Leping

LEPINGU nr 1.8-7/22-104 muutmine Tallinnas, 27.05.2022 Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab põhimääruse § 23 punkti 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Lauri Lugna, on kokku leppinud muuta 23.02.2022. a sõlmitud lepingut nr 1.8-7/22-104 (edaspidi Leping) tehes järgmised muudatused: 1. Lepingu punkt 1.1 sõnastatakse järgmiselt: „1.1 Lepingu objektiks on 2022. aasta riigieelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite arvelt raha eraldamine Eraldise saajale summas 40 000 000 eurot (nelikümmend miljonit eurot) Eraldise saaja poolt ettevõtluslaenude tagamise rahastamiseks vastavalt lepingu Lisas 2 olevatele Ministeeriumi suunistele. Eraldise saaja kasutab eraldatud vahendeid enda poolt välja töötatud ja lepingu nr 1.8-7/20-163 punktis 1.3.1 nimetatud meetmete ning uute, energiakriisi ja Ukraina sõja majandusmõjude leevendamise meetmete (edaspidi Meetmed) osutamiseks kooskõlas riigiabi reeglitega. Eraldise saajalt ei eeldata Meetmete elluviimisel isetasuvust, kuid käenduste alusel võetud kohustuste täitmisel on uute laenude käendamisel krediidikahjude hüvitamise ülempiir 80%, olemasolevatele laenudele käenduste lisamisel on krediidikahjude hüvitamise ülempiir 50% krediidiandjale vastavate lepingute osas antud käenduste kogusummast“. 2. Lepingu punkt 1.2 sõnastatakse järgmiselt: „1.2. Eraldatavad vahendid arvestatakse riski jagamise seisukohalt ühiselt koos 06.05.2020. a sõlmitud lepingu nr 1.8-7/20-163 alusel eraldatud vahenditega, st realiseerunud riskide ja kahjude kandmisel saab eraldise saaja arvestada mõlema lepingu alusel saadud vahenditega sõltumata sellest, milliste vahendite arvelt kohustused võeti. Käesoleva lepingu alusel eraldatud vahenditest moodustab Eraldise saaja finantsarvestuses eraldi sihtfondi.“.  2 3. Lepingu punkt 1.3 sõnastatakse järgmiselt: „1.3 Meetmete tingimused kehtestab Eraldise saaja arvestades lepingu Lisas 2 olevaid Ministeeriumi suuniseid, kusjuures Lepingu ja lepingu nr 1.8-7/20-163 alusel osutatud Meetmete tingimustes võib olla erinevusi. Loodavate täiendavate, jätkusuutlikele ettevõtjatele suunatud energiakriisi- ning likviidsuspuuduse ületamiseks vajalike uute laenude käendusmeetmete osas tuleb lähtuda 23.03.2022. a Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud teatisest „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“.“. 4. Lepingu punkt 3.2 sõnastatakse järgmiselt: „3.2 Lepingu punktis 6.1.1 nimetatud ülevaadete alusel arvestatakse kokku 31.12.2022 seisuga kasutamata vahendite maht ja kantakse tagasi Ministeeriumile. Alates 2023. aastast toimuvad vabanenud vahendite tagasimaksed vähemalt kaks korda aastas või vastavalt vajadusele poolte kokkuleppel.“. 5. Lepingu lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesolevale Lepingu muudatusele lisatud lisaga 2. MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA: Majandus- ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012 registrikood: 70003158 Hobujaama 4 Suur-Ameerika 1 10151 Tallinn 10122 Tallinn Telefon: 6 674 100 Telefon: 6 256 330 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Lauri Lugna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse liige  Lisa 2 Ministeeriumi suunised Vabariigi Valitsuse korraldustega on aastatel 2020 ja 2021 piiratud nii turismisektori kui ka mitmete teiste sektorite tegevust. Eesti Panga andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes kriisi tulemusel turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra ehk 63%. 2021. aasta teises pooles tabas ettevõtteid ka ootamatult kiire energiahindade kasv. 2021. aasta kokkuvõttes kasvas elektrihind Eesti hinnapiirkonnas aasta varasemaga võrreldes 2,6 korda 87 eurot MWh eest. Seejuures aasta viimasel kuul ulatus kuu keskmine elektrihind lausa 207 eurot MWh eest. Sama trend iseloomustab gaasi turgu. 2021. aasta neljandas kvartalis oli Euroopa keskmine maagaasi TTF võrdlushind 79,47 eurot MWh, mis on kuus korda kõrgem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. See on toonud kaasa raskused eelkõige majutuse, toitlustuse ja mitmete teiste sektori ettevõtjatele. Tekkinud olukorras on otstarbekas jätkata COVID-19 kriisimeetmete raames kolme erakorralise meetme osutamist – „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele (laiendatud sihtgrupp)“ ilma finantseerimiskulude täiendava toetuseta, „Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks“ ning „Erakorraline proportsionaalne käendus uutele laenudele“. Arvestades, et senised erakorralised teenused olid välja töötatud arvestades komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” sätteid, mis aga ei võimalda kasutada kõiki käibevahendite finantseerimise panagatooteid (nt pangagarantiid ettemaksete saamiseks jms), töötada vajadusel välja sarnane meede vähese tähtsusega abi tingimustel finantseeringutele, kus ei ole võimalik lähtuda ajutisest raamistikust. Ukraina sõja ja energiakriisi mõjude leevendamiseks on vaja töötada välja täiendavad abimeetmed, mis aitaksid lühiajaliselt ettevõtetel tulla kõrgenenud energiahindadega või tarneahela ümberkujundamisel. Antud meetmete välja töötamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni poolt 23.03.2022. a vastu võetud teatisest „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“. Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:  kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;  kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;  kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt;  laenukäenduse puhul laiendada sihtrühma kultuuri-, kontserdi-, spordivaldkonnale ning suurprojektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate piirangute tõttu pikale veninud;  kelle tegevust on negatiivselt mõjutanud ootamatult kiire energiahindade kasv;  või kelle tarne- või müügiahelad on katkenud tulenevalt rahvusvahelistest finantssanktsioonidest seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Laenutaotleja sobivuse tõendamiseks lähtutakse tema äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala koodist. Juhul, kui äriregistrisse kantud EMTAK kood on teistsugune, kuid laenutaotleja tegutseb siiski tegevusalal, mis on eelduseks allolevate meetme rakendamiseks, võib laenutaotleja kasutada selle asjaolu tõendamiseks ka muid tõendeid. Tõendite kohasust ning piisavust hindab sellisel juhul Eraldise saaja. Eelkõige peaksid esitatavad tõendid näitama laenutaotleja käibe olulise osa seotust asjakohaste, meetme rakendamise eelduseks olevate tegevusaladega enne COVID-19 tõttu tegevuspiirangute rakendamist. A. Suunised meetme „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ rakendamiseks. Meetme „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi kuuluvad laenutaotlejad, kelle põhitegevusalaks on: a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55), b. toitlustus (I56), c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52), d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79), e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823), f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041), g. kultuuritegevus (R90, R91), h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604). Meetme raames täiendava finantseerimiskulude toetuse pakkumist 2022. aastal mitte jätkata. B. Laenukäenduse puhul pöörata vajadusel eri tähelepanu üle 5,0 mln euro suurustele projektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate piirangute ja turutõrgete, sh majanduskeskkonna määramatuse, tarneprobleemide või kulude kasvuga kaasneva täiendavate tagatiste nõude tõttu mõjutatud. C. Kõikidele ettevõtjatele, kellele olid erakorralised meetmed avatud kuni 31.12.2021 ja keda on oluliselt mõjutanud COVID-19 puhang ning lisaks sellele energiahinna tõus, peaks võimaldama Sihtasutuse laenukäenduse abil kättesaadavaks muuta võimalikult lai valik pangatooted, mille abil leevendada likviidsusprobleemi arvestades kehtivate riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitega. D. Energiahinna tõusu ja Ukraina sõja mõju leevendamiseks töötada välja jätkusuutlikele ettevõtjatele uute laenude võimaldamiseks käendusmeede, rakendades 23.03.2022 Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ jaotisest 2.2 „Garantiidena antav likviidsustoetus“ võimalusi.