dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 27. mai 2022
Viit
2-1/2023/3760
Registreeritud
27. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2023
Vastutaja
Natalja Rüütel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-120223760 27.05.2022 Väljaminev kiri.asice4673 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 27.05.2022 nr 2-1/2022/3760 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu; 2) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskiri; 3) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1; 4) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2; 5) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3; 6) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4. Natalja Rüütel 639 7615 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 12.05.2022 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus sätestab välisinvesteeringu tegemise loa kohustuse, välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise ning vastavate nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise tingimused ja korra. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud loamenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 2. Välisinvesteering (1) Välisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on tehing või seotud tehingud, mille kaudu välisinvestor: 1) omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas; 2) saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või 3) omandab sihtettevõtja osa. (2) Olulist osalust käsitatakse väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses. (3) Käesolevas seaduses nimetatud kontrolli ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust. (4) Käesolevas seaduses käsitatakse ettevõtjat konkurentsiseaduse tähenduses. § 3. Välisinvestor (1) Välisinvestor käesoleva seaduse tähenduses on: 1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta füüsiline isik; 2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel; 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud füüsilise isiku või punktis 2 nimetatud ettevõtja kontrollitav ettevõtja olenemata tema asutamiskohast. (2) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. 1 § 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa (1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on: 1) elutähtsa teenuse osutaja; 2) äriühing, milles riigil on oluline osalus; 3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja; 4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval kalendriaastal oli vähemalt kolm miljonit eurot; 5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks; 6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping; 7) ettevõtja, kes omab alalist riigikaitseobjekti riigikaitseseaduse tähenduses; 8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri kõrguste mastide taristut; 9) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses; 10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses; 11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128), II lisas nimetatud sadamate nimekirjale. (2) Sihtettevõtja osa käesoleva seaduse tähenduses on sihtettevõtja vara või sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on majandustegevuse aluseks ja tegutsemiseks vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale. 2. peatükk Välisinvesteeringu loamenetlus § 5. Välisinvesteeringu loakohustus (1) Välisinvesteeringuks on vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba (edaspidi välisinvesteeringu luba), mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. (2) Käesoleva seaduse alusel loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei keela väärtpaberite avaliku pakkumise tehingu või seeriatena väärtpaberitehingute tegemist, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehingute tegemist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks 2 ning välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust. § 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine (1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist. (2) Kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et välisinvestor ei ole välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades temale kättesaadavad käeoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmed. (3) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline võib enne välisinvesteeringu loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas välisinvesteering on loakohustusega. § 7. Taotluses esitatavad andmed (1) Taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja, sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja ajakava. (2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata taotluses esitatud andmete või sellele lisatud dokumentide muutumisest. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, välisinvesteeringukomisjon (edaspidi ka komisjon) ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses. (4) Taotluse andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 8. Teabe küsimine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmetele või dokumentidele täiendavaid andmeid või dokumente, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda sihtettevõtjalt, välisinvesteeringu muult osaliselt, isikult ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalikke andmeid või dokumente. 3 § 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid komisjonile välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva. (2) 30 kalendripäeva jooksul puudusteta taotluse esitamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet: 1) annab välisinvesteeringu loa; 2) keeldub välisinvesteeringu loa andmisest või 3) teatab taotlejale, et välisinvesteering ei ole käeoleva seaduse alusel loakohustusega. (3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra. (4) Kui muu Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14), alusel märkused või arvamus, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra. § 10. Välisinvesteeringu hindamine (1) Välisinvesteeringu Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale avaldatava mõju hindamisel kaaluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning komisjon eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga ning sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ja asjakohase majandusvaldkonnaga. (2) Välisinvestoriga seoses võetakse eelkõige arvesse: 1) millistes riikides ja millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb; 2) milline on välisinvestori omandistruktuur, sealhulgas kas see on läbipaistev ja arusaadav; 3) millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse ning kas raha päritolu on selgelt tuvastatav; 4) kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või relvajõud; 5) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on seotud või olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega; 6) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku tegevusega või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega tegelema; 7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. (3) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusega seoses võetakse eelkõige arvesse: 1) millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb ja tema olulisust selles valdkonnas; 2) millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtjat Euroopa Liidu vahenditest või muudest avalikest vahenditest; 3) kas välisinvestor kavatseb teha muudatust sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises; 4 4) kas sihtettevõtja tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning millised intellektuaalse omandi õigused talle kuuluvad; 5) kas sihtettevõtja osa koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused. (4) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa asjakohase majandusvaldkonnaga seoses võetakse eelkõige arvesse: 1) milline on üldine konkurentsiolukord ja kes on sihtettevõtja konkurendid; 2) asendustoodete või -teenuste olemasolu; 3) milline on välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevusele majandusvaldkonnas, sealhulgas tema suhetele tarnijate, varustajate ja klientidega. § 11. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine, loa andmine, kõrvaltingimusega loa andmine ja loa andmisest keeldumine (1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. (2) Komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. (3) Välisinvesteeringu luba võib sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid. (4) Kui välisinvestoriga on vaja pidada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete üle läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada käesoleva seaduse § 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra. (5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui: 1) on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu õigsuses; 2) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist; 3) välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 8 tähenduses. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang. § 12. Välisinvesteeringueelse olukorra taastamine Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline kohustatud tegema viivitamata vajalikud toimingud välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. 5 § 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi ning nende säilitustähtaeg (1) Välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis säilitatakse välisinvesteeringu loamenetluse andmeid ja dokumente seitse aastat menetluse lõpetamisest arvates. 3. peatükk Välisinvesteeringukomisjon § 14. Komisjoni koosseis ja töökord (1) Välisinvesteeringukomisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Välisluureameti ning Riigikantselei esindajad. (2) Komisjoni töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 15. Pädevus (1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle kooskõlastamata; 2) teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja annab kõrvaltingimuse kohta hinnangu; 3) otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 alusel märkuste esitamise ning koostab märkused. (2) Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus: 1) saada välisinvestorilt, muult isikult või asutuselt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta; 2) teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa Komisjonilt ja järelevalveasutustelt teavet. (3) Komisjoni liige esitab komisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires. Komisjoni liikmel on käesoleva seaduse alusel pandud ülesande täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid. 6 4. peatükk Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel § 16. Kontaktpunkt (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 11 nimetatud riigisisese kontaktpunkti ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb määruses nimetatud alustel ja tingimustel koostööd Euroopa Komisjoni ja muude Euroopa Liidu liikmesriikidega. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ning edastab need Euroopa Komisjonile. § 17. Koostöö loamenetluses (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatab viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaselt Euroopa Komisjonile ja muudele Euroopa Liidu liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes viiakse läbi loamenetlust, esitades määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastab viivitamata Euroopa Komisjoni või muu Euroopa Liidu liikmesriigi lisateabe taotlusele välisinvesteeringu kohta, nõudes vajaduse korral teavet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates. § 18. Koostöö loamenetluse puudumise korral (1) Kui Euroopa Komisjon või teine Euroopa Liidu liikmesriik esitab taotluse teabe saamiseks välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu käesolevas seaduses sätestatud loamenetlus, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks vajalikku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud teavet ning edastab selle viivitamata Euroopa Komisjonile ja taotluse esitanud Euroopa Liidu liikmesriigile. (2) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates. § 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab teate teises Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta, annab ta teabe käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu viivitamata edasi komisjonile. (2) Komisjon esitab hiljemalt kümnendal kalendripäeval teabe saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hinnangu, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisinvesteeringu kohta on alust esitada põhjendatud märkusi. Hinnangus märgitakse, kas Eesti 7 julgeolekule või avalikule korrale oleva ohu või selle ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste esitamiseks on vaja taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta. Põhjendatud märkused koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel ja korras komisjon. 5. peatükk Riiklik järelevalve § 20. Riikliku järelevalve teostaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riikliku järelevalve teostamine käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle. § 21. Riikliku järelevalve erimeede Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §- des 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ei või kohaldada korrakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud korrarikkumise ohu ennetamiseks. § 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teavet ja dokumente. § 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral (1) Kui loakohustusega välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osalust või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. (2) Kui välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust või § 12 lõikes 2 nimetatud kohustust, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle ettekirjutuse, kohustades teda kõrvaltingimust täitma, osalust või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. § 24. Sunniraha ülemmäär Käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 100 000 eurot. 8 6. peatükk Rakendussätted § 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „tarbijakaitseseaduses“ sõnadega „ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses“. § 26. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada: 1) teises jälitustoimingus; 2) teises kriminaalmenetluses; 3) julgeolekukontrollis; 4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses; 5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks; 6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“. § 27. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses: „62) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“. § 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(51) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.“. § 29. Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem (edaspidi andmekogu) on andmekogu, mille pidamise eesmärk on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine, nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.“; 9 2) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik, kuhu kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate tegevusvaldkondadega seotud sündmused;“; 3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste andmestik.“. § 30. Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Andmete ja dokumentide esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Käesoleva seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad andmed ja dokumendid kantakse seadme ohutuse seaduse § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.“; 2) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks. § 31. Turismiseaduse muutmine Turismiseaduse § 152 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „tarbijakaitseseaduse §-s 22“ sõnadega „seadme ohutuse seaduse §-s 12“. § 32. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ …. 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“…. 2022. a 10 12.05.2022 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõus reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse välisinvesteeringu usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks luuakse meede, mis annab süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, selle abil saab koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt. Eelnõuga kehtestatakse välisinvesteeringu hindamiseks olulised elemendid, et välisinvestorile oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni alusel, millises ajaraamis, kelle poolt menetlus läbi viiakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel (telefon 639 7615, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse on olulise panuse andnud Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna ametnikud (telefon 612 5056; [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid samuti kaasatud Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti Riigikantselei ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (enne 01.01.2022 EAS Välisinvesteeringute Keskuse) esindajad. Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (telefon 715 3403, e-post anne- [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 korraldusega nr 83 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“ eesmärgiga „III Tark majandus“ punktiga „Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond„ alapunktiga 3.33. „Usaldusväärne finantssüsteem eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.“. Eelnõu seondub Euroopa Liidu (EL) õigusega, sest sellega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste 1 otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (edaspidi määrus 2019/452)1, ettenähtud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöömehhanismi tõhusale rakendamisele. Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse 2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu väljatöötamiseks. Enne eelnõu koostamist on Riigikantselei tellimusel koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“ (edaspidi ka Tartu Ülikooli uuring).2 Eelnõuga muudetakse krediidiasutuste seadust (RT I, 29.03.2022, 5), kriminaalmenetluse seadustikku (RT I, 22.12.2021, 45), maksukorralduse seadust (RT I, 22.03.2022, 5), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 12.03.2022, 19), seadme ohutuse seadust (RT I, 30.12.2020, 10), tarbijakaitseseadust (RT I, 24.11.2021, 4), turismiseadust (RT I, 04.12.2020, 3). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga muudetakse muuhulgas kriminaalmenetluse seadustikku, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud seadus. 2. Seaduse eesmärk Dokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“3 punkti 3.5 (majandusjulgeolek ja seda toetav taristu) kohaselt põhineb Eesti majanduse käekäik stabiilsetele ja usaldusväärsetele turgudele suunatud ekspordil, samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse ja Eesti ettevõtete suutlikkusel realiseerida oma potentsiaali, investeerides kasvuvõimalusi pakkuvatele stabiilsetele turgudele. Riigi strateegiliste äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete teenuste pakkumiseks (energia, transport, side ja infotehnoloogia) tuleb kindlustada nende ettevõtete investeeringud. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ja suutlikkus seista vastu majanduslikule survele (nii välisriikidest lähtuvale kui ka riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest tulenevale). Eesti on väike, avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust nii peamiste ekspordipartnerite majanduse olukord (st euroala ja Skandinaavia riigid) kui ka üleilmne majandusareng, samuti see, mis toimub finantssüsteemis ning energia ja toorme valdkonnas.4 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14) 2 S. Espenberg, S. Mikli, K. Pulk, P. Künnap, A. Grünberg, N. Aas, U. Varblane (2021). Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine. Lõpparuanne. Tartu, Tallinn. Arvutivõrgus: https://mkm.ee/sites/default/files/valisinvesteeringute_kontroll_uuringu_lopparuanne.pdf. 3 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#. 4 Programm „Siseturvalisus 2022-2025“ (eelnõu), lk 65, Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_2022- 2025_eelnou.docx 2 Eesti julgeolekule on majandusjulgeoleku seisukohast üheks riskiks välisriikide majanduslik surve ja riigi strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus, mis kahjustab ettevõtjaid ning mõjutab negatiivselt Eesti majanduse käekäiku ja inimeste heaolu. Julgeoleku aspektist vaadatuna on Eesti strateegiliseks majandushuviks strateegilise transporditaristu sõltumatus Euroopa Liidu välistest riikidest, energiaallikate varustuskindlus, vaba konkurents majanduses, toimiv tollikontroll Euroopa Liidu välispiiril, finantssüsteemi stabiilsus ning elektroonilise side ja teiste elutähtsate teenuste pakkumiseks vajaliku taristu hea tehniline seisukord ja sõltumatus Euroopa Liidu välistest riikidest. Oluline on analüüsida strateegilistesse valdkondadesse kavandatavaid investeeringuid ja nende päritolu.5 Välisinvesteeringud avaldavad Eesti majandusele positiivset mõju, näiteks edendades selle konkurentsivõimet, aidates kiiremini suurendada innovatsiooni, tootlikkust, sissetulekuid, luua töökohti, tuua sisse tehnoloogialahendusi ja oskusteavet. Seejuures on oluline arvestada aga ka võimalusega, et lühiajalist kasu toov välisinvesteering võib kujuneda ohuks julgeolekule või avalikule korrale, seda eelkõige juhtudel, kui investoriks on füüsiline isik või ettevõtja, kes tegeleb kuritegevusega või on mõne ebasõbraliku kolmanda riigi valitsusasutuse kontrolli all. Tähelepanu tuleb pöörata välisinvesteeringutele, mis kujutavad endast ohtu strateegilisele varale, olulisele taristule ja tarneahelale, kui need on seotud Eesti julgeolekut kahjustada püüdvate riikidega. Kaitsepolitseiameti ja tema koostööpartnerite ülesandeks on kõnealuseid riske sisalduvaid välisinvesteeringuid tuvastada ja tõkestada, kuid nende ennetavad sekkumisvõimalused võivad olla piiratud. Arvestades viiruse COVID-19 pandeemiast tingitud globaalset majanduslikku haavatavust, sealhulgas ressursside ja riikide omavaheliste jõujoonte ümberpaiknemist, võib eeldada, et välisinvesteeringute kasutamine oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks pigem kasvab. Kriisiolukorras tugevasti mõjutatud Eesti väike ja avatud majandus on atraktiivne ning haavatav sihtmärk geopoliitiliste ambitsioonide elluviimiseks, mistõttu vajalike meetmete kasutuselevõtt välisinvesteeringute kontrolli läbiviimiseks on erakordselt oluline ja aktuaalne. Mitmete ebasõbralike riikide poolt on mõjuvõimu suurendamise vahendiks muutunud strateegilistes ettevõtjates osaluste omandamine või nende majandustegevuse ülevõtmine. Ka Euroopa Komisjon6 on täheldanud, et viimastel aastatel on investorite profiilid ja investeerimismudelid muutunud, st üha enam on OECD-väliseid investoreid, sh valitsuse toetuse või suunamisega, kelle motivatsioon konkreetse investeeringu tegemiseks ei ole alati üksnes äriline. Ka dokumendis „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tuuakse Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele ühe suurima ohuna välja julgeolekut ohustavad investeeringuid (lisaks korruptsioonile, rahapesule, küberrünnakule, võõrriikide eriteenistuste tegevusele, tööstusspionaažile).7 Majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamise meetmena nimetatakse strateegilistesse majandusharudesse tehtavate investeeringute päritolu kindlaks tegemist.8 Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eesmärgiks on reguleerida kindlaksmääratud majandusvaldvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse tehtavate 5 Programm „Siseturvalisus 2022-2024“ , lk 68. 6 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 1, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN 7 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 29, 8 Samas, lk 30. 3 investeeringute kontrolli, tagades süsteemse teabe saamise ja ohu hindamise kaudu Eesti julgeolekule või avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmise. Selleks kehtestatakse kohaldamisalasse kuuluvatele välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed avaliku korra ja julgeolekuga seotud riskide kõrvaldamiseks. Alates 11.10.2020. a rakendatakse määrust 2019/452, millega kehtestatakse üldine raamistik Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks liikmesriikide poolt julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel, samuti reeglid liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks seoses julgeolekut või avalikku korda mõjutada võivate välisinvesteeringutega. Määruse 2019/452 preambuli punkti 8 kohaselt peaks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik andma liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Otsus selle kohta, kas kehtestada taustauuringumehhanism9 või teha konkreetsele välismaisele otseinvesteeringule taustauuring, jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse. Komisjoni teatise10 kohaselt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 63 ette nähtud kapitali vaba liikumine mitte ainult Euroopa Liidu piires, vaid ka Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel ning kõik piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed avaliku poliitika õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Sellised eesmärgid on asutamislepingus või Euroopa Kohtu praktikas määratletud ülekaaluka üldise huvina. Euroopa Kohus on kapitali piiriülese liikumise piirangu põhjendamise küsimuses korduvalt selgitanud, et riigisiseste õigusnormidega võib kapitali vaba liikumist piirata üksnes siis, kui see on põhjendatud mõnel ELTL artiklis 65 nimetatud alusel või ülekaalukates üldistes huvides Euroopa Kohtu praktika tähenduses11. ELTL artikli 65 lg 1 punkti b alusel on liikmesriikidel õigus võtta kapitali vaba liikumist piiravaid meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib avaliku korra ja julgeoleku põhjendustele tugineda üksnes siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on tegelik ja piisavalt tõsine.12 Samuti ei tohiks piirangu kehtestamise eesmärgid olla puhtalt majanduslikud ning nende põhjendused teenida pelgalt majanduslikke huvisid.13 Välisinvestorite poolt strateegiliste varade turuvallutuslikul eesmärgil ostmise korral (nt eesmärgiga piirata teatava kauba tarnimist liidu turule või teatava teenuse pakkumist turul) on kõige asjakohasem põhjus erandi tegemiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 65 sätestatud „avalik kord või avalik julgeolek“. See võib näiteks õigustada piiravaid meetmeid, mida on vaja 9 Määruse 2019/452 artikli 2 punkti 4 kohaselt on taustauuringumehhanism üldkohaldatav meede nagu seadus või määrus ning sellele lisatud haldusnõuded, rakendusnormid või -suunised, kus on esitatud tingimused ja menetlused, et välismaiseid otsinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel hinnata, uurida, nende tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada. 10 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“, ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4. 11 Euroopa Kohtu 07.06.2012 otsus C-39/11, VBV – Vorsorgekasse AG vs Finanzmarktaufsichtsbehörde (FMA), (ECLI:EU:C:2012:327), punkt 28 ja selles viidatud praktika. 12 Vt Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus nr C-54/99, Église de Scientologie (ECLI:EU:C:2000:124), punkt 17; Euroopa Kohtu 04.06.2002 otsus nr C-503/99, komisjon vs. Belgia (ECLI:EU:C:2002:328), punkt 47 ja Euroopa Kohtu 13.05.2003 otsus nr C-463/00 (ECLI:EU:C:2003:272), komisjon vs. Hispaania, punkt 72. 13 Euroopa Kohtu 07.06.2012 otsus C-39/11, VBV – Vorsorgekasse AG vs Finanzmarktaufsichtsbehörde (FMA), (ECLI:EU:C:2012:327), punkt 29 ja selles viidatud praktika; Euroopa Kohtu 27.02.2019 otsus nr C-563/17, Associação Peço a Palavra (ECLI:EU:C:2019:144), punkt 70. 4 varustuskindluse tagamiseks (näiteks energiavaldkonnas) või oluliste avalike teenuste osutamiseks, kui vähem piiravad meetmed (nt reguleerivad meetmed, millega kehtestatakse avalike teenuste osutamise kohustused kõigile teatavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele) ei ole piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile.14 Määrus 2019/452 ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku ja avaliku korra tagamise eest. Samuti ei mõjuta see määrus liikmesriigi õigust teha erandeid kapitali vabale liikumisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b ehk võtta tarvitusele meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt (preambuli p 4). Kooskõlas määrusega võivad liikmesriigid jõusse jätta, muuta või kehtestada mehhanisme välisinvesteeringute taustauuringute tegemiseks oma territooriumil julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel (määruse 2019/452 art 3 lg 1). Seega on välisinvesteeringute kontrolli õigusliku regulatsiooni loomine iga liikmesriigi enda pädevuses ning otsus selle kohta, kas kehtestada välisinvesteeringute hindamiseks kord või millised konkreetseid välisinvesteeringuid uurida, jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse. Määrus 2019/452 annab üldised juhiseid kontrollimehhanismi peamiste elementide (artikkel 3) ning julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt arvestatavate tegurite osas (artikkel 4). Määruse 2019/452 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide välisinvesteeringute kontrollimisega seotud normid ja menetlused olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Liikmesriikidel tuleb eelkõige ette näha asjaolud, mille olemasolul välisinvesteeringu uuring algatatakse, samuti uuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetlusnormid. Samas soovitatakse liikmesriikidel, kes plaanivad kõnealuseid mehhanisme kehtestada, võtta arvesse olemasolevate mehhanismide toimimist, kogemusi ja parimaid tavasid (määruse 2019/452 preambuli p 4). Euroopa komisjoni hinnangul kajastavad määrus 2019/452 ning konkreetsete Euroopa Liidu liikmesriikide välisinvesteeringute uuringuid käsitlevad õigusaktid ja mehhanismid tugevat keskendumist julgeoleku või avaliku korra kaitsmisele ning suurt teadlikkust sellest, kui olulised on teatavad investeerimiseesmärgid, nt elutähtsad sisendid ja taristu, sealhulgas teatavad tehnoloogiad, teatavad sektorid, näiteks tervishoiusektor, ning riskid, mida teatavate investorite investeeringud võivad endast kujutada.15 Lisaks eelnimetatud üldistele juhistele välisinvesteeringute hindamise regulatsioonile, näeb määrus 2019/452 kolmandate riikide välisinvestorite poolt tehtavate investeeringute osas ette koostöömehhanismi ning sätestab infovahetuse korra nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni vahel. Koostöö raames vahetatav teave peab minimaalselt hõlmama välisinvestori ja sihtettevõtja omandistruktuuri, äritegevuse kirjeldust, andmeid investeeringu väärtuse ja rahastuse kohta. Seega, sõltumata riigisisese välisinvesteeringu kontrolli olemasolust või selle puudumisest, peavad kõik liikmesriigid määrusega 2019/452 kehtestatud koostöömehhanismis osalema. Kuigi määruses sätestatud koostöömehhanism kolmandatest riikidest pärit otseinvesteeringute puhul on otsekohalduv, on määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalik õigusselguse ja tulemusliku rakendamise huvides uute normide kehtestamisega teha täiendused riigisiseses õiguses. Eestil puudub praegusel ajal selline õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida määruses 2019/452 ettenähtud teavet. 14 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“ (ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4. 15 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 1, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN 5 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega luuakse seega alused välisinvestorilt ja välisinvesteeringut saavalt sihtettevõtjalt teabe küsimiseks, mis on vajalik nii määruses 2019/452 ettenähtud koostöös tõhusaks osalemiseks kui ka seaduse kohaldamisalasse jääva investeeringu hindamiseks, arvestades muuhulgas teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni seisukohti. Erinevad välisinvesteeringute hindamise regulatsioonid on 2022. aasta aprilli seisuga loodud 18 Euroopa Liidu liikmesriigis16, muudest riikidest näiteks ka USA-s, Jaapanis, Austraalias, Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis. Euroopa Komisjoni aastaaruande17 kohaselt plaanivad tänasel päeval pea kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid (väljaarvatud Horvaatia, Küpros, Bulgaaria) vastavasisuliste õigusaktide kehtestamist. Euroopa Komisjon on kutsunud kõiki liikmesriike üles looma riikliku taustauuringumehhanismi oma teatises18 kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta. Seoses 24.02.2022.a alanud sõjalise agressiooniga Ukraina vastu on Euroopa Komisjon andnud välja teatise19 „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta20“. Kõnealuse dokumendis juhib Euroopa Komisjon tähelepanu, et praeguses olukorras on oluliselt suurenenud oht, et Venemaa ja Valgevene investorite välismaised otseinvesteeringud võivad ohustada julgeolekut ja avalikku korda. Seepärast tuleks selliseid investeeringuid kohaldatavate normide kohaselt alati väga hoolikalt kontrollida. Need riskid võivad suureneda Venemaa investeeringute mahu tõttu Euroopa Liidus ning liidu ja Venemaa ettevõtjate vaheliste varasemate ärisuhete intensiivsuse tõttu. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata ohtudele, mida kujutavad endast kahe nimetatud valitsusega seotud, nende kontrolli või mõju all olevate isikute või üksuste investeeringud, sest neil valitsustel on tugev stiimul sekkuda kriitilise tähtsusega tegevusse Euroopa Liidus ning kasutada selleks oma suutlikkust kontrollida või juhtida Venemaa ja Valgevene investoreid Euroopa Liidus.21 Eelnevast tulenevalt kutsub Euroopa Komisjon muuhulgas liikmesriike, kellel ei ole veel taustauuringumehhanismi või kelle taustauuringumehhanism ei hõlma kõiki asjakohaseid välismaiste otseinvesteeringute tehinguid või ei võimalda taustauuringuid enne investeeringute tegemist, kiiresti looma põhjaliku välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi ning seni kasutama muid sobivaid õigusakte, et tegeleda juhtumitega, kus konkreetse ettevõtte, taristu või tehnoloogia omandamine või kontroll selle üle ohustaks ELi julgeolekut või avalikku 16 Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Itaalia, Portugal, Hispaania, Holland, Rumeenia, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi. (14. juuli 2021. a seisuga) Allikas: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157946.pdf . 17 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 9, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN 18 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“, 18.02.2021, COM(2021) 66 final, lk 21. 19 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“ ELT C 151I , 6.4.2022, lk 1—12. 20 Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1) ja selle muudatused ning nõukogu 18. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes, (ELT L 134, 20.5.2006, lk 1) ja selle muudatused. 21 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“, lk 2. 6 korda. Liikmesriike, kus on taustauuringumehhanismi loomine pooleli, kutsub komisjon üles kiirendama selle vastuvõtmist ja valmistama ette selle rakendamist, mille hulka kuulub mehhanismi toetamine asjakohaste vahenditega.22 Seega peetakse välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni väljatöötamist ja rakendamist Euroopa Liidus vajalikuks ning see on nii antud ajal kui ka tulevikus oluline, toetades laiemalt ka Eesti suutlikkust seista vastu geopoliitilisele ja majanduslikule survele. Peamisteks eelnõuga kaitstavateks õigushüvedeks on eelkõige riigi julgeolek, avalik kord ja lisaks mõni nende kaitstav spetsiifiline õigushüve (elutähtsa teenuse tagamine, taristu toimimine, looduskeskkond, majandustegevus, rahvatervis jms). Enne eelnõu koostamist on seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus23 läbinud 2020. aasta suvel kooskõlastusringi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu struktuur on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted 2. peatükk. Välisinvesteeringu loamenetlus 3. peatükk. Välisinvesteeringukomisjon 4. peatükk. Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel 5. peatükk. Riiklik järelevalve 6. peatükk. Rakendussätted 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja eesmärk Paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse eelnõus välisinvesteeringu tegemise loa kohustuse, välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise ning vastavate nõuete täitmise riikliku järelevalve teostamise tingimusi ja korda. Eelnõus määratletakse, millistel juhtudel toimub eelnõu reguleerimisalasse kuuluva välisinvesteeringu loa taotlemine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, millised andmed tuleb taotluses esitada, loamenetluse läbiviimise tingimused ja tähtajad, peamised asjaolud, mida välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel arvesse võetakse, lähtudes eelnõu eesmärgist (§ 1 lg 2). Eelnõus sätestatakse ka välisinvesteeringu loa andmise taotlusele kooskõlastuse andva välisinvesteeringukomisjoni üldine koosseis ja pädevus. Vastavalt § 1 lõikele 2 on eelnõu eesmärk Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja avalik korra tagamine välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise abil. Nagu oli eelnevalt märgitud, saab kapitali vaba liikumise piiranguid õigustada avaliku korra või julgeoleku kaalutlustega ELTL artikli 65 lõike 1 punkti b tähenduses üksnes siis, kui on tõeline ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile ja põhjendused ei teeni pelgalt majanduslikke huvisid. Selliseks ilmselgeks murekohaks avaliku julgeoleku ja avaliku korra 22 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“, lk 3. 23 Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, kättesaadav eelnõude infosüsteemis, toimiku number 20-0667. 7 seisukohast võivad olla näiteks riigikaitse eesmärgid24, rahapesu, narkokaubanduse või terrorismi vältimine25, telekommunikatsiooniteenuse, elektri- või energiavarustuse kindlustamine26. Avaliku korra ja julgeoleku kaitseks välisinvestorite poolt strateegiliste varade või olulistes valdkondades tegutsevates ettevõtjates osaluste omandamise kontrollimeetme kehtestamine on asjakohane varustuskindluse ja toimepidevuse tagamiseks teatud valdkondades ning vajalike avalike teenuste osutamiseks. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel uuritakse välisinvestori tegevusest tulenevaid võimalikke riske, omandistruktuuri, seoseid erinevate isikute ja riiklike struktuuridega, samuti sihtettevõtja haavatavust, tuvastatakse välisinvesteeringuks oleva tehingu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusele (sealhulgas pakutavate kaupade varustuskindlusele või teenuste toimepidevusele) ning asjakohasele kriitilist tähtsus omavale majandusvaldkonnale. Välisinvesteering on usaldusväärne, kui see ei ohusta julgeolekut ja avalikku korda. Mõiste „avalik kord“ on laiatähenduslik mõiste, ning sellel on rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu õiguses erinev sisu. Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa Liidu esmane ega teisene õigus, samas on avaliku korra mõistet käsitletud kohtupraktikas. Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi27. Kuigi määruses 2019/452 on palju rõhutatud avaliku korra kaalutlusi, ei sisaldu selles mõiste määratlust. Euroopa Komisjoni koostatud määrust selgitava dokumendi28 kohaselt tuleb kõnealust mõistet sisustada kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad muuhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni Teenustekaubanduse üldlepingust, kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutest, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) kolmandatest riikidest kapitali liikumist puudutavatest artiklitest. Avaliku korra sisustamisel on viidatud Teenustekaubanduse üldlepingu artikli XIV punktile a, mille kohaselt on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetel õigus rakendata meetmeid avaliku korra hoidmiseks, kuid vastavale avaliku korra erandile võib toetuda üksnes juhul, kui mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardab tõeline ja piisavalt tõsine oht. Eesti seadustes on avalik kord defineeritud nii rahvusvahelise eraõiguse seaduses (edaspidi REÕS) kui ka korrakaitseseaduses (edaspidi KorS). REÕS § 7 mõistes hõlmab avalik kord Eesti õiguse olulisi põhimõtteid. KorS-i § 4 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on 24 Euroopa Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, Alfredo Albore (ECLI:EU:C:2000:401), punkt 18. 25 Euroopa Kohtu 23.02.1995 otsus asjades nr C-358/93 ja C-416/93, Aldo Bordessa (ECLI:EU:C:1995:54), punkt 19. 26 Euroopa Kohtu 10.07.1984 otsus asjas 72/83, Campus Oil (ECLI:EU:C:1984:256), punkt 34; Euroopa Kohtu 13.05.2003 otsus asjades nr C-463/00 ja C-98/01, Komisjon vs Hispaania (ECLI:EU:C:2003:272), punkt 71. 27 Euroopa Kohtu 11.juuni 2015 otsus nr C-554/13, Zh. ja O (EU:C:2015:377), punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika direktiivi 2008/115 artikli 7 lõike 4 kohta; Euroopa Kohtu 24. juuni 2015 otsus nr C-373/13, H. T. versus Land Baden‑Württemberg, (EU:C:2015:413), punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika, mis puudutab artikleid 27 ja 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46, ning parandused ELT 2004, L 229, lk 35, ja ELT 2005, L 197, lk 34. 28 Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 9, arvutivõrgus kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf 8 tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.29 Avaliku korra kaitseala hõlmab lisaks õigusaktidele ka kogu objektiivset õiguskorda, seejuures mitte ainult õiguskorda kui õigusnormide süsteemi, vaid ka sellele üles ehitatud elukorraldust tervikuna (isikute era- ja avalik-õiguslikud subjektiivseid õigusi, ühiskonna turvalisust ning avaliku võimu ja avalike teenuste toimimist).30 Riigikohtu praktikas on avaliku korra mõistet analüüsinud ja sellele sisu andnud eelkõige Riigikohtu kriminaalkolleegium. Seda on tehtud näiteks karistusseadustiku §-des 262 ja 263 sätestatud süüteo koosseisude sisustamise kontekstis. Avalikku korda selles tähenduses tuleb mõista kui kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.31 Seega on Eesti õiguses avaliku korra mõistel väga lai tähendus ja seda ka korrakaitseseaduses. Samas ei ole välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks teostatavas loamenetluses vajalik lähtuda korrakaitseseaduses ette nähtud vastava mõiste sisust, kuna tegemist ei ole riikliku järelevalve menetlusega. Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra sisustamisel Euroopa Liidu kohtupraktikaga ja lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks õigusnormidest kinnipidamisele ja ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle kaudu välisinvestori tegevus võib reaalselt kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu, tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). Põhiseaduse kohaselt on riigi julgeolek riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus oleval viisil.32 Erialakirjanduse kohaselt hõlmab riigi julgeolek kõige avaramalt mõistetuna poliitilise tegevuse institutsionaalseid tingimusi, protsesse, sisu ja tulemusi, mille eesmärgiks on täita korra- ja kaitseülesandeid ühiskonna iga liikme hüvanguks ja avalikes huvides. Riigi julgeolekuga seondub poliitiline, militaarne, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik, kultuuriline jne kaitstus.33 Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.34 Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel – arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ja eesmärke mitmesuguste väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude ja riskide tasalülitamine35. Esmane eesmärk on tagada riigi julgeolek mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil36. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks mittesõjalistest ennetavatest vahenditest, mille kaudu on võimalik ennetada ja tõkestada majanduse kaudu Eesti suveräänsusesse sekkumist. 29 Tartu Ülikooli uuring, lk 25. 30 Samas, lk 26. 31 M. Laaring. Avaliku korra mõiste põhiseaduses. Juridica 4/2021, lk 250. 32 Tartu Ülikooli uuring, lk 28. 33 J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. Juridica 2/2020, lk 72. 34 Julgeolekupoliitika alused, lk 2. 35 Julgeolekupoliitika alused, lk 2. 36 Julgeolekuasutuste seadus § 2. 9 Eesti julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas pidades, on olulisteks tegevussuundadeks muuhulgas turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus.37 Siseturvalisuse arengukava38 aastateks 2020-2030 näeb ette majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamise. Muuhulgas strateegiliste majandusharude sõltumatuse suurendamise ja neisse tehtavate investeeringute päritolu kindlakstegemise. Riigikaitse arengukava aastateks 2017-202639 näeb ette, et riigikaitse peamised tegevussuunad on riigi ja ühiskonna toimivuse tagamine elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise kaudu, strateegilise kommunikatsiooni arendamine, sisejulgeoleku tagamine, sõjaline kaitse ja tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Usaldusväärsuse hindamist rakendatakse eelkõige selliste välisinvesteeringute puhul, mis võiksid negatiivset avaldada mõju eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse peamistele tegevussuundadele40, mistõttu võib esineda piisavalt tõsine oht Eesti julgeolekule. Võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel ühendatud tarneahelate ja liikmesriikide ühiste taristute tihedat lõimitust, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või avalikule korrale ka väljaspool seda liikmesriiki, kuhu investeering tehakse. Ühes liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav sisend, teenus või tehnoloogia võib olla teise liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks olulise tähtsusega.41 Määrus 2019/452 annab Euroopa Liidule raamistiku ja ühised kriteeriumid võimalike ohtude tuvastamiseks ning sisaldab liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö raamistikku, mis hõlbustab välisinvesteeringute hindamist liikmesriikides ja aitab sihtliikmesriigil lõplikku otsust langetada. Ilma Euroopa Liidu koostööraamistikuta oleksid välisinvesteeringu piiriülese mõju tuvastamise võimalused ebapiisavad. Liikmesriik saab koostööjuhistes ettenähtud korras esitada põhjendatud märkused, kui Eesti sihtettevõtjaid puudutav välisinvesteering võib avaldada negatiivset mõju selle riigi avalikule korrale ja julgeolekule. Välisinvesteeringute usaldusväärsust, nende mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning võimalikke riske hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes aluseks konkreetse välisinvesteeringuks oleva tehingu konteksti ja sellega seotud asjaolusid. Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on Eesti atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina üsna kõrge, seejuures on eriti suur otseinvesteeringute kasv Eestisse toimunud 2019. aastal. Võrreldes teiste Kesk-Ida, Balti- ning Skandinaavia riikidega on Eesti saanud keskmisest märksa rohkem otseseid välisinvesteeringuid.42 Jätkuvalt on oluline, et Eesti oleks edukas välisinvesteeringute sihtriigina ning säiliks avatud ja ligimeelitav investeerimiskeskkond. Eelnõuga reguleeritakse võimalike julgeoleku ja avaliku korra ohtude väljaselgitamine ja teatud välisinvesteeringutest põhjustatud riskide ärahoidmine, sealhulgas näiteks kõrvaltingimusena 37 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 38 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Arengukava avalik osa. Kättesaadav: https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 39 Riigikaitse arengukava 2017-2026. Arengukava avalik osa. Riigikantselei, 2017. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/eesmargid_tegevused/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf. 40 Vastav soovitus sisaldus ka Tartu Ülikooli uuringus (lk 29). 41 Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf 42 Tartu Ülikooli uuring, lk 85. 10 seatavate meetmete abil, ilma et see vähendaks Eesti avatust investeeringutele või piiraks välisinvestorite tegevust Eestis. Eelnõu koostamisel lähtutakse vajadusest säilitada Eesti atraktiivsust välisinvesteeringutele ja tagada konkurentsieelis, mistõttu arvestatakse ka lähiriikide43 välisinvesteeringute kontrolli meetmetega. Samuti ei seata määruse 2019/452 rakendamisega kahtluse alla Euroopa avatust välisinvesteeringutele, kuid määrusel on oluline roll nende erandjuhtumite puhul, mil välisinvestorid soovivad omandada Euroopa Liidu liikmesriikide huvide seisukohast olulisi varasid või kontrolli liidu ettevõtjate üle, kelle tegevus mõjutab tehnoloogiat, taristut, sisendeid või tundlikku teavet, mis on oluline rohkem kui ühe liikmesriigi või liidule huvi pakkuva projekti jaoks. Tänu määrusele 2019/452 on liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade liitu tehtavatest välisinvesteeringutest.44 Eelnõu § 1 lõige 3 alusel kohaldatakse välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Haldusmenetluse üldseadusena kohaldatakse ka välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seadust. § 2. Välisinvesteering Paragrahvi 2 lõikes 1 määratletakse välisinvesteeringu mõiste sisu. Välisinvesteeringuteks loetakse eelnõu kohaselt kolme liiki tehinguid, mille kaudu välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või omandab sihtettevõtja osa. Sealhulgas on välisinvesteeringu mõistega hõlmatud nii tehingud ühingute osade ja aktsiatega, kui ka varatehingud (näiteks sihtettevõtja osa, st sihtettevõtjale vajaliku ettevõtte, käitise või vara, omandamine), samuti erinevad muud tehingud, mis võimaldavad kontrollida sihtettevõtja juhtorganite koosseisu või otsuseid, sealhulgas hääletuskokkulepped, mille tulemusena osaluse omaja isik ise formaalselt ei muutu (näiteks aktsionäride või osanike vaheline leping). Eelnõus on „sihtettevõtja“ terminiga tähistatud konkreetne seaduse kohaldamisalas olev ettevõtja (eelnõu § 4), kelles omandatakse otsene või kaudne osalus või kelle üle saavutatakse otsene või kaudne kontroll. Termin on vajalik selguse huvides, see lihtsustab viitamist ja seadusest arusaamist. § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringuga tegemist juhul, kui välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas. Olulise osaluse sisustamisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) §-s 9 sätestatust, mis tähendab, et oluline on osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle (VPTS § 9 lg 1). Oluline osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult (VPTS § 9 lg 2), kaudne on osalus juhul, kui välisinvestor omab või teostab seda mitte vahetult, vaid ühe või mitme tema kontrollitava äriühingu kaudu (läbi vaheühingu), seal hulgas kokkuleppel kolmanda isikuga, või loetakse hääleõigus muul põhjusel kaudselt isikule kuuluvaks (VPTS § 9 lg 3). Kõige sagedasemaks olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate ostu- müügilepingu tulemusel vähemalt 10-protsendilise osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis. Samas on võimalik vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tulemusena. 43 Läti, Leedu ja Soome. 44 Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf 11 Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on võimalik välja tuua osanike või aktsionäride lepingu sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada (näiteks temaga kooskõlastamise kohustuse või talle antud veto-õiguse tõttu) vähemalt 10 protsenti osa- või aktsiakapitali, seda väljendavate õiguste või häälte üle või saab muul viisil olulise mõju sihtettevõtja üle. Omandamisel kasutatav vaheühing võib välisinvestoril juba varasemalt olemas olla, aga kaudse omandamise juhtumiks on ka see, kui välisinvestor asutab üksnes konkreetse tehingu tarbeks Eestisse või mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki eriotstarbelise valdusühingu45, mille kaudu ta kavatseb tulevikus osalust kontrollima ja valitsema hakata. Omandamistehingute tegemine läbi selliste eriotstarbelist valdusühingute on omandamistehingute tegemise praktikas äärmiselt levinud nii Eestis kui teistes riikides. Kaudne oluline osalus on võimalik omandada ka selliselt, et välisinvestor omandab kontrolliva osaluse ettevõtjas olulist osalust omavas või teostavas isikus või kui välisinvestor omandab kontrolliva osaluse mitmes isikus, kes kaudselt üheskoos omavad või teostavad olulist osalust sihtettevõtjas. Alljärgnevalt on toodud mõningad tüüpilisemad näited kaudse olulise osaluse omandamisest, mis eeldavad välisinvesteeringu luba: 1) välisinvestor omandab enamusosaluse sihtettevõtja osanikus, kellel on vähemalt 10- protsendiline osalus sihtettevõtjas, või mõnes tema emaühingus, tehingu tagajärjena moodustab välisinvestor kaudne osalus vähemalt 10 protsenti sihtettevõtja osakapitalist; 2) välisinvestor, kelle otsese või kaudse kontrolli all juba on üks sihtettevõtja osanik, kellel on sihtettevõtjas 8-protsendiline osalus, omandab kontrolli sihtettevõtja teise osaniku üle, kellel on sihtettevõtjas 2-protsendiline osalus, või sellise osaniku mõne emaühingu üle, tehingu tagajärjena moodustab välisinvestori kaudne osalus vähemalt 10 protsenti sihtettevõtja osakapitalist. Teatud juhtudel on võimalik, et osaluse omandamine ei ulatu 10 protsendini sihtettevõtja kapitalist või hääleõigustest, kuid võimaldab potentsiaalsel omandajal avaldada sihtettevõtja juhtimisele olulist mõju. Sellise mõju hindamisel on võimalik aluseks võtta Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (Joint Committe of the European Supervisory Authorities) suunised finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamiseks46, mis selgitavad VPTS § 9 alusel toimuva olulise osaluse hindamisega seotud asjaolusid. Sellisteks asjaoludeks võivad näiteks olla: 1) iga osaniku või aktsionäri suhe sihtettevõtjaga; 2) kas potentsiaalsel omandajal on sihtettevõtjas täiendavaid õigusi, nt sõlmitud lepingu või sihtettevõtja põhikirja või muude põhidokumentide mõne sätte alusel; 3) kas potentsiaalne omandaja on sihtettevõtja juhtorgani, järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani või sihtettevõtja muu sarnase organi liige, tal on selles esindaja või ta võib määrata sellesse oma esindaja; 4) sihtettevõtja või selle emaettevõtja üldine omandistruktuur, eelkõige kas aktsiad või (märkimisväärsed) osalused ja hääleõigus jaotuvad suurele hulgale aktsionäridele või osanikele; 5) potentsiaalse omandaja ja olemasolevate aktsionäride vahelised sidemed ning kõik aktsionärilepingud, mis võimaldaksid potentsiaalsel omandajal avaldada olulist mõju; 6) potentsiaalse omandaja positsioon sihtettevõtja kontserni struktuuris; 45 Inglise keeles special purpose entity (SPE) või special purpose vehicle (SPV). 46 Arvutivõrgus kättesaadav: https://esas-joint- committee.europa.eu/Publications/Guidelines/JC_QH_GLs_ET.pdf 12 7) potentsiaalse omandaja võime osaleda sihtettevõtja tegevust ja finantsstrateegiat käsitlevates otsustes. Investeeringu määratlemiseks vähemalt 10-protsendilisele hääleõigusele vastava osaluse kasutamine on väga levinud. Näiteks Eesti lähiriikide (Soome ja Läti) välisinvesteeringute hindamisel lähtutakse samuti põhimõttest, et olulise osaluse omandamise miinimumlävendiks on vähemalt 10-protsendilise osaluse omandamine kontrolli kohaldamisalasse kuuluvas ettevõtjas. Samuti on vähemalt 10-protsendiline osaluse või häälõiguse lävend kasutusel Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Ungaris, Sloveenias. § 2 lõike 1 punkti 2 alusel loetakse välisinvesteeringuks otsese või kaudse kontrolli saavutamist sihtettevõtja üle. Kontrolli sisustamisel on aluseks VPTS §-s 10 sätestatu, aga selle erisusega, et kui väärtpaberituru seadus reguleerib kontrolli saavutamist üksnes kitsalt äriühingutes, siis eelnõu järgi laienevad samad põhimõtted ka kontrolli saamisele selliste sihtettevõtjate üle, kes ei tegutse äriühingu vormis. Vastavalt eelnõu paragrahvidele 3 ja 4 lähtutakse nii välisinvestori kui ka sihtettevõtja mõiste sisustamisel laiemalt ettevõtja mõistest (vt järgnevaid selgitusi eelnõu § 3 ja 4 kohta). Seega välisinvesteeringu sihtettevõtjateks võivad eelnõu kohaselt olla kõik üksused, mis on hõlmatud ettevõtja mõistega ja tegutsevad mõnes eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud majandusvaldkonnas, sealhulgas näiteks sihtasutused, kellest mitmed on eelnõu §-ga 4 hõlmatud 47. Äriühinguks mitteoleva üksuse, näiteks sihtasutuse puhul seisneb kontrolli saamine üldjuhul tema juhatuse, nõukogu või seda asendava organi üle püsiva kontrolli saamises, milleks tavaliselt tuleb muuta sihtasutuse põhikirja või omandada kontroll asutajaõigusi teostava(te) isiku(te) üle. Kokkuvõtlikult on kontrolli saamiseks erinevad võimalused: 1) isikule kuulub enamik aktsiate või osadega esindatud häältest; 2) osalust omaval isikul on õigus nimetada või tagasi kutsuda nõukogu või juhatuse liikmete enamikku; 3) osalust omav isik kontrollib enamikku juht- või juhtimisorgani häältest vastavalt teiste osanike, aktsionäride, liikmete või muude otsustusõigust omavate isikutega sõlmitud kokkuleppele; 4) isik omab teise isiku üle muul viisil valitsevat mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada. Kontrolli omamise eriliigiks on negatiivne kontroll, mille tagajärjena ei ole võimalik võtta juhtimisotsuseid vastu ilma välisinvestori või tema poolt määratud isikuteta. Näiteks on välisinvestoril negatiivne kontroll juhul, kui tal on osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul ühingu majandustegevust või juhtorganite koosseisu puudutavate otsuste vastuvõtmisel veto-õigus või -õigused, samuti siis, kui juhatuse või nõukogu otsuse vastuvõtmine eeldab välisinvestori või tema poolt määratud juhatuse või nõukogu liikmete nõusolekut. Sarnaselt olulisele osalusele on kontrolli saavutamine ettevõtja üle võimalik nii otsese kui kaudsena. Otsese kontrolli saamisega on tegemist siis, kui välisinvestor teeb investeeringu vahetult. Kaudne kontroll tekib aga siis, kui välisinvesteering tehakse ühe või mitme kontrollitava ühingu kaudu või kui omandatakse kontroll sihtettevõtja üle kontrolli teostavas isikus. § 2 lõike 1 punktis 3 on ette nähtud, et välisinvesteeringuks võib olla ka sihtettevõtja osa omandamine. Eestis on praktikas küllaltki levinud viia kontrolli omandamise tehinguid läbi 47 Näiteks on eelnõu § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajateks teatud haiglad, kellest paljud on sihtasutused. 13 mitte osaluste omandamise kaudu, vaid hoopis vara või majandustegevuse omandamisena (tavaliselt toimub see ettevõtte või käitise omandamise teel). Eestis on sellised varatehingud üsna levinud, kuna neid on lihtne sõlmida ja üldjuhul on need vormivabad, välja arvatud juhtumid, kus võõrandatava vara omandiõiguse üleandmine eeldab teatud vorminõuete täitmist (näiteks kinnisvara puhul on tehingu notariaalse tõestamise nõue). Varatehingu kasuks otsustatakse ilmselt ka siis, kui sihtettevõtja õiguslik vorm ei ole osaluse võõrandamiseks sobilik, näiteks kui isikul ei ole mitte osaluste omajad vaid liikmed või kui muul põhjusel ei ole sihtettevõtja üksuse osalus või kontroll lihtsasti üleantav. Ka näiteks sihtasutuse vormis tegutseva sihtettevõtja puhul võib välisinvestor eelistada just varatehingu kaudu äritegevuse ja selleks vajaliku vara omandamist. Üheks ajendiks ettevõtja osa omandamiseks ja varatehingu kasuks otsustamisel, mille käigus toimub majandustegevuse osaline või täielik ülevõtmine, võib olla ka see, et välisinvestor ei soovi omandada osalust ühingus, vaid võib tahta omandada ainult osa sihtettevõtja majandustegevusest või üksnes teatud osa tema varast või töötajaskonnast. Näiteks on täiesti mõeldav, et välisinvestorile pakub huvi ainult kaitsetööstusettevõtja tootearendusega seotud meeskonna ja tehnoloogia, sh seonduvate intellektuaalomandiõiguste omandamine, kuid mitte tootmistegevus. Samuti võib välisinvestor olla huvitatud ainult teatud kliendigrupist ja sellele teenuste osutamisega seotud varast, töötajatest ja lepingutest, mis võib tõusetuda päevakorda elutähtsate teenuste osutajate puhul.48 Eeltoodut illustreerib selgelt Konkurentsiameti ettevõtjate koondumise kontrolli praktika,49 kellele esitatud koondumise teadetest moodustasid näiteks 2020.a tehingud ettevõtjate osadega ca 25%. Kolmandaks võibki välisinvesteering seetõttu toimuda otseselt või kaudselt sihtettevõtja osa, so sihtettevõtjale vajaliku ettevõtte, käitise või vara omandamise teel välisinvestori poolt. Eelnimetatud olulise osaluse omandamine (eelnõu § 2 lg 1 p 1), kontrolli saavutamine (eelnõu § 2 lg 1 p 2) või sihtettevõtja osa omandamine (eelnõu § 2 lg 1 p 3) võib toimuda ka mitme omavahel seotud tehinguga, mis eraldiseisvalt ei too kaasa olulise osaluse omandamist, ettevõtja üle kontrolli saavutamist ega sihtettevõtja osa omandamist, kuid millel on kogumis vastav majanduslik eesmärk või sisuline tagajärg. See kohaldub ka olukorras, kus vastavate tehingute osapooled ei kattu, aga nad kuuluvad sama ettevõtja koosseisu (erinevad tütarettevõtjad). Olukorras, kus olulise osaluse või kontrolli saamine toimub mitme tehingu omavahelises koosmõjus, loetakse asjakohased tehingud eelnõu tähenduses üheks tehinguks. Näiteks on tootmisüksust võimalik omandada seadmete kaupa ning võimatu pole ka olukord, kus vara kooseisu kuuluvad üksikud varad, õigused ja kohustused omandavad erinevad isikud, kes on tegelikkuses ühe ja sama välisinvestori kontrolli all. Samuti on olulise osaluse omandamiseks või kontrolli saavutamiseks võimalik selliste hääletuskokkulepete sõlmimine, kus välisinvestori kontrolli all olevad erinevad sihtettevõtja osanikud või aktsionärid saavad mitme tehingu abil erinevaid õigusi seoses hääletamisega, mis kogumis toovad kaasa olulise osaluse või kontrolli lävendi ületamise. 48 Näiteks Danske Bank A/S Eesti filiaali väljumisel Eesti turult võõrandas ta 2019.a kõigepealt AS-le LHV Pank eraisikutest klientide laenu- ja liisingulepingud koos neid teenindava ettevõttega ja seejärel 2020.a ettevõtjate ja avaliku sektori krediidiga, sh eelkõige laenu-, kapitali- ja kasutusrendi- ja garantiilepingutega, seotud ettevõtte. Pangakontori asukohaks olnud ärihoone võõrandas ta aga hoopis KEK Arendus OÜ-le. 49 https://www.konkurentsiamet.ee/et/konkurentsijarelevalve-koondumised/koondumised/koondumiste-teated-ja- otsused. 14 Näiteks on Euroopa Liidu kohtupraktikas järeldusi tehingute seotuse kohta tehtud sellest, et lepingud sõlmiti sama notari juures samaaegselt, tehingud olid majanduslikult seotud ja üks osapool kinnitas tehingute seotust.50 Tehingute majandusliku seotuse tuvastamiseks tuleb tehingute sisu ja sõlmimise asjaolusid hinnata igakülgselt ja kogumis, sealhulgas on asjakohane lähtuda nii tehinguosaliste omavahelistest seostest, tehingute majanduslikust sisust, kui tehingute tegemise protsessiga seotud ajalistest seostest. Näiteks võib tehingute seotust järeldada sellest, kui need põhinevad ühel raamkokkuleppel või ühiste kavatsuste protokollil, neid räägitakse läbi samaaegselt, samade isikute poolt või samade nõustajate abil, kui tehingute kaudu omandatakse ükshaaval sama ettevõtte, käitise või vara, sama sihtettevõtja erinevad ettevõtted, käitised või varad, või kui eeltoodu toimub samade isikute vaheliste tehingute tulemusena sõlmitavate tehingute seeria abil. Praktikas toimub tihti osaluse omandamine (aktsiate ja osade ost) ja aktsionäride või osanike omavaheliste suhete reguleerimine mitme erineva lepinguga ning alles nende lepingute koosmõjus on võimalik hinnata, milliste õiguste kogum isikutel ühingus on ning kas omandatakse kontroll sihtettevõtja üle. Omavahel seotud tehingute korral loetakse need üheks ja samaks välisinvesteeringuks ning luba tuleb taotleda terviklikult kogu välisinvesteeringule mitte igale osatehingule eraldi. Seega jääb välisinvestori tegevus loamenetluse rakendusalasse olulise osaluse omandamise või kontrolli saavutamise erinevate viiside korral. Seejuures on välisinvestoril, kes juba omab olulist osalust eelnõu §-s 4 nimetatud valdkonnas tegutsevas sihtettevõtjas, vajalik taotleda luba ka siis, kui ta soovib minna oluliselt osaluselt üle kontrollivale osalusele, see tähendab suurendada oma senist olulist osalust üle kontrolliva osaluse lävendi. Sama kehtib ka olukorras, kus välisinvestor juba omab sihtettevõtjale vajalikku ettevõtet, käitist või vara ning soovib omandada sihtettevõtjalt täiendavalt muu sihtettevõtja osa määratluse alla paigutatava ettevõtte, käitise või vara. § 2 lõikes 2 määratletakse viiteliselt olulise osaluse sisu. Nagu eelnevalt märgitud, on oluline osalus VPTS § 9 lg 1 tähenduses otsene või kaudne osalus ühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest või mis võimaldab olulist mõju juhtorganite üle. § 2 lõike 3 kohaselt lähtutakse välisinvesteeringuks oleva kontrolli ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel viiteliselt VPTS §-s 10 sätestatust. Nagu eelnevalt selgitatud, võib kontrolli saavutamine sihtettevõtja üle toimuda üle 50-protsendilise hääleõigusele vastava osaluse omandamisega, aga ka siis, kui välisinvestor, omamata enamust hääleõigusest, omab lepingu alusel või näiteks põhikirjast tulenevalt õigust määrata juhtorganite koosseisu enamust. Täiendavalt on kontrolli võimalik siduda ka laiemalt valitseva mõju omamisega ettevõtja üle (VPTS § 10 lg 1 p 2). Valitsev mõju on sisustatud näiteks konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 ning selle kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. 50 Euroopa Esimese Astme kohtu 23.02.2006 otsus asjas T-282/02, Cementbouw vs. Komisjon (ECLI:EU:T:2006:64), punkt 127 ja järgnevad. 15 Kontrolli alaliigiks on ka negatiivne kontroll, mis seisneb võimaluses osaluse suuruse või häälte arvu abil, samuti hääletuskokkulepete kaudu blokeerida teatud ostuste vastuvõtmist. Kuna eelnõus lähtutakse ettevõtja mõistest, mis on oma sisult äriühingu mõistest laiem, siis kontrolli saavutamist hinnatakse laiema isikute ringi osas, kui seda on ette nähtud väärtpaberituru seaduses. § 2 lõikes 4 on sätestatud, et eelnõus kasutatakse mõistet „ettevõtja“ konkurentsiseaduse tähenduses. Ettevõtja mõiste on leidnud defineerimist mitmetes seadustes. Definitsioonid omavad küllaltki suurt ühisosa, kuigi pole täiesti identsed. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) järgi on ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik (MSÜS § 5 lg 1). Võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) loetakse ettevõtjaks isikut, sealhulgas avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6). Äriseadustik (edaspidi ÄS) defineerib ettevõtjat kui füüsilist isikut, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühingut (ÄS § 1). Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) ettevõtja mõiste on kõige laiem, omades kõikide eeltoodutega märkimisväärset ühisosa. Ettevõtjaks konkurentsiseaduse tähenduses loetakse äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut või juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust või ettevõtja huvides tegutsevat isikut (KonkS § 2 lg 1), kusjuures kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse ka talle ettevõtja kohta käivaid sätteid (KonkS § 2 lg 2). Konkurentsiõigusliku ettevõtja mõiste sisustamisel on olemas arvestataval määral Euroopa Liidu kohtupraktikat. Ettevõtja konkurentsiõiguslik mõiste tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja selle sisustamisel kasutatakse Euroopa kohtute konkurentsiõiguse valdkonnas tehtud lahendeid. Väljakujunenud Euroopa kohtute praktika kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste mistahes majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.51 Ettevõtja mõistega on hõlmatud nii äriühingud kui ka kasumi teenimisele mitte-orienteeritud üksused, samuti avalikku võimu teostavad asutused ja organisatsioonid, mis tegelevad majandustegevusega. Näiteks Euroopa kohtute konkurentsiõiguse praktikas on ettevõtjaks loetud nii mittetulundusliku iseloomuga Saksamaa Punane Rist52 kui ka Saksamaa Föderaalne Tööturuamet 53. Euroopa kohtute järjepideva praktika kohaselt asjaolu, et avaliku võimu kandja põhiülesanne on avaliku võimu teostamine mingis valdkonnas, ei välista tema lugemist ettevõtjaks54. Täiendavalt on Euroopa Kohtu praktikas selgitatud, et ettevõtja on majandusüksus, isegi kui see koosneb mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust. 51 vt nt Euroopa Kohtu 05.06.2005 otsust kohtuasjades C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P – C-208/02 P ja C-213/02: P Dansk Rørindustri jt vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2005:408), punkt 112; Euroopa Kohtu 10.01.2006 C-222/04: Cassa di Risparmio di Firenze jt (ECLI:EU:C:2006:8), punkt 107; Euroopa Kohtu 11.07.2006 otsus C-205/03 P: FENIN vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2006:453), punkt 25. 52 Euroopa Kohtu 25.10.2001 otsus nr C-475/99: Ambulanz Glöckner v Landkreis Südwestpfalz (EU:C:2001:588), punktid 19-22. 53 Euroopa Kohtu 23.04.1991 otsus nr C-41/90: Höfner and Helsner (EU:C:1991:161), punkt 22. 54 Euroopa Kohtu 24.10.2002 otsus nr C-82/01: Aeroports de Paris v Commission (EU:C:2002:617), punkt 81. 16 Eelnõu koostajatele teadaolevalt kavatsetakse konkurentsiseaduses55 ettevõtja mõistet seoses ECN+ direktiivi 56 ülevõtmisega muuta suuremas ulatuses vastavaks Euroopa kohute praktikas kasutatavale määratlusele. Uues sõnastuses plaanitakse määratleda ettevõtjaks majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Eelnõus sisalduva ettevõtja mõiste sisustamiseks ongi asjakohane lähtuda just ettevõtja konkurentsiõiguslikust tähendusest, kuna see on kõige laiem ja hõlmab kontrollimist vajavate investeeringute tegijate ringi ära igakülgselt. Ka määruses 2019/452 kasutatakse mõistet „ettevõtja“ ning selle sisu ei ole eraldi defineeritud, mistõttu on asjakohane lähtuda olemasolevast kohtupraktikast. Sel viisil on välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisele allutatud piisavalt lai isikute ring. Oluline on tähele panna ka seda, et konkurentsiõiguses ei piirdu ettevõtja mõiste ühe isikuga, vaid lähtutakse nn ühtse majandusüksuse põhimõttest, mis tähendab seda, et sama isiku või samade isikute kontrolli all olevad üksused loetakse üheks ettevõtjaks. Eeltoodud põhimõte kohaldub tavaliselt ema- ja tütarühingu vahelistes suhetes (seal hulgas kaudse kontrolli puhul57). Samas on Euroopa kohtute praktikas hinnatud ka olukordi, kus ühing on mitme isiku ühiskontrolli all ning on loetud vastav ühisettevõtja koos mõlema emaühinguga üheks ettevõtjaks58. Eelnimetatud ühtse majandusüksuse põhimõtte praktiliseks väljundiks seoses välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega on see, et eelnõus reguleeritud loamenetlust ei ole võimalik kuidagi vältida sellega, kui välisinvestor teeb välisinvesteeringu mitme endaga seotud isiku kaudu, näiteks omandab mitmeid osalusi sihtettevõtjas paljude erinevate enda kontrolli all olevate ühingute kaudu, ületades vastavate osalustega kogumis olulise osaluse või kontrolli lävendi. Kuna hõlmatud on nii otsene kui ka kaudne omandamine või kontrolli saamine, siis võib välisinvestor olla ise välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu pooleks või teha seda ühe või mitme tema kontrollitava ettevõtja kaudu. Viimasel juhul võib investeering eelnõu kohaldamisalas olla ka siis, kui tehingu alusel otseseks omandajaks on Euroopa Liidu liikmesriigi (sh Eesti) ühing, kes on kolmanda riigi ühingu või füüsilise isiku otsese või kaudse kontrolli all. § 3. Välisinvestor Paragrahvi 3 kohaselt määratletakse isikud, kelle poolt tehtavad tehingud kuuluvad eelnõu alusel hindamisele. § 3 lõike 1 kohaselt on välisinvestor eelnõu tähenduses: 1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta füüsiline isik; 55 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, kättesaadav eelnõude infosüsteemis, toimiku number 21-1573. 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.1.2019, lk 3–33). 57 Euroopa Kohtu 08.05.2013 otsus nr C-508/11: Eni Spa v Commission (EU:C:2013:289), punkt 48. 58 Euroopa Üldkohtu 02.02.2012 ostus nr T-77/08: Dow Chemical v Commission (EU:C:2013:605), punkt 58. 17 2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud; 3) eelnimetatud punktides 1 ja 2 nimetatud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav muu ettevõtja olenemata tema asutamiskohast. Füüsiliste isikute puhul on eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt isiku päritolu määratlemisel oluline tema kodakondsus. Veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga piiratud juhtudel (näiteks kui see kandub üle erineva kodakondsusega vanematelt, eeskätt ius soli ja ius sanguinise põhimõtete segamise korral). Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Mitme kodakondsusega kaasnevad julgeolekumõjud on osalt laiapõhjalised ja kaudsemad, osalt kitsapiirilisemad ja otsesed. Oluliste laiapõhjaliste julgeolekumõjude lähtekohaks on asjaolu, et mitme kodakondsusega isikud on õigustatult avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide poliitilistele ja sotsiaalsetele mõjutustele. Mitme kodakondsusega isikud on õigustatult avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide seisukohtadele ja võtavad need eeldusena omaks. Nimetatu on problemaatiline, kui kodakondsusjärgsetel riikidel on vastandlikud huvid. Kuivõrd lojaalsus riigile on reaalselt jagamatu, tekib vääramatult lojaalsuskonflikt, kui teisel kodakondsusjärgsel riigil on teistsugused huvid. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega ennetatakse ja tõkestatakse erineva väärtusruumiga kolmandatest riikidest lähtuvat ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Välisinvestorina vaadatakse ka füüsilist isikut, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb loamenetlusest tänu Euroopa Liidu liikmesriigi mitme kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see välisel osapoolel kasutada ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool kirjeldatud mitme kodakondsusega isikute puhul esinevale lojaalsuskonfliktile, on kodanikel põhiseaduslikud kohustused oma riigi ees. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule. Osad erineva väärtusruumiga kolmandad riigid on võimelised kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel ka nõudma. Välisinvestorina vaadeldakse ka kodakondsuseta füüsilisi isikuid, kuivõrd nende puhul pole selge, kellele nad on lojaalsed. Kui nad pole valinud Eesti või mõne muu sama väärtusruumi kodakondsust, siis võib järeldada, et mingil põhjusel nad ei soovi jagada selle riigi põhimõtteid, mis on kirjas põhiseaduses ning nad on avatud muudele väärtustele. Sellistel isikutel on võimalus valida endale meelepärane kodakondsus aga nad pole seda mingil põhjusel teinud. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis elavad kodakondsuseta isikud saavad kasutada eeliseid, mida neil kolmanda riigi kodanikena pole, näiteks viisavaba piiriületus ning vaba liikumine. Samas soovivad nad samu eeliseid ka liikumiseks kolmandasse riiki. Kuivõrd kodakondsuseta isikuid ei saa käsitleda kodanikena, siis käsitletakse neid välisinvesteeringute sõelumise seaduses võrdselt kolmanda riigi kodanikega. Sellist isikute gruppi hõlmamata võib tekkida võimalus seaduse mõttest möödaminemiseks. Mittesõbralikud kolmandad riigid võivad saada võimaluse hakata enda huvides ära kasutama kodakondsuseta isikuid. Sellised võimalusi ei soovita loodava regulatsiooniga luua. § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on välisinvestori mõistega hõlmatud kõik ettevõtjad, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel. Üldjuhul asutamis- ja registreerimiskoht kattuvad, see tähendab registri asukoht, kus ettevõtja on registreeritud ja mille kaudu määratletakse tema 18 õigusvõime, määrab ära ka selle, millise riigi õiguse alusel ta on asutatud. Kolmandateks riikideks on eelnõu tähenduses kõik riigid, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu. § 3 lõike 1 punkti 3 alusel laiendatud välisinvestori mõistet kogu kontrolli kaudu seotud üksusele ja välisinvestori olemasolu saab välja selgitada kogu sellise ettevõtjate grupi lõikes. Kuna olulise osaluse omandamine või kontrolli saavutamine võib olla ka kaudne, siis tuleb lugeda välisinvestoriks ka ettevõtjat, kes on kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli all, sh isegi siis, kui see ettevõtja ise on asutatud ja registreeritud Euroopa Liidus. Vastasel korral oleks Euroopa Liidus ühingu asutamise teel äärmiselt lihtne kõrvale hoiduda välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest. Kontroll annab isikule võimaluse korraldada teise ühingu juhtimist ja suunata nii tema igapäevaseid kui strateegilisi otsuseid, mis kontsernide puhul hõlmab kogu kontrolli kaudu omavahel seotud ettevõtjate gruppi. Teiste sõnadega, kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kelle kontrolli all on kontserni emaühing, omab selle kaudu kontrolli ka kõikide viimase tütarühingute üle ning võib eeldada, et kontrolli teostamisel seab ta esiplaanile kontserni kui terviku strateegilised huvid. Sisuliselt on kontrolli kaudu seotud ettevõtjate näol seetõttu tegemist ühe ja sama majandusüksusega, mis koosneb mitmetest isikutest, kus selle sisemine jagunemine eraldiseisvateks ühinguteks või üksusteks on pelgalt kontserni siseküsimus. Seetõttu on § 3 lg 1 punktis 3 hõlmatud ettevõtja mõistega kõik välisinvestori kontrolli all olevad ettevõtjad, olenemata nende asutamiskohast. Sõltumata, milline konkreetne kontserni kuuluvatest ühingutest investeeringu teeb, lähtutakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel sellest, kas välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu tegija on otseselt või kaudselt mõne kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav. § 3 lõikes 2 määratletakse eelnõu tähenduses kolmandad riigid, millest pärit välisinvestoritele võib laieneda investeeringust teatamise ja loa taotlemise kohustus. Kolmandast riigiks loetakse eelnõus riike, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid. Otsus, millistele investeeringutele, lähtudes investori päriolust, kontrolli kohaldada on iga riigi pädevuses ning ka liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud erinevalt ning hõlmatav isikute ring on liikmesriigiti varieeruv.59 Seejuures võivad riigisisese regulatsiooniga olla loakohustusele allutatud ka investeeringud, mida teevad Euroopa Liidus asuvad isikud või üksused piirides, mida annavad Euroopa Liidu toimimise lepingu asutamisõiguse ja kapitali liikumine artiklid (art 52 ja art 65 lõike 1 punkt b), mis võimaldavad säilitada avaliku korra või julgeoleku huvides vajalikke meetmeid. Oluline on silmas pidada, et välisinvesteeringute hindamise riigisisesed regulatsioonid ei tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel (määruse 2019/452 art 3 lg 2). Määruse 2019/452 tähenduses käsitatakse välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest 59 Lätis ja Leedus kuuluvad kontrollimisele kõik julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisteks määratud sektorite ettevõtjaid puudutavad tehinguid, sõltumata investori päritolust. Soomes on seaduse alusel välisomanikuks piiritletud järgnevalt: a) välisriigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole EL-i või Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) liikmesriigis; b) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline asukoht ei ole EL-i või EFTA liikmesriikides; c) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline asukoht on EL-i või liikmesriikides, kuid mille puhul punktis a osutatud välisriigi kodanik või punktis b osutatud organisatsioon või sihtasutus kontrollib vähemalt kümnendikku piiratud vastutusega äriühingu häälte koguarvust või kellel on valitsev mõju teise organisatsiooni või ettevõtja üle. Austrias, Ungaris, Portugalis, Saksamaal (v.a kaitsetööstuse sektor), Taanis (v.a kaitsetööstuse sektor) kuuluvad riigisisese korra alusel hindamisele EL-i ja EFTA väliste isikute ja üksuste investeeringud. Prantsusmaal, Sloveenias ja Slovakkias hinnatakse teistest riikidest (sealhulgas EL) pärit investorite tehinguid. 19 riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks investeeringutele, mille puhul kontrolli vahetumine on kaudne60. Samuti on määruses 2019/452 ette nähtud suunis liikmesriikidele, et need võtaksid meetmeid, mis peaks takistama kontrollimenetlustest kõrvalehoidumist. Seejuures peaksid need meetmed hõlmama investeeringuid, mis tehakse liidusiseselt kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist (preambuli punkt 10). Kunstlike skeemide kaudu tehtavad liidusisesed välisinvesteeringud on erandkorras samuti määruse kohaldamisalas. Komisjon on muuhulgas juhtinud tähelepanu, et oleks asjakohane kontrollida, kas investor on osa kõrvalehoidumise skeemist, mis on loodud selleks, et vältida määruse kohaldamist. Mõnikord on otsene investor Euroopa valdusettevõtja, kes on asutatud kavandatava tehingu jaoks. Seega, isegi juhul, kui puuduvad tõendid subjektiivse kavatsuse kohta määruse nõuete täitmisest kõrvale hoida, on investorist ettevõtja majandustegevuse puudumine ja skeemide objektiivne võime vältida määruses sätestatud eeskirju piisavad eeldamaks, et skeem on kunstlik. Kõige tavalisem kõrvalehoidumise näide on olukord, kus välisinvesteeringud Euroopa Liidus tehakse liidus asuva variühingu kaudu, millel ei ole otsest ega kaudset tegelikku majandustegevust, vaid mille ainus eesmärk on olla seaduslik vahend investeeringu tegemiseks.61 Seega on põhjendatud kohaldada eelnõus ette nähtud välisinvesteeringu loakohustust kõikide väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit välisinvestorite tehingute korral. Hoidmaks ära kunstlike skeemide kasutamist ja muul viisil loakohustusest kõrvale hoidmisi, on eelnõu § 3 lõike 1 punktis 3 täpsustatud, nagu on märgitud eespool, et välisinvestoriks on ka kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli all olev muu ettevõtja sõltumata tema asutamiskohast ning välisinvesteeringuks loetakse ka kaudse olulise osaluse omamine ja kontrolli saavutamine. Selliselt ei sõltu tehingu välisinvesteeringuna käsitlemine mitte kitsalt tehinguosaliste kodakondsusest või asutamiskohast, vaid sellest, kas investori omandistruktuuris tervikuna esineb kolmandate riikide isikuid ja kas need isikud omavad kontrolli. Kontroll annab füüsilisele isikule või emaettevõtjale võimaluse mõjutada kontrollitavate ettevõtjate juhtorganite koosseisu, strateegilisi otsuseid ning selle kaudu tegevust tervikuna, mistõttu kontrollitav ettevõtja ei ole oma tegevuses sõltumatu. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, kas otsesel välisinvestoril on tegelik majandustegevus või on tegemist vaid valdusühinguga, sest kontrolli teostamise tagajärg on sisuliselt sama. Selliselt ei ole õigustamatus ulatuses piiratud liidusiseste ettevõtjate tegevust, vaid nende poolt tehtavad tehingud võivad olla allutatud välisinvesteeringu loakohustusele üksnes juhul, kui neid kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. Eelnimetatud viisil välisinvestori määratlemine võimaldab tulemuslikult täita määruse 2019/452 koostööjuhiseid, sest eelnõukohane välisinvestoriks peetavate isikute ja ettevõtjate ring on kooskõlas määruses sätestatuga ega põhjusta diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelnõu kohaselt kattuvad määruse 2019/452 tähenduses riigisiseselt uuritavad välisinvesteeringud tulenevalt investori päritolust võimalikult suures ulatuses, mistõttu saab nende investeeringute kohta teavet jagada ka teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga. 60 Määruse kohaldamisalasse kuuluvad investeeringud, mille puhul sihtettevõtja omanik või kontroll selle üle muutub seda kontrolliva üksuse omaniku või kontrolli muutumise tulemusel ka siis, kuid vaheüksusteks on EL-i liikmesriigi ettevõtja. 61 Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 8, arvutivõrgus kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf 20 § 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa Paragrahvi 4 lõikes 1 on määratletud tegevusvaldkondade abil välisinvesteeringute sihtettevõtjad, kellesse investeeringute tegemine on eelnõu alusel hinnatav, sest see võib avaldada mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Seaduse kohaldamisala selgeks piiritlemiseks on toodud loetelu strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevatest ettevõtjatest, kes Eesti oludes tagavad elutähtsate teenuste toimepidevust majandusvaldkonnas, tagades elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kaupade kättesaadavuse ning omades selleks vajalikku taristut. Määrus 2019/452 annab liikmesriikidele soovituslikud mitteammendavad juhised, kehtestades loetelu teguritest, mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Määruse artikkel 4 nimetab selliste teguritena, mis aitaksid liikmesriikidel hinnata välisinvesteeringu toimet, muuhulgas näiteks mõju elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele taristule62, elutähtsatele tehnoloogiatele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/200963 artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega kaupadele64, energia või toorainetega varustamisele, samuti toiduga kindlustatusele, juurdepääsule tundlikule teabele65 või meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Seega on riikidel üsna laiad võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja vajadusi, määratleda need majandussektorid, milles tegutsevad ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Samas ei ole eelnimetatud mõjuvaldkonnad järgimiseks kohustuslikud ning iga liikmesriik saab otsustada, milliseid valdkondi, ettevõtjaid või taristuid loetakse riigi eripära ja tingimusi arvestades julgeoleku ja avaliku korra vaates tähtsateks. Sellest tulenevalt laieneb ka määruses ettenähtud liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöömehhanism selles määratletud investeeringutele kõikides sektorites, mis liikmesriikides sõelumise alla kuuluvad. Euroopa Liidu liikmesriigid on oma välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisala sektorite piiritlemisel kasutanud erinevat lähenemist, seejuures võib loetelu olulistest sektoritest olla piiritletud nii väga üldsõnaliselt66, jättes riigile sekkumiseks palju paindlikkust, kui ka väga täpselt ja ammendavalt, nimetades nii tegevusvaldkonnad kui ka konkreetsed sihtettevõtjad67. Eelnõu koostamisel on võetud arvesse vajadust tagada kohaldamisala osas selgus ja ettenähtavus, mistõttu on mõjutatud oluliste majandusvaldkondade ettevõtjate osas piiritletud 62 Sealhulgas energia-, transpordi-, vee-, tervishoiu-, side-, meedia-, andmete töötlemise või säilitamise, kosmose- , kaitse-, valimiste või finantstaristu, tundlikud rajatisted ning maa ja kinnisvara, mis on sellise taristu kasutamiseks elulise tähtsusega. 63 Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1—269). 64 Sealhulgas tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad. 65 Sealhulgas isikuandmetele või suutlikkusele sellist teavet kontrollida. 66 Näiteks Soome välismaiste omandamiste sõelumise seaduse (soome keeles Laki ulkomaalaisten yritysostojen seurannasta; tekst kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157939.pdf) kohaselt kohaldatakse kontrolli, kui investor omandab osaluse kaitsetööstusettevõtjas, ettevõtjas, mis toodab või tarnib ühiskonna julgeoleku seisukohalt kesksetele Soome ametiasutustele nende seadusest tulenevate ülesannete seisukohalt kriitilisi tooteid või teenuseid või ettevõtjas, keda oma tegevusala, äritegevuse või kohustustest tulenevalt tuleb pidada tervikut hinnates ühiskonna elutähtsate funktsioonide tagamise seisukohalt kriitilistena. Viimasesse kategooriasse kuuluvad ettevõtjad ei ole kindlaks määratud, vaid seda hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. 67 Näiteks kuulub Läti välisinvesteeringute kontrollimise kohaldamisalasse 36 riigi julgeoleku seisukohalt olulist äriühingut, kes tegutsevad ühes kuuest kindlaksmääratud sektoris. Lätikeelsed andmed kättesaadavad: https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-nozimigas-komercsabiedribas/ 21 ettenähtavalt, kitsalt ja ammendavalt. Lähtekohaks on siin põhimõte, et eelnõu kohaldamisalas on keskendutud julgeoleku tagamiseks või avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks Eestile märkimisväärne mõju. Riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt loetakse oluliseks järgmised välisinvesteeringute sihtettevõtjad: 1) elutähtsa teenuse osutaja; 2) äriühing, milles riigil on oluline osalus; 3) ettevõtja, kes kehtiva lepingu alusel toodab või tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja; 4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses; samuti trükimeedia ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud majandusaasta käive on vähemalt 3 miljonit eurot; 5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks; 6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping; 7) alalise riigikaitseobjekti omanik riigikaitseseaduse tähenduses; 8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega mastide taristut; 9) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses; 10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses; 11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128) lisas II nimetatud sadamate nimekirjale. Välisinvesteeringute sihtettevõtjate loetelu piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et välisinvesteeringud nendesse ettevõtjatesse võivad negatiivselt mõjutada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt oma tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest vastata mitmes loetelu punktis nimetatud tingimustele. Näiteks esineb kattuvusi riigi osalusega äriühingute ja muude tunnuste alusel määratletud sihtettevõtjate vahel. Juhul, kui riik otsustab ühel hetkel sellises ettevõtjas osalusest loobuda, siis kuulub ettevõte tulenevalt oma tegevusvaldkonna olulisusest endiselt välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise kohaldamisalasse. Seejuures on oluline, et ettevõtja peab kvalifitseeruma kindlaksmäärarud tunnuste või tingimuste alusel sihtettevõtjaks välisinvesteeringu tegemise (lõpuleviimise) ajal, mistõttu oleks seda ettevõtjat puudutav välisinvesteering loakohustusega. Samas on praktikas võimalik, et välisinvesteeringu luba tuleb taotleda juhul, kui välisinvestor soovib suurendada oma olulist osalust, saavutades kontrolli ettevõtja üle, kas siis, kui olulise osaluse omandamise ajal ei olnud veel tegemist sihtettevõtjaga eelnõu tähenduses. § 4 lõike 1 punkt 1 määratleb, et loamenetluse kohaldamisalasse kuuluvad elutähtsate teenuste osutajad. 22 Elutähtsate teenuste haavatavust vähendada peetakse tähtsaks ka Eesti julgeolekupoliitika peaeesmärgi saavutamisel.68 Julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt on oluline elutähtsate teenuste toimepidevus. Suur osa elutähtsatest teenustest on erasektori omandis, mistõttu on riigi ja erasektori koostöö tugevdamine elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel prioriteetne. Elutähtsate teenuste osutamine ei sõltu ainult riigisisestest teguritest, vaid seda mõjutab ka maailmas ja maailmamajanduses toimuv, millega tuleb nende teenuste toimepidevuse plaanimisel arvestada.69 Eelnõu koostamise ajal sisaldub elutähtsa teenuse üldregulatsioon hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS). Kuivõrd Riigikantselei eestvedamisel on koostamisel valmisoleku seaduse70 eelnõu, millega soovitakse õigusliku selguse suurendamiseks koondada hädaolukorra seadus mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitsekriisideks erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus üheks seaduseks, siis on tõenäoline, et elutähtsate teenuste regulatsioon võib lähiaastatel muutuda. Samuti on elutähtsate teenuste regulatsiooni puhul oluline arvestada, et Euroopa Parlament ja nõukogu on algatanud seni kehtiva Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse direktiivi71 asemel uue direktiivi72 väljatöötamise, mille seadusandlik menetlus praegusel ajal veel kestab. Direktiivi eelnõu lisa 1 kohaselt loetakse kriitilise tähtsusega valdkondadeks energeetika (sealhulgas elekter, kaugküte- ja jahutus, nähta, gaas, vesinik), transport (sealhulgas lennu-, raudtee- ,vee- ja maanteetransport), pangandus, finantsturutaristud, tervishoid, joogivesi, reovesi, digitaristu, avalik haldus ja kosmos. Lisaks kaalutakse direktiivi kohaldamisala laiendamist toiduainete tootmisele, töötlemisele ja tarnimisele. Kehtiva HOS § 2 lõike 4 alusel on elutähtsaks teenuseks teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Elutähtsateks teenusteks HOS § 36 alusel loetakse järgmised teenused: 1) elektriga varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse tagamine; 5) telefoniteenus; 6) mobiiltelefoniteenus; 7) andmeside teenus; 8) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 9) vältimatu arstiabi toimepidevuse tagamine; 10) makseteenuste tagamine; 11) sularaharingluse tagamine; 12) kaugküttega varustamine; 13) veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ja 14) kohaliku tee sõidetavuse tagamine. Tartu Ülikooli uuringus leitakse, et kuigi hädaolukorraseadus ei tegele riigi julgeoleku või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtudega, on siiski elutähtsa teenuse regulatsioon olemasolu oluline ka riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise aspektist, mida peaks omakorda toetama välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsioon.73 HOS § 38 lõigete 1 ja 3 kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi ka ETO) elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik, kui ta vastab eriseadustes kindlaksmääratud 68 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 7. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 69 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 17. 70 Valimisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus, kättesaadav eelnõude infosüsteemis, toimiku number 21-0915. 71 Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75—82). 72 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta, (seisuga 16.12.2020, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52020PC08299) 73 Tartu Ülikooli uuring, lk 37. 23 tingimustele. ETO-dena reguleeritakse pigem neid teenuseosutajaid, kellel on oluline mõju sektori toimimisele ning kelle teenuse katkestus võib areneda hädaolukorraks. See, kas konkreetne ettevõtja vastab ETO tunnustele, sõltub üldjuhul tema osutatava teenuse mahust või tarbijate arvust. Tabel 1. Elutähtsad teenused ja elutähtsa teenuse osutajatele eriseadustest tulenevad tingimused.74 Elutähtis Tingimused elutähtsa teenuse teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest osutajale (HOS § 36) Elektriga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on ELTL § 211 kohaselt: Elektrilevi OÜ, Elering varustamine elektrienergiaga varustamises AS, VKG Elektrivõrgud 1) tootja, kelle elektrijaama Eesti territooriumil ning mille OÜ, AS Imatra Elekter. (HOS § 36 lg 1 netovõimsus on suurem kui 200 toimimiseks on vajalik p 1) MW; katkematu elektrienergia tootmine, põhivõrgu (sh 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri ühendused teiste riikide ületava elektriliini ülekandevõimsus võrkudega) ja jaotusvõrgu on suurem kui 100 MW; toimimine. 3) põhivõrguettevõtja; 4) võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Maagaasiga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on MGS § 22 lg 15 kohaselt: AS Gaasivõrgud. varustamine maagaasiga varustamises Eesti 1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus territooriumil ning mille (HOS § 36 lg 1 ülekandeteenust; toimimiseks on vaja piisavas p 2) koguses maagaasi, selle 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ülekandmiseks rõhu ühendatud üle 10 000 tarbija. olemasolu ning võrgu katkematut toimimist. Vedel- Teenus, mis seisneb ETO on VKS § 3 lg 7 kohaselt AS Olerex, Neste Eesti kütusega vedelkütuse kättesaadavuse kütuse müüja, kes omab kümmet AS, Circle K Eesti AS, varustamine tagamises tarbijatele Eesti või enamat tanklat ja kelle tanklad Alexela Oil AS, Jetoil territooriumil ning mille asuvad vähemalt kolmes AS, AS Krooning, (HOS § 36 lg 1 osutamiseks on vajalik maakonnas. Sevenoil Est OÜ, AS p 3) kütusetanklate katkematu Tartu Terminal. toimimine ja vedelkütuse varu olemasolu vedelkütusevaru seaduse tähenduses. Riigitee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 7 kohaselt 17 erinevat ettevõtjat, sõidetavuse tingimuste tagamises riigiteid korrashoidev ettevõtja. kellega Maanteeamet on tagamine transpordi ja inimeste ohutuks sõlminud riigiteede liikumiseks ja liiklemiseks korrashoiu lepingu. (HOS § 36 lg 1 Eesti maanteedel (sh Näiteks AS Eesti Teed, p 4) kõrvalmaanteedel) ning mille AS Trev-2 Grupp, Sakala osutamiseks on tagatud Teed OÜ, LEONHARD maanteede ja vajalike rajatiste WEISS VIATER korrashoid ning vajaduse EHITUS AS, AS korral tehtud parandustöid. Tariston. Nimekiri Elutähtsa teenuse osana ei nendest ettevõtjatest avaldatud maakondade 74 Tartu Ülikooli uuring, lk 38-44 24 Elutähtis Tingimused elutähtsa teenuse teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest osutajale (HOS § 36) käsitata maanteede ehitamist kaupa MKM-i ja projekteerimist. koduleheküljel75. Nende korrashoiutööde osas, mis ei tulene riigiteede korrashoiu lepingust, täidab riigiteede sõidetavuse tagamisel ETO ülesandeid Maanteeamet.76 Telefoni- Üldkasutatav elektroonilise ETO on ESS-i § 87 lg 4 kohaselt Telia Eesti AS, Elisa teenus side teenus, mis võimaldab teenuse osutaja, kelle teenust tarbib Eesti AS. lõppkasutajatel riigisiseste ja vähemalt 10 000 lõppkasutajat. (HOS § 36 lg 1 rahvusvaheliste kõnede p 5) tegemist ning vastuvõtmist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil ning mille osutamiseks on vajalik telefonivõrgu katkematu toimimine. Mobiil- Üldkasutatav elektroonilise Telia Eesti AS, Tele2 telefoni- side teenus, mis võimaldab Eesti AS, Elisa Eesti AS. teenus lõppkasutajatel kindlaks määramata asukohas (HOS § 36 lg 1 riigisiseste ja rahvusvaheliste p 6) kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil raadioside loomise teel ning mille osutamiseks on vajalik mobiiltelefonivõrgu katkematu toimimine. Andmeside- Üldkasutatav elektroonilise Telia Eesti AS, Elisa teenus side teenus, mis võimaldab Eesti AS, Tele2 Eesti lõppkasutajatel edastada AS, STV AS. (HOS § 36 lg 1 informatsiooni p 7) pakettkommutatsiooni abil ning mille osutamiseks on vajalik elektroonilise sidevõrgu katkematu toimimine. Elektrooni- Teenus, mis võimaldab ETO on ITDS-i § 93 lg 31 kohaselt SK ID Solutions AS. line isiku- elektroonilises keskkonnas isikut tõendavate dokumentide tuvastamine tõendada isikut ja kontrollida seaduse alusel välja antud ja digitaalne isikusamasust ning anda dokumentidele kantud sertifikaadiga digitaalallkirja ning mille digitaalset tuvastamist ja digitaalset 75 Teehooldajad. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/teehoole/teehooldajad 76 Vt majandus- ja taristuministri 09.01.2018 määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel“ § 1 lg 2. 25 Elutähtis Tingimused elutähtsa teenuse teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest osutajale (HOS § 36) all- osutamiseks peab katkematult allkirjastamist võimaldava kirjastamine toimima ja olema kättesaadav sertifitseerimisteenuse osutaja. isikutuvastamise ja (HOS § 36 lg 1 digitaalallkirjastamise p 8) sertifikaatide kehtivuskinnituse teenus. Teisisõnu peab olema võimalik digitaalse isikutuvastamise (autentimise) või allkirjastamise käigus kontrollida, kas selleks kasutatavad sertifikaadid on sellel ajahetkel kehtivad. Vältimatu Teenus, mida osutatakse Eesti ETO on TTKS-i § 17 lg 11 kohaselt ETO-de hulka kuuluvad arstiabi territooriumil ja mis seisneb kiirabibrigaadi pidaja. kõik haiglad, mis on (HOS § 36 lg abi andmises olukorras, kus Samuti tervisehoiuteenuse Vabariigi Valitsuse 2. 2) abi edasilükkamine või selle korraldamise seaduse § 55 lg 1 aprilli 2003. aasta andmata jätmine võib alusel kehtestatud haiglavõrgu määruses nr 105 põhjustada abivajaja surma haigla (TTKS § 22 lg 41). „Haiglavõrgu või püsiva tervisekahjustuse, arengukava“ loetelus: samuti eluohtliku 1) SA Põhja-Eesti haigestumise, vigastuse või Regionaalhaigla; mürgistuse esmases 2) SA Tartu Ülikooli diagnoosimises ja ravis, Kliinikum; vajaduse korral abivajaja 3) SA Tallinna transportimises haiglasse ja Lastehaigla. ravimises ööpäev ringi 4) AS Ida-Tallinna haiglas. Vältimatu abi Keskhaigla; toimimiseks on vaja vastava 5) AS Lääne-Tallinna väljaõppega personali, Keskhaigla; kiirabiautode, varustuse, 6) SA Ida-Viru vahendite, ravimite olemasolu Keskhaigla; ning vereteenistuse toimimine. 7) SA Pärnu Haigla; 8) AS Järvamaa Haigla; 9) Kuressaare Haigla SA; 10) SA Läänemaa Haigla; 11) AS Rakvere Haigla; 12) AS Lõuna-Eesti Haigla; 13) SA Narva Haigla; 14) SA Viljandi Haigla; 15) AS Valga Haigla; 16) SA Hiiumaa Haigla; 17) AS Põlva Haigla; 18) SA Raplamaa Haigla; 19) SA Jõgeva Haigla; 20) SA Haapsalu Neuroloogiline 26 Elutähtis Tingimused elutähtsa teenuse teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest osutajale (HOS § 36) Rehabilitatsiooni- keskus.77 Makseteenus Teenus, mis seisneb ETO on KAS-i § 3 lg 2 kohaselt Eesti Panga Presidendi maksetehingu täitmises, krediidiasutus ja välisriigi 13.07.2018.a määruse nr (HOS § 36 lg 3 sealhulgas raha ülekandmises krediidiasutuse filiaal, kui on 7 „Makseteenuse ja p 1) makseteenuse pakkuja juures täidetud vähemalt üks järgmistest sularaharingluse avatud maksekontole ning kui tingimustest: kirjeldus ja raha on makseasutuse toimepidevuse nõuded“ § 1) tema osutatava teenuse kliendile antud laenuna, 2 lg 1 kohaselt: katkemine või lõpetamine mõjutab maksetehingu täitmises märkimisväärselt Eesti finantsturu 1) AS SEB Pank; telekommunikatsiooni-, stabiilsust ning makse- ja 2) Swedbank AS; digitaalse või arveldussüsteemi järjepidevat 3) Luminor Bank AS; infotehnoloogilise seadme toimimist; 4) AS LHV Pank. abil. Makseteenuse osutamiseks on vajalik 2) tema klientide arv moodustab telekommunikatsiooni võrgu, märkimisväärse osa Eestis infotehnoloogilise süsteemi finantsteenuseid kasutavate või muu sellesarnase võrgu, klientide arvust; maksekaartide või muu 3) tema Eestis kaasatud hoiuste samasuguste vahendite turuosa ületab kümmet protsenti katkematu toimimine, mis võimaldab täita makseid. krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Sularaha- Teenus, mis seisneb sularaha ringlus sissemaksete tegemises maksekontole ja sularaha (HOS § 36 lg 3 väljavõtmises maksekontolt p 2) ning mille osutamiseks on vajalik ehitiste, seadmete (näiteks pangaautomaatide, pangakontorite jne) või muu taolise, sealhulgas sularahaveo katkematu toimimine, mis võimaldab tarbijatel Eesti territooriumil sularaha kätte saada. Kaugküttega Teenus, mis seisneb ETO on KKütS-i § 7 lg 3 kohaselt: Tallinna linnas AS varustamine kaugküttega liitunud tarbijate Utilitas Tallinn, OÜ 1) soojuse tootja, kelle tootmise soojusega varustamises Eesti Utilitas Tallinna (HOS § 36 lg 4 prognoositav maht aastas on territooriumil ning mille Elektrijaam, Enefit p 1) vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb osutamiseks on vajalik soojuse Green AS Iru võrgupiirkonnas, mille aastane katkematu tootmine, elektrijaam, Adven Eesti müügimaht on vähemalt 50 000 kaugküttevõrgu kaudu soojuse AS.78 MWh, ja kes osutab teenust jaotamine ning tarbijate vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Samuti näiteks ka soojuse ja sooja veega omavalitsuse üksuses; Fortum Eesti AS. varustamiseks tehniliste vahendite, seadmete ja 2) võrguettevõtjatest nendega seotud ehitiste soojusettevõtjad, mis tegutseb katkematu toimimine. võrgupiirkonnas, mille aastane müügimaht on vähemalt 50 000 77Vt Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ § 2. 78 Elutähtsa teenuse osutajad, nende ülesanded ja kontaktandmed Tallinna linnas. Kättesaadav: https://www.tallinn.ee/est/Elutahtsate-teenuste-osutajad,-nende-ulesanded-ja-kontaktandmed 27 Elutähtis Tingimused elutähtsa teenuse teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest osutajale (HOS § 36) MWh, ja kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses. Kohaliku tee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 8 kohaselt Tallinna linnas sõidetavuse tingimuste tagamises kohalikke teid korrashoidev Tänavapuhastuse AS, AS tagamine transpordi ja inimeste ohutuks ettevõtja, mis tegutseb Eesti liikumiseks ja liiklemiseks tiheasustusalal vähemalt 10 000 Keskkonnateenused, (HOS § 36 lg 4 valla teedel, linnas, alevis või elanikuga kohaliku omavalitsuse Tallinna p 2) alevikus paiknevatel teedel üksuses. Kommunaalteenused ehk tänavatel ning mille OÜ, Tallinna Teede AS. toimimiseks tuleb tänavad ja valla teed hoida korras, tagada teede nõuetekohane tähistamine, teha vajaduse korral parandustöid jne. Elutähtsa teenuse osana ei käsitata tänavate ja valla teede ehitamist ja projekteerimist. Veega Teenus, mis seisneb liitunud ETO on ÜVVKS-i § 7 lg 11 kohaselt Tallinna linnas AS varustamine tarbijate varustamises vee-ettevõtja, mis osutab teenust Tallinna Vesi, Esmar ja kanalisat- joogiveega ühisveevärgi vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Vesi OÜ, Tehnovõrkude sioon kaudu ning reovee, omavalitsuse üksuses ning kes ehituse OÜ, Pääsküla sademevee, drenaaživee ning osutab teenust ühisveevärgi- ja Vesi OÜ. (HOS § 36 lg 4 muu pinnase- ja pinnavee kanalisatsioonisüsteemi kaudu, p 3) Samuti näiteks AS ärajuhtimises millega on ühendatud vähemalt 10 Viimsi Vesi OÜ, AS ühiskanalisatsiooni, sealhulgas 000 elanikku. Valga Vesi. sademeveekanalisatsiooni kaudu ning mille osutamiseks peab toimima pinna- või põhjavee haaretest veevõtmine, pinna- või põhjavee puhastamine, veesurve tagamine ja ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni taristu toimimine ning ärajuhitud reovee puhastamine reoveepuhastis. Tulenevalt eriseadustes sätestatud kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest tingimustest pakub ETO teenust, mille katkemisel võivad olla väga pikaajalised ja rasked tagajärjed, mistõttu on äärmiselt oluline tagada, et ETO tegevus välisinvesteeringu tegemise tulemusel ei saaks ohustatud. Välisinvesteeringu hindamisel uuritakse, kas ETO-ks olevas ettevõtjas olulise osaluse omandamine, ETO üle kontrolli saavutamine või ETO tegevuseks vajaliku ettevõtte või muu vara (näiteks kaugküttevõrgu, elektritootmisüksuse, mobiilsidevõrgu vms) omandamine välisinvestori poolt võib mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust või tekitada selles häireid ning negatiivse mõju korral võib olla tegemist ohuga julgeolekule või avalikule korrale. Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust (HOS § 2 lg 5). 28 Kuigi krediidiasutuste puhul on olulise osaluse ja kontrolli omamine allutatud ka krediidiasutuste seadusest tulenevale kontrollile, ei asenda vastav finantsjärelevalvealane kontrollimenetlus eelnõust tulenevat välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist. Eesti Panga Presidendi 13.07.2018 määruse nr 7 “Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on Eestis tegutsevatest krediidiasutustest antud ETO staatus neljale krediidiasutusele: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank. Krediidiasutustest ETO-de lõikes teostab Finantsinspektsioon järelevalvet üksnes AS-i LHV Pank üle tulenevalt ühtsest järelevalvemehhanismist (euroala pangandusjärelevalve süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide järelevalveasutused), mille kohaselt on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all euroala olulised krediidiasutused. 2020. aastal vastasid Eesti ETO-dest AS SEB Pank, Swedbank AS ning Luminor Bank AS ülalviidatud euroala olulisuse kriteeriumidele79. Seega siseriikliku tasandil teostatakse osaluste omandamisega seonduvat finantsjärelevalvet, mis tuleneb krediidiasutuste seadusest ja vastavatest Euroopa Liidu regulatsioonidest, üksnes ühe krediidiasutusest ETO osas (AS LHV Pank) neljast. Kuna eelnõu eesmärgiks on võimaldada Eesti riigil hinnata ETO-de osas välisinvestorite usaldusväärsust lähtuvalt peamiselt just Eesti avaliku korra ja julgeoleku kaalutlustest, siis vastavat riigipoolset tegevust ei ole põhimõtteliselt võimalik asendada ühegi väljaspool Eesti Vabariiki asuva institutsiooni poolse järelevalvega, mille järelevalvealase tegevuse eesmärk on Eesti riigi julgeolekuhuvidest erinev. Samuti tuleb arvesse võtta, et välisinvesteeringute loamenetlusega kaasneb koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga vastavalt määrusele 2019/452. Euroopa Keskpank vastavasse koostööraamistikku ei kuulu. Krediidiasutuste osaluste omandamisega seonduv loamenetlus on lisaks kantud eesmärgist tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust. Nimetatud loamenetlusel ei ole seetõttu esiplaanil mitte niivõrd Eesti riigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korra kaalutlused, vaid pangandussektori kui sellise toimimine, st loamenetluse fookuses on peamiselt majanduslikud aspektid. Eelnõus ettenähtud loamenetlus on aga oma spetsiifilise avaliku korra ja julgeoleku alase eesmärgi ja hindamisesemega, mis eristub seeläbi krediidiasutuste seaduses sätestatud osaluse omandamisega kaasnevast loamenetlusest. Eelnõu seega ei dubleeri finantssektori õigusakte, vaid tegemist on täiendava loamenetlusega. Tuleb arvestada sedagi, et erinevalt finantsjärelevalve alasest kontrollimenetlusest ei rakendu eelnõus sätestatud loamenetlus mitte kõikidele (oluliste või kontrollivate) osaluste omandamisetele, vaid üksnes olukordades, kus otsese või kaudse osaluse omandav välisinvestor pärineb kolmandast riigist. Võib eeldada, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega paralleelselt hakkab kulgema mitmeid muid loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks koondumise kontrolli menetlused. Asjaolu, et teatud tehinguteks võib tehinguosalistel olla vaja hankida erinevaid lube ja kooskõlastusi, ei ole kuidagi erakorraline, vaid see on ka muudes liikmesriikides tavapärane praktika. Eestis peetakse ETO-de üle arvestust tsiviiltoetuse registris ja nende arv võib muutuda, kuid eelnõu koostamise ajal on elutähtsa teenuse osutajana määratletud ligikaudu 170 toimijat. Lähisriikidest on nii Lätis kui ka Leedu välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooniga hõlmatud ettevõtjad, kes vastavad Eesti elutähtsa teenuse osutajaga sarnastele tunnustele. Lätis on näiteks 79 https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/uhtne-pangandusjarelevalve-euroopas 29 riikliku julgeoleku seisukohalt oluliste äriühingute nimekirjas80 märkimisväärset turuosa omav ning tariifi- ja kuluarvestuse regulatsioonile allutatud elektroonilise side ettevõtja, maagaasi edastamiseks, jaotamiseks või ladustamiseks litsentsi või põhivõrguga ühendatud veeldatud maagaasi rajatist omav ettevõtja, üle 50MW tootmise võimsusega elektri- või soojusenergiatootja, üle 100 km pikkust soojusenergia ülekande- ja jaotusvõrku omav ettevõtja, elektrienergia edastamise litsentsi omav ettevõtja. Leedus on majandustegevuste, mida peetakse riigi julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite osaks, loetelusse81 kantud muuhulgas näiteks elektritootmine vähemalt 100 MW elektritootmisega tegeleva rajatisega, elektrienergia jaotamine vähemalt 10 000 kasutajale, elektrivarustus vähemalt 1000 mitte- kodutarbijale ja/või vähemalt 10 000 kodutarbijale, maagaasi transport maagaasi ülekandesüsteemi kaudu vähemalt 10 000 kliendile, soojusenergia tarnimine vähemalt 10 000 tarbijale, traadiga ja traadita sideteenused ning makseteenused. Soomes on välisinvesteeringute sõelumise kohaldamisalas muuhulgas ettevõtjad, keda loetakse kriitilisteks ühiskonna põhifunktsioonide tagamiseks. Seaduse alusel võidakse kontrollida välisinvesteeringut ettevõtjasse, kes tegutseb sektoris, millel on varustuskindluse või muude elutähtsate funktsioonide jaoks võtmeroll. Hinnang, milline ettevõtja kõnealuse kategooria alla kvalifitseerub, antakse juhtumipõhiselt ning sellele on abiks Soome valitsuse avaldatud tarnekindluse ja riikliku julgeoleku avalikud juhenddokumendid82. § 4 lõike 1 punkti 2 alusel on loamenetluse kohaldamisalas äriühing, milles riigil on oluline osalus. Riigi osalusega äriühing aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa (riigivaraseaduse § 3 lg 1 punkti 2). Äriühingus olulise osaluse nõude kaudu saab välistada nn juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Kuna kaudse olulise osaluse korral võib seda muuhulgas omada või teostada üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut, siis on selle kaudu hõlmatud ka riigi osalusega ühingute Eesti tütarettevõtjad. Vastavalt Eesti Vabariigi osaluspoliitika põhimõtetele lähtub Vabariigi Valitsus äriühingutes osalemise otsustamisel peamistest eesmärkidest, milleks on avaliku teenuse osutamine (avalikust huvist lähtuv eesmärk), strateegilise huvi kaitsmine (strateegiline eesmärk) ja täiendava tulu teenimine (finantseesmärk). 83 Riigi osalemine ettevõtluses on õigustatud reeglina vaid avalikust huvist lähtuva või strateegilise eesmärgi puhul, kui tegu on kas turutõrkega (loomulik monopol tegutseb 80 Lätikeelsed andmed kättesaadavad: https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai- nozimigas-komercsabiedribas/ 81 Inglise keeles kättesaadav: https://investmentpolicy.unctad.org/investment-laws/laws/247/lithuania-economic- sectors-of-strategic-importance-resolution 82 Valitsuse otsus varustuskindluse eesmärkide kohta (1048/2018), inglise keeles kättesaadav: https://cdn.huoltovarmuuskeskus.fi/app/uploads/2019/04/08092304/Government-Decision-on-the-Objectives-of- Security-of-Supply.pdf; Ühiskonna julgeolekustrateegia (valitsuse otsus 2.11.2017) inglise keeles kättesaadav: https://turvallisuuskomitea.fi/wp-content/uploads/2018/04/YTS_2017_english.pdf 83 Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf 30 alareguleeritud õigusruumis ja/või riiklik järelevalveorgan pole piisavalt võimekas), avalike funktsioonide teostamisega ja/või seotud strateegiliste huvidega (osutab avalikke või riigile strateegiliselt tähtsaid teenuseid, mida erasektor ei ole valmis pakkuma) või riigi funktsioonide täitmisega, mis tulenevad nt ressursipoliitikast (olulisemate/väärtuslikemate loodusressursside kasutamine vms), rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest või julgeolekukaalutlustest (varustuskindlus ehk elutähtsa taristu toimimise või teenuse pakkumise tagamine vms). Tulu teenimine osaluse omamise põhieesmärgina on põhjendatud vaid erandjuhtudel või lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on üldjuhul riigi muude eesmärkide ära langemine.84 31.01.2021.a seisuga avaldatud andmete85 kohaselt omab riik osalust 28 tegutsevas äriühingus, sealhulgas on riik ainuomanik 23 äriühingus: AS Eesti Vanglatööstus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Post, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Metrosert, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Teede Tehnokeskus, AS Eesti Varude Keskus, Elering AS, AS Lennuliiklusteeninduse, OÜ Rail Baltic Estonia, AS Nordic Aviation Group, OÜ Transpordi Varahaldus, AS Vireen, Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Loto, AS Hoolekandeteenused. 5 äriühingus on riigi osalus väiksem kui 100 protsenti: AS Kredex Krediidikindlustus, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, AS Tallinna Sadam, AS Ökosil, AS Levira. Eelmärgitud äriühingud tegutsevad väga erinevates majandusvaldkondades. Strateegiliselt olulistena väärivad esiletoomist näiteks taristuettevõtjad (AS Eesti Raudtee, AS Tallinna Sadam), taristut teenindavad ettevõtjad (AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam ), teatud teenuste osutajad (AS Eesti Loots, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Teede Tehnokeskus, AS Eesti Liinirongid ), riigi tegevusvarude haldaja (AS Eesti Varude Keskus). Lisaks on Eestis registreeritud tütarettevõtjad, mille kaudu toimub samuti tegevus mitmetes olulistes valdkondades, AS-il Eesti Post (Maksekeskus AS, Finbite OÜ), AS-il Operail (Operail Holding OÜ, AS Operail Leasing, Operail Repairs OÜ), AS-il Tallinna Lennujaam (AS Tallinn Airport GH), AS-il Tallinna Sadam (TS Laevad OÜ, OÜ TS Shipping), Nordic Aviation Group AS-il (Regional Jet OÜ, Nordic Aviation Advisory OÜ), Eesti Energia AS-il (Elektrilevi OÜ, Narva Soojusvõrk AS, Enefit Power AS, Enefit Solutions AS, Enefit Connect OÜ, Attarat Holding OÜ, Enefit Green AS, Enefit Outotec Technology OÜ). Riigi osaluspoliitika näeb ette, et riigi tegevuse eesmärgistatuse ja põhjendatuse tagamiseks peavad osaluste valitsejad iga äriühingu puhul hindama riigi osaluse omamise jätkuvat vajalikkust regulaarselt vähemalt kord kolme aasta jooksul. Ühtlasi peab hindama, kas riigi osalusega äriühingu vormis tegutsemine võimaldab kõige efektiivsemat ressursikasutust või on parem tulemus võimalik saavutada läbi alternatiivsete tegevusvormide, omandisuhete, regulatsioonide või maksupoliitika. Kui turg toimib ja erasektoris valitseb piisav konkurents avalikes huvides vajalike teenuste osutamisel, siis ei ole üldjuhul vajalik nende osutamist läbi omandisuhte riigi otsese kontrolli all hoida.86 84 Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf 85 Andmed riigi osalusega äriühingute kohta on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigi_osalusega_ariuhingud_jaanuar_2021.pdf 86 Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf 31 Riigi osalus äriühingutes on langustrendis, mis on põhjustatud nii muutuvatest vajadustest ja majandussektorite arengutest, samuti arvestades muuhulgas avalikku huvi ja julgeoleku tagamist.87 Riigivara võõrandamist reguleerib riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 30, kus on sätestatud, et vara võõrandamine toimub avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras. Riigivara võõrandamise otsustab üldjuhul riigivara valitseja, erandjuhtudel toimub see Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 37). RVS § 36 kehtestab, et riigivara ei saa omandada isik, kelle suhtes seadus sätestab omandamise kitsenduse. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsioon loob ühe nimetatud kitsendustest, mis piirab riigivara omandamist kui tegemist ei ole usaldusväärse välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus võõrandamine toimub enampakkumise teel ning on tarvis veenduda, et osaluse omandaja oleks usaldusväärne ega kujutaks ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Välisinvesteeringule on vaja eelnevat luba, sest paljudel juhtudel need äriühingud sihtettevõtjatena täidavad ülesandeid ja osutavad teenuseid, millel on oluline kaal ühiskonnale ja suur mõju elanike heaolule, mis omakorda seondub julgeoleku tagamise vajadusega. Siseministeerium on seisukohal, et riigi osalusega ühingud peaks kuuluma sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse. Kui riik omab olulist osalust äriühingus, on tähtis, et partner või partnerid, kellega koos ühingut juhitakse ei kujutaks samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule korrale, stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Samuti juhib Siseministeerium tähelepanu, et usaldusväärsed ja tugevad liitlassuhted on Eesti riigi julgeoleku aluseks88. Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku korra ja julgeoleku seisukohast ebasobivate partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni on muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid ohustsenaariumeid89, mille realiseerumist soovitakse eelnõu regulatsiooniga vältida. Lätis, Leedus ja Soomes ei ole riigi osalusega äriühingud eraldiseisva välisinvesteeringute kontrolli regulatsioonis välja toodud. Riigi osalusega äriühingud võivad juba olla hõlmatud muude riigi julgeoleku seisukohalt oluliste sektorite või konkreetsete tegevusvaldkondadega. § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt määratletakse avaliku korra ja julgeoleku seisukohalt oluliseks ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses 87 Näiteks tegi Vabariigi Valitsus 27.04.2021.a kabinetinõupidamisel rahandusministri ettepanekul põhimõttelise otsuse ASi Enefit Green erakapitali kaasamise, AS Operaili mittestrateegilise osa ja AS Teede Tehnokeskuse erastamise kohta. AS Levira riigile kuuluva 51% võimaliku erastamise tingimuste ja etappide ettevalmistamine viiakse lõpuni 2021. aasta lõpuks. Rahandusminister: valitsus soovib ettevõtluses riigi osa vähendada, https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/rahandusminister-valitsus-soovib-ettevotluses-riigi-osa- vahendada 88 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 8, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# ; Välisministeeriumi arengukava 2019-2022, kättesaadav: https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/valisministeeriumi_arengukava_2019- 2022.pdf; 89 Näiteks on võimalik, et kõrvuti riigiga võivad ühingus osaluse omandada ja selle kaudu olla riigi partneriks selle juhtimisel Eesti olulise liitlase Ameerika Ühendriikide sanktsioonide (Office of Foreign Assets Contro-samctions programm, OFAC) subjektiks olevad ettevõtjad või nendega seotud füüsilised isikud. Need sanktsioonid ei kohaldu automaatselt nagu ÜRO või Euroopa Liidu sanktsioonid, kuid ühingus nende sanktsioonide subjektiks olevate ettevõtjate või füüsiliste isikutega osalust omades tekib küsimus Eesti usaldusväärsuses liitlaste ees ning mustemate stsenaariumite korral võib küsimuse alla sattuda Eesti osalus ühistes majandussüsteemides (näiteks rahaülekannete süsteem, riikide reitingud jne). Need arengud võivad aga otseselt mõjutada Eesti majanduse käekäiku ja julgeolekuolukorda. 32 nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja. Sisuliselt on tegemist kaitsetööstuse valdkonnas tegutseva ettevõtjaga. Kaitsetööstust eristab teistest tööstusharudest kindel spetsiifika, mida iseloomustab tihe koostöö riigi ja ettevõtjate vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded (näiteks toodangu piiratud kasutajate ring, erandlik ekspordirežiim, erandlik müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja kõrgendatud turvanõuded). Kõnealuse ettevõtja mõiste täpsemaks sisustamiseks on võetud aluseks kauba liik (sõjaline või kahese kasutusega kaup). Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Täpsem nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 (Sõjaliste kaupade nimekiri). StrKS § 2 lg 8 alusel loetakse kahesuguse kasutusega kaubaks kaupa, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks90, tähenduses. Eelnimetatud määruse lisa 1 sisaldab kahesuguse kasutusega kaupade loetelu. Kõnealuste sihtettevõtjatesse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel on oluline nii varustuskindluse tagamise kui ka riigikaitseline aspekt ja need mõlemad seonduvad vajadusega tagada riiklik julgeolek ja avalik kord. Sellest tulenevalt on oluline hõlmata loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks. Peamiselt puudutab see eelnimetatud tingimustele vastava kauba Eestis tootjaid ja tarnijaid, kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal sõlmitud leping näiteks Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveametiga. Seaduse kohaldamisala võimalikult kitsaks piiritlemiseks on kaitsetööstuse valdkonna ettevõtjate puhul hõlmatud kitsalt sõjalise ja kahese kasutusega kauba müük ja selle kaubaga seotud tehnilise abi91 osutamine ning välja on jäetud laiemalt muud vahendusega seotud teenused (nt abi läbirääkimiste pidamisel, tehingute korraldamine). Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata 90 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32009R0428 91 StrKS § 4 lg 6 kohaselt on tehniline abi igasugune tehniline tugi, mis on seotud strateegilise kauba arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, parandamise, transportimise, hooldamise ja muu asjakohase teenusega ning mida võib muu hulgas osutada juhendamise, koolitamise, oskusteabe või tehniliste andmete edastamise või nõuandeteenuse teel. 33 nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale. Kuigi kaitsetööstusettevõtja mõiste sisustamine võib riigiti erineda, on need ettevõtjad kõrgendatud tähelepanu all ja välisinvesteeringute kontrollimeetmetega hõlmatud enamikes liikmesriikides, kus vastav regulatsioon on kehtestatud. Samuti on kaitsetööstusettevõtjatega seotud välisinvesteeringutest teatamisele mitmetes riikides (nt Saksamaal, Soomes, Austrias) kehtestatud rangemad nõuded, mis võivad seisneda nii osaluse suuruses kui ka kontrollikohustusega hõlmatud välisinvestorite ringi laiendamises. Näiteks on Soomes üldiselt piiritletud kontrolli teostamine nende kaitsetööstusettevõtjate osas, kes toodavad või tarnivad kaitsevarustust või muid sõjaliseks kaitseks olulisi teenuseid või kaupu, sealhulgas kahesuguse kasutusega kaupade tootjad, ning täiendavalt on laiendatud kontrollialuste isikute ringi ka Euroopa Liidust pärit investoritele. Samuti kuulub Leedus seaduse kohaselt sõjatehnika valdkond riikliku julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite hulka ning välisinvesteeringute kontroll kohaldub sõjavarustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kes sealhulgas tegelevad sõjatehnika tootmise, kaubanduse, hoolduse ja remondiga. Eesti Kaitsetööstus Liidu andmetel92 on näiteks kaitsevaldkonna tulu deklareerinud ligikaudu 70 ettevõtjat. Strateegilise Kauba Komisjoni hinnangul võib erinevate taotluste ja päringute põhjal teha üldistatud järelduse, et vastavas valdkonnas (sõjaline kaup ja kahese kasutusega kaup) tegutsevaid ettevõtjaid on üle 70. Samas ei ole paljud valdkonnas tegutsevad ettevõtjad valitusasutuste lepingupartneriks, mistõttu tegelik eelnõuga mõjutatud sihtettevõtjate arv on oluliselt väiksem. § 4 lõike 1 punkti 4 alusel on loamenetluse kohaldamisalasse hõlmatud üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval kalendriaastal oli vähemalt kolm miljonit eurot. Meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 5 kohaselt on meediateenuse osutajaks juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. Televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegevusulatus on määratletud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevusloaga93. Üleriigilise televisiooniteenus või raadioteenuse levipiirkonnaks on piirkond, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast (MeeTS § 33 lg 1 p 2, § 35 lg 1 p 2). Üleriigiliseks raadioteenuse osutamiseks on mai 2022 seisuga tegevusluba näiteks Postimees Grupp AS-il (Raadio Kuku, Raadio Elmar, Raadio MyHits), Northstar Meedia OÜ-l (Relax FM), AS-il Mediainvest Holding (Star FM, Power Hit Radio), Taevaraadio OÜ-l (Sky Plus, Rock FM, Retro FM, Russkoje Raadio), Ring FM Media OÜ-l (Tre Raadio), Äripäeva AS-il (Äripäeva Raadio). 92 „Defence Estonia“ klastri strateegia 2019-2023, lk 17, kättesaadav: https://new.defence.ee/wp- content/uploads/2020/10/klastri-visioon-strateegilised-eesmargid-ja-tegevussuunad02.pdf 93 Kehtivate tegevuslubade nimekiri on kättesaadav: https://www.ttja.ee/ariklient/ametist/load-ja-riigiloivud/meediateenuste-tegevusluba 34 Tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusluba omavad näiteks Duo Media Networks OÜ (Kanal 2, Duo 3, Duo 4, Duo 5, Duo 6, Kidzone TV, Kidzone Mini, Filmzone, Filmzone+, Smartzone, MyHits), All Media Eesti AS (TV3, TV6, TV3 Life), osaühing ALO-TV (ALO-TV), OÜ Orsent (Orsent TV), Elisa Teleteenused AS (Elisa telekanal), TV Play Baltics AS (TV3 Sport Open), Telia Eesti AS (Inspira). Üleriigiline televisiooniluba on All Media Eesti AS-il (3+Estonia), Duo Media Networks OÜ-l (Kino 7). Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused on kättesaadavad olenemata konkreetsest levipiirkonnast, hõlmates sageli ka väljaspool Eestit asuvaid riike. Tellitav audiovisuaalmeedia teenus võib põhimõtteliselt olla mõjult sama oluline, kui televisiooniteenus, seejuures on suund tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajaskonna suurenemisele. Ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus võib sisaldada päevakajalisi ja avalikku arvamust oluliselt mõjutavaid saateid, samuti filme, lastesaateid jms. Tellitav audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on esitanud majandustegevusteate Telia Eesti AS (Telia TV videolaenutus), Elisa Teleteenused AS (Elisa videolaenutus), TV Play Baltics AS (Go3), OMG TV OÜ (ApolloTV). Eesti julgeolekupoliitika alustes on välja toodud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning meedia abil saab inimeste informeeritust üha tõhusamalt mõjutada. Pinged rahvusvahelistes suhetes, teatud rühmade radikaliseerumine ning ühiskonna sidususe kahjustamine on ühed tegelikkust moonutava infovälja negatiivsetest mõjudest. Informatsiooniga manipuleerimist ja valeteabe levitamist, seda ka riigi tasandil, kasutatakse laialdaselt ka konfliktide eskaleerimiseks. Küberruumi kuritarvitamine suureneb, sealhulgas terrorirühmituste ja organiseeritud kuritegevuse ühenduste poolt. Ründeid panevad toime ka üksikisikud ja grupeeringud, kelle tegevust pahatihti toetavad või suunavad riigid.94 Näiteks juhul, kui välisinvesteeringu tegemise tulemusel meediateenuse osutajasse hakatakse televisioonis, raadios või tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses õhutama vihkamist soo, rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, alavääristatakse õiguskuulekat käitumist või kutsutakse üles õigusrikkumistele (nt terrorikuritegude ja massirahutuste toimepanemisele), võib oluliselt kahjustada saada ühiskonna turvalisus tervikuna. Samuti võib osaluse või kontrolli omamine meediateenuse osutajas tingida propaganda, sealhulgas libauudiste laialdasemat levikut. Seda ennekõike olukorras, kus vastaval meediateenuse osutajal on üleriigiline levik, mil nt üleskutse õigusrikkumise toimepanemiseks võib ohustada nii riigi julgeoleku kui ka riigikaitse tagamist.95 Eeltooduga samal eesmärgil on loamenetlusele allutatud ka välisinvesteeringud, mille puhul on sihtettevõtjaks trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastajad. Nimetatud ettevõtjad on välisinvesteeringu loakohustusega hõlmatud, kuna ka nemad osalevad informatsiooni levitamises avalikkusele ning seetõttu on avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides vaja tagada, et nende poolt levitatav ühiskonnale vajalik informatsioon oleks kättesaadav ja moonutustevaba. Samal ajal ei ole põhjendatud hõlmata loakohustusega kõik trüki- ja internetimeedia ettevõtjad, vaid ainult sellised, kelle puhul on julgeoleku või avaliku korra kahjustamise võimalus piisavalt reaalne. Nimetatud eesmärk ei ole täidetud ei väikese tiraažiga kohalike trükimeedia väljaannete kirjastajate ega väikese jälgijate ja/või lugejate arvuga veebiväljaannete kirjastajate puhul, mistõttu on kirjastaja olulisuse määratlemiseks lisatud seadusesse kohalduv käibekriteerium. 94 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 5. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 95 Tartu Ülikooli uuring, lk 55. 35 Kriteeriumi valikul osutus määravaks kriteeriumi kontrollimise lihtsus ja teabe kättesaadavus sihtettevõtjale ja tema kaudu potentsiaalsele välisinvestorile. Objektiivse kriteeriumina, mille kaudu määratleda kirjastaja olulisust, saanuks teoreetiliselt vaadelda ka tellijate või lugejate arvu, kuid majandusaasta käive on siiski kriteeriumina sobivaim. Tellijate ja lugejate arvu määramine võib kohati olla küllaltki keeruline, eriti internetimeedia korral ja seda iseäranis olukorras, kus väljaanne on täielikult või osaliselt kättesaadav kõikidele internetikasutajatele. Käibenumbri kindlakstegemine on aga oluliselt lihtsam, kuna selleks saab kasutada nii ettevõtja majandusaasta aruannet (eriti kui kirjastustegevus ongi ettevõtja põhiline tegevus või on vastav ärisegment aruandes eraldi välja toodud) kui ka tema raamatupidamisandmeid. Selleks, et tagada ettevõtja tegevuse puutumust piisaval määral just trüki- ja internetimeedia alase kirjastamistegevusega, on käibekriteerium seotud ära vastava tegevusvaldkonnaga. Kui lähtuda üksnes ettevõtja kogukäibest, läheksid loakohustuse alla ka kõik need ettevõtjad, kelle jaoks kirjastamine on tegelikult juhuslik kõrvaltegevus. Näiteks ka kaubanduse, tootmise või teenindamise valdkonnas blogi pidamine internetis või sellises valdkonnas tegeleva ettevõtja info- või uudiskirja väljaandmine või pabertrükiste levitamine on põhimõtteliselt hõlmatud kirjastustegevusega. Eelnõu eesmärk ei ole selliseid ettevõtjaid hõlmata, vaid üksnes neid, kelle tegevusest oluline osa seondub uudiste kirjastamisega laiemale avalikkusele. Vähemalt 3 miljoni euro suurune käibepiir on paika pandud arvestusega, et kindlasti oleks loakohustusega hõlmatud kõige suuremad trüki- ja internetimeedia ettevõtjad Eestis. 2021. aastal olid nendeks Postimees Grupp AS, AS Ekspress Meedia, Äripäev AS ja Õhtuleht Kirjastus AS. Käibekriteeriumi täitmist hinnatakse kõikide tulude järgi, mida ettevõtja kirjastamise valdkonnas tegutsemisega seoses Eestis teenib. Trükimeedia puhul koosneb asjakohane müügitulu nii trükiväljaannete müügilt teenitavast tulust (sh otsemüük tellijatele, samuti müük edasimüüjate kaudu) kui reklaamituludest, mis seonduvad reklaami avalikustamisega trükistes. Internetimeedia puhul koosneb müügitulu internetireklaami tulude kõrval aga peamiselt tuludest, mis seonduvad juurdepääsu võimaldamisega veebiväljaandes avaldatavale informatsioonile (sh digilehtede tellijate poolt perioodiliselt makstavad tasud, samuti juhuslike lugejate poolt makstavad tasud neile huvipakkuvale veebisisule ühekordse juurdepääsu eest). Välistatud pole ka muude tulude arvestamine, kuna oluline on, et arvesse võetaks kõik tulud, mis on piisavalt seostatavad kirjastamistegevusega. Käibekriteeriumi täitmist kontrollitakse eelkõige välisinvesteeringu tegemisele eelneva kalendriaasta raamatupidamisandmete alusel. Kui käibeinformatsioon sisaldub piisava detailsusega ettevõtja finantsaruannetes, on võimalik kasutada ka finantsaruannetes sisalduvat teavet vastavate müügitulude kohta, vajadusel taandades andmed 12 kuu peale (näiteks kui majandusaasta pikkus erineb kalendriaastast). Lätis on välisinvesteeringute kontrolli kohaldamisalasse riigi julgeoleku seisukohast olulise äriühinguna hõlmatud meediateenuse osutaja, kelle levipiirkond on vähemalt kas 60 protsenti või 95 protsenti Läti territooriumist, sõltuvalt sellest, millist konkreetset teenust pakutakse. § 4 lõike 1 punkti 5 alusel on välisinvesteering loakohustusega, kui sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks. Maapõuepoliitika põhialuste dokumendis on märgitud, et maailma elanikkonna arvukuse kiire kasv, intensiivne linnastumine ja inimeste ootus elamistingimuste paranemisele tingib üha suureneva nõudluse ka maavarade järele. Ka Euroopa Liidus on üha süvenev kohalike toormete 36 nappus ja majandus sõltub järjest rohkem imporditavatest maavaradest.96 Majandusjulgeoleku vaates Eesti on majandus osa maailma ja Euroopa majandusest ning mõjutatud üleilmses finantssüsteemis ning energia- ja toormemajanduses toimuvast.97 Maapõue kasutamine on aluseks paljudele majandustegevuse harudele, kuid sellega kaasneb tihti märgatav keskkonnahäiring. Maavarasid kaevandatakse, põhjavett ja maasoojusenergiat tarbitakse maapõuest, mis omakorda on toeks ehitistele ning võib keskkonnaohtlike elementide, ainete ja protsesside (maalihked ja vajumised, üleujutused, reostus) lähteallikana mõjutada elukeskkonda. Maapõueressursside teaduspõhine, kestlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine on seega kompleksne ülesanne.98 Seetõttu on tähtis, et välisinvesteering maavarasid kaevandavas äriühingus ei mõjutaks negatiivselt maavarade kättesaadavust, kvaliteeti ega ümbritsevat elukeskkonda, mis sageli on ise olulises osas sõltuv maavarade kaevandamise tulemusel pakutavatest teenustest (ennekõike elektrienergia tootmise kontekstis).99 Eestil on erinevaid maapõueressursse, mille järele on nii täna kui ka tulevikus nõudmine. Varasema geoloogilise kaardistamise ja uurimistööde alusel on teda, et Eestil on konkurentsivõimelisi maapõueressursse, millest saab valmistada tooteid, mille järele on nii praegu kui ka perspektiivis riigi sees ning maailmaturul nõudlus100. Täna kaevandatakse Eestis üksnes põlevkivi, turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi. Julgeolekupoliitika ühe osana majandusjulgeoleku raames on oluline tagada energiajulgeolekut. Energiaallikate impordist sõltuvuse vähendamiseks on Eesti jaoks esmatähtis suurendada energiatõhusust. Energia varustuskindlusele loob soodsa keskkonna Euroopa Liidu strateegia võtta maksimaalselt kasutusele ja arendada oma sisemisi energiaressursse, mis Eesti puhul tähendab põlevkivi ja turba võimalikult ratsionaalset kasutamist ning taastuvenergia tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu.101 Seega on põlevkivi kaevandamine ka edaspidi veel oluline riigi julgeoleku seisukohast energiaallikate mitmekesisuse ja sõltumatuse kontekstis, kuigi üldine Eesti suund on toota nii elektrit kui ka soojusenergiat taastuvatest energiaallikatest. Samas lisaks eelnimetatud kasutatavatele toormetele leidub Eestis tähelepanuväärses koguses Euroopa Liidu kriitiliste toorainete nimekirja102 kuuluvaid ressursse103, mida veel ei 96 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 97 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 98 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 99 Tartu Ülikooli uuring, lk 60. 100 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 4, kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 101 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 15. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 102 Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja kestlikkuse poole“, 03.09.2020, Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0474&from=EN 103 Näiteks graptoliitargilliit (sisaldab vanaadiumi), fosforiit (sisaldab fosforit ja märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium). (Allikas: https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/kriitilised_toormed_veeb.pdf 37 kaevandata, kuid mille kasutuspotentsiaali ja -tingimuste uurimisega aktiivselt tegeletakse104. Kriitilisteks toormeteks on loodusressursid, mis on Euroopa Liidu majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluseriskiga. Maailma rahvaarvu kasv ning ühiskonna pidev areng toetub üha enam kriitiliste toormete kättesaadavusele. Maapõues peituvad kriitilised toormed on hädavajalikud keskkonnasäästlike ja moodsate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks, need on esmatähtsad digi– ja rohemajanduse eesmärkide elluviimiseks ja nende osas on Euroopa Liit sõltuv kolmandatest riikidest. Euroopa Liidu kriitiliste toorainete nimekiri on muutuv ning see vaadatakse üle iga kolme aasta järel. 2020. aasta loetelu sisaldab 30 materjali105 (võrreldes 14 materjaliga 2011. aastal, 20 materjaliga 2014. aastal ja 27 materjaliga 2017. aastal.). Maapõueseadus § 42 lg 2 kohaselt tohib üldjuhul kaevandada ainult maavara, mis on aktiivse tarbevaruna arvele võetud või aktiivse reservvaruna kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud. Täiendavate uuringute teostamisel on võimalik Eestis leiduvate strateegilise tähtsusega toormete ressursside ümberhindamine aktiivseks tarbe- või reservvaruks ja kasutuselevõtt. Kuigi käeoleval ajal tegeleb geoloogiliste uuringutega Eesti Geoloogiateenistus, on tõenäoline, et positiivsete uuringute tulemuste korral pakutakse ka lähitulevikus ettevõtjatele võimalus osaleda uurimisprotsessis. Strateegilistel ressurssidel põhineva majandusharu käekäik saab toetuda üksnes usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse, mistõttu riigi strateegiliste ressurssidega seotud äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete teenuste pakkumiseks (toormed digi- ja rohemajanduse tarbeks) tuleb kindlustada nende ettevõtjate investeeringud. Ka maapõuepoliitika põhialustes on ette nähtud, et maapõue valdkonna ja majanduse arengu ergutamiseks vajalike investeeringute toomiseks tutvustab riik aktiivselt Eesti maapõueressursse ning nendega seotud andmeid ja uuringuid potentsiaalsetele investoritele.106 Eelnimetatud põhjustel on oluline rakendada välisinvesteeringute hindamist ja loamenetlust nende ettevõtja puhul, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks. Äriregistri andmetel tegutsevad käesoleval ajal kategoorias põlevkivi kaevandamine KKT Oil OÜ (Alexela Group OÜ kontserni ettevõtja) ja VKG Kaevandused OÜ (Viru Keemia Grupp AS-i kontserni ettevõtja), lisaks veel Enefit Power AS (Eesti Energia AS kontserni ettevõtja) ja väikeses osas ka AS Kunda Nordic Tsement (HeidelbergCement Groupi kontserni). Lätis, Leedus ja Soomes ei ole konkreetselt maavarade kaevandamisega tegelevad äriühingud välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisalasse hõlmatud. § 4 lõike 1 punkti 6 alusel loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliseks ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping. 104 Vt näiteks: https://keskkonnatehnika.ee/eestis-on-kaimas-neli-maavarade-uuringut/ 105 Antimon, hafnium, fosfor bariit, kerged haruldased muldmetallid, rasked haruldased muldmetallid, skandium, berüllium, ränimetall, vismut, indium, tantaal, boraat, magneesium, volfram, koobalt, looduslik grafiit, vanaadium, koksisüsi, looduslik kautšuk, boksiit, fluoriit, nioobium, liitium, gallium, plaatinarühma metallid, titaan, germaanium, fosfaatmaak, strontsium. 106 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 5, kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf 38 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega107 on ette nähtud, et elanikkonna varustuskindluse tagamiseks toimub riigi tegevusvaru moodustamise ja hoiustamise valmisolek läbi AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) loomise alates 2021. a juulist. EVK tegeleb lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka muu riigi tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK on AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur õigusjärglane, kellel oli eelnev pikaajaline kogemus riigi vedelkütusevaru hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve korraldamisel ning vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK vastutab varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. EVK peab varu moodustamisel ja haldamisel tagama muuhulgas, et varu paikneks Eesti riigi territooriumil, oleks igal ajal ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama kvaliteedinõuetele. EVK-l on varu moodustamiseks kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise varu omanik, või tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Otsuse varu moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK, sealhulgas arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes tooduga.108 Pärast varu moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud varuna, toimub varu haldamine kuni selle kasutusele võtmiseni. Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. Varu hoiulepingu põhiliste tingimuste kohaselt peab olema võimalik igal ajahetkel kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti, samuti tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise võimekus ja seda piiravad tegurid. Varu peab vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele, et seda oleks võimalik kasutusele võtta.109 Sarnaselt hoiulepinguga peab delegeeritud varu leping andma kindluse, et igal ajahetkel oleks võimalik kiire varu omandamine ning varu vastaks nõuetele. Varu maksumuse kujunemine selle eelisõigusega väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras.110 Eelnevast tulenevalt on ettevõtjatel, kellega sõlmitakse riigi tegevusvaru hoiulepingud või delegeeritud varu lepingud, kaalukas roll tagamaks Eesti elanikkonna vajadusi arvestades selliste tähtsate kaupade nagu vedelkütuse, toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varustuskindluse ja kättesaadavuse tagamisel. Seega on põhjendatud lugeda kõnealuseid ettevõtjaid julgeoleku ja avaliku korra seiskohalt olulisteks, 107 Seadus Riigikogus vastu võetud 02.06.2021. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf- 90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20 seaduste%20muutmise%20seadus 108 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega eelnõu 350 SE seletuskiri, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf- 90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20 seaduste%20muutmise%20seadus, lk 15. 109 Samas, lk 15. 110 Samas, lk 16. 39 ning neis olulise osaluse omandamine või nende üle kontrolli saavutamine on eelnõu alusel loakohustusega hõlmatud. Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK juhtkonna tasandil, lähtudes Vabariigi Valitsuse, valdkondlikest seadustest, valdkondlike töörühmade ettepanekutest ning varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest ja riigi kaitsetegevuse kavast saadud sisenditest. Võimalike hoiu- või delegeeritud varu lepingute sõlmimise üle otsustamisel on tähtis leida tasakaal kulu ja pakkujate mitmekesisuse ning hoiukohtade katvuse osas riigisiseselt. Hinnanguliselt võib EVK lähiaastatel kõnealuseid lepinguid sõlmida 30-40, millest tulenevalt on ka võimalike mõjutatud ettevõtjate arv ligikaudu 40. § 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt kuuluvad välisinvesteeringu loamenetluse kohaldamisalasse ettevõtjad, kes on alaliste riigikaitseobjektide omanikud. Riigikaitseobjektid piiritleb riigikaitseseadus (edaspidi RiKS). Riigikaitseobjekt võib olla maa- ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist (RiKS § 83 lg 1). Riigikaitseobjektid võivad olla nii alalised kui ka ajutised, küll aga on välisinvesteeringute kaitse regulatsiooniga planeeritud hõlmata üksnes alalised objektid. Alalisteks riigikaitseobjektideks on määratud need objektid, mille kahjustamine või hävimine häirib oluliselt riigikaitse ja julgeoleku tagamist ning strateegilist juhtimist, samuti riigi seisukohast olulise ja riigikaitseks vajaliku teenuse osutamist võimalikus kriisiolukorras. Teisisõnu moodustavad alalised riigikaitseobjektid riigi funktsioneerimiseks kriitilise tähtsusega taristu111. Alalised riigikaitseobjektid112 jagunevad alljärgnevalt. 1. Avaliku võimu organite kasutuses olevad riigikaitseobjektid. Nende hulka kuuluvad Eesti Vabariigi toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid, sealhulgas objektid, milles asuvad strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone, Siseministeeriumi hoone jms) või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone). 2. Elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid ehk objektid, mille ründamine võib olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada selle lakkamise. 3. Avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sealhulgas objektid, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht. Selles kategoorias on tegemist niiöelda pehmete sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid võimalikult suure inimkahju või varalise kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o klassikaline terroristlik tegevus). Muuhulgas on selles kategoorias võimalik hõlmata ka ehitised, milles hoitakse erinevaid riigikaitseülesanneteks vajalikke varusid. 111 Vabariigi Valitsuse korralduse „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ eelnõu nr 17-0143 seletuskiri, lk 1. 112 Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korraldus n 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ § 2; Riigikaitseseaduse 772 SE seletuskiri, lk 84. (Kättesaadav 31.05.2021 seisuga: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9) 40 4. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised ehitusseadustiku tähenduses. 5. Julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitised ehitusseadustiku tähenduses. 6. Sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid. Ülaltoodud kategooriate alusel liigitatud konkreetsed maa-alad, ehitised ja seadmed on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ lisades. Küll aga ei ole nimekirjad nendest konkreetsetest riigikaitseobjektidest avalikkusele vabalt kättesaadavad, kuivõrd see teave on tunnistatud piiratud tasemel riigisaladuseks. Riigikaitseobjekti mõiste hõlmab elutähtsa teenuse osutamist, mille kaitse on hõlmatud eelnõus § 4 lg 1 p 1. Samas pole kaetud avaliku võimu organi kasutuses olevad ja avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised ehitusseadustiku tähenduses, julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitised ehitusseadustiku tähenduses ning sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid, mistõttu ongi välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse eelnõu § 4 lg 1 p 7 eraldi välja toodud ettevõtja, kes on alalise riigikaitseobjekti omanik. Riigiasutused ning nende tegevused ei ole käsitletud elutähtsa teenusena hädaolukorra seaduse mõistes. Füüsiline keskkond, millena võib vaadelda riigikaitseobjekti, mõjutab oluliselt riigi teenuste osutamist. Seega on oluline hõlmata välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse ka investeeringud, mis võivad mõjutada seda keskkonda. Avaliku korra ja julgeoleku huvides on tagada riigikaitseobjektide toimepidevus. Esineb olukordi, kus riigikaitseobjekti omanik on ettevõtja. Samuti on võimalik, et edaspidi riigi roll omanikuna väheneb ning kasvab ruumide rentimine, kus riik korraldab oma toimimist, sealhulgas riigi funktsioneerimiseks kriitilisi tegevusi. On võimalik, et välisinvesteeringu sihtettevõtjaks on ettevõtja, kes üürib riigile hoone, kus tegutseb mõni valitsusasutus. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise raames on oluline ennetada olukorda, kus eelnimetatud ettevõtja üle omandaks kontrolli või omandaks ettevõtjas osaluse välisinvestor, kes võib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Hoone või kinnistu omanik saab olulisel määral mõjutada ja kujundada lepingute sisu, samuti hoone või kinnistu kasutamisega seotud tingimusi. On võimalik olukord, kus Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi kontrolli all olev välisinvestor omandab strateegilistel kaalutlustel ettevõtja, kes on hoone omanik, mida üürib Eesti valitsusasutus ning kus tegeletakse riigi funktsioneerimiseks kriitiliste ülesannetega. Sel juhul ei pea riigikaitseobjekti kaitsma ainult klassikalises vaates välise ründe vastu vaid ennetama olukorda, kus sama tagajärg saavutatakse läbi muude meetmete. Teisisõnu tuleb ennetada olukorda, kus mittesõbraliku riigi päritolu omanik saaks takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Näiteks võib tekkida olukord, kus riigi sisejulgeoleku tagamist korraldava Siseministeeriumi tööruumide omanikettevõtja on ebasõbraliku kolmanda riigiettevõtja kontrolli all. § 4 lõike 1 punkti 8 kohaselt on sihtettevõtja riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri kõrguste mastide taristut omav ettevõtja. 41 Näiteks osutab § 4 lõike 1 punkt 8 kirjeldatud teenuseid AS Levira, kellelt Eesti Rahvusringhääling ostab edastusteenust. Tänu kõrgete mastide võrgule on signaaliga kaetatud enamus Eesti territooriumist. Lisaks kasutavad AS Levira sidemaste nende kõrguse tõttu kõik Eesti sideettevõtjad, Eestis edastatavad telekanalid, enamik raadiokanaleid, turvaettevõtjad, erinevad riigi- ja teadusasutused. Mastide toimimisel on oluline mõju elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Eesti elanikkonnale, liitlastele ja välismaailmale strateegilise kommunikatsiooni edastamine ning operatiivraadioside toimimine kriisiolukorras on olulise tähtsusega riigikaitseülesanded. Näiteks mistahes riigi suveräänsust ohtu seadva olukorra algfaasis on kriitilise tähtsusega edastada objektiivset pilt toimuvast, mis aitab omakorda leida toetust olukorra lahendamiseks. Samuti on oluline, et riigisidet kasutavad operatiivüksused saaksid ohule operatiivselt reageerida. § 4 lõike 1 punkti 9 alusel on sihtettevõtja raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses. Eesti julgeolekupoliitika alustes113 on välja toodud, et transporditaristu puhul on esmatähtis rekonstrueerida või välja ehitada üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvad sadamad, lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk. Vastuvõtva riigi toetuse seisukohalt on transporditaristul tähtis riigikaitseline roll. Transpordisüsteemi toimepidevuse kindlustamisel ja kaitsel rakendatakse rahvusvaheliste standardite kohaseid julgeoleku- ja ohutusnõudeid114. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks meetmeid, millega tagada eelpool kirjeldatud tingimustele vastavate sadamate, raudteede ja lennuväljade julgeolekunõudeid. Maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordis nähakse ka rahvusvaheliselt kriitilist tähtsust riigi ja Euroopa Liidu vastupanuvõime tagamisel. Ka määruse 2019/452 artikli 4 järgi võivad liikmesriigid ja komisjon hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale muuhulgas transporditaristu puhul. Euroopa Parlamendis ja nõukogus on arutluse all direktiivi115 (direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta) kehtestamine, mille kohaselt on eeltoodud valdkonnad vastupidavusvõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Eestis puudub käesoleval ajal ühtne regulatsioon, kus oleks määratletud kriitiline taristu või kriitilise tähtsusega üksuste määratlus vaid seda on tehtud valdkondade põhiselt eriseadustes. Kõige rohkem on riigi vastupanuvõime seisukohalt kriitilisi teenuseid kirjeldatud elutähtsate teenuste kaudu. Maanteetaristu on hõlmatud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse elutähtsa teenuse kaudu, milleks see liigitub HOS § 36 lg 4 p 2 järgi. Enne 01.07.2017 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatust olid ka raudtee-, vee- ja lennutransport elutähtsad teenused. Raudtee-, vee- ja lennutranspordi teenused pole eelnõu tegemise hetkel elutähtsate teenustena hõlmatud, küll aga moodustavad nad ühiskonna toimimise ja riigi julgeoleku tagamise seisukohalt kriitilise taristu, mida tuleb kaitsta. Vastavat taristut ja teenuseid haldavaid ettevõtteid võidakse rünnata või kasutada vahendina mõjuvõimu saavutamiseks. Kaasaegses maailmas kombineeritakse 113 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 114 Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 16. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf 115 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0829&from=EN 42 vastavalt võimalustele, vajadustele ja eesmärkidele sõjalisi, küber- ja majanduslikke meetmeid. Viimase hulka liigituvad ka võimalikud julgeolekule ohtu kujutavad välisinvesteeringud kolmandatest riikidest. Käesoleval ajal on Eestis kaks avalikku raudteed majandavat infrastruktuuriettevõtjat. Nendeks on riigi osalusega AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS. Huvi kolmandatel riikidel Eestiga seotud raudteetaristusse investeerida ilmestab Helsingi- Tallinna raudteetunneli projekt, mille ehitamisse ja rahastamisse oli kaasatud Hiina ettevõtted China Railway Group Limited ja TouchStone Capital116. Vajadust hinnata investeeringutega seotud ohte tuleb Hiina Rahvavabariigi senistest tegevustest ja strateegilistest eesmärkidest. § 4 lõike 1 punktis 10 on sihtettevõtjana nimetatud sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses. Kõnealuste ettevõtjate hõlmamise vajadus ja põhjused on samad, mis punktis 9 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul. Lennundusseaduse alusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks on AS Tallinna Lennujaam, kelle koosseisu kuuluvad lisaks Tallinna lennujaamale ka regionaalsed lennujaamad, mis asuvad Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares ning Kihnu ja Ruhnu lennuväljad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad üleeuroopalisse transpordivõrku (Trans-European Transport Network, TEN-T) Tallinna, Pärnu, Tartu, Kärdla ja Kuressaare lennujaamad. Üleeuroopaline transpordivõrk on nimetatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2126117 lisas liidule huvi pakkuva projektina määruse 2019/452 artikli 8 lõikes 3 tähenduses. Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja on näiteks Lennuliiklusteeninduse AS. § 4 lõike 1 punkti 11 alusel loetakse sihtettevõtjaks üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128), II lisas nimetatud sadamate nimekirjale. Sadamaseaduse kohaselt on sadama pidaja isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna. Sadama pidaja on sadama puhul kõige olulisem isik, sest temast sõltub, kas ja kuidas sadama tegevus tervikuna toimib. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad üleeuroopalisse transpordivõrku järgmised Eesti sadamad: Vanalinna sadam (Vanasadam), Paldiski Lõunasadam ja Muuga sadam (sadama pidaja AS Tallinna Sadam), Sillamäe Sadam (sadama pidaja AS Sillamäe Sadam), Pärnu Sadam (sadama pidaja Pärnu Sadam AS), Kuivastu, 116 https://arvamus.postimees.ee/7251363/iverson-ng-talsinki-tunneli-punane-kapital 117 Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1). 43 Virtsu, Rohuküla, Heltermaa sadamad (sadama pidaja AS Saarte Liinid). Ka kõnealuste ettevõtjate välisinvesteeringu hindamise regulatsiooniga hõlmamise vajadus ja põhjused on samad, mis punktis 9 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul. Samuti on seoses Euroopa Liidule huvi pakkuva projektiga oluline eelnimetatud sadamate pidajatesse tehtavate välisinvesteeringute võimalike mõjude hindamine julgeoleku või avaliku korra seisukohast. Välisinvesteeringutega seotud ohte veetranspordi ja sadamataristule ilmestab 2018. aastal ilmsiks tulnud „Ariston Helmi118“ kaasus Soomes. Vene Föderatsiooni taustaga ettevõte omandas Turu saarestikus asuva riigikaitseobjekti ümbrusesse mitmeid kinnistuid sügava veega rannikupiirkondades, kuhu oli saadud ulatuslikud õigused teha süvendamistöid ning ehitada näiteks sadamaid ja helikopterite maandumisplatse. Lisaks julgeoleku seisukohalt strateegilistele paikadele omandas Ariston Helmi turismiprojekti varjus ka sõjaväelise otstarbega laevu. § 4 lõikes 2 määratletakse sihtettevõtja osa mõiste, milleks loetakse sihtettevõtja vara või sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on majandustegevuse aluseks ja tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale. Seega on välisinvesteeringuks vaja taotleda luba enne sihtettevõtja osa omandamist, siis kui välisinvestor võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva ühingu kaudu) julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliste ettevõtjate majandustegevuse ilma nendes osalust või nende üle kontrolli omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad ettevõtjad, kelle majandustegevus on ühiskonna põhihuvide tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus on kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana ettevõtet, käitist või muud vara, millel põhineb majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle kaudu saab investor sisuliselt jätkata eelnevat tegevust. Seda, kas konkreetsel juhul on ettevõte, käitis või vara sihtettevõtjale määratletud valdkonnas tegutsemiseks vajalik, tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis või vara, millega seotud või mille abil toimuv toodete tootmine, müük või teenuste pakkumine moodustab märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulistes majandusvaldkondades. Kriteerium on täidetud sõltumata sellest, kas sihtettevõtja osale on omistatav turukäive. Isegi kui otsene turukäive puudub (näiteks põhjusel, et vastav ettevõte, käitis või vara teenib sihtettevõtjat ennast, või ta muul põhjusel ei tekita müügitulu, sh kui tema ainus eesmärk on varustada sihtettevõtjat mõne olulise sisendiga), tuleb seda sellegipoolest lugeda märkimisväärseks, kui ilma selleta on ettevõtjal keeruline või võimatu riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt oluliste toodete tootmine, müük või teenuste osutamine. Ettevõtja osa puhul, mis on alles loodud, omandatud või käivitatud, lähtutakse vajalikkuse hindamisel sellest, milline on vastava ettevõtte, käitise või vara eeldatav või kavandatav tähtsus sihtettevõtja riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises valdkonnas toimuvale majandustegevusele. 2. peatükk Välisinvesteeringu loamenetlus § 5. Välisinvesteeringu loakohustus 118 https://yle.fi/uutiset/osasto/news/yle_examines_russian_businessman_behind_turku_firm_suspected_of_money_ laundering/10424822 44 Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on välisinvesteeringuks vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba, mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Eelnõus määratletud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastuse alusel (eelnõu § 9 lõige 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab põhimääruse119 kohaselt tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mitmetes valdkondades erineva sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia, elektroonilise ja raadioside valdkondades). Samuti teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab teatud juhtudel tegevusloa andjana ka isiku vastavust relvaseaduse nõuetele sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse või sellise ettevõtja omandamisel. Lisaks anti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus väljastada sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutusluba120, seejuures oleks kasutusloa menetluses arvamuse andjateks muuhulgas julgeolekuasutused ning kooskõlastajaks küberjulgeolekunõukogu. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne kogemus erinevate lubade väljaandmisel ning riikliku järelevalve läbiviimisel, mistõttu on põhjendatud ja otstarbekas täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil pädevust välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja asjakohaste lubade väljastamisega. Kõnealune ülesanne on laiemalt seotud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluskeskkonna valdkonna ülesannetega. Välisinvesteeringu luba annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks olev tehing, mis välisinvestori jaoks tähendab võimalust realiseerida tehingust tulenevad õigused ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu lugeda tehtuks. Tegemist ei ole tegevusloaga majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõistes.121 Täpsemad hindamiskriteeriumid ja asjaolud, mida välisinvesteeringu loa taotluse menetlemisel julgeolekule ja avalikule korrale mõju hindamisel arvesse võetakse, on sätestatud eelnõu § 10. Kui välisinvesteering vastab õigusaktides nimetatud kontrolliks vajalikele tingimustele mitmes riigis, siis tuleb sellele tehingule ka vastavates riikides paralleelselt luba taotleda. Välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimise puhul ei oma tähtsust, kas välisinvestor omandab eelnõus ettenähtud tingimustele vastava otsese osaluse sihtettevõtjas või teeb ta seda läbi teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas ettevõtjas, kes omab kontrolli sihtettevõtja üle, osaluse omandamise kaudu (kaudne osaluse omandamine). Kui välisinvestor omandab osaluse Eesti 119 Majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“. 120 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, vastu võetud 24.11.2021, redaktsioon jõustunud 01.02.2022. a; Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine, vastu võetud 16.12.2021 nr 119, 01.02.2022. a jõustunud redaktsioon. 121 Sarnased load on ette nähtud näiteks krediidiasutuste seaduses pangas olulise osaluse omandamiseks, selle suurendamiseks ning panga üle kontrolli saavutamiseks, hasartmänguseaduses hasartmängukorraldajas olulise osaluse omandamiseks või osaluse suurendamiseks või hasartmängukorraldajas kontrollitavaks ühinguks muutumiseks, konkurentsiseaduses koondumiseks. 45 sihtettevõtja emaettevõtjas, siis sõltuvalt mõjutatud majandusvaldkonnast on võimalik, et seda investeeringut hinnatakse ka muudes Euroopa Liidu liikmesriikides (näiteks nendes, kus vastav emaettevõtja omab veel tütarettevõtjaid, kes tegutsevad välisinvesteeringute kontrolliga hõlmatud valdkonnas). Sel juhul on oluline tõhus koostöö liikmesriikide vahel, kus sama investeeringut hinnatakse. Määruse 2019/452 kohane teavitusmehhanism aitab mitmes liikmesriigis läbi viidavat loamenetlust ka kiirendada ja tulemuslikumaks muuta, kuna asjassepuutuvad liikmesriigid saavad neid puudutava informatsiooni ka teiste liikmesriikide teavituste kaudu § 5 lõikes 2 on sätestatud keeld eelnõu alusel loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimiseks enne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu loa saamist. Tehingu lõpuleviimise keelu rikkumine ei eelda siiski tehingu kõikide õiguste ja kohustuste lõplikku realiseerimist, so tehingu täielikku täitmist, kuna mitte kõik tehingust tulenevad õigused ja kohustused ei pruugi olla seostatavad eelnõu § 2 lg-s 1 sätestatud tagajärgede saabumisega. Näiteks on täiesti võimalik, et välisinvesteeringuga kaasnevad lisaks osaluste või kontrolli tekitamisele või suurendamisele ka erinevad muud, sealhulgas püsiva iseloomuga õigused ja kohustused (näiteks kokkulepped seoses sihtettevõtja edasise juhtimise ja kontrollimisega või talle tulevikus teenuste osutamisega või temalt kaupade ostmisega). Samuti võib välisinvesteering seonduda muude ettevõtjatega kui sihtettevõtjaga, sealhulgas teistest riikides asuvatega, mis on iseäranis tõenäoline välisinvesteeringute puhul, mis tehakse väljaspool Eestit. Kõnealuse keelu eesmärgiks ei ole takistada osaluste saamist ega kontrolli omandamist ettevõtjate üle, kes ei ole eelnõu §-ga 4 hõlmatud, eeldusel, et nende osas on tehingu täitmine piisavalt eraldatav eelnõuga hõlmatud välisinvesteeringust. Eeltoodu tähendab kokkuvõtlikult seda, et tehingu lõpuleviimise keeld puudutab ennekõike just nende tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes. Enne välisinvesteeringu hindamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja välisinvesteeringukomisjoni poolt ning sellele loa saamist ei tohi seega välisinvesteeringu aluseks olevat tehingut lõpule viia ning astuda mistahes samme ja teha toiminguid, mis annaksid võimaluse olulise osaluse omandamisest, kontrolli saavutamisest või ettevõtja osa omandamisest tulenevaid õigusi kasutama hakata122. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks konkurentsiseaduses sätestatud koondumiste kontrolli menetluste puhul123, mille aluseks on 122 Näiteks, kui välisinvesteering toimub väärtpaberina aktsiate omandamise kaudu, siis oluline ei ole ainuüksi aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamise fakt. Ostu-müügilepingu allkirjastamine ei tähenda veel seda, et isik saab teostada kontrolli ühingu üle, seda põhjusel, et üksnes aktsiate omandamine ei anna isikule võimalust oma aktsionäriõigusi teostada ja aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Arvestades äriseadustiku § 229 lg 4 teises lauses sätestatut, saab isik teostada oma aktsionäriõigusi arvates hetkest, mil ta on kantud aktsionärina Eesti väärtpaberite registri peetavasse aktsiaraamatusse (Koondumiste kontrolli kohta tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.200.a 7 otsuse nr 3-1-1-84-07 p 9 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11 2003. a otsus asjas nr 3-2-1-113-03 - RT III 2003, 34, 353, p 16). Küll aga on enne aktsiaraamatu kannet võimalik aktsionäriõigusi kasutada näiteks aktsiaraamatusse kantud isikuga sõlmitud hääletuskokkuleppe alusel. Sarnane põhimõte kehtib ka osaühingu osade puhul, mil osanike õigusi saab hakata teostama juhatuse poolt osanike nimekirja muutmisel või Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade (osanike nimekirja peab register) korral vastavate kannete muutmisel. 123 KonkS § 27 lg 6 kohaselt on keelatud koondumise aluseks oleva tehingu jõustamine enne loa saamist. 46 omakorda nõukogu määruse 139/2004124 artikkel 7(1)125. Euroopa Liidu kohtupraktikas126 on selgitatud, et kõnealune koondumise lõpuleviimise keeld (nn stand-still kohustus) ei piirdu kontrolli lõpliku üleminekuga vastavalt koondumise tehingule, vaid hõlmab endas kõiki toiminguid, mis eraldiseisvana või kogumis võimaldavad kontrolli üleminekut. Seega ka ettevõtja osaluse omandajale antavad ajutised õigused, mis on laiemad, kui on vaja omandatava ettevõtja väärtuse säilitamiseks ajaperioodil alates koondumisest teatamisest kuni loa saamiseni, seal hulgas näiteks võimalused ettevõtja igapäevase majandustegevuse mõjutamiseks või ulatusliku juurdepääsu andmine omandatava ettevõtja valduses olevale tundlikule ärialasele teabele, on vastuolus koondumise peatamise keeluga. Koondumistega analoogsetest tehingu lõpuleviimise keelu põhimõtetest on kohane lähtuda ka välisinvesteeringu puhul. Välisinvesteeringu lõpuleviimisega seonduvate keelatud toimingute täpsem määratlemine ei ole eelnõus võimalik ega põhjendatud, kuna see sõltub välisinvesteeringu üksikasjadest. Seetõttu on otstarbekas sätestada välisinvesteeringu lõpuleviimise keeld abstraktselt ning tuvastada keelu võimalik rikkumine, kui sellekohane kahtlus on tekkinud, igakordse juhtumipõhise analüüsi teel. Tuleb arvestada ka sellega, et välisinvesteering ei pruugi üldse toimuda Eesti õiguse alusel. Kõnealune tingimus on seotud eelnõu §-ga 23, mille kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kõnealuse keelu rikkumise korral teha ettekirjutus välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja osa võõrandamiseks, tehingu tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringu- eelse olukorra taastamiseks võimalikult suures ulatuses. § 5 lõige 3 reguleerib olukorda, kus välisinvesteeringuna olulise osaluse omandamine või kontrolli saavutamine toimub väärtpaberite avaliku pakkumise kaudu või väärtpaberiturul tehtavate tehingute, sealhulgas tehingute seeria tagajärjena. Kuna mitmed sihtettevõtjatest või nende emaühingud on börsiettevõtjad, takistaks antud erandi puudumine oluliselt väärtpaberite käivet väärtpaberiturgudel. Selleks, et loamenetluse ajaraamistik ei takistaks väärtpaberiturul toimuvate tehingute läbiviimist, leevendatakse selliste olukordade tarbeks välisinvesteeringu peatamise kohustust, lubades väärtpaberitehingu küll kohe läbi viia, kuid samas kohustades välisinvestorit esitama viivitamatult välisinvesteeringu loa taotluse ning keelates omandatud osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamiseni. Välisinvesteeringu loa taotluse viivitamatu esitamine tähendab seda, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel peale väärtpaberitehingu tegemist, mille tulemusel saab olulise osaluse või kontrolli künnis ületatud. Samaaegselt ei ole lubatud osaluse omandamisega saadud õiguste kasutamine kuni loa saamiseni. Seega faktiliselt võivad väärtpaberitest tulenevad õigused, näiteks hääleõigused küll välisinvestorile üle minna, kuid seadus piirab vastavate õiguste kasutamist senikaua, kuni on välisinvesteeringu luba antud. § 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine 124 EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22). 125 Nõukogu määruse nr 139/2004 artiklis 7(1) on sätestatud, et artiklis 1 määratletud ühenduse seisukohalt olulist koondumist või koondumist, mille komisjon peab läbi vaatama vastavalt artikli 4 lõikele 5, ei viida ellu enne sellest teatamist ega enne, kui see on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõigetele 1 või 2 vastava otsusega või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eelduse alusel. 126 Euroopa Liidu Üldkohtu 21.09.2021 otsus asjas nr T-425/18, Altice vs Komisjon (ECLI:EU:T:2021:607), p-d 51-169. 47 Paragrahvi 6 lõikes 1 on sätestatud, et Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast olulise osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi juurde luuakse kasutajaliides ning arendatakse menetluskeskkond, mille kaudu saab toimuda teabevahetus välisinvesteeringu hindamise protsessi osapoolte vahel. Taotluses esitatavad andmed on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 7 lõikes 1 ja eelnõu § 7 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Loamenetlusega seonduva halduskoormuse vähendamiseks ja menetluse tõhustamiseks lähtutakse põhimõttest, et dokumentide edastamise toimub elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu, kus taotleja täidab vajalikud andmeväljad ja laeb üles dokumendid. Kõnealuse infosüsteemi juurde luuakse vastav menetluskeskkond, mille abil saab luua ühendus kõikide huvitatud osapoolte vahel, et tagada kiire, sujuv ning korrektne menetlus. Kõnealuse infotehnoloogilise lahenduse kaudu on võimalik vähendada halduskoormust ja muuta kogu menetlusprotsess kiiremaks ning tõhusamaks. Seaduse kohaldamisalasse kuuluvale välisinvesteeringule loa taotlemise kohustus on üldjuhul välisinvestoril. Taotluse võib esitada nii otsene investor, kes ise omandab olulise osaluse või saavutab kontrolli sihtettevõtja üle, kui ka kaudne, kes omab investori üle otsest või kaudset kontrolli (lõplik kontrolliv üksus, inglise keeles ultimate controlling entity), või ka mõlemad. Välisinvesteeringu tegemise aluseks olevate tehingute lõpuleviimine ei ole seetõttu lubatav enne vastava loa saamist, sealhulgas on keelatud kõik tegevused ja toimingud, mis toovad kaasa selle, et enne loa saamist ületab välisinvestori osalus kontrollimisele kuuluva olulise osaluse või kontrolli lävendi, või varatehingu puhul läheb enne loa saamist omand ettevõtja oluliseks osaks olevale ettevõttele, käitisele või varale välisinvestorile üle. Praktikas tuleb välisinvestoritel sätestada eelnõus ettenähtud loa saamine välisinvesteeringu aluseks olevate tehingute täitmise ühe eeltingimusena127. Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb esitada pärast olulise osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks peavad selle tehingu kõik tingimused olema määratletud ning kokku lepitud. Allkirjastamata lepingu projekti puhul võib selle sisu veel poolte läbirääkimistel oluliselt muutuda, sealhulgas ka näiteks loamenetluse jooksul, mis omakorda võib mõjutada hindamist ning tekitada ebakindlust. Sellest tulenevalt ei ole praktikas otstarbekas viia läbi loamenetlust enne kui välisinvesteeringu lõplikud tingimused on poolte vahel kokku lepitud ja tagasivõtmatult fikseeritud. Nagu oli märgitud (eelnõu § 5 lg 2 selgitus) ei tohi välisinvesteeringut enne loa saamist lõpule viia, mis tähendab, et tuleb oodata eelkõige just nende tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisega, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes. 127 Sarnaselt toimub see ka muudes loamenetlustes, näiteks konkurentsiseaduse kohaselt on teatud tingimuste täitmisel vajalik Konkurentsiameti koondumise luba, mis on koondumise jõustamisel selliseks eeltingimuseks, või Finantsinspektsiooni luba krediidiasutuse seaduse alusel olulise osaluse omandamiseks või kontrolli saavutamiseks. 48 § 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et välisinvestor ei ole käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades temale kättesaadavad eelnõu §-s 7 nimetatud andmed. Juhul, kui välisinvestor on mistahes põhjusel jätnud eelnõus nimetatud välisinvesteeringule loa taotlemata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit välisinvesteeringust informeerida ka välisinvesteeringu sihtettevõtja ise või või välisinvesteeringu muu osaline (kontrolli, osaluse või ettevõtja osa üleandja), kellele loa vajalikkus on teatavaks saanud. Käesolev nõue on oluline sellepärast, et välisinvestor võib nii teadmatusest kui tahtlikult jätta seadusest tuleneva loakohustuse täitmata, kuid välisinvesteeringu hindamine on kohustuslik, et tuvastada ja vältida investeeringust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Arvestades, et sihtettevõtja on kohalik ettevõtja, kes peab olema teadlik riigisiseste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, siis tagab kõnealune kohustus, et komisjon saab võimalikult operatiivselt teavet välisinvesteeringust, mis vajab kontrollimist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamisel esitatakse ühtlasi kõik sihtettevõtjale või välisinvesteeringuks oleva tehingu teisele osalisele kättesaadavad andmed välisinvesteeringu kohta, ennekõike need andmed, mille esitamist nõuab välisinvestorilt eelnõu § 7. Selliselt on tagatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on võimalik hinnata välisinvesteeringuga seotud asjaolusid ning pöörduda välisinvestori poole, et teha talle ettepanek esitada taotlus. Vajadusel, kui see on tehingu toimumise asjaolusid ja välisinvestori asukohta arvestades tulemuslik, saab teha ettekirjutuse korrakaitseseadusest tulenevate nõuete täitmiseks ja taotluse esitamiseks. § 6 lõike 3 alusel võib välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline enne välisinvesteeringu loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas välisinvesteering on loakohustusega. Nii välisinvestoril, tehingu teisel osalisel (näiteks olulise osaluse või kontrolliva osaluse üleandjal, hääletuskokkuleppe osapoolel, sihtettevõtja osa võõrandajal jne) kui ka sihtettevõtjal on võimalik igal ajal küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitusi nii välisinvesteeringuks loa saamise vajalikkuse, taotluse sisu kui loamenetluse üksikasjade kohta, samuti välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaldamise kohta. Selgitusi on võimalik küsida nii loamenetluse kestel kui ka juba enne loamenetluse algust. Menetluseelne konsulteerimine ja nõustamine on vajalik muuhulgas juhul, kui investeeringu tegijal puudub kindlus, kas investeering vajab luba. Näiteks, kui ei ole selge, kas sihtettevõtja on hõlmatud eelnõu § 4 lõikega 1, kas investeeringu tagajärjeks on olulise osaluse või kontrolli saamine sihtettevõtja üle või kui on ebaselge, kas omandamisel olev vara on ettevõtja oluliseks osaks. Eelnõu § 6 lõike 3 abil kindlustatakse ühest küljest loamenetluse tõhusus ja kvaliteet ning hoitakse ära riigi ressursside kulutamine investeeringute uurimiseks, mis seda tegelikult ei vaja. Teisalt aitab säte muuta komisjoni tegevuse võimalikult läbipaistvaks ning annab välisinvestorile võimaluse esitada korrektne loataotlus, mille menetlemine on võimalikult kiire. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab selgitusi, sõltuvalt päringu sisust, haldusmenetluse seaduse (eelkõige HMS § 36) või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel. 49 § 7. Taotluses esitatavad andmed Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt koosneb välisinvesteeringu loa taotlus välisinvesteeringu kirjeldusest ning välisinvestori, sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ning tegemise ajakava andmetest. Välisinvesteeringu hindamiseks on üldiselt vajalik saada andmeid välisinvesteeringu, sihtettevõtja või sihtettevõtja osa ja välisinvestori kohta ning esitatavate andmete täpsem koosseis on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Välisinvesteeringu kohta on oluline lisaks selle kirjeldusele saada muuhulgas andmeid selle ligikaudse väärtuse, tehingu lõpuleviimise kavandatava aja, rahastamise allika, välisinvestori äristrateegia kohta seoses tehinguga, välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse järjepidevus ja nõuetekohane toimimine, välisinvestori osalemise kohta sihtettevõtja osa- või aktsiakapitalis enne tehingut ja tehingu tulemusena, välisinvesteeringu mõju Euroopa Liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele määruse 2019/452 artikli 8 tähenduses. Sihtettevõtja kohta tuleb lisaks kontaktandmetele muuhulgas esitada sihtettevõtjas olulise osaluse või kontrolli omandamise viisi kirjeldus, majandustegevuse kirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori NACE koodid ja pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus enne ja pärast tehingut, Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu, kus sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate filiaalide kaudu, samuti saadavate asendustoodete või -teenuste ja peamiste konkurentide loetelu, andmed patentide või muud intellektuaalomandi õiguste kohta sihtettevõtja omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või aktsionäride kohta enne välisinvesteeringut, viimase majandusaasta käive eurodes, töötajate koguarv. Samuti tuleb nimetada tegelik kasusaaja, see on oluline eelkõige välisinvestori puhul. Sihtettevõtja osa kohta esitatakse taotluses selle koosseisu kuuluva ettevõttest, käitise või vara kirjeldus, loetelu sihtettevõtja osa koosseisus olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus, andmed sihtettevõtja osa toodete ja teenuste asendatavuse ning peamiste konkurentide kohta. Välisinvestori kohta tuleb lisaks kontaktandmetele esitada muuhulgas näiteks tehingus osalemise kirjeldus (kas tegemist on otsese või kaudse investoriga), omandistruktuuri kirjeldus ja tegelik kasusaaja, majandustegevuse lühikirjeldus ning Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu, kus on majandustegevus, peamiste konkurentide loetelu, viimase majandusaasta käive eurodes, töötajate koguarv, selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks. Loetelu andmetest on koostatud eesmärgiga tagada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning komisjonil oleks võimalikult terviklik ülevaade välisinvestorist ja temaga seotud isikutest, välisinvesteeringu majanduslikust eesmärgist ja välisinvestori kavatsustest, samuti investeeringuks kasutatud rahaliste vahendite päritolust. Vastav andmestik võimaldab hinnata välisinvesteeringu mõjusid julgeolekule ja avalikul korrale, sealhulgas identifitseerida investeeringuga kaasnevaid riske eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjate tegutsemisvaldkondades. Küsitavate andmete loendi puhul on arvesse võetud määruse 2019/452 artiklis 9 nimetatud teave, mis on täpsustatud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni 50 poolt kokkulepitud välisinvesteeringutest teavitamise vormis128, mille jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel on määruses ettenähtud koostöökorra täitmiseks vajalik. Kuigi eelnõu (ja ministri määruse kavand) näeb ette küllaltki suure hulga teabe esitamist taotluses, ei põhjusta infokohustuse täitmine välisinvestorile ülemäärast koormust, kuna võib eeldada, et vastavad andmed on tal juba olemas või talle suhteliselt lihtsalt kättesaadavad. Oluline osa nõutavast informatsioonist käib välisinvestori enda kohta, mille esitamine ei valmista talle raskust. Andmed, mis puudutavad sihtettevõtjat või sihtettevõtja osa on aga ilmselt kas kättesaadavad avalikest allikatest (näiteks andmed müüdavate toodete ja teenuste ning konkurentide kohta) või on välisinvestorile olnud vajalikud välisinvesteeringu tegemise otsustamisel ja tehingute ettevalmistamisel (näiteks milliseid intellektuaalomandiõigusi omatakse või millise tootearendusega tegeletakse). Isegi juhul, kui kogu informatsioon ei ole välisinvestorile kohe kättesaadav, siis arvestades, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine on kohustuslik ja kõik tehingu osalised on eelduslikult huvitatud loa saamisest, on võimalik ka välisinvesteeringu üheks eeltingimuseks seada selle, et tehingu kõik osapooled aitavad taotluse koostamisele kaasa, sealhulgas annavad vajadusel enda valduses olevaid andmeid. On oluline, et välisinvestoril oleks taotluse esitajana igakülgse kaasaaitamise kohustus, tagamaks, et komisjon otsustab loa andmise täieliku ja tõese informatsiooni alusel. See on vältimatu, arvestades kindlaksmääratud tähtaegu välisinvesteeringule hinnangu andmiseks. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kuivõrd välisinvesteeringu loa andmise menetlus toimub välisinvestori huvides, kes taotleb endale soodustava haldusakti andmist, siis on tähtis, et see isik teeks kiiret ja igakülgset koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja välisinvesteeringukomisjoniga hindamiseks tähtust omavate asjaolude selgitamiseks. § 7 lõikes 2 on sätestatud nõue, et taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata tema poolt varem esitatud andmete või teabe muutumisest. Nimetatud kohustus on vajalik selleks, et komisjon saaks loa andmisel lähtuda võimalikult täpsest ja ajakohasest informatsioonist, kuna loa andmise aluseks olevate uuringute, hinnangute ja analüüside tulemused peavad olema loa andmise seisuga täpsed ja tõesed. Näiteks, kui menetluse kestel toimub oluline muutus välisinvestori tegelikus kasusaajas või välisinvestoriga seotud isikute sekka tekib uusi ettevõtjaid, isikuid või mõne välisriigi asutusi või organisatsioone, on see kahtlemata oluline investeeringu hindamise kontekstis. § 7 lõikes 3 on sätestatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, välisinvesteeringukomisjon ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Seega ei ole andmete kogumise ega töötlemise eesmärgiks saada teavet muude menetluste jaoks. Isikuandmete osas arvestatakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtteid, sealhulgas eesmärgikohasust, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt 128 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/452 (millega kehtestatakse Raamistik Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks ) artikli 6 kohaste teadete vorm, vormi B osa on kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf 51 kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Muude andmete töötlemise suhtes kehtib üldine haldusmenetluse seaduse § 7 lõikest 4 tulenev eesmärgipärasuse põhimõte. § 7 lõikes 4 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile taotluses sisalduva andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra kehtestamiseks. Seaduses ei ole otstarbekas sätestada põhjalikku nimekirja andmetest ja dokumentidest, mida välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetakse. Samuti tuleb andmete küsimisel arvestada määruse 2019/452 alusel koostööks ettenähtud välisinvesteeringu teavitamise vormi, mis võib ka ajas muutuda. Seega on otstarbekam reguleerida teabe esitamisega seotud aspektid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses. § 8. Teabe küsimine Paragrahvi 8 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda taotlejalt lisaks eelnõu §-s 7 nimetatud andmetele või dokumentidele täiendavaid andmeid või dokumente, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks. Seega ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu andmisel seotud taotluses esitatud andmete ja dokumentidega, vaid ametil on võimalik vajaduse korral nõuda taotlejalt §- s 7 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid. Kuna välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine eeldab välisinvestori tausta ja tegevuse, välisinvesteeringu sisu ja selle mõju igakülgset analüüsimist, siis võib eeldada, et paljudel juhtudel ei piisa selleks üksnes taotluse ja sellele lisatud andmete läbivaatamisest, vaid ametil tekib menetluse käigus täiendavaid küsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik menetluse kestel paluda taotlejal esitada andmeid ja dokumente juurde, sealhulgas ka konkreetselt taotluses esitatud faktiliste asjaolude ja väidete kontrollimiseks. Kuna välisinvesteeringu hindamise menetluse läbiviimine toimub kindlates eelnõu §-s 10 sätestatud ajalistes raamides (30 kalendripäeva + 90 kalendripäeva), siis on oluline, et otsuse langetamiseks oleks olemas kogu vajalik teave ning samuti piisav aeg teabe hindamiseks. Samas tuleb ka arvestada, et täiendava teabe esitamise tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega, kuid ei tohi kaasa tuua menetluse põhjendamatut venimist ning see peab mahtuma menetlustähtaja sisse. Kuna välisinvesteeringu loamenetlus toimub välisinvestori huvides ning tal on kohustus kaasa aidata oluliste asjaolude selgitamisele, siis juhul, kui taotleja ei ole esitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil küsitud täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jätta HMS § 38 lg 3 kohaselt välisinvesteeringu loa taotluse läbi vaatamata. § 8 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sihtettevõtjalt, välisinvesteeringu muult osaliselt, samuti riigi- või kohaliku omavalistuse asutustelt ning muudelt isikutelt välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Antud säte on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks asjakohast teavet ja dokumente küsida lisaks taotlejale ka kõigilt muudelt isikutelt ja asutustelt, kelle puhul võib eeldada, et neil võib antud välisinvesteeringu hindamiseks vajalikku teavet olla. Kõnealune säte täiendab HMS § 38 lõiget 1, andes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selge aluse piiritletud eesmärgil küsida välisinvesteeringu 52 loamenetluses teavet ja dokumente kõigilt isikutelt ja asutustelt, kellel võiks asjakohast teavet olla. § 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad Paragrahvi 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile (edaspidi ka komisjon) kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva. Eelnõu § 14 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ja sellesse kuuluvad ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste esindajad. Komisjoni kuuluvate valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg 2), sealhulgas võivad komisjoni kuuluda näiteks Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Komisjoni kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Eelnõu § 9 lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse andmisel lähtutakse HMS §-st 16. HMS § 16 lõike 1 eesmärk on käsitleda kooskõlastusi ja arvamusi kui asutuste vahelist asjaajamist enne põhiasjas sisulise otsuse langetamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-)haldusakte129. Kooskõlastuse õiguslik tähendus seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas põhiorganile jaatava või eitava seisukoha väljendamine. Täpsemalt on komisjoni ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamise protsess reguleeritud eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Kooskõlastamiseks antav aeg peab olema piisav, et välisinvesteeringukomisjoni liikmed jõuaksid kujundada oma hinnangu välisinvesteeringule loa andmise osas ning komisjon saaks oma seisukoha vormistada. Samuti jõuab peale kooskõlastuse saamist ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha otsuse välisinvesteeringu loa andmiseks eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatud 30 kalendripäeva jooksul. Keerulisemate ja põhjalikumat hindamist vajavate välisinvesteeringute puhul võib kooskõlastamise tähtaega ka pikendada, samuti pikendatakse sel juhul menetlustähtaega. § 9 lg 2 alusel kestab loamenetlus üldjuhul 30 kalendripäeva, arvates puudusteta taotluse esitamisest arvates. Kui esitatud taotluses on puuduseid, siis lähtutakse nende kõrvaldamisel HMS §-st 15. Menetlustähtaegade algust ja lõppu reguleerib HMS § 33. 30 kalendripäeva jooksul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti anda nii sisulise hinnangu välisinvesteeringule, kui ka leida, et välisinvesteering ei kuulu seaduse kohaldamisalasse. Esiteks, kui kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ja ei tuvastata loa andmisest keeldumise aluseid ning komisjon on kooskõlastanud välisinvesteeringu loa andmise taotluse, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa (eelnõu § 9 lg 2 p 1). Välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetavad asjaolud ja alus loa andmiseks sisalduvad eelnõu vastavalt §-s 10 ja § 11 lõikes 1. Teiseks keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest (eelnõu § 9 lg 2 p 2), kui komisjon on põhjendatult jätnud välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata ning eelnõu § 10 kohase hindamise järel on tuvastatud loa andmisest 129 Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2004, lk 144. 53 keeldumise alused vastavalt eelnõu § 11 lõigetele 2 ja 5 ning vastavate asjaolude esinemine on piisavalt selge, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil puudub vajadus põhjalikuma analüüsi ja ohuhinnangu läbiviimiseks. Kolmandaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatada taotlejale, et välisinvesteering ei ole eelnõu alusel loakohustusega (eelnõu § 9 lg 2 p 3). Välisinvesteeringuks ei ole vaja luba kuna näiteks sihtettevõtja ei kuulu eelnõu §-s 4 loeteletud julgeoleku või avaliku korra seisukohalt oluliste ettevõtjate hulka, samuti kui omandatav sihtettevõtja osa ei ole seotud määratletud majandusvaldkonnaga või pole vajalik selles valdkonnas tegutsemiseks. Tegemist on sisuliselt olukorraga, kus välisinvestor on ekslikult esitanud taotluse välisinvesteeringu loa saamiseks olukorras, kus ta seda ei vaja. § 9 lõike 3 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse pikendada 30- kalendripäevast tähtaega ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra, kui on vaja hinnata täiendavalt välisinvesteeringu mõju, et selgitada julgeolekule ja avalikule korrale ohu olemasolu või selle puudumine. Kui välisinvesteeringu mõjudele on vajalik teostada põhjalikum analüüs, siis algne menetlusaeg võib osutuda liiga lühikeseks, et kujundada lõplik seisukoht investeeringu mõjudele, iseäranis kui on vajalik saada rohkem teavet välisinvestori tausta, tegevuse või investori tulevikuplaanide kohta, samuti näiteks kontrollida investeeringu rahastamisallikaid. Taotlejat teavitatakse menetlustähtaja pikendamisest ning vastav teade saadetakse infosüsteemi kaudu. § 9 lõike 4 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada 30-kalendripäeva pikkust tähtaega 90 kalendripäeva võrra, kui muu Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada kooskõlas määruse 2019/452 artikliga 6 märkused või arvamuse. Nimetatud juhul on menetluse pikendamine vajalik ainuüksi põhjusel, et liikmesriigil on märkuste ja Euroopa Komisjonil arvamuse esitamiseks ette nähtud aeg pikem kui see on sätestatud eelnõu § 9 lõikes 1. Määruses sätestatud koostööjuhised kohalduvad juhul, kui kolmanda riigi välisinvestor teeb investeeringu liikmesriigi sihtettevõtjasse. Määruse 2019/452 alusel riigisisese kontaktpunkti (eelnõu § 16 lg 1) ülesandeid täitev Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelnimetatud investeeringust teatama, misjärel on neil määruse 2019/452 artikli 6 lg 6 alusel 15 kalendripäeva aega teatada kavatsusest esitada märkusi või arvamuse. Samuti võib välisinvesteeringu sihtriigilt taotleda selle kohta täiendavat teavet. Liikmesriikide märkused või Euroopa Komisjoni arvamus saadetakse välisinvesteeringu loamenetlust läbiviivale liikmesriigile mitte hiljem kui 35 kalendripäeva pärast investeeringu kohta teabe kättesaamist või hiljemalt 20 kalendripäeva pärast täiendava teabe kättesaamist (määruse 2019/452 art 6 lg 7). Seega on menetlustähtaja pikendamine oluline liikmesriikide märkuste ja Euroopa Komisjoni arvamuse kättesaamiseks ja nende dokumentide sisuliseks läbivaatamiseks ning vajadusel ka konsultatsioonide pidamiseks. Samas, kuna juhtumeid, mil teised liikmesriigid või Euroopa Komisjon võivad soovida sekkuda riigisisestesse välisinvesteeringute menetlustesse tõenäoliselt vähe, siis ei ole ette näha, et seda alust oleks põhjust sageli kasutada. Erandjuhtudeks on määruse 2019/452 artikli 6 lõikes 8 samuti liikmesriigile sätestatud õigus teha välisinvesteeringut puututav otsus teiste liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamust ära ootamata, kui esineb vajadus võtta viivitamatuid meetmeid oma julgeoleku kaitsmiseks või avaliku korra säilitamiseks. Kõnealusel juhul teatab välisinvesteeringut uuriv liikmesriik teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile oma kavatsusest teha menetluses otsus enne määruses määratletud tähtaega, põhjendades vajadust viivitamatult tegutseda. Teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon püüavad kiiresti esitada märkused või arvamuse. 54 § 10. Välisinvesteeringu hindamine Eelnõu § 10 eesmärgiks on kirjeldada asjaolusid, mida välisinvesteeringu hindamisel tuleks nii Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kui ka komisjonil arvesse võtta, et otsustada, kas ja kui, siis milliseid negatiivseid mõjusid avalikule korrale ja julgeolekule välisinvesteering omab. Hindamiskriteeriumite kirjeldamisel on muuhulgas arvestatud määruse 2019/452 artikli 4 lõikeid 1 ja 2, pidades silmas, et määrusesse on koondatud üldistatud kujul välisinvesteeringute kontrolli rakendatavate liikmesriikide parim praktika. Välisinvesteering võib omada eeldatavat mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kui puudutab kindlaksmääratud valdkondades varustuskindlust ja olulisi sisendeid, sealhulgas elutähtsatele teenustele, kriitilist taristut, mistõttu on vajalik silmas pidada välisinvesteeringu võimalikku toimet nii sihtettevõtjale (ka sihtettevõtja osale) ning vastavale majandusvaldkonnale tervikuna. Samuti on tähtis arvesse võtta välisinvestoriga seotud asjaolusid. Hindamisasjaolude detailsema loetelu kehtestamine aitab suurendada välisinvesteeringu loamenetluse läbipaistvust ja ettenähtavust ning tagab välisinvestorile õiguskindluse. Andmed, mille alusel vastav ohuhinnang teha, saadakse suures osas taotlusega ning sellele lisatud dokumentidest. Eelnõu § 10 lõikes 1 on nimetatud seetõttu põhilised hindamisasjaolude rühmad, millega seoses mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja komisjon välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab kaaluma. Vastavad asjaolud seonduvad välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ning asjakohase majandusvaldkonnaga. Eelnõu § 10 lõigetes 2-4 sätestatakse järgnevalt iga hindamiskriteeriumi rühma kohta näidisloetelu olulisematest hindamisteguritest, mida on võimalik arvesse võtta kaalutletud otsuse tegemiseks välisinvesteeringu lubamise või keelamise kohta. Tegemist on mitteammendava näidisloeteluga, kuna asjaolud, mida on asjakohane konkreetse välisinvesteeringu hindamisel kaaluda, on tihedalt seotud hinnatava välisinvesteeringuga ja selguvad seetõttu loamenetluse käigus. Oluline on märkida ka seda, et lisaks sellele, et hindamiskriteeriumid on mitteammendavad, ei ole ühelgi hindamiskriteeriumil eraldiseisvat tähendust, vaid välisinvesteeringu lubamise või keelamise otsuse tegemisel hinnatakse hindamiskriteeriume kogumis ja omavahelises koosmõjus. § 10 lõikes 2 on toodud näidisloetelu välisinvestoriga seotud asjaoludest, mille hindamine võib loamenetluses osutuda vajalikuks. § 10 lõike 2 punkt 1 sätestab olulise välisinvestorit iseloomustava asjaoluna tema majandustegevuse ulatuse, seal hulgas selle, millistes riikides ja majandusvaldkondades ta tegutseb. See teadmine võib anda olulist informatsiooni välisinvestori tegevusplaanide, kavatsuste ja motiivide kohta, seal hulgas selle kohta, kui tõenäoline on, et välisinvestor on suuteline ja motiveeritud sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevuses osalema ulatuses ja viisil, mis avalikku korda ja julgeolekut ei kahjusta. Näiteks, kui välisinvestori majandustegevus seondub üksikute Eestist väga kaugel asuvate kolmandate riikidega ja iseäranis, kui tema senine tegevus seondub valdkondadega, mis ei kattu ega ole lähedased sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevusalaga, annab see märku sellest, et välisinvesteeringu usaldusvääruse ja avalikule korrale ja julgeolekule mõjude hindamine vajab põhjalikumat analüüsimist. 55 § 10 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et oluliseks hindamist vajavaks asjaoluks on see, kas välisinvestori omandistruktuur on selge ja läbipaistev. Kui näiteks ilmneb, et tema omandistruktuur on põhjendamatult keeruline või läbipaistmatu ning see raskendab arusaamist, kes välisinvestori tegevust kontrollivad ja rahastavad, kes on tegelikud kasusaajad või kuidas toimub välisinvestori, samuti tulevikus sihtettevõtja või sihtettevõtja osa juhtimine ja juhtimisega seonduv otsustusprotsess, seab see välisinvesteeringu usaldusväärsuse kahtluse alla. § 10 lõike 2 punkt 3 keskendub välisinvesteeringu rahastamise allikatele ja rahaliste vahendite päritolule. Välisinvesteeringu hindamisel tuleb probleemseks lugeda nii olukordasid, kus välisinvestorit rahastab kolmanda riigi valitsus, valitsusasutus või relvajõud, kui ka see, kui rahastajaks on terroristlikud organisatsioonid või mõni kuritegelik ühendus, samuti kui raha on hangitud kuritegelikul teel, seal hulgas on toimunud eelnevalt või toimub välisinvesteeringu tegemisel rahapesu. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, kui rahastamise allikas või päritolu ei ole lõpuni selge. Rahastamine võib seisneda nii toetuste või soodustuste andmises, laenu või krediidi võimaldamises, kui rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemises majanduslikult ebamõistlike tehingute vahendusel (näiteks turuhinnast erineva maksumusega tehingute tegemises). Rahastamist tuleb antud juhul mõista laiemalt ja hõlmata analüüsi esemega ka rahastamisega seotud tagatised. Näiteks kui välisinvesteeringuks vajalikud rahalised vahendid on välisinvestor küll hankinud krediidi- või laenutehinguga usaldusväärselt finantseerimisasutuselt, kuid laenu või krediidiga seonduva tagatise on andnud mõni eelnimetatutest, vajavad tagatise andmisega seonduvad kokkulepped ja muud asjaolud põhjalikumat analüüsi, et välistada tagatise andnud isiku või üksuse ebasoovitav mõju välisinvestori või tema tegevuse üle. § 10 lõike 2 punkti 4 kohaselt arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel, kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või relvajõud. Eelnimetatud kontroll võib näiteks tuleneda omandistruktuurist või toimuda olulise rahastamise kaudu. Kõnealune aspekt, mis seondub välisinvestori isikuga ja tema seostega kolmanda riigi valitsusasutusega, on tähtis just julgeolekukaalutlustel. Kiire tehnoloogia areng ja poliitiliste trendide muutumine on toonud kaasa uued riskid Euroopa majandusele ja liikmesriikide julgeolekule. Majandus ja julgeolek on aina rohkem omavahel seotud ning on osa geopoliitilisest rivaliteedist. Tehnoloogilised uuendused loovad riigi toimimise seisukohalt uusi haavatavusi kriitilises taristus ja teenustes ning avavad uksi välistele ohtudele. Tänaseks on küberrünnete ohvriks langenud enamik majandusvaldkondadest. Kriitilises valdkonnas teenuse osutamisega kaasneb küsimus, kellele saab riik usaldada oma teenuste toimimise tagamise ülesanded. Mõnede kolmandate riikide väärtused erinevad oluliselt Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide omadest. Nende strateegiline eesmärk on lähipiirkondades aga ka maailmas laiemalt majanduslikult ja sõjaliselt domineeriva positsiooni kindlustamine ning konkureerivate rahvusvaheliste jõudude kõrvaletõrjumine. Samuti on teada, et mõjuvõimu saavutamiseks kasutatakse aina enam erinevaid meetmeid omavahel kombineerituna ehk hübriidselt. Selle klassikalised osad on küberründed, desinformatsiooni levitamine, sõjalised manöövrid, mõjutustegevus, majanduslikud meetmed jne. Majanduslike sõltuvussuhete loomine on nende riikide üks teadlik eesmärk, et läbi selle saavutada võimekus mõjutada teise riigi otsuseid või need endale allutada. Välisluureameti 2021. aasta raporti kohaselt on Venemaa järjekindlalt püüdnud poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste mõjutushoobade abil takistada oma lähiregioonis olevate riikide 56 lõimumist ja suhete arendamist euroatlantiliste organisatsioonidega130. Samuti tuuakse välja, et Hiina juhtkonna strateegiline eesmärk on maailmas sõltuvuse tekitamine oma tehnoloogiast. Hiina Kommunistilik Partei (HKP) ja eraettevõtlus on Hiinas tihti otsesemalt või kaudsemalt seotud. Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei ametiühingu nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse Ametiühingute Föderatsiooni, mille juht on HKP parteisekretär. Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi aseesimees.131 Seega Eesti riigi toimimise seisukohalt olulisse valdkonda investeeriv ettevõtja ei pruugi toimida traditsioonilise äriloogika alusel vaid teenida kolmanda riigi huve, mis võivad olla vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega. § 10 lõike 2 punkti 5 järgi arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel ka seda, kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on välisinvesteeringu tegemise ajal seotud või on varem olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi avaliku korra või julgeoleku ohustamisega. Tegemist on oma sisult laia kriteeriumiga, mille puhul on vaatluse all välisinvestori varasem tegevus. Näiteks on Eesti oludes võimalik kõnealusel juhul arvestada isiku võimalikke tegevusi riigivastaste süüteokoosseisude valguses, st kas välisinvestor on osalenud selliste kuritegude toimepanemisel, kas välisinvestor on õhutanud, õhutab või on põhjendatud alus arvata, et võib õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda. Samas, kui aga konkreetse välisinvestori puhul otsene viide sellistele süüteokoosseisudele puudub, tuleb hinnata temast lähtuvat ohtu tema riigi julgeolekule laiemalt132. Samuti võib arvestada füüsilisest isikust välisinvestori puhul seda, kas ta on olnud välisriigi relvajõududes tegevteenistuses, lepingulises teenistuses või on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, on töötanud, töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või selle kasuks. Kuna avaliku korra kaitseala on objektiivne õiguskord ning kogum kollektiivsetest ja individuaalsetest õigushüvedest, siis ka avalikule korrale mõju hindamisel võetakse seisukoha kujundamisel arvesse, kas välisinvestori tegevus on ohustanud õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (näiteks elu, tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). Oluline on silmas pidada ühiskonna turvalisust, mida määratletakse kui kollektiivsete õigushüvede kogumit, mille olemasolu on vajalik organiseeritud ühiskondlikuks eluks, siia kuuluvad nt elutähtsaid avalikke teenuseid osutavate institutsioonide kaitse ja toimimine (nt liikluse toimimine, vee- ja elektrivarustus ning muud kommunikatsioonid), avalike teabevahendite toimimine, rahvatervise kaitse jne133. Sisendi selle kohta, mil viisil on välisinvestor olnud seotud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega, saavad anda asjakohased liikmesriigid määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras. Ka see asjaolu on oluline julgeoleku kaalutlusel, kuna usaldusväärseks ei pruugi saada lugeda välisinvestorit, kes on varasemalt käitunud avalikku korda või julgeolekut kahjustaval viisil või näiteks teeb seda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välisinvesteeringu tegemise ajal. 130 Välisluureameti avalik raport 2021, lk 6, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf 131 Välisluureameti avalik raport 2021, lk 77, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf 132 Tartu Ülikooli uuring, lk 28. 133 Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri, lk 20., kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus, 57 § 10 lõike 2 punktis 6 võetakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel arvesse, kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku tegevusega või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega tegelema. Nimetatud teguri puhul uuritakse välisinvestori seadusekuulekust ning õigusnormidest kinnipidamist, mis moodustab ühe osa avaliku korra kaitsealast. Seejuures omab tähtsust nii välisinvestori varasem ebaseaduslik tegevus kui ka tegevus investeeringu hindamise ajal. Igasugune ebaseaduslik tegevus ei viita kohe võimalusele, et välisinvestor võib ohustada avalikku korda eelnõu tähenduses. Väiksemat tüüpi rikkumiste (sh väärtegude) ja teistes riikides haldusõigusrikkumiste toimepanemine ei ole üldjuhul piisav, et tuvastada märkimisväärne mõju avalikule korrale. Tartu Ülikooli uuringus on märgitud, et tihti on konkreetse isiku puhul oht avalikule korrale tuvastatud juhul, kui ta on varasemalt toime pannud kuriteo.134 Näiteks on Riigikohus pikaajalise elaniku välja saatmise puhul leidnud, et kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel, mistõttu on kuriteo toimepanemise fakt avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks.135 Riigikohus on nõustunud, et teatud kuritegude olemust ja raskust ning kõrget ühiskonnaohtlikkust arvestades (ennekõike sõltuvuskuritegude puhul), võib eeldada võimalikku ohtu avalikule korrale ka tulevikus.136 Samuti tuleks arvesse võtta isiku korduvat karistatust. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur.137 Välisinvestori seotus kuritegevusega on lihtsamatel juhtudel tuvastatav andmete hankimisega välisinvestori varasemate süüdimõistmiste või karistamiste kohta Eestis või Euroopa Liidu liikmesriikides. Keerulisematel juhtudel võib välisinvestori seos kuritegevusega olla aga kaudne, näiteks seisneda juhtorganite liikmete seotuses kurjategijatega. Ilmselgeks näiteks avaliku korra ohustamise kohta on olukord, kus välisinvestori puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid, samuti välisinvestori kuulumine kuritegelikku ühendusse. § 10 lõike 2 punktis 7 on üheks hinnatavaks teguriks, kas välisinvestor või tema lõplik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist (RSanS § 3 lg 1). Rahvusvahelise sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi (RSanS § 3 lg 3). Välisinvesteeringu usaldusvääruse ja välisinvestori tegevuse hindamise raames on eelkõige olulised finantssanktsioonid RSanS § 14 tähenduses, mis avaldavad kõige suuremat mõju isiku majandustegevusele ja võimekusele oma majandusressursse kasutada. Seejuures võib finantssanktsiooniga olla muuhulgas keelatud finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite 134 Tartu Ülikooli uuring, lk 26. 135 Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14, p 17. 136 Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14 p 19. 137 Samas, p 20.2 ja selles viidatud kohtupraktika. 58 kättesaadavaks tegemine, rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud tingimustel väärtpaberitehingud või investeerimine. Kuigi rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine (RSanS § 7 lg 2), mis välistab võimaluse, et välisinvesteeringu aluseks olev tehing oleks otseselt seostud sanktsiooni esemega, siis eelnõu kohaselt on võimalik arvesse võtta ka minevikus kohaldatud sanktsioone. Samuti on võimalik sanktsiooni subjektile kohaldada keelde või kohustusi, mis ei ole seotud tehingutega (nt riiki sisenemise keeld), mida saab samuti välisinvesteeringu hindamisel välisinvestori või tema tegeliku kasusaajaga seoses arvesse võtta. On äärmiselt tõenäoline, et kõnealusele tõsisele rahvusvahelisele meetmele allutatud isik ei pruugi olla soovitud ega usaldusväärne investor strateegiliselt olulistesse ettevõtjatesse. Sarnane on olukord ka siis, kui sanktsiooni subjektiks on või on olnud välisinvestor või tema lõplik kasusaaja. Ainuüksi rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks olemise või sanktsiooni alla sattumise fakt annab tõsise signaali välisinvestori võimaliku ebasobivuse kohta avaliku korra või julgeoleku seisukohalt olulises valdkonnas tegutsemiseks ja seda isegi siis, kui välisinvesteeringu tegemine mõnda kehtivat sanktsiooni ei riku. Eelnõu § 10 lõige 3 esitab näidisloetelu asjaoludest, mis annavad seoses sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusega olulist informatsiooni välisinvesteeringu usaldusväärsuse kohta. Vastavate asjaolude hindamise ja muude loamenetluses tuvastatud asjaoludega kõrvutamise abil on võimalik teha järeldusi selle kohta, millised on välisinvesteeringu tõenäolised mõjud sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa tegevusele. § 10 lõike 3 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringu hindamisel võimalik arvesse võtta seda, kui olulises või majanduslikult haavatavas valdkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb ja kui suur on tema tähtsus vastavas valdkonnas. Sihtettevõtja pakutav sisend, toode, teenus või tehnoloogia, samuti tema valduses olev potentsiaalselt tundlik teave võib olla olulise tähtsusega riigi ja ühiskonna toimimiseks tervikuna, aga näiteks võib see olla vajalik muudele ettevõtjatele tegutsemiseks, sest sihtettevõtjal on vastavas tarneahelas või elutähtsa teenuste toimepidevuse tagamisel oluline roll. Sihtettevõtja tegevusvaldkonna kõrval on samavõrra oluline võtta arvesse sihtettevõtja või sihtettevõtja osa osatähtsust vastavas valdkonnas, kuna ka see mõjutab otseselt välisinvesteeringu mõju hindamist avalikule korrale ja julgeolekule. Juhul, kui esineb oht, et välisinvestor hakkab sihtettevõtja või sihtettevõtja osa strateegilise tegevuse suunamisel käituma avaliku korra või riigi julgeolekuhuvide vastaselt, siis riigile olulises valdkonnas on tagajärjed tõsisemad ja pikaajalisemad, kui väiksema tundlikkusega valdkondades. Sama põhimõte kehtib ka sihtettevõtja või sihtettevõtja osa olulisuse kohta valdkonnas, see tähendab, mida suurem on sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tähtsus mingis majandusharus, seda raskem ja aeganõudvam on probleemide korral tema asendamine ja meetmete tarvitusele võtmine välisinvestorist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks. § 10 lõike 3 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud seda, kas ja millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevust Euroopa Liidu fondidest või muudest avalikest vahenditest, kuna välisinvesteeringu järgselt võivad vastavad rahalised vahendid minna välisinvestori kontrolli alla, seal hulgas hakata soodustama välisinvestori avalikku korda või julgeolekut kahjustavat tegevust. § 10 lõike 3 punkti 3 järgi on võimalik välisinvesteeringu hindamisel võtta arvesse seda, kas ja milliseid muudatusi võib välisinvesteering tuua kaasa sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises. Välisinvestori võimalused kahjustada avalikku korda või julgeolekut on teinekord otseselt seotud just sellega, kas tal on üldse võimalik 59 sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses muudatusi teha. Näiteks kui välisinvesteering seisneb küllaltki väikese olulise osaluse omandamises, millega ei kaasne võimalust hakata mõjutama sihtettevõtja või sihtettevõtja osa igapäevast tegevust, ei pruugi vastava välisinvesteeringu keelamine olla vajalik ega põhjendatud. Samas ei tähenda võimaluse puudumine majandustegevuse otseseks mõjutamiseks alati ilmtingimata seda, et välisinvesteeringul puuduvad avaliku korra või julgeoleku seisukohalt negatiivsed tagajärjed. Näiteks kui sihtettevõtja valdab riigi julgeoleku seisukohalt olulist informatsiooni, võib julgeoleku või avaliku korra kaitseks olla vajalik just juurdepääsu takistamine vastavale informatsioonile, millisel juhul ei pruugi pelgalt omandatava osaluse suurus omada hinnangu andmisel otsustavat tähendust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõige 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Seega muudatused sihtettevõtja juhtimises võivad puudutada nii juhatuse kui ka nõukogu koosseisu ja ülesandeid. § 10 lõike 3 punktis 4 on sätestatud olulise hinnatava asjaoluna see, kas ja millise teadus- ja arendustegevusega sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegeleb või milliseid intellektuaalse omandi õigusi omab. Juhul kui välisinvesteering toob kaasa vastava teadus- või arendustegevuse tulemi või intellektuaalse omandi ülemineku välisinvestorile või näiteks annab talle võimaluse mõjutada tulevast teadus- ja arendustegevust, võib see sõltuvalt välisinvestori isikust ja eeldatavatest tulevikuplaanidest omada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt negatiivseid tagajärgi. Negatiivseteks tagajärgedeks ei pruugi olla üksnes teadus- või arendustegevuse tulemi või intellektuaalse omandi õiguste vahetu üleminek välisinvestorile, vaid ka võimalus, et välisinvestor annab selle omakorda edasi, samuti see, kui välisinvestor saab käimasoleva teadus- või arendustegevuse lõpetada või muuta selle sisu. Sarnaselt hinnatakse intellektuaalse omandi õigusi siis, kui need kuuluvad välisinvestori omandatava varana sihtettevõtja osa koosseisu (§ 10 lõike 3 punkt 5). Eelnõu § 10 lõikes 4 tuuakse asjaolude rühmana välja sihtettevõtja või sihtettevõtja osa asjakohase majandusvaldkonna. Vastav majandusvaldkond on oluline selleks, et mõista sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ulatust ja olulisust, haavatavust ning vajadusel seda arvesse võtta. § 10 lõike 4 punktis 1 on nimetatud, et ühe asjaoluna saab arvesse võtta üldist konkurentsiolukorda kaubaturul, kus sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb, samuti seda, kes ja kui tugevad on konkurendid. Näiteks kui tegemist on konkurentsitiheda turuga ja sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tähtsus turul ei ole sellise suurusega, mis muudaks ta asendamatuks turuosaliseks, on välisinvesteeringu mõju avalikule korrale või julgeolekule väiksem, kui see on sellise sihtettevõtja või sihtettevõtja osa puhul, kes on turuliider ning keda probleemide ilmnemisel või muul põhjusel on keeruline asendada uue toote või teenuse pakkujaga. § 10 lõike 4 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud asendustoodete või -teenuste olemasolu hindamine. Sarnaselt eelnõu § 10 lõike 4 punktis 1 nimetatule iseloomustab ka antud asjaolu seda, kui suur on sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majanduslik mõju ning millised on võimalused tema asendamiseks probleemide ilmnemise korral. Asendatavust on võimalik hinnata nii nõudluse kui pakkumise seisukohalt, võttes arvesse rikkalikku konkurentsiõiguse praktikat antud küsimuses. 60 § 10 lõike 4 punkti 3 alusel on võimalik hinnata välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevusele majandusvaldkonnas tervikuna, sealhulgas tema suhetele tarnijate, varustajate ja klientidega. Antud asjaolu võib iseäranis oluliseks osutuda siis, kui ta on teiste sihtettevõtjate oluliseks lepingupartneriks (tarnijaks, kliendiks või varustajaks) või kui ta omab olulist mõju mõnes teistele sihtettevõtjatele olulises tarneahelas, samuti kui ta osaleb muus olulises tarneahelas, mille toimimist on vaja tagada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt. Antud asjaolu raames on võimalik võtta arvesse ka taristute, seal hulgas virtuaalsete taristute omamist või opereerimist, mille toimimine on teistele sihtettevõtjatele oluline. Eelnimetatud § 10 lõigete 2–4 loetelu on mitteammendav ning välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ning asjakohase majandusvaldkonnaga seotud asjaolud ei piira muude asjaolude arvestamist välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule. Hinnates välisinvesteeringu usaldusväärsust ja selle võimalikku mõju julgeolekule ja avalikule korrale võib arvestada nii eelnõu § 10 lõigetes 2-4 nimetatud tegureid, aga ka muid asjakohaseid tegureid, mis omavad toimet julgeoleku ja avaliku korra tagamisele. Seaduses ei ole võimalik ammendavalt ette näha kõiki potentsiaalseid aspekte, mis võivad kujutada ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile peab vastavate õigushüvede kaitseks jääma õigus piisavaks paindlikkuseks, et arvestada nii pidevas muutumises olevat julgeolekukeskkonda kui ka muid konkreetse aja ja olukorra eripärast tulenevaid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega on arvesse võetavate asjaolude loetelu mitteammendav ning see, millised omavad tähtsust just konkreetses välisinvesteeringu loamenetluses, sõltub iga konkreetse juhtumi asjaolude kontekstist. § 11. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine, välisinvesteeringu loa andmine, kõrvaltingimusega loa andmine ja andmisest keeldumine Paragrahvi 11 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmist ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Kui eelnõu § 10 alusel läbiviidud hindamise tulemusel on komisjon jõudnud seisukohale, et välisinvesteering on usaldusväärne ja puudub negatiivne mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kooskõlastab komisjon välisinvesteeringu loa andmise taotluse. Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, saavad anda teised liikmesriigid määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras. Kui teine liikmesriik ei ole määruse 2019/452 artikli 6 alusel oma põhjendatud märkusi esitanud, siis võib eeldada, et välisinvesteeringul kõnealune mõju teises liikmesriigis puudub. Komisjoni kooskõlastust arvesse võttes saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda välisinvesteeringu loa. Vastavalt § 11 lõikele 2 komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ning keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Julgeoleku ja avaliku korra mõistete sisustamisel tuleb arvestada erinevaid asjaolusid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja välisinvesteeringukomisjon välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastajana peavad neid asjaolusid iga üksikjuhtumi puhul hindama eraldiseisvalt, rakendades kaalutlusõigust. Nagu oli märgitud eelnõu § 1 lõiget 2 selgitavas osas, on eelnõu kohaselt avalikule korrale ohu hindamisel vaatluse all nii õigusnormidest kinnipidamine kui ka laiemalt see, kas välisinvesteering võib kahjustada mõnda ühiskonna põhihuvi. Julgeoleku tagamise aspektist on oluline teha kindlaks, kas 61 välisinvesteering võib avaldada mõju eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika, siseturvalisuse ja riigikaitse peamistele tegevussuundadele. Ohuhinnang on prognoosotsus. Näiteks julgeoleku puhul selleks, et tegemist oleks ohuga, ei pea esinema juba negatiivne mõjutus või tegelik rikkumine, mis julgeolekut kahjustab, vaid piisab ka sellest, kui esineb julgeoleku kahjustamise oht. Arvesse tuleb võtta nii mineviku ja oleviku kogemust kui ka võimalikke tuleviku ohte.138 Tartu Ülikooli uuringus viidatud Riigikohtu praktika kohaselt teeb ohu hindamisel (kas ja milline) pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Seega hõlmab ohuhinnang nii tõendite hindamist kui ka asjakohaste määratlemata õigusmõiste sisustamist.139 Ohu tuvastamisel on abiks eelnõu § 10 nimetatud välisinvesteeringu hindamiseks kasutatavad tegurid. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad lisaks ministeeriumite esindajatele ka julgeolekuasutuste ja korrakaitseorganite esindajad. Välisinvesteeringu hindamise ja loa andmise kooskõlastamise raames lähtub komisjon ohu esinemise või puudumise kaalumisel muuhulgas ka vastavate komisjoniliikmete ohuhinnangutest, mis tuginevad nende pädevustest lähtuvalt kogutud teabele. Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, saavad anda nii teised liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon. Selleks esitab teine liikmesriik oma põhjendatud märkused määruse 2019/452 artikli 6 alusel, näidates ära, kuidas menetletav välisinvesteering tema julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutab. Ka Euroopa Komisjon võib esitada oma arvamuse Eestile, kui leiab, et hinnatav välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis. Seejuures peab Euroopa Komisjon sellise arvamuse esitama juhul, kui vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest on oma märkustes väljendanud välisinvesteeringu negatiivset mõju nende julgeolekule või avaliku korrale. Kõnealune säte annab muuhulgas aluse võtta teiste liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamust arvesse ning põhjendatud juhul välisinvesteeringu loa andmisest keelduda. § 11 lõikes 3 on reguleeritud kõrvaltingimusega välisinvesteeringu loa andmine. Välisinvesteeringu luba võib sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid. Kõrvaltingimuse seadmise kaudu saab paindlikult lahendada võimalikke välisinvesteeringuga kaasnevaid riske ilma välisinvesteeringut keelamata, mis on välisinvestori jaoks kindlasti vähem koormava mõjuga. Seda, kas võimaliku ohu ärahoidmiseks on sobilikke meetmeid ning kas meetmete kohaldamine võiks olla tulemuslik, hinnatakse eraldi iga juhtumi asjaolusid arvestades. Sõltuvalt konkreetsest kaasusest võivad kõnealused lisatingimused olla erinevad, näiteks osaluse omandamisel on teatud isikute keeld kuuluda äriühingu juhtorganitesse või teatud teabele juurdepääsu piiramine, kohustus võõrandada teatud suurusega osalus ühingust, samuti kohustus ettevõtjale jätkata teatud toodete tarnimist või teenuste osutamist etteantud mahtudes või kvaliteediga, kui sellest võib sõltuda näiteks elutähtsate teenuste toimepidevus. Tingimused võivad näiteks olla seotud ajaliste piirangutega, kuniks leitakse uued tarnekindlust tagavad ettevõtjad. 138 J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. – Juridica 2/2020, lk 77. 139 Riigikohtu 19.02.2019 otsuse 3-17-1545 p 26. 62 Komisjon võib teha ettepaneku vajalike meetmete osas ning annab hinnangu ka välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusele, ja sisuliselt kooskõlastab välisinvesteeringu loa koos kõrvaltingimusega, juhul kui on vajalik seada loas kõrvaltingimus. Vastavalt komisjoni kooskõlastusele annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõrvaltingimusega välisinvesteeringu loa. Kõrvaltingimuse andmine on seotud HMS § 53 lg 2 punktis 2 nimetatud alusega, s.t kõrvaltingimusega loa võib anda, kui selleta tuleks luba jätta andmata. Seega võib välisinvesteeringu loa anda kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks keelduda välisinvesteeringu loa andmisest. § 11 lõike 4 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetlustähtaega pikendada, kui välisinvestoriga on vaja pidada eelnõu § 11 lõikes 3 nimetatud meetmete üle läbirääkimisi. Võimalikke tõhusaid ja sobilikke kõrvaltingimusi kaalub ka välisinvesteeringu loa andmise taotlusele kooskõlastuse andmisel välisinvesteeringukomisjon, tehes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlastamisel vastavasisulise ettepaneku. Kui välisinvestoriga on meetmete osas vajalik pidada läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada eelnõus ettenähtud menetlustähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra. Kõnealune võimalus loob aluse mõistlike kompromisside ja kokkulepete saavutamiseks välisinvestori või sihtettevõtja huvide ja riigi julgeoleku või avaliku korra riskide maandamise vajaduste vahel. Ka Tartu Ülikooli uuringus on ühe sobiliku regulatiivse meetmena potentsiaalsete riskide maandamiseks ja seejuures välisinvestori halduskoormuse leevendamiseks nimetatud loast keeldumise asemel seaduse tasandil kõrvalkohustuste sätestamine.140 Sarnaste riske vähendavate või kõrvaldavate meetmetega loa andmise tingimuse kohaldamine või neid kokku leppimine on laialdaselt levinud praktika välisinvesteeringute kontrolli rakendavates riikides141. § 11 lõikes 5 on ette nähtud lisaks § 11 lõikes 2 sätestatule täiendavad välisinvesteeringu lao andmisest keeldumise alused. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu õigsuses (§ 11 lg 5 p 1). Tegemist on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaalutlusõigusega, mille puhul saab loa jätta andmata juhul, kui on esitatud põhjendatud kahtlusega võltsitud või ebaõiged dokumendid ning need andmed on olulise tähendusega välisinvesteeringu hindamisel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib menetluses nõuda andmete esitajalt nende kontrollimiseks dokumendi originaali või alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist. Samuti võib sisulises õigsuses veendumises küsida asjakohaseid täiendavaid andmeid. Kõnealune loast keeldumise alus on seotud taotleja kohustusega aidata kaasa menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Kui isik on menetluses tegutsenud vastupidiselt eelnimetatud nõudele ning eksitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja 140 Tartu Ülikooli uuring, lk 151. Näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Leedus, Maltal, 141 Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias. 63 välisinvesteeringukomisjoni või raskendanud sellega nende tööd, siis on täiendavalt põhjust kahelda ka välisinvestori usaldusväärsuses. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui taotleja ei ole esitanud eelnõu § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist (§ 11 lg 5 p 2). Sarnaselt eelneva punktiga, kui taotleja on rikkunud kohustust aidata kaasa menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamisele, siis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda välisinvesteeringu loa andmisest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme määruse 2019/452 artikli 8 tähenduses (§ 11 lg 5 p 3). Vastavalt määruse 2019/452 artikli 8 lõikele 3 on liidule huvi pakkuvad projektid ja programmid need, millega on seotud märkimisväärne summa või oluline osa liidu rahalistest vahenditest või mida reguleerib liidu õigus, mis käsitleb elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiaid või olulise tähtsusega sisendeid, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised. Liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2126142 lisas143. Sisendi, kas välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada julgeoleku või avaliku korra seisukohast Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, annab Euroopa Komisjonile määruses 2019/452 ettenähtud korras. Euroopa Komisjoni arvamust saab riigisiseses loamenetluses arvesse võtta ning põhjendatud juhul välisinvesteeringu loa andmisest keelduda. § 11 lõikes 6 on sätestatud, et välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise otsuse aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi 142 Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1). 143 1. Euroopa GNSS-programmid (Galileo & EGNOS); 2. Copernicuse programm; 3. ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede; 4. Kosmoseprogramm; 5. Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid; 6. Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid; 7. Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025); 8. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T); 9. Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E); 10. Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud; 11. Euroopa ühendamise rahastu; 12. Programm „Digitaalne Euroopa“ 13. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm; 14. Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede; 15. Euroopa Kaitsefond; 16. Alaline struktureeritud koostöö; 17. ITERi Euroopa ühisettevõte; 18. Programm „EL tervise heaks“. 64 julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja kaitse korras on loetletud riigisaladuse põhimõtted ja alused. Riigisaladuseks on näiteks julgeolekuasutuse koosseis, hangitud teave, selleks kasutatud meetodid ning ka analüüsitud ja sünteesitud teave. Välisinvesteeringute hindamiseks avaldatud teave võib luua võimalusi riigisaladusega kaitstud meetodite paljastumiseks. Välisinvesteeringute hindamise regulatsiooni keskmes on kolmandate riikidega seotud asjaolud ning osades sellistes riikides on oluliselt erinev lähenemine inimõiguste kaitsele. Teabe vale käitlemise korral võivad ohtu sattuda inimelud või teabe kogumise meetodid, mille tagajärjel võib kahjustuda riigi kaitsevõime ja võime koguda teavet muude julgeolekuohtude ennetamiseks. Sarnaselt on kaitstud salajased kaastöötajad ja infokogumise meetodid ka kriminaalmenetlustes. Väiksemgi kahtlus võib luhata pikaajalise salajase operatsiooni ning halvimal juhul seada ohtu inimeste elud. Komisjoni liikmed, kes kasutavad välisinvesteeringu usaldusväärsusele hinnangu andmisel riigisaladusega kaitstavat teavet, vormistavad selle vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduse ja korra põhimõtetele eraldi dokumendina. Riigisaladuse ja sellega kaetud dokumendi omanik on selle koostanud komisjoni liige ning selle käitlemisel lähtutakse eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetest. Riigisaladust sisaldavat dokumenti tutvustatakse vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigust omavatele teistele komisjoni liikmetele vastavalt teadmisvajaduse põhimõtetele. Dokumentidega tutvumine ning vajalikud arutelud neil teemadel toimuvad selleks ettenähtud keskkondades (turvaalal). Kui komisjoni liikmeks oleval asutusel vastavad võimalused puuduvad, käib ta teabega tutvumas või seda arutamas selle omaniku juures. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma otsuses riigisaladuseks olevat teavet ei avalda. Otsust põhistab amet selles ulatuses, mis on avalikult võimalik ning vajadusel viidatakse riigisaladusega kaetud dokumentidele, mida on kasutatud otsuse tegemisel. Otsuse vaidlustamisel kohtus on vastava riigisaladuse juurdepääsuloaga kohtunikul võimalik kontrollida haldusmenetluse põhimõtete järgimist ning tutvuda vajalike materjalidega, misjärel saab anda hinnangu, kas otsus on tehtud õiguspäraselt või mitte. § 12. Välisinvesteeringueelse olukorra taastamine Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine toimub haldusmenetluse seadus 2. osa 4. peatüki 4. jao sätete alusel, sealhulgas vormistatakse selle kohta eraldi haldusakt. Eelkõige võib kehtetuks tunnistamist kaaluda juhul, kui ei täideta välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuses ettenähtud kohustust või põhineb välisinvesteeringu luba ebaõigetel või mittetäielike andmete alusel. § 12 ettenähtud kohustuse eesmärgiks on välisinvesteeringu tegemisele eelneva olukorra taastamine juhul, kui välisinvesteering on lõpule viidud, kuid selle aluseks olev luba on tunnistatud kehtetuks haldusmenetluse seaduse alusel. Eelnõu § 12 kohaselt antakse loa kehtetuks tunnistamisel välisinvestorile võimalus astuda ise samme ja võtta võimalikult kiiresti ilma põhjendamatu viivituseta meetmeid olukorra taastamiseks. Kui palju aega võib meetmete rakendamine võtta ja kuidas konkreetsel juhul olukorra taastamine toimub, sõltub tehtud välisinvesteeringust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit võib alati teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka planeeritud tegevusest. Samas, arvestades, et olukorra taastamine ei pruugi sõltuda üksnes välisinvestorist (näiteks kui osutub vajalikuks tehingute muutmine või täiendavate tehingute tegemine, võib see vajada ka muude tehinguosaliste nõusolekut ja/või osalemist), on taastamiskohustus määratletud laiemana, pannes olukorra taastamise kohustuse kõikidele välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu osapooltele. Samuti on kohustatud isikute 65 ringi kaasatud sihtettevõtja. See on vajalik eelkõige juhul, kui olukorra taastamine eeldab temapoolseid toiminguid või tehinguid. Näiteks, kui välisinvesteeringu tegemise järgselt on toimunud muudatused sihtettevõtja tegevuses või talle kuuluvate varade koosseisus tulenevalt välisinvesteeringu järgselt välisinvestorile kuuluvate õiguste kasutamisest, siis võib endise olukorra taastamine nõuda vastavate muude tehingute võimalikult suures ulatuses tagasipööramine vajada sihtettevõtja abi. Sihtettevõtja osalemine olukorra ennistamises on vajalik ka siis, kui välisinvesteering seondus sihtettevõtja osa omandamises, kuna sellisel juhul tuleb olukorra taastamiseks tagastada sihtettevõtja osa võimalikult terviklikul kujul selle endisele omanikule. Kuna olukorra taastamine ei pruugi täies ulatuses olla võimalik, eelkõige juhul, kui välisinvesteeringu lõpuleviimisest on möödunud mitu aastat, siis peab olukorra taastamine toimuma asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses. Samuti tuleb silmas pidada, et võib esineda selliseid õiguslikke ja faktilisi muudatusi, mille taastamine ei ole mõistlikult võimalik. Näiteks, kui sihtettevõtja osa omandamise tulemusena on mõne välisinvestorile üle läinud töötajaga töösuhe lõpetatud, siis pole võimalik nõuda vastava endise töötajaga uue töölepingu sõlmimist, kui ta ise sellest enam huvitatud pole. Kui välisinvesteering seisnes osaluse omandamises sihtettevõtjas, siis üldjuhul piisab olukorra taastamiseks sellest, kui omandatud osalus antakse tagasi osaluse üleandjale. Samuti võib olla vajalik lõpetada osaluse omandamise kõrval sõlmitud muud kokkulepped. Juhul, kui endisele üleandjale pole osaluse tagastamine aga mingil põhjusel võimalik, siis on variandiks ka osaluse võõrandamine mõnele seaduse nõuetele vastavale kolmandale isikule. § 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi ning nende säilitustähtaeg Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. Välisinvesteeringu loa menetlustoimingutega seonduv teave või dokumendid ning kogu infovahetus loa taotleja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, välisinvesteeringukomisjoni liikmete vaheline elektrooniline teabevahetus ja andmete töötlemine toimub infosüsteemi kaudu ning need andmed kantakse ja säilitatakse vastavas andmekogus. Põhimääruse kohaselt on andmekogu nimi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem ning selle vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes kasutab andmekogu oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks. § 13 lõikes 2 on sätestatud andmekogus välisinvesteeringu loamenetluse kohta töödeldavate andmete ja dokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat menetluse lõpetamisest arvates. Andmete ja dokumentide säilitustähtaja määratlemisel lähtutakse nende kasutamise vajalikkusest, eesmärgikohasusest ning aktuaalsusest. Välisinvestoril, kes on algselt omandanud olulise osaluse sihtettevõtjas, on võimalus hiljem oma osalust suurendada (saavutades kontrolli), mistõttu võivad eelneva loamenetluse andmed ja dokumendid olla vajalikud ja asjakohased ka hilisemas loamenetluses, kus neid võib olla võimalik ja vajalik kasutada. Samuti võib kõrvaltingimusega antud välisinvesteeringu loas olla ette nähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks, lisaks on oluline võetud kohustuse täitmise üle kontrolli teostamine. Kuna eelnõuga on ette nähtud ka võimalus teatud tingimustel välisinvesteeringu luba muuta või kehtetuks tunnistada, siis on vajalik, et vastava menetluse dokumendid oleksid piisava ajaperioodi jooksul aktiivse kasutuse võimalusega. Näiteks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda loa kehtetuks tunnistamist, taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, 66 mistõttu on oluline ja otstarbekas küllaldase perioodi jooksul alusdokumente säilitada. Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise puhul tuleb arvestada haldusakti vaidlustustähtaega ja sellega seotud võimalike kohtumenetluse kestusest. 7-aastane säilitustähtaeg on võrreldav ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti muude sarnaste menetluste andmete ja dokumentide säilitamise ajaga. 3. peatükk Välisinvesteeringukomisjon § 14. Komisjoni koosseis ja töökord Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt tegutseb välisinvesteeringukomisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti valitsusasutuste esindajad. Komisjoni kuuluvate ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste loetelu on sätestatud eelnõus määratelmaks seaduse tasandil, et eelnimetatud valitsusasutustele on pandud ülesanne välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise protsessis. Valitsusasutuste nimetatud komisjoni liikmed osalevad kõikide eelnõuga määratletud kohaldamisalaga hõlmatud välisinvesteeringute hindamisel ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel. Komisjonis liikmetena osalevate valitusasutuste valikul lähtutakse vajadusest tagada teadmised ja oskusteave välisinvesteeringu hindamiseks ning võimekus ka vastavalt pädevusele teabe kogumiseks, kuna komisjoni liige kooskõlastuse andmise protsessis esitab hinnangu välisinvesteeringu loa andmise taotluse kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest. Vastavalt § 14 lõikele 2 kehtestab komisjoni töökorra Vabariigi Valitsus määrusega. Sarnaste komisjonide töökord, kellel on vahetu pädevus komisjoniväliste isikute suhtes, on reguleeritud määrusega. Näiteks on Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord, samuti moodustatud strateegilise kauba komisjon ning kehtestatud töökord. Kuna välisinvesteeringukomisjon ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit nõustav (sisemise) organ, vaid komisjonil on eraldiseisev pädevus kolmandate isikute suhtes, siis on komisjoni tegevust reguleeritud üldaktiga, millele laienevad suuremad kooskõlastamise ja avalikustamise nõuded. Kuna komisjoni kuuluvad erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajad, siis on vajalik, et komisjon moodustatakse ja tema tegevus reguleeritakse Vabariigi Valituse mitte valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. § 15. Komisjoni pädevus Paragrahvi 15 lõikes 1 on sätestatud komisjoni ülesanded, mis seonduvad välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisega. Komisjon hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või jätab selle kooskõlastamata (§ 15 lg 1 p 1). Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama võimalikud riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule 67 kasutada esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet, kui see on vajalik komisjoni liikme ülesannete täitmiseks, otsustades selle kasutamise võimalikkuse üle välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise menetluses. Teabe kasutamist tuleb kaaluda proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt. Kui teabe kasutamine võib tuua suurema kahju, kui konkreetse välisinvesteeringuga kaasnev oht, siis pole mõistlik seda teavet kasutada. Samas on kriminaal- ja teabehankemenetluste eesmärk tagada riigi avalik kord ja julgeolek ning kui olemasolev teave võimaldab seda teha välisinvesteeringute kontekstis, siis saab seda teavet kasutada. Tuleb vältida stsenaariumi, kus saaks realiseeruda oht avalikule korrale või riigi julgeolekule, samal ajal, kui on olemas teave, et seda ära hoida. Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra ohu vältimiseks ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse kehtestamiseks, annab kõrvaltingimuse kohta hinnangu (§ 15 lg 1 p 2). Välisinvesteeringu loa andmise võimalikke kõrvaltingimusega ning sobilikke ja tõhusaid meetmeid kaalub komisjon, arvestades konkreetse välisinvesteeringu asjaolusid. Samuti otsustab vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 6 ja artikli 7 alusel märkuste esitamise ja koostab märkused (§ 15 lg 1 p 3). § 15 lõikes 2 on nimetatud komisjoni õigused seoses välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamiseks vajalike andmete saamisega. Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus saada välisinvestorilt, muult isikult või asutuselt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta (§ 15 lg 2 p 1). Andmete küsimist saab teostada komisjoni nimel ja välisinvesteeringu hindamiseks vajalike asjaolude kohta. Samuti võib komisjon teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa Komisjonilt ja järelevalveasutustelt teavet (§ 15 lg 2 p 2). Välisinvesteeringute hindamisel on väga oluline saada vajalikku teavet ka teistest riikidest, sest globaliseerunud maailmamajanduse tingimustes on tihe rahvusvaheline koostöö vältimatuks eelduseks välisinvesteeringute kontrollimiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Täiendavalt komisjonile osalevad ka selle liikmed teabe vahetamises välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja järelevalveasutusega vastavalt oma pädevusele. § 15 lõikes 3 on sätestatud komisjoni liikmele nõue esitada komisjonile usaldusväärsuse hindamiseks vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu. Komisjoni kuuluvatel asutustel on oma liikme kaudu pandud ülesanne osaleda komisjoni töös, mistõttu saavad nad kasutada ka vastavalt esindatava asutuse pädevusele teada olevaid andmeid ja koostada selle alusel ohuhinnangu. Samuti võib neid andmeid vastavalt vajadusele välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalikus ulatus jagada ka teiste komisjoni liikmetega. Nii esitavad näiteks julgeolekuasutused julgeolekualase ohuhinnangu ja avaliku korra tagamise eest vastutavad asutused teabe ja ohuhinnangud avaliku korra tagamise vaates. Komisjon saab edasises menetluses lähtuda komisjoni liikmete esitatud ohuhinnangutest, millest omakorda kujuneb otsustus, kas välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastada, kooskõlastada loa andmine tingimustega või jätta loa andmine kooskõlastamata. Samuti on Komisjoni liikmel on eelnõu alusel pandud ülesande täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid. Selleks, et komisjoni liige saaks andmetest ohuhinnangu või teabe andmisel lähtuda, on vajalik teha andmepäringuid, andmeid töödelda ja omavahel võrrelda. Andmete osas võib teha päringuid üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et täita välisinvesteeringu hindamise menetluses sätestatud ülesandeid. 5. peatükk Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel 68 § 16. Kontaktpunkt Paragrahvi 16 lõikes 1 määratakse seadusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täitma määruse 2019/452 artikli 11 nimetatud riigisisese kontaktpunkti ülesandeid koostöömehhanismi alusel. Kuna määrus 2019/452 jõustus 11.10.2020. aastal, siis kuni välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse jõustumiseni täidab kontaktpunkti kohustusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. aasta otsuse alusel. Kontaktpunkt vastutab infovahetuse korraldamise eest teiste liikmesriikidega ja Euroopa Komisjoniga, sealhulgas konfidentsiaalse teabe nõuetekohane käitlemise tagamise eest, mis aitab teha tulemuslikku koostööd määruses nimetatud alustel ja tingimustel. Arvestades Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel seotud tarneahelate ja riikidevaheliste ühiste infrastruktuuride suurt lõimumist, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või avalikule korrale väljaspool liikmesriiki, kus investeering tehakse. Sisend, teenus või tehnoloogia, mida osutab ühes liikmesriigis asutatud äriühing, võib olla kriitilise tähtsusega teise liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks. Määruse 2019/452 kohaselt on oluline tagada õiguskindlus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel tehtavate liikmesriikide taustauuringute mehhanismidele ning tagada üleliiduline koordineerimine ja koostöö seoses nende välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda (preambuli punkt 7). Määrusega ettenähtud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära (preambuli punkt 8). Koostööraamistiku puudumisel võetaks liikmesriigi välisinvesteeringu kontrollimenetluses arvesse üksnes riske selle liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale, kus investeering on kavandatud või lõpule viidud, mistõttu on määruse abil liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade välisinvesteeringutest Euroopa Liidus. § 16 lõike 2 kohaselt kogub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruse 2019/452 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ning edastab need Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse 2019/452 rakendamise kohta. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks eelmärgitud koondaruannet koostada on vajalik liikmesriikide sisend, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab koondteavet nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta neile kättesaadava teabe alusel ning samuti koondteavet teistelt liikmesriikidelt taotluste kohta. Täiendavalt peavad liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitama ka koondteabe oma kontrollimeetmete kohaldamise kohta. Sättega täpsustatakse määrusega antud ülesannete riigisisest täitmist. § 17. Koostöö loamenetluses Paragrahvi 17 lõike 1 alusel teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata määruse 2019/452 kohaselt välisinvesteeringust Euroopa Komisjonile ja muudele liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes viiakse läbi loamenetlust, esitades eelnimetatud määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe. Kõnealune säte täpsustab määruse 2019/452 artikli 6 esimest lõiget. 69 Nagu oli eelnevalt märgitud, siis määruses 2019/452 sätestatud koostöömehhanism kohaldub peamiselt juhul, kui kolmanda riigi välisinvestor teeb otsese investeeringu liikmesriigi sihtettevõtjasse. Erandiks on olukorrad, kus mõne liikmesriigi ettevõtjat, kellel endal puudub majandustegevus (valdusettevõtja), kasutatakse välisinvesteeringu uurimisest kõrvalehoidumiseks. Seejuures ei ole piiranguid investeeringuks loetavate tehinguga omandatava osaluse suuruse ega majandussektorite (ettevõtjate liikide) osas, see tähendab et, teatamiskohustusega on hõlmatud kõik tehingud ja mistahes majandussektorites tegutsevad sihtettevõtjad, kui need kuuluvad liikmesriigis kehtestatud välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisalasse. Peamiseks täpsustavaks kriteeriumiks on nõue, et välisinvestoriks peaks määruse tähenduses olema kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kes teeb otseinvesteeringu ehk loob otsese püsiva seosese kõnealuse välisinvestori ja sihtettevõtja vahel. Seega teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt ettenähtud koostööreeglitele välisinvesteeringust, kui Eestis taotletakse luba kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja poolt eelnõus määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt tähtsa ettevõtja olulise osaluse otseseks omandamiseks või otseselt selle ettevõtja üle kontrolli omandamiseks. Selleks, et täita teatamiskohustust võimalikult kiiresti, on oluline, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks juba välisinvesteeringu loa taotlusega kõik vajalikud andmed. Täiendavalt on teabevahetuse tõhustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt määruse 2019/452 rakendamiseks paika pandud teavitusvorm144. Kokkuleppel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib vastava vormi täita ka välisinvestor ise. Amet lisab sellele muud vajalikud andmed ja saadab seejärel edasi. § 17 lõikes 2 reguleeritakse lisateabe kogumist. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 6 kohaselt võib teine liikmesriik või Euroopa Komisjon hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta teate saamist esitada taotluse määruse alusel märkuste või arvamuse koostamiseks vajalikuks lisateabe saamiseks. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb välisinvesteeringu puhul, mida liikmesriik uurib, teha taotletud teave komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib küsitud lisateabe saamiseks omakorda pöörduda välisinvestori, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osalise poole, kes on kohustatud nõutava teabe esitama põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval vastavat taotluse saamisest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lisateabe viivituseta teabe taotluse esitanud liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile, millest arvates hakkab kulgema 20-kalendripäevane tähtaeg välisinvesteeringu kohta märkuste või arvamuse esitamiseks. Juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses küsitud lisateavet, lahendatakse olukord määruse 2019/452 artikkel 9 lõike 5 alusel. § 18. Koostöö loamenetluse puudumise korral Paragrahvis 18 lõikes 1 on ette nähtud välisinvesteeringu kohta teabe saamine olukorras, kus vastavale välisinvesteeringule ei ole eelnõu alusel luba vaja. Määruses 2019/452 sätestatud koostöömehhanism laieneb artikli 7 alusel ka nende välisinvesteeringute osas, mida liikmesriigid riigisiseste õigusaktide alusel ei kontrolli. Seega ka juhul, kui välisinvesteering ei 144 Kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf 70 ole eelnõust tulenevalt loakohustusega, kohaldatakse sellele vajadusel teabe küsimise ning hinnangu andmise juhiseid sarnaselt eelnimetatud määruse 2019/452 artiklile 6. Määruse 2019/452 artiklis 7 on sätestatud, et teine liikmesriik ja Euroopa Komisjon võib juhul, kui välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut ja avalikku korda, esitada märkused või arvamuse ka siis, kui investeeringu sihtriigis selle osas loamenetlust läbi ei viida. Samuti võib teine liikmesriik ja Euroopa Komisjon küsida välisinvesteeringu sihtriigist teavet, mis on neil vajalik seisukoha kujundamiseks. Andmed välisinvesteeringu ja sellega seotud isikute kohta küsitakse vastavalt teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni teabe taotlusele. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb välisinvesteeringu puhul, mida liikmesriik ei uuri, teha taotletud teave komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus, saades sellise välisinvesteeringu kohta teabe taotluse, küsida vajalikku informatsiooni välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Andmed välisinvesteeringu ja sellega seotud isikute kohta küsitakse vastavalt teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni teabe taotlusele. § 18 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teabe taotlusele välisinvestor või muu adressaat kohustatud vastama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka menetluse puudumisel teha taotletud teave komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult kiiresti, mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama nõutud teabe lühikese ajaga. Sarnaselt eelnõu eelnevale paragrahvile, kohaldub juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses küsitud lisateavet, määruse 2019/452 artikkel 9 lõige 5. § 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses Vastavalt § 19 lõikele 1 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet infosüsteemi kaudu viivitamata edasi komisjonile määruse 2019/452 alusel saadetud teabe teises liikmesriigis alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta. Komisjoni liikmed, olles tutvunud edastatud teabega, hindavad vastavalt oma pädevusele, kas teises liikmesriigis uuritav välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda Eestis. Komisjoni liikmete arvamuse alusel kujundab komisjon oma seisukoha teises liikmesriigis toimuva välisinvesteeringu kohta. § 19 lõikes 2 on täpsustatud, et komisjon esitab hiljemalt kümnendal kalendripäeval teabe saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hinnangu, kas teises liikmesriigis uuritava välisinvesteeringu kohta on alust esitada põhjendatud märkusi. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 2 kohaselt võib teisele liikmesriigile esitada märkused juhul, kui uuritav välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt Eesti julgeolekut või avalikku korda või kui Eestil on välisinvesteeringu uuringu jaoks olulist teavet, mis peaks aitama sihtliikmesriigil hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule või avalikule korrale. Mõlemal eelnimetatud juhul peavad märkused olema põhjendatud. Vajadusel tuleb hinnangus märkida, kas Eesti julgeolekule või avalikule korrale ohu olemasolu ja ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste esitamiseks on vajalik taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta. Juhul, kui vastavalt komisjoni hinnangule esineb alus märkuste esitamiseks, koostab komisjon põhjendatud märkused teisele Euroopa Liidu liikmesriigile määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras. Kontaktpunktina edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teisele Euroopa Liidu 71 liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras teate kavatsusest esitada välisinvesteeringu kohta märkusi või taotluse lisateabe saamiseks. Kõnealune teade tuleb esitada hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast teise liikmesriigi välisinvesteeringu kohta teavituse saamist. Põhjendatud märkused edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu sihtliikmesriigile ja Euroopa Komisjonile määruse 2019/452 artiklis 6 lõikes 7 sätestatud tähtaegade jooksul. 5. peatükk Riiklik järelevalve § 20. Riikliku järelevalve teostaja Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle on riikliku järelevalve teostajaks määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Nagu oli eelnevalt märgitud, teostab juba praegu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused), mistõttu on ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne kogemus riikliku järelevalve menetluste läbiviimisel. § 21. Riikliku järelevalve erimeede Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib riikliku järelevalvet läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vastavad paragrahvid viitavad järgnevatele meedetele: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Eelnimetatud erimeetmete rakendamise kaudu saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tõhusalt teostada järelevalvet nii eelnõus ettenähtud välisinvesteeringu loakohustuse täitmise üle. Eelnimetatud erimeetmeid võib kohaldada üksnes riikliku järelevalve menetluses, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus on suunatud võimaliku korrarikkumise väljaselgitamisele ja kõrvaldamisele, näiteks kahtluse korral, et loakohustusega välisinvesteering on tehtud ilma seaduse alusel antava loata. Kuivõrd korrakaitseseadust ei rakendata loa andmise menetluses (KorS § 1 lg 8 p 1), siis välisinvesteeringu loamenetluses kõnealused erimeetmed kohaldatavad ei ole. Korrakaitseseaduse §-des 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ei ole lubatud kohaldada korrakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud korrarikkumise ohu ennetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile korrakaitse ohuennetuslike volituste andmine vallasasjade läbivaatamisel, valdusesse sisenemisel ning valduse läbivaatusel oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne ning ei oleks seega kooskõlas PS §-ga 11. § 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks Paragrahvis 22 on ette nähtud täiendav alus välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teabe küsimiseks olukorras, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on vajalik kontrollida välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmist. Korrakaitseseaduses alusel küsitlemine ja muude meetmete rakendamine eeldab, et rikutud on avalikku korda, mis hõlmab peamiselt õigusnormide (st üldaktidest tulenevaid norme) täitmist. Välisinvesteeringu luba koos selles lisatingimusena sätestatud kohustusega on haldusakt ja üksikaktina ei kuulu korrakaitseseaduse 72 tähenduses avaliku korra mõiste alla, mistõttu on vajalik selgelt ette näha lisatingimusega välisinvesteeringu loa antud, siis võiks seaduses olla eraldi õiguslik alus145, mis võimaldab nõuda teavet selle kohta, kas loa tingimust täidetakse või mitte. § 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral Avalik-õiguslike meetmete kasutamine on oluliseks vahendiks, kuidas kindlustada eelnõus sätestatud nõuete täitmine. Meetmete valikul on vajalik järgida proportsionaalsuse põhimõtet valides kohustatud isiku jaoks vähem koormav ja sobivam variant, mis tagaks ka taotletava eesmärgi saavutamise. Kuivõrd välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise sihiks on julgeoleku ja avaliku korra tagamine, siis on tähtis, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks vajadusel võtta tarvitusele meetmeid julgeolekule ja avaliku korrale ohu ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks. Haldusaktiga välisinvesteeringuks oleva tehingu osalistele õigusaktides määratud nõuete rikkumise eest kohustusliku meetme rakendamise õigus on pädevale asutusele ette nähtud mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastes seaduses, sealhulgas näiteks Taanis, Saksamaal, Soomes. Paragrahvi 23 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus riikliku järelevalve üldmeetmena ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud tegu, kui loakohustusega välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele teha ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja osa võõrandamiseks, tehingu tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 on eelnõukohase loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. KorS §-s 28 on riikliku järelevalve üldmeetmena õiguse teha ettekirjutus muuhulgas ka korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kui välisinvestor on jätnud eelnõu alusel välisinvesteeringule loa taotlemata, siis saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle kirjalikus vormis ettepaneku taotluse esitamiseks. Korrakaitseseaduse tähenduses on korrarikkumiseks mitte välisinvesteeringu loa taotluse esitamata jätmine, vaid välisinvesteeringu lõpuleviimine ilma loata. Välisinvesteeringu loa puudumisel tuleb välisinvestoril arvestada, et välisinvesteering on keelatud ning selle osas on õigus kohaldada eelnõu § 23 lõikes 1 ettenähtud meetmeid. Kõnealuses paragrahvis on tegemist KorS §-s 28 sätestatud ettekirjutuse üldvolituse täpsustamisega, mistõttu tüüpolukord ja selle osas rakendatavad tüüpkohustused on õigusliku alusena eriseaduses reguleeritud. Kuna tegemist on isikute õigusi olulisel määral riivava meetmega, siis on põhjendatud selge erinormi loomine. Ettekirjutusega kehtestatud kohustus peab olema vajalik loata tehtud välisinvesteeringu tagajärgede tõhusaks kõrvaldamiseks ja proportsionaalne. Hinnang, millise sisuga ettekirjutus on kohane, sõltub konkreetse välisinvesteeringu kontekstist ja sellega seotud asjaoludest. Näiteks juhul, kui investeeringueelse olukorra taastamine ei ole täies ulatuses võimalik või õiguslikke ja faktilisi muudatusi silmas pidades mõistlik, saab nõuda taastamist asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses. 145 Näiteks sarnane alus sisaldub ka konkurentsiseaduses § 57 lg-s 1, mis võimaldab Konkurentsiametil nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet muuhulgas koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks (punkti 6). 73 § 23 lõikes 2 on täiendavalt sätestatud veel kaks alust, mille esinemisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud tegu. Ettekirjutuse võib välisinvestorile, välisinvesteeringu muule osalisele või sihtettevõtjale teha juhul, kui ei täideta välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust või välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise korral kohustust teha vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Sarnaselt eelnevale on tegemist KorS § 28 täpsustava sättega, mille alusel võib amet kohustada välisinvestorit, välisinvesteeringu muud osalist või sihtettevõtjat kas kõrvaltingimust täitma või tehingut tagasi täitma, osalust või sihtettevõtja osa võõrandama või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Nagu eelkirjeldatud lõike puhul, tuleb arvestada, et kehtestatav kohustus oleks tõhus ja proportsionaalne rikkumine kõrvaldamaks. § 24. Sunniraha ülemmäär Eelnõu alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha kuni 100 000 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil tõhusalt sekkuda eelnõus ettenähtud nõuete rikkumisel. Sunniraha määramisel amet peab hindama, millises määras sunniraha rakendamine on Eesti kontekstis proportsionaalne. 6. peatükk Rakendussätted § 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine KaS-i §-s 88 on määratletud pangasaladuse termin ning reguleeritud pangasaladuse avaldamise tingimusi. Eelnõu §-ga 25 täiendatakse krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 selliselt, et lisaks tarbijakaitseseaduses sätestatud ülesannetele täimiseks peab krediidiasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avaldama pangasaladuse kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Kuna eelnõu kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil viib läbi nii välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist loamenetluses kui teostab riiklikku järelevalvet seaduse nõuete täitmise üle, siis on ameti õigus saada andmeid mõlemas eelnimetatud menetluses. Eelnev on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks vajadusel andmeid arveldus- ja väärtpaberikontodel toimunud tehingute kohta, sealhulgas tehingute tegemisel kasutatud või välisinvestori kasutuses olevate rahaliste vahendite päritolu kohta. Samuti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik saada juurdepääs krediidiasutuste poolsete hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud andmetele välisinvestori, tema tehingute ning välisinvestori lõplike kasusaajate kohta, samuti, kui krediidiasutus on välisinvestoriga keeldunud kliendisuhte loomisest, siis keeldumise põhjuste kohta. § 26. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et jälitustoiminguga saadud andmeid oleks lubatav kasutada ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks. Kehtiv KrMS § 12612, mis reguleerib jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamist, kasutamist ja hävitamist, võimaldab lõike 3 alusel jälitustoiminguga 74 saadud andmeid kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses, julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seega kehtiv regulatsioon võimaldab jälitustoimingutega kogutud teavet kasutada sätestatud juhul laiemalt kui ainult kriminaalmenetluslikel eesmärkidel. Jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamiseks välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik see õigus sätestada KrMS § 12612 lõikes 3. Jälitusteabe kasutamise eesmärk ei ole olemuslikult vastuolus välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise eesmärgiga. Pigem teenivad mõlemad sama eesmärki, milleks on vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2, Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja avalik korra tagamine. Välisinvestori puhul hinnatakse muu hulgas kolmanda riigi kodaniku või selle kontrollitava ettevõtjaga seotud asjaolusid. Võib esineda olukordi, kus varasema jälitustoiminguga kogutud andmed on asjakohased. Kuritegevus muutub üha rahvusvahelisemaks ning on võimalik, et rahvusvahelise haardega kuritegudes osaleb kolmandate riikide isikuid ja ettevõtjaid. Samuti on oluline arvestada Eesti geograafilist asukohta ja piiriülest kuritegevust. Raske ja organiseeritud kuritegevus on latentne ning avalikku infot on vähe, mistõttu on jälitustoimingutel oluline roll. Samuti kasutab julgeolekuasutus kriminaalmenetlust ja jälitustoiminguid vastavalt uurimisalluvusele, kus suure tõenäosusega sisaldub ka kolmanda riigi element. Näidetena saab tuua terrorismi toetamist, rahastamist ja terrorikuritegu, riigireetmist, sanktsiooni rikkumist, korruptsioonikuritegusid, põhiseadusliku korra vastaseid süütegusid jne. Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvuses on näiteks narkokuritegevus, rahapesu või muud majanduskuriteod, mis tihti on rahvusvahelise mõõtmega ning tõenäosus, et jälitustoimingutega koguneb teavet kolmandate riikide isikute kohta, on märkimisväärne. Samuti võib näiteks riigireetmise kuriteo uurimise käigus jälitustoiminguga kogutud teabest nähtuda kolmanda riigi kodaniku seosed Eestile vaenuliku riigi eriteenistusega. Ei saa välistada, et sama isik võib hiljem olla välisinvestori rollis. Mitmetes riikides on levinud praktika, et endised eriteenistuse töötajad asuvad juhtima riigi või erasektori ettevõtjaid, kellest võivad saada ka investorid. Sellisel juhul on Eestil varasem teave isiku kohta olemas ja seda on oluline kasutada konkreetse välisinvestori ja investeeringu usaldusväärsuse hindamisel, et ennetada ohte. Kolmanda riigi kodanik võib olla Eestis ettevõtja ja panna toime kuritegusid ning karistuse vältimiseks Eestist põgeneda. Aastate möödudes võib sama isik soovida uuesti Eestisse investeerida. Kuriteo uurimiseks kasutatud jälitustoimingutega kogutud teabest võib saada olulist infot isiku tausta kohta, mida avalikult pole teada aga mis võib olla keeldumise aluseks. Ka Eestis aset leidnud korruptsioonikuritegudega on olnud seotud kolmandate riikide isikud ja ettevõtjad. Kogutud jälitusteabele pääseb ligi ainult seda kogunud asutus, kes otsustab selle kasutamise üle ning kujundab sellele tuginedes oma ohuhinnangu. Käimasoleva jälitusmenetluse osas tehakse otsus koostöös prokuratuuriga kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste KrMS §12612 eranditega. Teistele välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tutvustatakse keeldumise aluseks olevat teavet proportsionaalselt sellises mahus, mis on vajalik kõrvaltingimuse seadmiseks või välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks. Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise põhjendamisel peab olema võimalik kasutada andmeid, millele tuginedes on vastav hinnang tekkinud. Teistel välisinvesteeringukomisjoni liikmetel peab olema vastav riigisaladuse juurdepääsu luba. Kui tegemist on tundliku teabega ning teistel 75 välisinvesteeringukomisjoni liikmetel puudub teadmisvajadus, saab teabe valdaja teavitada neid ainult keeldumisest üldiselt ning teha vastava riigisaladuse tasemega dokumendi keeldumise põhjendamiseks. Sellega on õigus tutvuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti esindajal, kes vormistab sellele tugineva välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise. Vaidlustamise korral saab teabega tutvuda vastavat riigisaladuse luba omav halduskohtunik. Välisinvestorile riigisaladust ei avaldata. Jälitusasutus peab käimasoleva kriminaalmenetluse raames kogutud andmete avaldamiseks saama eelnevalt prokuratuuri loa. Nimetatud kohustus tuleneb ühtlasi ka KrMS § 214 lõikest 1, mille kohaselt kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud üksnes prokuratuuri loal ja lubatud ulatuses, samuti arvestades muid KrMS § 214 lõikes 2 sätestatud tingimusi. Asjaolu, et isiku suhtes on jälitustegevust teostatud ja/või et tema kohta on jälitusega teavet kogutud, võib aga olla riigisaladus, mille avaldamine väljaspool selleks ettenähtud korda kahjustab vähemalt eelduslikult kriminaalmenetluse huve. Juhul, kui jälitusteavet kasutatakse välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks ja sellele vastavalt ka välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise põhjendamiseks, siis võimaliku kriminaalmenetluse huvide kahjustamise ohu ennetamiseks peab keeldumise põhjendamise olema sõnastatud selliselt, et keeldumise faktist ega selle põhjendustest ei oleks võimalik ka tuletada, et keeldumine leidis aset jälituse tulemusena kogutud andmete alusel. § 27. Maksukorralduse seaduse muutmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja välisinvesteeringukomisjonil võib välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise käigus olla vajalik kasutada maksusaladuste sisalduvat teavet ning saada andmeid Maksu- ja Tolliameti maksuandmekogudest (mis peaasjalikult on koondatud Maksukohustuslaste registrisse). Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 62, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. järgmises § 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Eelnõu §-ga 28 täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60 lõikega 5¹, andes Rahapesu Andmebürool on õiguse edastada andmeid, analüüse ja hinnanguid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile kooskõlastamiseks. Komisjoni kuuluvate valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega, sealhulgas võib komisjoni kuuluda ka Rahapesu Andmebüroo. Komisjoni kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Rahapesu Andmebüroo saab osaleda juhul, kui seadus võimaldab tal enda andmekogudes olevaid andmeid kasutada komisjoni töös osalemiseks. § 29. Seadme ohutuse seaduse muutmine 76 Seadme ohutuse seaduse (edaspidi ka SeOS) ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi ka TKS) muudatused on peamiselt seotud Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi andmekogu volitusnormi viimisega ühte seadusesse. Andmekogu loomiseks ei ole vaja volitusnormi nii seadme ohutuse seaduse kui ka tarbijakaitseseaduse alusel. Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu on välja kasvanud Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogust, mis loodi seadme ohutuse seaduse alusel, seetõttu on mõistlik andmekogu volitusnorm jätta seadme ohutuse seadusesse. § 29 punktiga 1 täiendatakse SeOS § 12 lg-t 1 tekstiosaga, mis sisaldus varem TKS § 22 lg-s 1. TKS § 22 lg 1 kohaselt oli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu, mille pidamise eesmärk on ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine. SeoS § 12 lg 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu pidamise eesmärk seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise hõlbustamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. SeOS § 12 lg 1 ja TKS § 22 lg 1 ühisosa puudutab järelevalve teostamist, muus osas on andmekogude eesmärgid sõnastatud erinevalt, mistõttu on mõistlik TKS § 22 lg 1 sõnastus viia üle seadme ohutuse seadusesse ning täiendada lubade ja tunnistuse väljastamisega, kuna see osa oli varem puudu, vaatamata sellele, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on väljastada lube ja tunnistusi. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu eesmärk ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine, nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. § 29 punktiga 2 täpsustatakse 12 lg 4 p 4 sõnastust, et tagada parem ülevaade sündmustest, mida andmestikus edaspidi kajastatakse. Kehtiva § 12 lg 4 p 4 sõnastusest, mille kohaselt kantakse andmekogusse ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmused, ei selgu, milliste sündmuste andmed andmekogus kajastatakse. Seetõttu täpsustatakse, et sündmuste andmestikku kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate tegevusvaldkondadega seotud sündmused, näiteks õnnetused, mis on seotud kaevandamise, lõhkematerjalide või raudteega, samuti raadiohäirete teated. Selline viide Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruses toodud tegevusvaldkondadele on tingitud asjaolust, et ameti tegevusvaldkonnad võivad ajas muutuda ning sellest tingituna võivad muutuda ka sündmuste andmed, mida järelevalveasutusele edastatakse, mistõttu ei ole mõistlik lisada ammendav sündmuste loetelu. § 29 punktiga 3 täiendatakse § 12 lg 4 punktiga 9, mille kohaselt kantakse edaspidi andmekogusse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete ning tagatiste informatsioon. Muudatus on tingitud andmekogu volitusnormi toomisest seadme ohutuse seadusesse, mistõttu tuli ka TKS § 22 lg 3 p 5 säte, mis puudutab turismiseaduse § 152 (pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne) andmete esitamist, viia üle seadme ohutuse seaduse. § 30. Tarbijakaitseseaduse muutmine Paragrahvi 30 punktiga 1 täiendatakse tarbijakaitseseadust paragrahviga 211, mille kohaselt tarbijakaitseseaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad andmed ja 77 dokumendid kantakse seadme ohutuse seaduse § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. Eelnõu koostamise ajal kehtiva paragrahvi 22 kohane Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi regulatsiooni dubleerimine nii tarbijakaitseseaduses kui seadme ohutuse seaduses lõpetatakse ja kogu infosüsteemi regulatsioon sätestatakse SeOS §-s 12 ning TKS-i § 211 jääb üksnes viide. Eelnimetatud põhjusel tunnistatakse eelnõu paragrahvi 30 punktiga 2 kehtetuks TKS § 22. § 31. Turismiseaduse muutmine Turismiseaduse § 152 lg-s 1 asendatakse viide tarbijakaitseseaduse §-le 22 viitega seadme ohutuse seaduse §-le 12, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu volitusnorm, andmekogus sisalduv andmestike loetelu info asub seadme ohutuse seaduse eelnimetatud paragrahvis. Seega turismiseaduse § 152 lg 1 eeslause kohaselt esitab turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu. § 32. Seaduse jõustumine Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. maiks. Enne seaduse jõustumist on vajalik teha infotehnoloogilised arendused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks ning menetluskeskkonna loomiseks. Samuti on vajalik anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvumiseks ja kohanemiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu võtab esmakordselt Eesti õiguses kasutusele terminid välisinvesteering, välisinvestor, sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.03.2019 määrusega (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. 6. Seaduse mõjud Tartu Ülikooli uuringus on suures mahus analüüsitud eelnõu võimalikke majanduslikke mõjusid ning on kokkuvõtlikult jõutud järeldusele, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise meetme, mille raames kontrollitakse, et välisinvesteeringuga ei kaasneks ohtu julgeolekule ja avalikule korrale, rakendamine ei põhjusta Eestis suurt muutust otseste välisinvesteeringute voos alljärgnevatel põhjustel. 1. Arvestades laiemat majanduskeskkonda, võib investeerimiskliima ootamatult muutuda. Seda ilmestas näiteks hiljutine tervisekriis ja majanduslik haavatavus, mille tagajärjel välisinvesteeringud ajutiselt langesid. Kui kogu Euroopa muutub mingil põhjusel investorite silmis vähem atraktiivseks, siis on sellest mõjutatud ka Eesti, vaatamata riigis sisse viidud muudatustele. Seega on makromajanduslikud mõjurid oluliselt suuremad kui välisinvesteeringu kontrollimeetme rakendamisest tulenevad mõjud otseste välisinvesteeringute voogude prognoosimisel. 78 2. Muud majanduslikud faktorid (näiteks riigi asukoht, turu suurus, innovatsioonivõime, tööjõu kättesaadavus, finantsilised põhjused) on olulisemad otseste välisinvesteeringute mahtude determineerijad kui regulatiivsed piirangud. 3. Kavandatavad meetmed ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse osa Eesti otsestest välisinvesteeringutest, arvestades vaid kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringuid. Kui arvestada ka Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit investeeringuid, siis puudutab kavandatav meede enam teatud sektoreid. Kõige selgemalt tuleb see aspekt ilmselt esile panganduse sektoris. Samas Eestis väliskapitalil põhinevas finants- ja kindlustustegevuse sektoris on konkurentsisituatsiooni muutumiseks vähem ajendeid, kuna sektorisse sisenemine on kapitalimahukas ning turul on suuremate ettevõtjate kliendid stabiilsed, mistõttu pole see majandussektor lähiajal mõjutatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise meetmest. 4. Julgeoleku kaalutlustel tehtud välisinvesteeringute kontroll ei tõsta otseste välisinvesteeringute piirangute indeksit. See tähendab, kui tegemist on vaid julgeoleku tagamise meetmega, siis indeksi järgi ei ole sellel olulist mõju Eesti otseste välisinvesteeringute mahtudele. Sama järeldus kehtib ka juhul, kui hinnatakse Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit välisinvesteeringuid.146 Eelnõuga mõjutatud ettevõtjate arv, keda loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliseks, on ligikaudu alljärgnev: 1) elutähtsa teenuse osutajad 170 2) riigi osalusega äriühingud < 50 3) kaitsetööstusvaldkonna ettevõtja < 30 4) televisiooni-, raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia osutaja < 20 5) põlevkivi kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja kuuluva toorme uuringu või kaevandamisluba omavad ettevõtjad <5 6) riigi tegevusvaru hoiu- või delegeeritud varu lepingut omavad ettevõtjad < 40 7) alaliste riigikaitseobjektide omanikud < 20 8) riigiside toimimist tagavat taristut omavad ettevõtjad <3 9) avalikku raudteed majandavad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad 2 10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutajad 2 11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate Eesti meresadamate pidajad <5 Tartu Ülikooli uuringus nimetatud järeldusi arvesse võttes on eelnõu mõjud alljärgnevad. 1. Kavandatav meede Luuakse üldine õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestorid soovivad teha välisinvesteeringuid eelnõu kohaldamisalas määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulistesse sihtettevõtjatesse (välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine) Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 146 Tartu Ülikooli uuring, lk 10-11, 180. 79 1.1. Mõju  A Valitsusasutused sihtrühm  B Eesti ja EL-i liikmesriikide elanikud 1.1.1. Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid tegevate ettevõtjate usaldusväärsuses, tuvastades julgeolekule ja avalikule korrale ohu puudumise. Eelnõu võimaldab ennetada kuritegude toimepanemist näiteks seoses riigi jaoks olulistesse äriühingutesse investeerimiseks kasutatava raha kuritegeliku päritolu tõkestamisega. Veel mõjutab eelnõu laiemalt riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitset. Eelnõuga viiakse ellu Eesti julgeolekupoliitikat, millega muuhulgas soovitakse kaitsta majandusjulgeolekut. Ohud võivad seisneda nii majanduskeskkonna ebakindluses, esineda küberruumis ja selles toimuvas kui ka olla seotud tehnoloogia arenguga.147 Järelikult ei saa ka välisinvesteeringute tegemisel riigile olulistes sektorites, valdkondades või ettevõtjates välistada võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõuga luuakse mehhanism ohu avalikule korrale ja julgeolekule ennetamiseks ja kõrvaldamiseks. Riigi üks peamisi ülesandeid on oma elanikele turvalisuse tagamine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni kaudu saab riik ennetada ja tõkestada asjaolusid, mis seda turvalisust kahjustavad ja riigi julgeolekut ohustavad. Sellest tulenevalt on loodaval regulatsioonil positiivne mõju Eesti ning EL-i julgeolekule ning elanike turvalisusele ja stabiilsusele. Nii Eestis, kui lääne väärtustruumis on mõistetud vajadust välisinvesteeringute kaudu tekkivatele julgeoleku ohtudele vastu seista. Õigusriigis on selliste olukordade ennetamiseks ja tõkestamiseks vaja selgeid seaduses sätestatud volitusi, mida kavandatava regulatsiooniga ka kehtestatakse. Riigi kasutuses olevad meetmed julgeoleku tagamiseks peavad käima ajaga kaasas ning võimaldama maandada uusi ohte. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsioonil on laiem, preventiivne ja heidutav mõju. Halbade kavatsustega välisinvestor võib oma kavatsustest loobuda, kui teab, et riigis on kehtiv regulatsioon, mis võimaldab nende tegevust julgeoleku tagamiseks tõkestada. Seega positiivne mõju riigi julgeolekule saabub juba ainuüksi regulatsiooni olemasolust, mõjub heidutusena. Selle tulemusena säilib Eestis ja Euroopa Liidus turvaline ja õigusriigile omane ühiskond. Eelnõu ei mõjuta isikute õigusi kriminaalmenetluses vms menetluses, sest välisinvestorile on tagatud kõik tavapärased menetluslikud õigused. Sealhulgas on tagatud võimalus vaidlustada välisinvesteeringut keelavat otsust, mis on haldusakt ning seega kontrollitav halduskohtu poolt. 147Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14-15, Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#. 80 Eelnõul tõenäoliselt ei ole mõju riigi välissuhetele, kuna regulatsiooni rakendatakse ühtviisi kõigile EL välistele riikidele riike diskrimineerimata. 1.1.2. Mõju olulisus Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni loomine tähendab, et kontrollitakse välisinvesteeringuid riigi jaoks olulistesse valdkondadesse. Samas ei ole tegemist laia kohaldamisalaga hindamismenetlusega ning tulenevalt tegevusvaldkondade kindlaksmääramisest on ka sihtettevõtjate arv piiritletav. Kuna kehtivas õiguskorras sarnane usaldusväärsuse hindamine puudub, siis võimaldab kontrollikohustuse loomine julgeolekut ja avalikku korda mõjutavate välisinvesteeringute tegemist vältida ja ennetada ning kaitseb Eesti investeerimiskliimat. Meede annab süsteemse ülevaate puudutatud valdkondade ettevõtjatesse tehtavatest välisinvesteeringutest ja suurendab seotud valitsusasutuste koostööd. Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades eelkõige neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma välisinvesteeringukomisjoni (v.t 1.3). Mõju ulatus on väike, kuna asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Mõjutatud sihtrühm Eesti elanikud on suur, kuid mõju avaldumine on pigem kaudne üldise julgeolekuolukorra tagamise kaudu. Mõju ulatus keskmine. EL-i liikmesriikide elanikele samuti kaudne, kuna puudutab vaid neid üksikuid juhtumeid, kus Eestis toimuv investeering võib omada toimet mõne teise liikmesriigi julgeolekule, ja seega mõju ulatus on väike. Ebasoovitavat mõju julgeoleku vaates ei ole. Eeltoodust tulenevalt on meetmel pigem oluline mõju. Mõju valdkond Majanduslikud mõjud, alavaldkond: mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele, mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. 1.2. Mõju  A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu sihtrühm kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse.  B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa, ning sihtettevõtjad 1.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu peamine mõju leibkondade majanduslikele otsustele tuleneb võimalike elutähtsate teenuste hindade tõusust tingitud muudatustest. Analüüsi tulemusena leiti, et hindade kasvu tõenäosus on minimaalne, seega on ka tõenäosus, et leibkonnad enda käitumist eelnõu tulemusena muudavad, väike. Muudatusel ei ole mõju tarbimise, säästmise ja investeerimise vahekorrale, kuna puudutab välisinvesteeringuid, mitte riigisiseseid tehinguid. Seega, kuna peamine mõju seisneb võimalikus hindade tõusus, siis võime järeldada, et mõju leibkondande majanduslikele otsustele on väike. Kavandatav meede mõjutab välisinvestoreid ja võib muuta investeeringute tegemise Eesti teatud majandussektoritesse mõnevõrra 81 kallimaks. Eelnõu võib kaasa tuua lisakulusid (nii ajalisi kui ka rahalisi) investorile, ning lisanduvad kulud võivad mõjutada investeerimisotsust. Välisinvestorid peavad taotlema välisinvesteeringu luba, esitades selleks ettenähtud andmeid, mis on selgelt piiritletud ega põhjusta märkimisväärset aja- ega ressursikulu selle kogumiseks ja sisestamiseks. Uuringu tulemusena leitakse, et olulise mõju avaldumine seejuures on väheldane, kui loakohustuse süsteemi on korraldatud efektiivselt (on selgelt ja täpselt piiritletud, millal on vajalik välisinvesteeringu luba; loamenetlust viiakse läbi tulemuslikult kindlates ajalistes raamides). Kavandatav meede vastab eelnimetatud tingimustele. Kavandatav meede mõjutab Eesti ettevõtluskeskkonda ning ettevõtjate tegevust rahastamisstruktuuride (ehk raha kaasamise võimaluste) muutumise kaudu. Peamine välisinvesteeringu sihtettevõtjate mõjur seega on finantseerimisvõimaluste võimalik vähenemine või nende kallinemine. Uuringu tulemusena leiti, et tõenäosus nende riskide realiseerumiseks on väike. Esiteks ei ole suurem osa välisinvesteeringutest seotud kohaldamisala majandussektoritega ning teiseks on meetme kehtestamine pigem väheoluline majanduslik faktor välisinvestori poolt investeeringuotsuste tegemisel. Seega on ettevõtluskeskkonna ning ettevõtjate tegevuse muutuse mõju avaldumise tõenäosus väike. Ei ole tõenäoline, et meede mõjutaks kehtestatud maksusid, tasusid või ettevõtlustoetusi otseselt või kaudselt, kuna avaldumise tõenäosus on väike. Meede ei põhjusta muutusi majandustegevuse suunitluses. Meede mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajate tegevussektoreid. Ei ole tõenäoline, et muudatus mõjutaks ettevõtjate vahelist konkurentsi, uute ettevõtjate pääsu turule, turu koondumistaset või ettevõtjate konkurentsimeetodite kasutamist. Eelnõu pigem ei mõjuta väikeettevõtjaid või äritegevust alustavaid ettevõtjaid või teisi majanduslikult vähemkindlustatud ettevõtjaid, kuna mõjualaga hõlmatud majandussektorites on tegemist kapitalimahukate aladega. Eelnõu meetme tulemusena ei ole tõenäoline, et innovatsiooni toimumine saab mõjutatud. Sarnaselt ei ole tõenäoline, et eelnõus ettenähtud meede mõjutab ettevõtjate vahelist koostööd, kuna mõjutab investeeringud, mitte koostöövõimalusi. Eelnõu ei mõjuta maaettevõtlust. Mõju halduskoormusele on käsitletud järgnevalt alapunktis 3.2.1. 1.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on välisinvestorite suhtes väike, sest ei ole kuigi tõenäoline, et üsna väheoluline majanduslik faktor väga palju majandusotsuseid muudaks. Siiski võivad sihtrühma käitumises teatavad muudatused kaasneda, kuid nende esinemise tõenäosus on väike. Kuna mõju ulatus on välisinvestorite vaates väike, siis on ka mõju ulatus sihtettevõtjate seas väike. Mõju avaldumise sagedus on välisinvestori vaatevinklist varieeruv. Valdav osa välisinvesteeringutest ei ole seotud kohaldamisalasse jäävate 82 majandussektoritega, meetmega hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike (paarsada sihtettevõtjat). Seega ei puuduta vastav muudatus enamikke välisinvestoreid üldse. Samas need vähesed välisinvestorid, kes soovivad suuremahuliselt sisenda vaatlusalusesse sektorisse, on kindlasti muutusest puudutatud. Ei ole välistatud, et üleminekuperioodil võivad hindamismehhanismi rakendamisel investoritele kaasneda kohanemisraskused, mis on seotud uue regulatsiooni nõuete täitmise teadvustamise ning uue olukorraga arvestamisega. Mõju avaldub tehingu tegemisel, mis on eelnõus ette nähtud valdkondi arvestades pigem harv. Seega võib öelda, et mõju avaldumise sagedus on keskmine. Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa, ning sihtettevõtja vaates on mõju avaldumise sagedus madal. Mõju avaldub tehingu tegemisel, mis on eelnõus ette nähtud valdkondi arvestades (kõikidest sektoritest) harv. Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka (ligikaudu 330), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna on väike, sest potentsiaalselt on sihtettevõtjatena eelnõus määratletud ligikaudu 330, mis moodustab näiteks umbes 0,1 protsenti 2021.a andmetel registreeritud äriühingutest (https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2021 ). Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike. Meede puudutab ainult väikest osa kõikidest aspektidest, mida välisinvestor riiki sisenedes vaatab, seega on ka teiste negatiivsete kõrvalmõjude esinemise tõenäosus väike, kui välisinvestorite käitumine ei muutu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandataval meetmel olulist majanduslikku mõju. Mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 1.3 Mõju sihtrühm Valitsusasutused: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Muud valitsusasutused, kelle esindajad kuuluvad välisinvesteeringukomisjoni, sealhulgas: Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja Piirivalveamet. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja eksperte. 1.3.1 Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid tegevate ettevõtjate usaldusväärsuses ning julgeolekule ja avalikule korrale ohu puudumises nii enne välisinvesteeringu tegemist kui ka välisinvesteeringu tegemise järgselt. Välisinvesteeringute usaldusvääruse 83 hindamiseks luuakse välisinvesteeringukomisjon, kes annab kooskõlastuse välisinvesteeringu loa andmise taotlusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile välisinvesteeringu loamenetluses. 1.3.2 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades eelkõige neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma välisinvesteeringukomisjoni (kuni 13) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Mõju ulatus on kas keskmine või väike, kuna asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Mõju sagedus on pigem väike, sest prognoositavate välisinvesteeringute loamenetlusete arv aastas jääb ilmselt alla paarikümne, millest omakorda keerulisemate ja põhjalikumat hindamist vajavate juhtumite arv on veel oluliselt väiksem. Mõju ulatus on väike, sest asjakohased asutused ei pea tegema märkimisväärseid muudatusi töökorralduses. Mõju ametnike ja töötajate liikuvusele asutuste vahel on väike. Asutustest on meetmel olulisem mõju Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (vt punkti 3.3). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise algusperioodil keskmine, arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi. Samas risk peaks ajapikku muutuma madalamaks. Kokkuvõttes on meetmel väike mõju. 2. Kavandatav meede Luuakse välisinvesteeringukomisjon Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 2.1. Mõju sihtrühm  Valitsusasutused Välisinvesteeringukomisjoni võivad muuhulgas kuuluda Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja muude valitsusasutuste esindajad. Komisjoni koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja eksperte. Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. 2.1.2 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab valitsusasutuste tööd julgeoleku seisukohast, kuna seaduse rakendamiseks luuakse välisinvesteeringukomisjon, kelle kooskõlastus välisinvesteeringu loa andmise taotlusele on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oluline välisinvesteeringu loa andmiseks. Lisaks määratakse määruses 2019/452 ettenähtud koostöömehhanismist riigisisese kontaktpunkti ülesandeid täitma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 84 Eelnõu kohaselt hindab komisjon välisinvesteeringu mõju Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või jätab selle kooskõlastamata, teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja otsustab määruse 2019/452 alusel märkuste esitamise ning koostab vajadusel märkused. Komisjon või teha koostööd välisriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koostöö ning teabevahetuse hõlbustamine mõjutab asjakohaste valitsusasutuste võimet ennetada ja hoida ära võimalikku ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, sealhulgas võimalikke õigusrikkumisi. Pädevuse jaotamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel ja välisinvesteeringu komisjoni vahel tagab ka määruse 2019/452 tuleneva koostööreeglite tulemusliku täitmise. 2.1.3 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühma suurust on kajastatud punktis 2.1 (kuni 13 asutuse esindajat). Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma (valitsusasutuste) töökorralduses ja käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub oluline tarvidus muutustega kohanemiseks suunatud tegevustele. Mõni asutus (nt Kaitsepolitseiamet) on planeerinud ka täiendavate ametikohtade loomise, seoses ohuhinnangute andmisega seotud võimalike lisaülesannete täitmisega. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine ja nendega seonduvate tõenäoliste julgeolekule (ja avalikule korrale) mõjude olemasolu või puudumise tuvastamine peab otseselt või kaudselt seonduma komisjoni liikmeteks olevate asutuste töö ja pädevusvaldkondadega, mistõttu ei ole ette näha kaalukaid muudatusi asjakohaste valitsusasutuse tavapärases tegevuses ja korralduses. Mõju ulatus on pigem väike väike, kuna asutuste tegevuses ja töökorralduses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine. Prognoositavate välisinvesteeringute loamenetlusete arv aastas jääb ilmselt alla paarikümne, millest omakorda keerulisemate ja põhjalikumat hindamist vajavate juhtumite arv on veel oluliselt väiksem. Määruse 2019/452 alusel teise EL-i liikmesriikide välisinvesteeringute teavituste läbivaatamisega seotud töökoormus ei ole suur, sest keskmine kuus edastatud teavitatud juhtumine arv on ligikaudu mõnikümmend, millest võib Eestiga hindamisväärset puutumust olla vaid mõnel üksikul juhul. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise algusperioodil madal kuni keskmine, arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi. Samas risk muutub ajapikku madalaks. Seega on meetme olulisus pigem väike. Mõju valdkond Mõju riigiasutustele 85 2.2.Mõju sihtrühm  C Välisinvesteeringukomisjon Komisjoni võivad kuuluda Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Komisjoni koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja eksperte. Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. 2.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab riigiasutuste sisemist töökorraldust ja ülesannete hulka, kuna tekib täiendav vajadus kooskõlastust andva komisjoni järgi. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad valitsusasutused määravad komisjoni oma esindajad, kellele lisanduvad vastavad ülesanded seoses välisinvesteeringute hindamise protsessis osalemisega. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad erinevate valitusasutuste esindajad saavad anda hinnangu välisinvesteeringu loa andmise taotluse kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest, mis kindlustab välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel võimalikult mitmekülgse ja põhjaliku sisendi. Eelnõu mõjutab vähesel määral asutuste vahelisi suhteid, (sh riigiasutuste omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd) või riigiasutuste omavahelist tööjaotust ja koostööd. Meetmel pole mõju omavalitsuste töökoormusele, sest küsimused lahendatakse riigi tasandil. Riigi poolt seisnevad suurimad kulud algse õigusliku regulatsiooni loomise ja välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomisega. Loakomisjoni, kuhu kuuluvad 8-13 erineva valitsusasutuse esindajad. Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Meetme loomisel on arvestatud seaduse kohaldamisala kitsa ja selge piiritlemisega (strateegiliselt tähtsates valdkondades tegutsevate sihtettevõtjate ning välisinvesteeringuks olevate tehingute loend). Eelnõuga hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike (ligikaudu 330), mistõttu ei ole ette näha ka loamenetluste suurt arvu (eeldatavasti aastas ligikaudu 10). Välisinvesteeringu loa taotluste menetlus on teabe ja dokumentide elektroonilise esitamise ja infosüsteemi kasutamise tõttu tõhus ning toimub kiirelt kindlates ajalistes raamides. Välisinvesteeringukomisjoni töökord välisinvesteeringu loa andmise taotluste kooskõlastamisel on lihtne, menetlusprotsess läbipaistev ja tulemuslik. Komisjoni liikmel on samuti juurdepääs teiste liikmesriikide määruse 2019/452 tehtud teavitustele (ja muudele dokumentidele) välisinvesteeringute kohta, mille kaudu saab kasulikku teavet teistes liikmesriikides toimuvate tehingute ja võimaliku mõju kohta Eesti 86 avalikule korrale ja julgeolekule. Keskmine kuus edastatud teavituste arv on 25-40, millest puutumus Eestiga võib olla mõnel üksikul juhul. 2.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on väike, sest valitsusasutuste senine toimimine ei muutu. Mõju välisinvesteeringukomisjoni töö regulaarsusele ja sagedusele on pigem väike, arvestades kohaldamisala piiritlemist ja menetluse olemust. Kavandatava meetme toime asjakohaste valitsusasutuste töökorraldusele ja ülesannete hulgale ei ole ulatuslik, ega eelda kohanemiseks suunatud ja planeeritud tegevusi pikema perioodi jooksul. Võttes arvesse, et aastas läbiviidavate loamenetluste arv, milles on vajalik välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastus, on väike, samuti teiste liikmesriikide määruse 2019/452 alusel saadetud teistes liikmesriikides toimuvaid Eestiga seost omada võivate välisinvesteeringute vähesust, siis on kavandatava meetme mõju asjakohaste valitusasutuste üldisele töökoormusele väike. Olulist töökoormuse kasvu ette näha ei ole. Eelduslikult osaleb igast valitsusasutustest loakomisjoni töös 1-2 inimest (nn põhiliige ja asendusliige). Võimalike menetluste arvu silmas pidades on osavõtt komisjonist osalise koormusega töö. Täiendavate ametikohtade loomise vajaduse on ära märkinud Kaitsepolitseiamet. Kaitseministeerium ja Justiitsministeerium on samas möönnud, et komisjoni töös osalemine on uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale, mis võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete mõningase ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse. Arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk meetme kohaldamise algusperioodil madal kuni keskmine, kuid risk muutub ajapikku madalaks. Kokkuvõtlikult on mõju olulisus pigem väike. 3. Kavandatav meede Välisinvesteeringu usaldusväärust hinnatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti loamenetluses Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 3.1. Mõju sihtrühm  A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse:  B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa.  C Valitsusasutused (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) 3.1.1 Mõju kirjeldus Mõju sihtrühmale A ja B on, et enne välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist loamenetluse läbimise kaudu ei ole neil võimalik soovitud välisinvesteeringuks olevat tehingut lõpuni viia. Loamenetluse sätestamine võib piirata kolmandatest riikidest pärinevate füüsiliste isikute ja ettevõtjate välisinvesteeringute tegemist Eesti äriühingutesse. Kui välisinvesteeringu tegija ei saa investeeringu 87 tegemiseks loamenetluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiitu, siis ei ole tal võimalik investeeringut teha. Seega on üldine loamenetluse mõju julgeolekule see, et investeerimiskeskkond muutub kindlaksmääratud sektorite osas läbipaistvamaks ning takistatud on avalikku korda või julgeolekut ohustavad investeeringud. Oluline kaalutlus on välisinvesteeringu hindamise abil julgeoleku ja avaliku korra tagamine, mis võib põhjustada täiendava aja- ning rahalise kulu välisinvestoritele. Samas on eelnõus arvestatud kohaldamisala selge ja kitsa piiritlemise vajadusega, samuti loamenetluse tõhususe ja tulemuslikkusega. Mõju välissuhetele samameelsete ja Eestiga samu väärtusi jagavatele riikidele on positiivne, kuivõrd nad saavad kindlust, et Eestis on turvaline majanduskeskkond ning riigil on olemas meetmed ja kaitse majandusväliste manipulatsioonide eest, mida võivad taotleda riigid, kes ei jaga Eestiga samu väärtusi, andes õiguse vajadusel piirata investeeringuid julgeoleku kaalutlustel. 3.1.2 Mõju olulisus Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka (ligikaudu 330), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ulatus on keskmine nende välisinvestorite hulgas, kellele rakendatakse tehtava välisinvesteeringu olulise osaluse suurusest või kontrolli saavutamisest tulenevalt loakohustust. Mõju sagedus avaldub välisinvesteeringust tulenevalt alati, kui välisinvesteering vastab seaduseelnõu kohaldamisalas loetletud tingimustele. Mõjutatud isikute sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, rakendamisega ja loa taotlemisega seotud probleemid on võimalik lahendada, kasutades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist. Mõju ulatus sihtrühmale C on väike kuni keskmine, suuremahulisi muudatusi töökorralduses sõltuvalt loamenetluste regulaarsusest pigem ette näha ei ole. Loamenetluste prognoositav arv aastas ei ole suur (kuni paarkümmend juhtumit aastas), mistõttu mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem madal, sest loamenetluses annab välisinvesteeringu julgeolekule mõju hindamises olulise panuse kooskõlastuse kaudu välisinvesteeringukomisjon. Seega on meetmel keskmiselt oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju valdkond Mõju majandusele 3.2 Mõju sihtrühm  A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse  B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa. 88 3.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt on taotluse esitamise kohustus pandud välisinvestorile. Peamine mõju välisinvestoritele seisneb ressursikulus välisinvesteeringu loa taotluse esitamiseks ning ajakulus välisinvesteeringu loa menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on välisinvestoril olemas või on see kergelt kättesaadav. Võimalikud lisanduvad rahalised kulud loa saamiseks võivad välisinvestorile kaasneda kohalike nõustajate palkamise näol, kuid nõustajate kasutamine on taoliste osaluste, kontrolli või vara omandamiste puhul tavapärane praktika, ega ole otseselt seotud eelnõu meetmega. Kuna investeeringuga võib kaasneda tavapärases protsessis ka muid loakohustusi või muude tehingu eeltingimuste täitmisi, siis ei pruugi välisinvesteeringu loamenetlus tehingu lõpuleviimise ajakava märkimisväärselt mõjutada. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav meede välisinvestoritele ebamõistlikke kohustusi ning mõju halduskoormusele on pigem väike. Lisaks kaasnevatele kuludele võib välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise menetluse läbiviimise aeg oluliselt mõjutada nii riigile kui ka ettevõtjatele tekkivat halduskoormust. Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb esitada enne tehingu täitmist, mistõttu välisinvestori jaoks tekib teatud ooteaeg. Loakomisjon teeb välisinvesteeringu kohta otsuse üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul. Vajadusel võib menetlustähtaega pikendada 90 kalendripäeva võrra. 3.2.2 Mõju olulisus Kuna meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka (ligikaudu 330), siis on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ulatus, arvestades menetlemise kiirusest ning kulu ettevõtjale, on väike kuni keskmine (menetlustähtajad on täpselt fikseeritud ega põhjusta ebamõistlikke viivitusi, kulu ei tulene otseselt meetmest). Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, sest kõikidest välisinvesteeringutest on hõlmatud vaid kindlaksmääratud ettevõtjatega seotud piiritletud hulk tehingud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kuni keskmine, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni reaalset tõhusat toimimist (eelkõige meetme rakendamise algusperioodil). Samas on välisinvestoril võimalik rakendamisega ja loa taotlemisega seotud probleemid on võimalik lahendada, kasutades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist. Seega on eelnõu meetmel keskmiselt oluline mõju. Mõju valdkond Mõju riigiasutustele 3.3.Mõju sihtrühm  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 89 3.3.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti korraldust, kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja loataotluste menetlemine on täiendav ülesanne, mistõttu lisanduvast töökoormusest tulenevalt kasvavad ka kulud. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega kaasnevad mõjud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormuse suurenemisena seoses juhtumipõhise hinnangu andmisega kindlate tähtaegade jooksul. Samas on välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel oluline roll ka välisinvesteeringukomisjonil, kelle kooskõlastus on vajalik välisinvesteeringu loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Arvestades eelnõu piiritletud kohaldamisala ja sellest tulenevat võimalikku lisanduvat töökoormust on planeeritud täiendavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koosseisu 3 ametnikku, kelle ülesandeks on nii välisinvesteeringu loa taotluste menetlemine, välisinvesteeringu komisjoni abistamine ning eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine. Samuti täidavad ametnikud määruse 2019/452 alusel kontaktpunkti ülesandeid, sealhulgas teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni teavitamine välisinvesteeringust, teiste liikmesriikide välisinvesteeringute kohta tehtud teavituste läbivaatamine, teabe taotlustele vastamine. Seega on peamine kulu 3 liikmelise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meeskonna palgakulu. Lisaks seonduvad meetme rakendamisega ühekordsed infosüsteemi arendamise kulud, millele edaspidi lisanduvad halduskulud. Samas on meetme loomisel arvestatud vajadusega seaduse kohaldamisala kitsaks ja selgeks piiritlemiseks, mistõttu välisinvesteeringu loa taotluste menetluste arv aastas on tõenäoliselt väike. 3.3.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine. Uue funktsiooniga kohanemine ja selle rakendamine eeldab suunatud ja planeeritud tegevusi pikema perioodi vältel. Mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töö regulaarsusele ja sagedusele on meetme rakendusaja algul ilmselt intensiivsem, hiljem võib sagedus olla keskmine, arvestades kohaldamisala piiritlemist, menetlusprotsessi, muid lisandunud ülesandeid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine, mis võib väljenduda töökoormuse kasvus oodatust suuremas ulatuses, mille tagajärjel võib halveneda muude ülesannete kvaliteet. Kokkuvõtlikult on mõju olulisus keskmine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too kaasa tulusid. Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse 90 2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu väljatöötamiseks. Nende ülesannete täitmisega kaasnevad järgmised täiendavad kulud. Eelnõuga on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettenähtud uued ülesanded ning nende täitmisega kaasneb töökoormuse tõus, mistõttu on vajadus täiendava 3 töökoha loomiseks (2 menetleja ja 1 IT toe ametikoht), palgakuluga 180 000 eurot aastas. Kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine toimub kindlaks määratud tähtaegade jooksul, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tagada protsessi katkematu toimimine (nii IT lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu näol). Samuti teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavandatava seaduse nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet. Lisaks tuleb kindlustada ka määruses 2019/452 ettenähtud kontaktpunkti ülesannete täitmine ning määruse artikkel 11 punkti 2 alusel Euroopa Komisjoni poolt kontaktpunktide vahelise koostöö ja teabevahetuse toetamiseks loodud süsteemi toimimine Eestis. Välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomiseks on vajalik teha IT arendus ja välja töötada vastava turvatasemega IT lahendus. 2022. a seisuga on lisanduvad täiendavad kulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile alljärgnevad: 1) IT lahenduse (välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi ) loomise ühekordne kulu – 390 000 EUR; 2) tarkvara halduskulu – 60 000 EUR (iga-aastane); 3) personalikulu 180 000 EUR (iga-aastane). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest. Siseministeeriumi hinnangul toovad eelnõuga kehtestavad uued ülesanded Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvevajaduse seoses uute ametikohtade mehitamisega - 2 uue ametikoha loomine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise menetluste puhul tuleb arvestada Kaitsepolitseiametile lisanduva täiendava koormusega, mis seisneb investeeringu vastavuse hindamises ning vajaliku informatsiooni kogumises ja töötlemises. Eelarvevajadus tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata, siis ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita. Politsei- ja Piirivalveametile toovad eelnõuga pandavad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise ning selleks vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud ülesanded kaasa täiendava töökoormuse ja eelarvevajaduse 0,5 ametikoha ulatuses, summas 18866 eurot. Eelarvevajadus tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata, siis ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita.“ Personalikulu võib kaasneda ka muudele välisinvesteeringukomisjoni alaliselt kuuluvatele valitsusasutustelele seoses 2 esindaja osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega. Kaitseministeerium on märkinud, et komisjoni töös osalemine on uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale, mis võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse. Ka Justiitsministeerium on välja toonud, et komisjoni töös 91 osalemine võib tingida olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti personali kulude ja muude eelnõuga kaasnevate kulude katmisega ei ole kehtivas riigi eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse 2023-2026 aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel tuleb kehtestada kaks uut määrust ning muuta ühte kehtivat määrust: - eelnõu § 7 lõike 4 alusel kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ (kavand, seletuskirja lisa 1); - eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ (kavand, seletuskirja lisa 2); - tarbijakaitseseaduses tehtava muudatuse tõttu muudetakse majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. aasta määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“, (RT I, 25.01.2022, 7), (kavand, seletuskirja lisa 3). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. mail. Enne seaduse jõustumist on vajalik teha infotehnoloogilised arendused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks ning menetluskeskkonna loomiseks. Samuti on vajalik anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvumiseks ja kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 21-1544) kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Mittetulundusühingule Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaitsetööstuse Liidule ning AS-ile Eesti Varude Keskus. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon. Seletuskirja lisas 4 on kajastatud eelnõu kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel. 92 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 7 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse välisinvesteeringu loa taotluse (edaspidi taotlus) andmekoosseis, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise kord. 2. peatükk Taotluse sisu § 2. Välisinvesteeringu andmed Välisinvesteeringu kohta esitatakse taotluses järgmised andmed: 1) välisinvesteeringu kirjeldus; 2) välisinvesteeringu ligikaudne väärtus; 3) tehingu lõpuleviimise kavandatav aeg; 4) välisinvesteeringu rahastamise allikas; 5) välisinvestori äristrateegia kirjeldus seonduvalt tehinguga; 6) andmed välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtja osa järjepidevus ja nõuetekohane toimimine; 7) osaluse või kontrolli omandaja ja tema lõpliku kontrolliva üksuse osalemine sihtettevõtja osa- või aktsiakapitalis ning talle kuuluvad õigused ja hääled enne tehingut ja tehingu tulemusena; 8) selgitus, kas osaluse suurus ja talle kuuluvad õigused ja hääled võimaldavad tõhusalt osaleda ühingu juhtimises; 9) koondumise kontrolli kohaldumine EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) alusel või liikmesriigis; 10) muu hindamise, loamenetluse või järelevalvemenetluse kohaldumine Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis, sh usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve, valdkondlik tegevusluba või sertifitseerimine. § 3. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa andmed (1) Sihtettevõtja ja tema kontrollitavate ühingute kohta esitatakse taotluses järgmised andmed: 1) nimi; 2) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber; 1 3) registrikood; 4) Euroopa Liidu käibemaksukohustuslasena registreerimise number; 5) tehingus osalemise kirjeldus, sealhulgas sihtettevõtjas olulise osaluse omandamise või tema üle kontrolli saavutamise viis; 6) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori NACE koodid; 7) majandustegevuse, sealhulgas pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus enne ja pärast tehingut; 8) taotlejale teadaolevate asendustoodete või -teenuste loetelu; 9) peamiste konkurentide loetelu, sealhulgas nii riiklikud, Euroopa kui ka ülemaailmsed konkurendid; 10) patendid või muud intellektuaalomandi õigused, mis võivad olla olulised julgeoleku või avalikule korrale mõju hindamisel; 11) sihtettevõtja omandistruktuur, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või aktsionäride kohta enne ja pärast välisinvesteeringut; 12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate filiaalide kaudu, sealhulgas tütarettevõtjate filiaalide nimekiri; 13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes; 14) töötajate koguarv; 15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14), artikli 8 tähenduses Euroopa Liidu huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest saadud rahalised vahendid, samuti andmed projektide või programmide kohta, milles osalevad ühingud, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või kaudselt omandab olulise osaluse või kelle üle saavutab kontrolli; 16) väärtpaberibörs, kus ühingute, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või kaudselt omandab olulise osaluse või kelle üle saavutab kontrolli, väärtpaberid on noteeritud ning asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol. (2) Kui lõike 1 punktis 11 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed lõpliku kontrolliva üksuse ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka diagrammina või skeemina. (3) Sihtettevõtja osa kohta esitatakse taotluses järgmised andmed: 1) sihtettevõtja osa koosseisu kuuluva ettevõtte, käitise või vara kirjeldus ning registreerimisele kuuluvate esemete puhul registriandmed; 2) loetelu sihtettevõtja osa koosseisus olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, mis võivad olla olulised julgeolekule või avalikule korrale mõju hindamisel; 3) sihtettevõtja osa tooted, teenused ja majandustegevuse kirjeldus, sealhulgas ülevaade olulistest kavandatavatest muudatustest, mis välisinvesteeringu tulemusel toimuvad; 4) asendustooted ja teenused ning nende pakkujad. § 4. Välisinvestori andmed (1) Välisinvestori ja oluliste teda kontrollivate üksuste kohta esitatakse taotluses järgmised andmed: 1) nimi; 2) sünniaeg 3) registrikood ja asutamise kuupäev; 4) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber; 2 5) riik, mille seaduse alusel ettevõtja on asutatud ja registreeritud; 6) füüsilise isiku kodakondsus või kodakondsused; 7) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus; 8) omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave ettevõtja kohta, kelle üle omab kontrolli ja kes omab tema üle kontrolli (sealhulgas tema lõplik kontrolliv üksus); 9) tegelik kasusaaja; 10) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori NACE koodid; 11) peamised konkurendid; 12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus tegeleb olulises ulatuses äritegevusega, sh tütarettevõtjate või filiaalide nimed; 13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes; 14) töötajate koguarv; 15) selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas finantssanktsiooni subjektiks; 16) väärtpaberibörs, kus tema või tema kontrollitava ettevõtja väärtpaberid on noteeritud ning asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol. (2) Kui lõike 1 punktis 7 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed lõppomaniku ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka diagrammina või skeemina. (3) Taotleja võib taotlusele lisada käesoleva määruse §-s 4, § 5 lõigetes 1 ja 3, § 6 lõikes 1 nimetamata olulist ja asjakohast teavet. 3. peatükk Taotluse esitamine § 5. Taotluse esitamine ja tähtaeg (1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos lisadokumentidega elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu. (2) Taotlus esitatakse eesti keeles. Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada ilma tõlketa. Taotlusele lisatud muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega. (3) Välisinvestor täidab infosüsteemis kättesaadava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 alusel ettenähtud ingliskeelse teavitusvormi. (4) Taotlusele lisatakse järgmiste dokumentide taotleja kinnitatud ärakirjad: 1) registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud juriidiliste isikute kohta; 2) välisinvesteeringu aluseks olevad dokumendid; 3) taotluse esitaja volitusi tõendav dokument; 4) välisinvestori ja sihtettevõtja taotlusele esitamisele eelnenud majandusaasta aruanded, kui need pole kättesaadavad äriregistrist; 5) muud asjakohased dokumendid. 3 (5) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet võib dokumendi halva kvaliteedi ja loetamatuse tõttu või dokumendi ehtsuse kontrollimiseks nõuda dokumendi originaali või alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist. (6) Taotlus loetakse esitatuks selle Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi sisestamise kuupäeval, mis on märgitud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti dokumendiregistris. 4. peatükk Rakendussäte § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail. 4 Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Välisinvesteeringukomisjoni töökord Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõike 2 alusel. 1. peatükk Välisinvesteeringukomisjoni koosseis § 1. Välisinvesteeringukomisjoni koosseis (1) Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks määravad välisinvesteeringukomisjoni (edaspidi komisjon) liikmeks oma esindaja Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet ning Riigikantselei. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste asutuste esindajaid ja eksperte. (2) Komisjoni esimees (edaspidi esimees) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja kirjutab alla komisjoni koostatud dokumentidele, kuid ei oma hääleõigust välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ei ole võimalik komisjoni töös osaleda, määrab ta enda asendajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku. (3) Lõikes 1 sätestatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on asendusliige. Komisjoni liikme ja asendusliikme volitus on tähtajatu. Asjaomane minister või valitsusasutuse juht võib komisjoni liikme volituse igal ajal tagasi võtta või komisjoni liikme välja vahetada. (4) Komisjoni liige ja asendusliige on asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse ametnik, kelle tööülesanded seonduvad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega. (5) Komisjoni liikmel ja asendusliikmel peab olema vähemalt salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigus. § 2. Komisjoni töö tagamine Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2. peatükk Komisjoni liikme pädevus § 3. Komisjoni liikme pädevus (1) Komisjoni liige osaleb komisjoni töös isiklikult. (2) Komisjoni liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa andmise kohta vastavalt oma pädevusele. (3) Teabe saamiseks suhtleb komisjoni liige Eesti ja välisriigi pädevate ametiasutustega, algatab konsultatsioone ning esitab järelepärimisi oma valdkondliku pädevuse piires. (4) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on komisjoni liikme õigused. (5) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud viivitamata teatama komisjonile, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt seotud arutamisele tuleva taotlusega ning sellisel juhul ta välisinvesteeringu osas oma hinnangut ei esita. Hinnangu esitab sama valitsusasutuse teine komisjoni liige. 3. peatükk Komisjoni töökorraldus § 4. Esmase hinnangu esitamine infosüsteemi kaudu (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab välisinvesteeringu loa saamiseks esitatud taotluse (edaspidi taotlus) ja sellele lisatud dokumendid viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu hinnangu esitamiseks komisjoni liikmetele ja määrab vastamise tähtaja. (2) Komisjoni liige esitab määratud tähtaja jooksul infosüsteemi kaudu välisinvesteeringu kohta oma esmase hinnangu. (3) Kui kõigi komisjoni liikmete esitatud esmase hinnangu kohaselt välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kooskõlastab komisjon välisinvesteeringu loa andmise. (4) Kui vähemalt ühe komisjoni liikme esmase hinnangu kohaselt võib välisinvesteering ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kutsub esimees kokku komisjoni koosoleku. (5) Kui komisjoni liige ei esita määratud tähtaja jooksul oma esmast hinnangut välisinvesteeringu kohta, loetakse, et komisjoni liikme hinnangul välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. § 5. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosolekut juhatab esimees või tema poolt määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikust komisjoni liige (edaspidi komisjoni esimehe asendaja). (2) Koosoleku teatis koos päevakorra ja lisadokumentidega edastatakse infosüsteemi kaudu komisjoni liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut. (3) Komisjoni koosoleku võib läbi viia, kui sellest võtab osa üle poolte komisjoni liikmetest ja komisjoni esimees või komisjoni esimehe asendaja. (4) Kui komisjoni liige või asendusliige ei saa komisjoni koosolekul osaleda, esitab ta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma kirjaliku põhjendatud hinnangu päevakorras oleva küsimuse kohta hiljemalt koosoleku toimumisele eelneval tööpäeval. (5) Komisjoni koosolekul võivad osaleda esimehe või komisjoni esimehe asendaja loal teiste asutuste esindajad. (6) Komisjoni koosolekul kuulatakse ära kõigi komisjoni liikmete hinnangud ning tutvutakse kirjalikult esitatud põhjendatud hinnangutega. (7) Komisjoni koosolekul kaalutakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda kõrvaltingimusega ning milline meede oleks tulemuslik Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise ärahoidmiseks. § 6. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine (1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle põhjendamatult kooskõlastamata peale komisjoni liikmete põhjendatud arvamuste ärakuulamist. (2) Kui komisjoni hinnangul on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks võimalik anda välisinvesteeringu luba kõrvaltingimusega, siis teeb komisjon ettepaneku, milliseid meetmeid tuleb kohaldada. (3) Kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja ohustamist ei ole võimalik kõrvaltingimusega vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa kooskõlastamata. § 7. Komisjoni koosoleku protokoll (1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Komisjoni koosoleku protokolli kantakse vähemalt järgmised andmed: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalenud komisjoni liikmete ja kutsutud isikute nimekiri; 3) koosoleku päevakord; 4) koosoleku päevakorrapunktide üle toimunud arutelu lühike kokkuvõte; 5) koosolekule kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte; 6) muud tähtsust omavad asjaolud; 7) koosoleku juhataja ja protokollija nimi. (3) Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist ning saadetakse infosüsteemi kaudu kõikidele komisjoni liikmetele. Protokollile lisatakse koosoleku päevakorrapunktide juurde esitatud lisamaterjalid. (4) Allkirjastatud protokolle säilitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis. (5) Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll või selle osa riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 4. peatükk Rakendussäte § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 KAVAND Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.“. § 2. Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või arvamuse paragrahv, seisukoht või vastus esitaja lõige, punkt Justiits- Eelnõu Eelnõus esineb HMS-i kordusi. Kõnealuste korduste vajadus Arvestatud. ministeerium üldiselt ei ole selge ja selliseid kordusi ei esitata. Näiteks, eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lg 4 esimene lause kustutatud. lg 4 esimene lause: Välisinvesteeringu loa võib anda Eelnõu § 12 lg 1 kustutatud. kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks keelduda välisinvesteeringu loa andmisest. Samasisuline põhimõte tuleneb HMS § 53 lg 2 p-st 2. Eelnõu § 12 lg 1: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui taotleja: 1) ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust; 2) on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad. Sama tuleneb HMS § 66 lg 2 p-st 3 ja § 67 lg 4 punktidest 3, 4 ja 6. Seletuskiri Eelnõu § 1 lg-s 3 on märgitud seos haldusmenetluse Selgitatud. seadusega. Loamenetlusega seonduvat reguleerib ka MSÜS, Seletuskirjas (lk 45) on märgitud, et palume seletuskirjas näidata ära seos ka MSÜS-ga. välisinvesteeringu loa näol ei ole tegemist tegevusloaga majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõistes. Välisinvesteeringu luba annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks olev tehing, mis välisinvestori jaoks tähendab võimalust realiseerida tehingust 1 tulenevad õigused ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu lugeda tehtuks. Sarnased load on ette nähtud näiteks krediidiasutuste seaduses pangas olulise osaluse omandamiseks, selle suurendamiseks ning panga üle kontrolli saavutamiseks, hasartmänguseaduses hasartmängukorraldajas olulise osaluse omandamiseks või osaluse suurendamiseks või hasartmängukorraldajas kontrollitavaks ühinguks muutumiseks, konkurentsiseaduses koondumiseks. Seletuskiri Eelnõus on kasutatud terminit „sihtettevõtja“. Sellist terminit Arvestatud. ei ole siiani Eesti õiguses kasutatud. Kas on kindel, et see Seletuskirja (lk 11) on täiendatud järgnevalt: tuleb kasutusele võtta? Kui jah, siis tuleks seletuskirjas „Eelnõus on „sihtettevõtja“ terminiga tähistatud nimetada, et on selline uus termin, seletada, mis see on jne. konkreetne seaduse kohaldamisalas olev ettevõtja (eelnõu § 4), kelles omandatakse otsene või kaudne osalus või kelle üle saavutatakse otsene või kaudne kontroll. Termin on vajalik selguse huvides, see lihtsustab viitamist ja seadusest arusaamist.“ Eelnõu § 2 Eelnõu § 2 lg 1 p 3 – „sihtettevõtja osa“ asemel on eelnõus Mittearvestatud ja selgitatud. lg 1 p 3 kohasem kasutada väljendit „sihtettevõtja ettevõte või selle Väljend „ettevõtja osa“ on konkurentsiseaduses osa“. Ettevõtja on subjekt ehk isik, nii juriidiline kui ka kasutusel olnud juba aastast 2002, mistõttu on see füüsiline (ÄS § 1 jm). Ettevõte on objekt ehk majandusüksus, Eesti ettevõtjatele ja tehingute tegemist nõustavatele mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Ettevõtja on ettevõtte juristidele hästi tuttav. Ettevõtja osa pidaja, mitte ettevõte ise (näiteks SK joonealuses märkuses konkurentsiseaduses hõlmab nii ettevõtja vara kui ka 42 oleks korrektne öelda, et sihtasutus on haigla pidaja, mitte ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisevat osa, haigla ise). Kuna silmas on peetud nii ettevõtte kui terviku sealhulgas ettevõtet ehk sellega tähistatakse objekti kui ka mõne üksiku eseme võõrandamist, siis on selline mitte isikut. Eelnõuga on seda mõistet veidi sõnastus korrektsem. mugandatud nimetades seda „sihtettevõtja osaks“ 2 Asjaolu, et ka KonkS § 19 lg 3 sellist väljendit kasutab, ei ning sisu ka täpsustatud. Väljend „sihtettevõtja tähenda, et see on hea eeskuju, mida järgida. Ka KonkS ettevõte või selle osa“ ei anna sisu edastamiseks plaanitavad muudatused ei muuda vajadust eristada seadustes lisandväärtust, sest sihtettevõtja osa võib olla nii subjekti ja objekti. Õigused ja kohustused saavad olla ainult ettevõte kui ka väiksem osa sellest. subjektil. Konkurentsiseaduse muudatused (eelnõude infosüsteemis, toimiku number 21-1573) ei puuduta mõistet „ettevõtja osa“, nendega täpsustatakse „ettevõtja“ definitsiooni, et see igakülgselt ühtiks ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava ning Euroopa Liidu Kohtu poolt sisustatud definitsiooniga. Eelnõu § 3 Seletuskirjas on viidatud, et üldjuhul asutamise riik ja Arvestatud osaliselt. lg 1 p 2 registririik langevad kokku. Üldjuhul see tõesti nii on, kuid Eelnõu § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 on ettevõtja selline sõnastus ei anna vastust küsimusele, kas registreerimiskoha kriteerium välja võetud. välisinvestoriks on ka selline juriidiline isik, millel on Vastavalt REÕS § 14 lg-le 1 kohaldatakse täidetud ainult üks neist tingimustest, st näiteks ühing, mis on juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt asutatud EL liikmesriigis, kuid on seejärel piiriülese ta on asutatud, mistõttu toimub ka registreerimine mobiilsuse võimalusi kasutades „kolinud“ mõnda üldjuhul asutamisriigi õiguse kohaselt. Ka määruses kolmandasse riiki. See küsimus tuleb selgelt reguleerida ja 2019/452 lähtutakse välisinvestori määratlemisel mõistlik oleks lähtuda ainult registririigist. eelkõige asutamisriigist. Eelnõu § 3 Juhime tähelepanu, et on ka Euroopa Majanduspiirkond ja Selgitatud. lg 2 Šveits - Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab ELi Põhjendused kohaldamisala riikide valiku osas on liikmesriike ja kolme EMP Euroopa Vabakaubanduse toodus seletuskirjas (lk 19-20). Otsus, millistele Assotsiatsiooni (EFTA) riiki (Island, Liechtenstein ja Norra) investeeringutele, lähtudes investori päriolust, siseturul, mida reguleerivad samad põhieeskirjad. Nende kontrolli kohaldada on iga riigi pädevuses ning ka eeskirjade eesmärk on võimaldada kaupade, teenuste, kapitali liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud ja inimeste vaba liikumist Euroopa Majanduspiirkonnas erinevalt ning hõlmatav isikute ring on liikmesriigiti avatud ja konkurentsipõhises keskkonnas. Euroopa varieeruv. Oluline on silmas pidada, et Majanduspiirkonna leping jõustus 1. jaanuaril 1994. Palume välisinvesteeringute hindamise riigisisesed 3 selgitada, miks on Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits regulatsioonid ei tohiks põhjustada eelnõust välja jäänud. diskrimineerimist kolmandate riikide vahel (määruse 2019/452 art 3 lg 2). Määruses 2019/452 tähenduses käsitatakse välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks investeeringutele, mille puhul kontrolli vahetumine on kaudne. Seega on põhjendatud kohaldada eelnõus ette nähtud välisinvesteeringu loakohustust kõikide väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit välisinvestorite tehingute korral. Hoidmaks ära kunstlike skeemide kasutamist ja muul viisil loakohustusest kõrvale hoidmisi, on eelnõu § 3 lõike 1 punktis 3 täpsustatud, nagu on märgitud eespool, et välisinvestoriks on ka kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli all olev muu ettevõtja sõltumata tema asutamiskohast ning välisinvesteeringuks loetakse ka kaudse olulise osaluse omandamine ja kontrolli saavutamine. Seletuskiri Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 2 alusel on loamenetluse Selgitatud. kohaldamisalas äriühing, milles riik omab olulist osalust. Lõpuleviimine on selgitatud seletuskirjas (lk 46-47). Eelnõu § 2 lg 1 kohaselt on välisinvesteeringuks nii tehingud Osaühingu osa võõrandamise puhul saab ühingute osade ja aktsiatega kui ka varatehingud, samuti käsutustehingut teha pärast loa saamist, st praktikas erinevad muud tehingud, mis võimaldavad kontrollida tähendab see, et esmalt tehakse võlaõiguslik sihtettevõtja juhtorganite koosseisu või otsuseid (lepingud). kokkulepe (kohustustehing), oodatakse ära Seletuskirjas (lk 10) on märgitud, et „kõige sagedasemaks välisinvesteeringu luba ning seejärel tehakse olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate asjaõiguslik kokkulepe (käsututehing). Arvestades ostumüügilepingu tulemusel vähemalt 10-protsendilise äriseadustikus ettenähtud erandeid osa 4 osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis. Samas on võimalik võõrandamise tehingu vormile, on praktikas vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tavapärane, et selliseid tehinguid tehakse ka tulemusena. Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on kirjalikus vormis. Kui osaühingu osa võõrandamine võimalik välja tuua osanike või aktsionäride lepingu toimub notariaalselt tõestatud tehinguga, ei ole notar sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada isik, kes vastutab eelnõus ette nähtud vähemalt 10 protsenti osa- või aktsiakapitali, seda välisinvesteeringu lõpuleviimise keelu rikkumise väljendavate õiguste või häälte üle või saab muul viisil olulise eest. Kohustus taotleda välisinvesteeringu luba on mõju sihtettevõtja üle.“ seaduse kohaselt välisinvestoril ehk osaluse Seletuskirjas (lk 44) on kirjas, et „Välisinvesteeringu luba omandajal. Notar võib lisada lepingusse selgituse, annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud millega ta juhib tähelepanu, et vastav tehing võib välisinvesteeringuks olev tehing, mis välisinvestori jaoks seaduses ettenähtud tingimustel vajada tähendab võimalust realiseerida tehingust tulenevad õigused välisinvesteeringu luba. Sarnaseid selgitusi on ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu notarid lisanud tehingutesse näiteks lugeda tehtuks.“ Seletuskirjas (lk 46) on kirjas ka, et konkurentsiseadusest tuleneva koondumiste „Välisinvesteeringu lõpuleviimisega seonduvate keelatud kontrolli kohta. toimingute täpsem määratlemine ei ole eelnõus võimalik ega Eelnõu kohaselt võib välisinvestor, sihtettevõtja või põhjendatud, kuna see sõltub välisinvesteeringu välisinvesteeringu muu osaline enne üksikasjadest.“ välisinvesteeringu loa taotlemist pöörduda Eeltoodust tulenevalt tekib küsimus, mida tähendab tehingu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole lõpuleviimine näiteks osaühingu osa võõrandamise tehingu selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas korral. Osaühingu osa võõrandamisel on notariaalse välisinvesteering on loakohustusega (eelnõu § 6 lg tõestamise vorm (v.a. juhul, kui osanikud on põhikirjas kokku 3). Konkreetsete sihtettevõtjate nimekirja pidamine leppinud teisiti). Kuidas toimub eelnõuga seatud kohustust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ei silmas pidades osaühingu osa võõrandamine? Kas silmas on oleks otstarbekas, sest selline nimekiri ei oleks peetud seda, et käsutustehingut saab teha alles pärast avalikult kättesaadav, samuti ei omaks see nõusoleku saamist? Kas praktikas tähendab see, et esmalt õiguslikku tähendust. tehakse võlaõiguslik kokkulepe (kohustustehing), oodatakse ära välisinvesteeringu luba ning seejärel tehakse asjaõiguslik kokkulepe (käsututehing)? Seletuskirjast (lk 46): „Seetõttu on otstarbekas sätestada välisinvesteeringu lõpuleviimise keeld abstraktselt ning 5 tuvastada keelu võimalik rikkumine, kui sellekohane kahtlus on tekkinud, igakordse juhtumipõhise analüüsi teel.“ Siin tõusetub kaks küsimust, millele vastused palume esitada seletuskirjas: Kas keelu rikkumise võib panna toime ka notar, kui ta käitub osaühingu osa müügi või osanike kokkuleppe tõestamise korral tavapäraselt? Kui selgub, et notaril on kohustus hoiduda siiski mõningate toimingute tegemisest, kas siis peab notar iga eelnõus nimetatud tehingu puhul tuvastama, kas tegemist on eelnõu §-s 4 nimetatud äriühinguga? Märgime, et sellisel juhul võib tekkida praktiline küsimus, kuidas notar saab kindaks teha, et Eestis registreeritud äriühing tegeleb just seaduse §-s 4 esitatud nimekirjas loetletud tegevusega, nt on lennuvälja käitajaks. Vastavad selgitused on küll esitatud seletuskirjas, kuid nende valdkondadega tegelevad ettevõtjad võivad ajas muutuda ja seaduses sätestatud sihtettevõtjate kindlakstegemiseks edaspidi seletuskirjast ilmselt ei piisa. Seega oleks vaja oleks nimekirja sihtettevõtjatest, mille pidamise, uuendamise ja kättesaadavaks tegemisega tegeleks TTJA. Eelnõu § 5 Palume sisuliselt mõelda, kas luba on vaja või luba on Arvestatud. kohustuslik. Eelnõu § 5 pealkiri muudetud: „§ 5. Välisinvesteeringu loakohustus“. Seletuskiri Palume eelnõu § 6 lg 1 seletuskirjas selgitada, miks on just Arvestatud. nii, et enne võib sõlmida lepingu või teha tehingu mitte, et Seletuskirja (lk 48) täiendatud järgnevalt: enne neid tegevusi esitatakse taotlus. „Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb esitada pärast olulise osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu 6 lõpuleviimist. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks peavad selle tehingu kõik tingimused olema määratletud ning kokku lepitud. Allkirjastamata lepingu projekti puhul võib selle sisu veel poolte läbirääkimistel oluliselt muutuda, sealhulgas ka näiteks loamenetluse jooksul, mis omakorda võib mõjutada hindamist ning tekitada ebakindlust. Sellest tulenevalt ei ole praktikas otstarbekas viia läbi loamenetlust enne kui välisinvesteeringu lõplikud tingimused on poolte vahel kokku lepitud ja tagasivõtmatult fikseeritud. Nagu oli märgitud (eelnõu § 5 lg 2 selgitus) ei tohi välisinvesteeringut enne loa saamist lõpule viia, mis tähendab, et tuleb oodata eelkõige just nende tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste täitmisega, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes.“ Eelnõu § 7 Eelnõu § 7 sätestab taotluses esitatavad andmed. Arvestatud. Eelnõu § 7 lg 1: „Taotluses esitatakse välisinvesteeringu Eelnõu § 7 lg 1 teksti lisatud „ tegelik kasusaaja“. kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa, Praktikas ei pruugi alati tegelik kasusaaja omada nende omandistruktuuri, majandustegevuse, osalust ühingus (näiteks RahaPTS § 9 lg 4 alusel välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja tegemise võidakse tegelikuks kasusaajaks lugeda sellist ajakava andmed.“ füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.). Eelnõu § 7 lg 4: „Taotluse andmekoosseisu, sellele lisatavate Välisinvesteeringu hindamise korral on tegelik dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra kehtestab kasusaaja oluline välisinvestori puhul. valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Viidatud määruse § 3 lg 1 p 11: „11) sihtettevõtja omandistruktuur, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse, 7 osanike või aktsionäride kohta enne ja pärast välisinvesteeringut.“ Viidatud määruse § 4 lg 1 p 9: „9) tegelik kasusaaja“. Kuivõrd riigi julgeolekule saavad eelduslikult kujutada ohtu juriidilist isikut kontrollivad ja selle otsuseid mõjutavad konkreetsed füüsilised isikud, on oluline tuua taotluses välja kõik olulised füüsiliste isikute nimed. Palume hinnata, kas mõiste „omandistruktuur“ on piisavalt selge selleks, et rakendusaktis ei ole volitusnormi piire ületatud, kui määruse tasemel kehtestatakse nõue esitada andmed tegeliku kasusaaja kohta või teave aktsionäride kohta, ja vajadusel eelnõu muuta, et taotlusest nähtuksid ka asjassepuutuvate füüsiliste isikute nimed. Eelnõu § 8 Eelnõu § 8 sätestab TTJA õiguse küsida lisateavet. Kõnealuse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. normi kohta on seletuskirjas selgitus: „Seega ei ole komisjon Eelnõu § 8 puudutab Tarbijakaitse ja Tehnilise hinnangu andmisel seotud taotluses esitatud andmete ja Järelevalve Ameti pädevust. Seletuskiri (lk 52) on dokumentidega, vaid komisjonil on võimalik vajaduse korral vastavalt parandatud. Eelnõu § 15 on nimetatud nõuda taotlejalt §-s 7 nimetatud andmete täpsustamiseks ja välisinvesteeringukomisjoni pädevust. kontrollimiseks lisaandmeid. Kuna välisinvesteeringu § 8 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve usaldusväärsuse hindamine eeldab välisinvestori tausta ja Ametile õiguse küsida teavet ja dokumente tegevuse, välisinvesteeringu sisu ja selle mõju igakülgset välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks analüüsimist, siis võib eeldada, et paljudel juhtudel ei piisa ning tegurid, mida kaalutakse, on nimetatud §-s 10. selleks üksnes taotluse ja sellele lisatud andmete Seega on kõnealune eesmärk eelnõuga piiritletud läbivaatamisest, vaid komisjonil tekib menetluse käigus ning peab olema seotud kaalutavate teguritega. täiendavaid küsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on Teabe küsimise õiguse andmine üksnes taotluses komisjonil võimalik menetluse kestel paluda taotlejal esitada esitatud andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks andmeid ja dokumente juurde, sealhulgas ka konkreetselt oleks liialt kitsendav. taotluses esitatud faktiliste asjaolude ja väidete Seletuskiri (lk 52) on § 8 lg 2 osas muudetud ja viide kontrollimiseks.“. korrakaitse seadusele on välja võetud 8 Seega jääb esmalt ebaselgeks, kelle pädevust siin silmas on peetud (komisjon või ikkagi TTJA). Teiseks oleme seiskohal, et korrektsem lahendus oleks, kui § 8 lg 1 annaks õiguse küsida täiendavat teavet, kui see on vajalik §-s 7 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks, aga mitte üldiselt usaldusväärsuse hindamiseks (liiga avar). Kõnealune § 8 lg 1 dubleerib ka § 15 tulenevat mistahes teabe küsimist. Palume eelnõu täpsustada. Eelnõu § 8 lg 2 kohta on seletuskirjas (lk 51) märgitud: „§ 8 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sihtettevõtjalt, välisinvesteeringu muult osaliselt, samuti riigi- või kohaliku omavalistuse asutustelt ning muudelt isikutelt välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Antud säte on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks asjakohast teavet ja dokumente küsida lisaks taotlejale ka kõigilt muudelt isikutelt ja asutustelt, kelle puhul võib eeldada, et neil võib antud välisinvesteeringu hindamiseks vajalikku teavet olla. Kõnealune säte täiendab HMS § 38 lõiget 1, andes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selge aluse piiritletud eesmärgil küsida välisinvesteeringu loamenetluses teavet ja dokumente kõigilt isikutelt ja asutustelt, kellel võiks asjakohast teavet olla. Samuti on teabe küsimine tagatud õigusega teabe esitamata jätmise korral teha ettekirjutus (KorS § 28 lg 1 alusel) ning selle mittetäitmisel määrata sunniraha (eelnõu § 24).“ Palume seletuskirja korrigeerida, sest kavandatav § 8 lg 2 saabki olema haldusakti andmise õiguslik alus, mille alusel nõutakse isikult (s.t kohustatakse esitama) dokumente ja teavet. KorS § 28 lg 1 ei ole siin asjakohane – KorS § 28 lg 1 alusel saab anda haldusakte, mis panevad isikule kohustuse 9 tõrjuda oht või lõpetada korrarikkumine. Mingit avaliku korra rikkumist kõnesoleval juhul olla ei saa. Kuna eelnõu § 8 lg 2 alusel antav haldusakt on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse midagi teha, on tegemist ettekirjutusega asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1 tähenduses. Dokumentide ja teabe esitamise nõuet sisaldavasse haldusakti saab märkida kohe sunniraha hoiatuse. Juhime tähelepanu ka sellele, et haldusakt on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses sõltumata sellest, millist nime haldusakt kannab. Seega saab ATSS tähenduses ettekirjutus olla ka haldusorgani käsk esitada talle mingeid dokumente, teavet vms. Lisaks, haldusakti andmise õiguslikus aluses ei pea sisalduma sõna „ettekirjutus“, „haldusakt“ vms, selleks, et selle alusel saaks anda haldusakti HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt määratletakse selle materiaalsete tunnuste alusel. Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 järgi hinnatakse muu hulgas: 4) kas Arvestatud. välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi Eelnõu § 10 lg 2 punktide 5 ja 6 sõnastust on valitsus, sealhulgas riigiasutus või relvajõud; 5) kas täiendatud järgmiselt: välisinvestor on seotud või olnud seotud Eesti või Euroopa „5) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava seotud või olnud seotud Eesti või muu Euroopa tegevusega; 6) kas välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema ebaseadusliku ohustava tegevusega; tegevusega; 7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on 6) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku tegevusega Soovitame hinnata, kas olukorras, kus tegelikku kasusaajat või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega kontrollib kolmanda riigi valitsus või kui tegelik kasusaaja on tegelema;“. olnud seotud julgeolekut ohustava tegevusega, ei olegi julgeolekuoht, mida seaduses ära nimetada (kuigi § 10 loetelu ei ole ammendav)? Hetkel lubab loetelu arvata, et tegeliku 10 kasusaaja puhul on küsimus ainult selles, kas ta on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku eelnõu § 7 lõikes 1 omandistruktuuri juures seaduse tasemel nimetada ära, et omandistruktuur hõlmab ka tegeliku kasusaaja nimetamist või et seda kontrollitakse (vt märkus nr 3). Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt välisinvesteeringu Arvestatud. komisjon kas kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise Välisinvesteeringukomisjon annab hinnangu ka või ei kooskõlasta luba. Samas räägitakse lõikes 3 loa välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusele ning andmisest kõrvaltingimusega, kuid siin ei ole komisjoni rolli sisuliselt kooskõlastab välisinvesteeringu loa koos üldse märgitud. Samas aga eelnõu § 15 lõike 1 punkt 2 ütleb, kõrvaltingimusega, juhul, kui on loas vajalik seada et komisjon teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa meetmeid julgeoleku või avaliku korra ohustamise kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja annab kõrvaltingimuse vältimiseks. kohta hinnangu. Miks ei ole seda komisjoni ülesannet välja Eelnõu § 11 lg 3 sõnastust muudetud järgmiselt: 3) toodud ka eelnõu §-s 11? Leiame, et §-d 11 ja 15 tuleb selles Välisinvesteeringu luba võib sisaldada osas omavahel siduda. Vastasel korral tekib küsimus, miks kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või loa andmise kooskõlastamine või mittekooskõlastamine on sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu nii §-s 11 kui ka 15 dubleeritud, kuid kõrvaltingimuse osa on liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vaid §-s 15. Palume eelnõu täiendada. vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid. Eelnõu § 11 Palume sõnastust täpsustada, et selgelt nähtuks, kas Arvestatud. lg 4 räägitakse lg-s 3 nimetatud kõrvaltingimusest või muudest Eelnõu § 11 lg 4 sõnastust on täpsustatud järgmiselt: kõrvaltingimustest. „(4) Kui välisinvestoriga on vaja pidada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete üle läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada käesoleva seaduse § 9 11 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra.“ Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lg 6 näeb ette, et „loa andmisest keeldumisel Arvestatud ja selgitatud. lg 6 haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses Eelnõu § 11 lg 6 sõnastust on muudetud järgmiselt: kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, „Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 kohaselt antud ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.“ sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib (seletuskirja lk 62). ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi Sätte selgituses on viidatud vajadusele kaitsta RSVS (ja julgeolekut või avaliku korra kaitset ja milles sellele RSVKK) alusel salastatud teavet ja töödelda seda RSVS kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.“ nõuete kohaselt, sh arvestades teadmisvajaduse põhimõtet Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning kohustust võimaldada salastatud teabele juurdepääsu täiendamine ei ole antud ajal vajalik. Kui vaid selleks õigust omavatele isikutele. Sätet lugedes torkab välisinvesteeringukomisjon kasutab oma töös silma selle lai sõnastus (sõna „või“). Sättest nähtub, justkui riigisaladusena kaitstud teavet, siis pannakse selle soovitaks haldusaktiga, millega keeldutakse loa andmisest, põhjal koostatavale dokumendile märge tulenevalt seonduvale teabele juurdepääsu piirata enamas kui seaduses teabe esitanud asutuse salastatuse alusest. ettenähtud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave (AK) ja salastatud teave (riigisaladus ja salastatud välisteave). Palume eelnõu täpsustada ja selgitust vajadusel täiendada. Teine küsimus seondub sätte selgituses (lk 63) viidatud dokumendi „omaniku“ põhise lähenemisega. Kas VUHS-s on lähtutud eeldusest, et komisjon organina ise salastatud teavet ei loo (erinevate komisjoni liikmete teabe pinnalt uut teavet)? Palun võrdle strateegilise kauba komisjoni kogutud ja koostatud teavet reguleeriva normiga (RSVS § 6 punkt 2). Palume salastatud teabega seonduvat selgitust täiendada. 12 Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 reguleerib välisinvesteeringu loa kehtetuks Selgitatud. tunnistamist ja normis puudub selge tähtaeg, mille jooksul on Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on võimalik välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine. eelnõu § 12 lg-s 1 ettenähtud kehtetuks tunnistamise Märkuste tabelis esitatud selgitus, et tähtaja reguleerimine ei alused tekstist korduste vältimiseks välja võetud, ole vajalik, sest tegemist on välisinvestori tegevusest tingitud kuna samasisuline regulatsioon on olemas rikkumisega, ei ole piisav. Kui eelnõus endas selgelt haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos. sätestatud tähtaeg puudub, siis hakatakse seda tuletama muudest seadustest (HMS ja TsÜS). Isegi kui loa kehtetuks tunnistamisele ajalised piirangud puuduvad, siis tuleb arvestada, et endise olukorra taastamiseks on vaja esitada tsiviilõiguslikke nõudeid, mis alluvad aegumisele. Samuti ei pruugi endise olukorra taastamine aastate möödumisel olla võimalik muudel põhjustel, seda on tunnistatud ka seletuskirjas (lk 64). Jääb ebaselgeks, kas ja kui palju võib praegu eelnõus olev välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise regulatsioon mõjutada sihtettevõtjatesse tehtavad välisinvesteeringuid. Lähtudes eelnevast palume välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise regulatsiooni täpsustada. Eelnõu § 14 Eelnõu § 14 sätestab komisjoni koosseisu. Palume analüüsida Arvestatud. VUHS ja selle alusel kehtestavate rakendusaktidega Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvate asutuste (sh julgeolekuasutustele lisanduvate ülesannete valguses julgeolekuasutuste) loetelu sätestatakse eelnõus julgeolekuasutuste seaduse (JAS) täiendamise vajadust. selleks, et eelnõust tulenevad välisinvesteeringu Nimelt puudub hetkel VUHS rakendussätetes JAS muudatus, hindamisega seotud ülesanded oleks ette nähtud millest järeldub, et eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, seaduse tasandil. et piisav õiguslik alus VUHS raames andmete kogumiseks ja Eelnõu § 14 lg 1 sõnastatakse järgnevalt: töötlemiseks JAS sätestatud korras on julgeolekuasutuste „(1) Välisinvesteeringukomisjon tegutseb jaoks kehtiva õiguse järgi juba olemas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures Juhime tähelepanu JAS põhimõttele, et julgeolekuasutus ning sellesse kuuluvad Justiitsministeeriumi, kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on Kaitseministeeriumi, Majandus- ja 13 vajalik tema ülesannete täitmiseks (JAS § 3 lg 1). JAS §-des Kommunikatsiooniministeeriumi, 6 ja 7 on loetletud täpsemalt KAPO ja Välisluureameti Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, [1] 1 (VLA) ülesanded. JAS § 21 näeb ette, et julgeolekuasutus Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo, sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Välislepingust, EL õigusaktist või muust õigusaktist Välisluureameti ning Riigikantselei esindajad.“ tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või Eelnõu § 14 lõikes 2 on volitusnorm Vabariigi rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Valitsusele komisjoni töökorra kehtestamiseks, sest VUHS-ga loodava regulatsiooni järgselt on tulenevalt lõikes 1 tehtus muudatusest ei ole enam välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamist läbiviivad moodustamiseks volitust vaja. valitsusasutused määratud Vabariigi Valitsuse poolt. Seega ei ole VUHS-ga ülesannet konkreetselt julgeolekuasutustele antud ja seda teeb määrusandja. Võimalikuks lahenduseks oleks VUHS §-s 14 nimetada julgeolekuasutused juba seaduse tasandil ära. Võrdluseks näiteks strateegilise kauba seaduse §-s 70 sisalduv komisjoni koosseisu regulatsioon. Eelnõu § 15 Eelnõu § 15 järgi on komisjonil õigus küsida teavet. Sama Arvestatud ja selgitatud. paragrahvi lõike 2 kohaselt on komisjonil ülesannete Märkus lahendatud ametnike vaheliste täitmisel õigus: 1) saada välisinvestorilt, muudelt isikutelt või läbirääkimiste teel. asutustelt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu Välisinvesteeringu hindamisega seotud eelnõust usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta; 2) tulenevate ülesannete seadusega selgemaks teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa määratlemiseks on välisinvesteeringukomisjoni Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas kuuluvate asutuste loetelu toodud eelnõu § 14 lõikes saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa 1. Komisjonilt, järelevalveasutustelt teavet. Palume selgitada, kuidas haakub VUHS § 15 lõige 2 §-ga 8 (TTJA-le antud [1] VLA puhul on võimalik lähtuda § 7 lg 1 p 1 nimetatust, st riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine. 14 teabe küsimise õigusega) arvestades seletuskirjas esitatud Teavet võib küsida nii Tarbijakaitse ja Tehnilise selgitust, mille kohaselt komisjon küsib andmeid? Kas Järelevalve Amet §-i 8 (seletuskiri lk 52 parandatud) komisjon kollegiaalorganina kogub ise täiendavalt andmeid kui ka välisinvesteeringukomisjon §-i 15 alusel. (küsib andmeid välisinvestorilt, sihtettevõtjalt, muudelt Eelnõu § 15 lg 3 sõnastus on muudetud järgnevalt: „ asutustelt ning teeb päringuid andmekogudest jne)? Kui (3) Komisjoni liige esitab komisjonile loogika on selles, et komisjoni liikmed on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks julgeolekuasutused, Rahapesu Andmebüroo jne ning igaüks vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes vaatab oma ülesannete raames kogutud andmed üle, siis oma pädevuse piires. Komisjoni liikmel on annaks ehk selgemalt ära piiritleda, millistes asutustes või käesoleva seaduse alusel pandud ülesande andmekogudes on veel teavet, mis neil olemas ei ole. täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid.“ Problemaatiline on VUHS § 15 lg 4: „Komisjoni liikmel on Eelnõu § 15 lg 4 on tekstist välja võetud. õigus teha andmekogudest päringuid, et saada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.“. Lõige 3 näeb ette, et: „Komisjoni liige esitab komisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalikku teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires.“ Paragrahvi 14 lõike 2 alusel kehtestatava määruse kavandist nähtub, et komisjoni liikmeks määravad oma esindaja Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigikantselei. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste asutuste esindajaid ja eksperte. Oleme seisukohal, et § 15 lõike 3 „oma pädevuse piires“ lõikes 4 „andmekogudest päringute tegemine“ on küsitav. Näiteks Justiitsministeerium võiks siis avada e-toimiku, kohtute infosüsteemi ja vaadata andmeid kooskõlastuse andmiseks? Leiame, et ministeeriumide esindajad on pigem poolpoliitilises rollis selles komisjonis ja tegeliku ohuhinnangu peaks oma olemasolevate andmete pinnalt 15 esitama KAPO, RAB, VLA, PPA. Seega võiks kaaluda lahendust, et need konkreetsed asutused esitavad ja analüüsivad neil olemasolevate andmete alusel investorist (ja tegelikust kasusaajast) lähtuvat julgeolekuohtu ning komisjon kujundab selle pinnalt hinnangu. Kokkuvõtteks leiame, et VUHS eelnõus vajab selgemat lahendust, milline asutus, milliseid andmeid ja millistest andmekogudest peab töötlema või võib VUHS ülesannete raames töödelda. Oleme seisukohal, et seadusandja ei peaks andma õigusi igaks juhuks, vaid siiski nendele asutustele, kel on vaja ning selles ulatuses, milles on vaja. Oluline on välistada nii dubleerivat tegevust, kui ka sellist olukorda, kus keegi ei kontrolli eeldades, et seda teeb teine asutus. Seega peab valitsusasutuste rollide jaotus olema VUHS-s üheselt selge. Palume eelnõu täpsustada. Eelnõu § 18 Eelnõu § 18 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon või Euroopa Arvestatud. Liidu liikmesriik esitavad taotluse teabe saamiseks Seletuskirja on täiendatud selgitustega (lk 70-71) välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu käesolevas järgnevalt: „Määruses 2019/452 sätestatud seaduses sätestatud loamenetlus, küsib Tarbijakaitse ja koostöömehhanism laieneb artikli 7 alusel ka nende Tehnilise Järelevalve Amet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringute osas, mida liikmesriigid välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks riigisiseste õigusaktide alusel ei kontrolli. Seega ka vajalikku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) juhul, kui välisinvesteering ei ole eelnõust tulenevalt 2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud teavet ning edastab selle loakohustusega, kohaldatakse sellele vajadusel viivitamata Euroopa Komisjonile ja teabe taotluse esitanud teabe küsimise ning hinnangu andmise juhiseid Euroopa Liidu liikmesriigile. Palume seletuskirjas sarnaselt eelnimetatud määruse 2019/452 artiklile 6. täiendavalt selgitada, kuidas sellises olukorras teabe Samuti võib teine liikmesriik ja Euroopa Komisjon küsimine toimuks. Mille alusel määratletakse välisinvestor, küsida välisinvesteeringu sihtriigist teavet, mis on sihtettevõtja ja muu osaline ning seatakse neile teabe andmise neil vajalik seisukoha kujundamiseks. Andmed kohustus, kui VUHS regulatsioon ei kohaldu? Mida siin välisinvesteeringu ja sellega seotud isikute kohta 16 sättes on silmas peetud? Hetkel on seletuskiri selles küsitakse vastavalt teise liikmesriigi või Euroopa küsimuses ebapiisav. Komisjoni teabe taotlusele.“ Eelnõu § 19 Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt esitab komisjoni liige kümne Arvestatud. lg 2 kalendripäeva jooksul teabe saamisest arvates hinnangu Eelnõu § 19 sõnastus muudetud komisjonile, kas välisinvesteeringu kohta on alust esitada (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud märkused. Hinnangus tuleb märkida, kas Eesti saab teate teises Euroopa Liidu liikmesriigis julgeolekule või avalikule korrale ohu olemasolu või selle alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta, ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste annab ta teabe käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud esitamiseks on vaja taotleda lisateavet välisinvesteeringu infosüsteemi kaudu viivitamata edasi komisjonile. kohta. Põhjendatud märkused Euroopa Parlamendi ja (2) Komisjon esitab hiljemalt kümnendal nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel kalendripäeval teabe saamisest arvates Tarbijakaitse ja korras koostab komisjon. Kui selle hinnangu peab esitama ja Tehnilise Järelevalve Ametile hinnangu, kas iga komisjoni liige, siis tuleb see ka seaduse sõnastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgelt välja öelda. Seletuskirjas tuleks välja tuua, mis välisinvesteeringu kohta on alust esitada komisjoni liikmete eraldi koostatud arvamustega edasi põhjendatud märkusi. Hinnangus tuleb märkida, kas tehakse, kas need hävitatakse? Eesti julgeolekule või avalikule korrale oleva ohu või selle ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste esitamiseks on vaja taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta. Põhjendatud märkused koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel ja korras komisjon.“ Seletuskiri (lk 71) täpsustab, et komisjon kujundab oma seisukoha teises liikmesriigis toimuva välisinvesteeringu kohta liikmete arvamuse alusel. Eelnõu § 21 Eelnõu § 21 järgi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Arvestatud. Amet „käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve Seletuskirja (lk 72) on täiendatud järgmiselt: teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 17 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid „Eelnimetatud erimeetmeid võib kohaldada üksnes korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Esiteks riikliku järelevalve menetluses, kui Tarbijakaitse ja palume eelnõus täpsustada, et nimetatud erimeetmed saavad Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus on suunatud tulla kohaldamisele üksnes juhul, kui kõne all on kahtlus, et võimaliku korrarikkumise väljaselgitamisele ja tehtud on seaduse järgi keelatud välisinvesteering, kõrvaldamisele, näiteks kahtluse korral, et s.t loakohustuslik välisinvesteering on tehtud ilma seaduse loakohustusega välisinvesteering on tehtud ilma alusel antava loata. Nimetatud erimeetmed ei ole seaduse alusel antava loata. Kuivõrd kohaldatavad loamenetluses endas, kuna KorS korrakaitseseadust ei rakendata loa andmise loamenetlusele ei kohaldu, vt KorS § 1 lg 8 p 1. Samuti menetluses (KorS § 1 lg 8 p 1), siis palume eelnõus sõnaselgelt reguleerida, et TTJA-le ei anta välisinvesteeringu loamenetluses kõnealused vallasasja läbivaatamise, valdusesse sisenemise ja valduse erimeetmed kohaldatavad ei ole.“ läbivaatuse volitusi pelgalt ohu ennetuseks. Selleks tuleb Eelnõu § 21 on täiendatud teise lausega: lisada riikliku järelevalve teostamise erisusi reguleeriv säte, „Korrakaitseseaduse §-des 49–51 sätestatud riikliku mis ütleb, et KorS § 49–51 meetmeid ei saa rakendada ohu järelevalve erimeetmeid ei või kohaldada ennetuse eesmärgil. TTJA-le ohuennetuslike volituste korrakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud andmine vallasasjade läbivaatamisel, valdusesse sisenemisel korrarikkumise ohu ennetamiseks.“ ning valduse läbivaatusel oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Märgime, et viide KorS §-dele 49–51 ei oleks seega kooskõlas PS §-ga 11. Eelnõu § 23 Eelnõu § 23 (Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja Arvestatud. lg 1 loa tingimuste rikkumise korral) lõike 1 kohaselt tuleb Eelnõu § 23 lg 1 ja 2 tekst ühtlustatud. vajadusel teha muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Lõikes 2 räägitakse aga ainsuses ehk muu toimingu tegemisest välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Kas ongi nii, et lõike 1 puhul on olemas mitmeid muid toiminguid, lõike 2 osas on olemas vaid üks muu toiming? Palume seda selgitada ja vajadusel eelnõu parandada. 18 Eelnõu § 23 Eelnõu § 23 lg-s 2 palume viide üle kontrollida ja esitada õige Arvestatud. lg 2 viide. Viide parandatud. Eelnõu § 26 Eelnõu §-ga 26 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku Arvestatud. (KrMS) ning nähakse ette, et jälitustoiminguga saadud Komisjoni kuuluvad asutused on loetletud eelnõus andmeid oleks lubatav kasutada ka välisinvesteeringu (§ 14 lg 1). usaldusväärsuse hindamiseks. Seletuskirjas (lk 73) tuuakse Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõike 3 välja mh järgmist: sõnastus muudetud vastavalt ettepanekule. „Kogutud jälitusteabele pääseb ligi ainult seda kogunud Seletuskiri (lk 76) täiendatud järgmiselt: asutus, kes otsustab selle kasutamise üle ning kujundab „ Jälitusasutus peab käimasoleva sellele tuginedes oma ohuhinnangu. Käimasoleva kriminaalmenetluse raames kogutud andmete jälitusmenetluse osas tehakse otsus koostöös prokuratuuriga avaldamiseks saama eelnevalt prokuratuuri loa. kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning Nimetatud kohustus tuleneb ühtlasi ka KrMS § 214 välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste lõikest 1, mille kohaselt kriminaalmenetluse KrMS §12612 eranditega. Teistele kohtueelse menetluse andmete avaldamine on välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tutvustatakse lubatud üksnes prokuratuuri loal ja lubatud ulatuses, keeldumise aluseks olevat teavet proportsionaalselt sellises samuti arvestades muid KrMS § 214 lõikes 2 mahus, mis on vajalik kõrvaltingimuse seadmiseks või sätestatud tingimusi. välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks. Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise põhjendamisel Asjaolu, et isiku suhtes on jälitustegevust teostatud peab olema võimalik kasutada andmeid, millele tuginedes on ja/või et tema kohta on jälitusega teavet kogutud, vastav hinnang tekkinud. Teistel välisinvesteeringukomisjoni võib aga olla riigisaladus, mille avaldamine liikmetel peab olema vastav riigisaladuse juurdepääsu luba.“. väljaspool selleks ettenähtud korda kahjustab Seda, kes viidatud välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad, ei vähemalt eelduslikult kriminaalmenetluse huve. ole kahjuks võimalik tuvastada praegu ka eelnõu Juhul, kui jälitusteavet kasutatakse seletuskirjast. Nimelt öeldakse seletuskirjas (lk 65) muu välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata hulgas järgmist: „Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt tegutseb jätmiseks ja sellele vastavalt ka välisinvesteeringu välisinvesteeringukomisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise loa andmisest keeldumise põhjendamiseks, siis Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad võimaliku kriminaalmenetluse huvide kahjustamise ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste esindajad. ohu ennetamiseks peab keeldumise põhjendamise Komisjoni alalised liikmed osalevad kõikide eelnõuga olema sõnastatud selliselt, et keeldumise faktist ega 19 määratletud kohaldamisalaga hõlmatud välisinvesteeringute selle põhjendustest ei oleks võimalik ka tuletada, et hindamisel ja välisinvesteeringu loa andmise keeldumine leidis aset jälituse tulemusena kogutud kooskõlastamisel.“. Sellest sõnastusest võib aru saada, et andmete alusel.“ komisjoni kuuluvad kõigi ministeeriumite ja kõigi valitsusasutuste esindajad. Kuna välisinvesteeringu hindamise komisjon hakkab tegelema jälitustoimingu käigus saadud andmete hindamisega, siis oleme seisukohal, et eelnõu § 14 osas ei piisa selle sätestamisest, et komisjoni kuuluvad valitsusasutuste esindajad. Paragrahvis 14 tuleb loetleda kõik valitsusasutused nimeliselt, kes sinna kuuluvad. Sel juhul on seadusandjal ehk Riigikogul võimalik selgelt hinnata, kas selline KrMS muudatus on ikkagi põhjendatud ja jälitustoiminguga saadud andmete saamise õiguse andmine neile asutustele vajalik. Palume eelnõu täiendada. Lisaks. Eelnõu §-ga 26 täiendatakse KrMS § 12612 (jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine) lõiget 3 pärast sõna „julgeolekukontrollis“, sõnadega „,välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses“. Seletuskirjas (lk 73) tuuakse muudatust selgitades välja, et käimasoleva jälitusmenetluse osas tehakse otsus koostöös prokuratuuriga kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste KrMS §12612 eranditega. Oleme seisukohal, et seletuskirjas tuleb selgelt välja öelda, et jälitusasutus peab käimasoleva kriminaalmenetluse raames kogutud andmete avaldamiseks saama eelnevalt prokuratuuri loa. Nimetatud kohustus tuleneb ühtlasi ka KrMS §-st 214, mille kohaselt kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud üksnes prokuratuuri loal ja lubatud 20 ulatuses, samuti arvestades muid KrMS § 214 lõikes 2 sätestatud tingimusi. Peamine ohukoht kriminaalmenetlusele ja jälitustegevusele üldiselt, on see, et juhul, kui investeeringust keeldumiseks muid seadusest tulenevaid aluseid ei ole ja/või kui loa andmisest keeldudes ühtegi n-ö objektiivset alust välja ei tooda, on kergelt tuletatav, et riik toetub keeldumisel teatud jälitustegevusega saadud teabele. Sellest on omakorda üheselt tuletatav, et konkreetse isiku suhtes teostatakse või on juba teostatud jälitustegevust. Asjaolu, et isiku suhtes on jälitustegevust teostatud ja/või et tema kohta on jälitusega teavet kogutud, võib aga olla riigisaladus, mille avaldamine väljaspool selleks ettenähtud korda kahjustab eelduslikult vähemalt kriminaalmenetluse huve. Selle ohu ennetamiseks peavad seaduses sätestatud keeldumise alused ja keeldumise põhjendamise kord olema sõnastatud selliselt, et keeldumise faktist ega keeldumise põhjendustest ei oleks võimalik ka tuletada, et keeldumine leidis aset jälituse tulemusena kogutud andmete alusel. KrMS § 12612 lõige 3 on muutunud pidevate täiendamiste tõttu väga raskesti jälgitavaks. Sellest tulenevalt teeme veel ka ettepaneku sõnastada lõige 3 tervikuna uuesti, esitades loetelu punktidena: „(3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada: 1) teises jälitustoimingus; 2) teises kriminaalmenetluses; 3) julgeolekukontrollis; 4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses; 5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks; 21 6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“. Seletuskiri Kas eelnõu § 28 alusel väljastatakse andmed otse Selgitatud. välisinvesteeringukomisjonile või läbi TTJA? Eelnõu § 9 Teavet võib küsida nii Tarbijakaitse ja Tehnilise lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Järelevalve Amet kui ka Amet saadud taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjon, mistõttu tuleb teave välisinvesteeringukomisjonile kooskõlastamiseks. Ehk siis anda seda palunud haldusorganile. peaks ka teabe edastamine käima läbi TTJA. Seletuskiri Seletuskirjas (lk 88–89) tuuakse mh välja, et „Personalikulu Arvestatud. võib kaasneda ka muudele välisinvesteeringukomisjoni Seletuskirja (lk 91) on täiendatud järgnevalt: alaliselt kuuluvatele valitsusasutustelele seoses 2 esindaja „Ka Justiitsministeerium on välja toonud, et osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega. komisjoni töös osalemine võib tingida Kaitseministeerium on märkinud, et komisjoni töös olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või osalemine on uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale, mis täiendava ressursi vajaduse.“ võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse.“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti personalikulude ja muude eelnõuga kaasnevate kulude katmisega ei ole kehtivas riigi eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Kuna komisjoni töös osalemine on ka Justiitsministeeriumi jaoks uus ülesanne, siis võib see sarnaselt 22 Kaitseministeeriumile ka Justiitsministeeriumile kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse. Eelnõu ja Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu Keelelised ja normitehnilised märkused, mis esitati seletuskiri ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja eraldi eelnõu ja seletuskirja tekstifailis, on keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. arvestatud. Kaitse- Seletuskiri Seletuskirjas on esile toodud seaduse jõustumisega kaasnev Arvestatud. ministeerium eelarvevajadus seoses kahe uue ametikoha mehitamisega Seletuskirja kohaselt võib personalikulu kaasneda, Kaitsepolitseiametis. Komisjoni töös osalemine on uus lisaks eraldi nimetatud Kaitsepolitseiametile ning ülesanne ka Kaitseministeeriumi valitsemisalale, mis võib Politsei- ja Piirivalveametile, ka muudele kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või välisinvesteeringukomisjoni alaliselt kuuluvatele täiendava ressursi vajaduse. valitsusasutustele seoses 2 esindaja osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega. Seletuskirja täiendatud järgmiselt: „Kaitseministeerium on märkinud, et komisjoni töös osalemine on uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale, mis võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse.“. Seletuskirja Palume selgitada, milline saab olema Kaitseministeeriumi Selgitatud. lisa 2 esindaja roll loodavas komisjonis. Eelnõu seletuskirjale on Kooskõlastuskirja järgselt on Kaitseministeerium lisatud rakendusakti kavand, mille järgi määrab ka kaalunud oma osalust ja teada andnud, et soovib Kaitseministeerium oma esindajad (põhiliikme ja alaliselt oma esindajate kaudu osaleda asendusliikme) välisinvesteeringukomisjoni (edaspidi välisinvesteeringukomisjoni töös. komisjon), kelle ülesanne on hinnata välisinvesteeringu loa Ministeeriumi esindajatelt oodatakse asjaomase taotlusi, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest. ministeeriumi pädevuses olevate valdkondade Samuti peab esindaja osalema komisjoni koosolekul, kui ekspertiisi toomist komisjoni, et tagada vähemalt üks komisjoni liige on leidnud, et kavandatud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel 23 investeering võib ohustada riigi julgeolekut või avalikku eelkõige riigikaitseliste ja riigi julgeolekut korda. Selgusetuks jääb, millist teavet oodatakse puudutavate aspektide arvesse võtmine. Kaitseministeeriumilt. Seletuskirja Komisjoni töös osalev Välisluureameti esindaja saab lähtuda Arvestatud osaliselt ja selgitatud. lisa 2 üksnes teabest, mida kogutakse ja töödeldakse Eelnõuga ei ole Välisluureametile ette nähtud otsest julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ning Vabariigi kohustust kontrollida taotluses esitatud andmete Valitsuse kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi ehtsust ja õigsust. Iga välisinvesteeringukomisjoni kavas täpsustatud ülesannete täitmise käigus. Samuti tuleb liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse arvestada, et komisjonile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise kohta vastavalt oma pädevusele ning võimalusel Järelevalve Ametile on võimalik avaldada olemasolevat kontrollib andmeid vastavalt temale kättesaadavale teavet juhul, kui see ei kahjusta Välisluureameti ülesannete teabele. täitmist. Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni Eelnõu väljatöötamisse kaasatud asutuste avaldatud teavet saab Välisluureamet edastada üksnes juhul, (sealhulgas Justiitsministeeriumi, kui teabe avaldaja on sellega nõus. Välisluureameti ülesande Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, ulatuse piiritlemisel on väga oluline silmas pidada, et Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, seaduseelnõu ega rakendusakti kavand ei paneks Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Välisluureametile otsest kohustust kontrollida taotluses Välisluureameti ja Riigikantselei) esindajatega on esitatud andmete ehtsust ja õigsust, sh selgitada välja tegelik välisinvesteeringukomisjoni töökorda arutatud ning kasusaaja. Samuti ei saa anda Välisluureametile lisaülesannet toetust on leidnud lahendus, mille kohaselt koguda ja sünteesida taotluse kohta teavet juurde, kuna välisinvesteeringule loa andmise kooskõlastamiseks olemasolevaid ülesandeid arvestades ei ole see võimalik. on vajalik kõikide komisjoni liikmete positiive Eelnevast tulenevalt palume näha rakendusaktis ette hinnang (avalikule korrale ja julgeolekule ohu menetluskord, mille järgi taotluse kohta arvamusi andvad puudumise kohta). Seetõttu ei oleks eelnimetatud asutused reageerivad üksnes juhul, kui neil on taotluse või lahendusega kooskõlas menetluskord, mille alusel sellega seotud ohu kohta lisateavet. komisjoni liikmed annavad oma hinnangu üksnes juhul kui neil on taotluse või sellega seotud ohu kohta lisateavet. Samas, kuna välisinvesteeringu loamenetlus toimub kindlaksmääratud tähtaegade jooksul, on vajalik reguleerida olukord, kus komisoni liige ei ole tähtaegselt oma hinnangut 24 välisinvesteeringu osas infosüsteemi sisestanud, mistõttu võib kooskõlastusprotsess põhjendamatult viibida. Eelkirjeldatud juhtudeks on probleemi lahendamiseks vajalik ette näha regulatsioon, mille kohaselt võrdsustatakse tähtaegselt hinnangu andmata jätmine sisuliselt loa andmisele vastuväidete puudumisega (ehk ohu puudumisega avalikule korrale ja julgeolekule.) Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ kavandi § 5 täiendatakse lõikega 5 järgmiselt: „(5) Kui komisjoni liige ei esita määratud tähtaja jooksul oma esmast hinnangut välisinvesteeringu kohta, loetakse, et komisjoni liikme hinnangul välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.“ Maaelu- Seletuskiri Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse Selgitatud. ministeerium RAKE ja Advokaadibüroo Sorainen AS-iga koostöös Tartu Ülikooli uuringu aruandes on leitud, et kuna teostatud uuringu „Välisinvesteeringute taustauuringu kinnisvarainvesteeringu mõiste on laiem ja ei vasta mõjude hindamine“ peatükis 5 on põhjalikult käsitletud otseselt välisinvesteeringu definitsioonile, on kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest (edaspidi sobivam kasutada eriregulatsiooni. See tähendab, et KAOKS) tulenevate piirangute mõjusid ning võimalikke kinnisvaratehingutele, mis ei ole seotud seoseid välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega, tuleb seaduse eelnõus (edaspidi seaduse eelnõu) kavandatud kohaldada KAOKS-ist tulenevat eriregulatsiooni kitsendustega. Seaduse eelnõu seletuskirjas on nimetatud tehingute kontrollimiseks. uuringule korduvalt viidatud. Eelnõu kohaselt võib sihtettevõtja osa kaudu Maaeluministeerium on kursis, et Siseministeerium kavandab toimuda sihtettevõtja majandustegevuse osaline või KAOKSi §-s 10 toodud kitsendusi põhjalikult korrigeerida. täielik ülevõtmine ettevõtte või vara (mille Sellest tulenevalt ning üheselt mõistetavuse tagamise koosseisu võib kuuluda ka kinnisasi) omandamisega eesmärgil tuleks seaduse eelnõu seletuskirja täiendada ja välisinvestori poolt. Eelnõus on kitsalt silmas peetud 25 selles põhjendada, miks seaduse eelnõuga maa omandamise ettevõtet või muud vara, millel põhineb piiranguid ei sätestata. Lisaks oleks asjakohane seaduse majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning eelnõu seletuskirjas kirjeldada seaduse eelnõus kavandatud mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste kitsenduste seosed KAOKSist tulenevate kitsendustega, funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle käsitledes sealjuures põhimõtteid ja suundi, mida KAOKSis kaudu saab välisinvestor sisuliselt jätkata eelnevat julgeoleku kaalutlustest ja riigikaitselistest vajadustest sihtettevõtja tegevust. Kinnisasi, mis võib asuda küll tulenevalt kavandatakse Siseministeeriumi algatusel muuta. spetsiifilises kohas, kuid millega ei seondu kaupade tootmine, müük ega teenuste pakkumine riigi jaoks olulises valdkonnas, ei ole välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsiooniga hõlmatud. KAOKS-i eesmärgiks on selgelt riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuvate kinnisasja omandamise kitsenduste sätestamine. Kõik kinnisasja omandamise täiendavad kitsendused, mis võivad hõlmata erinevaid tehinguliike, piirangualasid, mõjutatud isikute ringi ega ole seotud sihtettevõtja osa olulise majandustegevusega, on otstarbekas sätestada KAOKS-is. Siseministeeriumi eestvedamisel on KAOKS-i muudatused on väljatöötamisel. Plaanide kohaselt peaks KAOKS-i muutmise eelnõu kooskõlastamine toimuma 2022 esimesel poolaastal. Seletuskiri Seaduse eelnõus sätestatut kohaldatakse välisinvesteeringule Selgitatud. ehk tehingule või omavahel seotud tehingutele, mille kaudu Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad sihtettevõtjad on välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse nimetatud § 4 lõikes 1, muuhulgas sisaldab loetelu sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli ka elutähtsate teenuste osutajaid. sihtettevõtja üle või omandab sihtettevõtte. Sihtettevõtjad on Riigikantselei eestvedamisel on koostamisel toodud seaduse eelnõu § 4 lõikes 1. Sellest võib järeldada, et valmisoleku seaduse (VOS) eelnõu, mille tulemusel seaduse eelnõu kohaldamisalas võivad olla ka võib elutähtsate teenuste regulatsioon lähiajal 26 kinnisvaratehingud, kui need on seotud ettevõtja olulise muutuda. VOS-i väljatöötamiskavatsuse (eelnõude majandustegevusega. Seaduse eelnõu seletuskirjas on infosüsteemi toimik 21-0915) kohaselt on toodud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr kaalumisel ka lahendus, mille kohaselt nimetatakse 2019/4521 annab liikmesriikidele soovituslikud toidu tootmine ja toiduohutuse tagamine mitteammendavad juhised, kehtestades loetelu teguritest, elutähtsateks teenusteks ning Maaeluministeerium mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas (või Põllumajandus- ja Toiduamet) elutähtsa teenuse välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või toimepidevust korraldavaks asutuseks. avalikku korda. Nimetatud määruse artikkel 4 nimetab Eelnimetatud lahenduse kohaselt oleks teatud selliste teguritena, mis aitaksid liikmesriikidel hinnata tingimustele vastavad toidu tootmise ja välisinvesteeringu toimet, muuhulgas näiteks mõju toiduohutusega tegelevad ettevõtjad elutähtsa elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele taristule, elutähtsatele teenuse osutajad sihtettevõtjatena eelnõu tehnoloogiatele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/20092 kohaldamisalas. artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega kaupadele, energia või toorainetega varustamisele, samuti toiduga kindlustatusele, juurdepääsule tundlikule teabele või meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on riikidel seega üsna laiad võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja vajadusi, määratleda need majandussektorid, milles tegutsevad ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Meie andmetel on ligikaudu 45% põllumajandusmaast 3% põllumajanduslike majapidamiste (edaspidi majapidamine) kasutuses. Üle 100 ha suurusega majapidamisi on 12%, nad kasutavad 78% kogu põllumajandusmaast ja toodavad 76% standardtoodangust. Majandusliku suuruse alusel on üle 500 000 euro suuruse standardtoodanguga majapidamisi Eestis 1,7%, nende kasutuses on 32% kogu põllumajandusmaast ja nad annavad 54% standardtoodangust. See tähendab, et riigis on rida põllumajandusettevõtjaid, kelle kasutuses on arvestatav kogus põllumajandusmaad kui toidujulgeolekut tagavat ressurssi. Seega palume seaduse eelnõu seletuskirjas 27 analüüsida, kas selliste ettevõtjate ettevõtetesse tehtavad välisinvesteeringud võivad kujutada ohtu julgeolekule. Rahandus- Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas viidatakse Vabariigi Valitsuse Selgitatud. ministeerium tegevusprogrammile seoses finantssüsteemi rahapesuvastase Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 korraldusega nr 83 regulatsiooni arendamisega, aga eelnõu käsitleb kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm välisinvesteeringuid finantssüsteemist oluliselt laiemalt. 2021–2023“ dokumendis on välisinvesteeringu Ilmselt on õigem eelnõu vajaduse motiveerimisel viidata EL usaldusväärsuse hindamise eelnõu koostamine määrusega 2019/452 loodud otseinvesteeringute nimetatud eesmärgi „III Tark majandus“ punkti taustauuringute raamistikule ning majanduslikule „Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond„ alapunkti julgeolekule, mitte niivõrd finantssüsteemi rahapesu 3.33. ülesandena, mistõttu pole põhjendatud temaatikale. vastavale seosele viitamise ärajätmine. Seletuskiri Seletuskirjas viidatud mõjuanalüüsi osade järeldustega Selgitatud. mittearvestamise põhjuseid võiks seletuskirjas pisut rohkem Riigikantselei tellimusel (koostöös MKM-iga) lahti seletada. Sisuliselt järeldasid selle koostajad (sõltumata valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike järeldusest, et eelnõu majanduslik mõju on väike), et rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös välisinvesteeringute piirangutega võiks pisut rohkem Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring hillitseda/täpsemini sihistada. Näiteks, et riigi omanduses „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude olevate ettevõtete võõrandamise puhul omanike hindamine“ (edaspidi Tartu Ülikooli uuring) on üks kontrollimiseks on olemas ka teised õiguslikud vahendid või abivahend eelnõu koostamiseks. Uuringus on et trükimeedia puhul võiks lähtuda 100 000 eksemplari teemade käsitlus ja järeldused esitatud erineva tiraažist, mida üldreeglina Eesti meediaettevõtted ei täida. põhjalikkusega ning kohati piirduvad üldsõnaliste Eelnõus on mõlema sektori välisinvesteeringuid piiravad väidetega (nagu näiteks ka riigi osalusega meetmed jäänud sisse laiaulatuslikumalt kui teadlased äriühingute puhul), mistõttu ei ole teatud juhtudel pakkusid. Sh viidatakse näiteks riigiettevõtete puhul, et ka uuringus sisalduvad argumendid andnud piisavat Lätis, Leedus ja Soomes ei ole otseinvesteeringute tuge eelnõu sisustamiseks. Seletuskirja eesmärk ei taustakontrolli raamistikku riigiettevõtteid kaasatud, kuid ole uuringu autorite järelduste ümberlükkamine, põhjus, miks Eestis on vaja siinsesse raamistikku ikkagi vaid eelnõu sisu selgitamine. kaasata jääb ebaselgeks. Leiame, et sellise regulatsiooni Näiteks on tükimeedia väljaannete kirjastajate kehtestamisel tuleb arvestada, et kannatada ei saaks Eesti hõlmamise puhul eelnõu koostajad pidanud tiraaži 28 investeerimiskeskkond. Finantssüsteemi usaldusväärsuse asemel paremaks kriteeriumiks majandusaasta probleeme rahapesu kontekstis pakutud regulatsioon päris käivet ja lähenemise otstarbekust seletuskirjas ka lõpuni ei lahenda. põhjendanud. Eelnõu § 1 Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse loamenetlusele Arvestatud ja selgitatud. lg 3 haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades käesolevas Eelnõuga ei ole kavas kehtestada täiendavaid erisusi seaduses sätestatud erisusi. Palume täiendavalt kaaluda, haldusmenetluse seadusest ning eelnimetatud seadus milliseid erisusi HMS-ist oleks mõistlik või vajalik eelnõuga peaks kehtima välisinvesteeringu loamenetluses kehtestada. Näiteks ei ole haldusakti teatavakstegemist võimalikult suures ulatuses. reguleeritud, kuid haldusakti avalikult teatavakstegemise nõudmise lubamine (HMS § 62) ja vaidemenetluse korraldus (HMS 5. ptk) vääriks täiendavat analüüsi. Eelnõu § 2, Eelnõu §-d 2 ja 3 sätestavad välisinvestori ja Arvestatud ja selgitatud. 3 ja 10 lg 2 välisinvesteeringu kriteeriumid, millest lähtuvalt kuulub Eelnõu § 10 lõikes 2 punkti 7 tekst parandatud ( seadus kohaldamisele ja mis on peamiselt seotud osalusega. „tegelik kasusaaja“). Seletuskirjas on märgitud, et sihtettevõtja üle kontrolli Eelnõu seletuskirja lisa 1 ettevõtlus- ja saavutamise all on mõeldud küll ka varianti, mille puhul isik infotehnoloogiaministri määruse omab teise isiku üle muul viisil valitsevat mõju või kontrolli „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord“ või tal on võimalus seda teostada, kuid leiame, et lisaks kavandi § 4 lg 1 alusel tuleb välisinvestori kohta otsesele omandile tuleks kaaluda, kas tegeliku kasusaaja muuhulgas esitada andmed ka tema tegeliku tuvastamine usaldusväärsuse hindamisel ühe kriteeriumina kasusaaja kohta (p 8) ning tegeliku kasusaajaga oleks seaduse eesmärki arvestades asjakohane ja kooskõlas seotud asjaolusid saab välisinvesteeringu hindamisel EL õigusega. Lisaks palume kaaluda eelnõu tekstis tegelike arvesse võtta. EL õigus, eelkõige Euroopa kasusaajate kontseptsiooni selgemalt lahti kirjutamist. Eriti Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, oluline on terminoloogiliselt ühtlustada eelnõu § 10 lg 2 millega luuakse liitu tehtavate välismaiste punkt 7, mis hetkel viitab „lõplikule kasusaajale“, seletuskiri otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, viitab aga mitmel korral „tegelikule kasusaajale“. Juhime tegeliku kasusaaja osas juhiseid ei anna. tähelepanu, et Eesti õigusesse on see mõiste võetud üle just 29 „tegeliku kasusaaja“ mõistega, mis on defineeritud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RaPTS) §-s 9. Eelnõu § 2 Eelnõust võib välja lugeda, et see rakendub üksnes Selgitatud. olemasoleva osaluse omandamisel välisinvestori poolt, kuid Eelnõuga loodava välisinvesteeringu ei piira mingil moel kahtlast välisinvestorit Eestis täiesti uut usaldusväärsuse hindamise menetluse eesmärgiks ettevõtet asutamast? Näiteks loob ebausaldusväärne on võimalike välisinvesteeringutega kaasnevate välisinvestor e-residentsuse teenust kasutades uue julgeoleku või avaliku korra ohu maandamine, mis krüptovaluutade kauplemise platvormi, mille kaudu seonduvad investeeringute tegemisega arveldatakse kahtlaseid tehinguid sadade miljonite eurode kindlaksmääratud sihtettevõtjatesse. väärtuses. See on reaalne probleem seletuskirjas viidatud Uue ühingu asutamise korral (nn greenfield- finantssüsteemi usaldusväärsuse kontekstis, aga selline investeering) välisinvestori poolt ei ole asutamise olukord eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu? Sama küsimus ajal veel ammendavalt teada, kas üldse ja kui, siis tekib ka laiemalt: uue meediaplatvormi, kaugküttekatlamaja, millistes valdkondades hakkab ühing lõppastmes vms võib välisinvestor Eestisse ilma piiranguteta luua, kuid tegutsema, kas plaanitava majandustegevuse olemasolevat omandada mitte? alustamine on edukas ning milline saab olema ettevõtja olulisus vastavas valdkonnas. Seetõttu on keeruline sellist tüüpi tegevust investeeringuna etteulatuvalt piisava põhjalikkusega hinnata, et oleks võimalik tuvastada reaalse ning piisavalt tõsise ohu olemasolu või puudumise. Sihtettevõtja tingimustele vastamine välisinvesteeringu tegemise ajal on eeltingimuseks seda ettevõtjat puudutava välisinvesteeringu hindamiseks. Samuti on eelnõu § 4 lõikes 1 toodud sihtettevõtja kriteeriumitele vastamine lisaks tegevusvaldkonnale seotud ka täiendavate kriteeriumite täitmisega (nt eriseadusest tulenevad nõuded elutähtsa teenuse osutajatele, leping riigiasutuse või muu määratletud isikuga, teatud tingimustele vastava taristu majandamine, 30 täiendavate tegevus või muude lubade olemasolu jms), millele uus ühing asutamisejärgselt ei vasta. Seetõttu ei ole otstarbekas ka uue ühingu asutamist välisinvesteeringuna eelnõus hõlmata. Arvestades teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisinvesteeringute hindamise praktikat on nn greenfield-investeeringute kontroll pigem erandlik (18 riigist on see otseselt reguleeritud vaid mõnes riigis). Eelnõu ei reguleeri virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (jõustunud 15.03.2022) sisalduv virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske enne ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (eelnõude infosüsteemi toimik 21-0050) kavandatava regulatsiooni jõustumist. Eelnõu § 4 Eelnõu § 4 lg 1 punktis 2 on sihtettevõtjana määratletud riigi Arvestatud osaliselt ja selgitatud. lg 1 p 2 osalusega ettevõte. See on absoluutne sõltumata riigi osaluse Siseministeerium on seisukohal, et vastav suurusest – nt on mõistega hõlmatud isegi 0,000001% riigi kategooria ühinguid peaks kuuluma osalusega ettevõte. See aga ei ole otstarbekas lähenemine sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse. ning mõistlik oleks vähemalt täpsustada, et riigil peab Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui riik omab ettevõttes olema vähemalt oluline osalus väärtpaberituru olulist osalust äriühingus, on vajalik, et partner või seaduse (VPTS) § 9 mõistes. Lisaks on küsitav, kas partnerid, kellega koos ühingut juhitakse, ei kujutaks omandiline kuuluvus mingil ajahetkel saab olla selliseks samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule korrale, tunnuseks, mis määrab, kas ettevõtja (või tema ettevõtte) võib stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. omada mõju Eesti või liikmesriigi julgeolekule või avalikule Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku 31 korrale. Seletuskirjas on märgitud, et välisinvesteeringule on korra ja julgeoleku seisukohast ebasobivate vajalik eelnev luba, sest paljudel juhtudel need äriühingud partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringu sihtettevõtjatena täidavad ülesandeid ja osutavad teenuseid, usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni on millel on oluline kaal ühiskonnale ja suur mõju elanike muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad heaolule, mis omakorda seondub julgeoleku tagamise partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid vajadusega. Samas on ka seletuskirjas viidatud ohustsenaariumeid, mille realiseerumist soovitakse mõjuanalüüsis märgitud, et üksnes riigi osaluse olemasolu eelnõu regulatsiooniga vältida. äriühingus ei peaks olema taustauuringu läbiviimise alus. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise Kui riigi osalusega ühingud on sõltumata tegevusvaldkonnast regulatsioon loob kitsenduse, mis piirab riigivara hõlmatud, siis hõlmamata on riigi osalusega äriühingute omandamist kui tegemist ei ole usaldusväärse tütarettevõtjad ja KOV või muu avaliku sektori üksuse (nt välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi asutatud sihtasutused) võõrandamine toimub enampakkumise teel. osalusega ettevõtted. Juhul kui nende puhul rakendub Arvestades vajadust täpsustada riigi osaluse suurust, kontroll ainult lähtuvalt tegevusalast ja omandisuhet ei peeta on eelnõu § 4 lg 1 punkti 2 teksti muudetud oluliseks, tuleks seletuskirjas selgitada, millega vahe järgnevalt: tegemine on põhjendatud. „2) äriühing, milles riigil on oluline osalus;“ Riigi osalusega seonduvalt tõusetub küsimus ka sellest, Olulise osaluse nõude kaudu saab välistada nn kuidas peaks toimuma kontroll juhul, kui riik omandab juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel osaluse ettevõtjas (sh nt pärimine, konfiskeerimine), kus on saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust juba omanikuks kolmanda riigi isik. Samuti oleks pakutud väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille sõnastuse puhul konkreetne ettevõtja sihtettevõtja juhul, kui kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne osalus riik osalust müüb, aga juba järgmisel võõrandamisel ei oleks äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt täpselt sama ettevõtja enam sihtettevõtja, seda sõltumata 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda asjaolust, kas ettevõtja tegevusala või varad on täpselt samad väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest või muutunud. äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Kuna kaudse olulise osaluse korral võib seda muuhulgas omada või teostada üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut, siis on selle kaudu hõlmatud ka riigi osalusega ühingute Eesti tütarettevõtjad. Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt oma tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest vastata 32 mitmele eelnõu § 4 lg 1 loetelu punktis nimetatud tingimusele. Näiteks esineb kattuvusi riigi osalusega äriühingute ja muude tunnuste alusel määratletud sihtettevõtjate vahel, mistõttu nimetatud ettevõtjates osaluse järgnev võõrandamine võib olla samuti kontrollitav. Kohalike omavalistuse osalusega ühingutel puudub üldjuhul riigiülene tähtsus, mistõttu nende eraldi kohaldamisalasse lisamine ei ole põhjendatud. Kohaliku tähtsusega ettevõtjad võivad olla näiteks elutähtsa teenuse osutajatena eelnõuga hõlmatud. Eelnõu § 5 Eelnõu sätestab loamenetluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Selgitatud. Järelevalve Ameti (TTJA) ülesandena, kuid seda valikut ei Finantsinspektsioon teostab finantsjärelevalvet ole piisavalt põhjendatud ega muid alternatiive üldse pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberiturul ning käsitletud. Seletuskirja järgi on üheks põhjenduseks, et TTJA annab tegevuslube pankadele, krediidiandjatele tegeleb juba täna mitmete loamenetlustega, kuid seda teevad investeerimis- paljud riigiametid, mistõttu ei ole see asjakohane põhjendus. ühingutele, fondivalitsejatele, investeerimis- ja Eelnõu viitab näiteks VPTS-ile ja ka konkurentsiseadusele. pensionifondidele, kindlustusseltsidele, kindlustus- Palume selgitada, kas on kaalutud ka nt vahendajatele, makse- ja e-raha asutustele. Seega on Finantsinspektsioonile või Konkurentsiametile vastava Finantsinspektsiooni tegevusvaldkond selgelt ülesande andmist? Eelnõu eesmärk on tagada julgeolek ja piiritletud ning asutus keskendub finantssüsteemi avalik kord, mistõttu võiks seda ülesannet täita ka stabiilsuse tagamisega seotud ülesannete täitmisele. julgeolekuasutused (nt Kaitsepolitseiamet)? Eelnõuga on sihtettevõtjatena seaduse kohaldamisealasse hõlmatud elutähtsa teenuse osutajad (ETO-d). Eestis tegutsevatest krediidiasutustest on ETO staatus antud neljale krediidiasutusele: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS LHV Pank. Eelnevast tulenevalt ei oleks põhjendatud välisinvesteeringu 33 loamenetluse läbiviimise Finantsinspektsioonile ülesandeks tegemine. Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet konkurentsivaldkonnas, samuti hinnaregulatsiooni ja turu järelevalvet elektri, maagaasi, kaugkütte ja vee valdkondades, postiteenuste turu reguleerimist ja raudteesektori järelevalvet. Konkurentsiamet väljastab ka tegevuslube elektri, soojuse, maagaasi, posti, raudteega seotud õigusaktides kindlaksmääratud tegevusteks. Kuigi Konkurentsiameti pädevusvaldkondade mõttes on üsna lai, on ülesanded siiski seotud konkurentsi- olukorra analüüsimisega ja konkurentsiprobleemide lahendamisega ning konkreetsetel turgudel regulaatori funktsioonide täitmisega. Samuti on Konkurentsiametile hiljuti lisandunud ülesanded seoses ebaausate kaubandustavade ja maksejõuetuse järelevalvega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sobivust välisinvesteeringu loamenetluste läbiviimiseks ja nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks toetab nii ameti pädevusvaldkondade kui ka ülesannete mitmekesisus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mitmetes valdkondades erineva sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia, elektroonilise ja raadioside valdkondades). Samuti teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja 34 meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused). Lisaks muudele funktsioonile hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatud juhtudel tegevusloa andjana ka isiku vastavust relvaseaduse nõuetele sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse või sellise ettevõtja omandamisel. Samuti menetleb amet sidevõrgus kasutatava riist- või tarkvara kasutusloa taotlusi, mille andmisel kaalutakse riigi julgeoleku ja avaliku korra ohustamisega seotud aspekte ning tehakse koostööd julgeolekuasutustega. Julgeolekuasutused (Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet) ning Rahapesu Andmebüroo on osalenud eelnõu koostamisel, kuid ei ole avaldanud soovi olla pädevaks asutuseks välisinvesteeringu lubade väljastamisel. Samuti ei ole eelnõu kooskõlastamise käigus teiste asutuste esindajad väljendanud seisukohta, et kõnealuse ülesande täitmiseks oleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist sobilikumaid asutusi. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Eelnõu § 7 Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 7 lõikest 2 välja sõnad „või Taotluses esitatavate andmetega on hõlmatud ka lg 2 dokumentide“ või asendada need sõnadega „või asjaolude“. asjaolud ehk andmed puudutavad asjaolusid. Kuna taotlusele lisatakse ka dokumente (nt lepingud, registriväljavõtted, volitus jne), siis eelnõu § 7 lõike 2 sõnastust täpsustatakse järgmiselt: „(2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata taotluses esitatud 35 andmete või sellele lisatud dokumendi muutumisest.“ Eelnõu Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt edastab TTJA saadud taotluse ja Arvestatud. rakendus- sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile Eelnõud täiendatud §-ga 28 järgmiselt. sätted (komisjon) kooskõlastamiseks. Komisjoni kuuluvate „§ 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi tõkestamise seaduse muutmine Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg 2), sealhulgas võib komisjoni kuuluda ka Rahapesu Andmebüroo. Komisjoni Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle seaduse § 60 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises otsustamisel vajalik. Rahapesu Andmebüroo saab osaleda sõnastuses: juhul, kui seadus võimaldab tal enda andmekogudes olevaid „Rahapesu Andmebürool on õigus edastada andmeid kasutada komisjoni töös osalemiseks. Eelnevast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet tulenevalt tuleks täiendada RahaPTS § 60 lõikega 5¹, mille välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu jaoks pakume järgmise sõnastuse: „Rahapesu Andmebürool usaldusväärsuse hindamiseks.“ on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu loamenetluste tarbeks.“ Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas on § 10 lg 2 punkti 7 selgitustes viidatud, Arvestatud ja selgitatud. miks rahvusvahelise sanktsiooni subjekt oleks ilmselt Seletuskirja (lk 58) täiendatud vastavalt. ebausaldusväärne välisinvestor. Samas on jäetud Eelnõu ei ole eriregulatsiooniks RSanS § 7 lõike 2 tähelepanuta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § suhtes ning eelnõuga ei kehtestata erandeid RSanS-i 7, millega võib sanktsiooni rikkuv välisinvesteering osutuda režiimi suhtes. Sanktsiooni seotus tühiseks. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kas välisinvesteeringu aluseks oleva tehinguga sõltub eelnõu on eriregulatsiooniks RSanS § 7 lõike 2 suhtes, mille sanktsiooni sisust. Eelnõu kohaselt on võimalik kohaselt võib sanktsiooni rikkuvale tehingule saada arvesse võtta ka asjaolu, et välisinvestor või tema tagantjärgi loa. Kui selline loa taotlemine toimub läbi RSanS- tegelik kasusaaja on minevikus olnud sanktsiooni i režiimi, kas siis ei kohaldu eelnõuga sätestatav regulatsioon? subjektiks. Samuti on võimalik sanktsiooni 36 Või on eesmärk kehtestada, et RSanS-st ei saa erandeid teha subjektile kohaldada keelde või kohustusi, mis ei ole strateegilistes ettevõtjates osaluse omandamiseks? Kas seotud tehingutega (nt riiki sisenemise keeld), mida sellisel juhul on vajalik muuta RSanS-i? saab samuti välisinvesteeringu hindamisel välisinvestori või tema tegeliku kasusaajaga seoses arvesse võtta. Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt võetakse mõju hindamisel Selgitatud. lg 4 arvesse muuhulgas asjakohase majandusvaldkonnaga Eelnõu alusel ei ole eesmärgiks teha põhjalik seonduvat konkurentsiolukorda. Kuigi § 10 lõige 1 sätestab, konkurentsiolukorra analüüs välisinvesteeringuga millisest aspektist lähtuvalt neid asjaolusid tuleb hinnata, puudutatud majandusvaldkonnas ega ka konkurentsi võib pakutud lõike 4 sõnastusest jääda mulje, et aluseks võib kaitse. Hinnatakse, kas välisinvesteering võib olla ka nn konkurentsi piiramine kui selline (ja mingi avaldada negatiivset mõju sihtettevõtja kodumaise konkurendi niisama kaitsmine). suutlikkusele pakkuda kaupu või teenuseid, mis on ühiskonna põhihuvi seisukohalt olulised ning mille toimepidevus tuleks tagada. Eelnõu § 11 Palume ümber sõnastada eelnõu § 11 lõike 3 esimene lause. Arvestatud. lg 3 Hetkel ei ole aru saada, kas kohustus kehtestatakse Eelnõu § 11 lõike 3 sõnastust on muudetud „olemasolevate“ toodete tarnimiseks (kellelegi?) või järgmiselt: „(3) Välisinvesteeringu luba võib kehtestatakse olemasolevate toodete tarnimise lepingu sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab jätkamise kohustus. välisinvestorit või sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid.“ Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 sätestab välisinvesteeringuloa muutmise ja Arvestatud osaliselt ja selgitatud. ja 23 kehtetuks tunnistamise alused ja korra. Palume täiendavalt 37 analüüsida §-de 12 ja 23 rakendamist koosmõjus. Hetkel on Eelnõu § 12 lõige 1 (kõrvaltingimuse muutmine) on ebaselge, millisel juhul tehakse ettekirjutus ja millisel juhul tekstist välja võetud. muudetakse loa kõrvaltingimust. Kuidas kõrvaltingimuse Kui isik ei täida kõrvaltingimust, siis on võimalik muutmise rakendamine või omandamise tagasipööramine teha § 23 lg 2 alusel ettekirjutus kõrvaltingimuse praktikas toimub? Samuti on § 12 lõike 3 osas vajalik täitmiseks, aga ka tehingu tagasitäitmiseks, osaluse täiendav diskretsioon olukordade jaoks, kus ilmselgelt ei ole või sihtettevõtja osa võõrandamiseks või muu mõistlik (või ka näiteks julgeoleku huvides) toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse investeeringueelse olukorra taastamine. Eelnõus olev olukorra taastamiseks. lahendus, kus ettevõtja peab alati esiteks ise üritama Samuti on sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest investeeringu eelset olukorda taastada, misjärel selle võimalik kaaluda kõrvaltingimuse täitmata jätmise võimatuse korral sekkutakse ettekirjutusega, ei ole kõige korral ka välisinvesteeringu loa kehtetuks optimaalsem: kui investeeringust on möödunud väga pikk tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve aeg, investeeringu eelne olukord ei ole objektiivsetel Ametile on jäetud piisav kaalutlusruum erinevate põhjustel enam saavutatav või selle olukorra taastamisega tõhusate meetmete kasutamiseks. kaasneks võrreldav või suurem oht julgeolekule või avalikule Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on korrale, ei ole mõistlik sellist olukorda seadusega nõuda. eelnõu § 12 lg-s 1 (endise numeratsiooniga lg 2) Seetõttu on vajalik eelnõus sätestada kaalutlusruum ja anda ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused tekstist olukorra taastamiseks vajalike tegevuste osas korduste vältimiseks välja võetud, kuna otsustuspädevus TTJA-le. samasisuline regulatsioon on olemas Osaluse omandamise loa hilisemal tühistamisel tekib lisaks haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos. küsimus, kui pika aja tagant on seda võimalik TTJA-l teha. Eelnõu §-ga 12 (endise numeratsiooniga § 12 lõige Mõistlik oleks, et seadus annaks mingi aja, mille jooksul 3) antakse loa kehtetuks tunnistamisel võõrandaja ja sihtemitent peavad tagasipööramise riskiga välisinvestorile võimalus astuda ise samme ja võtta arvestama ning tegevusloogika peaks selgemalt olema võimalikult kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks. reguleeritud, nt osaluse müük mingi perioodi jooksul ning Kui palju aega võib meetmete rakendamine võtta ja nägema ette ka lahenduse juhuks, kui osalust ei suudeta kuidas konkreetsel juhul olukorra taastamine müüa. Kas sellisel juhul peab riik hakkama ise toimub, sõltub tehtud välisinvesteeringust. Samas konfiskeerima/välja ostma taolisi osalusi? võib alati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka planeeritud tegevusest. 38 Eelnõu § 15 Eelnõu § 15 lõike 2 järgi võib välisinvesteeringukomisjon Teadmiseks võetud. lg 2 Finantsinspektsioonilt andmeid küsida. Finantsinspektsiooni poolt (mh järelevalvetegevuse käigus) kogutud andmete osas märgime, et üldine arusaam Euroopa Kohtu lahenditest tulenevalt on, et finantsjärelevalve ei ole „andmeait“ muude ametiasutuste jaoks. Ametisaladust võib anda edasi vaid nendele asutustele ja organitele, kes on vastavates EL õigusaktides selgesõnaliselt nimetatud. Finantsinspektsiooni seaduse § 54 ei näe ette kooskõlas EL õigusega (näit. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338-436, artiklid 53-59) välisinvesteeringu usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil ametisaladuseks oleva teabe edastamist teistele ametiasutustele/üksustele. Seetõttu ei saaks Finantsinspektsioon välisinvesteeringukomisjonile teavet edastada. On väga kaheldav, kas siseriikliku õigusega saaks seda sätestada, sest EL õigus selleks võimalust ette ei näe (nt rahapesu tõkestamise valdkonnaga on olnud varasemal ajal palju probleeme, mis tänaseks on EL tasemel kõrvaldatud). Eelnõu § 17 Eelnõu § 17 lõikes 2 peaks sõna „liit“ olema suure Arvestatud. lg 2 algustähega. Eelnõu § 17 lõikes 2 parandus tehtud. Eelnõu § 18 Eelnõu § 18 teises lauses on tähtaja arvestamise alus ebaselge Arvestatud. („mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval jooksul“). 39 Eelnõu § 18 lõike 2 (endise numeratsiooniga § 18 teine aluse) sõnastust muudetud järgmiselt: „Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates. Eelnõu § 28 Eelnõu §-s 28 tuleks sõna „ohutus“ asendada sõnaga Arvestatud. „ohutuse“. Eelnõu §-i 29 (endise numeratsiooni kohaselt § 28) sõnastus muudetud. Eelnõu § 25 Eelnõu §-ga 25 muudetakse pangasaladuse jagamise Arvestatud ja selgitatud. tingimusi. Seletuskirja järgi on silmas peetud, et TTJA-l on Andmete kasutamine võib olla vajalik nii õigus saada pangasaladust loamenetluses. Seepärast teeme välisinvesteeringu loamenetluses kui ka ettepaneku jätta sätte sõnastusest välja sõnad „riikliku järelevalvemenetluses. Seletuskirjas ei ole piiratud järelevalve teostamisega seotud“. pangasaladuse saamise õigust vaid loamenetlusega. Eelnõu § 25 sõnastus on muudetud järgnevalt: „Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „tarbijakaitseseaduses“ sõnadega „ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses“.“ Eelnõu § 29 Eelnõu §-s 29 tuleks parandada viide seaduse nimele Arvestatud. („välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus“). Viide seaduse nimele parandatud. Eelnõu Eelnõuga ei nähta ette toimingute riigilõivu. Juhime Selgitatud. tähelepanu, et HMS printsiipide kohaselt kannab kulud kas 40 isik või haldusorgan, kelle taotlusel kulud tehakse. Võib Riigilõivu sätestamist on eelnõu koostamisel asuda seisukohale, et uurimisprintsiibi rakendamisel on kaalutud, kuid sellest on loobutud. taotlus kulude tegemiseks alati haldusorganil, millele ka Üldjuhul kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt eelnõus erikorda ette ei nähta. Näiteks võib eelnõu § 8 toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. kohaselt küsida täiendavat teavet ja dokumente, kuid ei ole Välisinvesteeringu loa taotluse läbivaatamise või loa selgitatud, kes kannab kaasnevad kulud. Eelnõu § 9 lõike 3 andmisega seotud toimingute kulupõhisust on raske alusel võib välisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega määratleda, sest nii selleks kuluv aeg kui ka vajalike pikendada, kuid pole selge, kes kannab täiendava hindamise tegevuste ja andmete kogumise ulatus sõltub või ekspertiisi kulud. Seetõttu on vajalik kulude kandmise konkreetse välisinvesteeringuga seotud asjaoludest osas ette näha eriregulatsioon või kehtestada riigilõiv. ja juhtumi keerukusest. Näiteks on eelnõus (§ 8 lg 2 ja § 16 lg 2 p 1) ette nähtud Eelnõu koostamisel lähtutakse muuhulgas dokumentide, andmete ja teabe kogumine. Eelnõu vajadusest säilitada Eesti atraktiivsust kohaldamisala arvestades võib pidada küllaltki tõenäoliseks, välisinvesteeringutele ja tagada konkurentsieelis ja et selliseid dokumente ja teavet tuleb koguda ka teiste riikide on arvestatud välisinvestorile kaasnevat võimalikku allikatest, millega võivad kaasneda ka olulised kulud. halduskoormust. Kuna taotlus tuleb esitada eesti keeles ning sellega võib kaasneda ka muude dokumentide tõlkimise vajadus, siis riigilõivukohustuse puudumine vähendab välisinvestorile tekkivat halduskoormust. Euroopa Liidu 18 liikmesriigist, kus välisinvesteeringute mõju julgeolekule ja avalikule korrale hinnatakse, on riigilõiv või sellega sarnane tasu otseselt ette nähtud vaid Soomes ja Rumeenias (ühine lõiv koondumise kontrolli ning välisinvesteeringu hindamiseks). Seletuskiri Palume seletuskirja punktis 6 välja tuua Majandus- ja Arvestatud. Kommunikatsiooniministeeriumi ning TTJA-le 2022. a Seletuskirja täiendatud ja märgitud, et eelnõu lisanduvate täiendavate kulude katteallikas - nimetatud kulud rakendamisega seotud infosüsteemi arenduse kulud kaetakse 2022.a Majandus- ja kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Juhul kui Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest 41 lisanduvaid kulusid ei ole ette nähtud ega arvestatud 2022. a tulenevalt nende kulude ühekordsusest ja eelarves, siis palume seletuskirja täiendada, hõlmates ka kiireloomulisusest. Siseministeeriumi eelarvevajaduse: „Kehtivas riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja personalikulude ja muude eelnõuga kaasnevate riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi kulude katmisega ei ole kehtivas riigi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava heakskiitmisega kaasnevate kulude valitsemisala eelarvest.“ rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul, kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest. Seletus- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Arvestatud. kirja lisa 1 § „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ kavandi Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse 2 p 11 kohta märgime järgmist. Määruse kavandi § 2 punkt 11 „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ sätestab, et välisinvesteeringu kohta tuleb esitada kavandi § 2 punkt 11 tekstist välja võetud. „rahvusvahelised sanktsioonid, mille subjektiks on ühingud, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor saavutab otsese või kaudse kontrolli“. Antud punkt on segadust tekitav, kuivõrd eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on välisinvesteering tehing või omavahel seotud tehingud, mille kaudu välisinvestor: 1) omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas; 2) saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või 3) omandab sihtettevõtte. Seega saab määruse kavandi § 2 punkti 11 kohaselt olla rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks sihtettevõtja või sihtettevõte. Nimetatud mõisted on sisustatud eelnõu §-s 4 ja jääb mulje, 42 et tegemist on Eesti (või EL) riigi strateegiliste ettevõtetega, kes on majandusjulgeoleku mõistes ka relevantsed. Selgusetuks jääb, miks on vaja reguleerida olukorda, kus Eesti strateegilise ettevõtte suhtes on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon (RSanS § 3 kohaselt on tegemist välispoliitika meetmega). Juhime tähelepanu, et isegi kui teoreetiliselt võiks selline olukord tekkida, oleks rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine. Eelnõu § 10 lg 2 punktiga 7 on juba kooskõlas määruse kavandi § 4 lg 1 punkt 14, mille kohaselt tuleb koguda infot selle kohta, kas välisinvestor ise (või tema kontrollitav ühing) on mõne rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks. Leiame, et lisaks kontrollitavale ühingule tuleks sama kohustus laiendada ka välisinvestori tegelikule kasusaajale. Seletuskirja Majandus- ja taristuministri määruse „Tarbijakaitse ja Selgitatud. lisa 3 Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi Välisinvesteeringu loamenetlusega seostud andmed põhimäärus“ muutmise kavandi kohta märgime, et kuna kantakse põhimääruses nimetatud andmekogu välisinvesteeringu loamenetlustega seotud andmestik ei dokumendiregistri osasse. pruugi mahtuda lubade andmestiku, ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestiku ega järelevalvemenetluste andmestiku alla, siis ehk tuleks seadme ohutuse seaduses ja vastavalt määruses seda loetelu täiendada haldusmenetluste või loamenetluste andmestikuga. Sise- Eelnõu § 3 Eelnõu § 3 lõikega 3 selgitatakse, et eelnõus käsitletakse Arvestatud. ministeerium lg 3 ettevõtja mõistet konkurentsiseaduse tähenduses. Eelnõu teksti muudetud ning „ettevõtja“ mõiste on Siseministeerium juhib tähelepanu, et ettevõtja mõistet üle viidud eelnõu § 2 lõikesse 4. kasutatakse eelnõus juba § 2 esimeses lõikes, kus lugejal tekib küsimus, kuidas see mõiste on sisustatud. Eelnõu parema loetavuse ja tõlgendamise tagamiseks teeb 43 Siseministeerium ettepaneku viia § 3 lg 3 säte üle § 2 lõikeks 4. Eelnõu § 3 Eelnõu § 3 ja § 4 käsitlevad sihtettevõtjat ja sihtettevõtet. Arvestatud osaliselt ja selgitatud. ja § 4 Siseministeeriumi hinnangul tekitab seaduse lugejas segadust Mõiste „sihtettevõte“ on seaduse tekstis selguse ettevõtja ja ettevõtte mõiste kõrvuti kasutamine. Ettevõtja huvides läbivalt asendatud mõistega „sihtettevõtja mõiste sisustatakse konkurentsiseaduse alusel, mis osa“. Eelnõu § 4 lõikes 2 on sätestatud sihtettevõtja võimaldab ettevõtjana käsitleda võimalikult laia hulka osa definitsioon: „(2) Sihtettevõtja osa käesoleva majandusüksuseid. On segadust tekitav, kui täiendavalt või seaduse tähenduses on sihtettevõtja vara või paralleelselt kasutatakse (siht)ettevõte mõistet. Samuti sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, tekitab segadust uute terminite juurutamine, kui sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse sihtettevõttena käsitletakse näiteks käitist või vara. Eelnevast aluseks ja tegutsemiseks vajalik käesoleva tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku kasutada läbivalt paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale.“ ettevõtja mõistet ja sihtettevõtte ning ettevõtte mõiste osas Seletuskiri (lk 44) muudetud. leida alternatiivsed sõnastused. Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 käsitleb välisinvesteeringu loa vajalikkust. Eelnõu Mittearvestatud ja selgitatud. § 2 kohaselt on välisinvesteeringuks tehing ettevõtjaga, kes Eelnõuga loodava välisinvesteeringu juba on sihtettevõtja. Ohtu riigi julgeolekule või avalikule usaldusväärsuse hindamise menetluse eesmärgiks korrale võib kujutada ka välisinvestorile kuuluv ettevõtja, kes on võimalike välisinvesteeringutega kaasnevate muutub sihtettevõtteks hilisema aja jooksul. Sellise julgeoleku või avaliku korra ohu maandamine, mis stsenaariumi korral välisinvesteeringu usaldusväärsuse seonduvad investeeringute tegemisega hindamist ei toimu, sest ettevõtja, kuhu investeeritakse ei kindlaksmääratud sihtettevõtjatesse. Sihtettevõtja täida sihtettevõtte tingimusi. Saavutades sihtettevõtte tingimustele vastamine välisinvesteeringu tegemise staatuse, on see juba välisinvestori kontrolli all ning § 2 ajal on eeltingimuseks seda ettevõtjat puudutava kirjeldatud tehinguid ei toimu, mistõttu ei toimu ka välisinvesteeringu hindamiseks. usaldusvääruse hindamist. Näiteks on eelnõu järgi Ettepaneku kohaselt hakkaks riik sekkuma aga ka sihtettevõtjaks üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse varasemalt (näiteks aastaid tagasi) tehtud osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja investeeringutesse, kehtestades neile nn tagantjärele meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja loakohustuse. Ettepanek lähtub seega nii ajaliselt kui 44 internetis ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava ka sisuliselt eelnõus sätestatuga oluliselt määral tegevusega seotud käive eelneval kalendriaastal oli vähemalt teistsugusest kontseptsioonist, mis on võrreldav kolm miljonit eurot. Kui välisinvestor on omandanud pigem teatud tegevusalale välisinvestori osalusega väiksema käibega ettevõtja, siis loakohustus puudub. Kui aja ettevõtja sisenemise kontrolliga, mitte aga jooksul ettevõtja käive tõuseb (nt sellesama välisinvestori välisinvestori poolt tehtava välisinvesteeringu mõju lisainvesteeringu toel), siis tema mõju paratamatult kasvab ja hindamisele avalikule korrale ja julgeolekule. asjakohane on hinnata välisinvestorist lähtuvat võimalikku Ettepanekukohase hilisema määramata ajaga ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Eelnevast tulenevalt tagantjärele loakohustuse sätestamine ei ole teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada eelnõu § 5 kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguskindluse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Välisinvesteeringu luba printsiibiga, sest selline regulatsioon ei täida on vajalik ka olukorras, kus ettevõtja, kelles välisinvestor õigusselguse ega ka õiguspärase ootuse omab otsest või kaudset olulist osalust, või ettevõtja, kelle üle kriteeriumid. Välisinvesteeringu tegemise ajal ei välisinvestoril on otsene või kaudne kontroll või ettevõte, kes pruugi välisinvestor paljudel juhtudel olla suuteline on välisinvestori omanduses, muutub sihtettevõtjaks.“ ette nägema ega ka aru saama, et tulevikus võib toimuda mingi majandustegevuse või muu tingimuse täitmise kaudu sihtettevõtjaks muutumine, mistõttu ei ole tal ka võimalik seda asjaolu arvesse võtta. Probleem on veelgi suurem juhul, kui välisinvesteering on oma olemuselt kaudne, näiteks kui välisinvestor omandab osaluse teises riigis asuvas ühingus, kes on tulevase võimaliku sihtettevõtja emaühing, mistõttu omandatakse kaudne kontroll ka võimaliku sihtettevõtja üle. Kirjeldatud juhul võib väliinvesteeringu ja hilisema sihtettevõtjaks muutumise vahel puududa igasugune mõistlik seos. Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt on üldjuhul keelatud isikutele ebasoodsatele normidele tagasiulatava mõju andmise. Kuna potentsiaalselt negatiivset mõju julgeolekule ja avalikule korrale omab vaid väga väike osa välisinvesteeringuid (nt Euroopa Komisjoni 45 aastaaruande kohaselt keelati liikmesriikides 2020. aastal vaid 2 protsenti välisinvesteeringutest), siis sellise ulatusliku tagantjärele kontrollimeetme kehtestamine ei ole regulatsiooni eesmärki silmas pidades õigustatud. Tegemist on seejuures küsimusega sellest, kas selline ebamääramatus mitte ei nõrgesta Eesti kuvandit investeeringutesõbraliku riigina, mille puhul on õiguskindlus kahtlemata oluline kriteerium. Eelnõu § 6 Siseministeeriumi hinnangul oleks vaja täpsustada Arvestatud. lg 2 teavitamise ajalist mõõdet. Teavitamine peaks toimuma Eelnõu § 6 lg 2 sõnastus muutetud. esimesel võimalusel, sest mida kauem on välisinvesteeringu tegemise ajast mööda läinud, seda keerulisem on rakendada §-i 23. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 6 lõige 2 järgmiselt: „(2) Kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et välisinvestor ei ole välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades temale kättesaadavad käeoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmed.“ Eelnõu § 6 Siseministeeriumi hinnangul peab eelnimetatud sättes olema Arvestatud. lg 4 selgelt välja toodud, et lisaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Kõnealune säte on tõstetud eelnõu § 7 (taotluses Järelevalve Ametile võib ka iga komisjoni liige taotlusega esitatavad andmed) 3. lõikeks ja sõnastust seotud andmeid töödelda. Sellest tulenevalt on täiendatud järgnevalt: Siseministeeriumi ettepanek sõnastada eelnõu § 6 lõige 4 „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, järgmiselt: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjon (edaspidi ka komisjon) ja komisjoni liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise töödelda üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse 46 eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus välisinvestori poolt käesoleva seaduse alusel ulatuses.“ esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Eelnõu § 7 Siseministeeriumi hinnangul on sätte lõpus olev sõna „kohta“ Arvestatud. lg 1 üleliigne. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 7 lõike 1 sõnastus muudetud järgnevalt: eelnõu § 7 lõige 1 järgmiselt: „(1) Taotluses esitatakse „(1) Taotluses esitatakse välisinvesteeringu välisinvesteeringu kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja, ja sihtettevõtte, nende omandistruktuuri, majandustegevuse, sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja tegemise kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning ajakava andmed.“ välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja ajakava.“ Eelnõu § 9 Siseministeeriumi hinnangul jääb selles sättes ebaselgeks Arvestatud. lg 1 missugused on ajalised raamid komisjonile oma töö Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastust muudetud järgmiselt: „ tegemiseks. Lõikest 2 võib välja lugeda, et TTJA teeb otsuse (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 30 päeva jooksul. Sellest võib järeldada, et komisjonile edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid antakse sellest lühem tähtaeg. Kuivõrd miinimumaega pole komisjonile välisinvesteeringu loa andmise eelnõus piiritletud ja see on ainult TTJA määrata, siis võib kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 tekkida oht, et komisjonile ei jää piisavalt aega sisulise töö kalendripäeva.“ tegemiseks. Eelnevast tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku täpsustada § 9 lg 1 komisjonile antava tähtaja tingimusi. Eelnõu § 9 Siseministeeriumi hinnangul võib § 9 lg 2 tekitada segadust. Mittearvestatud ja selgitatud. lg 2 Lisaks sättes kirjeldatud tegevustele võib TTJA ka menetlust Eelnõu §-ga 9 on reguleeritud taotluse menetlemine pikendada vastavalt lõikele 3. Siseministeerium teeb ja menetlustähtajad. Välisinvesteeringu ettepaneku lisada § 9 lõikele 2 punkt 4 järgmiselt: „4) loamenetluse tähtaja pikendamine on sätestatud § 9 lõigetes 3 ja 4, seega ei ole vajalik seda lõikes 2 47 pikendab menetlust välisinvesteeringu usaldusväärsuse dubleerida. Tarbetu üle kordamine pigem hindamiseks.“ raskendaks seaduse tekstist arusaamist. Eelnõu § 9 Siseministeeriumi hinnangul võib sätet mitmeti tõlgendada Arvestatud. lg 3 ning see võib tekitada segadust. Olemasoleva sättega võib Eelnõu § 9 lõiget 3 täiendatud järgnevalt: „(3) tekkida küsimus, kas tähtaega, kuni 90 kalendripäeva, võib Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib pikendada ühe või mitu korda. Seletuskirja lugedes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arusaadav, et mõeldud on maksimaalselt 30 + 90 päeva. käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega Siseministeerium teeb ettepaneku täiendada sätet selliselt, et pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“ viimane põhimõte oleks juba eelnõus keeleliselt üheselt arusaadav. Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 käsitleb välisinvesteeringu hindamist. Eelnõu Selgitatud. pealkiri on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine seadus ning tulenevalt § 1 lõikest 2 on käesoleva seaduse hõlmab investeeringu võimaliku mõju hindamist eesmärk välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega julgeolekule ja avalikule korrale, mille käigus tagada Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning kaalutakse eelkõige eelnõu §-s 10 nimetatud avalik kord. Eelnõu § 10 pealkiri on „välisinvesteeringu asjaolusid. Selle tulemusel jõutakse järeldusele, kas hindamine“ ning selle lõige 1 sätestab, et välisinvesteeringu välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu mõju hindamisel… kaalutakse asjaolusid. Siseministeeriumi Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku teeb ettepaneku ühtlustada eelnõu tekstis mõisted, mida korda või mitte. hinnatakse – välisinvesteeringut, välisinvesteeringu usaldusväärsust või välisinvesteeringu mõju. Eelnõu § 10 Siseministeerium on seisukohal, et riigi julgeolekut võib Arvestatud. lg 2 p 5 ohustada ka üks tegevus ning pole põhjendatud ega Eelnõu § 10 lg 2 punkti 5 sõnastus muudetud asjakohane nõuda, et ohustavaid tegevusi peab olema rohkem järgnevalt:“ 5) kas välisinvestor või tema tegelik kui üks. Sellest tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku kasusaaja on seotud või olnud seotud Eesti või muu 48 asendada mitmus ainsusega ning sõnastada eelnõu § 10 lõige Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku 2 punkt 5 järgmiselt: „5) kas välisinvestor on seotud või olnud korda ohustava tegevusega;“. seotud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega;“ Eelnõu § 10 Vastavalt äriseadustikule aktsiaseltsi juhtimist korraldab ja Arvetatud osaliselt ja selgitatud. lg 3 p 3 järelevalvet teeb nõukogu. Juhul, kui aktsiaseltsi nõukogu TSÜS § 31 lõige 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise liikmeid vahetatakse välja, siis peab seda hindamisel arvesse isiku juhtorganiteks juhatus ja nõukogu, kui võtma. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada seaduses on nõukogu olemasolu ette nähtud. Seega eelnõu § 10 lõige 3 punkt 3 järgmiselt: „3) kas välisinvestor kõnealuses sättes nimetatud muudatused juhtimises kavatseb teha muutust sihtettevõtja või sihtettevõtte puudutavad ka nõukogu koosseisu ja ülesandeid, kui majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises või juriidilisel isikul on nõukogu olemas. järelevalves; Seletuskiri (lk 60) on täpsustatud. Eelnõu § 11 Siseministeeriumi hinnangul võib käesoleva eelnõu Arvestatud. sõnastusega tekkida segadust ja valetõlgendusi. Pealkirja Eelnõu § 11 pealkiri muudetud. viimases osa tuleks selgelt välja kirjutada „loa andmisest keeldumine“, muidu võib eelnõu sõnastuse viimast osa mõista kui kõrvaltingimusega loa andmisest keeldumist. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 11 pealkiri järgmiselt: „§ 11. Välisinvesteeringu loa andmine, kõrvaltingimusega loa andmine ja loa andmisest keeldumine“ Eelnõu § 11 Siseministeeriumi hinnangul käsitletakse eelnõus täiendavate Arvestatud. lg 4 p 2 andmete taotlemist § 8 lõikes 1. Sellest tulenevalt teeme Eelnõu § 11 lõike 5 (endise numbriga 4) punktis 2 ettepaneku parandada ja sõnastada ümber eelnõu § 11 lõige 5 viide muudetud. punkt 2 järgmiselt: „2) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad 49 mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist;“ Seletuskiri Siseministeerium hinnangul peaks § 11 lg 5 välistama Arvestatud. võimaluse, et taotleja saab küsida välja haldusotsuse aluseks Seletuskirja (lk 65) eelnõu § 11 lg 6 (endise olevaid jälitustoiminguga kogutud jms andmeid. numbriga 5) osas täiendatud järgnevalt: Siseministeerium annab teada, et levimas on murettekitav „Komisjoni liikmed, kes kasutavad praktika, kus olemasolevat teavet ei kasutata teistes välisinvesteeringu usaldusväärsusele hinnangu loamenetluses seetõttu, et haldusakti vaidlustamisel tuleks andmisel riigisaladusega kaitstavat teavet, see väljastada. Näiteks nimetame relvalubade ja vanglast vormistavad selle vastavalt riigisaladuse ja ennetähtaegse vabastamise ja haldusotsused. Teeme salastatud välisteabe kaitse seaduse ja korra ettepaneku seletuskirjas antud säte täpsemalt lahti kirjutada, põhimõtetele eraldi dokumendina. Riigisaladuse ja andmaks loamenetlust läbiviivatele asutustele kindlust, et sellega kaetud dokumendi omanik on selle nende avaldatavat teavet ei esitata taotlejatele ja nendega koostanud komisjoni liige ning selle käitlemisel seotud isikutele. lähtutakse eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetest. Riigisaladust sisaldavat dokumenti tutvustatakse vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigust omavatele teistele komisjoni liikmetele vastavalt teadmisvajaduse põhimõtetele. Dokumentidega tutvumine ning vajalikud arutelud neil teemadel toimuvad selleks ettenähtud keskkondades (turvaalal). Kui komisjoni liikmeks oleval asutusel vastavad võimalused puuduvad, käib ta teabega tutvumas või seda arutamas selle omaniku juures. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma otsuses riigisaladuseks olevat teavet ei avalda. Otsust põhistab amet selles ulatuses, mis on avalikult võimalik ning vajadusel viidatakse riigisaladusega kaetud dokumentidele, mida on kasutatud otsuse tegemisel. Otsuse vaidlustamisel kohtus on vastava riigisaladuse juurdepääsuloaga 50 kohtunikul võimalik kontrollida haldusmenetluse põhimõtete järgimist ning tutvuda vajalike materjalidega, misjärel saab anda hinnangu, kas otsus on tehtud õiguspäraselt või mitte.“ Eelnõu § 15 Komisjoni liikmete ehk komisjoni kuuluvate asutuste Arvestatud. ülesannete ja sellest tulenevalt andmete käitlemise Märkus lahendatud ametnike vaheliste selgitamiseks teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada § läbirääkimiste teel. Tulenevalt Justiitsministeeriumi 15 lõigetega 3 ja 4 järgmiselt: kommnetaaridest on sõnastust muudetud. „(3) Komisjoni liige esitab komisjonile välisinvesteeringu Eelnõu § 15 on täiendatud lõikega 3 järgmises usaldusväärsuse hindamiseks vajalikku teavet või sõnastuses:“ (3) Komisjoni liige esitab komisjonile ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires. välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks (4) Komisjoni liikmel on õigus pärida andmekogudest lõikes vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes 3 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.“ oma pädevuse piires. Komisjoni liikmel on käesoleva seaduse alusel pandud ülesande Siseministeerium teeb ettepaneku täiendada seletuskirja täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid.„ vastavat osa järgnevate lõikudega: Seletuskiri (lk 68) täiendatud. „§ 15 lõikes 3 on sätestatud komisjoni liikmeks oleva asutuse kohustus esitada komisjonile usaldusväärsuse hindamiseks vajalikku teavet või ohuhinnangu. Komisjoni liikmeks olev asutus esitab ohuhinnangu üksnes enda pädevuse piires. Nii esitavad näiteks julgeolekuasutused julgeolekualase ohuhinnangu ja avaliku korra tagamise eest vastutavad asutused teabe ja ohuhinnangud avaliku korra tagamise vaates. Komisjon saab edasises menetluses lähtuda komisjoni liikmete esitatud ohuhinnangutest, millest omakorda kujuneb lõppotsust, kas välisinvesteeringut lubada, lubada tingimuslikult või keelata. § 15 lõikes 4 sätestab komisjoni liikmeks oleva asutuse õiguse pärida vajalikke andmeid andmekogudest oma ülesande täitmiseks (§ 15 lg 3). Selleks, et komisjoni liige 51 saaks andmetest ohuhinnangu või teabe andmisel lähtuda, on vajalik andmeid pärida, neid töödelda ja omavahel võrrelda. Lõikega 4 sätestatakse komisjoni liikmeks olevale asutusele õigus pärida andmekogudest välisinvesteeringu hindamise menetluses ohuhinnangu andmiseks vajalikke andmeid. Andmeid võib pärida üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks, et täita lõikes 3 sätestatud ülesannet.“ Eelnõu § 23 Ettekirjutuse näol on tegemist haldusorgani Mittearvestatud ja selgitatud. kaalutlusotsusega. Ettekirjutuse tegemise või mittetegemise Välisinvesteeringu loa taotlusega taotleb ja selle sisu otsustamine peab toimuma ennekõike selliste välisinvestor soodustava haldusakti andmete põhjal, mille esitamise kohustus on pandud (välisinvesteeringu loa) andmist. välisinvestorile välisinvesteeringu loa taotlemisel. Soodustavate haldusaktide andmise menetlus Siseministeerium leiab, et eelnõu peaks andma võimaluse toimub taotleja initsiatiivil. selliseid andmeid nõuda ka loata tehtud välisinvestorilt. Eelnõu kohaselt on välisinvesteeringuks vajalik Lisaks võib esineda olukordi, kus loata välisinvesteeringuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba seotud ohud saaks maandada lisaks algse olukorra ning loakohustusliku välisinvesteeringu taastamisele ka muude, näiteks kõrvaltingimuste täitmise lõpuleviimine on keelatud enne välisinvesteeringu abil. Olemasolevas eelnõus selline võimalus puudub. loa saamist. Korrakaitseseaduse tähenduses on Lähtudes eeltoodust teeb Siseministeerium ettepaneku korrarikkumiseks mitte välisinvesteeringu loa sõnastada eelnõu § 23 lõige 1 järgmiselt: „(1) Kui taotluse esitamata jätmine, vaid välisinvesteeringu loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu lõpuleviimine ilma loata. Seega ei saa loata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet: ettekirjutusega kohustada isikuid välisinvesteeringu 1) nõuda välisinvestorilt käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 loa taotluses nõutavaid andmeid (ega taotlust) nimetatud andmete esitamist; esitama. Kui järelevalvemenetluses tuvastab 2) teha välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et muule osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või välisinvestor on rikkunud eelnõus ette nähtud sihtettevõtte võõrandama, tehingu tagasi täitma või tegema loakohustust, saab teha talle kirjalikus vormis muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra ettepaneku taotluse esitamiseks. Välisinvesteeringu taastamiseks; loa puudumisel tuleb välisinvestoril arvestada, et välisinvesteering on keelatud ning selle osas on 52 3) panna välisinvestorile või sihtettevõtjale käesoleva õigus kohaldada eelnõu § 23 lõikes 1 ettenähtud seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud kõrvaltingimuse täitmise meetmeid. kohustuse.“ Kuivõrd eelnõu § 23 lõikes 1 on sätestatud ettekirjutuse tegemine olukorras, kus loakohustusega välisinvesteering on tehtud loata, siis ei ole ka asjakohane täiendada kõnealust sätet punktiga, mis näeb ette kohustust täita kõrvaltingimust, sest kõrvaltingimus saab eelnevalt sisalduda välisinvesteeringu loas. Õigus kohustada ettekirjutusega kõrvaltingimuse täitmiseks on ette nähtud eelnõu § 23 lõikes 2. Seletuskiri Siseministeerium palub täiendada seletuskirja järgmiselt: Arvestatud. „Siseministeeriumi hinnangul toovad eelnõuga kehtestatavad Seletuskiri (lk 91) täiendatud. uued ülesanded Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvevajaduse seoses uute ametikohtade mehitamisega - 2 uue ametikoha loomine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise menetluste puhul tuleb arvestada Kaitsepolitseiametile lisanduva täiendava koormusega, mis seisneb investeeringu vastavuse hindamises ning vajaliku informatsiooni kogumises ja töötlemises. Politsei- ja Piirivalveametile toovad eelnõuga pandavad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise ning selleks vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud ülesanded kaasa täiendava töökoormuse ja eelarvevajaduse 0,5 ametikoha ulatuses, summas 18 866 eurot. Eelarvevajadus tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata, siis ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita.“ 53 Seletuskirja Eelnõu § 10 lg 2 p 3 järgi peab olema võimalik hinnata Mittearvestatud ja selgitatud. lisa 1 § 2 rahastamise allikat ja raha päritolu. Selle hindamiseks peavad Rahastamise „teenuse vahendaja“ ei ole üldtuntud komisjonil olema vastavad andmed, mida ta saab termin. välisinvestorilt, kes peab need esitama vastavalt määrusele. Kui täienduse ajendiks on paremini tuvastada Siseministeerium juhib tähelepanu, et lisaks allikale on välisinvesteeringu tegemiseks kasutatava raha vajalik teada, millise teenuse vahendaja kaudu toimub päritolu, siis pakutud sõnastus seda eesmärki tehingu rahastamine. Rahapesu hoolsusmeetme kohustusega saavutada ei aita. Kui teavet välisinvesteeringu isikuid on tänapäeval eri liiki ning rahastamise teenust võivad rahastamise allika kohta on vaja täpsustada, siis on vahendada eri liiki subjektid. Teenuse vahendajate suhtes eelnõu § 8 alusel võimalik küsida andmeid juurde. võib kehtida rahvusvaheline finantssanktsioon või teenuse Kuivõrd seletuskirja lisa 1 näol on tegemist vahendaja võib asuda kõrge rahapesuriskiga või ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse korruptsioonitasemega riigis. Juhul, kui rahastamise allikas „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ või teenuse vahendaja seab ohtu välisinvesteeringu kavandiga, on võimalik selle sisu veel vajadusel lubatavuse, siis on võimalik investorile seada kõrvaltingimus määruse eelnõu hilisemas menetluses muuta. rahastamise allika või teenuse osutaja vahetamiseks. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kavandi § 2 punkt 4 järgmiselt: „4) välisinvesteeringu rahastamise allikas ja teenuse vahendajad;“ Seletuskirja Kavandi § 4 sätestab, mis andmed tuleb esitada välisinvestori Arvestatud osaliselt ja selgitatud. lisa 1 § 4 ja oluliste teda kontrollivate üksuste kohta. VUHS eelnõu § 4 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse loeb välisinvestoriks füüsilise isiku, ettevõtja ja kontrollitava „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ ettevõtja. Korra §-s 4 peab olema arusaadav, milliseid kavandi § 2 lõike 1 punkti andmeid esitab välisinvestor füüsilise isiku, ettevõtja ja 2 on lisatud „sünniaeg“ (järgnev numeratsioon kontrollitava ettevõtja osas. Kavandi sõnastuse järgi esitab muutedud). füüsiline isik ainult nime, enda kodakondsuse või Ettepanekukohase täienduse puhul ei ole selge, keda kodakondsused ja aadressi. Täpselt ei ole võimalik mõista, on silmas peetud „infoühiskonna teenuse osutaja“, kas füüsiline isik peab esitama veel loetelus nimetatud „andmete säilitamise teenuse osutaja või riik“ ning andmeid. VUHS eelnõu § 10 järgi hinnatakse välisinvestorina „teenuse vahendajate“ all. mitte ainult välisinvestorit kui ettevõtjat, vaid ka 54 välisinvestorit kui füüsilist isikut. See on eriti oluline Näiteks on infoühiskonna teenuse seaduse kohaselt füüsiliste isikute puhul, kui nad elavad, tegutsevad, säilitavad infoühiskonna teenus väga laia tähendusega. enda andmeid riigis või tarbivad sellise riigi infoühiskonna infoühiskonna teenuseks loetakse teenust, mida teenuseid, mille osas kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames või mida loetakse kõrge korruptsiooni või rahapesuriskiga teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul riigiks. andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse Välisinvestori infoühiskonnateenuse pakkuja ja välisinvestori digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks ning tema ettevõtte andmete säilitamise asukoht aitab hinnata mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures VUHS § 10 lg 2 punktides nimetatud asjaolusid. osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonnateenuse osutajate puhul on võimalik hinnata Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle nende läbipaistvust ja teabekohustuste täitmist ning kas nad kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste vastutavad ja võitlevad ebaseadusliku veebisisu vastu. sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi Samuti peab arvestama kas on võimalik teha koostööd ega telefonikõne abil edastatud teenus ega infoühiskonna teenuse pakkuja või andmete säilitamise televisiooni- või raadioteenus (InfoTS § 2 punkt 1). jurisdiktsioonide pädevate asutustega ja eriti piiriüleste Seega oleks eelnevalt vajalik täienduste tegelik mõte küsimuste käsitlemisel. Registriandmed võivad näidata isiku ja eesmärk selgeks teha. või ettevõtte seotust piiratud ulatuses. Tänapäeval võib IKT Kuivõrd seletuskirja lisa 1 näol on tegemist kasutamine näidata ära, millise riigiga on füüsiline isik või ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse ettevõte tegelikult seotud ning kes töötleb (sh võib „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ kontrollida) välisinvestori andmeid. kavandiga, on võimalik selle sõnastust ja sisu veel Andmeid võib säilitada pilveteenuse osutaja, mille riiki on vajadusel määruse eelnõu hilisemas menetluses raske või võimatu määrata. Samas võib andmete säilitamine muuta. toimuda selgelt tuvastatavas riigis või selle riigi teenuse osutaja poolt. Eeltoodust tulenevalt pakume kaks alternatiivset lahendusettepanekut. Esimene alternatiiv on täiendada kavandi § 4 lõiget 1 punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses: „16) infoühiskonna teenuse osutaja; 17) andmete säilitamise teenuse osutaja või riik.“ Teine alternatiiv on lugeda kavandi § 4 lõiked 2 ja 3 vastavalt lõigeteks 3 ja 4 ning sõnastada lõiked 1 ja 2 järgmiselt: 55 „(1) Füüsilisest isikust välisinvestori kohta esitatakse taotluses järgmised andmed: 1)nimi; 2) sünniaeg; 3) kodakondsus ja kodakondsused; 4) elukoht ja elukohad; 5) elektronposti aadress ja telefoninumber; 6) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus; 7) selgitus, kas on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas finantssanktsiooni subjektiks; 8) infoühiskonna teenuse osutaja; 9) isiklike andmete säilitamise teenuse osutaja või riik; 10) rahastamise allikas ja teenuse vahendajad. (2) Ettevõtja välisinvestori või kontrollitavate üksuste kohta esitatakse taotluses järgmised andmed: 1) nimi; 2) aadress, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber; 3) riik, mille seaduse alusel ettevõtja on asutatud ja registreeritud; 4) füüsilise isiku kodakondsus või kodakondsused; 5) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus; 6) omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave ettevõtja kohta, kelle üle omab kontrolli ja kes omab tema üle kontrolli (sealhulgas tema lõplik kontrolliv üksus); 7) tegelik kasusaaja; 8) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori 9) NACE koodid; 10) peamised konkurendid; 56 11) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus tegeleb olulises ulatuses äritegevusega, sh tütarettevõtjate või filiaalide nimed; 12) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes; 13) töötajate koguarv; 14) selgitus, kas on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas finantssanktsiooni subjektiks; 15) väärtpaberibörs, kus tema või tema kontrollitava ettevõtja väärtpaberid on noteeritud ning asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol 16) infoühiskonna teenuse osutaja; 17) isiklike andmete säilitamise teenuse osutaja või riik; 18) rahastamise allikas ja teenuse vahendajad.“ Seletuskirja Siseministeerium selgitab, et komisjoni liikmel peab Arvestatud. lisa 2 hinnangu andmisel olema tervikpilt kõigi asjaolude kohta, Vabariigi Valitsuse määruse § 4 lg 2 mis võivad mõjutada välisinvesteeringu usaldusväärsust. „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ kavandi § 3 Hinnangu andmise aluseks olevad sisendid võivad (endise numbriga 4) lõike 2 tekst vastavalt kombineeruda, tulles erinevatelt asutustelt. Kui tervikpilt muudetud. puudub, siis hinnangu esitamine võib olla puudulik. Lisaks hinnangu esitamisele võib asutus vastavalt oma pädevusele luua uut teavet, millest tulenevalt on ülearune ja põhjendamatu piiritleda, et tuleb lähtuda asutusele teada olevast teabest. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kavandi § 4 lõige 2 järgmiselt: „(2) Komisjoni liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse kohta vastavalt oma asutuse pädevusele.“ Välis- Eelnõu § 4 Juhime tähelepanu, et eelnõu § 4 sihtettevõtja määratlusest Selgitatud. ministeerium võivad välja jääda ettevõtjad, mis omavad julgeoleku või Eelnõus on § 4 lõike 1 punktiga 3 hõlmatud tarkvara avaliku korra seisukohast olulise tähtsusega tehnoloogiaid, ja tehnoloogia, mida saab rakendada nii sõjalisel kui 57 kuid mis ei kvalifitseeru seejuures eelnõu § 4 lõike 1 punktis ka tsiviilotstarbel, omades seetõttu strateegilist 3 viidatud sõjalisteks või kahesuguse kasutusega kaupadeks. tähtsust. Kõnealune tarkvara või tehnoloogia on Näiteks võib tuua tehisintellekti, geneetika, biotehnoloogia, oluline eelkõige koosmõjus selle komponentide ja andmetöötluse ja muud uued infotehnoloogiad. Selliseid süsteemide kasutusotstarbega, mistõttu võib see tehnoloogiaid omavatesse ettevõtjatesse tehtavate tulenevalt lähenemisviisist olla kõrgema riskiga, investeeringute kontroll võib osutuda oluliseks tagamaks hinnates julgeoleku ja avaliku korra aspekti. Kahese Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule või kasutusega kaupade kategooriad hõlmavad avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmise. Palume muuhulgas tuumamaterjale, rajatisi ja seadmeid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil hinnata, kas elektroonikat, arvuteid, telekommunikatsiooni ja eelnõu tuleks täiendada, et laiendada välisinvesteeringu loa „infoturvet”, sensoreid ja lasereid, navigatsiooni- ja nõue ka sellistele julgeoleku või avaliku korra seisukohast lennuelektroonikat, kosmosesõidukeid, mistõttu on olulise tähtsusega tehnoloogiatele. kõige kriitilisemad tegevussuunad sellega kaetud. Kuivõrd eelnõu eesmärgiks on määratleda sihtettevõtjate tegevusvaldkonnad võimalikult kitsalt ja ammendavalt, siis eelnõu § 4 lg 1 punktiga 3 hõlmamata tehnoloogia, tehisintellekti, geneetika, biotehnoloogia, andmetöötluse ja muude uute infotehnoloogiate eelnõusse sissetoomiseks oleks vajalik täiendavalt põhjalikult hinnata ja analüüsida, millistele lisakriteeriumitele vastamisel võiks need potentsiaalselt omada olulist mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Kõnealuseid valdkondi puudutava täiendava analüüsi tegemine ning selle põhjal selgunud vajalike muudatuste tegemine on võimalik järgmises etapis juba kehtivasse regulatsiooni. Seletuskirja Määruse kavandi § 2 punkt 9 kohaselt tuleb Arvestatud. lisa 1 välisinvesteeringu kohta esitada teave, mis puudutab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse § 2 punkt 9 „välisinvesteeringu mõju Euroopa Liidu huvi pakkuvatele „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ projektidele või programmidele“. Antud nõue eeldab kavandi § 2 punkt 9 tekstist välja võetud. loataotluse esitajalt mõjuhinnangut, mis nõuab spetsiifilisi 58 teadmisi ning paneb ettevõtjale ebamõistliku koormuse. Seda, kas välisinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks hindama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja komisjon. Analoogset infot küsitakse seejuures ka määruse kavandis (§ 3 punkt 15) sihtettevõtte kohta – „Euroopa Liidu huvi pakkuvatest projektides ja programmidest saadud vahendid“ ning andmed ühingu osalusega „projektide või programmide kohta“. Sisuliselt on tegemist dubleerivate nõuetega. Arvestades eeltooduga teeme ettepaneku eemaldada määruse § 2 punkt 9. Seletuskirja Määruse kavandi § 2 punkt 11 kohaselt nõutakse loa taotlejalt Arvestatud. lisa 1 teavet, kas ühingud, milles välisinvestor saavutab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse § 2 punkt 11 välisinvesteeringu kaudu otsese või kaudse kontrolli, on „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ rahvusvaheliste sanktsioonide subjektiks. Sätte sõnastusest kavandi § 2 punkt 11 tekstist välja võetud. jääb ebaselgeks, kas teavet tuleb esitada üksnes sihtettevõtja kohta või laiemalt, st kas ka mõne sihtettevõttega samasse kontserni kuuluva ühingu suhtes on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. Seejuures pole eelnõust ega seletuskirjast tulenevalt selge vastava teabe küsimise eesmärk. Eelnõu kohaselt on seaduse eesmärk tagada Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel uuritakse seletuskirja kohaselt seejuures välisinvestori majandustegevust, käitumist, omandistruktuuri, seoseid ja võimalikke riske, samuti tuvastatakse mõju sihtettevõtja või sihtettevõtte majandustegevusele ning asjakohasele majandusvaldkonnale. See tähendab, et eelnõust ja seletuskirjast ei tulene, et seaduse alusel hinnataks 59 sihtettevõtja usaldusväärsust. Jääb mõistetamatuks, kuidas muutub sihtettevõttega samasse kontserni kuuluv sanktsioneeritud ettevõte ohuks Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale alles välisinvesteeringu tegemise käigus. Seletuskirja Määruse kavandis nõutakse välisinvesteeringu loa taotluse Arvestatud osaliselt. lisa 1 jaoks andmeid sihtettevõtte või välisinvestori konkurentide ja Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse § 3 punktid asendustoodete kohta (§ 3 punktid 8-9, § 4 punkt 10). „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ 8-9 ja § 4 Määruse kavandist jääb selgusetuks kas nõutud teave peab kavandi § 3 punkti 8 teksti on täiendatud punkt 10 olema ammendav või piisab valikulisest loetelust. Samuti järgnevalt:“ 8) taotlejale teadaolevate eeldab nõue taotleja poolt hinnangut, millel puuduvad asendustoodete või -teenuste loetelu;“ täpsustavad kriteeriumid. Viidatud sõnastuses on loa Määruse kavandi § 3 punkti 9 ja § 4 punkti 10 taotlejale pandav kohustus ebaselge ja ebamõistlikult kohaselt on vajalik nimetada sihtettevõtja ja koormav. Teeme ettepaneku eemaldada nimetatud punktid välisinvestori peamised konkurendid, mis ei eelda või täiendada neid viitega „taotlejatele teadaolevad andmed“. ammendavat loetelu vaid pigem taotleja hinnangut. Tarbijakaitse Seletuskiri Peame mõistlikuks valikuks, et eelnõus ei käsitleta „avalik Selgitatud. ja Tehnilise kord“ samas tähenduses korrakaitseseaduses (KorS) §-s 4 Seletuskirjas on märgitud, et kapitali vaba liikumise Järelevalve sätestatud „avaliku korra“ kaitsmise eesmärgiga. Samuti ei piiranguid saab õigustada avaliku korra või Amet ole eesmärk olnud kasutada mõistet riigi „julgeolek“ samas julgeoleku kaalutlustega ELTL artikli 65 lõike 1 tähenduses julgeolekuasutuste seaduse (JaS) §-s 1 sätestatud punkti b tähenduses üksnes siis, kui on tõeline ja tähenduses. Eeltoodud põhimõtteline valik on otstarbekas, piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile ja sest vajadus niivõrd laiaulatusliku avaliku korra kaitsmise põhjendused ei teeni pelgalt majanduslikke huvisid. järele ei tulene otsesõnu Euroopa Liidu (EL) õigusest (sh ka Seletuskirjas on viidatud Euroopa Komisjoni EL määrusest nr 2019/4523) ega nähtu ka Eesti siseriiklikust teatisele “Suunised liikmesriikidele seoses vajadusest. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt soovitakse välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest eeltoodud mõisteid kasutada samas tähenduses, nagu seda on riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa käsitletud EL Kohtu praktikas. strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) Seejuures peame õigusliku selguse huvides kasulikuks, kui 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute eelnõus ja seletuskirjas oleks võimalikult selgelt määratletud taustauuringute määrus) kohaldumist“, milles on 60 põhimõistete „julgeolek“ ja „avalik kord“ sisu ja tähendus, muuhulgas selgitatud, mis õigustab kapitali vaba tehes seletuskirjas viited vastavatele EL Kohtulahenditele. liikumist. Eelnimetatud dokumendi kohaselt on Kuivõrd vastavad EL Kohtu lahendid on käsitlenud mõisteid välisinvestorite poolt strateegiliste varade „avalik julgeolek“ ja „avalik kord“ Euroopa Liidu Toimimise turuvallutuslikul eesmärgil ostmise korral (nt Lepingu (ELTL) artikkel 65 lõike 1 punkti b) tähenduses eesmärgiga piirata teatava kauba tarnimist liidu („avalik kord“ ja „avalik julgeolek), siis oleks hea see selgelt turule või teatava teenuse pakkumist turul) kõige vastavalt ka määratleda (sõnastada nn ELTL tähenduses nn asjakohasem põhjus erandi tegemiseks Euroopa ordre public- klausel). Lisaks võib avaliku julgeoleku ja Liidu toimimise lepingu artiklis 65 sätestatud avaliku korra mõistete kasutust leida ka ELTL artiklitest 36, „avalik kord või avalik julgeolek“. See võib näiteks 45 lõikest 3 ja artiklist 52. Nimetatud mõisteid käsitletakse õigustada piiravaid meetmeid, mida on vaja EL Kohtu praktika kohaselt nii, et vastav kaitsehüve on ohus, varustuskindluse tagamiseks (näiteks kui ühiskonna põhihuvi suhtes on vajalik reaalne ja piisavalt energiavaldkonnas) või oluliste avalike teenuste tõsine oht (vt ELTL artikkel 52 lg 8 jj) [Vrd nt Euroopa Kohtu osutamiseks, kui vähem piiravad meetmed (nt 07.06.2012 otsus asjas nr C-39/1 (ECLI:EU:C:2012:327)]. reguleerivad meetmed, millega kehtestatakse Selles kontekstis on asjakohane, et Euroopa Kohus tunnustab avalike teenuste osutamise kohustused kõigile ohtu "avalikule korrale" või "julgeolekule" kui erandit teatavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele) ei kapitali vaba liikumise aluspõhimõttest vaid kitsalt sellisel ole piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt tõsine tingimusel, et eksisteerib tegelik ja piisavalt tõsine oht oht mõnele ühiskonna põhihuvile ühiskonna põhihuvidele.[ Vrd nt Euroopa Kohtu 04.06.2002 Samuti on seletuskirjas käsitletud mõistete „avalik otsus asjades nr C-483/99, vnr 47 (Komisjon/Prantsusmaa - kord“ ja „julgeolek“ sisustamist ning on märgitud, et Golden Share II), nr C-503/99, vnr 46 (Komisjon/Belgia – oluline on lähtuda eeskätt Euroopa Liidu Golden Share)]. Selliseks ilmselgeks murekohaks avaliku kohtupraktikast, mitte Eesti õigusaktidest julgeoleku ja avaliku korra seisukohast on eeskätt riigikaitse tuletatavatest määratlustest. eesmärgid [Euroopa Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C- Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste „avalik 423/98, vnr 18 j (Albore)], rahapesu, narkokaubanduse või kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra terrorismi vältimine[Euroopa Kohtu 23.02.1995 otsus asjades häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka nr C-358/93 ja C-416/93, vnr 19 (Bordessa)], seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, telekommunikatsiooni [ Euroopa Kohtu 13.05.2003 otsus mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Eelnõu asjades nr C-463/00 ja C-98/01 vnr 71 kohaselt arvestatakse avalikule korrale mõju (Komisjon/Hispaania).], elektri- või energiavarustuse hindamisel lisaks õigusnormidest kinnipidamisele ja kindlustamine[Euroopa Kohtu 10.07.1984 otsus asjas 72/83 ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas vnr 34 j (Campus Oil)] või kapitalitehingute tõkestamine välisinvestori tegevus laiemalt võib reaalselt 61 organisatsioonide poolt, mida peetakse ühiskonnale ohuks kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi [Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus asjas nr C-54/99 vnr 17 või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu, koos edasiste viidetega (Scientology]. tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). Seonduvalt Kasulik ja praktiline oleks ka eelnõus ja seletuskirjas mõjuga julgeolekule rakendatakse kontrolli eelkõige võimalikult selgelt välja tuua, milliste kaitsehüvede selliste välisinvesteeringute puhul, mis võiksid ohustamise korral saab tehingute loakohustus kõne alla tulla. negatiivset avaldada mõju eelnevalt nimetatud See võimaldataks tagada, et tehingute loakohustus ei kujutaks julgeolekupoliitika ja riigikaitse peamistele endast meetmena „suvalise diskrimineerimise vahendit“ ega tegevussuundadele (turvalisus ja põhiseadusliku „varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele“ korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav ELTL art 65 lõike 3 tähenduses (et õigustada sekkumist taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus). kapitali vabasse liikumisse, peavad tulenevalt EL Kohtu praktikast avalikud huvid olema proportsionaalsed ega tohi kaasa tuua meelevaldset diskrimineerimist)[ Vrd Euroopa Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, vnr 19 j (Albore)]. Seletuskiri Praeguse eelnõuteksti järgi hõlmab „julgeoleku“ ja „avaliku Selgitatud. korra“ mõiste lisaks Eestile ka teiste Euroopa Liidu riikide Kitsendavat tingimust, mille kohaselt saab keelduda julgeolekut ja avalikku korda. Samas ei tulene seaduseelnõu välisinvesteeringu loa andmisest juhul, kui EL tekstist, kas ja mis ulatuses tuleks tehingule luba andes teise liikmesriiki ohustav tehing võib ühtlasi ohustada ka liikmesriigi julgeolekut kontrollida. Eelnõu seletuskirjas on Eesti julgeolekut või avalikku korda, ei ole selgitatud, et ka teise liikmesriiki tehtav välisinvesteering otstarbekas sätestada. võib kujutada endast ohtu Eesti julgeolekule või avalikule Määrus 2019/452 alusel on teisel liikmesriigil õigus korrale, sest teises liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav esitada märkuses välisinvesteeringut uurivale riigile, sisend, teenus või tehnoloogia võib olla ka Eesti julgeoleku kui ta leiab, et välismaine otseinvesteering, mille või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab olulise tähtsusega. Seega saab tehingule loa andmisest tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda. keeldumise aluseks olla seletuskirjas toodud selgituste Määruse 2019/452 artikli 3 kohaselt peavad kohaselt see, kas EL liikmesriiki ohustav tehing võib ühtlasi taustauuringu-mehhanismid võimaldama ohustada ka Eesti julgeolekut või avalikku korda. Peame seda liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide kitsendust mõistlikuks, sest asja mõte ei ole seaduses tegeleda märkusi. Samuti on määruse 2019/452 artikli 6 teise riigi julgeoleku kui sellisega, vaid sekkuda üksnes juhul, lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev 62 kui sellega kaasneb oht Eesti julgeolekule ja avalikule liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi kohaselt korrale. Teeme ettepaneku kaaluda lahendust, kus eeltoodud arvesse, kuigi lõpliku otsuse menetluses võtab vastu seos tuleks seaduses ja selle seletuskirjas võimalikult selgelt taustauuringut tegev liikmesriik. Seega, kui teine esile. liikmesriik on esitatud põhjendatud märkused, et loamenetluses hinnatav välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse juhtumi puhul, võib olla õigustatud vastavale välisinvesteeringule loa andmisest keeldumine, sõltumata välisinvesteeringu negatiivse mõju olemasolust või puudumisest Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas on toodud, et TTJA-le lisandub 3 Arvestatud. töökoha kulu (2 menetleja ja 1 IT toe ametikoht) ja TTJA Seletuskirja (lk 91) on täiendatud. hakkab täitma kontaktpunkti ülesandeid ning tagab komisjoni töö. Palume seletuskirja mõjude osa täiendada nii, et edaspidi täidab TTJA kõnesolevas valdkonnas ka riikliku järelevalve ülesandeid. Eelnõu § 2 Sätte järgi võivad välisinvesteeringuks olla ka omavahel Arvestatud. lg 1. seotud tehingud. Palume avada eelnõu seletuskirjas Lisaks seletuskirja selgitustele on teksti täiendatud võimalusel praktiliste näidete varal, mida selle all mõeldakse, järgnevalt (lk 15): „Praktikas toimub tihti osaluse sh anda võimalikult selged suunised praktikas, kuidas omandamine (aktsiate ja osade ost) ja aktsionäride välisinvestor sellisel juhul käituma peab (näiteks, kas ta peab või osanike omavaheliste suhete reguleerimine igakord saama eraldiseisva loa või loetakse teatud juhtudel mitme erineva lepinguga ning alles nende lepingute omavahel seotud tehingud ühe ja sama loakohustuse alla koosmõjus on võimalik hinnata, milliste õiguste kuuluvaks). kogum isikutel ühingus on ning kas omandatakse kontroll sihtettevõtja üle. 63 Omavahel seotud tehingute korral loetakse need üheks ja samaks välisinvesteeringuks ning luba tuleb taotleda terviklikult kogu välisinvesteeringule mitte igale osatehingule eraldi.“ Eelnõu § 4 Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud Arvestatud. lg 1 p 8 „ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku taristut“ Eelnõu § 4 lg 1 punkti 7 teksti on täiendatud omavad päris mitmed ettevõtted (mitte ainult Levira). Vajaks järgmiselt :“ 8) ettevõtja, kes omab riigiside täpsustamist, et siin mõeldakse ilmselt mastide võrke. Kui toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide säte oli mõeldud vaid Levirale, siis tuleks lisada selgelt edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri „kõrgete mastide taristut“ vms puudutav sõnastus. „Kõrged kõrguste mastide taristut;“ mastid“ on vähemalt 200 m kõrgused. Eelnõu § 6 Eelnõu järgi on välisinvesteering oma sisult tehing või leping, Selgitatud. lg 1 seega on eelnõus sätestatud ulatuses sellised lepingud Välisinvesteeringu mõju hindamiseks peavad selle keelatud seni, kuni riik annab selleks loa (pannakse kehtima tehingu kõik tingimused olema määratletud ning loareservatsiooniga keeld). Samas esitatakse eelnõu § 6 lg 1 kokku lepitud. Allkirjastamata lepingu projekti järgi TTJA-le loa taotlus alles pärast välisinvesteeringu puhul võib selle sisu veel poolte läbirääkimistel lepingu sõlmimist. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et oluliselt muutuda, sealhulgas ka näiteks taotlus loa saamiseks esitatakse enne lepingu sõlmimist, sest loamenetluse jooksul, mis omakorda võib mõjutada praeguse mudeli järgi võib eeldada, et loa mitteandmine hindamist ning tekitada ebakindlust. Sellest omab mõju tehingu kehtivusele. Sellise lahenduse korral tulenevalt ei ole praktikas otstarbekas viia läbi langeb ära ka vajadus reguleerida olukord, kus TTJA otsustab loamenetlust enne kui välisinvesteeringu lõplikud juba sõlmitud tehingule luba täielikult või osaliselt mitte tingimused on poolte vahel kokku lepitud ja anda, sh langeb ära küsimus, kas selline „ooteseisundis“ olev tagasivõtmatult fikseeritud (seletuskiri lk 48). tehing üldse kehtib, kui kehtib, siis millised on täpsemalt tagajärjed loa mitteandmisel jne. Eelnõu § 9 Arvestatud. 64 lg 1, § 15 lg Sätte kohaselt esitab TTJA loa taotluse komisjonile Eelnõu tekstis (§ 9 lg 1, § 11 lg 1 ja 2, § 15 lg 1 p 1) 1p1 kooskõlastamiseks, kuid kavandatavatest normidest ei selgu, sõnastust on muudetud selliselt, et kooskõlastatakse milles seisneb välisinvesteeringukomisjoni otsuse välisinvesteeringu loa andmist. kontrolliese ja tähendus otsustusprotsessis. Haldusorganite Sama muudatus on tehtud seletuskirja lisas 2 vahelises koostöös kooskõlastatakse vajadusel kavandatav (Vabariigi Valitsuse määruse haldusakt enne selle andmist (haldusmenetluse seadus § 16), „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“). aga mis on „taotluse“ kooskõlastamine, pole eelnõu tekstist nähtuvalt täiesti selge. Kooskõlastuse õiguslik tähendus HMS § 16 järgi seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas põhiorganile siduva jaatava või eitava seisukoha väljendamine, s.t põhiasja lahendav haldusorgan ei saa kooskõlastusest kõrvale kalduda. Mõistame „taotluse kooskõlastamist“ eelnõus kirjeldatud haldusmenetluse üldiste reeglite valguses nii, et normi eesmärk pole mitte kooskõlastada taotlust kui sellist, vaid siiski taotlusele alusel kavandatava loa väljastamise otsust. Seda võiks võimalusel seaduseelnõus ja selle seletuskirjas täpsustada. Eelnõu § 9 Sätte kohaselt määrab TTJA välisinvesteeringukomisjonile Arvestatud. lg 1 tähtaja. Palume kaaluda võimalust, et anda menetluse Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastust muudetud järgmiselt: läbipaistvuse huvides kõnealune tähtaeg vahetult seadusega. „1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid komisjonile välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva.“ Eelnõu § 9 Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 9 lg-s 3 toodud 90 Mittearvestatud ja selgitatud. lg 3. päevase menetlusaja pikendamise võimaluse lisamist. Välisinvesteeringu loamenetlus tuleb läbi viia Kuivõrd 90 päevane tähtaeg võib jääda keeruliste kindlates aja raamides põhjustamata taotlejale põhjendamatuid viivitusi. Selleks, et keerulisemate 65 majandustehingute juures väheseks, tasub kaaluda võimalust, juhtumite puhul oleks menetluse läbiviimise aeg ette et tähtaega võib pikendada üks või mitu korda. nähtav, on ette nähtud pikendamine 90 päeva võrra ning vajadusel kõrvaltingimuste läbirääkimiseks veel 60 päeva võrra. Eelnõu § 9 lõiget 3 täiendatud järgnevalt: „(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“ Eelnõu § 11 Sätte järgi võib TTJA anda välisinvesteeringu loa Mittearvestatud ja selgitatud. lg 3. kõrvaltingimusega, mis paneb välisinvestorile või Vastavalt Justiitsministeeriumi märkusele ei ole sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi eelnõus korduste esitamine vajalik ning julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetme samasisuline põhimõte tuleneb HMS § 53 lg 2 täitmise kohustuse, sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas teatud punktist 2. suurusega osaluse võõrandamiseks, olemasolevate toodete tarnimise või teenuste osutamise lepingute jätkamiseks. Nimetatud normiga kaasneb õiguslik ebakindlus, sest sellest ei selgu kaalutlusruumi alused ega piirid, mille raames kirjeldatud kõrvaltingimusi võib lisada. Üks võimalus on siduda kõrvaltingimuse andmine HMS § 53 lg 2 p-s 2 nimetatud alusega, s.t kõrvaltingimuse võib anda, kui selleta tuleks luba jätta andmata. Maksu- ja Seletuskirja Palume jätta seaduse alusel kehtestatava määruse Arvestatud. Tolliamet lisa 2 "Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine ja töökord" Maksu- ja Tolliamet on välisinvesteeringukomisjoni eelnõu kavandi (SK lisa 2) paragrahvi 2 lg 1 esimesest lausest kuuluvate valitsusasutuste loetelust (eelnõu § 14 lg välja lauseosa „Maksu- ja Tolliamet“. 1 ja määruse kavandist) välja võetud. MTA näeb oma panust välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel pigem eelviidatud sätte teise lause kaudu 66 (Komisjon võib oma töösse kaasata teiste asutuste esindajaid ja eksperte), kuid alalist esindatust komisjonis hindame järgmisetel põhjustel ebaotstarbekaks. MTA jälitusasutusena ei oma sellist jälitusinformatsiooni, millele teistel pädevatel asutustel puuduks juurdepääs. MTA sisestab jälitustegevuse käigus kogutud teabe politsei andmekogusse ning pädevad asutused saavad sinna juurde ilma MTA vahenduseta. Kas huvipakkuv isik on varasemalt pannud toime maksu- või tollialase kuriteo, on võimalik kontrollida karistusregistri päringuga, mille teostamise pädevus on teistel komisjoni kuuluvatel asutustel olemas ning MTA kaasamine eraldi sel põhjusel pole vajalik. Kas huvipakkuv isik võib olla seotud kurjategijatega, siis selline seotus nähtub riiklikest registritest ja/või jälitusinformatsioonist, millele on teistel komisjoni kuuluvatel asutustel juurdepääs olemas ja MTA ei pea siin vahendaja olema. Eelnõu Maksu- ja Tolliamet ei oska praegu prognoosida, kas on Arvestatud. rakendus- võimalik, et TTJA-l ja/või Komisjonil läheb Eelnõu on täiendatud § 27 järgmises sõnastuses: sätted välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise käigus vaja „§ 27. Maksukorralduse seaduse muutmine andmeid MTA maksu- ja/või tolliliini andmekogudest (mis peaasjalikult on koondatud Maksukohustuslaste registrisse Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse ehk MKR-i). Oleme seisukohal, et seaduseelnõu § 8 lg-s 2 punktiga 62 järgmises sõnastuses: (TTJA) ja § 15 lg 2 p-s 1 (Komisjon) sätestatud õigus „62) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile andmeid küsida ei tähenda automaatselt, et MTA-l on õigus ja välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu andmeid väljastada. Andmete väljastamiseks TTJA-le ja/või usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud Komisjonile VUHS-ga ette nähtud ülesande täitmiseks vajab ülesannete täitmiseks.“.“ MTA õiguslikku alust (MKS; TS; MKR-i põhimäärus). Isegi juhul, kui MTA teenistuja oleks Komisjoni alaline liige, ei oleks tal võimalik MKR-s sisalduvate andmetega opereerida muidu, kui vaid õigusliku aluse olemasolul (näiteks VUHS- ga seostatav punkt MKS § 29 kataloogis). 67 Eesti Eelnõu § 4 Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõu § 4 lg 1 p 3 piisavalt Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Kaubandus- lg 1 p 3 selge, et saada üheselt aru, millised ettevõtjad on Eelnõu § 4 lg 1 punkti 3 sõnastust muudetud Tööstuskoda loakohustusega ja millised mitte. Eelkõige jääb ebaselgeks, järgnevalt: kas loakohustusega on ettevõtja, kes kunagi on tootnud või „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarninud viidatud sättes nimetatud kaupa, omab praegu sellist tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses võimekust või üksnes ettevõtja, kel on välisinvesteeringu nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse tegemise ajal kehtiv leping riigiasutusega. Kaubanduskoja kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või hinnangul võiks loakohustusega hõlmata üksnes need osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja ettevõtjad, kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal kehtiv arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud leping riigiasutusega. Sellist tõlgendust toetab ka seletuskiri sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona (lk 29), kus on toodud välja, et loakohustusega on just need käitlemisega tegelev ettevõtja;“ ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, Loakohustuse sidumine riigiasutusele müüdava omades lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud käibe suurusega ei ole õigustatud. Asjaolu, et tehnilise abi teenuse osutamiseks. sihtettevõtja jaoks ei ole vastava lepingu alusel Lisaks võiks viidatud säte võtta arvesse asjaolu, kui suure osa kahese kasutusega või sõjalise kauba käive moodustab kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele märkimisväärse suurusega ei tähenda seda, et sihtettevõtja käibest. Näiteks kui ettevõtja käibest moodustab vastavad tarned ei ole olulised lepingupartneriks kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele 0,1 oleva riigiasutuse jaoks, kellele need kaubad on protsenti, siis on küsitav, kas sellisel välisinvestoril peab vajalikud julgeoleku ja avaliku korra tagamisega olema kohustus taotleda välisinvesteeringu luba. seotud ülesannete täitmiseks. Kaubanduskoja hinnangul võiks kaaluda selliste olukordade jaoks erisuse kehtestamist, et sellistel juhtudel ei ole vaja luba taotleda. Ilma erisuseta võib tekkida risk, et väheneb selliste ettevõtjate huvi sõlmida riigiasutusega lepinguid seoses kahesuguse kasutuse kaubaga. Palume eelnõu § 4 lg 1 p 3 sõnastust täiendada selliselt, et sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on välisinvesteeringu 68 tegemise ajal kehtiv leping Eesti riigiasutusega. Viidatud sätte võiks sõnastada järgmiselt: „(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on: 3) ettevõtja, kellel on Eesti riigiasutusega kehtiv leping toota või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja; „ Lisaks palume kaaluda ettepanekut kaotada loa nõue olukordades, kus riigiasutusele müüdava kahesuguse kasutusega kaup moodustab sihtettevõtja käibest väikese osa (nt alla 10 protsendi). Eelnõu § 4 Kaubanduskoja hinnangul puudub vajadus lugeda Arvestatud osaliselt ja selgitatud. lg 1 p 2 sihtettevõtjaks kõiki riigi osalusega äriühinguid. Kui riigi Siseministeerium on seisukohal, et vastav osalusega äriühing on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt kategooria ühinguid peaks kuuluma oluline, siis on selline äriühing eelnõu kohaselt mõne muu sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse. punkti alusel sihtettevõtja. Ja kui riigi osalusega äriühing ei Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui riik omab ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline, siis ei olulist osalust äriühingus, on vajalik, et partner või peaks eelnõu sellisele äriühingule kohalduma. partnerid, kellega koos ühingut juhitakse, ei kujutaks Kui riigi osalusega äriühingut lugeda sihtettevõtjaks, siis võib samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule korrale, kaasneda sellega risk, et Eesti riik võib edaspidi osta paljudes stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. äriühingutes näiteks ühe aktsia või osa, mille tulemusena Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku muutub selline äriühing sihtettevõtjaks isegi siis, kui äriühing korra ja julgeoleku seisukohast ebasobivate ei ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline. partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringu Kaubanduskoja ettepanek: on jätta eelnõust välja § 4 lg 1 p 2. usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni on muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid 69 ohustsenaariumeid, mille realiseerumist soovitakse eelnõu regulatsiooniga vältida. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsioon loob kitsenduse, mis piirab riigivara omandamist kui tegemist ei ole usaldusväärse välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus võõrandamine toimub enampakkumise teel. Arvestades vajadust täpsustada riigi osaluse suurust, on eelnõu § 4 lg 1 punkti 2 teksti muudetud järgnevalt: „2) äriühing, milles riigil on oluline osalus; Olulise osaluse nõude kaudu saab välistada nn juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Seletuskiri Eelnõu § 4 lg 1 sisaldab loetelu ettevõtjatest, keda loetakse Arvestatud. eelnõu kohaselt sihtettevõtjaks. Soovime teada, kas Ettevõtja peab kvalifitseeruma kindlaksmäärarud sihtettevõtja loetelu tuleb vaadata välisinvesteeringu tunnuste või tingimuste alusel sihtettevõtjaks tegemise ajal või ka hiljem. Näiteks kui välisinvestor välisinvesteeringu tegemise (lõpuleviimise) ajal, omandab osaluse internetis ajalehtede ja ajakirjade mistõttu oleks seda ettevõtjat puudutav kirjastajas, kelle vastava tegevusega seotud käive eelneval välisinvesteering loakohustuslik. kalendriaastal oli miljon eurot, siis sellisel juhul ei ole eelnõu Eelnõus ettenähtud loemenetlust ei rakendata kohaselt tegemist sihtettevõtjaga ning välisinvesteeringu luba tagantjärgi tehingutele, mis tehti ajal, kui ettevõtja ei ei pea taotlema. Kui selle ettevõtja käive suureneb näiteks vastanud sihtettevõtja tingimustele. 70 kolme aastaga kolme miljoni euroni, kuid välisinvestor ei ole Samas on praktikas võimalik, et välisinvesteeringu uut välisinvesteeringut teinud, kas sellisel juhul tuleb hiljem luba tuleb taotleda juhul, kui välisinvestor soovib välisinvesteeringu luba taotleda. Palume seletuskirjas suurendada oma olulist osalust, saavutades kontrolli täpsustada, kas välisinvestor peab taotlema ettevõtja üle, ka siis, kui olulise osaluse omandamise välisinvesteeringu luba, kui välisinvesteeringu tegemise ajal ajal ei olnud veel tegemist sihtettevõtjaga eelnõu ei olnud ettevõtja sihtettevõtja, kuid ettevõtja muutus tähenduses. sihtettevõtjaks näiteks kolm aastat pärast välisinvesteeringu tegemist. Kaubanduskoja hinnangul ei peaks sihtettevõtja määratlemine toimuma tagantjärele, vaid üksnes välisinvesteeringu tegemise hetkel. Seletuskiri Eelnõu § 5 lg 2 alusel on loakohustusliku välisinvesteeringu Selgitatud. lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 3 kohaldatakse Sellest tulenevalt on väga oluline, et loa taotlemisega seotud välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse info on konfidentsiaalne ning kolmandatel isikutel ei tohi olla seadust, arvestades eelnõus sätestatud erisusi. võimalust saada infot isegi selle kohta, et välisinvestor on HMS § 7 lõike 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud taotlemas välisinvesteeringu luba. Leiame, et hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses konfidentsiaalsuse tagamine on vajalik ka olukorras, kus salastatud välisteabe ja asutusesiseseks välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline kasutamiseks tunnistatud andmed. pöördub enne loa taotlemist või loamenetluses TTJA poole Täiendavalt ei ole antud küsimust vajalik ega selgituse saamiseks või nõu küsimiseks, kas välisinvesteering otstarbekas reguleerida. on loakohustuslik. Sellistel juhtudel ei tohi tekkida olukorda, kus näiteks TTJA dokumendiregistrist on näha, et välisinvestor või muu isik on pöördunud TTJA poole seoses loa taotlemisega. Seega ei tohiks TTJA avaldada enne loa menetluse algust ega loamenetluse ajal ühtegi infokildu, mis võiks viidata välisinvesteeringu tegemisele. Palume seletuskirjas selgitada, milliste meetmete abil on tagatud, et loamenetlusega ja sellele eelnenud nõustamisega seotud teave ei ole avalikkusele kättesaadav. Õigusselguse 71 tagamiseks võiks eelnõusse lisada ka sätte, mis paneb TTJA- le konfidentsiaalsuse tagamise kohustuse. Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 lg 3 näeb ette erisuse, mis ei keela väärtpaberite Mittearvestatud ja selgitatud. lg 3 avaliku pakkumise või seeriatena väärtpaberitehingute, Eelnõu § 5 lg 2 näeb ette põhireegli, mille kohaselt sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud ei saa välisinvesteeringut lõpule viia, sealhulgas väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate välisinvesteeringu alusel tekkivaid osaniku või tehingute läbiviimist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise aktsionäri õiguseid kasutama hakata enne loa Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus saamist. Eelnõu § 5 lg 3 teeb praktilistel põhjustel välisinvesteeringu loa saamiseks ning välisinvestor ei kasuta börsitehingutele erandi, mis lubab börsitehingust kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise tuleneva väärtpaberi-ülekande ära teha. Nimetatud osaluse või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, erand ei muuda üldpõhimõtet, et enne loa saamist on eelkõige hääleõigust. välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud. Viidatud Kaubanduskoda peab börsil noteeritud väärtpaberitega sättega ei anta börsiettevõtjate puhul välisinvestorile seotud erisuse kehtestamist igati mõistlikuks ja vajalikuks. täiendavaid õigusi võrreldes börsil mittenoteeritud Samas jääb meile viidatud sättes ebaselgeks, millised on sihtettevõtjatega, vastupidi, on eeldus, et olulise välisinvestori ja ka sihtettevõtja õigused ja kohustused sel osaluse või kontrolliga kaasnevaid õigusi ei perioodil, kui välisinvestor ei ole veel saanud kasutata. välisinvesteeringu luba. Näiteks jääb ebaselgeks, kas välisinvestoril on õigus saada dividende sel perioodil. Meie hinnangul ei ohusta dividendide saamine Eesti julgeolekut ega avaliku korda, kui välisinvestor ei osalenud hääletamisel dividendide maksmise üle. Õigusselguse tagamiseks tuleks viidatud sättes võimalikult konkreetselt välja tuua, mis on lubatud ja mis keelatud. Meie hinnangul piisab sellest, kui keelata välisinvestoril kasutada viidatud perioodil üksnes hääleõigust, kuid näiteks dividendide saamise õigus võiks tal olemas olla. Kaubanduskoja ettepanek on muuta § 5 lg 3 sõnastust selliselt, et välisinvestor ei tohi kuni välisinvesteeringu loa saamiseks kasutada hääleõigust, kuid muid õiguseid võib ta kasutada. Kui eelnõu koostajad peavad 72 vajalikuks veel keelata teatud õiguseid, siis tuleks need õigused võimalikult konkreetselt sättes välja tuua. Seletuskiri Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt peab välisinvestor esitama Selgitatud. välisinvesteeringu loa saamiseks TTJA-le elektrooniliselt Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi taotluse koos lisadokumentidega eelnõu §-s 13 nimetatud autentimisteenuse (TARA) autentimis-meetodeid, infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne liikmesriigi eID. Samuti võib välisinvestor esitada välisinvesteeringu lõpuleviimist. loa taotluse esindaja kaudu, kes saab kasutada Peame positiivseks, et dokumentide edastamise toimub eelnimetatud autentimisteenuseid. Alternatiivselt on elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu. Samas jääb kaalumisel võimalus täiendava meile ebaselgeks, kas ja kuidas on välisinvestorile tagatud sisselogimisvõimaluse loomiseks, mis ilmselt ligipääs sellele infosüsteemile, kui välisinvestor ei ole e- toimiks kaheastmelise autentimise kaudu. resident. Leiame, et süsteemi sisenemine peab olema välisinvestori jaoks võimalikult lihtne. Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, kuidas on välisinvestoril võimalik siseneda infosüsteemi. Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt võib välisinvestor, sihtettevõtja või Selgitatud. lg 3 välisinvesteeringu muu osaline enne välisinvesteeringu loa Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju TTJA-le taotlemist või loamenetluses pöörduda TTJA poole selgituste avaldatavast teabest. Mida üksikasjalikum isiku saamiseks, samuti küsida TTJA-lt nõustamist, kas poolt TTJA-le antav teave, seda paremini saab välisinvesteering on loakohustuslik. vajadusel küsijale õigusakte ja olukorda selgitada. Kaubanduskoda peab igati positiivseks, et eelnõu võimaldab Menetluse algatamise ning loataotluse esitamise üle TTJA-lt küsida selgitusi ja nõustamist välisinvesteeringu loa sisulise otsuse tegemine tuleb jätta taotluse esitaja taotlemise kohta. Samas jääb meile ebaselgeks, milline on enda vabaks otsustamiseks, ametnik peaks sellises nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus. Näiteks kui olukorras püüdma jääda neutraalseks ning piirduma välisinvestor küsib TTJA-lt, kas välisinvesteering on üksnes üksikasjade selgitamisega, aidates õigete kohustuslik ja saab vastuse, et see pole kohustuslik, kuid valikute tegemisel ning selgitades taotluse esitamise hiljem selgub, et välisinvestor oleks pidanud loa taotlema, siis võimalikke tagajärgi. 73 kas ja milline õiguslik tagajärg järgneb sellisele olukorrale. Palume seletuskirjas rohkem lahti kirjutada, mis on TTJA poolse nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus ning mis tagajärjed saabuvad olukordades, kus välisinvestor on TTJA selgitustest lähtunud, kuid hiljem osutuvad need seadusevastaseks. Eelnõu § 9 Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt kestab välisinvesteeringu loa taotluse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. lg 3 menetlemine 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse esitamisest. Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt võib TTJA menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju välisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega pikendada hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige kuni 90 kalendripäeva võrra. Seega võib menetlus kokku aega keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt tuleb võtta kuni 120 päeva. taotlejalt küsida lisateavet ja põhjalikumalt kaaluda Peame väga oluliseks, et TTJA menetleks taotlusi võimalikult näiteks välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja kiiresti. See on tähtis nii välisinvestori kui ka osalust müüva riske. Samuti on tähtaja pikendamine vajalik, kui isiku jaoks. Seetõttu leiame, et TTJA peaks suutma 30 liikmesriik või Euroopa Komisjon on määruse päevaga taotluse ära menetleda. Nõustume, et teatud 2019/452 alusel teatanud soovist esitada asjas oma erandlikel juhtudel võib TTJA vajada pikemat tähtaega. seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega pikendatakse Samas eelnõu praegune sõnastus võimaldab TTJA-l 90 päeva võrra, ei tähenda see, et välisinvesteeringu sõltumata põhjusest pikendada menetlustähtaega 90 päeva loa andmise otsustamiseks kulub tingimata 120 võrra. Me ei pea sellist lahendust mõistlikuks. kalendripäeva, vaid taotluse võib lahendada ka Kaubanduskoja teeb ettepaneku muuta eelnõu § 9 lg 3 kiiremini. sõnastust selliselt, et TTJA-l on õigus tähtaega pikendada 90 Välisinvesteeringu loamenetlusele laienevad päeva võrra üksnes mõjuval põhjusel ning korraga mitte haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas tuleb enam kui 30 päeva võrra. haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Selguse mõttes täpsustatud eelnõu § 9 lõiget 3 järgnevalt: 74 „(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“ Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lg 2 kohaselt keeldub TTJA välisinvesteeringu Mittearvestatud ja selgitatud. lg 2 loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, kuidas tuleks Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. kavandatava seaduse tähenduses sisustada mõisteid Kaubanduskoja hinnangul on see säte sõnastatud liiga üldiselt „avalik kord“ ja „julgeolek“ . ning seetõttu ei pruugi välisinvestor, sihtettevõtja või Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra välisinvesteeringu muu osapool saada aru, kas loa taotlemise sisustamisel Euroopa Liidu kohtupraktikaga ja korral TTJA annaks loa või keelduks sellest. Eelkõige tekitab lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks segadust see, et TTJA keeldub loa andmisest ka siis, kui see õigusnormidest kinnipidamisele ja ebaseaduslikule võib ohustada Eesti avalikku korda. Põhjus peitub selles, et tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle avaliku korra mõiste on väga lai ja raskesti defineeritav. kaudu välisinvestori tegevus laiemalt võib Seega ei taga see säte osapooltele ettenähtavust ning see võib kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi omakorda avaldada negatiivset mõju välisinvesteeringutele ja või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu, laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonnale. Leiame, et eelnõus tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). tuleks oluliselt konkreetsemalt välja tuua, millistel juhtudel Julgeoleku tagamist silmas pidades rakendatakse keeldub TTJA loa andmisest. loakohustust eelkõige selliste välisinvesteeringute Kaubanduskoja ettepanek: Palume muuta eelnõu § 11 lg 2 puhul, mis võiksid avaldada negatiivset mõju sõnastust konkreetsemaks, et oleks kõigile paremini eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse arusaadavam, millistel juhtudel keeldub TTJA loa andmisest. peamistele tegevussuundadele. Eesti Kaubanduskoja hinnangul muutuks sättest arusaamine julgeolekupoliitika peaeesmärki arvestades, on oluliselt selgemaks juba siis, kui jätta sättest välja viide olulisteks tegevussuundadeks muuhulgas turvalisus avalikule korrale. ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus. Määruse 2019/452 alusel on teisel liikmesriigil õigus esitada märkused välisinvesteeringut uurivale riigile, kui ta leiab, et välismaine otseinvesteering, 75 mille tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda. Määruse 2019/452 artikli 3 kohaselt peavad taustauuringu-mehhanismid võimaldama liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi. Samuti on määruse 2019/452 artikli 6 lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi kohaselt arvesse, kuigi lõpliku otsuse menetluses võtab vastu taustauuringut tegev liikmesriik. Eelnevast tulenevalt, kui teine liikmesriik on esitanud põhjendatud märkused, et loamenetluses hinnatav välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse juhtumi puhul, võib olla õigustatud vastavale välisinvesteeringule loa andmisest keeldumine. Seega arvestades ka määruses 2019/452 sisalduvat regulatsiooni, ei oleks põhjendatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel avaliku korra ohustamisega seotud kriteeriumi eelnõust väljavõtmine. Eelnõu § 12 Kaubanduskoja hinnangul on § 12 lg 2 p 3 sõnastatud liiga Arvestatud. lg 2 p 3 üldiselt ning jätab TTJA-le liiga laia kaalutlusruumi Eelnõu § 12 lg 1 (endise numbriga 2) tekstist välja otsustamaks, kas tunnistada välisinvesteeringu luba kehtetuks võetud. või mitte. Uute asjaolude ilmnemine on ettenägematult lai stsenaariumide hulk, arvestades veel sellega, et loa andmisest keeldumise alused on ka suhteliselt üldised ja jätavad laia otsustamisruumi TTJA-le. Sisuliselt võib TTJA selle sätte alusel loa kehtetuks tunnistada isegi juhul, kui välisinvestor ei ole rikkunud eelnõus sisalduvaid nõudeid. Eeltoodud 76 põhjustel vähendab see säte välisinvesteeringu osapoolte kindlustunnet ja toob neile kaasa täiendava äririski. Leiame, et piisab sellest, kui jätta eelnõusse üksnes kaks välisinvesteeringu kehtetuks tunnistamise alust. Kaubanduskoja teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 12 lg 2 p 3. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis tuleb eelnõusse lisada säte, et kui riik tunnistab kehtetuks välisinvesteeringu loa, kuid välisinvestor ei ole rikkunud eelnõust tulenevaid nõudeid, siis peab riik hüvitama osapooltele välisinvesteeringueelse olukorra taastamisega seotud kulud. Seletuskiri Eelnõu § 12 lg 3 näeb ette, et välisinvesteeringu loa kehtetuks Selgitatud. tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest on välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud võimalik kaaluda kõrvaltingimuse täitmata jätmise tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse korral ka välisinvesteeringu loa kehtetuks olukorra taastamiseks. tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Kaubanduskoja hinnangul võib selline säte mõjuda Ametile on jäetud piisav kaalutlusruum erinevate negatiivselt välisinvestorite soovile teha Eestisse tõhusate meetmete kasutamiseks. Loa kehtetuks välisinvesteeringuid. Peamine põhjus peitub selles, et isegi tunnistamine ei toimu kergekäeliselt, kuna sellele pärast välisinvesteeringu loa saamist võib tekkida olukord, laieneb haldusmenetluse seaduse regulatsioon. kus aastaid hiljem tunnistatakse luba kehtetuks ning tehing Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on tuleb tagasi pöörata. Ebakindlust suurendab asjaolu, et TTJA eelnõu § 12 lg-s 1 (endise numeratsiooniga lg 2) võib loa kehtetuks tunnistada ka uute asjaolude ilmnemisel ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused tekstist ehk olukorras, kus välisinvestor ei ole rikkunud eelnõust korduste vältimiseks välja võetud, kuna tulenevaid nõudeid. Kui välisinvesteeringu tegemisest on samasisuline regulatsioon on olemas möödunud mitu aastat, siis võib olla väga keeruline seda haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos. tehingut tagasi pöörata. Näiteks ei pruugi sihtettevõtjas Eelnõu §-ga 12 (endise numeratsiooniga § 12 lõige osaluse müünud isikul olla enam rahalisi vahendeid, et 3) antakse loa kehtetuks tunnistamisel osalust tagasi osta. Samuti võib osaluse müünud isiku ja välisinvestorile võimalus astuda ise samme ja võtta välisinvestori vahel tekkida vaidlus selle üle, mis on osaluse võimalikult kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks. 77 väärtus. Mitme aasta jooksul võib osaluse väärtus oluliselt Kui palju aega võib meetmete rakendamine võtta ja muutuda. Lisaks jääb ebaselgeks, mida tähendab, et kuidas konkreetsel juhul olukorra taastamine välisinvesteeringueelne olukord tuleb taastada viivitamatult. toimub, sõltub tehtud välisinvesteeringust. Samas Kui välisinvesteeringu tegemisest on möödas mitu aastat, siis võib alati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve võib selle tagasipööramine osutuda ajamahukas või Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka kaasneksid kiire tagasipööramisega pooltele liiga kõrged planeeritud tegevusest. kulud või kaasneks sellega täiendav kahju. Seega võib selline Samuti on kõrvaltingimuse täitmata jätmise korral säte tuua kaasa nii välisinvestorile, osaluse võõrandanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil isikule kui ka sihtettevõtjale märkimisväärse äririski, sest võimalik kaaluda ka ettekirjutusega kõrvaltingimuse isegi mitu aastat pärast tehingu tegemist tuleb valmis olla täitmise nõudmist (eelnõu § 23 lg 2). selleks, et taastada tuleb esialgne olukord. Palume Juhul, kui kohustatud isikud siiski ei täida § 12 seletuskirjas veelgi täpsemalt selgitada, kuidas peaks lõikes 3 sätestatud kohustust, on Tarbijakaitse ja toimuma välisinvesteeringueelse olukorra taastamine ning Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega, mida tähendab, et seda tuleb teha viivitamatult. kohustada teda tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või sihtettevõtjate osa võõrandamiseks või muu toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Eelnõu § 17 Kaubanduskoja hinnangul võib Eelnõu § 17 lg 2 ja § 18 Arvestatud ja selgitatud. lg 2 ja § 18 sätestatud viie kalendripäevane pikkune tähtaeg osutuda liiga Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii lühikeseks. Näiteks olukorras, kus kõik või vähemalt osad välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka nendest kalendripäevadest langevad nädalavahetusele või on menetluse puudumisel teha taotletud teave riigipühad, on ettevõtjal väga keeruline seda nõuet täita. komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele Kaubanduskoja ettepanek: Asendada eelnõu § 17 lg-s 2 ja §- teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). s 18 sõnad „viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult kiiresti, tööpäeval“. mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama nõutud teabe lühikese ajaga. Eelnõu § 17 lg-s 2 ja § 18 lg-s 2 (endise numeratsiooniga § 18 teine lause) on asendatud „viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal kalendripäeval“. 78 Seletuskiri Soovime teada, kas teatud juhtudel peab välisinvestor Selgitatud. taotlema ühe ja sama välisinvesteeringu jaoks Riikidel on ainuvastutus ja otsustuspädevus, kas välisinvesteeringu loa mitmest erinevast liikmesriigist. kehtestada välisinvesteeringutele kontroll ning Näiteks kui sihtettevõtja kuulub Rootsi ettevõtjale ning millistele tingimustele vastavaid investeeringuid välisinvestor soovib osta 15-protsendilist osalust Rootsi hinnata. Seda ei muuda ka Euroopa Liidus ettevõtjas, siis kas sellisel juhul peab välisinvestor taotlema kohaldatav määrus 2019/452, mis üksnes täpsustab, Eestis välisinvesteeringu jaoks luba? Kui jah, siis kas luba millistele üldkriteeriumitele liikmesriikide puudutab üksnes 15-protsendilist osalust Eesti ettevõtjas? taustauuringumehhanismid vastama peavad. Kui Rootsi ettevõtjas osaluse omandamiseks tuleb taotleda Kui välisinvesteering vastab õigusaktides nimetatud luba Rootsi riigilt, siis kas sellisel juhul peab välisinvestor kontrolliks vajalikele tingimustele mitmes riigis, siis taotlema välisinvesteeringu loa ka Eestis? Palume tuleb sellele tehingule ka vastavates riikides seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas toimub loamenetlus paralleelselt luba taotleda. Võib eeldada, et olukorras, kus välisinvestor omandab osaluse mõnes teises välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega ELi liikmesriigis asuvas ettevõtjas, millel on osalus paralleelselt hakkab kulgema mitmeid muid sihtettevõtjas. loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks koondumise kontrolli menetlused. Asjaolu, et teatud tehinguteks võib tehinguosalistel olla vaja hankida erinevaid lube, ei ole kuidagi erakorraline, vaid see on ka muudes liikmesriikides tavapärane praktika. Välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimise puhul ei oma tähtsust, kas välisinvestor omandab eelnõus ettenähtud tingimustele vastava otsese osaluse sihtettevõtjas või teeb ta seda läbi teises ELi liikmesriigis asuvas ettevõtjas, kes omab kontrolli sihtettevõtja üle, osaluse omandamise kaudu (kaudne osaluse omandamine). Kui välisinvestor omandab osaluse Eesti sihtettevõtja emaettevõtjas, siis sõltuvalt mõjutatud majandusvaldkonnast on võimalik, et seda investeeringut hinnatakse ka 79 muudes ELi liikmesriikides (näiteks nendes, kus vastav emaettevõtja omab veel tütarettevõtjaid, kes tegutsevad välisinvesteeringute kontrolliga hõlmatud valdkonnas). Sel juhul on oluline tõhus koostöö liikmesriikide vahel, kus sama investeeringut hinnatakse. Määruse 2019/452 kohane teavitusmehhanism aitab mitmes liikmesriigis läbi viidavat loamenetlust ka kiirendada ja tulemuslikumaks muuta, kuna asjassepuutuvad liikmesriigid saavad neid puudutava informatsiooni ka teiste liikmesriikide teavituste kaudu. Eesti Info- Eelnõu § 2 Eelnõu § 2 lg 1 selgitus eelnõu seletuskirjas toob esile ka Selgitatud. tehnoloogia ja lg 1 asjaolu, et loataotluse esitamine võib osutuda vajalikuks ka Eelnõus silmas peetud varatehingute ese Telekommuni- nn varatehingute tegemisel, sh nii ettevõtte kui ka käitise (sihtettevõtja osa) on koosmõjus määratletud § 4 katsiooni Liit omandamisel kui ka muude varade omandamisel lõikega 2. välisinvestori poolt. Kui olulise osaluse omandamine Kõnealuse sätte sisu on muudetud ning täpsustatud, äriühingus või ka muus juriidilises isikus on võrdlemisi et sihtettevõtja osaks loetakse sihtettevõtja vara või selgelt defineeritud, siis see, kas ja kui siis millises mahus nn sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, varatehingute tegemisel osutub loataotluse esitamine sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse vajalikuks, jääb nii eelnõud kui ka selle seletuskirja lugedes aluseks ja tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 täiesti ebaselgeks. Seetõttu on seda vaja õigusselguse huvides nimetatud sihtettevõtjale. Seletuskirjas on märgitud, täpsustada. Vältimaks asjatuid loamenetlusi teeme et välisinvesteeringuks on vaja taotleda luba enne ettepaneku lisada eelnõusse õigusnormid, mis tagavad selle, sihtettevõtja osa omandamist, siis kui välisinvestor et kui teatav vara, käitis või ettevõte ei ole seotud tegevusega, võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva mis ohustaks julgeolekut või avalikku korda või ei ole ühingu kaudu) julgeoleku ja avaliku korra sihtettevõttele tegutsemiseks olulise tähendusega, pole seisukohalt oluliste ettevõtjate majandustegevuse vajalik ka loamenetluse läbi viimine. Tuleb arvestada sellega, ilma nendes osalust või nende üle kontrolli et nn varatehingud võivad olla seotud ka valdkondadega, mis omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad ei oma seost sellega, miks teatav ettevõtja või äriühing on ettevõtjad, kelle majandustegevus on ühiskonna 80 eelnõu kohaselt käsitletav sihtettevõtjana. põhihuvide tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus on kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana ettevõtet, käitist või muud vara, millel põhineb majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle kaudu saab investor sisuliselt jätkata eelnevat tegevust. Seda, kas konkreetsel juhul on ettevõte, käitis või vara sihtettevõtjale määratletud valdkonnas tegutsemiseks vajalik, tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis või vara, millega seotud või mille abil toimuv toodete tootmine, müük või teenuste pakkumine moodustab märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulistes majandusvaldkondades. Eelnõu § 4 Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt loetakse sihtettevõtjaks ettevõtja, Arvestatud. lg 1 p 3 kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud Eelnõu § 4 lg 1 punkti 3 sõnastust muudetud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade järgnevalt: nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tehnilist abi riigiasutustele. Oleme seisukohal, et kahesuguse tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses kasutusega kaupade puhul võib tekkida erinevaid tõlgendusi, nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kas ettevõtja tuleb lugeda sihtettevõtjaks või mitte. Juhime kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 29 on seda määratlust osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja oluliselt kitsamalt selgitatud: "...on oluline hõlmata arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba käitlemisega tegelev ettevõtja;“ tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse 81 osutamiseks". Selgitame, et kahesuguse kasutusega kaupu võivad ettevõtjad toota või tarnida vaid aeg-ajalt ning see ei pruugi sugugi olla nende ettevõtjate põhitegevus. Näeme, et siin võib seetõttu tekkida praktikas vaidlusi, kas sättes kasutatud sõnastus "toodab või tarnib" tähendab, et ettevõtte on kunagi tootnud või tarninud; omab võimekust toota või tarnida; või peab müügitehingu hetkel omama kehtivat lepingut tootmiseks või tarnimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku seletuskirjas toodud kitsam määratlus ka eelnõus konkreetsemalt sõnastada näiteks järgmiselt: "3) ettevõtja, kelle nimel on loa taotluse esitamise hetkel kehtiv leping toota või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja". Eelnõu § 5 Eelnõus tekitab küsimusi loa taotlemisega seotud ettevõtete Selgitatud. ja 6 konfidentsiaalse info kaitse. Eelkõige sellest vaatest, et Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 3 kohaldatakse vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 ei tohi tehingut lõpule viia enne, välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse kui loamenetlus on läbitud. Juhime tähelepanu, et seadust, arvestades eelnõus sätestatud erisusi. kavandatava seaduse kohaldamisalasse võib sattuda HMS § 7 lõike 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud tehinguid, kus ka näiteks ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses Järelevalve Ameti (TTJA) dokumendiregistris või mujal salastatud välisteabe ja asutusesiseseks potentsiaalse tehingu nähtavaks muutumine võib kahjustada kasutamiseks tunnistatud andmed. poolte ärihuve. Seetõttu teeme ettepaneku lisada eelnõusse Täiendavalt ei ole antud küsimust vajalik ega menetleja kohustus tehingu osapoole taotlusel tehinguga otstarbekas reguleerida. seotud infot kuni loa saamiseni mitte avalikustada. Selline kohustus on vajalik ka eelnõu § 6 lõikes 3 toodud nõustamistaotluste puhul. 82 Eelnõu § 5 Praktikas tekitab börsiettevõtetest omanikega sihtettevõtetele Mittearvestatud ja selgitatud. lg 5 terve rea küsimusi eelnõu § 5 lg 5. See norm on ühest küljest Eelnõu § 5 lg 2 näeb ette põhireegli, mille kohaselt positiivne, kuna võimaldab väärtpaberitehingute ei saa välisinvesteeringut lõpule viia, sealhulgas lõpuleviimist börsil ja normaalse tsiviilkäibe jätkumist. välisinvesteeringu alusel tekkivaid osaniku või Teisest küljest tekitab see aga rea küsimusi, kuna keelab aktsionäri õiguseid kasutama hakata enne loa omandatud osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamist. Eelnõu § 5 lg 3 teeb praktilistel põhjustel saamiseni. Toome siinkohal lihtsa näite: üheks kõige börsitehingutele erandi, mis lubab börsitehingust klassikalisemaks aktsionäri õiguseks on saada dividende. tuleneva väärtpaberi-ülekande ära teha. Nimetatud Kujutame, et teatud börsiettevõttes omandab 3. riigist pärit erand ei muuda üldpõhimõtet, et enne loa saamist on investor varasema 9 % osaluse asemel 10,5 % osaluse, mis on välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud. Viidatud antud eelnõu tähenduses oluliseks osaluseks. Paari päeva sättega ei anta börsiettevõtjate puhul välisinvestorile pärast esitab ta nõuetekohaselt loataotluse ning seejärel täiendavaid õigusi võrreldes börsil mittenoteeritud saabub ka dividendimakse tähtpäev – kas taoline investor sihtettevõtjatega, vastupidi on eeldus, et olulise peaks keelduma dividendide vastu võtmisest kuni luba pole osaluse või kontrolliga kaasnevaid õigusi ei saadud? Leiame, et see säte vajab ülereguleerimise ja kasutata. hilisemate probleemide vältimiseks täiendavat kohendamist. Üks võimalik lähenemine on vastavat sõnastust muuta nii, et nn standardseid aktsionäride õigusi võib siiski kuni loa saamiseni kasutada, kui just tegu pole iseäranis kõrge riskiga olukorraga. Kui tegu on kõrge riskiga olukorraga, siis võiks anda TTJA-le õiguse sel erijuhul kohe etteulatuvalt sekkuda ja vajadusel keelata teatud konkreetsete õiguste (nt hääleõigus) kasutamine kuni loa saamiseni, kui konkreetse tehingu eripärasid arvestades on see tõesti vältimatult vajalik. Sellisteks põhjendatud kõrge riskiga juhtudeks võib olla näiteks see, kui potentsiaalne uus omanik on selgelt probleemne olles näiteks rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas või kui omandada plaanitav osalus on väga suur ja päritoluriik probleemne. 83 Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt esitab välisinvestor Selgitatud. lg 1 välisinvesteeringu loa saamiseks TTJAle elektrooniliselt Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi taotluse koos lisadokumentidega TTJA järelevalve autentimisteenuse (TARA) autentimis-meetodeid, infosüsteemi kaudu. Eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu rõhutab, et mida suuremad on loa taotlemise kulud ja sellele liikmesriigi eID. kuluv aeg, seda suurem on risk, et investor loobub Samuti võib välisinvestor esitada loa taotluse investeeringust ja jätab pakkumise tehingu tegemiseks esindaja kaudu, kes saab kasutada eelnimetatud tegemata (lk 119). Sellest järeldub, et ka taotluse esitamine autentimisteenuseid. Alternatiivselt on kaalumisel peab olema võimalikult lihtne ja leebete nõuetega. Seetõttu ei võimalus täiendava sisselogimisvõimaluse tohi jätta arvestamata seda, et kõikides riikides (eriti eelnõuga loomiseks, mis ilmselt toimiks kaheastmelise puutumust omavates kolmandates riikides) ei saa kõiki autentimise kaudu. juriidilisi toiminguid elektrooniliselt teha. Seega avaldame lootust, et küsimus, kuidas välisinvestor infosüsteemi sisse saab, on läbi mõeldud ja lahendatud. Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lõige 3 loob võimaluse küsida enne loa taotlemist Selgitatud. lg 3 TTJA-lt selgitusi ja nõustamist, aga selle eesmärk ning Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju õiguslik tagajärg jäävad hetkel ebaselgeks. On oluline tagada, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile et eelnõustamine võimaldaks juba eos ennetada olukordi, avaldatavast teabest. Mida üksikasjalikum on isiku milles luba asutakse taotlema ka juhtudel, kui seda tegelikult poolt ametile antav teave, seda paremini saab vaja pole. Iga loataotlus toob kaasa märkimisväärsed kulud ja vajadusel küsijale õigusakte ja olukorda selgitada. halduskoormuse nii välisinvestorile kui ka riigile. Seega on Menetluse algatamise ning loataotluse esitamise üle oluline, et eelnõustamise käigus oleks võimalik TTJA-l anda sisulise otsuse tegemine tuleb jätta taotluse esitaja vajadusel selgesõnaline kinnitus, kui luba pole konkreetseid enda vabaks otsustamiseks, ametnik peaks sellises tehiolusid arvestades vaja taotleda. Kinnitame, et vastava olukorras püüdma jääda neutraalseks ning piirduma võimaluse olemasolu on ettevõtjate jaoks positiivne. Samas üksnes üksikasjade selgitamisega, kuid aitama on vaja eelnõustamise tagajärjed õiguslikult selgemaks õigete valikute tegemisel ning selgitama taotluse kirjutada. esitamise võimalikke tagajärgi. 84 Eelnõu § 9 Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt võtab taotluse menetlemine üldjuhul Arvestatud osaliselt ja selgitatud. lg 2 aega 30 kalendripäeva. Samas võimaldab sama sätte lõige 3 Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse seda tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäevani menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju välisinvesteeringu mõju hindamiseks. Mõjuanalüüsi autorid hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige hindavad 30-päevast menetlusaega mõistlikuks eeldusel, et keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt tuleb seda ei pikendada ilma mõjuva põhjuseta. ITL nõustub taotlejalt küsida lisateavet ja põhjalikumalt kaaluda mõjuanalüüsis tähtaja kohta välja tooduga ja teeb seetõttu näiteks välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja ettepaneku täiendada eelnõu § 9 lõiget 3 selliselt, et tähtaega riske. Samuti on tähtaja pikendamine vajalik, kui võib pikendada üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. liikmesriik või Euroopa Komisjon on määruse 2019/452 alusel teatanud soovist esitada asjas oma seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega pikendatakse 90 päeva võrra, ei tähenda see, et välisinvesteeringu loa andmise otsustamiseks kulub tingimata 120 kalendripäeva, vaid taotluse võib lahendada ka kiiremini. Välisinvesteeringu loamenetlusele laienevad haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Selguse mõttes täpsustatud eelnõu § 9 lõiget 3 järgnevalt: „(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“ Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõigetes 2 ja 4 sisalduvad loa andmisest Mittearvestatud ja selgitatud. lg 2 ja lg 4 keeldumise alused on väga üldsõnalised ja lõikes 4 sisalduv loetelu on lahtine. Kuna menetlus on seotud julgeolekuga, ei 85 ole ka detailse põhjendamise kohustust. Eelnõu Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, kuidas tuleks eelkonsultatsioonide käigus lubati otsida lahendusi, kuidas kavandatava seaduse tähenduses sisustada mõisteid muuta protseduuri läbipaistvamaks ja suurendada ettevõtjate „avalik kord“ ja „julgeolek“ . õiguskindlust, s.h sätestada seaduses keelamise täpsem Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra põhjendamine. Eelnõud analüüsides järeldame, et neid sisustamisel Euroopa Liidu kohtupraktikaga ja lahendusi ei leitud. ITL on seisukohal, et nii avatud loetelu lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks keeldumise alustest on suur riskikoht ja ohuks õigusnormidest kinnipidamisele ja ebaseaduslikule ettevõtlusvabadusele, investeerimiskliimale ning ka laiemalt tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle majanduse arengule. Seetõttu palume muuta loa andmisest kaudu välisinvestori tegevus laiemalt võib keeldumise aluste loetelu kitsamaks ja ammendavaks. kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi Eraldi murekoht on see, et lähtuvalt eelnõu eesmärgist (§ 1 lg või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu, 2) on keeldumise aluseks ka see, kui välisinvesteering võib tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). ohustada avalikku korda, mitte üksnes siis kui Julgeoleku tagamise vaates rakendatakse välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu loakohustust eelkõige selliste välisinvesteeringute liikmesriigi julgeolekut. puhul, mis võiksid avaldada negatiivset mõju Samas on „avalik kord“ väga laialivalguv ja ebamäärane eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse mõiste. Tsiteerides eelnõu seletuskirja (lk 6) on „ mõiste peamistele tegevussuundadele. Eesti „avalik kord“ … laiatähenduslik mõiste, ning sellel on julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas pidades, on rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu olulisteks tegevussuundadeks muuhulgas turvalisus õiguses erinev sisu. ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa Liidu esmane seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna ega teisene õigus…“Sedavõrd ebaselge määratlusega kindlus. õigusmõiste loa andmisest keeldumise alusena loob Määruse 2019/452 alusel on teisel liikmesriigil märkimisväärse õigusselgusetuse ja tekitab ääretult laia õigus esitada märkusi välisinvesteeringut uurivale tõlgendusruumi otsustajatele, mida ei saa pidada riigile, kui ta leiab, et välismaine otseinvesteering, põhjendatuks. Seetõttu teeme ettepaneku avaliku korra mille tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab ohustamine kui välisinvesteeringu loa väljastamisest tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda. keeldumise aluse kas: eelnõust täielikult välja võtta või Määruse 2019/452 artikli 3 kohaselt peavad kitsendada eelnõus oluliselt võimalusi, mille korral võib taustauuringu-mehhanismid võimaldama keelduda avaliku korra ohustamise tõttu loa andmisest või liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide seada loale lisatingimusi. Ka eelnõu seletuskiri rõhutab, et märkusi. Samuti on määruse 2019/452 artikli 6 avaliku korra ohustamisele tuginemine saab olla vaid lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev 86 erandlik ning oht avalikule korrale kui ühiskonna põhihuvile liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi kohaselt peab seejuures olema „tõeline ja piisavalt tõsine“. Eelnõu arvesse, kuigi lõpliku otsuse menetluses võtab vastu enda tekstist aga sellist erandlikkust välja ei paista, kuigi see taustauuringut tegev liikmesriik. Eelnevast oleks kahtlemata hädavajalik. tulenevalt, kui teine liikmesriik on esitanud põhjendatud märkused, et loamenetluses hinnatav välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse juhtumi puhul, võib olla õigustatud vastavale välisinvesteeringule loa andmisest keeldumine. Seega arvestades ka määruses 2019/452 sisalduvat regulatsiooni, ei oleks põhjendatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel avaliku korra ohustamisega seotud kriteeriumi eelnõust väljavõtmine. Eelnõu § 11 Peame väga problemaatiliseks eelnõu § 11 lõikest 5 tulenevat Mittearvestatud ja selgitatud. lg 5 tingimust, mille kohaselt seatakse loa andmisest Eelnõu § 11 lg 5 kohaselt ei avaldata keeldumiseks tehtud haldusakti põhjendustele ja menetluses välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise korral kogutud dokumentidele liiga ulatuslikud piirangud, sh seda haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti ka taotlejale endale. On arusaadav, et teatud piirangud on menetluses kogutud teavet ja tõendeid, ulatuses, julgeolekukaalutlustel kindlasti vajalikud, kuid eelnõus milles see võib ohustada Eesti või muu Euroopa sisalduvaid piiranguid on vajalik oluliselt kitsendada. Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra Juurdepääsupiirangute seadmine peaks olema vältimatult kaitset ja milles sellele kohaldub seaduses sätestatud vajalik, mitte n-ö automaatne nagu see on seda eelnõus. juurdepääsupiirang. Seega osas, mis ei ohusta Eesti Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 5 järgmiselt: „(5) või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel antud haldusakti avaliku korra kaitset ja millele ei kohaldu seaduses aluseks olevate põhjenduste kohta annab menetleja taotlejale sätestatud juurdepääsupiirang, tuleb põhjendusi ja maksimaalses võimalikus mahus selgitusi ohustamata teavet anda, mis sisuliselt tähendabki seda, et teavet seejuures Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut. antaksegi tegelikult võimalikult suures ulatuses. Menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas Kuna avaliku korra tagamisega seotud kaalutlusi taotlejale, üksnes juhul ja ulatuses, kui see on vältimatult võib eelnõu kohaselt läbivalt arvestada, siis ei ole 87 vajalik välistamaks Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi põhjendatud ka kõnealusest sättest viide avaliku julgeoleku ohustamist.“ korra kaitsele välja võtta. Taoline sõnastus viitab vältimatu vajaduse olemasolule ja välistab ebamäärasele „avaliku korra kaitsele“ viitamise võimaldamise, võimaldades rakendada piiranguid vaid julgeolekukaalutlustel. Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 lg 2 sätestab välisinvesteeringu kehtetuks Selgitatud. tunnistamise alused. Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 3 on Eelnõu § 12 lg 2 p 3 (uute asjaolude ilmnemine), on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline tekstist välja võetud. viivitamata kohustatud välisinvesteeringu loa kehtetuks Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest on tunnistamisel tegema vajalikud toimingud võimalik kaaluda kõrvaltingimuse täitmata jätmise välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. ITL-i korral ka välisinvesteeringu loa kehtetuks hinnangul on tegemist väga riskantsete sätetega. Esiteks, tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve välisinvesteeringu luba võib tühistada ükskõik millal (puudub Ametile on jäetud piisav kaalutlusruum erinevate ajaline piirang). Teiseks, "kui ilmnevad uued asjaolud" on tõhusate meetmete kasutamiseks. Loa kehtetuks ettenägematult lai stsenaariumide hulk, eriti arvestades loa tunnistamine ei toimu kergekäeliselt, kuna sellele andmisest keeldumise aluseid, mis on samuti ebamäärased ja laieneb haldusmenetluse seaduse regulatsioon. jätavad suure kaalutlusõiguse TTJA-le. Nii luuakse olukord, Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on kus välisinvestor ja müüja peaksid aastate kaupa olema eelnõu § 12 lg-s 1 (endise numeratsiooniga lg 2) valmis igal hetkel tehingut tagasi pöörama, mis on mõlema ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused tekstist poole jaoks väga märkimisväärne äririsk. See tõstatab ka korduste vältimiseks välja võetud, kuna hulga praktilisi küsimusi, nagu kas ja kuidas müüja peaks samasisuline regulatsioon on olemas hoidma vahendeid osaluse tagasiostmiseks. Tehtud ostu- ja haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos. müügitehinguid pole võimalik teatud olukordades enam Eelnõu §-g 12 (endise numeratsiooniga § 12 lõige 3) tagasi pöörata ja seda veel tähtajatult ehk sisuliselt mis tahes antakse loa kehtetuks tunnistamisel välisinvestorile ajahetkel ka aastaid peale tehingu toimumist. Asjaolule, et võimalus astuda ise samme ja võtta võimalikult tehtud tehingut pole teatud juhul võimalik enam n-ö tagasi kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks. Kui palju pöörata, juhib tähelepanu ka eelnõu enda seletuskiri (lk aega võib meetmete rakendamine võtta ja kuidas 60).Juhime veel tähelepanu, et seletuskirjas (lk 60) räägitakse konkreetsel juhul olukorra taastamine toimub, sõltub „võimalikult suures ulatuses“ tagasipööramisest, aga eelnõu tehtud välisinvesteeringust. Samas võib alati 88 § 12 lg 3 kohustab taastama välisinvesteeringueelse olukorra. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit Meie hinnangul oleks mõistetavam lahendus, kus riik võib teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka planeeritud julgeolekule või avaliku korrale tekkiva ohu korral ettevõtte tegevusest. ise välja osta või peab tehingu tagasipööramisega seotud Samuti on kõrvaltingimuse täitmata jätmise korral kulud kompenseerima. Vastasel juhul näeme selles sättes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil olulist heidutavat mõju välisinvesteeringutele. võimalik kaaluda ka ettekirjutusega kõrvaltingimuse täitmise nõudmist (eelnõu § 23 lg 2). Juhul, kui kohustatud isikud siiski ei täida § 12 lõikes 3 sätestatud kohustust, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega, kohustada teda tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või sihtettevõtjate osa võõrandamiseks või muu toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Eelnõu § 17 Kui tehakse koostööd ELi välisinvesteeringute menetlemisel Arvestatud ja selgitatud. lg 2 ja § 18 (eelnõu § 17-18), on vastava info andmise tähtajad väga Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii lühikesed, vaid 5 tööpäeva. Nii lühikese tähtajaga välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka reageerimine ei pruugi olla Eesti ettevõtjate jaoks realistlik ja menetluse puudumisel teha taotletud teave võib osutuda ebamõistlikult koormavaks. komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult kiiresti, mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama nõutud teabe lühikese ajaga. Eelnõu § 17 lg-s 2 ja § 18 lg-s 2 (endise numeratsiooniga § 18 teine lause) on asendatud „viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal kalendripäeval“. Seletuskiri Kuigi eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs hindab eelnõu mõju Selgitatud. 89 majandusele ja ettevõtjatele väikseks, ei saa sellega lõpuni Eelnõuga kaasneb määratletud tehingute tegemisel nõus olla. Oleme eespool kirjeldanud väga problemaatilisi välisinvestoritele loa taotlemise kohustus ning sätted, aga tahame lisaks juhtida tähelepanu, et teatud mõttes sellest tulenevalt ka halduskoormuse mõningane on eelnõus tegu sideettevõtjatele hiljuti kehtestatud nõuetega suurenemine, kuid arvestades taotluse esitamise, sideteenusele ja sidevõrgule riigi julgeoleku tagamiseks infokohustuse täitmise ja võimalikke menetlusega paralleelsete nõuetega (eelnõu käsitleb seotud lisanduvaid ressursikulusid, on mõju investoreid/ettevõtteid; määrus „Nõuded sideteenuse halduskoormusele pigem väike. osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ aga Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna on väike, sest seadmeid/seadmetootjaid). Mõlemate nõuete loamenetlused potentsiaalselt on sihtettevõtjatena eelnõus on bürokraatlikud protsessid ja muudavad sidevõrkude määratletud ligikaudu 330, mis moodustab näiteks arendust aeglasemaks. Seega tegemist on järgmise eelnõuga, umbes 0,1 protsenti 2021.a andmetel registreeritud mis suurendab osadel Eestisse tehtavatel investeeringutel äriühingutest halduskoormust ja lisab aega (loamenetlus), kuigi eelnõu (https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_c enda koostajad hindavad kaasnevat mõju väheseks (kuna ompany_all/2021). sihtettevõtjaid on arvuliselt vähe, ca 300). Seletuskiri Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab Selgitatud. kontrollitavaid investeeringuid hinnanguliselt olema kuni Kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse mõnikümmend aastas, mõnes kohas oli ka märgitud, et alla hindamine toimub kindlaks määratud tähtaegade kümne. Samal ajal kavandatakse TTJA-sse selle eelnõu jooksul, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve täitmiseks 2-3 uut ametikohta. See proportsioon tundub Ameti poolt tagada protsessi katkematu toimimine ebaloogiline. (nii IT lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu näol). Samuti teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavandatava seaduse nõuete täitmise üle riiklikku järelevalve ülesannet. Lisaks tuleb kindlustada määruses 2019/452 ettenähtud kontaktpunkti ülesannete täitmine ning määruse artikkel 11 punkti 2 alusel Euroopa Komisjoni poolt kontaktpunktide vahelise koostöö ja teabevahetuse toetamiseks loodud süsteemi toimimine Eestis. Kontaktpunki funktsiooni täitmine tähendab 90 igapäevaselt määruse alusel edastatud teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni dokumentide vastuvõtmist, läbivaatamist, edastamist, Eestis menetletavate välisinvesteeringute kohta teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile teavituste koostamist, samuti vajadusel teise liikmesriikide taotluse alusel teabe küsimist välisinvestorilt või muult isikult. Lisaks osaleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruses ettenähtud Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute eksperdirühma töös. Arvestada tuleb vajadusega tagada taotluste katkematu menetlus ning muude ülesannete täitmine ka puhkuste, haiguste või lähetuste ajal. Seletuskirja Kindlasti peab eelnõu § 7 lg 3 alusel antav määrus tagama Selgitatud. lisa 1 seda, et taotlejalt küsitakse vaid andmeid, mis on konkreetse Loetelu andmetest ettevõtlus- ja tehingu eripära arvestades olulised ja asjakohased, mitte kõiki infotehnoloogiaministri määruse vastavas määruses toodud andmeid igaks juhuks ühetaoliselt „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ iga investeeringu/tehingu puhul. Hetkel on selle määruse kavandis on koostatud eesmärgiga tagada, et kavandi raames nõutavate andmete maht ebamõistlikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning ulatuslik ega arvesta tehingu olemust, olulisust ega komisjonil oleks võimalikult terviklik ülevaade riskiklassi. välisinvestorist ja temaga seotud isikutest, välisinvesteeringu majanduslikust eesmärgist ja välisinvestori kavatsustest, samuti investeeringuks kasutatud rahaliste vahendite päritolust. Vastav andmestik võimaldab hinnata välisinvesteeringu mõjusid julgeolekule ja avalikul korrale, sealhulgas identifitseerida investeeringuga kaasnevaid riske eelnõu §-s 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjate tegutsemisvaldkondades. Küsitavate andmete loendi 91 puhul on arvesse võetud määruse 2019/452 artiklis 9 nimetatud teave, mis on täpsustatud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt kokkulepitud välisinvesteeringutest teavitamise vormis, mille jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel on määruses ettenähtud koostöökorra täitmiseks vajalik. Seletuskirja Eelnõu § 14 lõike 2 alusel kavandatava välisinvesteeringute Selgitatud. lisa 2 komisjoni määruse kohta märgime esialgse kommentaarina, Välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tähtajaliste et meie hinnangul on põhjendamatu anda komisjoni volituste andmist on vajalik kaaluda ning arutada liikmetele tähtajatud volitused. Selle asemel tuleks komisjoni eelnõu väljatöötamisse kaasatud valitsusasutuste volitused iga paari-kolme aasta tagant üle vaadata ja siis esindajatega. vastavalt vajadusel liikmeid asendada või volitusi pikendada. Kuivõrd seletuskirja lisa 2 näol on tegemist Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ kavandiga, on võimalik selle sisu veel vajadusel määruse eelnõu hilisemas menetluses muuta. Eesti Eelnõu § 3 Välisinvestori mõiste – Euroopa Parlamendi ja nõukogu Selgitatud. Advokatuuri määruse (EL) 2019/452 (EL määrus) kohaselt kohaldatakse Seletuskirja (lk 19-20) kohaselt on otsus, millistele äriõiguse usaldusväärsuse kontrolli kolmandatest riikidest pärinevate investeeringutele, lähtudes investori päriolust, komisjon välisinvestorite suhtest. Eelnõu kohaselt on seaduse kontrolli kohaldada iga riigi pädevuses ning ka kohaldamisala laiem. Esiteks kohaldatakse Eelnõu § 3 lg 1 p liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud 1 kohaselt kontrolli lisaks kolmanda riigi kodakondsusega erinevalt ning hõlmatav isikute ring on liikmesriigiti füüsilisele isikule ka EL kodaniku üle, kellel on lisaks varieeruv. Seejuures võivad riigisisese kolmanda riigi kodakondsus. Teiseks kohaldatakse Eelnõu § regulatsiooniga olla loakohustusele allutatud ka 3 lg 1 p 3 kohaselt kontrolli ka EL ettevõtja üle, kes on investeeringud, mida teevad Euroopa Liidus asuvad kolmanda riigi kodakondsusega füüsilise isiku või kolmandas isikud või üksused piirides, mida annavad Euroopa riigis registreeritud ja selle õiguse alusel asutatud ettevõtja Liidu toimimise lepingu asutamisõiguse ja kapitali 92 kontrolli all. Seega, teatud juhtudel kohaldatakse Eelnõu liikumine artiklid (art 52 ja art 65 lõike 1 punkt b), kohaselt usaldusväärsuse kontrolli EL kodanike ja ettevõtete mis võimaldavad säilitada avaliku korra või üle. Ei ole üheselt selge, miks Eesti kavatseb rakendada julgeoleku huvides vajalikke meetmeid. Oluline on kontrolli nii ulatuslikult. Ühtlasi peaks isikute võrdse silmas pidada, et välisinvesteeringute hindamise kohtlemise kontekstis arvestama, et mistahes erisused, mis riigisisesed regulatsioonid ei tohiks põhjustada loovad piiranguid investeeringute vabale liikumisele EL diskrimineerimist kolmandate riikide vahel siseselt, peavad olema selgelt põhjendatud ja (määruse 2019/452 art 3 lg 2). proportsionaalsed. Lisaks soovitame hinnata, kas füüsilise Määruse 2019/452 tähenduses käsitatakse isiku puhul on adekvaatseks näitajaks kodakondsus või peaks välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi arvestama ka residentsust. isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks investeeringutele, mille puhul kontrolli vahetumine on kaudne. Samuti on määruses 2019/452 ette nähtud suunis liikmesriikidele, et need võtaksid meetmeid, mis peaks takistama kontrollimenetlustest kõrvalehoidumist. Seejuures peaksid need meetmed hõlmama investeeringuid, mis tehakse liidusiseselt kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist (preambuli punkt 10). Kunstlike skeemide kaudu tehtavad liidusisesed välisinvesteeringud on erandkorras samuti määruse kohaldamisalas. Kõige tavalisem kõrvalehoidumise näide on olukord, kus välisinvesteeringud Euroopa Liidus tehakse liidus 93 asuva variühingu kaudu, millel ei ole otsest ega kaudset tegelikku majandustegevust, vaid mille ainus eesmärk on olla seaduslik vahend investeeringu tegemiseks. Eelnõus ei sõltu tehingu välisinvesteeringuna käsitlemine mitte kitsalt tehinguosaliste kodakondsusest või asutamiskohast, vaid sellest, kas investori omandistruktuuris tervikuna esineb kolmandate riikide isikuid ja kas need isikud omavad kontrolli. Kontroll annab füüsilisele isikule või emaettevõtjale võimaluse mõjutada kontrollitavate ettevõtjate juhtorganite koosseisu, strateegilisi otsuseid ning selle kaudu tegevust tervikuna, mistõttu kontrollitav ettevõtja ei ole oma tegevuses sõltumatu. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, kas otsesel välisinvestoril on tegelik majandustegevus või on tegemist vaid valdusühinguga, sest kontrolli teostamise tagajärg on sisuliselt sama. Füüsilise isiku kodakondsuse nõude valikut on selgitatud seletuskirjas (lk 18). Eelnõu § 4 Sihtettevõtja mõiste - Nõustume, et oluline on kontrolli alla Selgitatud lg 1 hõlmata lisaks riigi ettevõtetele ka riigi strateegilised Internetis avaldatavatel väljaannetel ei ole tiraaži. partnerid kaitsetaristu ja -tehnoloogia valdkonnas, lisaks ka Seletuskirjas (lk 36) on selgitatud, et kriteeriumi meediateenuse osutajad ja videojagamisplatvormi pidajad. valikul osutus määravaks kriteeriumi kontrollimise Viimaste puhul võiks käibenäitaja asemel seada kriteeriumiks lihtsus ja teabe kättesaadavus sihtettevõtjale ja tema teatud suuruses püsiva jälgijas-, kuulajas- või vaatajaskonna kaudu potentsiaalsele välisinvestorile. Objektiivse olemasolu (ennekõike tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kriteeriumina, mille kaudu määratleda kirjastaja osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate puhul) või olulisust, saanuks teoreetiliselt vaadelda ka tellijate üleriigiline või rahvusvaheline levik (ennekõike televisiooni- või lugejate arvu, kuid majandusaasta käive on siiski 94 ja raadioteenuse osutajate puhul). Komisjoni hinnangul oleks kriteeriumina sobivaim. Tellijate ja lugejate arvu ka trükimeedia ja interneti ajalehtede ja ajakirjade kirjastad määramine võib kohati olla küllaltki keeruline, eriti mõistlik kohaldamisalast välja jätta, kui tiraažid ei ulatu internetimeedia korral ja seda iseäranis olukorras, seatud suuruses püsiva jälgijas- ja lugejaskonnani. kus väljaanne on täielikult või osaliselt kättesaadav kõikidele internetikasutajatele. Käibenumbri kindlakstegemine on aga oluliselt lihtsam, kuna selleks saab kasutada nii ettevõtja majandusaasta aruannet (eriti kui kirjastustegevus ongi ettevõtja põhiline tegevus või on vastav ärisegment aruandes eraldi välja toodud) kui ka tema raamatupidamisandmeid. Eelnõu Sihtettevõtja osa mõiste ei ole piisavalt defineeritud – Eelnõu Selgitatud. § 2 lg 1 p 3 § 2 lg 1 p-s 3 nimetatud sihtettevõtja osa mõiste on Sihtettevõtja mõiste on defineeritud eelnõu § 4 defineerimata. Eelduslikult peetakse silmas osa, mille kaudu lõikes 2. on võimalik viia läbi sihtettevõtja äritegevust. Täheldame, et Uue ühingu asutamise korral (nn greenfield- Eelnõu kontekstis ei ole käsitletud asutamisega seonduvat. investeering) välisinvestori poolt ei ole asutamise Palume kaaluda, kas kontrolli alla peaks kuuluma ka ajal veel ammendavalt teada, kas üldse ja kui, siis välisinvestori poolt sihtettevõtja asutamine. millistes valdkondades hakkab ühing lõppastmes tegutsema, kas plaanitava majandustegevuse alustamine on edukas ning milline saab olema ettevõtja olulisus vastavas valdkonnas. Seetõttu on keeruline sellist tüüpi tegevust investeeringuna etteulatuvalt piisava põhjalikkusega hinnata, et oleks võimalik tuvastada reaalse ning piisavalt tõsise ohu olemasolu või puudumise. Sihtettevõtja tingimustele vastamine välisinvesteeringu tegemise ajal on eeltingimuseks seda ettevõtjat puudutava välisinvesteeringu hindamiseks. Samuti on eelnõu § 4 lõikes 1 toodud sihtettevõtja kriteeriumitele vastamine lisaks 95 tegevusvaldkonnale seotud ka täiendavate kriteeriumite täitmisega (nt eriseadusest tulenevad nõuded elutähtsa teenuse osutajatele, leping riigiasutuse või muu määratletud isikuga, teatud tingimustele vastava taristu majandamine, täiendavate tegevus- või muude lubade olemasolu jms), millele uus ühing asutamisejärgselt ei vasta. Seetõttu ei ole otstarbekas ka uue ühingu asutamist välisinvesteeringuna eelnõus hõlmata. Arvestades teiste Euroopa Liikmesriikide välisinvesteeringute hindamise praktikat on nn greenfield-investeeringute kontroll pigem erandlik (18 riigist on see otseselt reguleeritud vaid mõnes riigis). Eelnõu Puudub regulatsioon hädaolukorras tegutsemiseks – Selgitatud. ettevõtja, kelles osaluse omandamiseks peab taotlema eelnõu Ettepanekust ei selgu, mida tähendab „menetlus kohaselt luba, peab olema riigi toimimise seisukohalt olulise eriolukordades“ ja milliseid tingimusi oleks tähtsusega. Seaduses loetletud valdkonnad mõjutavad ühel täiendavalt vajalik reguleerida. Eelnõuga ei ole või teisel viisil riigi toimimist või julgeolekut. Riigijulgeolek kuidagi kitsendatud investeeringute kaasamise võib aga kiiresti kujuneda kriitilise tähtsusega valdkonnaks võimalusi ning loamenetluse tähtajad võimaldavad ning selles olukorras võib olla vajalik kaasata investeeringuid tulemuslikult välisinvesteeringuks loa anda kiiresti, kiiremini. Eelnõu peaks käsitlema ka menetlust sh menetlemisele seatud piirtähtaegadest kiiremini. eriolukordades. Eelnõu § 9 Loamenetluse tähtajad on liialt pikad - Eelnõu § 9 lg-s 2 Selgitatud. sätestatakse, et TTJA-l on puudusteta taotluse korral aega Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse menetlemiseks 30 päeva, sealjuures on mõju hindamiseks menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju antud volitus pikendada tähtaega 90 päeva võrra. Sellest hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige tulenevalt võib menetlus kujuneda enam kui nelja kuu keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt tuleb 96 pikkuseks, mis on investori vaates problemaatiline. taotlejalt küsida lisateavet ja põhjalikumalt kaaluda Soovitame kaaluda, kas oleks võimalik menetlustähtaegu näiteks välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja lühendada. Samuti märgime, et seaduses tuleks loetleda riske. Samuti on tähtaja pikendamine vajalik, kui alused, mille esinemisel on TTJA-l õigus menetlust liikmesriik või Euroopa Komisjon on määruse pikendada. 2019/452 alusel teatanud soovist esitada asjas oma seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega pikendatakse 90 päeva võrra, ei tähenda see, et välisinvesteeringu loa andmise otsustamiseks kulub tingimata 120 kalendripäeva, vaid taotluse võib lahendada ka kiiremini. Välisinvesteeringu loamenetlusele laienevad haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Eelnõu § 6 TTJA-ga konsulteerimine – Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt on Selgitatud. lg 3 võimalik loakohustuslikkuse kontrollimiseks eelnevalt Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju TTJA-ga konsulteerida. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sellise eelseisukoha õiguslik jõud. Soovitame kaaluda nö avaldatavast teabest. Mida üksikasjalikum on isiku siduva maksuotsusega analoogset regulatsiooni, kuivõrd see poolt ametile antav teave, seda paremini saab võimaldab vältida nii tehinguosaliste kui ka TTJA poolset vajadusel küsijale õigusakte ja olukorda selgitada. täiendavat aja- ja muud kulu. Menetluse algatamise ning loataotluse esitamise üle sisulise otsuse tegemine tuleb jätta taotluse esitaja enda vabaks otsustamiseks, ametnik peaks sellises olukorras püüdma jääda neutraalseks ning piirduma üksnes üksikasjade selgitamisega, kuid aitama õigete valikute tegemisel ning selgitama taotluse esitamise võimalikke tagajärgi. 97 Eelnõu Kombineeritud menetlus - soovitame kaaluda kombineeritud Selgitatud. menetlust, kus teavitamiskohustusele võib, kuid ilmtingimata Ettepanek ei ole piisavalt konkreetne, sellest ei selgu ei pea järgnema tegevust oluliselt enam piirav loakohustus. võimaliku kombineeritud menetluse praktilised Ühelt poolt tagab see vajalikus ulatuses loamenetluse aspektid ning olulised eelised, võrreldes eelnõus läbiviimise, teisest küljest aga säästab ettevõtjaid ettenähtud menetlusega. loamenetlusega kaasnevate piirangute negatiivsetest Eelnõus on sätestatud loakohustusega mõjudest olukorras, milles loamenetlus ei ole vajalik. välisinvesteeringud ja need on piiritletud üsna kitsalt. Selleks, et tagada vajalikus ulatuses loamenetluse läbiviimise samas säästes ettevõtjaid loamenetlusega kaasnevast halduskoormusest olukorras, kus loamenetlus pruugi olla vajalik, on välisinvestorile ja muule isikule otseselt sätestatud õigus enne välisinvesteeringu loa taotlemist pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas välisinvesteering on loakohustusega. Eelnõu § 6 Dokumentide esitamise võimalused on liialt kitsad – Eelnõu Selgitatud. lg 1 kohaselt saab taotlust esitada vaid TTJA järelevalve Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi infosüsteemi kaudu. Kui tegemist on aga kolmandatest autentimisteenuse (TARA) autentimis-meetodeid, riikidest pärit investoritega, siis ei pruugi neil olla võimalust sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu infosüsteemi siseneda ega ka dokumente allkirjastada. Seega liikmesriigi eID. Samuti võib välisinvestor esitada tuleks tagada, et dokumentide esitamisel ei oleks tehnilisi loa taotluse esindaja kaudu, kes saab kasutada takistusi ja vajadusel saaks dokumente edastada ka eelnimetatud autentimisteenuseid. Alternatiivselt on infosüsteemi väliselt. kaalumisel võimalus täiendava sisselogimisvõimaluse loomiseks, mis ilmselt toimiks kaheastmelise autentimise kaudu. Seega 98 saab olema piisavalt võimalusi esitada sobival viisil dokumente infosüsteemi vahendusel. 99 Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu lühikokkuvõte Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõuga luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ja avalik kord. Seaduse eesmärgiks on sätestada kohaldamisalasse kuuluva välisinvesteeringu tegemisele loa saamise kohustus, välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine ning vastavate nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise tingimused ja kord. Seaduseelnõu alusel hinnatakse kolmandatest riikidest pärit välisinvestorite ja nende kontrolli all olevate ettevõtjate tehinguid, millega omandatakse otsene või kaudne oluline osalus sihtettevõtjas, saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle või omandatakse sihtettevõtja osa (ettevõte, käitis, muu vara). Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud, nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel kaalutakse eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga (nt kas investorit kontrollib kolmanda riigi riigiasutus või relvajõud või kas ta on seotud julgeolekut või avalikku korda ohustavate tegevustega), sihtettevõtja majandustegevuse (nt milline on sihtettevõtja olulisus ja haavatavus asjakohases valdkonnas) ning asjakohase majandusvaldkonnaga (nt asendustoodete või -teenuste olemasolu). Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste (sh julgeolekuasutuste) esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Seaduseelnõu aitab tõhusamalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, ettenähtud Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelist koostöökorda ja teabevahetust.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel