Kiri

Siseministeerium Teie 27.04.2022 nr 1-6/2514-1 ; SIM/22- [email protected] 0505/-1K Pikk 61 15065, Tallinn Meie 23.05.2022 nr 2-7/2022/3064 Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu osaline kooskõlastamine märkustega Austatud Kristian Jaani Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. MKM ei kooskõlasta eelnõu § 1 punktis 5 sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/784 (edaspidi TCO määrus) artikli 14 lõike 5 väärteokoosseisu kohtuvälise menetleja osas. Eelnõu § 1 punktis 4 täiendatakse infoühiskonna teenuse seadust (edaspidi InfoTS) §-ga 153, mille lõikega 3 sätestatakse väärteokaristused TCO määruse artikli 5 lõigetes 1-3, 5 ja 6, artikli 6 lõikes 3, artiklis 7, 10 ja 11, artikli 14 lõikes 5, artikli 15 lõikes 1 ja artiklis 17 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) InfoTS-i § 153 lõikes 3 sätestatud väärteokoosseisude kohtuväline menetleja. TCO määruse artikli 14 lõikega 5 kehtestatakse veebimajutusteenuse pakkujatele kohustus teavitada viivitamata asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi, kes tegelevad kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega, kui ta saab teadlikuks terroristlikust sisust, millega kaasneb otsene oht elule. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt teostab antud kohustuste täitmise üle riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO). Oleme seisukohal, et TCO määruse rollijaotus peab olema selge ja efektiivne ning vältima pädevuste, kompetentside ja võimekuste killustatust. Eelnevast tulenevalt oleks kõige tõhusam, kui kõiki määruse ühe artikli rakendamisega seotud ülesandeid täidaks üks asutus ning järelevalve ja kohtuvälise menetleja pädevused ei oleks erinevate asutuste vahel jaotatud. Väärteokoosseisude kohtuvälise menetleja määramisel on mõistlik hoida sama jaotust, mis järelevalves, vastasel juhul ei ole rollijaotustel mõtet, sest kompetents ülesandeid täita peaks ikkagi kujunema mõlemas asutuses. TCO määruse artikkel 14 lõike 5 kohtuväline menetleja peaks olema KAPO, kuna järelevalves on see samuti KAPO ülesanne. Teiseks eeldab antud väärteokoosseisu osas kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine hindamist, kas tegemist on terroristliku sisuga, millega kaasneb otsene oht elule. Kuna terroristliku veebisisu tuvastamise ülesanne ning sellest tulenevalt ka vajalik teadmine on eelnõu kohaselt koondatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 teise asutusse, ei ole TTJA-l vajalikku teadmist hinnata, mis on terroristlik sisu, millega kaasneb otsene oht elule. Eelnevast tulenevalt pole TTJA võimeline hindama, kas teenusepakkuja on oma kohustust rikkunud. Otsest ohtu elule kujutavad terrorismi kuriteod on sise- ja julgeolekupoliitika küsimus, mistõttu peaks nende hindamine jääma julgeoleku- või uurimisasutustele. TTJA võib olla kohtuväliseks menetlejaks TCO määruse artikli 5 lõigete 1–3, 5 ja 6, artikli 6 lõike 3, artiklite 7, 10 ja 11, artikli 15 lõike 1 ja artikli 17 rikkumise puhul. Kui järelevalve ja kohtuväline menetlus on ühes kohas, siis on ka teadmised ja kompetents killustamata. Sellisel juhul oleks tagatud ülesannete asutuste vahel jaotamise põhimõte, et TTJA teostab järelevalvet tehniliste meetmete täitmise üle ning KAPO terroristliku veebisisu levitamise üle. MKM kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõu § 1 punktis 4 täiendatakse InfoTS-i §-ga 153, mille lõikega 2 sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 korduva või süstemaatilise rikkumise eest trahvimääraks rahatrahv kuni 4% veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest, kuid vähemalt 40 000 eurot. Juhime tähelepanu, et antud rahatrahvi miinimummäär võib olla ebaproportsionaalselt kõrge ning koormata ebamõistlikult mikro- ja väikeettevõtjaid, kellele on suur halduskoormus ööpäevaringse valmisoleku tagamine eemaldamiskorralduste väga lühikese ajaraami jooksul täitmiseks (1 tund kuni 13 tundi). Ühtlasi ei ole selge, miks on antud juhul rahatrahvi miinimummäära kehtestamine põhjendatud, kuna rakendatavast TCO määrusest taolist kohustust ei tule. TCO määruse artiklis 18 lõikes 3 on sätestatud üksnes maksimummäär, kohustades liikmesriike tagama, et teatud kohustuste süstemaatilise või korduva eiramise korral rakendatakse rahalist karistust, mille summa on kuni 4 % veebimajutusteenuse pakkuja eelmise majandusaasta kogukäibest. Miinimummäära kehtestamine ei võta arvesse TCO määruse artiklis 18 lõikes 1 karistuste määramisele kehtestatud põhimõtteid, mille kohaselt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ega võimalda arvesse võtta veebimajutusteenuse pakkuja laadi ja suurust, eelkõige seda, kas ta on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja. Rahatrahvi miinimummäär võib olla ebaproportsionaalne ka põhjusel, et käesoleva paragrahvi lõike 1 rikkumiste korral on maksimaalne võimalik rahatrahv kuni 40 000 eurot. Nii on TCO määruse artikli 3 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 4 lõigetes 2 ja 7 sätestatud nõuete ühekordse täitmata jätmise eest määratava rahatrahvi maksimaalne suurus sama kui antud artiklites sätestatud nõuete süstemaatilise või korduva täitmata jätmise eest määratava rahatrahvi minimaalne suurus. Eelnõu § 1 punkti 4 osas märgime veel, et pole jälgitav, kas väärteokoosseisude puhul on ette nähtud vaid juriidilise isiku vastutus või on mõeldud hõlmata ka füüsilisi isikuid. Teeme ettepaneku lisada väärteokoosseisude puhul nii füüsilise kui ka juriidilise isiku vastutus. TCO määruse artikkel 2 punkti 1 kohaselt on veebimajutusteenuse pakkuja isik, kes pakub infoühiskonna teenuseid. Seega võivad TCO määruse kohaselt veebimajutusteenuste pakkujateks olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. 2. Soovitame eelnõu ettevalmistajal tungivalt kaaluda, kas eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud korrakaitse erimeetmed võimaldavad pädevatel korrakaitseorganitel TCO määruse nõuete täitmise üle tõhusa järelevalve teostamist. InfoTS § 13 annab korrakaitseorganitele pädevuse riikliku järelevalve teostamiseks kasutada korrakaitseseaduse (KorS) §-s 30 sätestatud korrakaitse erimeetmeid ehk isikut küsitleda ja nõuda dokumente. Sätestatud erimeetmed ei anna korrakaitseorganitele õigust siseneda veebimajutusteenuse pakkuja äriruumidesse või vaadata läbi tehnoloogiat, mida veebimajutusteenuse pakkuja enda teenuse osutamiseks kasutab. Antud erimeetmete kasutamine võib olla vajalik juhul, kui veebimajutusteenuse osutaja teatab, et ta ei saa eemaldamiskorraldust täita vääramatu jõu tõttu ning KAPO-l tekib 2 (3)  vajadus kontrollida, kas veebimajutusteenuse pakkuja poolt avaldatud tehnilised või operatiivsed põhjused tegelikkuses esinevad. Eelnõus ei nähta TTJA-le riikliku järelevalve teostamiseks TCO määruse üle ette täiendavate korrakaitse erimeetmete kasutamise pädevust. TTJA on seisukohal, et KorS § 30 sätestatud küsitlemise ja dokumentide nõudmise õigus ei võimalda kontrollida veebimajutusteenuse pakkuja erimeetmete praktikas rakendamist, näiteks pääseda ligi veebimajutusteenuse pakkuja infosüsteemidele kontrollimaks teenusepakkuja võetud tehniliste meetmete toimimist. Veebimajutusteenuse pakkuja infosüsteemis algoritmide kontrollimise võimaluseta ei pruugi TTJA riikliku järelevalve asutusena saada tuvastada, kas teenusepakkuja võetud meetmed on proportsionaalsed ja kas tagatud on täpsus ja kindlus vältimaks materjali eemaldamist, mis ei ole terroristlik sisu. Seetõttu on TTJA seisukohal, et TCO määruse nõuete täitmise üle tõhusa järelevalve teostamiseks tuleks TTJA-le anda täiendav pädevus KorS §-des 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetmete kasutamiseks. Veebimajutusteenuse pakkuja infosüsteemidega tutvumiseks on vaja siseneda teenusepakkuja valdusesse ning vaadata läbi valdus ja selles olevad vallasasjad (tehnilised seadmed, mis võimaldavad juurdepääsu infosüsteemidele). Lisaks soovitame eelnõu § 1 punktis 3 mõiste „riiklikku järelevalvet teostav asutus“ asemel kasutada mõistet „pädev korrakaitseorgan“, mis on spetsiaalselt riikliku järelevalve pädevuse olemasolu tähistav mõiste (vt KorS § 6). 3. Teeme ettepaneku ka eelnõu struktuuri osas täiendada § 1 punktis 1 infoühiskonna teenuse seadust § 51 asemel §-ga 121 eelnõus toodud sõnastuses. Antud paragrahv käsitleb valitsusasutuste pädevusi ja ülesandeid, sätestades eemaldamiskorralduste andmiseks ja kontrollimiseks pädeva järelevalveasutuse ning seirekohustuse täitmiseks pädeva asutuse. Antud paragrahv ei reguleeri sisuliselt infoühiskonna teenuspakkujate suhtes kehtivaid nõudeid. Seetõttu sobiks antud paragrahv õigussüstemaatiliselt pigem seaduse lõpuossa, kus käsitletakse seaduse rakenduslikke küsimusi, nagu järelevalve teostamise korraldus ja vastutus seaduse rikkumise eest. 4. Eelnõu seletuskirja punktis 7 teeme ettepaneku sõnastada TTJA seaduse rakendamisega seotud kulud järgmiselt: „Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. TTJA hakkab teostama riiklikku järelevalvet TCO määruses sätestatud meetmete üle, mis puudutavad terroristliku sisu levitamist tõkestavaid tehnilisi nõudeid, sisu säilitamist ja aruandluskohustust, mistõttu kaasneb sellega asutusele töökoormuse tõus. Tulenevalt eeltoodust on TTJA-l vajadus 1. täiendava ametikoha loomiseks alates 2023. aastast, ametikohakuluga 50 000 eurot aastas. TTJA-l ja MKM-i valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest. TCO määrusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud vajadus on lisatud riigi eelarvestrateegia 2023–2026 lisaeelarve taotlusesse.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Maarja Mere, [email protected] 3 (3)