Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded

MÄÄRUS 23.05.2022 nr 42 Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 331 lõike 6 alusel. § 1. Mõisted Käesolevas määruses on mõõtmise ja mõõtevahendiga seotud mõisteid kasutatud mõõteseaduse tähenduses. § 2. Üldsätted (1) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatakse taadeldud või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. (2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse mõõtevahendit vastavalt õigusaktis, tüübihindamistunnistuses, tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohases standardis või tehnilises spetsifikatsioonis ette nähtud nõuetele. § 3. Nõuded mõõtevahendi metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduurile (1) Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme, pooltoote, aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmiseks kasutatava mõõtevahendi lubatud veapiirid peavad vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Aktsiisikauba mõõtmistel lisas nimetamata mõõtevahendiga peavad kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused tagama mõõteprotsessi tulemuse lõikes 2 nimetatud täpsustasemel. (2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused ja mõõtemetoodika peavad tagama mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse järgmised väärtused: 1) vedeliku koguse mõõtmisel ±0,7 protsenti mõõtetulemusest; 2) kaalukauba koguse mõõtmisel ±0,3 protsenti mõõtetulemusest; 3) tükikauba koguse mõõtmisel ±0,001 protsenti mõõtetulemusest; 4) vedelgaasi ja mootorivedelgaasi koguse mõõtmisel ±1,2 protsenti mõõtetulemusest; 5) maagaasi, mootorimaagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel mõõtevahendi määruse lisas määratletud väikseima piirvea kahekordne väärtus. (3) Aktsiisikauba mahuühikus mõõdetud kogus teisendatakse: 1) sajaprotsendilise etanooli mahule temperatuuril 20 °C; 2) vedelkütuse mahule temperatuuril 15 °C; 3) maagaasi ja mootorimaagaasi mahule temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,325 kPa (1,01325 baari). (4) Mõõtemahuti ja püsitorustiku ümberkalibreerimine tehakse: 1) statsionaarsel mõõtemahutil ning selle juurde kuuluval ja laadimissõlmi ühendaval püsitorustikul iga viieteist aasta järel; 2) laeva-mõõtemahutil iga kaheteist aasta järel; 3) liikuval mõõtemahutil, mis on püsivalt paigaldatud sõidukile, iga viie aasta järel; 4) kui muutuvad mõõtemahuti geomeetrilised omadused. (5) Aktsiisikauba mõõtmiseks kohustatud isik tagab mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastava dokumentatsiooni kättesaadavuse. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.05.2022 määrus nr 42 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded “ Lisa Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid Mõõdetav füüsikaline suurus; Lubatud veapiirid või täpsusklass mõõtevahendi liik I Alkoholi ja selle valmistamiseks kasutatud toorme koguse mõõtmine 1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5 mõõtesüsteemid vedeliku koguse mõõtmiseks; sh enne 30.10.2006 riigisisese ±0,5% mõõdetud kogusest tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud); trummel- alkoholimõõturid 2. Mahumõõdud (mõõdunõud) 5–200 l ±0,2% nimimahust 3. Alkoholomeeter (mahukontsentratsiooni I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,05 areomeeter) mahukontsentratsiooni % I klassil; ±0,1% II ja III klassil) 4. Alkoholi areomeeter I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,1 mg/cm3 I klassil; ±0,2 mg/cm3 II ja III klassil) 5. Termomeeter (II või III klassi II või III klassi alkoholomeetri osana alkoholomeetri osana või kasutamiseks koos näiduviga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt alkoholomeetriga) skaalajaotise väärtusest; kasutamiseks koos I, II või III klassi alkoholomeetriga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt skaalajaotise väärtusest 6. Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga ±0,5 °C 7. Tihedusmõõtur etanooli vesilahuse näiduvea piir etanooli vesilahuse mõõtmisel mõõtmiseks ±0,2 mg/cm3 8. Mitteautomaatkaalud (etanoolisisalduse II klass määramisel) 9. Silindrilised mensuurid klass A või ±0,2% mõõdetud mahust 10. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust vaateklaasiga või välise mõõtetoruga vertikaalsed või horisontaalsed mõõtemahutid 11. Mitteautomaatkaalud III klass 12. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass  0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 13. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5 liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks 14. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks II Tubaka koguse mõõtmine 1. Mitteautomaatkaalud III klass 2. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 3. Automaatkaalud (raudteekaalud) liikuvate klass 0,5 vagunite ja rongide kaalumiseks 4. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks III Kütuse koguse mõõtmine 1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5 mõõtesüsteemid vedeliku koguse mõõtmiseks; mõõtesüsteemid autotsisternidel; laevade, raudtee ja autotsisternide laadimisel; sh enne 30.10.2006 riigisisese ±0,5% mõõdetud kogusest tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) 2. Pideva toimimisega mõõtesüsteemid klass 0,3 torustikel 3. Mootorivedelgaasi mõõtesüsteemid klass 1,0 4. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust vaateklaasiga või välise mõõtetoruga vertikaalsed või horisontaalsed mõõtemahutid 5. Mõõtemahutite juurde kuuluvad ning ±0,5% mõõdetud mahust laadimissõlmi ühendavad püsitorustikud (geomeetrilisel meetodil) 6. Laeva-mõõtemahutid ±0,3% mõõdetud mahust 7. Liikuvad mõõtemahutid, mis on püsivalt ±0,2% mõõdetud mahust paigaldatud sõidukile või raudteeveeremile 8. Pikkusmõõdud (mõõdulindid ja jäigad või I, II või D-klass; pooljäigad mõõdud) mõõtmisel laevamahutites I või D-klass 9. Statsionaarsete mahutite automaatsed klass II nivoomõõturid 10. Püsipaigaldatud plaatina- andurid klass A või B, süsteem ±0,5 °C temperatuuriandurid või temperatuurimõõtesüsteemid temperatuuri määramiseks mõõtemahutites või torujuhtmetes 11. Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga ±0,5 °C  12. Tihedusmõõturid ±0,5 mg/cm3 13. Areomeetrid kütuse koguse määramisel ±0,5 mg/cm3 14. Mitteautomaatkaalud III klass 15. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5 liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks 16. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks IV Maagaasi ja mootorimaagaasi koguse mõõtmine 1. Membraangaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±3% / ±2% 2. Rootorgaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±2% / ±1% 3. Turbiingaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±2% / ±1% 4. Muud gaasiarvestid*, sh ultraheli- klass 1,0 või 1,5 gaasiarvestid 5. Gaasi leppekoguse mõõturid ±0,5%; ±0,7% või ±1,0% V Elektrienergia koguse mõõtmine 1. Otse- või trafoühenduse klass A, B või C aktiivelektrienergia arvestid 2. Induktsioonmõõtesüsteemiga klass 1 või 2 aktiivelektrienergia arvestid 3. Elektroonse mõõtesüsteemiga klass 0,2S, 0,5S, 1, 2 aktiivelektrienergia arvestid 4. Mõõtetrafod klass 0,2; 0,2S; 0,5 või 0,5S (voolutrafodel); klass 0,2 või 0,5 (pingetrafodel) *Gaasiarvestid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) nõuetele.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus esitaja lõige, punkt Metrosert AS Eelnõu § 3 Eelnõus kasutatakse korduvalt väljendit „mootorvedelgaas“, kuid Arvestatud. Termin on eelnõus ja ja lisa seletuskirjas on kasutusel väljend „mootorivedelgaas“. seletuskirjas ühtlustatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (edaspidi ATKEAS) kasutatavaga (mootorivedelgaas). Eelnõu § 3 § 3 lg 2 p 4 järgi vedelgaasi ja mootorivedelgaasi mõõtevahendi (klass Mittearvestatud. Mootorvedelgaasi lg 2 p 1 ja p1,0) ning mõõteprotsessi kõrvutamisel saame, et metoodikale jääb arvestite ja ka arvestitega vedeliku 4 ja lisa II-9, 1,2%-1%= 0,2%. Vedeliku koguse mõõtmisel (§ 3 lg 2 p 1) on see mõõtmisel, kus mõõtetulemus on III-3, III-4 mõõtemetoodikale jääv osa vastavalt siis 0,7%-0,3%=0,4%. Kas siis mõõtevahendi näit, on metoodikal sellest võib järeldada, et vedelike mõõtmisel mahutis annab väiksem mõju määramatusele kui mõõteprotsessi metoodika suurema panuse kui mootorvedelgaasile? mahutites vedeliku koguse mõõtmisel. Olenevalt valitud metoodikast ei pruugi oluliselt suurem metoodikast Seetõttu on metoodika osa tingitud määramatus olla põhjendatud. Ettepanek on seada määramatuses väiksem. Mahutites silindrilistele mahutitele täpsus/veapiirid „kuni 0,5%“ (lisa II-9, III-4) vedeliku koguse määramisel lisandub aga kogu mõõteprotsessi määramatus jätta 0,7%. See annaks mahuti kalibreerimistulemusele mõõtja võimaluse kombineerida sama tulemuse saamiseks erinevaid tegevus (vedeliku samba kõrguse ja metoodikaid ja mõõtevahendeid. See teeb võimalikuks kaasaegsete temperatuuri mõõtmine), mistõttu on mõõtevahendite kasutamise, mis vähendaks oluliselt metoodika panus määramatusele mõõtmisprotseduuri ajalist kestvust ja seega oleks kogu mõõteprotsess suurem. mahuti valdajale oluliselt vähem koormav. Eelnõu§ 3 lg Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatava mõõtevahendi metroloogilised Selgitatud. Eesmärk ei ole määrusesse 2p3 omadused ja mõõtemetoodika peavad tagama mõõteprotsessi lisada keerulisi valemeid ega tulemuse laiendmääramatuse järgmised väärtused: p 3 „tükikauba kitsendada ühe metoodika kasutamist, koguse mõõtmisel ±0,001 protsenti mõõtetulemusest“ vaid määrus annab ette määramatuse 1  See sõnastus on arusaamatu, sest selle rakendamine annab veidraid ühesugusel kujul erinevatele tulemusi. 0,001% on siis 1/100 000 osa kuidas käituda siis, kui mõõtmistele - protsent tükikauba mõõtmisel saadakse murdarvuline tulemus, sest ei ole mõõtetulemusest. Tükikauba koguse täpsustatud, kuidas viiakse murdarvuline tulemus diskreetse mõõtmise asjakohase standardi EVS väärtusega vastavusse. Soovitame siin kirjeldada arvutuskäik 746 p 4.5 järgi tuleb mõõtetulemus valemiga, mis annab selge eeskirja, kus murdarvulise tulemuse põhjal ümmardada täisarvuni ja sama arvestatakse ülemist või alumist täisosa. standardi lisa A, kus näidis https://en.wikipedia.org/wiki/Floor_and_ceiling_functions mõõtetulemuse esitamisest koos laiendmääramatusega, järgi tuleb ka laiendmääramatus esitada täisarvuna. Eelnõu § 3. Määruse eelnõu sätestab 15 aastase kalibreerimisintervalli ja Mittearvestatud. Seletuskirja on lg 4 seletuskirjas tuuakse põhjenduseks standardi ISO 7507-1 soovitus. täiendatud. Mahutite läbimõõdu, Samas on tähelepanuta jäetud samas standardi lisas loetletud seinapaksuse ja kalde mõõtmise korral tegevused, mida tuleb regulaarselt teha, et oleks võimalik nihutada tuleb mahuti tühjendada ja puhastada, kalibreerimisintervall 15 aasta peale. Olulisena mainitakse vähemalt mis moodustab enamuse mõõtmistega iga viie aasta tagant läbimõõdu, seinapaksuse ja kalde mõõtmist. Kui seotud kuludest, mistõttu on iga viie taolisi nõudeid täidetud ei ole (ja neid ei täideta kui kohustust pole), aasta tagant kontrollmõõtmiste siis ei ole pädeval mõõtjal võimalik kuidagi väita et mahuti kehtestamine määrusega kalibreerimistabelit on võimalik nii pika aja jooksul usaldusväärselt ebaproportsionaalne nõue. Kui mahuti kasutada. Ettepanek jätta kalibreerimisintervall 10 aasta peale või valdajal, pädeval mõõtja või lisada kohustuslikuna ISO 7507-1 jaotise B.5.2 nõuded mahuti järelevalve käigus on kahtlus mahuti vahepealsele kontrollile. geomeetriliste omaduste muutumise osas, siis saab standardis ISO 7507-1 toodud parameetrite (läbimõõdu, seinapaksuse ja kalde) kontrollimisel hinnata kahtluse põhjendatust. Samuti jääb mahuti valdajale kohustus jälgida kogu kasutamise ajal mahuti geomeetriliste omadusi, et tagada mahuti geomeetriliste omaduste muutumatus, mis tuleneb eelnõu §-st 2 ja § 3 lõikest 4. Eelnõus lisa Määruse lisas puudub (puudub ka hetkel kehtivast) alkoholikoguse Arvestatud. Lisatud eelnõu lisa mõõtevahendite seast mahutis vedeliku temperatuuri mõõtmiseks tabelisse. 2  vajalik termomeeter, sobiks analoogselt kütuse mõõtmisele digitaaltermomeeter veapiiridega ±0,5 °C. Seletuskiri Seletuskirjas on § 2 selgituses lause, kus selgitatakse et kalibreerimisel Arvestatud. Seletuskirja vastava osa nõutakse etalonilt kolm korda kõrgemat määramatust kui eesmärk on, et etalon peab olema kolm kalibreeritaval, peaks olema vastupidi. korda kõrgema taseme täpsusega kui kalibreeritav. Seletuskirjas täpsustati, et kalibreerimisel nõutakse etalonilt kolm korda väiksemat määramatust kui kalibreeritaval. 3  17.05.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 331 lõike 6 alusel. ATKEAS-e § 331 näeb ette aktsiisikauba mõõtmise nõuded ja mõõtmise usaldusväärsuse tagamise. Määrusega kehtestatakse aktsiisikauba, milleks on alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia, mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded. Käesolev määrus asendab samasisulist varasemat majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrust nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 103). Määruse nr 103 muutmise üheks peamiseks põhjuseks on majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 65) tehtud muudatused. Kuna määruses nr 65 on võrreldes majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006. a määrusega nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ muudetud taatluskohustuslike mõõtevahendite nimistut, sh osad aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavad mõõtevahendid on taatluskohustuslike mõõtevahendite hulgast eemaldatud, on vajalik ka määruse nr 103 ajakohastamine. Muudatuse käigus ei lisata enam viiteid taatluskohustuslike mõõtevahendite määrusele nr 65, et edaspidi vältida ühest määruse muudatusest tingitud teise määruse muutmise vajadust. Lisaks eemaldatakse määrusest 103 viited konkreetsetele standarditele, sest tulenevalt toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 42 lõikest 6 ei ole lubatud tehnilises normis kohustuslikku viidet standardile sätestada. Kuna muudatused puudutavad määruse paljusid lõikeid ja lisasid, siis on õigusakti parema loetavuse eesmärgil koostatud uus määruse terviktekst. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded“ eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkonna metroloogia ja vastavushindamise nõunik Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post: [email protected], tel: 639 7648). Eelnõu eesmärk on ajakohastada aktsiisikauba mõõtevahendite nõudeid, eemaldada mittelubatud kohustuslikud viited standarditele ja muuta aktsiisikauba mõõtevahendite nõuete määrus sõltumatuks taatluskohustuslike mõõtevahendite määruse nr 65 edaspidistest muudatustest. Tulenevalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusest nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ kehtestab aktsiisikauba mõõtevahendite nõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, kelle vastutusvaldkonnas on metroloogia. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on kehtiva samasisulise määruse uus terviktekst. Määruse eesmärgiks on kehtestada ATKEAS §-s 33 sätestatud aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilised nõuded. Nimetatud nõuetele vastavate mõõtevahendite kasutamisel on võimalik tagada aktsiisikauba mõõtmise piisav usaldusväärsus. Võrreldes määrusega nr 103 on käesolevast eelnõust eemaldatud lõiked, mis kordasid ATKEAS-e nõudeid või tulenesid juba pädeva mõõtja hindamise või mõõtevahendi kalibreerimise reeglitest. Uue määruse lisas, mis asendab määruse nr 103 lisa 1, ei ole viidatud iga mõõtevahendi juures määruse nr 65 lisa vastavale punktile, mis vähendab õigusaktide vastastikust sõltuvust tulevaste muudatuste puhul. Samas metroloogilise kontrolli kohustus aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavatele mõõtevahenditele tuleneb jätkuvalt määrusest nr 65. Määruses ei ole enam lisa 2, mis sisaldas valemit etanooli vesilahuses alkoholisisalduse arvutamiseks. Alkoholiaktsiisi mõõtmise korral peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud mõõteseaduse § 5 tähenduses. Mõõtetulemused on jälgitavad, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kasutades kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonainet, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega. Alkoholi aktsiisimõõtmiseks pädeva mõõtja hindamise käigus tuleb hinnata metoodikat, mille üks osa etanoolikoguse määramisel on mõõtetulemuste arvutamise õigsuse hindamine. Erialase pädevuse hindajaks on Eesti riiklik akrediteerimisasutus MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, kes on piisavalt pädev hindamaks ka arvutustel kasutatavate valemite asjakohasust ja õigsust, mistõttu konkreetse valemi kehtestamine õigusakti tasandil on ebavajalik. Määrus koosneb neljast paragrahvist ja ühest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse mõistete kasutamine. Määruses kasutatakse mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid mõõteseaduse tähenduses. Niisuguseid mõisteid on mitmeid, näiteks „mõõtevahend“ ja „taatlemine“. Mõõtevahend on seade mõõtmiseks, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega või -seadisega. Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust. Määruses ei sätestata enam, et vedelkütusena käsitatakse määruses ATKEAS-e §-des 19 ja 20 nimetatud kütuseid, kuna määrus on ATKEAS-e alusel kehtestatud ja seetõttu pole vajalik üle korrata mõistete kasutamist ATKEAS-e alusel. ATKEAS-e § 19 lõige 1 sätestab, et kütus on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas, kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi, vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse ATKEAS-e mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet, ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) võib ATKEAS-e mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. Lisaks on võrreldes kehtiva õigusega paragrahvist eemaldatud viide metroloogia terminite standardile, sest TNVS- i § 42 lõike 6 kohaselt ei tohiks teha kohustuslikke viiteid standarditele, ja tugitingimusi selgitav mõiste, kuna seda mõistet õigusaktis enam ei kasutata. Paragrahv 2 sätestab üldised nõuded aktsiiskauba mõõtmiseks kastutatavatele mõõtevahenditele. Lõikes 1 täpsustatakse ATKEAS § 331 lõiget 7, et aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatakse taadeldud või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. Taatluskohustuslike mõõtevahendite nimekiri on toodud määruse nr 65 lisas. Juhul, kui 2 aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatakse muud mõõtevahendit kui määruse nr 65 lisas nimetatud, siis peab see olema vastavat akrediteeringut omavas kalibreerimislaboris kalibreeritud. Näiteks peavad olema jälgitavalt kalibreeritud mõõtemahutid ja tihedusemõõturid. Lõige 2 sätestab, et mõõtevahendit tuleb kasutada vastavalt õigusaktides, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites või eeskirjades ette nähtud nõuetele. See tähendab ka, et tuleb järgida kasutamisel tootja kasutusjuhendis või asjakohases standardis ette nähtud hooldusnõudeid. Võrreldes kehtiva määrusega nr 103 ei sätestata selles paragrahvis aktsiisikauba mõõtmisel saadavate mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise aluseid ning juhtusid, millal peab olema mõõtevahendite taatluskohustus täidetud ning millistel tingimustel võib pädev mõõtja mõõtetulemuste jälgitavuse saavutamiseks kalibreeritud mõõtevahendit kasutada. Aktsiisikauba mõõtmisel saadavate mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõue on sätestatud juba ATKEAS-e §-s 331, kuhu on lisatud ka juhud, millal mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine ei ole nõutud, mistõttu määrus ei pea seda üle kordama. Mõõtevahendite taatluskohustus on kehtestatud määrusega nr 65 ning mõõtevahendid, millele ei ole määrusega nr 65 taatluskohustust kehtestatud, peavad olema aktsiisikauba mõõtmiseks jälgitavalt kalibreeritud (ATKEAS § 331 lg 7). Kalibreerimisel peab jälgitavuse tagamiseks kasutama etaloni, millel on kolm korda väiksem liitmääramatus kui kalibreeritaval mõõtevahendil, mis tuleneb üldistest kalibreerimisnõuetest. Seetõttu ei nimetata määruses enam, et mõõtevahendi kalibreerimisel peab olema tagatud ülekandesuhe etaloni ja mõõtevahendi liitmääramatuste vahel vähemalt 1/3. Paragrahvis 3 kehtestatakse aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilised nõuded (lubatud veapiirid ja täpsusklassid) eesmärgiga tagada võimalikult täpne mõõtmine ja saadud mõõtetulemuste usaldusväärsus. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt peavad aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Nende hulka kuuluvate taatluskohustuslike mõõtevahendite muud olulised ja erinõuded ning taatluskehtivusajad on kehtestatud määruses nr 65. Kui aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse mõõtevahendit, mida ei ole eelnõu lisas nimetatud, peavad kasutatavad mõõtevahendid tagama § 3 lõikes 2 nimetatud mõõtetulemuse täpsuse. Määruse § 3 lõikega 2 kehtestatakse mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse väärtused, mida erinevatel aktsiiskauba mõõtmistel kasutatavad mõõtevahendid peavad tagama. Mõõtemääramatus ei ole mõõtmisviga ega mõõtehälve, vaid näitab mõõtesuurusele omistatava väärtuse tõenäosusjaotust ehk iseloomustab suuruse väärtuse hajuvust. See on hinnang, mis näitab, et mõõdetav suurus on tõenäoliselt ± mingi arv. Tõeline väärtus asub selles vahemikus teatava tõenäosusega. Laiendmääramatust hinnatakse tõenäosustasemel 95%, nagu ka pädevate mõõtjate puhul, mis on sätestatud majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määruse nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ § 2 punktis 11. Mõõtemeetod on jäetud vabaks, kuid kogu mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatused vedelike, kaalukauba, tükikauba, gaasiliste kütuste ja elektrienergia koguse mõõtmisel peavad vastama määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud väärtustele. Õigusselguse mõttes on lisatud sättesse mootorivedelgaas ja mootorimaagaas, kuna ATKEAS §-s 19 käsitletakse vedelgaasi ja maagaasi, mida kasutatakse mootorikütusena, eraldi kütusena. Praktikas kasutatakse praegu näiteks mootorimaagaasi aktsiisimõõtmisel samu mõõtevahendeid kui maagaasi aktsiisimõõtmisel, st tavapäraselt mõõdetakse aktsiisiga maksustatava koguse määramisel surumaagaasi (CNG) kütusetanklates mootorimaagaasi tanklasse sissevõtmisel maagaasivõrgust enne surumaagaasiks muutmist. Maagaasi, mootorimaagaasi ja elektrienergia koguse mõõtevahendite (arvestite) metroloogilised omadused (eelkõige lubatud piirvead) 3 varieeruvad sõltuvalt tööpiirkonnast. Maagaasi, mootorimaagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel on mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse väärtuseks mõõtevahendi määratletud väikseima piirvea kahekordne väärtus. Võrreldes kehtiva määrusega nr 103 ei ole käesolevas eelnõus laiendmääramatuste väärtuseid muudetud. Maagaasi, mootorimaagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel mõõtevahendi määratletud väikseima piirvea kahekordse väärtuse juures ei nimetata enam, et väikseim piirviga tuleb määratleda tugitingimustel. Põhjuseks on asjaolu, et tugitingimus on ideaaltingimus, kus mõõtevahendiga saadakse eeldatavalt kõige parem mõõtetulemus. Tugitingimustel on mõõtevahendil kõige väiksem viga ja seda tingimust ei ole vaja eraldi rõhutada. Sellest paragrahvist on eemaldatud määruse nr 103 lisaga 2 seotud lõige, mis kehtestas valemi etanooli vesilahuses alkoholisisalduse arvutamiseks, kuivõrd võimalusi alkoholisisalduse arvutamiseks on erinevaid ning aktsiisikauba mõõtmiseks pädevaks hinnatud ja tõendatud mõõtja kirjeldab oma metoodikas viisi, kuidas ta alkoholisisaldust määrab ja arvutab. Määruse § 3 lõikes 3 määratletakse tingimused (temperatuur, maagaasi korral ka rõhk), mille juurde peavad mahuühikus mõõdetud aktsiisikauba kogused olema teisendatud: näiteks etanool temperatuurile 20 oC ja 100%-lise etanooli mahule, vedelkütus temperatuurile 15 oC ning maagaas ja mootorimaagaas temperatuurile 20 oC ja rõhule 101,325 kPa (1,01325 bar). Konkreetsed tingimused on vajalikud tulemuste võrdlemiseks. Massi järgi maksustavate kütuste (nt raske kütteõli ja põlevkivikütteõli) mahu järgi mõõtmisel tuleb maht samuti teisendada temperatuurile 15 oC. Seejärel arvutada mahu mõõtmisel saadud tulemuse kaudu aktsiisikauba mass. Määruse § 3 lõikes 4 määratakse statsionaarsete, laeva- ja liikuvate mõõtemahutite ning statsionaarsete mõõtemahutite juurde kuuluvate torustike korduskalibreerimise intervall. 19. novembril 2021.a jõustunud määruse nr 65 muudatusega vabastati aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavad mõõtemahutid ja nende juurde kuuluvad torustikud taatluskohustusest. Taatluskohustusest vabastamise põhjuseks oli, et sisuliselt on tegemist jälgitava kalibreerimisega ning riigisisese taatlusnõude ja -teenuse olemasolu tõttu ei ole võimalik kasutada kalibreerimisteenust väljastpoolt Eestit, mis takistab teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Määruse lisas on mitmeid mõõtevahendeid, millel ei ole kehtestatud taatluskohustust ning kalibreerimisintervalli ja muude kalibreerimistingimuste osas järgitakse asjakohaseid standardeid. Näiteks tihedusemõõturid ja termomeetrid. Statsionaarse mõõtemahuti metroloogiliste omaduste muutus mõjutab aktsiisimõõtmiste tulemust juba väga väikse muudatuse puhul, mistõttu on asjakohane nende mõõtevahendite korral mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks kalibreerimisintervall kehtestada määrusega. Lisaks on põhjuseks, et ATKEAS § 331 lg 3 alusel ei pea teatud mõõtmiste, nt aktsiisivabastuse korral, kasutama aktsiisikauba koguse mõõtmiseks pädevat mõõtjat või akrediteeritud laborit, mistõttu on ettevõtjate ja järelevalve seisukohast õiguskindluse tagamiseks asjakohane sätestada mõõtemahutitele kalibreerimisintervallid määruse tasandil. Laevadel asuvad mõõtemahuteid kasutavad praktikas peamiselt laevavarustajad punkerlaevadel tehtavateks kohustuslikeks mõõtmisteks. Lisaks ettevõtjate endi kohustuslikele aktsiisikauba mõõtmistele põhineb samades punkerlaevade mahutites tehtavatel mõõtmistel ka MTA järelevalvetegevus ja edasised võimalikud maksumenetlused, mille tõendamiskoormus eeldab samuti ümberkalibreerimise intervalli kehtestamist. MTA järelevalvetegevuse eesmärgiks on ära hoida või vähendada aktsiisikahju, mille orienteeruvaks suuruseks on laevade varustamisel hinnatud ca 0,4 mln eurot igas kuus ehk ca 4,8 mln eurot aastas. Statsionaarsete mõõtemahutite kalibreerimisintervalli määramisel on aluseks asjakohane standard standardi EVS-ISO 7507- 1:2006 „Toornafta ja vedelad naftatooted. Vertikaalsete silindriliste mahutite kalibreerimine. Osa 1: Mõõdulindimeetod“, millest tuleb lähtuda ka muude kalibreerimisnõuete järgimisel. Statsionaarseid silindrilisi vertikaalseid mõõtemahuteid käsitlev asjakohase standardi EVS-ISO 7507-1:2006 soovitusliku lisa B punkti B.5.2 kohaselt on täieliku ümberkalibreerimise intervall 4 15 aastat. Muude kalibreerimismeetodite korral ei ole ümberkalibreerimise tingimusi, sh intervalli, vastavates standardites toodud. Uus kalibreerimine tuleb jätkuvalt teha ka juhul, kui mahuti geomeetrilised omadused muu juhul muutuvad. Mahuti geomeetriliste omaduste muutus on näiteks mahuti ümberehitus, remont ja mahuti vajumine. Standardi EVS-ISO 7507- 1:2006 lisa B punkti B.5.2 kohaselt saab ümberkalibreerimise vajadust kalibreerimisintervalli vahepealsel ajal hinnata teatud mõõtemahuti parameetrite (alumise plaadiringi läbimõõdu, kalde, tugikõrguse ja seinaplaadi paksuse) kontrollimise abil ja kui nimetud parameetrid ei vasta standardi EVS-ISO 7507-1:2006 lisa B veapiiridele, siis on asjakohane teha täielik mahuti ümberkalibreerimine. Mahuti alumise plaadiringi läbimõõdu, kalde ja tugikõrguse mõõtmiseks tuleb mahuti kasutusest maha võtta (tühjendada ja puhastada), mis moodustab mõõtmistega seotud kuludest enamuse, mistõttu on iga viie aasta tagant kontrollmõõtmiste kehtestamine määrusega ebaproportsionaalne nõue. Seinaplaadi paksuse ja kalde mõõtmiseks tuleb usaldusväärse mõõtetulemuse saamiseks erinevatest mõõtekohtadest eemaldada soojusisolatsiooni, milleks tuleb üles seada tellingud. Ettevõtja võib eelnimetud parameetrite mõõtmist mahuti geomeetriliste omaduste kontrollimiseks teostada juhul, kui mahuti muu põhjusel (nt surveseadme korralise auditi käigus) tuleb kasutusest kõrvaldada. Selline kontrollivajadus võib tekkida kui tekib kahtlus (sh järelevalve käigus) mahuti geomeetriliste omaduste muutumise osas. Igal juhul tuleb iga 15 aasta järel teha mõõtemahuti täielik ümberkalibreerimine. Samuti on võimalik kahtluse korral järelevalve käigus teostada kontrollmõõtmisi või tellida ekspertiise lähtudes korrakaitseseaduse (sh § 49 lõikest 51) regulatsioonist. Laevamõõtemahutile kehtestatakse ümberkalibreerimise intervalliks 12 aastat ja maanteesõidukitele püsipaigaldatud mõõtemahutitele 5 aastat. Võrreldes määruses nr 65 sätestatud taatluskehtivusaegadega ajakohastati ka nende mahutite ümberkalibreerimise intervalle kooskõlas asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonidega. Ka nende mõõtemahutite korral tuleb mahuti geomeetriliste omaduste muutumisel teha uus ümberkalibreerimine enne mahuti aktsiiskauba mõõtmiseks kasutamise jätkamist. Raudteeveeremile paigaldatud mõõtemahutele määrusega ümberkalibreerimisintervalle ei kehtestata, kuna Eestis eelnimetatud mõõtemahuteid aktsiisikauba mõõtmiseks ei kasutata. Juhul, kui tekib vajadus raudteeveeremile paigaldatud mõõtemahuti kasutamiseks aktsiisikauba koguse mõõtmiseks tuleb kalibreerimisintervalli hindamisel lähtuda asjakohasest standardist, nagu tehakse ka näiteks tihedusemõõturite korral. Määruse § 3 lõikes 5 sätestatakse, et aktsiisikauba mõõtmiseks kohustatud isikul on kasutatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastav dokumentatsioon. ATKEAS §-s 33 on loetletud isikud, kellel on aktsiisikauba mõõtmise kohustus. Üldjuhul peab mõõtmised läbi viima aktsiisimaksja, aga ka näiteks energia aktsiisivabastuse luba omav kütuse käitleja, kellel aktsiisimaksmise kohutus puudub, kuid on kütuse koguse mõõtmiskohustus. ATKEAS § 332 sätestab aktsiisikauba mõõtmise kohustusega isikule aktsiisikauba mõõtmisega seotud dokumenteerimise kohustuse ja käesoleva sättega täpsustatakse mõõtevahendite ja mõõteprotseduuridega seotud dokumendid. Aktsiisikauba mõõtmiseks kohustatud isik, kes ise ei ole akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutab aktsiisikauba mõõtmistel akrediteeritud labori või pädeva mõõtja teenust. Sel juhul on samuti oluline, et aktsiisimaksjal ja muudel aktsiisikauba mõõtmiseks kohustatud isikutel on olemas kõik mõõtmiste õigsust kajastavad dokumendid. Dokumentatsiooni olemasolu on vajalik järelevalvet teostavatele ametiisikutele. Võrreldes kehtiva määrusega on säte viidud kooskõlla ATKEASega, kus lisaks aktsiisimaksjatele on aktsiisikauba mõõtmise kohustus ka näiteks aktsiisivabastusega loa omanikel. Kasutatud mõõtevahendite kalibreerimis- või taatlustunnistused ning mõõtemeetodid peavad olema pidevalt ajakohased. Aktsiisikauba mõõtmine ja selle üle arvestuse pidamine on seotud maksude maksmisega ja seega tuleb sättes nimetatud dokumente säilitada maksukorralduse seaduse § 58 järgi seitse aastat. 5 Paragrahvi 4 kohaselt tunnistatakse kehtiv samasisuline määrus nr 103 kehtetuks. Määruse lisaga kehtestatakse aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid. Lisas ei ole enam taatluskohustuslike mõõtevahendite korral viiteid määruse nr 65 lisa vastavatele punktidele, mistõttu käesolev määrus ei ole enam vahetult sõltuvuses mõõteseaduse ja määruse nr 65 muudatustest. Samas metroloogilise kontrolli kohustus aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavatele mõõtevahenditele tuleneb jätkuvalt määrusest nr 65. Näiteks tulenevalt määruse nr 65 punktist 1.1.5 tuleb tollitava või aktsiisikauba koguse mõõtmisel kasutada taadeldud mitteautomaatkaalu ning määruse lisa täpsustab, et etanoolisisalduse määramisel (I punkt 7) tuleb kasutada II klassi ja etanooli koguse määramisel (I punkt 10) III klassi mitteautomaatkaalu. Taatluskohustuse puudumisel tuleb kasutada jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, mille täpsusklass vastab lisa teises veerus toodule. Näiteks tuleb vedelkütuse koguse mõõtmisel kasutada statsionaarset silindrilist vertikaalset mõõtemahutit, mis on jälgitavalt kalibreeritud vastates täpsusastmele ±0,3% mõõdetud mahust. Võrreldes määruse nr 103 lisaga on lisatud alkoholi ja tubaka koguse mõõtevahendite loetelusse ka automaatkaalud, mida kasutatakse aktsiisikauba mõõtmiseks vähe. Lisamise põhjuseks on, et automaatkaaludel on tulenevalt määruse nr 65 lisast taatluskohustus ja seetõttu on õigusselguse tagamiseks lisatud automaatkaalud ja nende täpsusklassid ka käesolevasse eelnõusse. Lisasse lisati alkoholi koguse määramisel kasutusel olevad digitaalsed termomeetrid sama täpsusklassiga kui kütuse koguse mõõtmisel kasutatavad. Tegemist ei ole sisuliselt uue nõudega, vaid juba kasutusel olevate mõõtevahendite täpsusnõude lisamisega määrusesse õigusselguse tagamiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega reguleeritavad nõuded ei tulene Euroopa Liidu õigusest, vaid on riigisisesed. Määruse eelnõu läbis direktiivi (EL) 2015/1535 kohase teavitamise tehniliste normide teabesüsteemi kaudu. 4. Määruse mõjud Määruses tehakse eelkõige tehnilisi muudatusi. Määrusega kaasnevad muudatused vähendavad sätete dubleerimist ATKEASes ja määruses nr 65. Kohustuslike viidete eemaldamisega standarditele tagatakse määruse vastavus TNVS § 42 lõikele 6, mis keelab riigisiseselt tehnilises normis kohustuslikku viidet standardile sätestada. Määruse eesmärgiks on lihtsustada määruse sõnastust, eemaldada ebavajalikud kordused ja muuta määruse lisa vormiliselt sõltumatuks kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistust ehk määrusest nr 65. Määruse lisas olevate mõõtevahendite loetelu jääb võrreldes kehtiva määrusega sisuliste nõuete osas samaks. Määrusega seotud muudatused on enamjaolt õigusloomelised ja vormilised, mitte sisulised. Näiteks on lisatud maa- ja vedelgaasi juurde mootorimaagaas ja mootorivedelgaas, kuna ATKEAS eristab maagaasi ja vedelgaasi sõltuvalt kasutusotstarbest. Sisuliseks muudatusena saab käsitleda mõõtemahuti taatluskohustuse eemaldamisega seotud mõõtemahutitele kalibreerimisintervalli kehtestamist määruse tasandil. 19. novembril 2021 jõustunud määruse nr 65 muudatusega eemaldati taatluskohustus mõõtemahutitelt ja nende juurde kuuluvatelt torustikelt. Käesoleva määrusega kehtestatakse mahutitele kontrolliintervallid, mis statsionaarsetel mõõtemahutitel ja nende juurde kuuluvatel torustikel on võrreldes varasemaga poole pikem vahemik – 15 aastat, mis on ka asjakohase standardi nõuetega kooskõlas. Laevamõõtemahutitel ja sõidukitele püsipaigaldatud mõõtemahutite ümberkalibreerimise intervalle pikendati võrreldes varasemate taatluskehtivusaegadega asjakohaste standarditega kooskõlas vastavalt 2 ja 1 aastat. Edaspidi tuleb laevamahuteid ümberkalibreerida 12 aasta ja sõidukitele püsipaigaldatud mõõtemahuteid 6 5 aasta järel. Aktsiisikaupadega seotud mõõtmiste kohustusega ettevõtjatele on tegemist positiivse mõjuga muudatusega, mis tähendab väiksemaid kulusid mõõtevahendite kontrollimisele. Seega vähenevad ettevõtjate regulaarsed kulutused mahutite kontrollmõõtmistele poole võrra. Samas võib pikema regulaarse kontrolliintervalli tõttu tiheneda vajadus mahuti geomeetriliste omaduste muutumise (nt vajumine, remont) tõttu uue kalibreerimise tegemine, mis on jätkuvalt nõutud tagamaks aktsiisimõõtmiste usaldusväärsus. Mahuti geomeetriliste omaduste kontrollimiseks ja veendumaks mahuti geomeetriliste omaduste õiguses saab kontrolliintervalli vahepealsel perioodil kasutada teatud mahuti parameetrite (alumise plaadiringi läbimõõdu, kalde, tugikõrguse ja seinaplaadi paksuse) kontrollimist, mille tulemuste põhjal selgub vajadus mahuti täiskalibreerimiseks. Määruse kehtestamine ei too kaasa suuri sisulisi muudatusi antud valdkonnas, mistõttu ei kaasne selle rakendamisega tulenevalt lisakulutusi riigile, ettevõtjatele ega tarbijatele. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes valdkondades: - sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju regionaalarengule; - mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele; - mõju majandusele; - mõju elu- ja looduskeskkonnale. Parema õigusselgusega on määruse muudatused kõigile osapooltele positiivsed. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha täiendavaid tegevusi ega riigieelarvelisi kulusid. Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ-le Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Väikepruulijate Liidule ning MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Kooskõlastamisel esitas märkused AS Metrosert, mille käsitlus on toodud seletuskirja lisas. 7 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 23.05.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 42 delta_docName \* MERGEFORMAT Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 33 1 lõike 6 alusel. § 1. Mõisted Käesolevas määruses on mõõtmise ja mõõtevahendiga seotud mõisteid kasutatud mõõteseaduse tähenduses. § 2. Üldsätted (1) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatakse taadeldud või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit. (2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatakse m õõtevahendit vastavalt õigusaktis, tüübihindamistunnistuses , tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohases standardis või tehnilises spetsifikatsioonis ette nähtud nõuetele. § 3. Nõuded mõõtevahendi metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduurile (1) Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme, pooltoote, aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmiseks kasutatava mõõtevahendi lubatud veapiirid peavad vastama määruse lisas esitatud väärtustele. Aktsiisikauba mõõtmistel lisas nimetamata mõõtevahendiga peavad kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused tagama mõõteprotsessi tulemuse lõikes 2 nimetatud täpsustasemel. (2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatava mõõtevahendi metroloogilised omadused ja mõõtemetoodika peavad tagama mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse järgmised väärtused: 1) vedeliku koguse mõõtmisel ±0,7 protsenti mõõtetulemusest; 2) kaalukauba koguse mõõtmisel ±0,3 protsenti mõõtetulemusest; 3) tükikauba koguse mõõtmisel ±0,001 protsenti mõõtetulemusest; 4) vedelgaasi ja mootorivedelgaasi koguse mõõtmisel ±1,2 protsenti mõõtetulemusest; 5) maagaasi, mootorimaagaasi ja elektrienergia koguse mõõtmisel mõõtevahendi määruse lisas määratletud väikseima piirvea kahekordne väärtus. (3) Aktsiisikauba mahuühikus mõõdetud kogus teisendatakse: 1) sajaprotsendilise etanooli mahule temperatuuril 20 °C; 2) vedelkütuse mahule temperatuuril 15 °C; 3) maagaasi ja mootor i maagaasi mahule temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,325 kPa (1,01325 baari). (4) Mõõtemahuti ja püsitorustik u ümberkalibreerimine tehakse : 1) s tatsionaarse l mõõtemahuti l ning selle juurde kuuluva l ja laadimissõlmi ühendava l püsitorustik u l iga viieteist aasta järel; 2) l aeva-mõõtemahuti l iga kaheteist aasta järel; 3) l iikuva l mõõtemahuti l , mis on püsivalt paigaldatud sõidukile , iga viie aasta järel; 4) kui muutuvad mõõtemahuti geomeetrilised omadused . (5) Aktsiisikauba mõõtmiseks kohustatud isik tagab mõõtmisel kasutatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsuse ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastava dokumentatsioon i kättesaadavuse. § 4 . Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2007. a määrus nr 103 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Andres Sutt delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsler i ülesannetes Lisa Aktsiisikauba valmistamiseks k asu tatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.05.2022 määrus nr 42 „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele ja mõõteprotseduuridele esitatavad nõuded “ Lisa Aktsiisikauba valmistamiseks kasutatud toorme ja aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid Mõõdetav füüsikaline suurus; Lubatud veapiirid või täpsusklass mõõtevahendi liik I Alkoholi ja selle valmistamiseks kasutatud toorme koguse mõõtmine 1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5 mõõtesüsteemid vedeliku koguse mõõtmiseks; sh enne 30.10.2006 riigisisese ±0,5% mõõdetud kogusest tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud); trummel- alkoholimõõturid 2. Mahumõõdud (mõõdunõud) 5–200 l ±0,2% nimimahust 3. Alkoholomeeter (mahukontsentratsiooni I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,05 areomeeter) mahukontsentratsiooni % I klassil; ±0,1% II ja III klassil) 4. Alkoholi areomeeter I, II või III klass (näiduvea väärtus ±0,1 mg/cm3 I klassil; ±0,2 mg/cm3 II ja III klassil) 5. Termomeeter (II või III klassi II või III klassi alkoholomeetri osana alkoholomeetri osana või kasutamiseks koos näiduviga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt alkoholomeetriga) skaalajaotise väärtusest; kasutamiseks koos I, II või III klassi alkoholomeetriga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt skaalajaotise väärtusest 6. Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga ±0,5 °C 7. Tihedusmõõtur etanooli vesilahuse näiduvea piir etanooli vesilahuse mõõtmisel mõõtmiseks ±0,2 mg/cm3 8. Mitteautomaatkaalud (etanoolisisalduse II klass määramisel) 9. Silindrilised mensuurid klass A või ±0,2% mõõdetud mahust 10. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust vaateklaasiga või välise mõõtetoruga vertikaalsed või horisontaalsed mõõtemahutid 11. Mitteautomaatkaalud III klass 12. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass  0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 13. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5 liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks 14. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks II Tubaka koguse mõõtmine 1. Mitteautomaatkaalud III klass 2. Automaatkaalud klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 3. Automaatkaalud (raudteekaalud) liikuvate klass 0,5 vagunite ja rongide kaalumiseks 4. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks III Kütuse koguse mõõtmine 1. Kestva dünaamilise toimimisega klass 0,5 mõõtesüsteemid vedeliku koguse mõõtmiseks; mõõtesüsteemid autotsisternidel; laevade, raudtee ja autotsisternide laadimisel; sh enne 30.10.2006 riigisisese ±0,5% mõõdetud kogusest tüübikinnitustunnistuse saanud elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) 2. Pideva toimimisega mõõtesüsteemid klass 0,3 torustikel 3. Mootorivedelgaasi mõõtesüsteemid klass 1,0 4. Statsionaarsed silindrilised, sh ±0,3% mõõdetud mahust vaateklaasiga või välise mõõtetoruga vertikaalsed või horisontaalsed mõõtemahutid 5. Mõõtemahutite juurde kuuluvad ning ±0,5% mõõdetud mahust laadimissõlmi ühendavad püsitorustikud (geomeetrilisel meetodil) 6. Laeva-mõõtemahutid ±0,3% mõõdetud mahust 7. Liikuvad mõõtemahutid, mis on püsivalt ±0,2% mõõdetud mahust paigaldatud sõidukile või raudteeveeremile 8. Pikkusmõõdud (mõõdulindid ja jäigad või I, II või D-klass; pooljäigad mõõdud) mõõtmisel laevamahutites I või D-klass 9. Statsionaarsete mahutite automaatsed klass II nivoomõõturid 10. Püsipaigaldatud plaatina- andurid klass A või B, süsteem ±0,5 °C temperatuuriandurid või temperatuurimõõtesüsteemid temperatuuri määramiseks mõõtemahutites või torujuhtmetes 11. Digitaaltermomeetrid Pt-anduriga ±0,5 °C  12. Tihedusmõõturid ±0,5 mg/cm3 13. Areomeetrid kütuse koguse määramisel ±0,5 mg/cm3 14. Mitteautomaatkaalud III klass 15. Automaatkaalud (raudteekaalud) klass 0,5 liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks 16. Automaatkaalud liikuvate autode klass 0,5 kaalumiseks IV Maagaasi ja mootorimaagaasi koguse mõõtmine 1. Membraangaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±3% / ±2% 2. Rootorgaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±2% / ±1% 3. Turbiingaasiarvestid klass 1,0 või 1,5 või veapiiridega ±2% / ±1% 4. Muud gaasiarvestid*, sh ultraheli- klass 1,0 või 1,5 gaasiarvestid 5. Gaasi leppekoguse mõõturid ±0,5%; ±0,7% või ±1,0% V Elektrienergia koguse mõõtmine 1. Otse- või trafoühenduse klass A, B või C aktiivelektrienergia arvestid 2. Induktsioonmõõtesüsteemiga klass 1 või 2 aktiivelektrienergia arvestid 3. Elektroonse mõõtesüsteemiga klass 0,2S, 0,5S, 1, 2 aktiivelektrienergia arvestid 4. Mõõtetrafod klass 0,2; 0,2S; 0,5 või 0,5S (voolutrafodel); klass 0,2 või 0,5 (pingetrafodel) *Gaasiarvestid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) nõuetele.