Kiri

Riigikantselei [email protected] Meie 24.05.2022 nr 2-6/2022/3665 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.- 15. juuni 2022. a kohtumistel Austatud Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022. a kohtumistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022. a kohtumistel“ 2. FAC Trade 03.06.2022 ja 12.-15.06.2022 seletuskiri 3. AK lisa FAC Trade 12.-15.06.2022 Kristel Tänover 625 6311 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 26.05.2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022. a kohtumistel Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022. a kohtumistel. 1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022.a kohtumistel Kiita heaks järgmised ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022.a kohtumisteks: Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsi ettevalmistused 1.1 Eesti toetab EL Nõukogu järelduste vastuvõtmist. Soovime võimalikult ambitsioonikat ja tasakaalukat tulemust Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsil. 1.2 Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsust Euroopa Liidu nimel võetava seisukohtade kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsil. 2. Volituste andmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri asendamine Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel 03.06.2022 2.1 Kiita heaks, et Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Jüri Seilenthal võib asendada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel 3. juunil 2022. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri asendamine Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel 12.-15.06.2022 2.2 Kiita heaks, et Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Jüri Seilenthal võib asendada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel 12.-15. juunil 2022. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär 1  25. mai 2022 Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.-15. juuni 2022. a kohtumistel 3. juunil 2022 toimub Luksemburgis Euroopa Liidu (EL) kaubandusministrite kohtumine. Kohtumisel on plaanis arutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite kohtumise ettevalmistust (12.-15. juuni), Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide (USA) kaubandussuhteid ning Euroopa Liidu ja Hiina suhteid kõrgetasemelise majandusdialoogi kohtumise ettevalmistust. Lisaks on kaubandusministritel võimalik lõunasöögi formaadis mõtteid vahetada Euroopa Liidu kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste hetkeseisu üle. 12.-15. juunil toimuvad Genfis Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumised vahetult enne ja pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsi (MC12). Kohtumistel on kavas heaks kiita nõukogu järeldused ja võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu nimel võetavate seisukohtade kohta WTO ministrite konverentsil. Lisaks esitatakse materjalides ettepanek Vabariigi Valitsusele korraldada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri asendamine Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumistel 03.06.2022 ja ajavahemikul 12.-15.06.2022. Volitus antakse Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektorile Jüri Seilenthalile Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 15 sätestatud ministri asendamise korra alusel. Informatsiooni on EL-i koordinatsioonikogule ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks koondanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna nõunik Meelis Ojassoo ([email protected]) ja lauaülemad Kenneth Kopamees ([email protected]), Aari Lemmik ([email protected]) ja Triinu Pits ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad asekantslerid on Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Andres Rundu ([email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving ([email protected]). WTO 12. ministrite konverentsiga seotud seisukohtade koostamisel on arvestatud Maaeluministeeriumi ja Justiitsministeeriumi tagasisidega. I. Kaubandusministrite nõukogu 1.1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsi ettevalmistused Kaubandusministrid arutavad 3. juunil WTO 12. ministrite konverentsi (MC12) ettevalmistusi. Mullu, 30. novembril – 3. detsembril Genfis toimuma pidanud WTO 12. ministrite konverents (MC12) lükati koroonapiirangute tõttu edasi ja see toimub 12.-15. juuni 2022. Kõigi WTO liikmete esindajatest koosnev ministrite konverents on WTO kõrgeim täitevvõimu organ, mis koguneb iga kahe aasta tagant. Viimati toimus konverents 10.-13.12.2017 Argentiinas Buenos Aireses. Ministrite konverents on volitatud tegema otsuseid liikmete nõudmisel kõigis küsimustes mistahes mitmepoolse kaubanduslepingu alusel. Läbirääkimised liiguvad Genfis aeglaselt ja pole selge, milliseid tulemusi on võimalik enne ministrite konverentsi saavutada. Läbirääkimisi on mõjutanud ka Venemaa sõda Ukraina vastu, sest WTO täisliikmena osaleb Venemaa ka kõigil WTO mitmepoolsetel läbirääkimistel. Venemaa võimalik lahkumine WTO- st ei muudaks ministrite konverentsi kontekstis läbirääkimiste käiku, sest Venemaal püsiks liikmestaatus veel 6 kuud peale WTO-st välja astumist. Vaatamata keerulisele olukorrale jätkab Euroopa Liit jõupingutusi, et saavutada kompromisse peamistes läbirääkimisfailides. WTO-s jätkuvad kõnelused neljas peamises mitmepoolses läbirääkimiste valdkonnas: kahjulike kalandustoetuste vähendamine, põllumajandusläbirääkimised, kõnelused WTO reformi ja 1 intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights e TRIPS) seotud teemadel. Eesti jaoks on WTO tõhususe tagamine strateegiline põhihuvi ja me toetame kõiki EL-i jõupingutusi, mis sellele kaasa aitavad. Meie jaoks on oluline lõpetada kõnelused kahjulike kalandustoetuste vähendamiseks, heaks kiita ministrite deklaratsioon kaubanduse ja tervishoiu valdkonnas, saavutada edasiminek põllumajanduskõnelustel ja e-kaubanduse kõnelustel. Lisaks toetame EL-i jõupingutusi WTO reeglite ajakohastamiseks ja kaubanduspoliitika järelevalve tõhustamiseks. Samuti on Eesti seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS) sätestatud paindlikkused on üldiselt piisavad koroonapandeemiale reageerimiseks. Siiski oleme valmis arutama ka kõiki uusi pragmaatilisi ettepanekuid, mis aitavad kaasa peaeesmärgi – võrdne juurdepääs vaktsiinidele – tagamisele. 12.-15.06.2022 toimuvatel kaubandusministrite kohtumistel kiidavad kaubandusministrid heaks nõukogu järeldused enne ja pärast WTO 12. ministrite konverentsi. 15. juunil toimuval nö järelkohtumisel kiidavad kaubandusministrid plaanide kohaselt heaks nõukogu järeldused pärast ministrite konverentsi lõppu tulemuste kinnitamiseks ja komisjoni hinnanguga nõustumiseks saavutatud tulemuste osas. Järelduste kavandis, mis kiidetakse heaks enne WTO 12. ministrite konverentsi algust, kinnitatakse, et Euroopa Liit on pühendunud avatud ja reeglitel põhinevale multilateraalsele kaubandussüsteemile, mille keskmes on kaasajastatud WTO. Järeldustes tuletatakse meelde varasemaid Nõukogu ühisavaldusi Venemaa Föderatsiooni poolt Valgevene toel Ukraina vastu peetava sõja kohta. Samuti hindab Euroopa Liit, et juriidiliselt mittesiduvaid tulemusi on oodata 4 valdkonnas: võib oletada heakskiitu ministrite tervise ja kaubanduse deklaratsioonis, avatud ja prognoositava põllumajandus- ja toidukaubanduse ühisavalduses, väikeste majanduste integreerimises üldisesse kaubandussüsteemi ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete deklaratsioonis. Täiendav informatsioon nõukogu järelduste kohta on esitatud asutusesiseseks kasutamiseks eraldi dokumendis. Lisaks annavad kaubandusministrid 12.06 EL nõukogu otsusega mandaadi Euroopa Komisjonile osaleda EL-i nimel eesolevatel WTO läbirääkimistel. Otsus hõlmab 15 kohtumise lõpus tehtavat otsust, mh kalandustoetuste, kaubanduse ja tervishoiu, intellektuaalomandiga seotud meetmete, põllumajanduse, kaubanduse ja toiduga kindlustatuse, vähim arenenud riikide ning eri- ja diferentseeritud kohtlemise, teatiste ja kaubandusprobleemide valdkondades. Kahjulikud kalandustoetused: Eesti ja Euroopa Liidu jaoks on oluline lõpetada kõnelused kahjulike kalandustoetuste vähendamiseks. Euroopa Liit peaks kokkulepitud tulemust toetama arvestades, et lepe ei ohusta Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi raames kokku lepitut. Kaubandus ja tervishoid: arutelud kaubanduse- ja tervisealgatuse teemal algasid WTO-s 2020. aastal. Selle eesmärgiks on suurendada WTO liikmete vastupanuvõimet praeguse ja tulevaste pandeemiate vastu. Eesti ja Euroopa Liit pooldavad algatust ja toetavad võimalikku tulemust ekspordipiirangute vähendamise, kaubandust soodustavate meetmete ja läbipaistvuse suurendamise osas. Läbirääkimised intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS) seotud teemadel: läbirääkimised on osa aruteludest, kuidas multilateraalne kaubandussüsteem saab parandada ülemaailmset juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele ja ravimitele. Eesti nõustub, et 2 Euroopa Liit lähtub Maailma Kaubandusorganisatsiooni 12. ministrite konverentsil põhimõttest, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS) sätestatud paindlikkused on üldiselt piisavad koroonapandeemiale reageerimiseks. Siiski oleme valmis arutama ka kõiki uusi pragmaatilisi ettepanekuid, mis aitavad kaasa peaeesmärgi – võrdne juurdepääs vaktsiinidele – tagamisele. Vajadusel on Euroopa Liidul võimalik siiski paindlikkuse huvides kaaluda ettepanekuid, mille eesmärk on tõhustada või lihtsustada TRIPS lepingus sätestatud võimaluste kasutamist rahvatervisega seotud erakorraliste asjaolude korral. Kaubandus ja toiduga kindlustatus: arutelud kaubanduse ja toiduga kindlustatuse teemal on pikka aega olnud WTO päevakorras, kuid Venemaa sõja tõttu Ukrainas on teema muutunud veelgi olulisemaks. Eesti ja Euroopa Liit toetavad MC12-l tulemust, mis oleks kooskõlas avatud ja prognoositavat põllumajandus- ja toidukaubandust käsitleva ühisavaldusega.1 Põllumajandus: põllumajanduses loodetakse jõuda kokkuleppele 8 valdkonnas ja kõik põllumajanduslepped on EL jaoks juriidiliselt siduvad: läbipaistvuse parandamine, omamaised toetused, toiduga kindlustatuse riiklikud laovarud (PSH), ekspordipiirangud, ekspordikonkurents, turule juurdepääs, arengumaade erikaitsemehhanism (SSM), puuvill. Võttes arvesse läbirääkimiste hetkeseisu, näib kõige realistlikum tulemus olevat kokkulepe läbipaistvuse suurendamise algatuse osas, kuid ka Maailma Toiduprogrammi ettepaneku osas vabastada nende humanitaarabina mõeldud toidusaadetised ekspordikeeldudest ning – piirangutest ja leppida kokku konkreetsetes tööprogrammides järgmiseks WTO ministrite konverentsiks (MC13). Euroopa Liidu liikmesriigid on nõus, et ministrite konverentsi tulemus peaks olema asjaolusid arvesse võttes võimalikult ambitsioonikas ja tasakaalus. Eesti saab läbirääkimiste hetkeseisu arvestades laiaulatusliku leppe üldise sõnastusega nõustuda. Vähim arenenud riikide eri- ja diferentseeritud kohtlemine (SDT): eri- ja diferentseeritud kohtlemist käsitlevate sätete üle peetavad läbirääkimised võivad täpsustada olemasolevaid sätteid või anda vähim arenenud riikidele ja teistele haavatavatele WTO liikmetele täiendavaid eri- ja diferentseeritud kohtlemisi. Arvestades valdkonna tähtust, peab Euroopa Liit oluliseks võimalikku tulemust toetada. Teatised. Euroopa Liit on teinud ettepaneku WTO lepingute kohaste teatamisnõuete täitmise parandamise korra kohta, pidades silmas vajadust parandada läbipaistvust. Läbirääkimised käivad ja Euroopa Liit peaks kokkulepitud tulemust toetama. Eesti toetab Euroopa Liidu vastavaid ettepanekuid. Kaubandusprobleemid. Euroopa Liit on teinud ettepaneku tõhustada WTO nõukogude ja komiteede tööd. Ettepanek sisaldab plaani, kuidas parandada WTO komiteede jt organite koosolekute korraldamist ja kuidas lahendada riikide kaubandusmuresid WTO organite koosolekutel. Ettepaneku laiem eesmärk on tagada WTO regulaartöö töögruppide suurem läbipaistvus, tõhusamini ettevalmistatud koosolekud ja koosolekute tulemuslikkus. Läbirääkimised käivad ja Euroopa Liit peaks toetama kokkulepitud tulemust. Eesti toetab Euroopa Liidu vastavaid ettepanekuid. Vabariigi Valitsuse seisukohad:  Eesti toetab EL Nõukogu järelduste vastuvõtmist. Soovime võimalikult ambitsioonikat ja tasakaalukat tulemust Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsil. 1 https://www.eeas.europa.eu/delegations/world-trade-organization-wto/joint-statement-open-and-predictable- trade-agricultural_en?s=69 3  Eesti toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsust Euroopa Liidu nimel võetava seisukohtade kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsil. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021 istungil heaks kiidetud ja Riigikogu 25. novembri 2021. a väliskomisjonis heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 29. novembri – 3. detsembri 2021. aasta kohtumistel; Lisaks lähtub Eesti Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021 heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta; Eesti lähtub WTO e-kaubanduse arutelus Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. aasta istungil heaks kiidetud ning Riigikogu väliskomisjoni 11. juuni 2019. aasta istungil toetatud seisukohtadest. 1.2. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubandussuhted Kaubandusministrid arutavad 3. juunil EL–USA kaubandussuhete hetkeseisu ja 15.-16. mail 2022 toimunud EL–USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu (Trade and Technology Council e TTC) tippkohtumise järelmeid. 15.-16. mail 2022 Pariisi lähistel toimunud teisel kaubandus- ja tehnoloogianõukogu tippkohtumisel võeti vastu ühisavaldus, mis kätkes transatlantilise koostöö tihendamist ja ühiseid väärtusi, Ukraina igakülgset abistamist, ettevõtete ja töötajate huvide edendamist, ühiste kaubandushuvide kaitsmist, WTO reformi, uusi tehnoloogiaid ja tehisintellekti, tehnoloogiastandardite koordineerimist, investeeringute sõelumist, usaldusväärseid ja kerksaid tarneahelaid, IKT taristut, ekspordikontrolli ja jätkusuutlikku ning kliimaeesmärke järgivat kaubanduspoliitikat. Maikuise TTC ühisavaldusega loodi AI-teemaline alatöögrupp, tehnoloogiastandardite alase infovahetuse mehhanism (Strategic Standardization Information Mechanism), kolmandates riikides ühendatuse finantseerimise töövoog (mis edendab Global Gateway ja Build Back Better Worldi rakendamist), väärinfoalane poliitikadialoog ja sotsiaalpartneritega koordineerimist toetav Trade and Labor Dialogue formaat. Järgmine kaubanduse- ja tehnoloogiakomitee kohtumine on kavandatud 2022. aasta lõpuks. Eesti seisukohast oli seekordne TTC tulemuslik. Meie peamised huvid TTC raamistikus - transatlantiline usaldusväärse ühendatuse partnerlus ning tihe regulatiivne koostöö andmehalduse, küberturvalisuse ja kaubanduse vallas - said ühisavalduses vastava valdkonna prioriteetsete eesmärkidena esile toodud ja edasised tegevused paika pandud. Kuigi Eesti näeks meelsasti EL-USA transatlantilise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taaskäivitamist, ei olnud seekordsel TTC kohtumisel see teemaks. Samas võeti selge suund vastastikkuste kaubandustõkete minimeerimisele ja kaubandussuhete elavdamist toetavatele tegevustele. ELi–USA kaubandussuhe on kaupade, teenuste ja investeeringute lõikes jätkuvalt maailma suurim ja tähtsaim. Eestile on USA oluline kaubanduspartner, toetame igati ELi–USA kaubandussuhete laiapindset tihendamist. Sellele on aidanud kaasa EL-USA kaubandussuhetes alates 2021. a toimunud pingelangus: loodi uus koostööformaat TTC, peatati vastastikku kehtestatud Airbusi–Boeingi tariifid (5 aastaks) ning terase- ja alumiiniumitariifid (2 aastaks). 08.10.2021 liitus Eesti OECD globaalse maksureformi kokkuleppega, mis koosneb kahest sambast (digimaks ja ettevõtete tulumaksu miinimummäär). 4 Jätkuvaks pingeallikaks EL ja USA vahel on juba pikalt laual olnud teemad nagu USA sanktsioonid Kuuba ja Iraani vastu, samuti USA plaan elektrisõidukeid subsideerida ja tendents riigihangetel USA ettevõtteid soosida (Buy American). Viimase aja positiivne areng oli 25. märtsil 2022 avaldatud teade EL ja USA põhimõttelise kokkuleppe saavutamisest atlandiülest andmete edastamist hõlbustava andmekaitseraamistiku väljatöötamiseks. Töös olev raamistik kannab koondnimetust Trans-Atlantic Data Privacy Framework ja see asendaks varasemat Privacy Shield´i. USA võtab selle instrumendiga kohustuse andmeid tõhusamalt kaitsta. Eestile on oluline isikuandmete töötlemise toimingutes kiirelt õigusselguse saavutamine ning laiemalt andmete piiriülese liikumise soodustamiseks regulatiivse koostöö tihendamine. Eesti põhisõnumid:  Ameerika Ühendriigid on jätkuvalt meie võtmepartner nii poliitilises kui ka majandussfääris. Eesti toetab EL-USA kaubandussuhetes ebavajalike kaubandustõkete kõrvaldamist ja transatlantilise vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taaskäivitamist.  Tervitame hiljutise TTC tippkohtumise ühisavalduses väljendatud terviklikku lähenemist EL-USA kaubandussuhete edendamisele.  Eesti tunnustab ühisavalduses esile toodud igakülgset toetust Ukrainale, seda nii kaubandusmeetmete kui ka investeeringute valdkonnas. Tervitame edasiliikumist TTC aruteludes kesksel kohal olnud usaldusväärse ühendatuse teemal, mis kajastus nii turvaliste tarneahelate tagamisele suunatud tegevustes kui ka EL-USA tehnoloogia- ja keskkonnastandardite alase koostöö tihendamises. Positiivne on patiseisust väljatulek Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO reformimisel ja otsus teemaga edasi liikuda.  Kokkuvõttes on kaubandus- ja tehnoloogianõukogu oluline formaat positiivse transatlantilise suhte edendamiseks: Eesti vaates oli maikuine tippkohtumine sisukas, ühisavalduses kokkulepitu loob hea aluse jätkutegevusteks.  Eesti vaatest peame järgmise sammuna TTC raamistikus liikuma jõudsalt edasi transatlantilise usaldusväärse ühendatuse partnerluse poole ning edendama regulatiivset koostööd andmehalduse, küberturvalisuse ja kaubanduse osas. Selleks kutsume ministreid osalema oktoobris toimuval Tallinn Digital Summit kohtumisel, kus need teemad päevakorral on. Ootame jõudsat edasiminekut ühisavalduses kokkulepitus juba järgmiseks TTC tippkohtumiseks 2022. aasta lõpus. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 2. detsembril 2021 heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2022–2023; Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021 heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta; Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 6. mail 2021 heaks kiidetud ja Riigikogu väliskomisjonis 7. mail 2021 toetatud Eesti seisukohtadest 10. mail 2021 toimunud välisasjade nõukogu istungi transatlantiliste suhete päevakorrapunkti kohta; Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 11. juunil 2020 heaks kiidetud ja Riigikogu väliskomisjonis 11. juunil 2020 toetatud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu välisministrite 15. juuni 2020 mitteametlikuks videokonverentsiks, mis hõlmasid Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhteid. 5 1.3. Euroopa Liidu ja Hiina kõrgetasemelise majandusdialoogi kohtumise ettevalmistamine Kaubandusministrid arutavad 3. juunil Euroopa Liidu ja Hiina kahepoolsete suhete seisu ning kõrgetasemelise majandusdialoogi kohtumise ettevalmistust. Hiina on EL jaoks oluline partner globaalsetes teemades nagu keskkond, kliima ja ka majandus. Hoolimata Hiina varjamatust eemaldumisest nii demokraatiast kui turumajandusest ei ole majanduslik eraldumine (decoupling) võimalik ning nähtavas perspektiivis jätkab EL majandussuhetes Hiinaga tasakaalu püüdmist maksimaalse positiivse hõlmamise ning oma väärtuste ja majanduse kaitsmise vahel. Kontekstiks on Hiina suhe Venemaaga ja EL poolt vajadus rõhutada agressori majandusliku toetamise vastuvõetamatust. EL-Hiina kõrgetasemeline majandusdialoog (High-Level Trade and Economic Dialogue, HED) sai alguse 2008 ja on pakkunud regulaarset (toimunud üle 1-3 a) võimalust oluliste kahepoolsete ja globaalsete kaubandus-, investeeringute ja majandusküsimuste arutamiseks, enamasti EL poolt komisjoni kaubanduse asepresidendi ja Hiina poolt asepeaministri tasemel. Kitsamalt valdkondlikke dialoogiformaate on EL ja Hiina vahel palju, majanduse ja kaubanduse küsimustes nt hangete, riigi omanduses ettevõtete, kohustusliku tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi õiguste kaitse, kestliku metsanduse ja puidukaubanduse teemadel. HED kohtumine võib toimuda 2022. a juuni jooksul, kuid kindlat aega pole kokku lepitud. Hiina üha jõulisem positsioon maailmas ja tema roll globaalteemadel tingib vajaduse EL ühtsete sõnumite esitamiseks ja ühise poliitika tugevdamiseks Hiina suunal. Paraku on viimase aasta jooksul liikmesriikide vahelise konsensuse puudumise tõttu olnud takistatud Hiina-kriitiliste avalduste ja muude dokumentide vastuvõtmine, s.h uued Hongkongi järeldused, EL avaldused Hongkongi valimiste teemal ja ÜRO PA 3. komitee EL avalduse Hiina kriitika. Hiina jätkab ka avatud turgude ja võrdse kohtlemise osas võetud kohustuste ignoreerimist kaubandussuhetes ELga, sh Leedu survestamine, põhjendamatud tehnilised kaubandustõkked, ka siin on EL poolse vastuse võtmeks ühtsed sõnumid ja tegutsemine. EL-Hiina liidrite kohtumised toimuvad formaadis EL institutsioonide juhid ja Hiina poolt president ja/või peaminister, viimane selline toimus 1.04.2022. Üheks põhiteemaks kohtumisel oli Venemaa Ukraina-vastane agressioon, mida Hiina pole hukka mõistnud. Läbimurdeid olulistes küsimustes kohtumisel ei sündinud. Eesti seisukoht on, et esimesel võimalusel tuleks korraldada 27+1 formaadis tippkohtumine. Aprillis 2022 toimus Brüsselis ka kolmas EL-US dialoog Hiina teemal. 2022 sügisel toimub Hiinas kommunistliku partei kongress, millelt oodatakse president Xi kolmanda ametiaja kehtestamist. Kongressi eel on nii majandus- ja sisepoliitikas kui välissuhete kajastamises näha Hiina karmikäelisi püüdlusi näidata režiimi edukust ja peita vastuolusid. Rahvusvahelistes organisatsioonides on Hiina teinud järjepidevat tööd, et saada ÜRO süsteemis ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides võtmekohti ning mõjutada neid endale sobilikus suunas, s.h katsed organisatsioonide või nende üksuste Hiinasse üleviimisel. Hiina juhib rohkemat arvu ÜRO olulisi agentuure kui ükski teine riik. Samuti on Hiina tulnud välja mitmete algatustega (globaalne arenguinitsiatiiv, globaalne andmekaitse initsiatiiv), mille eesmärgiks on Hiina õigusnormide ja keelekasutuse universaalne kasutuselevõtt. Eesti põhisõnumid:  EL 2019. a kokkulepitud käsitlus Hiinast kui partnerist, majanduslikust konkurendist ja süsteemsest rivaalist on osutunud õigustatuks. Hiina valitud suund võib paraku kaasa tuua 6  rohkem väljakutseid kui võimalusi. EL väärtused peaks saama EL-Hiina suhete keskmeks nagu ütles EP 16. septembri 2021. aasta uue EL Hiina-strateegia teemaline resolutsioon.  Oma huvide kaitseks on vajalik EL ühtsus suhetes Hiinaga, ainult koos suudame Hiina esitatavatele väljakutsetele vastu astuda. Neist suurimate seas on praegu Hiina joondumine Venemaaga – peame veenvalt näitama, et agressori sõjaline või majanduslik toetamine ei ole Hiinale kasulik.  Hiina varjamatu eesmärk on kasvatada teiste riikide majanduslikku sõltuvust, tuua oma autokraatlikke väärtusi ja norme rahvusvahelisse suhtlusse ning kujundada ümber reeglitepõhist maailmakorda. Selle eest peab EL end kaitsma siseturu tugevdamisega, demokraatlike ja samameelsete riikide vahelise koostöö ning vajadusel ühepoolsete kaitsemeetmetega. EL peab suutma end kaitsta ka otsese majandusliku survestamise eest, ka siin on võtmetähtsusega koostöö ja kogemuste vahetamine partnerriikidega, sh Hiina naabritega, ning suhete tihendamine ka teiste regioonidega (nt Ladina-Ameerika, Aafrika) vältimaks nende ühekülgset majanduslikku sõltuvust Hiinast Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 2. detsembril 2021 heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2022–2023; Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021 heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta; 1.4. Euroopa Liidu kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste hetkeseis ja olemasolevate vabakaubanduslepingute rakendamine Euroopa Komisjon annab 3. juunil ülevaate EL-i vabakaubanduslepingute läbirääkimiste hetkeseisust ja olemasolevate vabakaubanduslepingute rakendamisest. Kuigi käimas on palju läbirääkimisi, on mitmed neist takerdunud. 29. juunil 2019 jõuti 20 a kestnud läbirääkimiste järel poliitilise kokkuleppeni Mercosuri (s.o Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) vabakaubanduslepingu osas. Mitmele EL liikmesriigile ei ole olemasoleval kujul lepingu allakirjutamine siiski vastuvõetav ja seetõttu pole lepinguga edasi liigutud, mõningane lootus järgmisteks sammudeks on 2022. aasta teisel poolel. 2018. a jõuti Mehhikoga põhimõttelise kokkuleppeni 2000. a pärineva assotsiatsioonilepingu (Global Agreement) kaubandusosade uuendamiseks, edasiliikumiseks tuleks kokku leppida osadeks jaotamises, mis võimaldaks kaubandusosa jõustada eraldi. Tšiili vabakaubanduslepingu uuendamise läbirääkimised lõppesid 2021. a lõpus, vahetult enne Tšiilis toimunud valimised, järgmisi samme loodame 2022. teisel poolel. 8. mail 2021. a lepiti 27+1 tippkohtumisel Indiaga kokku vabakaubanduslepingu läbirääkimiste taaskäivitamine, EL esitas 2022. a märtsis Indiale lepingu tekstide kavandid. Tuneesiaga algasid laiaulatusliku kaubanduslepingu (DCFTA) läbirääkimised 2015. a, neljas ja seni viimane läbirääkimisvoor toimus 2019. a kevadel. Indoneesiaga alustati läbirääkimisi 2016. a, üheteistkümnes ja seni viimane läbirääkimisvoor toimus 2021. a sügisel. Austraaliaga algasid läbirääkimised 2018. a, 12. ja seni viimane läbirääkimisvoor toimus 2022. a kevadel. Uus-Meremaaga algasid läbirääkimised 2018. a, 12. ja viimane läbirääkimisvoor toimus 2022. a kevadel. Aserbaidžaaniga algasid läbirääkimised 2017. a, seitsmes ja seni viimane läbirääkimisvoor toimus 2019. a kevadel. Usbekistaniga algasid läbirääkimised uue lepingu (Enhanced Partnership and Cooperation Agreement ehk EPCA ) sõlmimiseks 2018. a, üheksas ja seni viimane läbirääkimisvoor toimus 2021. a sügisel. Malaisiaga algasid läbirääkimised 2010. a, seitsmes läbirääkimisvoor toimus 2012. a, mille järel peatati läbirääkimised Malaisia palvel. Ida- ja Lõuna Aafrika riikidega (s.o Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe) algasid majanduspartnerlusleppe süvendamise 7 läbirääkimised 2019. a sügisel, viies ja seni viimane läbirääkimisvoor toimus 2021. a suvel. Jaapaniga jõustus vabakaubandusleping 2019. a alguses, regulaarselt kohtuvate kaubanduskomiteede soovitusel on lepingusse tehtud väikeseid tehnilisi muudatusi. Koreaga jõustus vabakaubandusleping 2015. a lõpus, regulaarselt kohtuvad kaubanduskomiteed räägivad läbi näiteks halduskoostöö peatüki kohendamist. Kanada kaubanduslepet (Comprehensive Economic and Trade Agreement e CETA) jõustatakse ajutiselt 2017. a sügisest, sest kõik EL-i liikmesriigid pole lepingut ratifitseerinud, regulaarselt kohtuvad kaubanduskomiteed räägivad läbi näiteks arhitektide kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkulepet. Türgiga kehtib tolliliit 1995. a lõpust, mille moderniseerimiseks ja laiendamiseks on kummagi poole põhimõtteline nõusolek, kuid läbirääkimised pole alanud. EL kaubanduslepingute jõutamise ja rakendamise vallas on koostöö viimase paari aasta jooksul tihedamaks läinud. Euroopa Komisjon on edukalt käivitanud uusi infovahetusplatvorme (Access2Markets, Single Entry Point), mida liikmesriigid kasutavad, samuti on liikmesriigid tihendanud koostööd EL delegatsiooni ja huvigruppidega. Eesti põhisõnumid:  Eesti peab oluliseks kõigi käimasolevate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste kiiret ja tulemuslikku lõpetamist.  Eesti toetab Euroopa Liidu olemasolevate vabakaubanduslepingute tõhusamat jõustamist ja rakendamist, sh teavitustöö tegemine ja lepingute kestliku arengu peatükkide rakendamise jälgimine.  Eesti toetab võrdsete võimaluste ja EL-i liikmesriikide ühtse kohtlemise tagamist kolmandate riikide turgudel. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuses 29. aprillil 2021. a heaks kiidetud ning 10. mail 2021 Riigikogu majanduskomisjonis ja 14. mail 2021 Riigikogu väliskomisjonis toetatud seisukohtadest komisjoni teatise „Kaubanduspoliitika läbivaatamine: avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ kohta. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2015. aasta istungil heaks kiidetud ning Riigikogu väliskomisjoni 24. novembril 2015. aasta istungil toetatud seisukohtadest, mis käsitlevad Euroopa Liidu pooleliolevaid kaubanduslepinguid (Mercosur, Austraalia, Uus- Meremaa, Mehhiko, Tšiili). Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2015. aasta istungil vastu võetud ning Riigikogu väliskomisjoni 16. aprilli 2015. aasta istungil toetatud seisukohtadest, mis käsitlevad koostööd Ladina-Ameerika riikidega. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. aasta istungil heaks kiidetud ning Riigikogu väliskomisjoni 12. detsembri 2011. aasta istungil toetatud seisukohtadest, mis käsitlevad Euroopa Liidu pooleliolevaid kaubanduslepinguid (Tuneesia). II. Volitused 2.1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri asendamine Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel 03.06.2022 Välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel on ELi liikmesriigid reeglina esindatud kaubandusministri või aseministri või riigisekretäri tasemel. 3. juunil toimuval välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel ei saa osaleda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 8 Andres Sutt ja seetõttu on vajalik anda Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektorile Jüri Seilenthalile volitus teda asendada. Volitus antakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 15 sätestatud ministri asendamise korra alusel. Vabariigi Valitsuse seisukoht:  Kiita heaks, et Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Jüri Seilenthal võib asendada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel 3. juunil 2022. 2.2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri asendamine Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel 12.-15.06.2022 Välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisel on ELi liikmesriigid reeglina esindatud kaubandusministri või aseministri või riigisekretäri tasemel. 12.-15. juunil toimuvatel välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel ei saa osaleda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja seetõttu on vajalik anda Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektorile Jüri Seilenthalile volitus teda asendada. Volitus antakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 15 sätestatud ministri asendamise korra alusel. Kohtumised toimuvad vahetult enne ja pärast 12.- 15.06.2022 toimuval WTO 12. ministrite konverentsi. Olenevalt läbirääkimiste seisust võib EL- i nõukogu eesistujariik otsustada kokku kutsuda ka täiendavaid välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumisi. Vabariigi Valitsuse seisukoht:  Kiita heaks, et Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna peadirektor Jüri Seilenthal võib asendada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite kohtumistel 12.-15. juunil 2022. 9  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 18.05.2022 Kehtib kuni järelduste vastuvõtmiseni EL Nõukogus Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 Teabe valdaja: Välisministeerium Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaubandusministrite 3. juuni ja 12.- 15. juuni 2022. a kohtumistel - AK lisa 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 12. ministrite konverentsi ettevalmistused Järelduste kavandis, mis kiidetakse heaks enne WTO 12. ministrite konverentsi algust, kinnitatakse, et Euroopa Liit on pühendunud avatud ja reeglitel põhinevale multilateraalsele kaubandussüsteemile, mille keskmes on kaasajastatud WTO. Järeldustes tuletatakse meelde varasemaid Nõukogu ühisavaldusi Venemaa Föderatsiooni poolt Valgevene toel Ukraina vastu peetava sõja kohta. Rõhutatakse solidaarsust Ukraina rahvaga ning nõutakse, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks sõjalise agressiooni Ukraina territooriumil, viiks viivitamatult ja tingimusteta välja kõik väed ja sõjalise varustuse kogu Ukraina territooriumilt ning austaks täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Samuti rõhutatakse, et Nõukogu toetab MC12 raames tehtavaid jõupingutusi Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu peetava sõja mõjul süvenenud toiduga kindlustatuse kriisi lahendamiseks. Lisaks rõhutatakse järeldustes vajadust lõpetada kõnelused kahjulike kalandustoetuste vähendamiseks ja et WTO reaktsioon pandeemiale on eelseisva ministeriaali üks olulisemaid küsimusi. Tuletatakse meelde, et WTO reform on üks Euroopa Liidu olulisemaid prioriteete ja et Euroopa Liit peab WTO moderniseerimisprotsessis mängima keskset rolli. Samuti tuletatakse meelde Euroopa Liidu kaassponsoreeritud ettepanekuid teavituste ja kaubandusprobleemide1 kohta ning kutsutakse üles MC12 kohtumisel nendes küsimustes edusamme tegema. Samuti tervitab Nõukogu teenuste omamaise regulatsiooni kõneluste lõpetamist. Lisaks märgitakse, et Nõukogu ootab mitmepoolse e-kaubanduse läbirääkimiste ja intellektuaalse omandi kaitse (TRIPS) moratooriumi pikendamist ning tervitatakse Euroopa Liidu liitumist juriidiliselt mittesiduvate ühisdeklaratsioonide/avaldustega ja avaldatakse komisjonile toetust tulemuste saavutamiseks MC12-l. 1 Teavituste osas on EL WTO-s on teinud ettepaneku WTO lepingute kohaste teatamisnõuete täitmise parandamise korra kohta. Kaubandusprobleemide kohta on EL teinud ettepaneku tõhustada WTO nõukogude ja komiteede tööd.