabivere maastikukaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja. Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on järgnevate huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Reinu lubjakivimaardlas on lubjakivi kaevandamiseks varasemalt antud kolm maavara kaevandamise luba – Reinu lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-042, kehtib kuni 18.04.2024. a), Reinu III lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-115, kehtib kuni 03.11.2031. a) ja Reinu IV kruusakarjääris (kaevandamisluba Rapm-046, kehtib kuni 29.03.2045. a). Kõik nimetatud mäeeraldise jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist lõunasse. Taotletavale Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~210 m kaugusele põhja Napu kinnistule (katastritunnus 31701:001:1437) ning ~280 m kaugusele loodesse Mutso kinnistule (katastritunnusega 31701:006:082). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletaval Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise alal teostati geoloogiline uuring 2020. aastal, mille tulemused vormistati geoloogilise uuringu aruandes „Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9349). Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär paikneb Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe avamusalal. Geomorfoloogiliselt asub taotletav ala lainjalisel moreentasandikul. Porkuni lademe lubjakivi on ülemises osas keskmiselt 0,8 m paksuses murenenud. Lubjakivi katab keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht. Reinu V lubjakivikarjääris moodustab kasuliku kihi Porkuni lademe Ärina kihistu ja Pirgu lademe Adila kihistu lubjakivid. Ärina kihistu pealmise osa moodustab murenenud koorik paksusega 0,4 – 1,1 m (keskmiselt 0,8 m). Murenenud lubjakivi koos kasvukihiga moodustab katendi, mille paksus on 0,8 – 1,6 m (keskmiselt 1,2 m). Ärina kihistu paksus taotletava Reinu V lubjakivikarjääri alal on 0,8 – 4,3 m (keskmiselt 2,1 m). Adila kihistu paksuseks taotletaval alal on 5,0 – 9,1 m (keskmiselt 7,2 m), mis ei ole taotletava mäeeraldisega hõlmatud kogu ulatuses. Adila kihistu lubjakivi on valkjas-ja pruunikashall poolmuguljas, savikas, sagedaste mergli ebaühtlaste vahekihtidega. Taotletav kaevandatav maavara asub Reinu V lubjakivikarjääris keskmisest veetasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Selle moodustab Ärina kihistu lubjakivi paksusega 0,8 - 4,3 m ja Adila kihistu lubjakivi paksusega 0,5 - 2,7 m. Veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m ja selle lamam asub abs kõrgusel 56,64 m, mis on ka taotletava mäeeraldise lamamiks. Tabel 3.2 Reinu V lubjakivikarjääri kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad kihistute lõikes Purunemiskindlus Külmakindlus Kihistu Veeimavus Kaalukadu % Kategooria Kaalukadu % Kategooria % Ärina kihistu 41 F50 - - - (plokk 16 aT) Adila kihistu 34 F35 2,1 F4 2,7 (plokk 17 aT ja 18 aT Reinu V lubjakivikarjäär paikneb aluspõhjalise kõrgendiku nõlval, jäädes Kasari jõe (keskkonnaregistri kood VEE1107000) valgalale. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on taotletava Reinu V lubjakivikarjääriga seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaaristetted siin veekihti ei moodusta. Veetarbimise seisukohalt omab tähtsust Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitsmata. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Veekihi vesi on valdavalt surveta. Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti taotletaval alal põhjavee tasemeks 4,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,9 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 62,17 - 63,21 m (keskmiselt 62,64 m). Valdav põhjavee voolusuund on läände ja loodesse. Veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete kõikumine on üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini. Veekompleksi iseloomustab HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,66 ha, sh mäeeraldise pindala 13,71 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Reinu lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokke 16, 17 ja 18. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Katendi ohutuks nõlvuseks on võetud 1 : 2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Reinu V lubjakivikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 01.01.2020. a) Aktiivne Kaevandatav Plokk Maavara tarbevaru, tuh Kadu, tuh m3 varu, tuh m3 m3 16 aT täitelubjakivi 307 4 303 madalamargiline 17 aT 221 3 218 ehituslubjakivi madalamargiline 18 aT 823 12 811 ehituslubjakivi täitelubjakivi 307 4 303 Kokku madalamargiline 1 044 15 1 029 ehituslubjakivi Kaevandatava lubjakivi kogus on taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise piires 1 332 tuh m3. Kaevandamisluba Reinu V lubjakivikarjääris taotletakse 30 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~50 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Reinu V lubjakivikarjäär ~27 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 1,2 m) ning karjäärile on hea ligipääs mööda olemasolevaid teid. Samas tuleb arvestada, et osaliselt paikneb kaevandatav varu vee tasemest madalamal. Kasuliku kihi paksus Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmiselt 9,9 m, millest veealuse varu moodustab 6,0 m paksune kiht. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 56,64 m. Esmalt tuleb mäeeraldisel teostada metsa raadamine, sh raiuda puud ja juurida kännud. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune mullakiht buldooseri või kopp-laaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Ülejäänud katendi moodustab murenenud lubjakivi, mis eemaldatakse ekskavaatoriga, mis ladustakse samuti mäeeraldise teenindusmaal. Katendi mahuks taotletavas Reinu V lubjakivikarjääris on 184 tuh m3. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Kattekihist eraldatakse muld, mis ladustatakse eraldi ülejäänud katendist. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Taotletav lubjakivivaru asub nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal. OÜ MERKO KAEVANDUSED planeerib kaevandada lubjakivi Reinu V lubjakivikarjäärisilma veetaset alandamata. Seetõttu väljatakse mäeeraldisel lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara (keskmine kihi paksus 3,9 m) ning seejärel veealune maavara (kihi paksus 6,0 m). Mõlema kihi raimamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Veealune varu tõstetakse peale lõhkamist välja nõrguma kasutades ekskavaatorit. Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kaevandamine Reinu V lubjakivikarjääris mõjutab vahetult mäeeraldisel olemasolevat keskkonda. Kaevandamisega kaasnev mõju avaldub põhjaveele, välisõhule (müra ja tolm) ning samuti mõjutab keskkonda lõhketööde teostamine. Veekasutus Reinu V lubjakivikarjääris asub kaevandatav maavara keskmisest veetasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m ja veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m. Nagu eelnevalt selgitatud, siis planeerib OÜ MERKO KAEVANDUSED Reinu V lubjakivikarjääris kaevandada lubjakivi ilma veetaset alandamata. Vastavalt Reinu V lubjakivikarjääri alal teostatud geoloogilisele uuringule võib siiski karjääris veetase väljatava maavara massi arvelt kuni 1 m võrra alaneda. Kuna veetaseme alanemine karjääris on vähene, siis alanemise mõju ei ulatu karjäärist kaugemale kui 100 - 150 m. Arvestades, et lähimad elamud jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist 210 – 280 m kaugusele, siis kaevandamise mõjul veerežiimi muutus lähimate elamuteni ei jõua (joonis 6.1). Veealust lõhkamist ehituskivi kaevandamiseks on varasemalt kasutatud Marinova dolokivikarjääris, kus kogu kaevandamise perioodi jooksul on teostatud põhjaveeseiret, mis on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud. Põhjavee seire on näidanud, et veealune kaevandamine ei ole põhjustanud põhjavee reostust ning oma omadustelt vastab vesi joogivee normidele. Kohati on täheldatud tekkinud veekogus täheldatud suurenenud heljumi sisaldust, kuid suurenenud sisaldus on olnud ajutine ning tulenenud eelkõige tugevamast lainetusest veekogus. Mõju välisõhule Reinu V lubjakivikarjääris maavara kaevandamisega kaasnevat mõju välisõhule on hinnatud taotluse õhusaaste osas. Taotletav Reinu V lubjakivikarjääri aastane keskmine kaevandamismäär 50 000 m3, kuid sõltuvalt toodetava materjali nõudlusest võivad mahud olla ka suuremad. Seepärast on tahkete osakeste heitkoguste hindamisel arvestatud maavara mahuga 100 000 m3 ehk 200 000 t aastas Vastavalt teostatud müramodelleerimisele ei ületa mäeeraldisel teostatavate tootmisprotsesside müratase kehtestatud normtasemeid tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Suurimat müra tekitava müraallika purustus- sorteerimissõlme töötamise puhul on vastavalt modelleerimistulemustele müratase väljapool käitise territooriumi 53 dB. Õhusaasteloa taotluse kohaselt jääb peenete osakest PM10 nii 24 tunni kui ka ühe aasta keskmistatud saastatuse tase alla seadusega määratud õhukvaliteedi piirväärtust, olles puurtööde teostamisel, purustus-sorteerimissõlme ja diiselgeneraatori samaaegsel töötamise vastavalt 38 μg/m³ ning alla 1 μg/m³. Taotlus õhusaaste osas on esitatud järgmised leevendusmeetmed, mis on otstarbekas kanda Reinu V lubjakivikarjääris kaevandamiseks antavale keskkonnaloale: ‒ Niisutada kuival perioodil purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks töödeldavat materjali, laadimisplatse ja karjäärisiseseid teid. ‒ Kasutada materjali transpordil koormakatteid. ‒ Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel. ‒ Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras. ‒ Kasutada kvaliteetset kütust. ‒ Mitte teostada lõhkamisi tugeva tuule korral. Lisaks leevendusmeetmetele on taotluse õhusaasteloa osas määratud müra ja õhukvaliteedi seire vajadus Reinu V lubjakivikarjääris: ‒ Teostada müra seiret mäetööde teostamise esimesel aastal 2 korda aastas II või III kvartalis. Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest; ‒ Teostada peenete osakeste (PM10) seiret mäetööde teostamise esimesel aastal 2 korda aastas II või III kvartalis. Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikast. Lõhketöödega kaasnev mõju Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Selleks, et vältida ja vähendada maavõngete mõju konkreetsete tundlike objektide ja rajatiste suhtes, on vajalik leida ohutute lõhkelaengute suurused. Arvutustes on lähtutud majandus- ja taristuministri määruses nr 49 sätestatud arvutusmetoodikast ja piirtingimustest. Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Järgnevalt teostatud lõhketööde mõju arvutamisel ning hindamisel on kasutatud näidissuurusi ning tüüptingimusi. Täpsed lõhketööde parameetrid ning eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga. Reinu V lubjakiviakrjäärile lähimad tundlikud hooned asuvad: ‒ Elamu mäeeraldise põhjapiirist ~210 m kaugusel Napu kinnistul (katastritunnusega 31701:001:1437) ‒ Elamu mäeeraldise loodepiirist ~280 m kaugusel Mutso kinnistul (katastritunnusega 31701:006:082); ‒ Elamu mäeeraldise läänepiirist ~360 m kaugusel Alivälja kinnistul (katastritunnusega 66903:001:0270); ‒ Elamu mäeeraldise läänepiirist ~390 m kaugusel Välja kinnistul (katastritunnusega 66903:001:0561). Reinu V lubjakivikarjääri idapiiriga paralleelselt ~10,5 m kaugusel kulgeb OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga 10 m mõlemale poole liini teljest. Joonis 6.2 Reinu V lubjakivikarjäärile lähimad tundlikud objektid Määruse nr 49 kohaselt on ehitistele suurim lubatud võnkekiirus leitav kauguse, aluspinnase ja ehitise liigi parandusteguri omavahelisest seosest. Lõhketööde projekteerimisel on maksimaalne lubatud võnkekiirus leitav järgmise valemiga: vmaks = v1 ∙ Fk , kus vmaks - lubatud võnkekiirus, cm/s; v1 - ehitise kaugusest ja aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus, cm/s (tabel 6.1); Fk - ehitise liigist sõltuv parandustegur. Tabel 6.1 Ehitisele suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest Suurim lubatav võnkekiirus v1, cm/s Kaugus Ehitise aluspinnas ehitiseni, Savi, kruus, liiv, Tugev moreen, kildad, Graniit, gneiss, tugev m pehme moreen pehme lubjakivi, liivakivi lubjakivi, tugev liivakivi 10 1,8 3,5 7,0 50 1,2 2,1 3,8 100 1,0 1,7 2,8 200 0,9 1,4 2,2 500 0,7 1,1 1,5 Reinu V lubjakivikarjääri ala teostatud geoloogilise uuringu ning ümbruskonnas teostatud geoloogiliste uuringute põhjal on karjääri lähiümbruses pinnakatte paksus suhteliselt õhuke, olles maksimaalselt kuni 2,0 m paksune (muld, saviliiv ja moreen). Sellest tulenevalt võib eeldada, et olemasolevate hoonete ja ehitiste rajamisel on kvaternaarisetted eemaldatud ning vundamendid rajatud aluskivimile. Seetõttu on tabelis 4.1 lähtutud keskmise aluspinnase (tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi) väärtustest. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on lisaks leitud maksimaalsed lõhkelaengud ka pehme pinnase kohta, kuivõrd maavõnked kanduvad edasi ka kvaternaarisetete kaudu. Lisaks rakendatakse ehitise tüübist lähtuvalt tabelis 6.1 toodud väärtustele parandustegureid, mis suurendavad või vähendavad lubatud võnkekiiruseid. Reinu V lubjakivikarjääri tingimustes, kus ümbritsevate hoonete konstruktsioon kaevandamisloa taotlemise ajal on teadmata, on parandusteguriks valitud 0,75, mis vastab kergbetoonehitistele ning on pigem konservatiivsem (<1,00). Eeltoodud andmetele tuginedes on maksimaalsed lubatud võnkekiirused vmaks erinevatel kaugustel toodud tabelis 6.2. Tabel 6.2 Reinu V lubjakivikarjäärile lähimate hoonetele lubatud maksimaalsed võnkekiirused Hoone kaugus lõhkekohast Maks. lubatud võnkekiirus d, m vmaks mm/s 50 21 100 17 150 16 200 14 250 14 300 13 350 13 400 12 Kavandatava tegevuse kohaselt kasutatakse lõhkamisel kasutatakse lühiviitlõhkamist, kus gruppidena paiknevad lõhkelaengud lõhatakse viidetena. Viitegruppide omavaheline ajaline viide võimaldab lõhkeimpulssidel omavahel kustuda ning maavõnkeid ja nende levikut vähendada. Lisaks maksimaalsele lubatud võnkekiirusele, saab leida ka vastavalt määruses nr 49 toodud arvutusvalemitele ohutud laengusuurused konkreetsele tundlikule objektile. Arvestades kaevandatavat maavara ja eelnevalt kirjeldatud lähimate hoonete ehituslikke ja keskkonnatingimusi, jõuavad karjääris toimuvatest lõhkamistest maavõnked hooneni aluskivimite ning ka pinnasekihi kaudu. Tabelis 6.3 on toodud ohutud lõhkelaengud Reinu V lubjakivikarjääri lähimate tundlike objektide suhtes pehmes ja keskmise tugevusega aluspinnases. Tabel 6.3 Ohutud lõhkelaengud Reinu V lubjakivikarjääri lähimate hoonete suhtes pehmes ja keskmise tugevusega aluspinnases Hoone kaugus Viitegrupi laengumass Qmaks, kg lõhkamiskohast d, m Aluskivimis Pinnases 50 9,9 5,0 100 26,6 16,4 150 50,5 33,7 200 74,4 54,1 250 108,7 81,6 300 145,9 113,2 350 198,6 154,1 Arvutuste kohaselt ja lähtudes asjaolust, et maavõnked jõuavad hooneteni peamiselt aluskivimite kaudu, on mäeeraldise põhjapiiril lõhkamisel lubatud maksimaalne viitelaengu mass Napu kinnistu hoone suhtes 74,4 kg, mäeeraldise loodepiiril Mutso kinnistu hoones suhtes 108,7 kg ning läänepiiril lõhkamisel Alivälja kinnistul asuva hoone suhtes 198,6 kg. Pinnase kaudu levivad maavõnked jõuavad objektini mõnevõrra hiljem, kuna levimiskiirus pinnasekihtides on aeglasem. Pinnasekihi kaudu mõjutavad maavõnked otseselt hoonete seinu ning nõrgemaid konstruktsioonielemente. Seetõttu on lubatavad ohutud laengumassid ka väiksemad. Ohutud viitelaengu massid on Napu kinnistu hoone suhtes 54,1 kg, Mutso kinnistu hoone suhtes 81,6 kg ning Alivälja kinnistul asuva hoone suhtes 154,1 kg. Arvestades Reinu V lubjakivikarjääris planeeritud kaevandamistegevust (maavara astangu kõrgus) ja lähimate hoonete ehituslikke ja keskkonnatingimusi, siis saab maavara lõhkamiseks kasutatava lõhkelaengu massi. Kaevandatakse kahe astanguga, kus kõrgema veealuse astangu kõrgus on 6,0 m. Eeldades, et ühes viites lõhatakse üks laenguauk, on arvutuseks valitud järgmised parameetrid: ‒ kasuliku kihi paksus, h1 = 6,0 m; ‒ lõhkelaengu läbimõõt, d = 70 mm = 0,07 m; ‒ topise pikkus, 15d = 15 x 0,07 = 1,05 m; ‒ ülepuure, 8d = 8 x 0,07 = 0,56 m; ‒ lõhkeaine (ANFO) mahumass, ρ = 840 kg/m3. Lõhkeainega täidetava laenguaugu pikkus l on leitav valemiga: l = h − (15d − 8d), mille järgi l1 = 5,51 m. Lõhkeaine mass ühes laenguaugus on leitav järgnevalt: d 2 Q = π ∙ (2 ) ∙ l ∙ ρ , mille kohaselt oleksid laengu suurused vastavalt Q1 = 17,8 kg. Võrreldes saadud tulemust varasemalt lähimatele hoonetele leitud ohutute laengumassidega (tabel 6.3), selgub, et 6,0 m astangu lõhkamiseks vajalikud laengumassid võrdsustuvad ohutute laengumassidega 70 m (aluskivimi) kuni ~110 m (pinnase) kaugusel. Arvestades lähimate tundlike objektide kaugusi Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisest, siis on ka lõhkamisega kaasnevad maavõnked väiksemad ning ei kujuta ohtu ehitistele ega selle konstruktsioonidele. Eestis ainsa karjäärina kaevandatakse dolokivi kasutades veealust lõhkamist Marinova dolokivikarjääris, millele lähim hoone jääb 240 m kaugusele. Senise kaevandamise jooksul ei Marinova dolokivikarjääris ei ole tekkinud lõhkamiste mõjul kahjustusi, mis kinnitab eelnevaid teoreetilisi arvutusi ka Reinu V lubjakivikarjääri tingimustes. Mõju Rabivere maastikukaitse- ja loodusalale Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246) ja Rabivere loodusala ((EE0020316) jääb taotletavast Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja asudes teisel pool Sopi teed (joonis 6.1). Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Rabivere loodusala kuulub Natura 2000 võrgustikku ning selle kaitse eesmärk on huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kuivade niitude lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), loode (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (*6530), rabade (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), nokkheinakoosluste (7150), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (*9010), vanade laialehisete metsade (*9020), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (*91D0) kaitse ning lisaks on eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiga kaitse. Joonis 6.1 Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär ja Rabivere maastikukaitse- ja loodusala Taotletavale Reiu IV lubjakivikarjäärile lähimad kaitstavad elupaigatüübid on looduslikus seisundis raba (*7110) elupaigatüüp, mis jääb taotletavast mäeeraldisest minimaalselt 670 m kaugusele. 840 m kaugusele jääb Sopi järvik, mis kuulub liigirikaste madalsoode (7230) elupaigatüübi alla ning 1,1 km kaugusele Sopi järv, mis on siirde- ja õõtsiksoode (7140) elupaigatüübiks. Sopi järvikule ja järvele on juba töötavad Reinu lubjakivikarjäär ja Reinu IV kruusakarjäär lähemal (vastavalt 820 m ja 760 m kaugusel). Taotletaval Reinu V lubjakivikarjääris kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Vastavalt Reinu V lubjakivikarjääri alal teostatud geoloogilisele uuringule võib siiski karjääris veetase väljatava maavara massi arvelt kuni 1 m võrra alaneda. Kuna veetaseme alanemine karjääris on vähene, siis alanemise mõju ei ulatu karjäärist kaugemale kui 100 - 150 m. Seega kuigi veetaseme vähene alanemine ulatub maksimaalselt kuni 120 m ulatuses Rabivere maastikukaitse- ja loodusalale, siis veealanduse mõju ulatumine kaitstavate elupaigatüüpideni on välistatud (joonis 6.1). Taotluse õhusaaste osas teostatud müra ja tolmu leviku hinnangute põhjal ei ületa mäeeraldisel teostatavate tootmisprotsesside müratase ja nendest tekkiv tolm kehtestatud normtasemeid tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Vastavalt kehtivatele seadustele ei tohi ülenormatiivne müra ja tolm levida mäeeraldise teenindusmaa piiridest väljapoole, seega ei jõua need ka Rabivere maatikukaitse- ja loodusala piiridesse ega ka alal kaitstavate elupaigatüüpideni. Kaevandamisjäätmed Reinu V lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel tekkivaid jääke (lubjakivi sõlmed). Nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka). Karjääris tekkivad jäätmed ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal koos tööfrondi liikumisega (kogu mäeeraldist ei koorita korraga) ning kasutatakse karjääri korrastamisel või toodetakse sertifitseeritud kruusalaadseid tooteid. Vastavalt jäätmeseadusele on katendi ja sõelmete ajutised puistangud käsitletavad B-kategooria jäätmehoidlana. Täpsemalt on kaevandamisjäätmete tekkimist ja kasutamist käsitletud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. 7. Kaevandatud maa korrastamine OÜ MERKO KAEVANDUSED planeerib Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja rohumaaks (graafiline lisa 3/3). Reinu V lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on ~10,7 ha ning keskmiseks eeldatavaks veetaseme abs kõrguseks on 61,64 m. Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas nõlvusega 1:3 kuni abs kõrguseni 59,0 m. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Arvestades Reinu V lubjakivikarjääri lamami abs kõrgust (plokk 18 aT lamam abs kõrgusel 56,64 m), siis on karjääri kujuneva veekogu keskmine sügavus ~5 m, millega on määruses seatud nõue veekogu rajamisele täidetud. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Reinu V lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 5 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 77 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Arvo Punt / allkirjastatud digitaalselt / OÜ MERKO KAEVANDUSED Juhatuse liige Taotluse koostas 27.05.2021. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  W NE m Läbilõige I-I' m 0115 6690182 Sopi tee L5 71 71 pere ee 66901:001:0655 001: Sopit t 0116 Al ee 70 PA-8 70 - Sopit 66903: li 6690182 Sopi tee L5 M öl PA-9 Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir 001: e 68,97 per 66901:001:0655 68,61 69 69 Taotletava mäeeraldise piir 2 t 1: 66903: Mölli Al 0,4 66903:001:0592 PA-7 0,4 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 68 PA-3 R8-F1a 68 PA-6 67,45 67,10 67,14 1,3 1,2 Katastri piir 1: 0,3 67 67 2 0,4 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 62,64 m) 0,5 R7-F1a 0,8 R6-F1a 66 1,0 1,4 66 Eeldatav kaevandamisjärgne veetase (abs. 61,64 m) R3-F1 O3 är Plokk 16 aT R8-F1 O3 är Hoidetervik (kattepinnases nõlvus 1:2) Plokk 16 aT R6-F1 R7-F1 R9-F1 65 65 2,4 3,0 3,0 Kattepinnas 64 64 Plokk 17 aT vt. 63,17 m 5,6 vt. 63,21 m 63 abs 62,64 m vt. 63,05 m 06.06.2019 Plokk 17 aT 06.06.2019 06.06.2019 5,5 63 vt. 62,54 m Murenenud lubjakivi R3-F2 vt. 62,40 m 06.06.2019 06.06.2019 R7-F2 62 62 PA-5 Puuraugu number R6-F2 66,93 Suudme abs kõrgus, m S1 vr Varbola kihistu 61 R9-F2 61 6,5 0,3 R8-F2 Ärina kihistu R5-F1a 60 7,5 60 O3 är Plokk 18 aT Plokk 18 aT 1,3 Sügavus maapinnast, m 9,5 R5-F1 59 8,1 59 O3 ad Adila kihistu R5-K1 O3 ad O3 ad 2,7 58 58 R5-K2 Keemilise analüüsi proov 11,6 ja proovi number O3mo Moe kihistu 57 R3-F3 abs 56,64 m 57 vt. 62,33 m Veetaseme abs kõrgus, m R6-F3 R9-F3 06.06.2019 Mõõtmise kuupäev 56 56 R5-F2 Füüsikalis-mehaaniliste katsete R7-F3 Teekaitsevöönd proov ja proovi number Plokk 19 pT 55 55 R8-F3 12,9 Plokk 19 pT Elektripaigaldise kaitsevöönd 54 14,5 54 13,8 22,0 Puuraugu sügavus, m 53 53 R6-F4 52 17,0 52 15,8 51 51 16,8 R9-F4 50 50 Plokk 20 pT R8-F4 R3-F4 O3mo O3mo 49 Plokk 20 pT 49 R7-F4 SE Läbilõige III-III' m 48 48 R6-F5 76 47 47 22,0 Reinu PA-2* 75 22,0 66903:001:0103 46 46 73,95 74 22,0 0,3 45 45 22,0 22,0 0,9 73 44 44 72 Soppi 66903:001:0421 71 S1 vr Pr. 5 N S NW 70 Läbilõige II-II' PA-8 0116 2 ee m m m 1: 0053 ee 6690182 Sopi tee L5 68,97 6690176 Koigi tee L4 git 6690182 Sopi tee L5 Mölli ee Sopit 69 69 69 66901:001:0655 69 0116 001: 66901:001:0655 66901:001:0679 e u Sopit 66903:001:0592 Kasesal Koi per 001: Mölli 0,4 t 001: 66903: R8-F1a e Al 68 66903:001:0592 68 68 5,9 68 per 66903: PA-6 PA-1 PA-5 1,3 67,14 6,4 t 66,89 66903: 66,93 Al 1: 2 1: 67 1: 67 67 67 2 2 0,5 0,3 R6-F1a O3 är Pr. 6 1,0 R5-F1a 0,7 66 66 66 66 1,3 R1-F1a O3 är R8-F1 1,6 Plokk 16 aT 8,6 R6-F1 O3 är R5-F1 R1-F1 65 Plokk 16 aT 65 65 65 R5-K1 R1-K1 2,4 3,0 2,7 R1-K2 64 64 64 64 R5-K2 5,6 Pr. 7 Plokk 17 aT Plokk 17 aT vt. 63,17 m 06.06.2019 63 abs 62,64 m 63 63 abs 62,64 m 63 vt. 62,54 m 06.06.2019 vt. 62,33 m vt. 62,29 m 06.06.2019 R1-F2 06.06.2019 vt. 61,90 m 62 62 62 62 R5-F2 120 m 26.07.2005 R6-F2 12,4 61 61 61 61 R8-F2 60 60 60 7,0 60 Plokk 18 aT 7,5 O3 ad Plokk 18 aT O3 ad Pr. 8 59 8,1 59 59 59 58 58 58 58 O3 ad 11,6 57 abs 56,64 m 57 57 abs 56,64 m 57 R6-F3 17,2 56 56 56 R1-F3 56 R5-F3 Pr. 9 55 Plokk 19 pT 55 55 Pr. 5K 18,7 55 R8-F3 12,9 54 54 54 Plokk 19 pT 54 20,2 53 53 53 53 R5-K3 R1-K3 R6-F4 14,7 52 14,9 52 52 17,0 52 R5-K4 R1-K4 51 51 51 16,8 50 50 50 Plokk 20 pT R8-F4 49 Plokk 20 pT O3mo 49 49 R5-F4 O3mo R1-F4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 48 48 48 R6-F5 Reinu V lubjakivikarjäär 47 47 47 Geoloogilised läbilõiked Rapla vald, Rapla maakond 22,0 Märkused: R5-K5 46 46 46 Loa omanik Joonis nr 2 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 21,5 45 45 45 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn 22,0 H 1 : 2 000 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 22,0 Mõõtkava [email protected] V 1 : 100 - Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande 0 100 200 m 44 44 44 geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2841). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  68.84 Mölli-Altpere 67.78 67.96 68.61 67.89 66903:001:0115 67.97 Altpere 67.50 68 68.41 68.17 66903:001:0116 67.14 68.22 68.80 67.19 67.33 67.25 68.27 68.45 ' I 689 .1 67.57 põld 68.29 68.34 68.44 67.62 67.51 66.92 684 .6 PA-9 1,2 II 66.87 I 5 .7 67.69 67.43 67.20 675 .4 68 68,61 10,8 5' 10 :010 :655 46,61 10,0 65.96 PA-1 668 .0 6690 68.64 68.72 1,6 67 16 pie teL5 67. 66,89 65.41 672 .7 6690182So 8,6 67.72 68.80 66.00 2 .4 66.89 44,89 11,8 6 550 800 67 67 69.01 5 69 65.87 65.90 4' 4 67 67.33 67.91 66.95 69.11 69 põld 66.78 Metsaveere 66.20 45 . 69.41 66 67.42 68.13 66903:001:0632 67.84 66.71 69.37 66.86 67 66.54 66.68 66.44 66.93 69.59 N 66.22 67.69 PA-2 67,92 67 58 . 67.71 1,3 10,0 66.86 66.82 66.80 66.64 67.62 68 68.29 68.52 70.01 69.92 70 69.74 66.44 66.77 45,92 10,7 66.71 Plokk 16 aT 67.99 68.76 68.89 68.81 68.01 67.04 Plokk 17 aT 68.37 68.55 68.59 70.29 66.80 PA-8 1,3 70.38 67.36 67 Plokk 18 aT 68.48 68,97 11,0 68 . 66.95 67 67.39 Plokk 19 pT 68.57 68.56 46,97 9,7 71.06 I 67.72 70.93 I 67.20 70.32 71 Kaardilehed nr 633 Tallinn, 631 Rapla 66.72 66.99 Plokk 20 pT 70 66.14 71.18 6 67.70 7 67.38 3 67.29 Mölli 69.73 6' 70.40 67.59 42 . 66903:001:0592 66.64 66.92 67 67.27 3' 67.21 67.58 67.63 71.41 65.82 66.28 66.65 67.33 67.43 67.62 69.16 71.42 6 67.37 70.80 67.67 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 72 69.96 68.50 03 67.17 67.52 PA-7 1,4 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 67 . 66.91 67,45 9,4 7 7' 73.57 66.18 67.11 66.47 67.43 45,45 11,2 73.30 67.26 Nr X Y Nr X Y 66.65 67 67.03 67.05 6 550 600 71.85 1' 6 550 547,22 541 177,54 1 6 550 538,75 541 194,77 2 67.00 67.18 67.19 67.08 8' 69.63 70.44 PA-6 1,0 8 67.79 70.22 2' 6 550 581,57 541 250,61 2 6 550 568,19 541 257,40 541 600 541 800 542 000 66.85 669 .9 2' 67.02 67,14 9,5 69.29 66.34 68 3' 6 550 653,98 541 382,92 3 6 550 640,85 541 390,17 45,14 11,5 68.27 66.72 66.85 67.06 67.61 4' 6 550 783,74 541 615,48 4 6 550 769,05 541 619,94 0 1 68.25 5' 6 550 823,03 542 103,49 5 6 550 807,87 542 102,03 .2 7 6 7 6 9 6' 6 550 664,41 542 088,25 6 6 550 664,41 542 088,25 66.63 1' 9' 67.63 7' 6 550 640,08 541 912,58 7 6 550 640,08 541 912,58 67.22 67.07 67.71 Soppi 66.68 PA-3 0,8 66903:001:0421 8' 6 550 604,60 541 656,12 8 6 550 604,60 541 656,12 67,10 9,7 9' 6 550 567,82 541 389,97 9 6 550 567,82 541 389,97 67.16 67. 45,10 11,5 I 67.95 10' 6 550 359,30 541 407,13 10 6 550 375,34 541 405,81 44 67.57 66 67.01 66.95 67.02 11' 6 550 419,07 541 205,83 11 6 550 430,93 541 218,57 Tä : 67.13 1 90 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number na 30 67 67.52 67.39 Pindala 15,66 ha Pindala 13,71 ha vav 0155 67.36 67.31 01 ah 1' : 67. 67.31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number e 02 66.82 67.28 66.99 67.12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 11 66.89 67.18 Soppi 67.31 66903:001:0421 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 67 . PA-4 1,0 08 66.99 67.11 11' 66,87 9,2 I I' Geoloogilise läbilõike joon 44,87 11,8 67. 67.10 20 68 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 550 400 669 0 1 76K Märkused: 541 200 541 400 Tänavaotsa oi g 67.14 67.26 Hoideterviku alumine piir i 92 t eeL 10 . 67.26 66903:001:0153 66 67.01 4 69 6 67.02 7. 13 66 Maardla piir (asendiplaanil) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 06 9 0 1 10' : 0 1: 66.71 67.39 01: 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 67.19 067 PA-5 1,3 67.08 78,55 00 67.08 67 66.92 9 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.09.2019. 1: 66,93 9,0 Kaasiku-Altpere 90 67.03 66.93 45,43 6611,2 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Kangru . 99 66903:001:0621 66 66903:001:0593 66.89 Teekaitsevöönd 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 66.78 66. 94 PA-2* 0,9 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); 67.09 73,95 I 19,3 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); I 67.02 53,53 ' 66.65 Elektripaigaldise kaitsevöönd - Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja Kasesalu 66903:001:0053 66.99 varu arvutamise plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2841). I I 66.69 I 6. Mäeeraldise lamam ja aktiivse tarbevaru ploki 18 aT lamam on abs kõrgusel 56,64 m. ' Rabivere maastikukaitseala 7. Katendi hoideterviku nõlvus on 1 : 2 ning tervik jäetakse kogu mäeeraldise perimeetri ulatuses. Hoideterviku ülemine piir ühti mäeeraldise piiriga. Puuraugu nr Katendi paksus, m 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-02 0,3 49,50 Suudme abs kõrgus, m aT kihi paksus, m 8,5 40,70 Lamami abs kõrgus, m pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 0 100 200 m 2019. a puurauk Reinu V lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 2006. a puurauk Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Joonis nr 1 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  68.84 Mölli-Altpere 67.78 67.96 68.61 67.89 66903:001:0115 67.97 Altpere 67.50 68 68.41 68.17 66903:001:0116 67.33 67.14 68.22 68.80 68.27 68.45 91 67.19 67.25 68. 67.57 põld 68.29 68.34 68.44 67.62 67.51 66.92 66.87 684 .6 PA-9 1,2 5 .7 67.69 67.43 67.20 675 .4 68 68,61 10,8 5' 10 :010 :655 46,61 10,0 65.96 PA-1 668 .0 6690 68.64 68.72 1,6 67 16 pie teL5 67. 66,89 65.41 672 .7 6690182So 8,6 67.72 68.80 4 44,89 69 67 6 550 800 66.00 672 . 67 66.89 11,8 67 69.01 5 69 68 64.92 64.02 4' 4 66 66.49 67.91 65.87 65.90 67.33 67 65.22 6465 66.95 66 61.48 põld 64.84 65 6463 62 66.78 65.83 61.97 61 Metsaveere 66.20 60.02 45 60.28 60 66 . 66 60.48 59 66903:001:0632 62 63 65 64 61.42 65.37 64.21 62.16 6361.88 61 56.64 67 66.71 66.54 60 59 56.64 66.50 66.44 60.52 56.64 66.93 62 N 62.26 69.74 66.22 67 58 . 1 59 56.64 6 67.71 62.45 PA-2 1,3 60 56.64 56.64 67.69 63.81 67,92 10,0 56.64 3 65 6 60.50 66.77 45,92 10,7 66 66.44 60.13 68.01 65.04 69 56.64 64 56.64 PA-8 1,3 56.64 60 61 67.36 Veekogu 10,7 ha 68 56.64 68,97 11,0 68 . 64.19 67 67.72 67 56.64 Kesmine abs veetase 61,64 m Plokk 19 pT 46,97 9,756.64 59 69.29 70.93 62 Kaardilehed nr 633 Tallinn, 631 Rapla 62.33 Plokk 20 pT 66.14 6 61.74 66.94 64.33 56.64 65.18 6' 7 67.38 3 67.29 56.64 5 66656463 67 71 42 . 9 60.22 66.92 67 56.64 61 6 0 3' 62 62.28 Mölli 62 68.20 71.41 67.21 59 65.82 66.28 66.62 61 66903:001:0592 56.64 62.22 6968 67.44 71.42 6 61.97 67.79 70.80 56.64 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 60 6656463 67 72 59 6 69.96 56.64 60.83 03 PA-7 61 6 0 1,4 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 67 . 66 3 61.28 56.64 62 67,45 9,4 66.78 7 7' 73.57 66.18 4 6 66.47 67.11 66.91 656 60.47 60.35 45,45 65.64 11,2 56.64 62.56 73.30 59 61.29 56463 6 66.32 Nr X Y Nr X Y 66.65 666 7 61 6 0 61.98 6 550 600 6 71.85 1' 6 550 547,22 541 177,54 1 6 550 538,75 541 194,77 2 69.63 64.44 2 66.42 PA-6 56.64 1,0 60.93 8 8' 67.79 70.22 70.44 2' 6 550 581,57 541 250,61 2 6 550 568,19 541 257,40 541 600 541 800 542 000 66.85 669 .9 2' 67.02 60.35 67,14 60.61 9,5 65.76 69.29 66.34 64.05 66656463 64.20 67 65.25 68 3' 6 550 653,98 541 382,92 3 6 550 640,85 541 390,17 45,14 11,5 68.27 65.72 67.61 4' 6 550 783,74 541 615,48 4 6 550 769,05 541 619,94 62 67.06 0 1 65.71 68.25 5' 6 550 823,03 542 103,49 5 6 550 807,87 542 102,03 6 7 .2 61 9 61.13 60.77 6' 6 550 664,41 542 088,25 6 6 550 664,41 542 088,25 66.63 1' 64 6 3 9' 7' 6 550 640,08 541 912,58 7 6 550 640,08 541 912,58 6 5 66.06 67.63 6 6 60.30 9 56.64 67.07 67.71 Soppi 60 5 67 66903:001:0421 8' 6 550 604,60 541 656,12 8 6 550 604,60 541 656,12 60 66.68 65.77 PA-3 0,8 63.69 67,10 9,7 9' 6 550 567,82 541 389,97 9 6 550 567,82 541 389,97 61 67.16 67. 45,10 11,5 56.64 10' 6 550 359,30 541 407,13 10 6 550 375,34 541 405,81 44 62 61.56 59 61.09 66 67.01 67.02 11' 6 550 419,07 541 205,83 11 6 550 430,93 541 218,57 Tä : 64.89 67.13 1 90 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number na 56.64 30 67 Pindala 15,66 ha Pindala 13,71 ha vav 0155 62.88 61.87 67.36 01 ah 1' : 67. 66.21 56.64 67.31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number e 02 64.20 66.82 67 56.64 67.12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 11 65.77 63 66.89 4 64.44 61.75 67.18 Soppi 66 65 4 6 67.31 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 63 5 60.85 67 PA-4 1,0 65.70 6 66 59 66903:001:0421 . 08 64.46 1 6 56.64 11' 66,87 9,2 60 2 60.06 68 6 7 6 44,87 11,8 6 64.46 Maapinna samakõrgusjoon, m 67. 2 67.10 61 0 62.28 6 550 400 669 65.27 0 1 76K 64.74 Maardla piir (asendiplaanil) 541 200 541 400 Tänavaotsa oi g 67.14 67.26 i 92 t eeL 10 . 67.26 66903:001:0153 66 66.67 67.01 4 69 6 67.02 7. 13 66 Teekaitsevöönd 06 9 0 1 10' : 0 1: 66.71 67.39 01: 67.19 067 PA-5 1,3 67.08 00 67.08 67 66.92 9 1: 66,93 9,0 Kaasiku-Altpere 90 67.03 66.93 45,43 6611,2 Elektripaigaldise kaitsevöönd Kangru .99 66903:001:0621 66 66903:001:0593 Märkused: 66.89 66.78 66. 94 PA-2* 67.09 0,9 73,95 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 67.02 Rabivere maastikukaitseala 19,3 66.65 53,53 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Kasesalu 66.99 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 66903:001:0053 66.69 Rohumaa kõlvik (5,0 ha) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); Puuraugu nr Katendi paksus, m - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed). Pa-02 0,3 49,50 Suudme abs kõrgus, m aT kihi paksus, m 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 8,5 40,70 Lamami abs kõrgus, m pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2019. a puurauk 0 100 200 m 2006. a puurauk Reinu V lubjakivikarjäär Korrastatud ala plaan Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Joonis nr 3 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2020) Töö nr 20/2841 Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mari-Ann Mõtus ........................... Geoloogiainsener Marge Uppin /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2020). Aruanne ühes köites, teksti 30 lk, 14 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 digitaalset lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2020. Reinu VI uuringuruum teenindusala pindalaga 17,76 ha paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas Mölli kinnistul (katastritunnus 66903:001:0592), mille omanik on OÜ Metsara-Metspere Põllumajandussaadused. Reinu VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavalt geoloogilise uuringu loale nr Rapm-088, uuringu eesmärk oli täpsustada uuringuruumis kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamis- tingimusi, mis võimaldaksid hinnata ehituslubjakivi kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus rajati 2019. a aprillis ja mais üheksa (9) puurauku sügavusega kuni 22 m. Kasulik kiht on Reinu VI uuringuruumis esindatud Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni ja Pirgu lademe lubjakiviga, mille uuritud kogupaksus on keskmiselt 20,7 m. Uuringu tulemusena hinnati 01.01.2020. a seisuga lubjakivi varu 13,71 ha pindalal 2845 tuh m3 koguses, mis esitatakse kinnitamiseks järgmiste varuplokkide, -koguste ja pindaladega: - täitelubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 16 (pindala 13,71 ha) 307 tuh m3 (ploki keskmine paksus 2,2 m); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 17 (pindala 13,71 ha) 221 tuh m3 (ploki keskmine paksus 1,6 m); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 18 (pindala 13,71 ha) 823 tuh m3 (ploki keskmine paksus 6,0); - madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru plokis 19 (pindala 13,71 ha) 524 tuh m3 (ploki keskmine paksus 3,8 m); - kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru plokis 20 (pindala 13,71 ha) 970 tuh m3 (ploki keskmine paksus 7,1 m). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Rapla maakond, Rapla vald, täitelubjakivi, ehitus- lubjakivi, madalamargiline, kõrgemargiline, Juuru lade, Porkuni lade, Pirgu lade, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru. Koostas: Mari-Ann Mõtus OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD ANNOTATSIOON..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 7 3. GEOLOOGILINE UURITUS .............................................................. 9 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 12 4.1. Puuraukude rajamine ......................................................................................... 12 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ............................................ 12 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 13 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 14 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 17 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 19 7.1. Kaevandamine põhjavee taset alandades .......................................................... 20 7.2. Kaevandamine põhjavee taset alandamata ........................................................ 23 7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile ................................................................ 23 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 24 9. VARU ARVUTUS................................................................................ 25 9.1. Plokk 16 aT (pindala 13,71 ha) ......................................................................... 25 9.2. Plokk 17 aT (pindala 13,71 ha) ......................................................................... 26 9.3. Plokk 18 aT (pindala 13,71 ha) ......................................................................... 26 9.4. Plokk 19 pT (pindala 13,71 ha) ......................................................................... 27 9.5. Plokk 20 pT (pindala 13,71 ha) ......................................................................... 28 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 30 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba Rapm-088........................................................................31 2. Puuraukude kataloog ................................................................................................. 34 3. Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused .......................................................... 35 4. Lubjakivi keemilise koostise lühendatud analüüsi tulemused .................................. 37 5. Uuringuruumi ja plokkide piirpunktide koordinaadid ja pindalad ........................... 38 6. Puuraukude geoloogilised kirjeldused ...................................................................... 39 7. Puuraukude puursüdamike fotode kataloog .............................................................. 48 8. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste katseprotokoll (OÜ IB STEIGER) .... 50 9. Kivimi keemilise koostise analüüsi katseteprotokoll (Eesti Geoloogiakeskus) ....... 55 10. Puuraukude likvideerimisakt .................................................................................. 56 11. Maa korrastamise akti heakskiitmise otsus ............................................................. 60 12. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri................................................................. 63 13. Varu arvutuse tulemused......................................................................................... 65 14. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ......................................................................... 66 Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 DIGITAALSED LISAD 1. Varu arvutuse mudelid: - maapinna mudel EH2000 (maapind_EH.dtm); - katendi lamami mudel EH2000 (kattepinnas_EH.dtm); - lubjakivi lasumi mudel EH2000 (lasum_EH.dtm); - plokk aT 16 lamami mudel EH2000 (O3är lamam_EH.dtm) - plokk aT 17 lamami mudel EH2000 (vt62.64.dtm) - plokk aT 18 lamami mudel EH2000 (Plokk18 lamam_EH.dtm); - plokk pT 19 lamami mudel EH2000 (O3ad lamam_EH.dtm) - plokk pT 20 lamami mudel EH2000 (O3mo lamam_EH.dtm) 2. Moodustatud plokkide ruumikujud: - plokkide piirid (plokkide piir.dgn) 3. Samakõrgusjooned: - maapinna (maapinna isojooned.dgn); - katendi lamami (lasumi isojooned.dgn); - pT lamami isojooned (lamami isojooned.dgn) 4. Puuraukude puursüdamike fotod OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 1. SISSEJUHATUS Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Merko Kaevandused tellimusel Keskkonnaameti 28.02.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa Rapm-088 alusel (lisa 1). Reinu VI uuringuruum teenindusala pindalaga 17,76 ha asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas Mölli kinnistul (katastritunnus 66903:001:0592). Uuringuruum jääb Reinu lubjakivimaardla vahetus lähedusse. Geoloogilise uuringu eesmärk oli selgitada Reinu VI uuringuruumis leviva lubjakivi kihtide paksused, kvaliteet ja kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Uuringu eesmärgi saavutamiseks puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi üheksa puurauku. Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid lubjakivi kvaliteedi määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER ja Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumites. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne. Uurimistöid juhtis, kameraaltööd tegi ning aruande koostas geoloogiainsener Mari-Ann Mõtus. Ala hüdrogeoloogilise hinnangu koostas hüdrogeoloog Marge Uppin. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Reinu VI uuringuruum teenindusala pindalaga 17,76 ha ja mõõtmetega 940 × 200 m paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi küla territooriumil. Uuringuruum paikneb tervikuna Mölli kinnistul (katastritunnus 66903:001:0592), mille omanik on OÜ Metsara-Metspere Põllumajandussaadused. Mölli kinnistul on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga (joonis 2.1). Uuringuruumi katab valdavalt segamets − esineb nii kuuske, mändi, kaske, haaba. Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 67 - 71 m. Uuringuruumi teenindusala piires puuduvad ehitised. Lähimad elamud asuvad uuringuruumi teenindusalast ~200 m kaugusel põhjas (Napu 31701:001:1437) ning ~260 m kaugusel loodes (Mutso 31701:006:0820). Uuringuruumi põhja- ja lääneservas kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik Sopi tee nr 6690182 ja lõunaservas avalikus kasutuses olev kohalik Koigi tee nr 6690176. Nimetatud teede äärmise sõiduraja välimine serv jääb uuringuruumist kohati ~1,5 m kaugusele. Avalikus kasutuses oleva kohaliku Nurme külatee nr 690173 lõpust jääb uuringuruum ~5 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusalal ei asu looduskaitse-, Natura 2000 alasid ega kaitstavaid loodusobjekte. Uuringuruumist ligikaudu 8 m kaugusel asub Rabivere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood 1000246), mida uuringu käigus ei mõjutatud. Reinu VI uuringuruumi idaservas kulgeb OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliin 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191), mille kaitsevööndiga kattub uuringuruum ~10 m ulatuses. Elektriliini kaitsevööndis maavaravaru ei arvutata ja kinnitamiseks ei esitata. Varasemaid geoloogilisi uuringuid Reinu VI uuringuruumis tehtud ei ole. Lähim uuritud ala, Reinu lubjakivimaardla jääb uuringuruumist ~250 - 300 m kaugusele kagusse. Uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6332 (Kohila) ja selle keskosa geograafilised koordinaadid on 59˚5'35" pl ja 24˚43'33" ip.  Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne OÜ Inseneribüroo STEIGER 8 Joonis 2.1. Reinu VI uuringuruumi teenindusala asukohaskeem. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonnas Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 3. GEOLOOGILINE UURITUS Varasemaid uuringuid Reinu VI uuringuruumis tehtud ei ole. Lähim uuritud ala Reinu lubjakivimaardla (registrikaart nr 0787) jääb uuringuruumist ~250 m kaugusele kagusse. Reinu VI uuringuruumis avaneb Reinu lubjakivimaardlast erinev geoloogiline läbilõige, kuna maardla ise asub aluspõhjalisel kõrgendikul, aga uuringuruum jääb selle jalamile, kus maapind on madalamal. Seetõttu avanevad uuringuruumis aluspõhjas Ordoviitsiumi lubjakivid, aga Reinu maardlas on avatud Siluri lubjakivid, mis moodustavad ka põhilise maardla maavarakihi. Olulisemad Reinu VI uuringuruumile lähedalasuvad uuringualad on kujutatud joonisel 3.1. Maardlas on arvel kõrgemargiline ehituslubjakivi ja kaasnevaks maavaraks on ehituskruus. Reinu lubjakivimaardla üldpindala on 48,70 ha ja plokkide varukogused (seisuga 31.12.2019) toodud tabelis 3.1. Reinu lubjakivimaardlas on uuringuid tehtud kuuel korral: - Rapla maakonna Rapla valla Koigi uuringuala geoloogiline aruanne (P. Nelke, 2003, Eesti Geoloogiafondi inventari nr 7560); - Aruanne Reinu kruusamaardla Reinu kruusa ja lubjakivi uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (V. Jürgenson, 2006, EGF nr 7780); - Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2012) (V. Jürgenson, V. Valling, 2012, EGF nr 8448); - Reinu lubjakivimaardla Reinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2013) (R. Kotenjov, 2013, EGF nr 8475); - Aruanne Reinu maardla Reinu V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2013) (S. Tarros, V. Valling, 2014, EGF nr 8601); - Kärdikruusa (66903:001:0333) kinnistu piires Reinu lubjakivimaardlas maavaravaru arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2016) (H. Vahtra, 2016, EGF nr 8743). Piirkonna üldist geoloogilist ehitust ja hüdrogeoloogilisi tingimusi on selgitatud 1979 - 1982. aastatel Eesti Geoloogia Valitsuse tehtud Rapla asula põhjavee eeluuringu käigus (I. Vatalin jt, 1982, EGF nr 3926). Selle töö käigus koostati Kvaternaari ja alus- põhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1 : 25 000. 1986. aastal koostas Eesti Geoloogia Valitsus aruande Eesti NSV liiva- ja kruusliiva karjääride geoloogilise teenindamise kohta (K. Soa jt, 1986, EGF nr 4256), mille käigus uuriti 721 karjääri ning selgitati välja 42 karjääri laiendamise võimalusi. Aruandes käsitleti ka Reinu kruusakarjääri, mida tol ajal nimetati Koigi kruusakarjääriks. Täna- päeval on tolleaegne kruusavaru Reinu lubjakivimaardla koosseisus arvel kaasneva maavarana. Järgnevad geoloogilised uuringud Reinu lubjakivimaardlas on tehtud 2003. a Koigi uuringualal (EGF 7560), 2006. a Reinu kruusa ja lubjakivi uuringuruumis (EGF 7780), 2012. a Reinu IV uuringuruumis (EGF 8448), 2013. a Reinu III uuringuruumis (EGF 8475), 2014. a Reinu V uuringuruumis (EGF 8601) ja 2016. a Kärdikruusa kinnistu piires (EGF 8743). Käesoleva uuringu aruandes on kasutatud 2006. a geoloogilise uuringu tulemusi. 2005. a rajas OÜ J. Viru Markšeideribüroo kruusa ja lubjakivi aktiivse tarbevaru uuringuks 15 šurfi ja 7 puurauku (V. Jürgenson, 2006). Töö tulemusena on hinnatud Reinu OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonnas Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 lubjakivimaardla piires 199 tuh m3 ehituskruusa ja 3306 tuh m3 kõrgemargilise ehitus- lubjakivi aktiivset tarbevaru. 2004. aastal võeti Reinu kruusamaardla registrikaardi numbriga 0787 varu arvele Eesti Vabariigi maavaravarude koondbilanssi. Keskkonnaministri 03.08.2006. a käskkirjaga nr 949 nimetati kruusamaardla ümber lubjakivimaardlaks. Maardlas on väljastatud kaks maavara kaeandamise luba ehituslubjakivi ja ehituskruusa kaevandamiseks: 2006. a Reinu lubjakivikarjäär (Rapm-042) ja 2016. a Reinu IV kruusakarjäär (Rapm-046). Tabel 3.1. Reinu lubjakivimaardlas arvel olev maavaravaru (seisuga 31.12.2019) Pindala, Keskmine kihi Maavaravaru, Plokk Maavara ha paksus, m tuh m3 1 (aT)1 1,58 - 0 ehituskruus 2 (aT)1 1,84 - 0 ehituskruus 3 (aT)1 0,30 - 0 ehituskruus 4 (aT)1 7,30 2,11 28,6 ehituskruus 5 (aT)1 8,53 13,56 824,1 ehituslubjakivi 6 (aT)1 8,61 13,96 1029,9 ehituslubjakivi 7 (aT)2 5,05 13,0 659 ehituslubjakivi 8 (aT)3 5,72 0,8 45 ehituskruus 9 (aT)3 14,89 9,6 1429 ehituslubjakivi 10 (aT) 14,89 9,1 1348 ehituslubjakivi 11 (aT) 8,53 5,7 490,1 ehituslubjakivi 12 (aT) 8,61 5,3 458 ehituslubjakivi 13 (aT) 5,33 1,8 79,1 ehituskruus 14 (aT) 3,82 0,8 29 ehituskruus 15 (aT) 6,29 13,6 858 ehituslubjakivi 1 Reinu lubjakivikarjääri mäeeraldise piiresse jääv varuplokk 2 Taotletava Reinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise piiresse jääv varuplokk 3 Taotletava Reinu III lubjakivikarjääri mäeeraldise piiresse jääv varuplokk OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonnas Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Joonis 3.1. Reinu lubjakivimaardla uurituse skeem. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT 4.1. Puuraukude rajamine Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2019. a aprillis ja mais. Puuriti üheksa (9) puurauku sügavusega 21,5 kuni 22,0 m (üldmahuga 197,5 m). Geoloogilised puuraugud läbiti puurpingiga Massenza MI8 südamikpuurimise meetodil (foto 4.1). Manteldamiseks kasutati toru  140 mm ja lubjakivi puurimiseks torusid  114 mm. Puurotsiku ( 122,6 mm) jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puuraugud likvideeriti 06.06.2019. a. Puuraukudest eemaldati manteltorud ja täideti vettandva osa ulatuses killustiku sõelmetega. Veepealne osa täideti kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas killustiku sõelmetega. Puuraugu ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Materjal tihendati puuraugus puuragregaadi hüdraulika abil, kasutades puurvardaid. 4.2. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbalt, tulba poolekssaetud värskelt pinnalt ja horisontaalsetelt kihipindadelt. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti, andmed digitaliseeriti (tekstilisad 6, 7). Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul lähtuti keskkonna- ministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Killustiku omaduste määramiseks võeti proovid kõikidest puuraukudest. Kokku võeti 43 killustiku proovi purunemiskindluse määramiseks, 30 proovi külmakindluse määra- miseks ning 12 proovi veeimavuse ja terade tiheduse määramiseks. Ühest puuraugu puursüdamikust võeti 4 - 6 proovi. Proovid võeti erinevate pikkustega, arvestades kihistute piire. Väikeste kihipaksustega kihistu iseloomustamiseks ja kvaliteedi määra- miseks koondati mitme puuraugu peale sama kihistu proovid. Kõige paksemast kihistust võeti kaks proovi. Katsete jaoks vajamineva fraktsioonide saamiseks purustati puur- südamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2) määrati proovi pöörita- misel trumlis koos teraskuulidega ja materjali jäägiga 1,6 mm avadega sõelal. Külma- kindlus (EVS-EN 1367-1) määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase tera- suurusega materjalil 10 külmutus-sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmuta- misest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Terade tihedus ja veeimavus määrati traatkorvi meetodil (EVS-EN 1097-6). Sõelutud katseproovist eemaldatakse veeanumas õhk ja hoitakse seda veeanumas 24 tundi, mida hiljem kaalutakse kui terade pinnalt on veekiht kadunud ja pärast seda kui materjal on kuivatuskapis kuivanud. Katsetuste tulemused on toodud tekstilisas 8. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võeti ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast kihistust 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Kivimi keemilise koostise välja selgitamiseks võeti puuraukudest PA-1 ja PA-5 kokku 9 proovi keskmise proovi pikkusega 1 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Eesti Geoloogia- teenistuse laboratooriumis ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 9. 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2019. a septembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistati reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega seadmega Trimble R8S. Mõõdistamise alusena kasutati OÜ Geosoft VRS NOW baasjaamade võrku. Mõõdistati L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. Plaan koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (tekstilisa 12). 4.4. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töödeldi läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjal ja laboriuuringute andmed. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise karbonaatkivimina juhul, kui purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2. Madalamargiline ehitusostarbeline karbonaatkivimi purunemis- kindluse kategooria Los Angelese katsel on vahemikus 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4. Nendele mitte vastav kivim võetakse arvele täitelubjakivina. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Puuraugud läbiti puurpingiga Massenza MI8 südamikpuurimise meetodil. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Kattekiht isoleeriti vajadusel manteltorudega. Veetasemed mõõdeti puuraukudes veemõõdusondiga. Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel mööda olemasolevaid metsasihte. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt. Maapind tasandati, korrastati ning taastati uuringueelne seisund, koostati puuraukude likvideerimise akt (tekstilisa 10). Keskkonnaamet väljastas 03.10.2019. a korralduse nr 1-3/19/2036 puuraukude likvideerimise akti heakskiitmise kohta (tekstilisa 11). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS Reinu VI uuringuruum paikneb Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe avamusalal. Geo- morfoloogiliselt asub uuritud ala lainjalisel moreentasandikul, millest kagu suunas (Reinu lubjakivimaardla alal) asub aluspõhjaline kõrgendik, Reinu kõvik (Joonis 5.1). Seal avanevad nooremad Siluri Llandovery ladestiku Juuru lademe lubjakivid. Porkuni lademe lubjakivi on ülemises osas keskmiselt 0,8 m paksuses murenenud. Lubjakivi katab keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht. Joonis 5.1. Reinu VI uuringuruumi geoloogia. Plaani koostamisel on kasutatud Maa- ameti WMS rakendust OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Puuraukude geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 6. Alljärgnevas tabelis 5.1 on toodud uuringus kasutavate stratigraafiliste tasemete nimetused ja nende indeksid. Tabel 5.1. Reinu VI uuringuruumis stratigraafiliste kihtide nimetused ja indeksid Ladestik Lade Kihistu Kihistik Indeks Tõrevere O3ärT Siuge O3ärS Porkuni Ärina Ülem- Vohilaiu O3ärV Ordoviitsium Röa O3ärR Adila O3ad Pirgu Moe O3mo Ordoviitsiumi ladestu / Ülem-Ordoviitsiumi ladestik / Porkuni lade Ärina kihistu Ärina kihistu paksused ühtivad Reinu VI uuringuruumi piirkonnas Porkuni lademe paksusega. Ärina kihistu on läbitud kõikides puuraukudes. Murenenud kooriku paksused on 0,4 - 1,1 m (keskmine 0,8 m). Koos kasvukihiga on lubjakivi murenenud osa ehk katendi paksus 0,8 - 1,6 m (keskmine 1,2 m). Ärina kihistu murenemata osa paksus on 0,8 - 4,3 m (keskmine 2,1 m). Lubjakivi lasum asub abs kõrgusel 65,29 - 67,67 m (keskmine 66,33 m). Ärina kihistus eraldati Tõrevere, Siuge, Vohilaiu ja Röa kihistikud. Puuraugus PA-9 eraldi kihistikke välja ei toodud, kuna lubjakivi oli tugevalt kavernoosne (täis tühimikke) ning kihistike piirid olid eristamatud. Alljärgnevates kirjeldustes ei ole arvestatud murenenud koorikut. Tõrevere kihistik (O3ärT) on avatud puuraugus PA-8 paksusega 2,8 m. Lubjakivi on biomorfne ja detriitne, helehalli ja hallikaspruuni värvusega, rohkete koorikuliste kihtpoorsete ja korallidega ning üksikute stüloliitidega (kihipindadega). Siuge kihistik (O3ärS) on avatud keskmise paksusega 0,6 m puuraukudes PA-3…PA-8). Lubjakivi on peendetriitne, massiivne ja savikas. Värvuselt on enamasti kohvipruun ja osaliselt on rohekashall. Vohilaiu kihistik (O3ärV) on esindatud puuraukudes PA-1, PA-3, PA-4, PA-6 ja PA-8 keskmise paksusega 0,7 m (murenenud lubjakivina esineb lisaks puuraukudes PA-5 ja PA-7). Lubjakivi on lausdetriitne, helehalli värvusega, kohati pruunikas, üksikute krinoiidide (mereliiliate) varrelülidega ja stüloliitidega. Röa kihistik (O3ärR) esineb puuraukudes PA-1…PA-3 ja PA-5…PA-7 keskmise paksusega 0,9 m. Kivim on detriitjas kuni lausdetriitne, rohkete krinoiidide varre- lülidega. Esinevad rohekashallid peendetriitsed lubjakivi vahekihid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 Ordoviitsiumi ladestu / Ülem-Ordoviitsiumi ladestik / Pirgu lade Adila kihistu (O3ad) moodustab Pirgu lademe ülemise osa ja on avatud kõikides puuraukudes. Selle fikseeritud paksus puuraukudes on 9,0 - 12,8 m (keskmine 11,5 m ), kihistu lamami abs kõrgus on 51,65 - 54,24 m (keskmine 52,81 m). Lubjakivi on valkjas- ja pruunikashall poolmuguljas, savikas, sagedaste mergli ebaühtlaste vahekihtidega. Merglis esinevad rohked mudasööjate käigud. Moe kihistu (O3mo) moodustab Pirgu lademe alumise osa ja on avatud kõikides puuraukudes. Selle fikseeritud paksus puuraukudes on 5,0 - 9,1 m (keskmine 7,2 m). Kihistu lamami abs kõrgus on seotud uuritud sügavusega 22 m maapinnast ning varieerub 44,87 - 46,97 m (keskmine 45,60 m). Lubjakivi on halli värvusega, jämemuguljas, mergli vahekihtidega. Merglis esinevad rohked mudasööjate käigud ja koralli- ning kihtpoorsete kolooniad. Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 6 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Alljärgnevas tabelis 5.2 on toodud Reinu VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel puuraukude andmete põhjal. Tabel 5.2. Reinu VI uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht QIV 0,3 0,7 0,4 Murenenud lubjakivi O3är 0,4 1,1 0,8 O3ärT 2,8 2,8 2,8 Lubjakivi, O3ärS 0,3 1,2 0,6 paksukihiline O3ärV 0,4 1,1 0,7 O3ärR 0,4 1,3 0,9 Paksukihiline O3är 0,8 4,3 2,1 lubjakivi kokku Lubjakivi, mergli O3ad 9,0 12,8 11,5 vahekihtidega O3mo 5,0 9,1 7,2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 6. MAAVARA KVALITEET Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida Reinu VI uuringuruumis lasuvat karbonaatkivimit ehituskillustiku toormena. Uuringuruumi põhimaavara moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivi. Ehituskivi margilisuse hindamiseks uuriti lubjakivi füüsikalis- mehaanilisi omadusi, määrates kivimi purunemis- ja külmakindlust. Nimetatud omadusi hinnati kivimkomplekside kaupa, mille geoloogiline iseloomustus on toodud peatükis 5. Kuna uuringuruumis leviva lubjakivi kasutamise eesmärk on killustiku tootmine, siis enamus laboratoorsetest katsetest tehti lubjakivist valmistatava killustiku kvaliteedi hindamiseks. Kivimi hindamiseks tehnoloogiliselt mitte sobivaks, analüüsiti selle keemilist koostist. Vastavalt maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võeti kivimi igast looduslikust erimist proovid lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk, et teada saada, kas tegemist on ehitusotstarbeliseks või tehnoloogiliseks otstarbeks kvalifitseeruva lubja- või dolokiviga. Keemilise analüüsi tulemused proovide kaupa on toodud tekstilisades 4 ja 8 ning kihistute kaupa tabelis 6.1. Keemiliste analüüside järgi on tegemist lubjakiviga, mis ei vasta tehnoloogilise lubjakivi kasutusala nõuetele. Tabel 6.1. Kivimi lühendatud keemilise analüüsi tulemuste kihistute kaupa Kihistu Lahustumatu CaO MgO (geoloogiline indeks) jääk O3är 48,6 5,2 2,8 O3ad 44,4 4,2 11,3 O3mo 49,1 1,9 11,5 Killustiku purunemiskindluse määramiseks Los Angeles meetoodil võeti proovid igast geoloogilisest erimist kõikidest puuraukudest. Väikeste kihi paksuste tõttu koondati erinevate puuraukude sama kihistu proovid koondprooviks. Külmakindlus määrati lubja- kivist, mille purunemiskindlus on kuni 35%. Kolmest puuraugust määrati lubjakivi terade tihedus ja veeimavus. Killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused on toodud tekstilisades 3 ja 7 ning kihistute kaupa tabelis 6.2. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest on lubjakivi kasutusalad järgmised: Ärina kihistu lubjakivi on täitelubjakivi, Adila kihistu lubjakivi on madalamargiline ja Moe kihistu lubjakivi on kõrgemargiline ehituslubjakivi. Tabel 6.2. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omadused kihistute kaupa Purunemiskindlus Külmakindlus Kihistu Veeimavus (geoloogiline indeks) Kaalukadu Kate- Kaalukadu Kate- % % gooria % gooria O3är 41 F50 - - - O3ad 34 F35 2,1 F4 2,7 O3mo 29 F30 2,0 F2 1,7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 Reinu lubjakivimaardlasse jääva varasema geoloogilise uuringu (V. Jürgenson, 2006) lähima puuraugu PA-2* (abs kõrgus 73,95 m) ülemine osa on esindatud Siluri ladestu Varbola kihistu lubjakiviga ning Ärina kihistu lubjakivid avanevad 5,9 m sügavusel maapinnast. Purunemiskindluse järgi on Ärina kihistu lubjakivi purunemiskindlus 39% ja külmakindlus 0,6%, Adila kihistu lubjakivi purunemiskindlus on 34 - 35%, külma- kindlus 2,8 - 3,6% ja Moe kihistu lubjakivi purunemiskindlus on 34%, külmakindlus 2,3%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Reinu VI uuringuruum paikneb aluspõhjalise kõrgendiku nõlval, jäädes Kasari jõe (keskkonnaregistri kood VEE1107000) valgalale. Hüdrogeoloogilises läbilõikes esinevad vaadeldavas piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid ning kristalses aluskorras esinev põhjavesi. Kvaternaaristetted siin veekihti ei moodusta. Veetarbimise seisukohalt omab tähtsust Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitsmata. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Vee- kihi vesi on valdavalt surveta. Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti uuringuruumis põhjavee tasemeks 4,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,9 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 62,17 - 63,21 m (keskmiselt 62,64 m) (tabel 7.1). Kogu uuringuruumis jäi veetase valdavalt Pirgu lademesse. Surveta veekihis veevoolu suund on kõrgema põhjavee tasemega alalt madalama põhjavee tasemega alale. Reinu VI uuringuruumis mõõdetud veetasemed näitavad, et valdav põhjavee voolusuund on läände ja loodesse. Samuti järgib maapinnalähedase surveta põhjaveekihi veetase maapinna reljeefi. Maapinna kõrgused vähenevad sarnaselt põhjavee tasemega lääne ja loode suunas. Veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete kõikumine on üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini. Veekompleksi iseloomustab HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca- tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. Tabel 7.1. Põhjavee mõõdetud tasemed puuraukudes Puuraugu Maapinna abs Aktiivse tarbevaru Veetase maa- Veetaseme nr kõrgus, m lamami abs kõrgus, m pinnast, m abs kõrgus, m PA-1 66,89 56,29 4,60 62,29 PA-2 67,92 56,62 5,30 62,62 PA-3 67,10 56,40 4,70 62,40 PA-4 66,87 56,17 4,70 62,17 PA-5 66,93 56,33 4,60 62,33 PA-6 67,14 56,54 4,60 62,54 PA-7 67,45 57,05 4,40 63,05 PA-8 68,97 57,17 5,80 63,17 PA-9 68,61 57,21 5,40 63,21 Keskmine 67,54 56,64 4,90 62,64 2006. aasta geoloogilise uuringu käigus viidi Reinu lubjakivikarjääris läbi hüdro- geoloogiline uuring, kus teostatud katsepumpamiste tulemusena määrati lubjakivide veejuhtivuseks (km) 286 m2/ööp (V. Jürgenson, 2006). Arvestades veekihi paksuseks ~15 m, saame filtratsioonikoefitsiendiks ~19 m/ööp. Antud tulemus näitab, et lubjakivid on siin pigem suure veejuhtivusega. Reinu VI uuringuruumis on veealust maavaravaru võimalik kaevandada nii vee alt põhjavee taset alandamata kui ka veetaset alandades. Põhjavee taseme alandamise korral on vaja välja pumbatud vesi ära juhtida. Reinu VI uuringuruumist ~300 m kaugusel lääne OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 suunas voolab Kelba peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1107100), kuhu on võimalik juhtida välja pumbatav vesi. Kelba peakraav suubub Kasari jõkke. 7.1. Kaevandamine põhjavee taset alandades Vee juurdevool tulevasse karjääri Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa põhjavee taseme alanemise ka karjäärist väljaspool. Seetõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjavee taseme alanduslehter. Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvelt, millele lisandub karjääri langevate sademete hulk (sh lumesulavesi). Karjääri alanduslehtri kujunemise lihtsustatud skeem on toodud joonisel 7.1. Joonis 7.1. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud skeem Selleks, et arvutada karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) leiame esmalt valemi 7.1 abil karjääri alanduslehtri ulatuse ehk mõjuraadiuse (r0). Seejärel arvutame valemi 7.2 abil karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) (Marinelli, 2000). Kuna karjäär toitub ka sademetest, siis kogu karjääri voolava veehulga (Qkokku) saamiseks liidame saadud tulemusele karjääri koguneva sademete hulga (Q2). Selleks korrutame karjääri pindala sinna langevate sademete kogusega, millest on lahutatud aurumine. Karjääri vee juurdevoolu ning alanduslehtri ulatuse arvutamiseks kasutatud lähteandmed on toodud tabelis 7.2. 2 𝑊 2 𝑟0 𝑟02 − 𝑟𝑝2 ℎ0 = √ℎ𝑝 + × [𝑟0 × 𝑙𝑛 ( ) − ] [7.1] 𝐾 𝑟𝑝 2 𝑄1 = 𝑊 × 𝜋 × (𝑟𝑜2 − 𝑟𝑝2 ) [7.2] OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 𝑄2 = 𝑆 × 𝑊 [7.3] Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu ajal oli uuringuruumis põhjavee tase abs kõrgustel 62,17 - 63,21 m (keskmiselt 62,64 m), jäädes 4,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,9 m) sügavusele maapinnast. Eeltoodud veetasemeid võib pidada piirkonna looduslikuks põhjavee tasemeks. Kaevandatava kihi ehk aktiivse tarbevaru ploki lamam on määratud 6 m sügavusele uuringuaegsest keskmisest põhjavee tasemest. Seega maavaravaru välja- miseks tuleb veetaset alandada ~6,5 m. Veekiht on suure veeandvusega. Varasematel geoloogilistel uuringutel on veekihti moodustavate kivimite filtratsioonikoefitsiendiks hinnatud 19 m/ööp. Kuusiku ilmajaama andmetel oli aastatel 1981 - 2010 piirkonna aastane keskmine sademete hulk 766 mm (Riigi Ilmateenistus). Aurustumine on keskmiselt 460 mm/aastas. Tabel 7.2. Rajatava karjääri vee juurdevoolu ja mõjuraadiuse arvutamise lähteandmed Lähteandmed Tähis Väärtus Ühik Karjääri pindala S 13,71 m2 Veetaseme alandus h0 6,5 m Väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt* hp 0 m Infiltreeruv sademete maht W 306 mm/a Filtratsioonikoefitsient K 19 m/ööp Karjääri efektiivne raadius ( 𝑟𝑝 = √𝑆/𝜋) rp 208,9 m * hp = 0 annab suurima mõjuraadiuse Kasutades eeltoodud lähteandmeid saame karjääri mõjuraadiuseks (r0) 957 m karjääri keskpunktist (valem 7.1) ehk põhjavee taseme alandamisel 6,5 m kujuneb ümber karjääri põhjavee taseme alanduslehter ulatusega 748 m karjääri servast. Arvutuslik vee juurdevool karjääri külgnevatest kivimitest (Q1) on 2297 m3/ööp (valem 7.2). Karjääri lisanduv sademete hulk (Q2) on 115 m3/ööp (valem 7.3). Seega summaarne juurdevool karjääri (Qkokku) on 2412 m3/ööp (30 l/s). Aastane vee juurdevool karjääri on 880 tuh m3. Arvutuste tulemused annavad suurima kujuneva põhjavee taseme alanduslehtri ulatuse kaevandamise lõpuaastatel ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid vee koguseid, mis võivad mõnevõrra erineda tegelikust väljapumbatava vee kogusest. Peamiselt mõjutab väljapumbatava vee kogust sademehulkade erinevus nii aastate kui ka kuude lõikes, aga ka karbonaatsete kivimite heterogeensus ja sellest tulenev karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkus ruumis. Vee juurdevool karjääri kevadisel suurvee perioodil Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel perioodil. Maksimaalse vee juurdevoolu arvutamiseks kevadel kasutame taas valemeid 7.1, 7.2 ja 7.3. Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 7.2. Kuna kevadel tõuseb lumesulavee arvel põhjavee tase, siis võtame arvutustesse veetaseme alanduseks 8,5 m. Arvutuse tulemusena saame, et kevadisel suurvee perioodil juurdevool karjääri külgnevatest kivimitest (Q1) on 3191 m3/ööp. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 Karjääri külgnevatest kivimitest tulenevale vee juurdevoolule lisanduvad sademed. Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme kuu sademete norm ehk 150 mm (0,150 m), mis kevadisel sulaperioodil infiltreerub kahe nädala (14 ööpäeva) jooksul. Kuna aurumine on talvel väike, siis aurumist arvesse ei võeta. Korrutades sademed karjääri pindalaga ning jagades tulemuse 14 ööpäevaga saame, et lume sulamisel koguneb karjääri vett (Q2) ~1469 m3/ööp. Summaarne juurdevool karjääri moodustub sademetest (lumesulavesi) ja külgnevatest kivimitest tuleneva juurdevoolu summana. Seega vee juurdevool karjääri (Qkokku) kevadisel lumesula perioodil on ~4660 m3/ööp (54 l/s). Suurenenud äravooluhulk karjäärist on ajutise iseloomuga. Pärast lumesula perioodi lõppu vee juurdevool karjääri väheneb oluliselt. Põhjavee taseme alandamise mõju karjääri ümbritseval alal Põhjavee taseme alandamisel 6,5 m kujuneb ümber karjääri põhjavee taseme alanduslehter ulatusega 759 m karjääri servast. Kuna karjääri mõjualasse jäävad mitmed majapidamised, siis arvutame kui palju põhjavee tase alaneb erinevatel kaugustel karjäärist. Selleks arvutame valemi 7.4 (Marinelli, 2000) abil veetaseme abs kõrguse (h) määratud kaugusel (r) karjäärist ning seejärel arvutame põhjavee taseme alanduse selles punktis. Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 7.2. Algseks põhjavee taseme abs kõrguseks (H0) on võetud 62 m. 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟𝑝2 ℎ(𝑟) = 𝐻0 − ℎ0 √ℎ𝑝2 + 𝐾 × [𝑟02 × ln (𝑟 ) − ] [7.4] 𝑝 2 Arvutuste tulemused on toodud tabelis 7.3 ning näidatud graafiliselt joonisel 7.2. Reinu VI uuringualale lähimad majapidamised jäävad uuringualast 200 - 350 m kaugusele, kus karjääri avamisel võib aastate jooksul põhjavee tase alaneda kuni 0,7 - 1,6 m. Kaugemal kui 400 m karjäärist alaneb põhjavee tase vähem kui 0,5 m. Tabel 7.3. Põhjavee taseme alanemine erinevatel kaugustel karjäärist veetaseme alandamisel 6,5 m Kaugus karjääri servast, m 200 300 400 500 600 Põhjavee taseme abs kõrgus, m 60,5 61,1 61,5 61,8 61,9 Põhjavee taseme alandus, m 1,6 0,9 0,5 0,2 0,1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 Joonis 7.2. Põhjavee taseme alanduslehtri ulatus veetaseme alandamisel 6,5 m 7.2. Kaevandamine põhjavee taset alandamata Aktiivse tarbevaru lamam määratakse 6 m sügavusele uuringuaegsest põhjavee tasemest ning maavaravaru on võimalik väljata ka põhjavee taset alandamata. Sellisel juhul võib siiski karjääris veetase vähesel määral alaneda (kuni 1 m) väljatava maavara massi arvelt. Arvestades sadmete hulka ning kivimite head veeandvust, siis veetaseme alane- mine karjääris on lühiajaline. Kuna veetaseme alanemine karjääris on vähene, siis alane- mise mõju ei ulatu karjäärist kaugemale kui 100 - 150 m. 7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum, mis karjäärist vee välja juhtimise korral setitatakse settebasseinides enne vee juhtimist eesvoolu. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Reinu VI uuringuruumi maavara kasutusele võtmise tingimused on rahuldavad. Piirkonna teedevõrk on hea. Uuringuruumi põhja- ja lääneservas asub avalik Sopi tee nr 6690182, lõunaservas avalik Koigi tee nr 6690176 ning avalikus kasutuses olev Nurme külatee nr 690173, mis tagavad juurdepääsu tulevasele karjäärile. Plokkide moodustamisel on arvestatud teede kaitsevööndi laiusega 30 m äärmise tee servast. Lähimad elamud asuvad tulevasest karjäärist ~230 m kaugusel põhjas ning ~290 m kaugusel loodes. Karjääri avamiseks tehtavad esmased tööd on metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune mullakiht buldooseri või kopp-laaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Ülejäänud katendi moodustab murenenud lubjakivi. Selle eemaldamiseks tuleb kasutada ekskavaatorit. Katendi keskmine paksus on puuraukude andmetel 1,2 m (maksimaalne 1,6 m ja minimaalne 0,8 m). Katenditegur on 0,12. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Selle moodustab Ärina kihistu lubjakivi paksusega 0,8 - 4,3 m ja Adila kihistu lubjakivi paksusega 0,5 - 2,7 m. Veepealse ja veealuse varu vahepiir (keskmine põhjavee tase) on abs kõrgusel 62,64 m. Veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m ja selle lamam asub abs kõrgusel 56,64 m. Aktiivne tarbevaru on moodustatud lähtuvalt tellija soovist ja kaevandamise tingimustest kaevandada kuni 6,0 m veetasemest. Lähtuvalt kaevandamistehnoloogiast ja veealuse varu maksimaalsest kaevandamissügavusest on abs kõrgusest 56,64 m madalamale jääv maavaravaru hinnatud passiivsena. Lubjakivi raimamiseks tuleb valida puur-lõhketööd, kuna hüdrovasara kasutamine tekitab kauakestvat müra lähedalasuvatele elamutele. Lubjakivivaru kaevandatakse kahe astmega, esmalt kaevandatakse veepealne osa ja seejärel veealune osa. Veealust maavaravaru on võimalik kaevandada nii põhjavee taset alandamata kui ka veetaset alandades. Veetaset alandades tuleb karjäärist väljapumbatud vesi ära juhtida. Vesi on võimalik suunata uuringuruumist ~300 m kaugusel lääne suunas asuvasse Kelba peakraavi, mille kaudu liigub vesi Kasari jõkke. Kaevandades keskmisest põhjavee tasemest 6 m allapoole sealjuures vett ära juhtides, alaneks põhjavee tase 0,7 - 1,6 m uuringuruumist 200 - 350 m kaugusele (peatükk 7.1). Antud juhul tuleks kaevandajal tagada mõjuraadiusesse jäävatel majapidamistel juurdepääs põhjaveele. Kaevandamisega vee alt põhjavee taset alandamata on varem Eestis praktiseeritud Marinova karjääris. Reinu VI uuringuruumis vee alt kaevandamisega võib põhjavee tase hüdrogeoloogilise hinnangu järgi alaneda välja kaevandatava massi arvelt kuni 1 m (peatükk 7.2), mille tõttu kaevandamistegevus keskkonnale suurt mõju ei avalda. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääri süvend korrastada. Vastavalt loodus- liku veetaseme stabiliseerumisele tuleb see korrastada veekoguks. Veekoguks korrastamisel tuleb arvestada, et veetaseme kõrgus karjääripõhjast on vähemalt 2 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 9. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topoplaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1), 2019. a geoloogiliste välitööde tulemused ning laboratoorsete määrangute andmed. Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Nimetatud programm arvestab maapinna, kasuliku kihi lasumi ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Varu arvutuse tulemused on toodud tekstilisas 13. Maavaravaru arvutus tehti uuringuruumi piires 13,71 ha pindalal ja vertikaalses läbilõikes uuritud sügavuseni. Uuringuruumi kasuliku kihi vertikaalses läbilõikes moodustab Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe Ärina kihistu ja Pirgu lademe Adila ja Moe kihistu lubjakivi. Uuringuruumis on moodustatud 5 üksteise peal asetsevat plokki: - veepealne aktiivse tarbevaru plokk 16 aT (Ärina kihistu lamamini), pindala 13,71 ha; - veepealne aktiivse tarbevaru plokk 17 aT (keskmise põhjavee tasemeni), pindala 13,71 ha; - veealune aktiivse tarbevaru plokk 18 aT (kuni 6 m sügavuseni keskmisest põhjavee tasemest), pindala 13,71 ha; - veealune passiivse tarbevaru plokk 19 pT (Adila kihistu lalamini), pindala 13,71 ha; - veealune passiivse tarbevaru plokk 20 pT (Moe kihistu uuritud sügavuseni), pindala 13,71 ha. 9.1. Plokk 16 aT (pindala 13,71 ha) Aktiivne tarbevaru plokk 16 aT hõlmab pindalaliselt tervikuna Reinu VI uuringuruumi teenindusala (v.a teekaitsevööndid). Vertikaalses läbilõikes on varu arvutus tehtud alates murenenud lubjakivi alumisest piirist kuni Porkuni lademe Ärina kihistu lamamini. Puuraukude andmetel jääb ploki lamami abs kõrgus 63,11 - 65,82 m vahemikku. Alljärgnevas tabelis 9.1 on toodud ploki 16 aT kasuliku kihi põhinäitajad puuraukude põhjal, mille alusel on koostatud varu arvutuse mudelid. Tabel 9.1. Kasuliku kihi põhinäitajad plokis 16 aT Puuraugu Maapinna Katendi paksus Kasuliku kihi Kasuliku kihi nr abs kõrgus, sh kasvukiht, m paksus, m lamami abs kõrgus, m m PA-1 66,89 1,6 0,8 64,49 PA-2 67,92 1,3 0,8 65,82 PA-3 67,10 0,8 1,6 64,70 PA-4 66,87 1,0 1,8 64,07 PA-5 66,93 1,3 1,4 64,23 PA-6 67,14 1,0 2,0 64,14 PA-7 67,45 1,4 1,6 64,45 PA-8 68,97 1,3 4,3 63,37 PA-9 68,61 1,2 4,3 63,11 Miinimum 66,87 0,8 0,8 63,11 Maksimum 67,54 1,6 4,3 65,32 Arvutiprogrammi abil saadud varu maht plokis 16 on 307 tuh m3 (tekstilisa 13) ning keskmine paksus: OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 307 tuh m3 / 13,71 ha = 2,2 m. Katendi maht on 184 tuh m3 ning keskmine paksus: 184 tuh m3 / 13,71 ha = 1,3 m. Uuringu tulemustest saadi andmed ploki kasuliku kihi paksuse, kvaliteedi ja katendi paksuse kohta. Maavara kvaliteedi näitajad ühtivad Ärina kihistuga (Tabel 6.1 ja 6.2) ja nende järgi hinnatakse ploki 16 aT lubjakivi varu täitelubjakivi aktiivse tarbevaruna. 9.2. Plokk 17 aT (pindala 13,71 ha) Aktiivne tarbevaru plokk 17 aT hõlmab pindalaliselt Reinu VI uuringuruumi teenindusala (v.a teekaitsevööndid). Vertikaalses läbilõikes on varu arvutus tehtud alates Ärina kihistu lamamist kuni keskmise põhjavee tasemeni (abs kõrgus 62,64 m). Tabelis 9.2 on toodud ploki 17 aT kasuliku kihi põhinäitajad puuraukude põhjal, mille alusel on koostatud varu arvutuse mudelid. Tabel 9.2. Kasuliku kihi põhinäitajad plokis 17 aT Puuraugu Kasuliku kihi lasumi Kasuliku kihi Kasuliku kihi lamami nr abs kõrgus, m paksus, m abs kõrgus, m PA-1 64,49 1,8 62,64 PA-2 65,82 3,2 62,64 PA-3 64,70 2,1 62,64 PA-4 64,07 1,4 62,64 PA-5 64,23 1,6 62,64 PA-6 64,14 1,5 62,64 PA-7 64,45 1,8 62,64 PA-8 63,37 0,7 62,64 PA-9 63,11 0,5 62,64 Miinimum 63,11 0,5 62,64 Maksimum 65,32 2,7 62,64 Arvutiprogrammi abil saadud varu maht plokis 17 on 221 tuh m3 (tekstilisa 13) ning keskmine paksus: 221 tuh m3 / 13,71 ha = 1,6 m. Maavara kvaliteedi näitajad ühtivad Adila kihistuga (Tabel 6.1 ja 6.2) ja nende järgi hinnatakse ploki 17 aT lubjakivi varu madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbe- varuna. 9.3. Plokk 18 aT (pindala 13,71 ha) Aktiivne tarbevaru plokk 18 aT hõlmab pindalaliselt Reinu VI uuringuruumi teenindusala (v.a teekaitsevööndid). Vertikaalses läbilõikes on varu arvutus tehtud alates keskmisest põhjavee tasemest kuni 6 m lähtuvalt tellija soovist ja kaevandamise võimalustest (tabel 9.3). OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 27 Tabel 9.3. Kasuliku kihi põhinäitajad plokis 18 aT Puuraugu Kasuliku kihi lasumi Kasuliku kihi paksus, Kasuliku kihi lamami nr abs kõrgus, m m abs kõrgus, m PA-1 62,64 6,0 56,64 PA-2 62,64 6,0 56,64 PA-3 62,64 6,0 56,64 PA-4 62,64 6,0 56,64 PA-5 62,64 6,0 56,64 PA-6 62,64 6,0 56,64 PA-7 62,64 6,0 56,64 PA-8 62,64 6,0 56,64 PA-9 62,64 6,0 56,64 Arvutiprogrammi abil saadud varu maht plokis 18 on 823 tuh m3 (tekstilisa 13) ning keskmine paksus: 823 tuh m3 / 13,71 ha = 6,0 m. Maavara kvaliteedi näitajad ühtivad Adila kihistuga (Tabel 6.1 ja 6.2) ja nende järgi hinnatakse ploki 18 aT lubjakivi varu madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbe- varuna. 9.4. Plokk 19 pT (pindala 13,71 ha) Passiivne tarbevaru plokk 19 pT hõlmab pindalaliselt Reinu VI uuringuruumi teenindusala (v.a teekaitsevööndid). Vertikaalses läbilõikes on varu arvutus tehtud alates ploki 18 aT lamamist kuni Adila kihistu lamamini (abs kõrguseni 51,65 - 54,24 m). Tabelis 9.4 on toodud ploki 19 pT kasuliku kihi põhinäitajad puuraukude põhjal, mille alusel on koostatud varu arvutuse mudelid. Tabel 9.4. Kasuliku kihi põhinäitajad plokis 19 pT Puuraugu Kasuliku kihi lasumi Kasuliku kihi paksus, Kasuliku kihi lamami nr abs kõrgus, m m abs kõrgus, m PA-1 56,64 4,5 52,19 PA-2 56,64 2,9 53,72 PA-3 56,64 3,3 53,30 PA-4 56,64 4,6 52,07 PA-5 56,64 4,6 52,03 PA-6 56,64 2,4 54,24 PA-7 56,64 5,0 51,65 PA-8 56,64 4,7 51,97 PA-9 56,64 2,5 54,11 Miinimum 56,64 2,4 51,65 Maksimum 56,64 5,0 54,24 Arvutiprogrammi abil saadud varu maht plokis 19 on 524 tuh m3 (tekstilisa 13) ning keskmine paksus: OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 28 524 tuh m3 / 13,71 ha = 3,8 m. Maavara kvaliteedi näitajad ühtivad Adila kihistuga (Tabel 6.1 ja 6.2). Kvaliteedi- näitajate ja kaevandamistingimuste alusel hinnatakse ploki 19 pT lubjakivi varu madalamargilise ehituslubjakivi pasiivse tarbevaruna. 9.5. Plokk 20 pT (pindala 13,71 ha) Passiivne tarbevaru plokk 20 pT hõlmab pindalaliselt Reinu VI uuringuruumi teenindusala (v.a teekaitsevööndid). Vertikaalses läbilõikes on varu arvutus tehtud alates Adila kihistu lamamist (ploki 19 pT lamamist) kuni Moe kihistu uuritud sügavuseni. Tabelis 9.5 on toodud ploki 20 aT kasuliku kihi põhinäitajad puuraukude põhjal, mille alusel on koostatud varu arvutuse mudelid. Tabel 9.5. Kasuliku kihi põhinäitajad plokis 20 pT Puuraugu Kasuliku kihi lasumi Kasuliku kihi paksus, Kasuliku kihi lamami nr abs kõrgus, m m abs kõrgus, m PA-1 52,19 7,3 44,89 PA-2 53,72 7,8 45,92 PA-3 53,30 8,2 45,10 PA-4 52,07 7,2 44,87 PA-5 52,03 6,6 45,43 PA-6 54,24 9,1 45,14 PA-7 51,65 6,2 45,45 PA-8 51,97 5,0 46,97 PA-9 54,11 7,5 46,61 Miinimum 51,65 5,0 44,87 Maksimum 54,24 9,1 46,97 Arvutiprogrammi abil saadud varu maht plokis 20 on 970 tuh m3 (tekstilisa 13) ning keskmine paksus: 970 tuh m3 / 13,71 ha = 7,1 m. Maavara kvaliteedi näitajad ühtivad Moe kihistuga (Tabel 6.1 ja 6.2). Kvaliteedinäitajate ja kaevandamistingimuste alusel hinnatakse ploki 20 pT lubjakivi varu kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivse tarbevaruna. Tabel 9.6. Reinu VI uuringuruumi varu arvutuse tulemused Ploki Pindala, Katendi keskmine Katendi Kasuliku kihi Varu kogus, nr ha paksus, m kogus, tuh m3 paksus, m tuh m3 16 aT 13,71 1,3 184 2,2 307 17 aT 13,71 - - 1,6 221 18 aT 13,71 - - 6,0 823 19 pT 13,71 - - 3,8 524 20 pT 13,71 - - 7,1 970 aT - aktiivne tarbevaru; pT - passiivne tarbevaru OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 29 9. KOKKUVÕTE Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust uuringuruumis 17,76 ha pindalal, täpsustades seal leiduva maavaravaru kogust, kasuliku kihi paksust, kvaliteeti ning kaevandamise tingimusi eesmärgiga taotleda hiljem antud alale kaevandamisluba. Uuringu tulemusena hinnati 01.01.2020. a seisuga lubjakivi varu 13,71 ha pindalal 2845 tuh m3 koguses, mis esitatakse kinnitamiseks järgmiste varuplokkide, -koguste ja pindaladega: - täitelubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 16 (pindala 13,71 ha) 307 tuh m3 (ploki keskmine paksus 2,2 m); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 17 (pindala 13,71 ha) 221 tuh m3 (ploki keskmine paksus 1,6 m); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 18 (pindala 13,71 ha) 823 tuh m3 (ploki keskmine paksus 6,0); - madalamargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru plokis 19 (pindala 13,71 ha) 524 tuh m3 (ploki keskmine paksus 3,8 m); - kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivne tarbevaru plokis 20 (pindala 13,71 ha) 970 tuh m3 (ploki keskmine paksus 7,1 m). Kuna otseseid piiranguid alal kaevandamiseks ei ole, siis hinnatud lubjakivi varu soovitatakse võtta arvele vastavalt nimetatud uurituse taseme ja varu koguste põhjal. OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 30 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 2. Eesti Vabariigi Keskkonnainfo register. http://register.keskkonnainfo.ee. 3. Riigi Ilmateenistus. [WWW] http://www.ilmateenistus.ee/ (10.02.2020). 4. Jürgenson, V., 2006. Aruanne Reinu kruusamaardla Reinu kruusa ja lubjakivi uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta. OÜ J.Viru Markšeideribüroo, EGF 7780. 5. Jürgenson, V, Valling, V., 2012. Aruanne Reinu lubjakivimaardla Reinu IV uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2012). OÜ Mäemees. EGF 8448. 6. Kotenjov, R., 2013. Reinu lubjakivimaardla Reinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2013). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 12/1020. 7. Marinelli, F., Niccoli, W.L. 2000. Simple analytical equations for estimating groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314. 8. Nelke, P., 2003. Rapla maakonna Rapla valla Koigi uuringuala geoloogiline aruanne. AS Maves. EGF 7560. 9. Vahtra, H., 2016. Kärdikruusa (66903:001:0333) kinnistu piires Reinu lubjakivi- maardlas maavaravaru arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2016). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 16/1644.  JÄÄTMEKAVA 1. Jäätmekava vajadus OÜ MERKO KAEVANDUSED taotleb maavara kaevandamise luba Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehitus- ja täitelubjakivi kaevandamiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,66 ha, sh mäeeraldise pindala 13,71 ha. Taotletav keskmine aastane kaevandamise maht on 50 tuh m3. Reinu V lubjakivikarjääri materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses. Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Reinu V lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Mölli (katastritunnusega 66903:001:0592). Kinnistul omaniku kooskõlastus kinnistul kaevandamiseks on lisatud taotlusele. Mölli kinnistul on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga. Taotletavat mäeeraldist katab valdavalt segamets − esineb nii kuuske, mändi, kaske, haaba. Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 67 - 71 m. Mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb põhja- ja lääneservas avalikus kasutuses oleva kohalik Sopi tee nr 6690182 ja lõunaservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Koigi tee nr 6690176 teekaitsevöönditega. Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa külgneb idaservas OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim looduskaitseline objekt Rabivere maastikukaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja. Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on järgnevate huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Reinu lubjakivimaardlas on lubjakivi kaevandamiseks varasemalt antud kolm maavara kaevandamise luba – Reinu lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-042, kehtib kuni 18.04.2024. a), Reinu III lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-115, kehtib kuni 03.11.2031. a) ja Reinu V lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-046, kehtib kuni 29.03.2045. a). Kõik nimetatud mäeeraldise jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist lõunasse. Taotletavale Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~210 m kaugusele põhja Napu kinnistule (katastritunnus 31701:001:1437) ning ~280 m kaugusele loodesse Mutso kinnistule (katastritunnusega 31701:006:082). 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär paikneb Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe avamusalal. Geomorfoloogiliselt asub taotletav ala lainjalisel moreentasandikul. Porkuni lademe lubjakivi on ülemises osas keskmiselt 0,8 m paksuses murenenud. Lubjakivi katab keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht. Reinu V lubjakivikarjääris moodustab kasuliku kihi Porkuni lademe Ärina kihistu ja Pirgu lademe Adila kihistu lubjakivid. Ärina kihistu pealmise osa moodustab murenenud koorik paksusega 0,4 – 1,1 m (keskmiselt 0,8 m). Murenenud lubjakivi koos kasvukihiga moodustab katendi, mille paksus on 0,8 – 1,6 m (keskmiselt 1,2 m). Ärina kihistu paksus taotletava Reinu V lubjakivikarjääri alal on 0,8 – 4,3 m (keskmiselt 2,1 m). Adila kihistu paksuseks taotletaval alal on 5,0 – 9,1 m (keskmiselt 7,2 m), mis ei ole taotletava mäeeraldisega hõlmatud kogu ulatuses. Adila kihistu lubjakivi on valkjas-ja pruunikashall poolmuguljas, savikas, sagedaste mergli ebaühtlaste vahekihtidega. Taotletav kaevandatav maavara asub Reinu V lubjakivikarjääris keskmisest veetasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Selle moodustab Ärina kihistu lubjakivi paksusega 0,8 - 4,3 m ja Adila kihistu lubjakivi paksusega 0,5 - 2,7 m. Veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m ja selle lamam asub abs kõrgusel 56,64 m, mis on ka taotletava mäeeraldise lamamiks. Reinu V lubjakivikarjäär paikneb aluspõhjalise kõrgendiku nõlval, jäädes Kasari jõe (keskkonnaregistri kood VEE1107000) valgalale. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on taotletava Reinu V lubjakivikarjääriga seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaaristetted siin veekihti ei moodusta. Veetarbimise seisukohalt omab tähtsust Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitsmata. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Veekihi vesi on valdavalt surveta. Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti taotletaval alal põhjavee tasemeks 4,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,9 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 62,17 - 63,21 m (keskmiselt 62,64 m). Valdav põhjavee voolusuund on läände ja loodesse. Veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete kõikumine on üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini. Veekompleksi iseloomustab HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca- tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kaevandamise tingimused Reinu I lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 1,2 m) ning karjäärile on hea ligipääs mööda olemasolevaid teid. Samas tuleb arvestada, et osaliselt paikneb kaevandatav varu vee tasemest madalamal. Kasuliku kihi paksus Reinu I lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmiselt 9,9 m, millest veealuse varu moodustab 6,0 m paksune kiht. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 56,64 m. Reinu I lubjakivikarjääri alal moodustab katendi keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht ning keskmiselt 0,8 m paksune murenenud lubjakivi kiht. Reinu I lubjakivikarjääri alal on katendi mahuks kokku 184 tuh m3 ehk 386 tuh t. Katend eemaldatakse buldooseri ja ekskavaatoriga. Mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järk-jäguliselt vastavalt mäetööde edenemisele. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel. Kasuliku kihi keskmine paksus taotletavas Reinu I lubjakivikarjääris on 9,9 m. Kasulik kiht raimatakse puur-lõhketöödega, mille aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projekt. Raimatud kaevis töödeldakse purustamise ja fraktsioneerimisega. Suuretükilised paeplaadid purustatakse erinevate purustamisastmetega väiksemateks ning seejärel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/16 mm,16/32 mm ja 32/64 mm. Lisaks eelsõelutud fraktsioon 0/32 mm ja lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu peenfraktsiooni 0/4 mm. Keskmiselt 35 % purustavast lubjakivi üldmahust on fraktsioon 0/4 mm. Kaevandamisel aastas keskmiselt 50 tuh m³ tekkib u 17,5 tuh m3 (36 tuh t) peenfraktsiooni aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning osa kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemise sõelmeid hinnanguliselt 360 tuh m3 (756 tuh t). Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Juhul, kui ladustatud sõelmeid ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on nende korral tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga. Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele, kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.  W NE m Läbilõige I-I' m 0115 6690182 Sopi tee L5 71 71 pere ee 66901:001:0655 001: Sopit t 0116 Al ee 70 PA-8 70 - Sopit 66903: li 6690182 Sopi tee L5 M öl PA-9 Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir 001: e 68,97 per 66901:001:0655 68,61 69 69 Taotletava mäeeraldise piir 2 t 1: 66903: Mölli Al 0,4 66903:001:0592 PA-7 0,4 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 68 PA-3 R8-F1a 68 PA-6 67,45 67,10 67,14 1,3 1,2 Katastri piir 1: 0,3 67 67 2 0,4 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 62,64 m) 0,5 R7-F1a 0,8 R6-F1a 66 1,0 1,4 66 Eeldatav kaevandamisjärgne veetase (abs. 61,64 m) R3-F1 O3 är Plokk 16 aT R8-F1 O3 är Hoidetervik (kattepinnases nõlvus 1:2) Plokk 16 aT R6-F1 R7-F1 R9-F1 65 65 2,4 3,0 3,0 Kattepinnas 64 64 Plokk 17 aT vt. 63,17 m 5,6 vt. 63,21 m 63 abs 62,64 m vt. 63,05 m 06.06.2019 Plokk 17 aT 06.06.2019 06.06.2019 5,5 63 vt. 62,54 m Murenenud lubjakivi R3-F2 vt. 62,40 m 06.06.2019 06.06.2019 R7-F2 62 62 PA-5 Puuraugu number R6-F2 66,93 Suudme abs kõrgus, m S1 vr Varbola kihistu 61 R9-F2 61 6,5 0,3 R8-F2 Ärina kihistu R5-F1a 60 7,5 60 O3 är Plokk 18 aT Plokk 18 aT 1,3 Sügavus maapinnast, m 9,5 R5-F1 59 8,1 59 O3 ad Adila kihistu R5-K1 O3 ad O3 ad 2,7 58 58 R5-K2 Keemilise analüüsi proov 11,6 ja proovi number O3mo Moe kihistu 57 R3-F3 abs 56,64 m 57 vt. 62,33 m Veetaseme abs kõrgus, m R6-F3 R9-F3 06.06.2019 Mõõtmise kuupäev 56 56 R5-F2 Füüsikalis-mehaaniliste katsete R7-F3 Teekaitsevöönd proov ja proovi number Plokk 19 pT 55 55 R8-F3 12,9 Plokk 19 pT Elektripaigaldise kaitsevöönd 54 14,5 54 13,8 22,0 Puuraugu sügavus, m 53 53 R6-F4 52 17,0 52 15,8 51 51 16,8 R9-F4 50 50 Plokk 20 pT R8-F4 R3-F4 O3mo O3mo 49 Plokk 20 pT 49 R7-F4 SE Läbilõige III-III' m 48 48 R6-F5 76 47 47 22,0 Reinu PA-2* 75 22,0 66903:001:0103 46 46 73,95 74 22,0 0,3 45 45 22,0 22,0 0,9 73 44 44 72 Soppi 66903:001:0421 71 S1 vr Pr. 5 N S NW 70 Läbilõige II-II' PA-8 0116 2 ee m m m 1: 0053 ee 6690182 Sopi tee L5 68,97 6690176 Koigi tee L4 git 6690182 Sopi tee L5 Mölli ee Sopit 69 69 69 66901:001:0655 69 0116 001: 66901:001:0655 66901:001:0679 e u Sopit 66903:001:0592 Kasesal Koi per 001: Mölli 0,4 t 001: 66903: R8-F1a e Al 68 66903:001:0592 68 68 5,9 68 per 66903: PA-6 PA-1 PA-5 1,3 67,14 6,4 t 66,89 66903: 66,93 Al 1: 2 1: 67 1: 67 67 67 2 2 0,5 0,3 R6-F1a O3 är Pr. 6 1,0 R5-F1a 0,7 66 66 66 66 1,3 R1-F1a O3 är R8-F1 1,6 Plokk 16 aT 8,6 R6-F1 O3 är R5-F1 R1-F1 65 Plokk 16 aT 65 65 65 R5-K1 R1-K1 2,4 3,0 2,7 R1-K2 64 64 64 64 R5-K2 5,6 Pr. 7 Plokk 17 aT Plokk 17 aT vt. 63,17 m 06.06.2019 63 abs 62,64 m 63 63 abs 62,64 m 63 vt. 62,54 m 06.06.2019 vt. 62,33 m vt. 62,29 m 06.06.2019 R1-F2 06.06.2019 vt. 61,90 m 62 62 62 62 R5-F2 120 m 26.07.2005 R6-F2 12,4 61 61 61 61 R8-F2 60 60 60 7,0 60 Plokk 18 aT 7,5 O3 ad Plokk 18 aT O3 ad Pr. 8 59 8,1 59 59 59 58 58 58 58 O3 ad 11,6 57 abs 56,64 m 57 57 abs 56,64 m 57 R6-F3 17,2 56 56 56 R1-F3 56 R5-F3 Pr. 9 55 Plokk 19 pT 55 55 Pr. 5K 18,7 55 R8-F3 12,9 54 54 54 Plokk 19 pT 54 20,2 53 53 53 53 R5-K3 R1-K3 R6-F4 14,7 52 14,9 52 52 17,0 52 R5-K4 R1-K4 51 51 51 16,8 50 50 50 Plokk 20 pT R8-F4 49 Plokk 20 pT O3mo 49 49 R5-F4 O3mo R1-F4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 48 48 48 R6-F5 Reinu V lubjakivikarjäär 47 47 47 Geoloogilised läbilõiked Rapla vald, Rapla maakond 22,0 Märkused: R5-K5 46 46 46 Loa omanik Joonis nr 2 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 21,5 45 45 45 Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn 22,0 H 1 : 2 000 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 22,0 Mõõtkava [email protected] V 1 : 100 - Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande 0 100 200 m 44 44 44 geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2841). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  68.84 Mölli-Altpere 67.78 67.96 68.61 67.89 66903:001:0115 67.97 Altpere 67.50 68 68.41 68.17 66903:001:0116 67.33 67.14 68.22 68.80 68.27 68.45 91 67.19 67.25 68. 67.57 põld 68.29 68.34 68.44 67.62 67.51 66.92 66.87 684 .6 PA-9 1,2 5 .7 67.69 67.43 67.20 675 .4 68 68,61 10,8 5' 10 :010 :655 46,61 10,0 65.96 PA-1 668 .0 6690 68.64 68.72 1,6 67 16 pie teL5 67. 66,89 65.41 672 .7 6690182So 8,6 67.72 68.80 4 44,89 69 67 6 550 800 66.00 672 . 67 66.89 11,8 67 69.01 5 69 68 64.92 64.02 4' 4 66 66.49 67.91 65.87 65.90 67.33 67 65.22 6465 66.95 66 61.48 põld 64.84 65 6463 62 66.78 65.83 61.97 61 Metsaveere 66.20 60.02 45 60.28 60 66 . 66 60.48 59 66903:001:0632 62 63 65 64 61.42 65.37 64.21 62.16 6361.88 61 56.64 67 66.71 66.54 60 59 56.64 66.50 66.44 60.52 56.64 66.93 62 N 62.26 69.74 66.22 67 58 . 1 59 56.64 6 67.71 62.45 PA-2 1,3 60 56.64 56.64 67.69 63.81 67,92 10,0 56.64 3 65 6 60.50 66.77 45,92 10,7 66 66.44 60.13 68.01 65.04 69 56.64 64 56.64 PA-8 1,3 56.64 60 61 67.36 Veekogu 10,7 ha 68 56.64 68,97 11,0 68 . 64.19 67 67.72 67 56.64 Kesmine abs veetase 61,64 m Plokk 19 pT 46,97 9,756.64 59 69.29 70.93 62 Kaardilehed nr 633 Tallinn, 631 Rapla 62.33 Plokk 20 pT 66.14 6 61.74 66.94 64.33 56.64 65.18 6' 7 67.38 3 67.29 56.64 5 66656463 67 71 42 . 9 60.22 66.92 67 56.64 61 6 0 3' 62 62.28 Mölli 62 68.20 71.41 67.21 59 65.82 66.28 66.62 61 66903:001:0592 56.64 62.22 6968 67.44 71.42 6 61.97 67.79 70.80 56.64 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 60 6656463 67 72 59 6 69.96 56.64 60.83 03 PA-7 61 6 0 1,4 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 67 . 66 3 61.28 56.64 62 67,45 9,4 66.78 7 7' 73.57 66.18 4 6 66.47 67.11 66.91 656 60.47 60.35 45,45 65.64 11,2 56.64 62.56 73.30 59 61.29 56463 6 66.32 Nr X Y Nr X Y 66.65 666 7 61 6 0 61.98 6 550 600 6 71.85 1' 6 550 547,22 541 177,54 1 6 550 538,75 541 194,77 2 69.63 64.44 2 66.42 PA-6 56.64 1,0 60.93 8 8' 67.79 70.22 70.44 2' 6 550 581,57 541 250,61 2 6 550 568,19 541 257,40 541 600 541 800 542 000 66.85 669 .9 2' 67.02 60.35 67,14 60.61 9,5 65.76 69.29 66.34 64.05 66656463 64.20 67 65.25 68 3' 6 550 653,98 541 382,92 3 6 550 640,85 541 390,17 45,14 11,5 68.27 65.72 67.61 4' 6 550 783,74 541 615,48 4 6 550 769,05 541 619,94 62 67.06 0 1 65.71 68.25 5' 6 550 823,03 542 103,49 5 6 550 807,87 542 102,03 6 7 .2 61 9 61.13 60.77 6' 6 550 664,41 542 088,25 6 6 550 664,41 542 088,25 66.63 1' 64 6 3 9' 7' 6 550 640,08 541 912,58 7 6 550 640,08 541 912,58 6 5 66.06 67.63 6 6 60.30 9 56.64 67.07 67.71 Soppi 60 5 67 66903:001:0421 8' 6 550 604,60 541 656,12 8 6 550 604,60 541 656,12 60 66.68 65.77 PA-3 0,8 63.69 67,10 9,7 9' 6 550 567,82 541 389,97 9 6 550 567,82 541 389,97 61 67.16 67. 45,10 11,5 56.64 10' 6 550 359,30 541 407,13 10 6 550 375,34 541 405,81 44 62 61.56 59 61.09 66 67.01 67.02 11' 6 550 419,07 541 205,83 11 6 550 430,93 541 218,57 Tä : 64.89 67.13 1 90 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number na 56.64 30 67 Pindala 15,66 ha Pindala 13,71 ha vav 0155 62.88 61.87 67.36 01 ah 1' : 67. 66.21 56.64 67.31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number e 02 64.20 66.82 67 56.64 67.12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 11 65.77 63 66.89 4 64.44 61.75 67.18 Soppi 66 65 4 6 67.31 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 63 5 60.85 67 PA-4 1,0 65.70 6 66 59 66903:001:0421 . 08 64.46 1 6 56.64 11' 66,87 9,2 60 2 60.06 68 6 7 6 44,87 11,8 6 64.46 Maapinna samakõrgusjoon, m 67. 2 67.10 61 0 62.28 6 550 400 669 65.27 0 1 76K 64.74 Maardla piir (asendiplaanil) 541 200 541 400 Tänavaotsa oi g 67.14 67.26 i 92 t eeL 10 . 67.26 66903:001:0153 66 66.67 67.01 4 69 6 67.02 7. 13 66 Teekaitsevöönd 06 9 0 1 10' : 0 1: 66.71 67.39 01: 67.19 067 PA-5 1,3 67.08 00 67.08 67 66.92 9 1: 66,93 9,0 Kaasiku-Altpere 90 67.03 66.93 45,43 6611,2 Elektripaigaldise kaitsevöönd Kangru .99 66903:001:0621 66 66903:001:0593 Märkused: 66.89 66.78 66. 94 PA-2* 67.09 0,9 73,95 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 67.02 Rabivere maastikukaitseala 19,3 66.65 53,53 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Kasesalu 66.99 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 66903:001:0053 66.69 Rohumaa kõlvik (5,0 ha) 4. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); Puuraugu nr Katendi paksus, m - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed). Pa-02 0,3 49,50 Suudme abs kõrgus, m aT kihi paksus, m 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 8,5 40,70 Lamami abs kõrgus, m pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2019. a puurauk 0 100 200 m 2006. a puurauk Reinu V lubjakivikarjäär Korrastatud ala plaan Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Joonis nr 3 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  68.84 Mölli-Altpere 67.78 67.96 68.61 67.89 66903:001:0115 67.97 Altpere 67.50 68 68.41 68.17 66903:001:0116 67.14 68.22 68.80 67.19 67.33 67.25 68.27 68.45 ' I 689 .1 67.57 põld 68.29 68.34 68.44 67.62 67.51 66.92 684 .6 PA-9 1,2 II 66.87 I 5 .7 67.69 67.43 67.20 675 .4 68 68,61 10,8 5' 10 :010 :655 46,61 10,0 65.96 PA-1 668 .0 6690 68.64 68.72 1,6 67 16 pie teL5 67. 66,89 65.41 672 .7 6690182So 8,6 67.72 68.80 66.00 2 .4 66.89 44,89 11,8 6 550 800 67 67 69.01 5 69 65.87 65.90 4' 4 67 67.33 67.91 66.95 69.11 69 põld 66.78 Metsaveere 66.20 45 . 69.41 66 67.42 68.13 66903:001:0632 67.84 66.71 69.37 66.86 67 66.54 66.68 66.44 66.93 69.59 N 66.22 67.69 PA-2 67,92 67 58 . 67.71 1,3 10,0 66.86 66.82 66.80 66.64 67.62 68 68.29 68.52 70.01 69.92 70 69.74 66.44 66.77 45,92 10,7 66.71 Plokk 16 aT 67.99 68.76 68.89 68.81 68.01 67.04 Plokk 17 aT 68.37 68.55 68.59 70.29 66.80 PA-8 1,3 70.38 67.36 67 Plokk 18 aT 68.48 68,97 11,0 68 . 66.95 67 67.39 Plokk 19 pT 68.57 68.56 46,97 9,7 71.06 I 67.72 70.93 I 67.20 70.32 71 Kaardilehed nr 633 Tallinn, 631 Rapla 66.72 66.99 Plokk 20 pT 70 66.14 71.18 6 67.70 7 67.38 3 67.29 Mölli 69.73 6' 70.40 67.59 42 . 66903:001:0592 66.64 66.92 67 67.27 3' 67.21 67.58 67.63 71.41 65.82 66.28 66.65 67.33 67.43 67.62 69.16 71.42 6 67.37 70.80 67.67 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 72 69.96 68.50 03 67.17 67.52 PA-7 1,4 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 67 . 66.91 67,45 9,4 7 7' 73.57 66.18 67.11 66.47 67.43 45,45 11,2 73.30 67.26 Nr X Y Nr X Y 66.65 67 67.03 67.05 6 550 600 71.85 1' 6 550 547,22 541 177,54 1 6 550 538,75 541 194,77 2 67.00 67.18 67.19 67.08 8' 69.63 70.44 PA-6 1,0 8 67.79 70.22 2' 6 550 581,57 541 250,61 2 6 550 568,19 541 257,40 541 600 541 800 542 000 66.85 669 .9 2' 67.02 67,14 9,5 69.29 66.34 68 3' 6 550 653,98 541 382,92 3 6 550 640,85 541 390,17 45,14 11,5 68.27 66.72 66.85 67.06 67.61 4' 6 550 783,74 541 615,48 4 6 550 769,05 541 619,94 0 1 68.25 5' 6 550 823,03 542 103,49 5 6 550 807,87 542 102,03 .2 7 6 7 6 9 6' 6 550 664,41 542 088,25 6 6 550 664,41 542 088,25 66.63 1' 9' 67.63 7' 6 550 640,08 541 912,58 7 6 550 640,08 541 912,58 67.22 67.07 67.71 Soppi 66.68 PA-3 0,8 66903:001:0421 8' 6 550 604,60 541 656,12 8 6 550 604,60 541 656,12 67,10 9,7 9' 6 550 567,82 541 389,97 9 6 550 567,82 541 389,97 67.16 67. 45,10 11,5 I 67.95 10' 6 550 359,30 541 407,13 10 6 550 375,34 541 405,81 44 67.57 66 67.01 66.95 67.02 11' 6 550 419,07 541 205,83 11 6 550 430,93 541 218,57 Tä : 67.13 1 90 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number na 30 67 67.52 67.39 Pindala 15,66 ha Pindala 13,71 ha vav 0155 67.36 67.31 01 ah 1' : 67. 67.31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number e 02 66.82 67.28 66.99 67.12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 11 66.89 67.18 Soppi 67.31 66903:001:0421 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 67 . PA-4 1,0 08 66.99 67.11 11' 66,87 9,2 I I' Geoloogilise läbilõike joon 44,87 11,8 67. 67.10 20 68 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 550 400 669 0 1 76K Märkused: 541 200 541 400 Tänavaotsa oi g 67.14 67.26 Hoideterviku alumine piir i 92 t eeL 10 . 67.26 66903:001:0153 66 67.01 4 69 6 67.02 7. 13 66 Maardla piir (asendiplaanil) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 06 9 0 1 10' : 0 1: 66.71 67.39 01: 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 67.19 067 PA-5 1,3 67.08 78,55 00 67.08 67 66.92 9 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.09.2019. 1: 66,93 9,0 Kaasiku-Altpere 90 67.03 66.93 45,43 6611,2 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Kangru . 99 66903:001:0621 66 66903:001:0593 66.89 Teekaitsevöönd 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 66.78 66. 94 PA-2* 0,9 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); 67.09 73,95 I 19,3 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); I 67.02 53,53 ' 66.65 Elektripaigaldise kaitsevöönd - Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja Kasesalu 66903:001:0053 66.99 varu arvutamise plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2841). I I 66.69 I 6. Mäeeraldise lamam ja aktiivse tarbevaru ploki 18 aT lamam on abs kõrgusel 56,64 m. ' Rabivere maastikukaitseala 7. Katendi hoideterviku nõlvus on 1 : 2 ning tervik jäetakse kogu mäeeraldise perimeetri ulatuses. Hoideterviku ülemine piir ühti mäeeraldise piiriga. Puuraugu nr Katendi paksus, m 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-02 0,3 49,50 Suudme abs kõrgus, m aT kihi paksus, m 8,5 40,70 Lamami abs kõrgus, m pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 0 100 200 m 2019. a puurauk Reinu V lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 2006. a puurauk Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Joonis nr 1 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ MERKO KAEVANDUSED taotleb maavara kaevandamise luba Reinu lubjakivimaardla ehitus- ja täitelubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 16, 17 ja 18 kaevandamiseks Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Taotletavad aktiivse tarbevaru plokid kanti keskkonnaregistrisse Maa-ameti 04.05.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1159. Reinu V lubjakivikarjääri materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses. OÜ MERKO KAEVADNUSED kuulub Merko kontserni, mis on Eesti turul üks suurimaid ehitusettevõtteid tegeledes nii teede- kui ka üldehitusega. Ettevõtte tegevuseks on vajalik tagada võimalikult suures mahus ettevõtte sisene toorme olemasolu ning arvestades Harju maakonnas järjest suurenevat ehituslubjakivi defitsiiti, siis soovib OÜ MERKO KAEVANDUSED alustada lubjakivi kaevandamisega Reinu lubjakivimaardlas, mis on juba varasemalt kaevandamisest mõjutatud. Võttes kasutusele Reinu V lubjakivikarjääri, on võimalik tagada ettevõtte lubjakivi vajadus pikas perspektiivis. Ka Eesti Geoloogiateenistus on oma koostatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ jõudnud järeldusele, et tagamaks Rapla- ja Harjumaal ehituslubjakiviga varustatus aastani 2050, tuleb avada uusi karjääre, mille arvelt saab asendada Harjumaa suurimate lubjakivimaardlate peatset ammendumist. Harku maardla karjääride elueaks on hinnatud praeguste kaevandamise mahtude juures kuni 6 aastat ning Väo maardla karjääridel kuni 7 aastat. Seega on just praegu õige hetk otsida alternatiivi ettevõtte lubjakiviga varustamiseks, kuna uue karjääri avamiseks ja planeeritud tootmisvõimsuse saavutamiseks mäeeraldisel tuleb arvestada 3 – 4 aastaga (taotluse menetluseks kuluv aeg, katastritööd, karjääri avamine ja kaevandamistehnoloogia juurutamine). Kuigi taotletavas Reinu V lubjakivikarjääris on kaevandatava varu puhul tegemist madalama kvaliteediga ehituslubjakiviga, planeerib OÜ MERKO KAEVANDUSED toota Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisel nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis on võimalik kasutades selleks sobilikke tehnoloogiaid (nt rootortüüpi purusti kasutamine). Seetõttu on võimalik ka Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldiselt toodetava materjali arvelt OÜ-le MERKO KAEVANDUSED tagada vajaliku ehituskillustiku toormebaas, mis asendab tulevikus ka ammenduvaid Harjumaa lubjakivikarjääre. Lisaks arendaja enda toorme vajadusele tuleb arvestada ka piirkonna üldise materjalide nõudlusega. Reinu V lubjakivikarjääri piirkonnas töötavad ehituslubjakivikarjäärid on suuresti saavutanud tehnoloogiliselt või keskkonnaaspektidest oma maksimaalse aastase tootmismahu ning arvestades lähiaastate (eelkõige perioodil 2020 – 2026. a) suurenevat maavarade vajadust tulenevalt suurtest ehitusprojektidest (Rail Baltic, 2+2 maanteede ehitus), siis tuleb arvestada ka sellega, et vaadeldava piirkonna varustatus ehitusmaavaradega langeb hüppeliselt. Seega on ka piirkonna varustuskindluse vaates optimaalne aeg avada olemasolevatele karjääridele alternatiivseid karjääre, mis tagavad ehitusettevõtetele ja ka riigile kindluse, et tulevaste projektide jaoks on olemas vajalikus mahus sobiliku kvaliteediga maavara. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Mölli (katastritunnusega 66903:001:0592). Kinnistul omaniku kooskõlastus kinnistul kaevandamiseks on lisatud taotlusele. Mölli kinnistul on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga. Taotletavat mäeeraldist katab valdavalt segamets − esineb nii kuuske, mändi, kaske, haaba. Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 67 - 71 m. Mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb põhja- ja lääneservas avalikus kasutuses oleva kohalik Sopi tee nr 6690182 ja lõunaservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Koigi tee nr 6690176 teekaitsevöönditega. Taotletav teenindusmaa kattub teekaitsevööndiga kuni 15 m ulatuses, jäädes teeservast minimaalselt samuti 15 m kaugusele. Rapla Vallavalitsus on vastavalt Reinu V lubjakivikarjääri teenindusmaa paiknemise kooskõlastanud. Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa külgneb idaservas OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim looduskaitseline objekt Rabivere maastikukaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja. Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on järgnevate huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Reinu lubjakivimaardlas on lubjakivi kaevandamiseks varasemalt antud kolm maavara kaevandamise luba – Reinu lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-042, kehtib kuni 18.04.2024. a), Reinu III lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-115, kehtib kuni 03.11.2031. a) ja Reinu IV kruusakarjääris (kaevandamisluba Rapm-046, kehtib kuni 29.03.2045. a). Kõik nimetatud mäeeraldise jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist lõunasse. Taotletavale Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~210 m kaugusele põhja Napu kinnistule (katastritunnus 31701:001:1437) ning ~280 m kaugusele loodesse Mutso kinnistule (katastritunnusega 31701:006:082). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletaval Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise alal teostati geoloogiline uuring 2020. aastal, mille tulemused vormistati geoloogilise uuringu aruandes „Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, EGF 9349). Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär paikneb Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni lademe avamusalal. Geomorfoloogiliselt asub taotletav ala lainjalisel moreentasandikul. Porkuni lademe lubjakivi on ülemises osas keskmiselt 0,8 m paksuses murenenud. Lubjakivi katab keskmiselt 0,4 m paksune mullakiht. Reinu V lubjakivikarjääris moodustab kasuliku kihi Porkuni lademe Ärina kihistu ja Pirgu lademe Adila kihistu lubjakivid. Ärina kihistu pealmise osa moodustab murenenud koorik paksusega 0,4 – 1,1 m (keskmiselt 0,8 m). Murenenud lubjakivi koos kasvukihiga moodustab katendi, mille paksus on 0,8 – 1,6 m (keskmiselt 1,2 m). Ärina kihistu paksus taotletava Reinu V lubjakivikarjääri alal on 0,8 – 4,3 m (keskmiselt 2,1 m). Adila kihistu paksuseks taotletaval alal on 5,0 – 9,1 m (keskmiselt 7,2 m), mis ei ole taotletava mäeeraldisega hõlmatud kogu ulatuses. Adila kihistu lubjakivi on valkjas-ja pruunikashall poolmuguljas, savikas, sagedaste mergli ebaühtlaste vahekihtidega. Taotletav kaevandatav maavara asub Reinu V lubjakivikarjääris keskmisest veetasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m. Selle moodustab Ärina kihistu lubjakivi paksusega 0,8 - 4,3 m ja Adila kihistu lubjakivi paksusega 0,5 - 2,7 m. Veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m ja selle lamam asub abs kõrgusel 56,64 m, mis on ka taotletava mäeeraldise lamamiks. Tabel 3.2 Reinu V lubjakivikarjääri kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilised näitajad kihistute lõikes Purunemiskindlus Külmakindlus Kihistu Veeimavus Kaalukadu % Kategooria Kaalukadu % Kategooria % Ärina kihistu 41 F50 - - - (plokk 16 aT) Adila kihistu 34 F35 2,1 F4 2,7 (plokk 17 aT ja 18 aT Reinu V lubjakivikarjäär paikneb aluspõhjalise kõrgendiku nõlval, jäädes Kasari jõe (keskkonnaregistri kood VEE1107000) valgalale. Hüdrogeoloogilises läbilõikes on taotletava Reinu V lubjakivikarjääriga seotud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Kvaternaaristetted siin veekihti ei moodusta. Veetarbimise seisukohalt omab tähtsust Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mille vett ammutatakse nii üksikmajapidamiste kui ka ühisveevärgi kaevudega. Õhukese pinnakatte tõttu on põhjavesi maapinnalt tuleneva reostuse eest kaitsmata. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Veekihi vesi on valdavalt surveta. Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti taotletaval alal põhjavee tasemeks 4,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,9 m) maapinnast. Veetaseme abs kõrgused jäid vahemikku 62,17 - 63,21 m (keskmiselt 62,64 m). Valdav põhjavee voolusuund on läände ja loodesse. Veekiht toitub sademetest, mistõttu esineb veetasemete sesoonne muutlikkus. Veetasemete kõikumine on üldjuhul ~2 m, kuid võib õhukese pinnakattega kõrgendikel ulatuda 5 - 6 meetrini. Veekompleksi iseloomustab HCO3-Ca-Mg- ja HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldused jäävad vahemikku 0,3 - 0,5 g/l. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,66 ha, sh mäeeraldise pindala 13,71 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab nii pindalaliselt kui ka sügavuti kogu ulatuses Reinu lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokke 16, 17 ja 18. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna osaliselt tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Katendi ohutuks nõlvuseks on võetud 1 : 2. Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 4.1 Reinu V lubjakivikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 01.01.2020. a) Aktiivne Kaevandatav Plokk Maavara tarbevaru, tuh Kadu, tuh m3 varu, tuh m3 m3 16 aT täitelubjakivi 307 4 303 madalamargiline 17 aT 221 3 218 ehituslubjakivi madalamargiline 18 aT 823 12 811 ehituslubjakivi täitelubjakivi 307 4 303 Kokku madalamargiline 1 044 15 1 029 ehituslubjakivi Kaevandatava lubjakivi kogus on taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise piires 1 332 tuh m3. Kaevandamisluba Reinu V lubjakivikarjääris taotletakse 30 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~50 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Reinu V lubjakivikarjäär ~27 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Kaevandamise tingimused Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmised – kasulikku kihti katva katendi paksus on väike (keskmiselt 1,2 m) ning karjäärile on hea ligipääs mööda olemasolevaid teid. Samas tuleb arvestada, et osaliselt paikneb kaevandatav varu vee tasemest madalamal. Kasuliku kihi paksus Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmiselt 9,9 m, millest veealuse varu moodustab 6,0 m paksune kiht. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 56,64 m. Esmalt tuleb mäeeraldisel teostada metsa raadamine, sh raiuda puud ja juurida kännud. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune mullakiht buldooseri või kopp-laaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Ülejäänud katendi moodustab murenenud lubjakivi, mis eemaldatakse ekskavaatoriga, mis ladustakse samuti mäeeraldise teenindusmaal. Katendi mahuks taotletavas Reinu V lubjakivikarjääris on 184 tuh m3. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Kattekihist eraldatakse muld, mis ladustatakse eraldi ülejäänud katendist. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Taotletav lubjakivivaru asub nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal. OÜ MERKO KAEVANDUSED planeerib kaevandada lubjakivi Reinu V lubjakivikarjäärisilma veetaset alandamata. Seetõttu väljatakse mäeeraldisel lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara (keskmine kihi paksus 3,9 m) ning seejärel veealune maavara (kihi paksus 6,0 m). Mõlema kihi raimamiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Veealune varu tõstetakse peale lõhkamist välja nõrguma kasutades ekskavaatorit. Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kaevandamine Reinu V lubjakivikarjääris mõjutab vahetult mäeeraldisel olemasolevat keskkonda. Kaevandamisega kaasnev mõju avaldub põhjaveele, välisõhule (müra ja tolm) ning samuti mõjutab keskkonda lõhketööde teostamine. Veekasutus Reinu V lubjakivikarjääris asub kaevandatav maavara keskmisest veetasemest nii kõrgemal kui ka madalamal. Veepealse aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 3,9 m ja veealuse aktiivse tarbevaru paksus on 6,0 m. Nagu eelnevalt selgitatud, siis planeerib OÜ MERKO KAEVANDUSED Reinu V lubjakivikarjääris kaevandada lubjakivi ilma veetaset alandamata. Vastavalt Reinu V lubjakivikarjääri alal teostatud geoloogilisele uuringule võib siiski karjääris veetase väljatava maavara massi arvelt kuni 1 m võrra alaneda. Kuna veetaseme alanemine karjääris on vähene, siis alanemise mõju ei ulatu karjäärist kaugemale kui 100 - 150 m. Arvestades, et lähimad elamud jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist 210 – 280 m kaugusele, siis kaevandamise mõjul veerežiimi muutus lähimate elamuteni ei jõua (joonis 6.1). Veealust lõhkamist ehituskivi kaevandamiseks on varasemalt kasutatud Marinova dolokivikarjääris, kus kogu kaevandamise perioodi jooksul on teostatud põhjaveeseiret, mis on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud. Põhjavee seire on näidanud, et veealune kaevandamine ei ole põhjustanud põhjavee reostust ning oma omadustelt vastab vesi joogivee normidele. Kohati on täheldatud tekkinud veekogus täheldatud suurenenud heljumi sisaldust, kuid suurenenud sisaldus on olnud ajutine ning tulenenud eelkõige tugevamast lainetusest veekogus. Mõju välisõhule Reinu V lubjakivikarjääris maavara kaevandamisega kaasnevat mõju välisõhule on hinnatud taotluse õhusaaste osas. Taotletav Reinu V lubjakivikarjääri aastane keskmine kaevandamismäär 50 000 m3, kuid sõltuvalt toodetava materjali nõudlusest võivad mahud olla ka suuremad. Seepärast on tahkete osakeste heitkoguste hindamisel arvestatud maavara mahuga 100 000 m3 ehk 200 000 t aastas Vastavalt teostatud müramodelleerimisele ei ületa mäeeraldisel teostatavate tootmisprotsesside müratase kehtestatud normtasemeid tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Suurimat müra tekitava müraallika purustus- sorteerimissõlme töötamise puhul on vastavalt modelleerimistulemustele müratase väljapool käitise territooriumi 53 dB. Õhusaasteloa taotluse kohaselt jääb peenete osakest PM10 nii 24 tunni kui ka ühe aasta keskmistatud saastatuse tase alla seadusega määratud õhukvaliteedi piirväärtust, olles puurtööde teostamisel, purustus-sorteerimissõlme ja diiselgeneraatori samaaegsel töötamise vastavalt 38 μg/m³ ning alla 1 μg/m³. Taotlus õhusaaste osas on esitatud järgmised leevendusmeetmed, mis on otstarbekas kanda Reinu V lubjakivikarjääris kaevandamiseks antavale keskkonnaloale: ‒ Niisutada kuival perioodil purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks töödeldavat materjali, laadimisplatse ja karjäärisiseseid teid. ‒ Kasutada materjali transpordil koormakatteid. ‒ Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel. ‒ Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras. ‒ Kasutada kvaliteetset kütust. ‒ Mitte teostada lõhkamisi tugeva tuule korral. Lisaks leevendusmeetmetele on taotluse õhusaasteloa osas määratud müra ja õhukvaliteedi seire vajadus Reinu V lubjakivikarjääris: ‒ Teostada müra seiret mäetööde teostamise esimesel aastal 2 korda aastas II või III kvartalis. Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult müraallikatest; ‒ Teostada peenete osakeste (PM10) seiret mäetööde teostamise esimesel aastal 2 korda aastas II või III kvartalis. Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikast. Lõhketöödega kaasnev mõju Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Selleks, et vältida ja vähendada maavõngete mõju konkreetsete tundlike objektide ja rajatiste suhtes, on vajalik leida ohutute lõhkelaengute suurused. Arvutustes on lähtutud majandus- ja taristuministri määruses nr 49 sätestatud arvutusmetoodikast ja piirtingimustest. Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Järgnevalt teostatud lõhketööde mõju arvutamisel ning hindamisel on kasutatud näidissuurusi ning tüüptingimusi. Täpsed lõhketööde parameetrid ning eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Ametiga. Reinu V lubjakiviakrjäärile lähimad tundlikud hooned asuvad: ‒ Elamu mäeeraldise põhjapiirist ~210 m kaugusel Napu kinnistul (katastritunnusega 31701:001:1437) ‒ Elamu mäeeraldise loodepiirist ~280 m kaugusel Mutso kinnistul (katastritunnusega 31701:006:082); ‒ Elamu mäeeraldise läänepiirist ~360 m kaugusel Alivälja kinnistul (katastritunnusega 66903:001:0270); ‒ Elamu mäeeraldise läänepiirist ~390 m kaugusel Välja kinnistul (katastritunnusega 66903:001:0561). Reinu V lubjakivikarjääri idapiiriga paralleelselt ~10,5 m kaugusel kulgeb OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga 10 m mõlemale poole liini teljest. Joonis 6.2 Reinu V lubjakivikarjäärile lähimad tundlikud objektid Määruse nr 49 kohaselt on ehitistele suurim lubatud võnkekiirus leitav kauguse, aluspinnase ja ehitise liigi parandusteguri omavahelisest seosest. Lõhketööde projekteerimisel on maksimaalne lubatud võnkekiirus leitav järgmise valemiga: vmaks = v1 ∙ Fk , kus vmaks - lubatud võnkekiirus, cm/s; v1 - ehitise kaugusest ja aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus, cm/s (tabel 6.1); Fk - ehitise liigist sõltuv parandustegur. Tabel 6.1 Ehitisele suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest Suurim lubatav võnkekiirus v1, cm/s Kaugus Ehitise aluspinnas ehitiseni, Savi, kruus, liiv, Tugev moreen, kildad, Graniit, gneiss, tugev m pehme moreen pehme lubjakivi, liivakivi lubjakivi, tugev liivakivi 10 1,8 3,5 7,0 50 1,2 2,1 3,8 100 1,0 1,7 2,8 200 0,9 1,4 2,2 500 0,7 1,1 1,5 Reinu V lubjakivikarjääri ala teostatud geoloogilise uuringu ning ümbruskonnas teostatud geoloogiliste uuringute põhjal on karjääri lähiümbruses pinnakatte paksus suhteliselt õhuke, olles maksimaalselt kuni 2,0 m paksune (muld, saviliiv ja moreen). Sellest tulenevalt võib eeldada, et olemasolevate hoonete ja ehitiste rajamisel on kvaternaarisetted eemaldatud ning vundamendid rajatud aluskivimile. Seetõttu on tabelis 4.1 lähtutud keskmise aluspinnase (tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi) väärtustest. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on lisaks leitud maksimaalsed lõhkelaengud ka pehme pinnase kohta, kuivõrd maavõnked kanduvad edasi ka kvaternaarisetete kaudu. Lisaks rakendatakse ehitise tüübist lähtuvalt tabelis 6.1 toodud väärtustele parandustegureid, mis suurendavad või vähendavad lubatud võnkekiiruseid. Reinu V lubjakivikarjääri tingimustes, kus ümbritsevate hoonete konstruktsioon kaevandamisloa taotlemise ajal on teadmata, on parandusteguriks valitud 0,75, mis vastab kergbetoonehitistele ning on pigem konservatiivsem (<1,00). Eeltoodud andmetele tuginedes on maksimaalsed lubatud võnkekiirused vmaks erinevatel kaugustel toodud tabelis 6.2. Tabel 6.2 Reinu V lubjakivikarjäärile lähimate hoonetele lubatud maksimaalsed võnkekiirused Hoone kaugus lõhkekohast Maks. lubatud võnkekiirus d, m vmaks mm/s 50 21 100 17 150 16 200 14 250 14 300 13 350 13 400 12 Kavandatava tegevuse kohaselt kasutatakse lõhkamisel kasutatakse lühiviitlõhkamist, kus gruppidena paiknevad lõhkelaengud lõhatakse viidetena. Viitegruppide omavaheline ajaline viide võimaldab lõhkeimpulssidel omavahel kustuda ning maavõnkeid ja nende levikut vähendada. Lisaks maksimaalsele lubatud võnkekiirusele, saab leida ka vastavalt määruses nr 49 toodud arvutusvalemitele ohutud laengusuurused konkreetsele tundlikule objektile. Arvestades kaevandatavat maavara ja eelnevalt kirjeldatud lähimate hoonete ehituslikke ja keskkonnatingimusi, jõuavad karjääris toimuvatest lõhkamistest maavõnked hooneni aluskivimite ning ka pinnasekihi kaudu. Tabelis 6.3 on toodud ohutud lõhkelaengud Reinu V lubjakivikarjääri lähimate tundlike objektide suhtes pehmes ja keskmise tugevusega aluspinnases. Tabel 6.3 Ohutud lõhkelaengud Reinu V lubjakivikarjääri lähimate hoonete suhtes pehmes ja keskmise tugevusega aluspinnases Hoone kaugus Viitegrupi laengumass Qmaks, kg lõhkamiskohast d, m Aluskivimis Pinnases 50 9,9 5,0 100 26,6 16,4 150 50,5 33,7 200 74,4 54,1 250 108,7 81,6 300 145,9 113,2 350 198,6 154,1 Arvutuste kohaselt ja lähtudes asjaolust, et maavõnked jõuavad hooneteni peamiselt aluskivimite kaudu, on mäeeraldise põhjapiiril lõhkamisel lubatud maksimaalne viitelaengu mass Napu kinnistu hoone suhtes 74,4 kg, mäeeraldise loodepiiril Mutso kinnistu hoones suhtes 108,7 kg ning läänepiiril lõhkamisel Alivälja kinnistul asuva hoone suhtes 198,6 kg. Pinnase kaudu levivad maavõnked jõuavad objektini mõnevõrra hiljem, kuna levimiskiirus pinnasekihtides on aeglasem. Pinnasekihi kaudu mõjutavad maavõnked otseselt hoonete seinu ning nõrgemaid konstruktsioonielemente. Seetõttu on lubatavad ohutud laengumassid ka väiksemad. Ohutud viitelaengu massid on Napu kinnistu hoone suhtes 54,1 kg, Mutso kinnistu hoone suhtes 81,6 kg ning Alivälja kinnistul asuva hoone suhtes 154,1 kg. Arvestades Reinu V lubjakivikarjääris planeeritud kaevandamistegevust (maavara astangu kõrgus) ja lähimate hoonete ehituslikke ja keskkonnatingimusi, siis saab maavara lõhkamiseks kasutatava lõhkelaengu massi. Kaevandatakse kahe astanguga, kus kõrgema veealuse astangu kõrgus on 6,0 m. Eeldades, et ühes viites lõhatakse üks laenguauk, on arvutuseks valitud järgmised parameetrid: ‒ kasuliku kihi paksus, h1 = 6,0 m; ‒ lõhkelaengu läbimõõt, d = 70 mm = 0,07 m; ‒ topise pikkus, 15d = 15 x 0,07 = 1,05 m; ‒ ülepuure, 8d = 8 x 0,07 = 0,56 m; ‒ lõhkeaine (ANFO) mahumass, ρ = 840 kg/m3. Lõhkeainega täidetava laenguaugu pikkus l on leitav valemiga: l = h − (15d − 8d), mille järgi l1 = 5,51 m. Lõhkeaine mass ühes laenguaugus on leitav järgnevalt: d 2 Q = π ∙ (2 ) ∙ l ∙ ρ , mille kohaselt oleksid laengu suurused vastavalt Q1 = 17,8 kg. Võrreldes saadud tulemust varasemalt lähimatele hoonetele leitud ohutute laengumassidega (tabel 6.3), selgub, et 6,0 m astangu lõhkamiseks vajalikud laengumassid võrdsustuvad ohutute laengumassidega 70 m (aluskivimi) kuni ~110 m (pinnase) kaugusel. Arvestades lähimate tundlike objektide kaugusi Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisest, siis on ka lõhkamisega kaasnevad maavõnked väiksemad ning ei kujuta ohtu ehitistele ega selle konstruktsioonidele. Eestis ainsa karjäärina kaevandatakse dolokivi kasutades veealust lõhkamist Marinova dolokivikarjääris, millele lähim hoone jääb 240 m kaugusele. Senise kaevandamise jooksul ei Marinova dolokivikarjääris ei ole tekkinud lõhkamiste mõjul kahjustusi, mis kinnitab eelnevaid teoreetilisi arvutusi ka Reinu V lubjakivikarjääri tingimustes. Mõju Rabivere maastikukaitse- ja loodusalale Rabivere maastikukaitseala (KLO1000246) ja Rabivere loodusala ((EE0020316) jääb taotletavast Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja asudes teisel pool Sopi teed (joonis 6.1). Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Rabivere loodusala kuulub Natura 2000 võrgustikku ning selle kaitse eesmärk on huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kuivade niitude lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), loode (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (*6530), rabade (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), nokkheinakoosluste (7150), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (*9010), vanade laialehisete metsade (*9020), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (*91D0) kaitse ning lisaks on eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiga kaitse. Joonis 6.1 Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär ja Rabivere maastikukaitse- ja loodusala Taotletavale Reiu IV lubjakivikarjäärile lähimad kaitstavad elupaigatüübid on looduslikus seisundis raba (*7110) elupaigatüüp, mis jääb taotletavast mäeeraldisest minimaalselt 670 m kaugusele. 840 m kaugusele jääb Sopi järvik, mis kuulub liigirikaste madalsoode (7230) elupaigatüübi alla ning 1,1 km kaugusele Sopi järv, mis on siirde- ja õõtsiksoode (7140) elupaigatüübiks. Sopi järvikule ja järvele on juba töötavad Reinu lubjakivikarjäär ja Reinu IV kruusakarjäär lähemal (vastavalt 820 m ja 760 m kaugusel). Taotletaval Reinu V lubjakivikarjääris kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Vastavalt Reinu V lubjakivikarjääri alal teostatud geoloogilisele uuringule võib siiski karjääris veetase väljatava maavara massi arvelt kuni 1 m võrra alaneda. Kuna veetaseme alanemine karjääris on vähene, siis alanemise mõju ei ulatu karjäärist kaugemale kui 100 - 150 m. Seega kuigi veetaseme vähene alanemine ulatub maksimaalselt kuni 120 m ulatuses Rabivere maastikukaitse- ja loodusalale, siis veealanduse mõju ulatumine kaitstavate elupaigatüüpideni on välistatud (joonis 6.1). Taotluse õhusaaste osas teostatud müra ja tolmu leviku hinnangute põhjal ei ületa mäeeraldisel teostatavate tootmisprotsesside müratase ja nendest tekkiv tolm kehtestatud normtasemeid tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Vastavalt kehtivatele seadustele ei tohi ülenormatiivne müra ja tolm levida mäeeraldise teenindusmaa piiridest väljapoole, seega ei jõua need ka Rabivere maatikukaitse- ja loodusala piiridesse ega ka alal kaitstavate elupaigatüüpideni. Kaevandamisjäätmed Reinu V lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel tekkivaid jääke (lubjakivi sõlmed). Nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka). Karjääris tekkivad jäätmed ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal koos tööfrondi liikumisega (kogu mäeeraldist ei koorita korraga) ning kasutatakse karjääri korrastamisel või toodetakse sertifitseeritud kruusalaadseid tooteid. Vastavalt jäätmeseadusele on katendi ja sõelmete ajutised puistangud käsitletavad B-kategooria jäätmehoidlana. Täpsemalt on kaevandamisjäätmete tekkimist ja kasutamist käsitletud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. 7. Kaevandatud maa korrastamine OÜ MERKO KAEVANDUSED planeerib Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja rohumaaks (graafiline lisa 3/3). Reinu V lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on ~10,7 ha ning keskmiseks eeldatavaks veetaseme abs kõrguseks on 61,64 m. Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse veealuses osas nõlvusega 1:3 kuni abs kõrguseni 59,0 m. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Arvestades Reinu V lubjakivikarjääri lamami abs kõrgust (plokk 18 aT lamam abs kõrgusel 56,64 m), siis on karjääri kujuneva veekogu keskmine sügavus ~5 m, millega on määruses seatud nõue veekogu rajamisele täidetud. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Reinu V lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~ 5 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~ 77 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Arvo Punt / allkirjastatud digitaalselt / OÜ MERKO KAEVANDUSED Juhatuse liige Taotluse koostas 27.05.2021. a Epp Kuslap / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener   Epp Kuslap From: [email protected] Sent: reede, 26. veebruar 2021 13:55 To: Epp Kuslap Subject: 5-1/2021/642-1 Mäeeraldise teenindusmaa paiknemine teekaitsevööndis: vastuskiri Tere! Rapla Vallavalitsus on nõus mäeeraldise teenindusmaa ja teekaitsevööndi kattumisega, kuid piir peab teest jääma vähemalt 15 m kaugusele ning pärast tööde lõppu peab algne maastiku ilme taastud olema. Lugupidamisega Liis Lillemets keskkonnaspetsialist Rapla Vallavalitsus Tel. 5196 1807 [email protected] The link ed image cannot be display ed. The file may hav e been mov ed, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. 1  Kaevandamisjäätmete käsitlemisel ei ole vajalik finantsgarantii esitamine. 68.84 Mölli-Altpere 67.78 67.96 68.61 67.89 66903:001:0115 67.97 Altpere 67.50 68 68.41 68.17 66903:001:0116 67.14 68.22 68.80 67.19 67.33 67.25 68.27 68.45 ' I 689 .1 67.57 põld 68.29 68.34 68.44 67.62 67.51 66.92 684 .6 PA-9 1,2 II 66.87 I 5 .7 67.69 67.43 67.20 675 .4 68 68,61 10,8 5' 10 :010 :655 46,61 10,0 65.96 PA-1 668 .0 6690 68.64 68.72 1,6 67 16 pie teL5 67. 66,89 65.41 672 .7 6690182So 8,6 67.72 68.80 66.00 2 .4 66.89 44,89 11,8 6 550 800 67 67 69.01 5 69 65.87 65.90 4' 4 67 67.33 67.91 66.95 69.11 69 põld 66.78 Metsaveere 66.20 45 . 69.41 66 67.42 68.13 66903:001:0632 67.84 66.71 69.37 66.86 67 66.54 66.68 66.44 66.93 69.59 N 66.22 67.69 PA-2 67,92 67 58 . 67.71 1,3 10,0 66.86 66.82 66.80 66.64 67.62 68 68.29 68.52 70.01 69.92 70 69.74 66.44 66.77 45,92 10,7 66.71 Plokk 16 aT 67.99 68.76 68.89 68.81 68.01 67.04 Plokk 17 aT 68.37 68.55 68.59 70.29 66.80 PA-8 1,3 70.38 67.36 67 Plokk 18 aT 68.48 68,97 11,0 68 . 66.95 67 67.39 Plokk 19 pT 68.57 68.56 46,97 9,7 71.06 I 67.72 70.93 I 67.20 70.32 71 Kaardilehed nr 633 Tallinn, 631 Rapla 66.72 66.99 Plokk 20 pT 70 66.14 71.18 6 67.70 7 67.38 3 67.29 Mölli 69.73 6' 70.40 67.59 42 . 66903:001:0592 66.64 66.92 67 67.27 3' 67.21 67.58 67.63 71.41 65.82 66.28 66.65 67.33 67.43 67.62 69.16 71.42 6 67.37 70.80 67.67 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 72 69.96 68.50 03 67.17 67.52 PA-7 1,4 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 67 . 66.91 67,45 9,4 7 7' 73.57 66.18 67.11 66.47 67.43 45,45 11,2 73.30 67.26 Nr X Y Nr X Y 66.65 67 67.03 67.05 6 550 600 71.85 1' 6 550 547,22 541 177,54 1 6 550 538,75 541 194,77 2 67.00 67.18 67.19 67.08 8' 69.63 70.44 PA-6 1,0 8 67.79 70.22 2' 6 550 581,57 541 250,61 2 6 550 568,19 541 257,40 541 600 541 800 542 000 66.85 669 .9 2' 67.02 67,14 9,5 69.29 66.34 68 3' 6 550 653,98 541 382,92 3 6 550 640,85 541 390,17 45,14 11,5 68.27 66.72 66.85 67.06 67.61 4' 6 550 783,74 541 615,48 4 6 550 769,05 541 619,94 0 1 68.25 5' 6 550 823,03 542 103,49 5 6 550 807,87 542 102,03 .2 7 6 7 6 9 6' 6 550 664,41 542 088,25 6 6 550 664,41 542 088,25 66.63 1' 9' 67.63 7' 6 550 640,08 541 912,58 7 6 550 640,08 541 912,58 67.22 67.07 67.71 Soppi 66.68 PA-3 0,8 66903:001:0421 8' 6 550 604,60 541 656,12 8 6 550 604,60 541 656,12 67,10 9,7 9' 6 550 567,82 541 389,97 9 6 550 567,82 541 389,97 67.16 67. 45,10 11,5 I 67.95 10' 6 550 359,30 541 407,13 10 6 550 375,34 541 405,81 44 67.57 66 67.01 66.95 67.02 11' 6 550 419,07 541 205,83 11 6 550 430,93 541 218,57 Tä : 67.13 1 90 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number na 30 67 67.52 67.39 Pindala 15,66 ha Pindala 13,71 ha vav 0155 67.36 67.31 01 ah 1' : 67. 67.31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number e 02 66.82 67.28 66.99 67.12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 11 66.89 67.18 Soppi 67.31 66903:001:0421 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 67 . PA-4 1,0 08 66.99 67.11 11' 66,87 9,2 I I' Geoloogilise läbilõike joon 44,87 11,8 67. 67.10 20 68 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 550 400 669 0 1 76K Märkused: 541 200 541 400 Tänavaotsa oi g 67.14 67.26 Hoideterviku alumine piir i 92 t eeL 10 . 67.26 66903:001:0153 66 67.01 4 69 6 67.02 7. 13 66 Maardla piir (asendiplaanil) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 06 9 0 1 10' : 0 1: 66.71 67.39 01: 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 67.19 067 PA-5 1,3 67.08 78,55 00 67.08 67 66.92 9 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.09.2019. 1: 66,93 9,0 Kaasiku-Altpere 90 67.03 66.93 45,43 6611,2 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Kangru . 99 66903:001:0621 66 66903:001:0593 66.89 Teekaitsevöönd 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 66.78 66. 94 PA-2* 0,9 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); 67.09 73,95 I 19,3 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); I 67.02 53,53 ' 66.65 Elektripaigaldise kaitsevöönd - Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja Kasesalu 66903:001:0053 66.99 varu arvutamise plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2841). I I 66.69 I 6. Mäeeraldise lamam ja aktiivse tarbevaru ploki 18 aT lamam on abs kõrgusel 56,64 m. ' Rabivere maastikukaitseala 7. Katendi hoideterviku nõlvus on 1 : 2 ning tervik jäetakse kogu mäeeraldise perimeetri ulatuses. Hoideterviku ülemine piir ühti mäeeraldise piiriga. Puuraugu nr Katendi paksus, m 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-02 0,3 49,50 Suudme abs kõrgus, m aT kihi paksus, m 8,5 40,70 Lamami abs kõrgus, m pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 0 100 200 m 2019. a puurauk Reinu V lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 2006. a puurauk Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Joonis nr 1 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB Päev, Ld Napu 42.3 dB > 25.0 dB Punktallikas Point Source > 30.0 dB Pindallikas Area Source Mutso > 35.0 dB Hoone Building 41.9 dB > 40.0 dB > 45.0 dB Müratõkkevall Embankment 45.9 Elamu õueala piir > 50.0 dB Receiver > 55.0 dB Tootmisterritooriumi Calculation Area 47.1 > 60.0 dB piir > 65.0 dB Alivälja > 70.0 dB 56.8 42.1 dB > 75.0 dB 50.6 > 80.0 dB 52.6 51.1 Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr - Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, lõhkeaukude puurimine: 107 dB, ekskavaator: 105 dB, laadur: 105 dB. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m (lõhkeaudude puurimisel 1 m). - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Mäeeraldise lääneosas on võrreldes ümbritseva Reinu V lubjakivikarjäär Mõõtkava Müra hajumise mudel maapinna reljeefiga arvestatud u 1,2 meetrise süvendiga (katend eemaldatud) ning maapinna helineeldumisteguriga 0,50. Rapla maakond, Rapla vald 1 : 5 000 - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeerladisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole. - Mäeeraldise lääneosas on arvestatud u 3 meetri kõrguste katendivallidega mäeeraldise piiril. - Kõik müraallikad töötavad ainult päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 05.03.2021 - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, Männiku tee 104, 11216 Tallinn mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 21/3350  Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 1 1 . 9 . Western Surface Coal Mining ) ning Kanada k eskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd - heiteallikas nr 1 Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 10 0 000 m 3 maavara varu ulatuses aastas. Puurimistöid teostatakse standardse puurmasinaga , mis on varustatud 12 filtrist koosneva püüdesüsteemiga , mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse seega enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Eeltoodud metoodika kohaselt on puurimise eriheitmed tahketele osakestele järgmised: PM-sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. P uurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguste leidmiseks on vajalik teada puuritavate aukude arvu. Arvestuslikult lõhatakse keskmise ~ 7,5 m kõrguse lubja kiviastangu puhul k orraga keskmiselt 3 0 00 m 3 lubja kivi, mille tarbeks on vajalik puurida 30 auku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida: 10 0 000 m 3 / 3 0 00 m 3 x 3 0 = 1 0 0 0 lõhke-puurauku . Lähtudes eeltoodud tahkete osakeste eriheitmetest ning püüdesüsteemi efektiivsusest, oleksid aastased heitkogused järgmised: PM-sum = 1 0 00 x 0,59 = 590 k g /a = 0, 590 t/a , millest õhku eraldub 0,0 0 3 t/a; PM 10 = 1 0 00 x 0,31 = 310 k g /a = 0, 310 t/a , millest õhku eraldub 0,00 2 t/a; PM 2,5 = 1 0 00 x 0,31 = 310 k g /a = 0, 310 t/a , millest õhku eraldub 0,00 2 t/a; Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on umbes 60 m/h ehk 1 m/minutis. Puuritava augu sügavus on ~ 7,5 m. Eeltoodu kohaselt puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku 1 0 00 x 7,5 m = 7 5 00 m Puurimiseks kulu v aeg oleks seega kokku ~ 125 h, mille kohaselt oleksid hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 5 000 g / 450 0 00 s = 0,0 0 7 g/s; PM 10 = 2 000 g / 450 0 00 s = 0,00 3 g/s; PM 2,5 = 2 000 g / 450 0 00 s = 0,00 3 g/s. Lõhkamine - heiteallikas nr 2 Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga: E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemile konstanti 0,52 ning eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ) konstanti 0,03. Võttes aluseks, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt umbes 3 0 00 m 3 ulatuses , tuleb aastase kaevandamismahu 10 0 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 33 lõhkamist. Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb umbes 40 0 m 2 . Kasutades eelmainitud metoodikat, on aastased tahkete osakeste heitkogused järgmised: PM-sum = 0,00022 x ( 44 0 ) 1.5 x 33 = 59 kg/a = 0, 0 59 t/a; PM 10 = 0,00022 x ( 40 0 ) 1.5 x 33 x 0,52 = 31 kg/a = 0, 0 31 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x ( 40 0 ) 1.5 x 33 x 0,03 = 2 kg/a = 0,00 2 t/a; Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaasid e - peamiselt CO , NO x ja SO 2 - heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeainetüübi ja koguste kaudu . L õhkeainena on karjääris kasutusel ammooniumnitraa d i tüüpi lõhkeaine „ANFO“. Lubja kivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 - 0, 6 kg/m 3 maavara mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0, 4 5 kg/m 3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik umbes 45 000 kg lõhkeainet. Eeltoodud metoodika kohaselt eraldub a mmooniumnitraadist heitmeid ühe tonni lõhkeaine kohta CO 34 k g/ t, NO x 8 kg/t ja SO 2 - 1 kg/t. Arvestades aastast lõhkeaine kulu, saame põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 34 kg /t x 45 t = 1 53 0 kg/a = 1 , 53 t/a ; NO x = 8 kg /t x 45 t = 360 kg/a = 0, 36 0 t/a ; SO 2 = 1 kg /t x 4 5 t = 45 kg/a = 0, 4 5 0 t/a . Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevaid samuti vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt - valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid ju urde ei teki . Seetõttu on tegemist kontrollimatu väga lühiajalise heitega. L õhketööde teostamise ajal on muud karjääri tööd peatatud ning teistest heite allikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu. Arvestades , et lühiviitlõhkamisel toimub s aasteainete eraldumine umbes 5 sekundi jooksul ehk aastas kokku 165 sekundi jooksul , moodustavad lõhketööde heited heiteallika tööajalisest dünaamikast kaduvväikese osa. Võttes aluseks eelpool leitud aastased heitkoguse d, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 59 x 1 000 / 33 / 5 x 3 600 = 0, 0 98 g/s; PM 10 = 31 x 1 000 / 33 / 5 x 3 600 = 0, 0 51 g/s; PM 2,5 = 2 x 1 000 / 33 / 5 x 3 600 = 0, 0 0 3 g/s; CO = 1 53 0 x 1 000 / 33 / 5 x 3 600 = 2 , 550 g/s. NO x = 36 0 x 1 000 / 33 / 5 x 3 600 = 0 , 6 00 g/s; SO 2 = 45 x 1 000 / 33 / 5 x 3 600 = 0 , 0 75 g/s. Purustus-sorteerimissõlm - heiteallikas nr 3 Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga ning valmistoodang jaotatakse erinevate fraktsioonidega puistangutesse . Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust , on kirjeldatud tööprotsess id kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana (heiteallikas nr 3 ) . M aterjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) nagu maavara laadimine purustisse, toodangu laadimine kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelurisse või sõelurist puistangusse, tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I : Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) : E=k(0,0016) ⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant ; U – keskmine tuule kiirus, m/s ; M – materjali niiskussisaldus, % . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Kuusiku MJ palju aasta te ilmastiku andmetel e , on arvestuslik aasta ne keskmine tuule kiirus ( U ) 2 , 8 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) võeti 5 %, mis on lubja - ja dolo kivi tööstuses keskmiseks näitajaks. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust. Tabel 1 . T ahkete osakes t e aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid T ahkete osakes t e aerodünaamiline läbimõõt PM-sum PM 10 PM 2,5 K onstant k 0,74 0,35 0, 053 Saadud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal arvutatud aastane heitkogus on esitatud tabelis 2. Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmisel t 1 50 t/h ning aastasest kaevandamise määrast (100 000 m 3 ) ning lubja kivi mahumassist (2, 6 t/m 3 ). Tabel 2 . Kukkumis- ja laadimisprotsessidel tekkivad heitkogused Reinu V lubja kivi karjääris Protsess Tahkete osakeste iseloom Emissiooni faktor, kg/t Protsessi läbiv kogus t/a , (t/h) Heit kogus kg/a g/s 1. Kaevise laadimine purustisse; 2. Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3. Purustatud ja sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4. Purustatud ja sorteeritud materjali transportimine lattu ; 5. Purustatud ja sorteeritud materjali laadimine kallurile PM- sum 0,00 047 2 6 0 000 (150) 611 0, 098 PM 10 0,000 22 289 0, 046 PM 2,5 0,000 03 44 0,0 07 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessidega sõltuvad kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi emissioonifaktorist. Emissioonifaktor sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Leevendusmeetmete mittekasutamisel on emissioonifaktor maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90% ( controlled ). Vastavalt loa taotlejalt saadud informatsioonile on mobiilse purutus-sorteerimissõlme sõel ja konveierliinid katetega , lisaks kasutatakse purustus-sorteerimissõlmes tolmu vähendamiseks niisuteid. Eelnevast tulenevalt on materjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessidega ning arvutustes on kasutatud vastavaid metoodika eriheitetegureid. Eeltoodud metoodika ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ) kohaselt on emissioonifaktorid I, II , III ja IV astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid V astme peenpurustamist ja -sõelumist &lt;5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa . T oodetavad killustiku fraktsioonid ning kogused on eeldatavalt järgmised: fr 32/64, umbes 10 % ehk 2 6 0 00 t - I astme purustamine ja sõelumine ; fr 16/32, umbes 2 0 % ehk 5 2 0 00 t - I I astme purustamine ja sõelumine ; fr 8 /16 umbes 2 0 % ehk 5 2 0 00 t - I II astme purustamine ja sõelumine ; fr 4/8 umbes 15% ehk 39 000 t - IV astme purustamine ja sõelumine; fr 0/4, umbes 3 5 % ehk 9 1 0 00 t - V astme peenpurustamine . Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmiselt 1 50 t/h . Tabel 3 . Lubjak ivi purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Reinu V lubja kivi karjääri purustus-sorteerimissõlmest Protsess Protsessi läbiv kogus Emissiooni faktor 100 %, ( controlled ) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM-sum PM 10 PM 2,5 PM-sum PM 10 PM 2,5 Purusta-mine I -IV aste 1 69 000 ( 98 ) 0,0 0 060 0,00 0 27 0,00005 101 (0,0 1 6 ) 46 (0,0 0 7 ) 8 (0,001) V aste 9 1 000 ( 53 ) 0,0 0 150 0,00 060 0,0000 35 1 37 (0, 022 ) 55 (0,0 09 ) 3 (0,00 1 ) Sõelumine I-IV aste 1 69 000 ( 98 ) 0,0 0110 0,00 037 0,000025 186 (0, 0 30 ) 63 (0, 0 10 ) 4 (0,001) V aste 9 1 000 ( 53 ) 0,0 01 8 0 0,0 0 1 10 - 1 64 ( 0 , 026 ) 10 0 (0, 0 1 6 ) - Kokku 588 ( 0 , 0 94 ) 263 (0, 0 42 ) 1 6 (0,00 3 ) Paiksed mootorid (diiselgeneraator) - heiteallikas nr 4 Purustus-sorteerimissõlme ehk heiteallika nr 3 purusti ja sõelur tarvitavad diiselkütust, mille tulemusel eraldub välisõhku saasteaineid. T ootmisalal kasutatakse l õugpurusti t ( diiselmootori arvestuslik kütusekulu 20 L/h ) ning rootorpurustit ( diiselmootori arvestuslik kütusekulu 35 L/h), mille arvestuslik keskmine kütusekulu 55 L/h ehk 46,8 kg/h. Sõela diisel kütuse arvest uslik kulu on 15 L/h ehk 1 2 , 8 kg/h. Lähtuvalt purustus-sorteerimissõlme tööajast ( 1 733 tundi/aastas), kujuneb aastaseks tarbitavaks kütuse koguseks kuni 103 , 1 t diislikütust ning põletusseadme summaarseks nimisoojusvõimsuseks 0, 71 MWth . Kütuse põletamisel eralduvad heitmete arvutamine toimub automaatselt KOTKASe süsteemis keskkonna loa taotluse tabelis 4.4.7 vastavalt riiklikule metoodikale, mis on toodud keskkonnaministri 24.11.2016. a määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ ning 27.12.2016. a määruses nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Seetõttu ei ole siinkohal eraldiseisvalt esitatud arvutuskäigu näidist põletusseadmetest eralduvate heitmete kohta. 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ MERKO KAEVANDUSED Kontaktisik Peeter Laidma Tegevusvaldkond Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, OÜ MERKO KAEVANDUSED taotleb maavara kaevandamise luba Reinu eesmärk ja põhjendus lubjakivimaardla ehitus- ja täitelubjakivi aktiivse tarbevaru plokkide 16, 17 ja 18 kaevandamiseks Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Taotletavad aktiivse tarbevaru plokid kanti keskkonnaregistrisse Maa-ameti 04.05.2020. a korraldusega nr 1-17/20/1159. Reinu V lubjakivikarjääri materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses. Tegevusega kaasneda võivate Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Reinu V lubjakivikarjäär Tegevuskoha aadress Mölli, Koigi küla, Rapla vald, Rapla maakond Territoriaalkood 3283 Katastritunnus 66903:001:0592 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6550702, Y: 541640 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni 2. Eriosa - Jäätmed 2.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Käitluskoha jrk nr 1. Nimetus Reinu V lubjakivikarjäär Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Mölli, Koigi küla, Rapla vald, Rapla maakond 66903:001:0592 X: 6550702, Y: 541640 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi kaevandamine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral 2/32 Asukoha üldiseloomustus Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Mölli (katastritunnusega 66903:001:0592). Kinnistul omaniku kooskõlastus kinnistul kaevandamiseks on lisatud taotlusele. Mölli kinnistul on valdavalt tegemist metsa- ja põllumaaga. Taotletavat mäeeraldist katab valdavalt segamets − esineb nii kuuske, mändi, kaske, haaba. Maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 67 - 71 m. Mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb põhja- ja lääneservas avalikus kasutuses oleva kohalik Sopi tee nr 6690182 ja lõunaservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Koigi tee nr 6690176 teekaitsevöönditega. Reinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa külgneb idaservas OÜ Elektrilevi poolt hallatav Kodila:HAG elektriõhuliino 1 - 20 kV (keskpingeliin, VID kood K4024191) kaitsevööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Lähim looduskaitseline objekt Rabivere maastikukaitseala jääb taotletavast mäeeraldisest ~35 m kaugusele põhja. Rabivere maastikukaitseala kaitse eesmärk on järgnevate huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) kaitse. Samuti ka soomaastiku, erinevate sootüüpide, sealse elustiku ning kohalike veevarude kaitse ja säilitamine. Reinu lubjakivimaardlas on lubjakivi kaevandamiseks varasemalt antud kolm maavara kaevandamise luba – Reinu lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-042, kehtib kuni 18.04.2024. a), Reinu III lubjakivikarjääris (kaevandamisluba Rapm-115, kehtib kuni 03.11.2031. a) ja Reinu IV kruusakarjääris (kaevandamisluba Rapm-046, kehtib kuni 29.03.2045. a). Kõik nimetatud mäeeraldise jäävad taotletavast Reinu V lubjakivikarjäärist lõunasse. Taotletavale Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~210 m kaugusele põhja Napu kinnistule (katastritunnus 31701:001:1437) ning ~280 m kaugusele loodesse Mutso kinnistule (katastritunnusega 31701:006:082). Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Seotud failid Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused 3/32 Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine 74 600 74 600 (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 2.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Reinu V lubjakivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse (ettevõtjatelt, asutustelt, Kogus R-kood Kogus D- isikutelt) kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 38 600 38 600 38 600 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 36 000 36 000 36 000 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 2.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Sõelmed ladustatkse mäeeraldise teenindusmaal puistangutesse. 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 4/32 2.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Reinu V lubjakivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või koordinaadid keskkonnanormidele ladestamisele suunamise ladustamise materjal ladustamise kaardil aeg (nt päevades, kuudes, kogus kogus aastates) Tonni m³ Tonni m³ Mäeeraldise X: 6550664, Katendi- ja sõelmepuistangud Kaevandamisloa kehtivuse 1 142 000 544 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade Ei 386 000 184 000 teenindusmaa Y: 541575 moodustatakse stabiilsele pinnasele jooksul kaevandamisjäätmed mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud Ei 756 000 360 000 esine intensiivset pinnavee liikumist. jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Seotud failid Failid Lisa 2: Selgitus__2_.docx 2.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Jäätmeteket ei ole võimalik vältida või jäätmekogust (katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusel on tehniliselt korras masinad ning katendi näol on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Reinu V lubjakivikarjääri omaseiret. Täpne sõelmete tekkimise kogus sõltub töödeldava ubjakivi kvaliteedist ning taotleja eesmärk on kasutada primat võimalikku tehnoloogiat, et sõelmete teke töödeldavast lubjakivist oleks minimaalne. Samuti on sõelmete puhul tegemist kindlate kvaliteediomadustega materaliga, mida osaliselt on võimalik turustada ning mida jäätmena saab käsitleda alles siis, kuisõelmete omadused on muutunud selliselt, et sõelmed ei ole enam turustatavad. 2.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jäätmekäitlus lõpetatakse karjääri maavaravaru ammendumisel, kui karjäär korrastatakse ning kaevandamisjäätmed (katend ja ladustatud sõelmed) kasutatakse ära karjääri korrastamisel. 2.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. 5/32 2.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 2.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 2.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 2.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 3: Jaatmekava__Reinu_V_.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus Jäätmehoidla käitamine Kaevandamisjäätmete hoidla alternatiivsed asukohad Lisa 4: Maeeraldise_plaan.pdf Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 4. Eriosa - Õhk 4.1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08122 - Killustiku tootmine 6/32  Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.71 Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Diislikütus 103.10 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​kütuste, kütuse​‐ Ei komponentide või kütuse​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega Ei kauplemise süsteemi kohustuslane 4.2. Heiteallikad 7/32 4.2. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade parameetrid Heiteallika Nr plaanil Nimetus L-EST97 Ava läbi​‐ Väljumis​‐ Joon​‐ Tempera​ SNAP kood keskkonnaregistri või kaardil koordinaadid mõõt, m kõrgus, m kiirus, tuur, °C kood m/s 1 Puurimine X: 6550515, 0.50 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - Y: 541295 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) 2 Lõhkamine X: 6550509, 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - Y: 541282 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) X: 6550521, Y: 541318 3 Purustus-sorteerimissõlm X: 6550449, 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - (purustamine ja sõelumine, Y: 541268 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) laadimine) X: 6550479, Y: 541318 4 Paiksed mootorid (diiselgeneraator) X: 6550464, 0.08 3 10 60 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - Y: 541293 pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine) 4.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 4.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 4.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104 Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus 8/32 Põhjendus loa taotlemiseks Õhusaasteluba on vajalik seoses uute heiteallikate kasutuselevõtuga taotletaval mäeeraldisel. Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud - Atmosfääriõhu kaitse seadus; kirjandusele - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidest, mis on kütusekulu ja muud andmed toodud käesoleva taotluse 5. eriosas - Maapõu ning tuginevad arendajalt saadud informatsioonile. Käitise asukoha kirjeldus 9/32  Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Taotletav Reinu V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas eraomandisse kuuluval kinnistul asukoha kirjeldus Mölli (katastritunnus 66903:001:0592). Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb põhja- ja lääneservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Sopi tee (nr 6690182) ja lõunaservas avalikus kasutuses oleva kohaliku Koigi tee (nr 6690176) teekaitsevöönditega. Taotletavast karjäärist lähimate majapidamiste õuealad jäävad ~180 m kaugusele põhja (Napu kinnistu, katastritunnus 31701:001:1437) ja ~250 m kaugusele loodesse (Mutso kinnistu, katastritunnus 31701:006:0820). Teised majapidamised paiknevad kaugemal lääne suunal. Arendajalt saadud info kohaselt alustatakse mäeeraldisel töid läänest, seepärast on LHK projektis heiteallikad paigutatud taotletava käitise lääneossa. Heiteallikate täpset asukohta taotletava karjääri piires ei ole võimalik määratleda, kuna töö käigus nende asukoht muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid heiteallikad tootmisterritooriumi piirest töö ajal ei välju. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 5: Graafiline_lisa_1__03.2021_.pdf 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 6: Graafiline_lisa_2__03.2021_.pdf kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Olulised geograafilised objektid (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevalt) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm geograafilised ja tehnogeensed objektid rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad. Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) 10/32 Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteoroloogiajaam. Perioodi 2010 - 2019 aastate keskmised meteroloogilised andmed on alljärgnevad: - Aasta keskmine õhutemperatuur: 6,2 °C - Aasta keskmine tuule kiirus: 2,8 m/s - Aasta keksmine sademete hulk: 691,25 mm Aastane tuule suuna jaotus (tuulteroos) on toodud alljärgneval graafikul: 4.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane. 4.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 4.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 11/32 4.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​‐ Püüdeseade allikas Nimetus, Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste, Tegelik puhastusaste, % % Puurimine Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö PM- Tahked osakesed, 99.5 99.50 efektiivsuse sum summaarsed PM10 Peened osakesed (PM10) 99.5 99.50 PM2,5 Eriti peened osakesed 99.5 99.50 (PM2,5) Muud heite vähendamise meetmed - Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada. - Hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti / küttekolle korras. - Kasutada kvaliteetset kütust. 4.3.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika Heiteallikas Puurimine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 12/32 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 0 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 0 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 13/32 Heiteallikas Lõhkamine Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 14/32 08 - 09 0 0 0 09 - 10 0 0 0 10 - 11 0 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 0 0 0 13 - 14 0 0 0 14 - 15 0 0 0 15 - 16 0 0 0 16 - 17 0 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 15/32 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 16/32 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 Heiteallikas Paiksed mootorid (diiselgeneraator) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 17/32 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 0 0 0 18 - 19 0 0 0 19 - 20 0 0 0 20 - 21 0 0 0 21 - 22 0 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 4.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas Paiksed mootorid (diiselgeneraator) Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 0.71 Töö​tundide arv aastas 1 733 Kasu​tegur 100 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste Jah arvutamist? 18/32 Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 Diislikütus 0.001 43 103.10 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0284 g/s 0.177332 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0043 g/s 0.0266 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0043 g/s 0.0266 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0788 g/s 0.492096 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0298 g/s 0.186199 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 0.0036 g/s 0.022166 t ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0071 mg/s 0.044333 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0.0001 mg/s 0.000443 kg elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.0002 mg/s 0.00133 kg ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0316 mg/s 0.197282 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0043 mg/s 0.0266 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.0036 mg/s 0.022166 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0.0142 mg/s 0.088666 kg kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.142 mg/s 0.88666 kg ümberarvutatuna nikliks 19/32 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse Väävli Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide liik sisaldus, % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline heitkogus, Ühik Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon täpsus 0,001 PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0071 µg/s 0.044333 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0007 mg/s 0.004433 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0007 mg/s 0.004433 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0007 mg/s 0.004433 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0007 mg/s 0.004433 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0003 g/s 0.002062 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0.0143 g/s 328.120946 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 4.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane. 4.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 4.4.11. Välisõhus leviv müra 20/32 4.4.11. Välisõhus leviv müra Müraallika Müraallika Müratase väljas​pool Müra vähendamise meetmed Meetme Müra vähendamise kava või meetmete Päevane tase (7.00- Öine tase (23.00- nimetus koordinaadid käitise tootmis​‐ rakendamise vajaduse puudumise põhjendus 23.00), ekvivalenttase 7.00), ekvivalenttase territooriumi (dB) sagedus ja LpA,eq,T, dB LpA,eq,T, dB tähtaeg Purustus- X: 6550464, 53 - Katendivallide rajamine käitise Pidev Arvestades, et modelleeritud tingimustes ei 42 - sorteerimissõlm Y: 541293 piirile lähimate majapidamiste levi ülenormatiivne müratase väljapoole suundadel. tootmisterritooriumi piiri, ei ole täiendavate - Purustus-sorteerimissõlme müra vähendavate meetmete rakendamine hoidmine karjääri põhjas esialgu vajalik. tekkivas süvendis. Müraallikate kaart Lisa 7: Reinu_V_Ld__03.2021_.pdf Müra piir- või sihtväärtus 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate 21/32 koosmõju 4.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi Ühik Välisõhu maksimaalne Suhe Cm / hetkeline piir- või siht​‐ arvutuslik saastatuse tase Keskmistamisaeg heitkogus M väärtus ∑Cm µg/m³ 4, HEIT0004404, HEIT0004405, HEIT0004942, 630-08- Süsinikmonooksiid 10.351 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 134 0.013 HEIT00004938, HEIT0004937, HEIT0004939 0 4, HEIT0004404, HEIT0004405, HEIT0004942, 10102- Lämmastikdioksiid 2.613 g/s 1 tund 200 µg/m³ 196 0.98 HEIT00004938, HEIT0004937, HEIT0004939 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 2 0.05 4, HEIT0004406, HEIT0004408, HEIT0004404, NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.217 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 135 0.027 HEIT00004405, HEIT00004943 orgaanilised ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 35 0.018 1, 3, 4 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.017 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.165 0.007 (PM2,5) 1, 3, 4, HEIT0004409, HEIT0004941, PM10 Peened osakesed (PM10) 0.441 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 74 1.48 HEIT0004940, HEIT0004942, HEIT0004936 1 aasta 40 µg/m³ 1 0.025 1, 3, 4 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.095 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 38 0.76 2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0.003 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.004 0 (PM2,5) 2, HEIT0004404, HEIT0004405, HEIT00004938, 630-08- Süsinikmonooksiid 9.079 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 2 811 0.281 HEIT0004937, HEIT0004939 0 2, HEIT0004404, HEIT0004405, HEIT00004938, 10102- Lämmastikdioksiid 1.494 g/s 1 tund 200 µg/m³ 183 0.915 HEIT0004937, HEIT0004939 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 2 0.05 2, HEIT0004404, HEIT0004405, HEIT00004938, 7446- Vääveldioksiid 0.85 g/s 1 tund 350 µg/m³ 35 0.10 HEIT0004937, HEIT0004939 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 13 0.104 2, HEIT0004409, HEIT0004941, HEIT0004940, PM10 Peened osakesed (PM10) 0.351 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 74 1.48 HEIT0004936 1 aasta 40 µg/m³ 0.40 0.01 2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.051 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 21 0.42 22/32 Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt puurtööd (heiteallikas nr 1), purustus-sorteerimissõlm (heiteallikas nr 3) ja diiselgeneraator (heiteallikas nr 4). Lõhketööde (heiteallikas nr 2) läbiviimise ajal on karjääris tööd peatatud ning koosmõju teiste taotletava käitise heiteallikatega ei esine. Diiselgeneraatori (heiteallikas nr 4) vääveldioksiidi (SO2) hetkeline heitkogus <0.001 g/s, mistõttu SO2 (koosmõju) hajumist ei modelleeritud. Taotletava käitise ja lähipiirkonnas paikneva käitise (TREV-2 Grupp AS) heiteallikate koosmõjus esineb hajumisarvutuste kohaselt ületamist peenosakeste (PM10) 24h piirväärtuse osas (Cm/ÕPV24 suhe > 1), seejuures põhjustavad ületamist naaberkäitise heiteallikad, mille heitkogused levivad ka taotletava käitise territooriumile. Koosmõju arvutustes on eraldi välja toodud taotletava käitise PM10 hajumistulemused, näitamaks ära, et taotletava käitise heiteallikate töötamisega ei ületata õhukvaliteedi piirnormi tootmisterritooriumi piiril (Cm/ÕPV24 < 1). 4.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav Seire sagedus Saasteaine näitaja CAS Nimetus Selgitused (vajaduse korral) nr Purustus- Müra Mäetööde esimesel aastal 2x aastas II Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema sorteerimissõlm või III kvartalis. tootmisterritooriumi piiril allatuult suurimast müraallikast. Õhukvaliteedi seire Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi Andmete hõive kriteeriumid pidevseire jaama asukoht CAS Nimetus L-EST97 Seireandmete edastamine Avalikustamine nr koordinaadid PM10 Peened Mäetööde esimesel aastal 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil).Mõõtmise ajal Seiretulemuste protokoll, kus on Ettevõte täiendavalt osakesed peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril kajastatud peenosakeste mõõdetud 24- seiretulemusi (PM10) allatuult heiteallikatest. tunni keskmistatud avalikustada ei plaani. väärtus, edastatakse Keskkonnaametile. 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang 23/32 4.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane. 4.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national-pollutant- releaseinventory/report/pitsquarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998 Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Käitise heiteallikate töötamisega kaasnevate saasteainete heitkoguste arvutusnäited on esitatud manuses olevas failis. Manused Lisa 8: Arvutuskaigu_naidised_Reinu_V_03.2021.docx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid 1. Airviro arvutusmoodul 2. Breeze Aermod Pro 9.1 Airviro arvutusmoodul väljastas heiteallikate saasteainete hajumistulemused osaliselt, mistõttu on teiste saasteainete hajumise modelleerimisel kasutatud spetsiaaltarkvara Breeze AERMOD. 24/32  Arvutamiseks valitud meteoaasta Automaatselt vastavalt Airviro programmile; viimase 3 aasta meteoandmed Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Automaatselt vastavalt Airviro programmile; Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam Laius: N 58°58´23´´ Pikkus: E 24°44´02´´ Viide meteroloogilise mudeli andmetele Airviro; Breeze Aermod Pro 9.1 Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile; Eesti põhikaart ja Maa-ameti maapinna kõrgusmudel, Maa-amet 2020 Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Fooniandmetena on käsitletud taotletava käitise tootmisterritooriumist 500 m raadiusesse jäävat Lubja lubjakivikarjääri, kus tegutsev TREV-2 Grupp AS järgmiste lubade alusel: - maavara kaevandamise luba nr Rapm-042; - õhusaasteluba nr L.ÕV/328058 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne ümbritsevas piirkonnas olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist, sest ümbritsevas piirkonnas paiknevad juba teised aktiivsed heiteallikad, mille töötamise mõju välisõhule on laialdasem kui taotletaval käitisel. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajumisarvutuste kaardid on leitavad Airviro moodulist, manusena on lisatud väljavõtted piltidena. Manused Lisa 9: Hajumispildid_Reinu_V_03.2021.rar 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud 25/32 4.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Modelleeritud saasteainete hajumisarvutuste kohaselt ei levi taotletava käitise või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme heiteallikate töötamisega saasteainete ülenormatiivsed kontsentratsioonid väljapoole käitise piiri ning ei põhjusta olulist maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse õhukvaliteedi langust väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti ei levi ülenormatiivsed saasteainete kontsentratsioonid seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete lähimate majapidamisteni. õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas Võttes arvesse taotletava käitise lähipiirkonnas paiknevaid teise käitise (Lubja lubjakivikarjäär, TREV-2 Grupp AS) olevate elumajade juures. heiteallikaid ja neist laialdasemalt eralduvaid saasteaineid, võib kahe käitise koosmõjus esineda peenosakeste (PM10) kontsentratsioonide ületamist. Selleks tuleks teostada teise käitise heiteallikate ja saasteainete inventuur ning vajadusel ajakohastada õhusaasteluba. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra maksimaalselt kuni umbes 40 m kaugusele. II kategooria päevast piirnormi 60 dB käitise tootmisterritooriumi piirist normtasemetele vastavuse kohta väljaspool ei ületata. Modelleeritud müra leviku kohaselt ei ületata käitise töötamisega II kategooria piirnormi 60 dB ka lähimate tundlike objektide (majapidamiste) õuealadel. Prognoositud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril vahemikku 46 - 56 dB. Lähimate majapidamiste õuealadel on prognoositud müratasemed umbes 42 dB. Seega ei ületata välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemeid. Müra levikut aitab lokaliseerida mäetööde edenemisel kaevandatud alale tekkiv süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajatavad katendimaterjalist müratõkkevallid. Vallid on soovituslik rajada eelkõige tootmisterritooriumi põhja-, loode- ja läänepiirile, sest antud suundades paiknevad ka lähimad majapidamised. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Suurim välisõhu saastatuse tekitamise osakaal on purustus-sorteerimissõlmel koos laadimistöödega (heiteallikas nr 3). saastatuse tekitamises suurim Suurima osakaaluga saasteaine on tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral. Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt taotluse tabelis 4.6 toodule. saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise Heitkoguste vähendamiseks tuleks: vähendamise meetmete kohta - Niisutada kuival perioodil purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks töödeldavat materjali ja laadimisplatse. - Kasutada materjali transpordil koormakatteid. - Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel. - Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras. - Kasutada kvaliteetset kütust. - Mitte teostada lõhkamisi tugeva tuule korral. 26/32  Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Tulenevalt saasteainete hajumisarvutustest võib PM10 heide sõltuvalt ilmastikuoludest läheneda heiteallikate 1, 3 ja 4 heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks maksimaalsel tasemel koostöötamisel kehtestatud PM10 24h keskkonnaministri määruses nr 75 kehtestatud PM10 24h ning seirejaama asukohaks piirväärtusele, mistõttu on soovitatav seire läbiviimine mäetööde algusetapis (karjääri tavapärase töötamise väljakujunemisel) ning lähtuvalt tulemustest otsustada edasise seire vajalikkuse üle. Samuti on soovituslik kontrollida päevast mürataset kohapealsete mõõtmistega. Seiresoovitus on toodud tabelis 4.4.13. Mõõtmiste ajal peab karjäär töötamata tavapärasel viisil. Mõõtmistulemuste usaldusväärsuse tagamiseks peaksid mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside ja karjäärisiseste teede niisutamine. ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on need käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa 4.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused 27/32 heiteallikate kaupa 4.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piir​‐ Äkkheite keskmine prognoositav Hetkeline Aastas väärtus, kontsentratsioon, mg/Nm³ Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik mg/Nm³ Paiksed mootorid (diiselgeneraator) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.028 g/s 0.177 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.004 g/s 0.027 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s 0.027 t 10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.079 g/s 0.492 t 44-0 630-08- Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.03 g/s 0.186 t 0 NMVOC Mittemetaansed lenduvad Tavaheide 0.004 g/s 0.022 t orgaanilised ühendid 7446- Vääveldioksiid Tavaheide 0 g/s 0.002 t 09-5 124-38- Süsinikdioksiid Tavaheide 0.014 g/s 328.121 t 9 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.192 g/s 1.199 t sõelumine, laadimine) PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.088 g/s 0.552 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.01 g/s 0.06 t Lõhkamine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.098 g/s 0.059 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s 0.031 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t 630-08- Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.55 g/s 1.53 t 0 10102- Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.60 g/s 0.36 t 44-0 7446- Vääveldioksiid Tavaheide 0.075 g/s 0.045 t 09-5 Puurimine PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s 0.003 t PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.002 t Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa 28/32 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 4.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.852 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 328.121 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.716 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.047 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.022 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 1.438 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.612 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.091 t 5. Eriosa - Maapõu 5.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 787 Maardla nimetus Reinu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara lubjakivi Mäeeraldise nimetus Reinu V lubjakivikarjäär 29/32 Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 13.71 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 15.66 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 184 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 61 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 50 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 16 plokk 0804 - täitelubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 307 tuh m³ 01.01.2020 17 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 221 tuh m³ 01.01.2020 18 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 823 tuh m³ 01.01.2020 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 029 tuh m³ 2. 0804 - täitelubjakivi 303 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja MERKO KAEVANDUSED OÜ 30/32 Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm-088 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.06.2019 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogiafondi number EGF 9349 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/20/1159 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 04.05.2020 5.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 10: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 11: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 12: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 13: Seletuskiri__Reinu_V_.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 14: Rapla_maakonna_Reinu__lubjakivimaardla_registrikande_muutmine__1_.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 15: Uuringuaruanne__Reinu_VI_.pdf uuringu aruanne Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha Lisa 16: Reinu_V_maaomaniku_nousolek.asice kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks Kaevandamisjäätmekava Lisa 17: Jaatmekava__Reinu_V_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 18: Reinu_V_piirid.dgn 31/32 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Reinu V kaevandamisloa taotlus Lisa 19: Reinu_V_taotlus.asice Rapla Vallavalitsuse kooskõlastus Lisa 20: Rapla_Vallavalitsuse_kooskolastus.pdf 32/32  Keskkonnaamet Maapõuebüroo NÕUSOLEK 23 . 03 . 202 1 .a. OÜ Metsara-Metspere Põllumajandussaadused (registrikood 10828697) annab OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, registrikood 14872152, aadress Järvevana tee 9 G, Tallinn 11314, nõusoleku kasutada Rapla vallas Koigi külas asuvat Mölli kinnist ut, katastritunnus 66903:001:0592 , Reinu V lubja kivi karjääri kaevandamise ks . Lugupidamisega, Toomas Tõniste /allkirjastatud digitaalselt/ O Ü Metsara-Metspere Põllumajandussaadused juhatu s e liige 68.84 Mölli-Altpere 67.78 67.96 68.61 67.89 66903:001:0115 67.97 Altpere 67.50 68 68.41 68.17 66903:001:0116 67.14 68.22 68.80 67.19 67.33 67.25 68.27 68.45 ' I 689 .1 67.57 põld 68.29 68.34 68.44 67.62 67.51 66.92 684 .6 PA-9 1,2 II 66.87 I 5 .7 67.69 67.43 67.20 675 .4 68 68,61 10,8 5' 10 :010 :655 46,61 10,0 65.96 PA-1 668 .0 6690 68.64 68.72 1,6 67 16 pie teL5 67. 66,89 65.41 672 .7 6690182So 8,6 67.72 68.80 66.00 2 .4 66.89 44,89 11,8 6 550 800 67 67 69.01 5 69 65.87 65.90 4' 4 67 67.33 67.91 66.95 69.11 69 põld 66.78 Metsaveere 66.20 45 . 69.41 66 67.42 68.13 66903:001:0632 67.84 66.71 69.37 66.86 67 66.54 66.68 66.44 66.93 69.59 N 66.22 67.69 PA-2 67,92 67 58 . 67.71 1,3 10,0 66.86 66.82 66.80 66.64 67.62 68 68.29 68.52 70.01 69.92 70 69.74 66.44 66.77 45,92 10,7 66.71 Plokk 16 aT 67.99 68.76 68.89 68.81 68.01 67.04 Plokk 17 aT 68.37 68.55 68.59 70.29 66.80 PA-8 1,3 70.38 67.36 67 Plokk 18 aT 68.48 68,97 11,0 68 . 66.95 67 67.39 Plokk 19 pT 68.57 68.56 46,97 9,7 71.06 I 67.72 70.93 I 67.20 70.32 71 Kaardilehed nr 633 Tallinn, 631 Rapla 66.72 66.99 Plokk 20 pT 70 66.14 71.18 6 67.70 7 67.38 3 67.29 Mölli 69.73 6' 70.40 67.59 42 . 66903:001:0592 66.64 66.92 67 67.27 3' 67.21 67.58 67.63 71.41 65.82 66.28 66.65 67.33 67.43 67.62 69.16 71.42 6 67.37 70.80 67.67 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide 72 69.96 68.50 03 67.17 67.52 PA-7 1,4 piiripunktide koordinaadid koordinaadid 67 . 66.91 67,45 9,4 7 7' 73.57 66.18 67.11 66.47 67.43 45,45 11,2 73.30 67.26 Nr X Y Nr X Y 66.65 67 67.03 67.05 6 550 600 71.85 1' 6 550 547,22 541 177,54 1 6 550 538,75 541 194,77 2 67.00 67.18 67.19 67.08 8' 69.63 70.44 PA-6 1,0 8 67.79 70.22 2' 6 550 581,57 541 250,61 2 6 550 568,19 541 257,40 541 600 541 800 542 000 66.85 669 .9 2' 67.02 67,14 9,5 69.29 66.34 68 3' 6 550 653,98 541 382,92 3 6 550 640,85 541 390,17 45,14 11,5 68.27 66.72 66.85 67.06 67.61 4' 6 550 783,74 541 615,48 4 6 550 769,05 541 619,94 0 1 68.25 5' 6 550 823,03 542 103,49 5 6 550 807,87 542 102,03 .2 7 6 7 6 9 6' 6 550 664,41 542 088,25 6 6 550 664,41 542 088,25 66.63 1' 9' 67.63 7' 6 550 640,08 541 912,58 7 6 550 640,08 541 912,58 67.22 67.07 67.71 Soppi 66.68 PA-3 0,8 66903:001:0421 8' 6 550 604,60 541 656,12 8 6 550 604,60 541 656,12 67,10 9,7 9' 6 550 567,82 541 389,97 9 6 550 567,82 541 389,97 67.16 67. 45,10 11,5 I 67.95 10' 6 550 359,30 541 407,13 10 6 550 375,34 541 405,81 44 67.57 66 67.01 66.95 67.02 11' 6 550 419,07 541 205,83 11 6 550 430,93 541 218,57 Tä : 67.13 1 90 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number na 30 67 67.52 67.39 Pindala 15,66 ha Pindala 13,71 ha vav 0155 67.36 67.31 01 ah 1' : 67. 67.31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number e 02 66.82 67.28 66.99 67.12 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 11 66.89 67.18 Soppi 67.31 66903:001:0421 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 67 . PA-4 1,0 08 66.99 67.11 11' 66,87 9,2 I I' Geoloogilise läbilõike joon 44,87 11,8 67. 67.10 20 68 Maapinna samakõrgusjoon, m 6 550 400 669 0 1 76K Märkused: 541 200 541 400 Tänavaotsa oi g 67.14 67.26 Hoideterviku alumine piir i 92 t eeL 10 . 67.26 66903:001:0153 66 67.01 4 69 6 67.02 7. 13 66 Maardla piir (asendiplaanil) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 06 9 0 1 10' : 0 1: 66.71 67.39 01: 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 67.19 067 PA-5 1,3 67.08 78,55 00 67.08 67 66.92 9 14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 24.09.2019. 1: 66,93 9,0 Kaasiku-Altpere 90 67.03 66.93 45,43 6611,2 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Kangru . 99 66903:001:0621 66 66903:001:0593 66.89 Teekaitsevöönd 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 66.78 66. 94 PA-2* 0,9 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.10.2019); 67.09 73,95 I 19,3 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); I 67.02 53,53 ' 66.65 Elektripaigaldise kaitsevöönd - Rapla maakonna Reinu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande topograafilise ja Kasesalu 66903:001:0053 66.99 varu arvutamise plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 20/2841). I I 66.69 I 6. Mäeeraldise lamam ja aktiivse tarbevaru ploki 18 aT lamam on abs kõrgusel 56,64 m. ' Rabivere maastikukaitseala 7. Katendi hoideterviku nõlvus on 1 : 2 ning tervik jäetakse kogu mäeeraldise perimeetri ulatuses. Hoideterviku ülemine piir ühti mäeeraldise piiriga. Puuraugu nr Katendi paksus, m 8. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-02 0,3 49,50 Suudme abs kõrgus, m aT kihi paksus, m 8,5 40,70 Lamami abs kõrgus, m pT kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 0 100 200 m 2019. a puurauk Reinu V lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 2006. a puurauk Rapla vald, Rapla maakond Loa omanik Joonis nr 1 / 3 OÜ MERKO KAEVANDUSED Järvevana tee 9g, 11314 Tallinn Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.02.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3350 /allkirjastatud digitaalselt/  OTSUS Rapla 11. november 2021 nr 60 Arvamuse andmine Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele OÜ MERKO KAEVANDUSED (äriregistrikood 14872152) esitas Keskkonnaametile Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse. Reinu V lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas Reinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0787) eraomandisse kuuluval katastriüksusel Mölli (katastritunnus 66903:001:0592). Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 13,71 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,66 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt täitelubjakivi (aktiivne tarbevaru 307 tuh m3 ja kaevandatav varu 303 tuh m3) ja madalamargiline ehituslubjakivi (aktiivne tarbevaru 1044 tuh m3 ja kaevandatav varu 1029 tuh m3). Reinu V lubjakivikarjääri materjalist saab toota nii kõrge- kui ka madalamargilist ehituskillustikku, mis sobib kasutamiseks nii üld- kui ka teedeehituses. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 50 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Taotlus sisaldab ka jäätmete ja välisõhu eriosa. Mäeeraldised Reinu maardlas (loa omaja järgi): 1) AS TREV-2 Grupp: Reinu lubjakivikarjäär, loa Rapm-042 kehtivus lõpeb 2024. a; 2) OÜ REDOIL: Reinu IV kruusakarjäär, loa Rapm-046 kehtivus lõpeb 2031. a; 3) Laanehalduse OÜ: Reinu III lubjakivikarjäär, loa Rapm-115 kehtivus lõpeb 2045. a. Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aasta aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Rapla maakonnas“ on välja toodud, et Reinu lubjakivikarjääris on varustuskindlus ehituslubjakiviga olemas, praeguse kaevandamismahuga jätkub varu 25ks–30ks aastaks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 p 1, § 6 lg 1 p 28 kohaselt kuulub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka maavara pealmaa kaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal, nimetatud tegevuse kohaselt on kohustus läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse ja selle reaalete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Sellest tulenevalt on maavara kaevandamise puhul kavandatav tegevus olulise mõjuga ka siis, kui olemasoleva karjääri kõrvale või selle lähedusse lisandub mäeeraldis, mille pindala koos olemasolevate mäeeraldistega moodustab üle 25 ha. Antud juhul on olemasoleva ja kavandatava kaevandamisala mäeeraldiste pindala kokku 51,07 ha (koos teenindusmaaga 62,07 ha), mistõttu on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning keskkonnamõjude hindamise läbiviimine on kohustuslik. Tuginedes eelnevale ja arvestades, et maavara kaevandamine võib muuta lähedal asuva Rabivere maastikukaitseala veerežiimi, on keskkonnamõjude hindamise menetluse läbiviimine vajalik. Rapla Vallavolikogu on seisukohal, et otstarbekas ei ole uute lubjakivikarjääride avamine Rapla vallas, kuna lähipiirkonnas avatud karjääride ehituslubjakivi ressursid on piisavad, ehituslubjakivi varustuskindlus piirkonnas on tagatud ning puudub riigi huvi. Seega oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine lubjakivi kaevandamiseks ei ole otstarbekas, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet. Hinnatud ei ole olemasolevate ja uute rajatavate karjääride koosmõju. Uute maa-alade kaevandamine võib põhjustada olemasolevatele täiendavalt negatiivseid mõjusid nii maastikukaitsealale kui ka kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkonda on mõjutatud karjäärist tuleneva lõhketööde vibratsiooni, müra, tolmu, täiendava suureneva liikluskoormuse ja kaevuvee kvaliteedi halvenemise tõttu. Suureneb ka risk kaevuvee taseme langusele ja maastikukaitseala kuivenemisele. Seega avalik huvi keskkonnahäiringu vältimiseks on kaalukam kui huvi kaevandamisloa väljastamiseks olukorras, kus varustuskindlus ehituslubjakiviga on olemas ning praeguse kaevandamismahuga jätkub varu 25-30 aastaks. Need olulise mõjuga asjaolud annavad Rapla Vallavolikogule kaaluka põhjuse mitte nõustuda maavara kaevandamisloa andmisega Reinu V lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Arvestades eeltoodut ja tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikele 2 ja maapõueseaduse § 49 lõikele 6, Rapla Vallavolikogu otsustab: 1. Mitte nõustuda kaevandamisloa andmisega Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse alusel. 2. Otsuse peale võib esitada Rapla Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Jaanson volikogu esimees 2  OÜ MERKO KAEVANDUSED [email protected] 31.03.2022 nr DM-115255-18 Reinu V lubjakivikarjääri varustuskindlusest ja menetlusest Palusite 17.03.2022 kirjaga Reinu V lubjakivikarjääri taotluse osas edasimineku või menetluse lõpetamise otsuse tegemiseks ajapikendust kuus kuud. Kirjas ei ole põhjendatud, miks lisaaega täpsemalt vajatakse. Maapõueseaduse § 52 lg 2 sätestab, et kaevandamisloa andmine otsustatakse aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Juhime tähelepanu, et menetlusse võetud taotlus on esitatud 30.06.2021 ja kuue kuulise lisaaja andmise korral ei mahuks menetlus seadusega määratud ajaraami. MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise luba soovitakse täitelubjakivi ja madalamargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks. Keskkonnaamet analüüsis, kas taotletava karjääri teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse) jääb hetkel 2 täitelubjakivi varuga karjääri. Nende karjääride täitelubjakivi kaevandatav jääkvaru seisuga 31.03.2022 on kokku ligikaudu 2898 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 200 tuh m3 täitelubjakivi. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 14 aastaks. Taotletava Reinu V lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse) jääb hetkel 9 madalamargilise ehituslubjakivi varuga karjääri. Nende karjääride madalamargilise ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru seisuga 31.03.2021 on kokku ligikaudu 21440 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 171 tuh m3 madalamargilist ehituslubjakivi. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 125 aastaks. Seega taotletava karjääri teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru rahuldab vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks. Keskkonnaamet analüüsis lähtuvalt juhendist, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. Taotletav tegevus on vajalik, kui 1. kaevandamisloa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. kaevandamisloa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3. kaevandamisloa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. kaevandamisloa andmine tagab planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul ei saa Reinu V lubjakivikarjääri kaevandamisloa taotlust lugeda ülaltoodud punktide alusel põhjendatuks kuna: 1. taotletava mäeeraldise piiresse jääv aktiivne tarbevaru on nõudluse olemasolul kaevandatav ka iseseisvalt ning ebaotstarbekaid jääkvaru plokke ei teki; 2. tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise sügavuti laiendamisega; 3. mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasoleva mäeeraldise korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks, kuna taotletaval alal ei ole varasemalt kaevandatud ning tegemist on valdavalt metsamaaga või rohumaaga; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletavatel mäeeraldiste aladel ei ole varem kaevandamist toimunud. Teede Tehnokeskuse töö „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlus“ on näidanud, et Raplamaa ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varud on madalama kvaliteediga killustiku tootmiseks rahuldaval tasemel. Maapõueseaduse § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa 2(3) andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Ülaltoodust nähtub, et juhendi järgi riigi huvi Reinu V lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmiseks ei ole. Juhul kui soovite siiski loa andmiseks nõusoleku taotlemist Vabariigi Valitsuselt siis palume sellest Keskkonnaametit esimesel võimalusel teavitada. Kui esineb mingi muu põhjus, miks kuue kuu pikkust lisaaega soovitakse, palume ka sellest Keskkonnaametit teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 3(3)  Keskkonnaamet Roheline 64, 80010 Pärnu Teie 31.03.2022 nr DM-115255-18 Meie 12.04.2022 Vastuskiri Keskkonnaameti kirjale DM-115255-18 OÜ MERKO KAEVANDUSED (äriregistrikood 14872152) esitas Keskkonnaametile Reinu V lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse. Reinu V lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse Rapla maakonnas Rapla vallas Koigi külas Reinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0787) eraomandisse kuuluval katastriüksusel Mölli (katastritunnus 66903:001:0592). OÜ Merko Kaevandused tegevuse eesmärgiks on tagada AS Merko Ehitus kontsernile vajalik varustuskindlus, et jätkata põhitegevusega, milleks on teede- ning hoonete ehitus Harjumaal, ennekõike Tallinnas. Kvaliteetse lubjakivi varustuskindlus Tallinna piirkonnas on alla 10 aasta ning Reinu V lubjakivikarjäär on vajalik, et tagada lubjakivikillustiku varustuskindlus AS Merko Ehitus kontserni teede-ehitusettevõtte Tallinna Teede AS-i asfalditehasele ning objektidele. Lisaks hindame ülimalt tõenäoliseks, et kõikide Raplamaa lubjakivikarjääride tootmine suureneb seoses Rail Balticu raudteetrassi ehitusega ning Harjumaa lubjakivikarjääride ammendumisega. Seega ei ole meie hinnangul Rapla Vallavolikogu 11.11.2021 otsuses toodud hinnang varu jätkumisest 25ks – 30ks aastaks asjakohane. Rapla Vallavolikogu 11.11.2021 otsuses toodud nõue viia läbi keskkonnamõju hindamine, kuna olemasolevate kaevandamisala mäeeraldistega oleks koos Reinu V lubjakivikarjääri avamisega kaevandamisalade pindala kokku 51,07 ha ja seega üle 25 ha. Merko Kaevandused OÜ on valmis vajadusel keskkonnamõju hindamise menetluse läbima. Rapla Vallavolikogu 11.11.2021 otsuses tõstatatud murekohad kaevuvee ning maastikukaitseala kuivenemise üle oleks samuti otstarbekas käsitleda keskkonnamõju hindamise käigus. OÜ Merko Kaevandused edastas oma vastused ja ettepanekud 14.01.2022 vastuskirjas. OÜ Merko Kaevandused soovib kindlasti jätkata Reinu V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega, et tagada AS Merko Ehitus kontserni kuuluvate ettevõtete varustatus kontserni põhitegevustega tegelemiseks. Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni 16.02.2022 koosolekul arutati küsimust ning kujundati seisukoht hääletades. Jäädi seisukohale, et läbirääkimisi keskkonnamõju hindamise algatamiseks OÜ-ga MERKO KAEVANDUSED ei alustata ja Rapla Vallavolikogu otsust ei muudeta. Rapla Vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni 17.02.2022 koosolekul toetati majandus- ja keskkonnakomisjoni seisukohta. Merko Kaevandused OÜ soovib Reinu V lubjakivikarjääri kaevandamisloa saamiseks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. Leiame, et kaevandamisloa mitte andmise otsus on lühinägelik, sest uute lubjakivikarjääride avamine on pikaajaline protsess. Täitelubjakivi hinnanguline piirkonna jääkvaru 14 aastat on ilmselgelt liiga lühike aeg ning võib oluliselt lüheneda seoses oluliste taristuprojektide ehitusega. Tallinnas ning Tallinna lähi valdades avatavaid lubjakivikarjääre ette näha pole ning olemasolevate karjääride ammendumise tõttu on oodata nõudluse suurenemist ennekõike Raplamaa lubjakivikarjääridele. Lisaks pole arvestatud AS Merko Ehitus kontserni vajadustega oma äritegevuse jätkamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Haube Juhatuse liige OÜ MERKO KAEVANDUSED