Riigikantselei
27.05.2022 nr 2-1/2022/3760
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise
seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu;
2) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskiri;
3) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1;
4) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2;
5) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3;
6) Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4.
Natalja Rüütel
639 7615
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
12.05.2022
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus sätestab välisinvesteeringu tegemise loa kohustuse, välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise ning vastavate nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise
tingimused ja korra.
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega tagada
Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud loamenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Välisinvesteering
(1) Välisinvesteering käesoleva seaduse tähenduses on tehing või seotud tehingud, mille kaudu
välisinvestor:
1) omandab otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas;
2) saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või
3) omandab sihtettevõtja osa.
(2) Olulist osalust käsitatakse väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses.
(3) Käesolevas seaduses nimetatud kontrolli ja kontrollitava ettevõtja määratlemisel lähtutakse
väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.
(4) Käesolevas seaduses käsitatakse ettevõtjat konkurentsiseaduse tähenduses.
§ 3. Välisinvestor
(1) Välisinvestor käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu
kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta
füüsiline isik;
2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel;
3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud füüsilise isiku või punktis 2 nimetatud ettevõtja
kontrollitav ettevõtja olenemata tema asutamiskohast.
(2) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on riik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.
1
§ 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa
(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) elutähtsa teenuse osutaja;
2) äriühing, milles riigil on oluline osalus;
3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba
seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud
kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki
2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;
4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutaja meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis uudiste,
ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval
kalendriaastal oli vähemalt kolm miljonit eurot;
5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva
Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva
toorme uurimiseks või kaevandamiseks;
6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
7) ettevõtja, kes omab alalist riigikaitseobjekti riigikaitseseaduse tähenduses;
8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks
vajalikku vähemalt 200 meetri kõrguste mastide taristut;
9) raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või
kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ja Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja
lennundusseaduse tähenduses;
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT
L 348, 20.12.2013, lk 1–128), II lisas nimetatud sadamate nimekirjale.
(2) Sihtettevõtja osa käesoleva seaduse tähenduses on sihtettevõtja vara või sihtettevõtja
organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on majandustegevuse
aluseks ja tegutsemiseks vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale.
2. peatükk
Välisinvesteeringu loamenetlus
§ 5. Välisinvesteeringu loakohustus
(1) Välisinvesteeringuks on vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba (edaspidi
välisinvesteeringu luba), mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.
(2) Käesoleva seaduse alusel loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimine on keelatud enne
välisinvesteeringu loa saamist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei keela väärtpaberite avaliku pakkumise tehingu
või seeriatena väärtpaberitehingute tegemist, sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud
väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehingute tegemist, kui Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus välisinvesteeringu loa saamiseks
2
ning välisinvestor ei kasuta kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise osaluse
või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, eelkõige hääleõigust.
§ 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine
(1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega käesoleva
seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva lepingu
sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist.
(2) Kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et välisinvestor ei
ole välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades temale kättesaadavad käeoleva seaduse §-s 7 nimetatud
andmed.
(3) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline võib enne välisinvesteeringu
loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole
selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas välisinvesteering on loakohustusega.
§ 7. Taotluses esitatavad andmed
(1) Taotluses esitatakse välisinvesteeringu kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja,
sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning
välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja ajakava.
(2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata taotluses esitatud
andmete või sellele lisatud dokumentide muutumisest.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, välisinvesteeringukomisjon (edaspidi ka
komisjon) ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva
seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses.
(4) Taotluse andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 8. Teabe küsimine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva
seaduse §-s 7 nimetatud andmetele või dokumentidele täiendavaid andmeid või dokumente, kui
need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda sihtettevõtjalt,
välisinvesteeringu muult osaliselt, isikult ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalikke andmeid või dokumente.
3
§ 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid
komisjonile välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21
kalendripäeva.
(2) 30 kalendripäeva jooksul puudusteta taotluse esitamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet:
1) annab välisinvesteeringu loa;
2) keeldub välisinvesteeringu loa andmisest või
3) teatab taotlejale, et välisinvesteering ei ole käeoleva seaduse alusel loakohustusega.
(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva
võrra.
(4) Kui muu Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Komisjon on teatanud oma kavatsusest
esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14),
alusel märkused või arvamus, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.
§ 10. Välisinvesteeringu hindamine
(1) Välisinvesteeringu Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule
korrale avaldatava mõju hindamisel kaaluvad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning
komisjon eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga ning sihtettevõtja või
sihtettevõtja osa majandustegevuse ja asjakohase majandusvaldkonnaga.
(2) Välisinvestoriga seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) millistes riikides ja millistes majandusvaldkondades välisinvestor tegutseb;
2) milline on välisinvestori omandistruktuur, sealhulgas kas see on läbipaistev ja arusaadav;
3) millisest allikast välisinvesteeringut rahastatakse ning kas raha päritolu on selgelt tuvastatav;
4) kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas
riigiasutus või relvajõud;
5) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on seotud või olnud seotud Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega;
6) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku
tegevusega või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega tegelema;
7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni
subjekt.
(3) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusega seoses võetakse eelkõige arvesse:
1) millises majandusvaldkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb ja tema olulisust
selles valdkonnas;
2) millises ulatuses rahastatakse sihtettevõtjat Euroopa Liidu vahenditest või muudest avalikest
vahenditest;
3) kas välisinvestor kavatseb teha muudatust sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises;
4
4) kas sihtettevõtja tegeleb teadus- ja arendustegevusega ning millised intellektuaalse omandi
õigused talle kuuluvad;
5) kas sihtettevõtja osa koosseisu kuuluvad intellektuaalse omandi õigused.
(4) Sihtettevõtja või sihtettevõtja osa asjakohase majandusvaldkonnaga seoses võetakse
eelkõige arvesse:
1) milline on üldine konkurentsiolukord ja kes on sihtettevõtja konkurendid;
2) asendustoodete või -teenuste olemasolu;
3) milline on välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevusele
majandusvaldkonnas, sealhulgas tema suhetele tarnijate, varustajate ja klientidega.
§ 11. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine, loa andmine, kõrvaltingimusega
loa andmine ja loa andmisest keeldumine
(1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda.
(2) Komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada
Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
(3) Välisinvesteeringu luba võib sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või
sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra
ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega
osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid.
(4) Kui välisinvestoriga on vaja pidada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete üle
läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada käesoleva seaduse §
9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest,
kui:
1) on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu
õigsuses;
2) taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad
mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist;
3) välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 8 tähenduses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 kohaselt antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi,
samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles
see võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset
või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.
§ 12. Välisinvesteeringueelse olukorra taastamine
Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja
välisinvesteeringu muu osaline kohustatud tegema viivitamata vajalikud toimingud
välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
5
§ 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi ning nende säilitustähtaeg
(1) Välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis säilitatakse
välisinvesteeringu loamenetluse andmeid ja dokumente seitse aastat menetluse lõpetamisest
arvates.
3. peatükk
Välisinvesteeringukomisjon
§ 14. Komisjoni koosseis ja töökord
(1) Välisinvesteeringukomisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures
ning sellesse kuuluvad Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,
Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Välisluureameti ning Riigikantselei esindajad.
(2) Komisjoni töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 15. Pädevus
(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja
avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle
kooskõlastamata;
2) teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja annab
kõrvaltingimuse kohta hinnangu;
3) otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 alusel märkuste esitamise
ning koostab märkused.
(2) Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus:
1) saada välisinvestorilt, muult isikult või asutuselt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta;
2) teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa Komisjonilt
ja järelevalveasutustelt teavet.
(3) Komisjoni liige esitab komisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires. Komisjoni liikmel on
käesoleva seaduse alusel pandud ülesande täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid.
6
4. peatükk
Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
§ 16. Kontaktpunkt
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 11 nimetatud riigisisese
kontaktpunkti ülesandeid täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb määruses
nimetatud alustel ja tingimustel koostööd Euroopa Komisjoni ja muude Euroopa Liidu
liikmesriikidega.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/452 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ning edastab need Euroopa
Komisjonile.
§ 17. Koostöö loamenetluses
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatab viivitamata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaselt Euroopa Komisjonile ja muudele Euroopa Liidu
liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes
viiakse läbi loamenetlust, esitades määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastab viivitamata Euroopa Komisjoni või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi lisateabe taotlusele välisinvesteeringu kohta, nõudes vajaduse korral
teavet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Välisinvestor,
sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama
viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti taotluse saamisest arvates.
§ 18. Koostöö loamenetluse puudumise korral
(1) Kui Euroopa Komisjon või teine Euroopa Liidu liikmesriik esitab taotluse teabe saamiseks
välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu käesolevas seaduses sätestatud loamenetlus, küsib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või
välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks vajalikku Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud teavet ning edastab selle
viivitamata Euroopa Komisjonile ja taotluse esitanud Euroopa Liidu liikmesriigile.
(2) Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline on kohustatud nõutud teabe
esitama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates.
§ 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab teate teises Euroopa Liidu liikmesriigis
alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta, annab ta teabe käesoleva seaduse §-s 13
nimetatud infosüsteemi kaudu viivitamata edasi komisjonile.
(2) Komisjon esitab hiljemalt kümnendal kalendripäeval teabe saamisest arvates Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile hinnangu, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
välisinvesteeringu kohta on alust esitada põhjendatud märkusi. Hinnangus märgitakse, kas Eesti
7
julgeolekule või avalikule korrale oleva ohu või selle ulatuse paremaks hindamiseks ning
põhjendatud märkuste esitamiseks on vaja taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta.
Põhjendatud märkused koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452
artiklis 6 sätestatud alustel ja korras komisjon.
5. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 20. Riikliku järelevalve teostaja
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses on riikliku järelevalve teostamine
käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle.
§ 21. Riikliku järelevalve erimeede
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku
järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-
des 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ei või kohaldada korrakaitseseaduse § 5
lõikes 2 nimetatud korrarikkumise ohu ennetamiseks.
§ 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teavet ja
dokumente.
§ 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral
(1) Kui loakohustusega välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata, võib Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet teha välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule
osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osalust või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi
täitma või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
(2) Kui välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline ei täida käesoleva
seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud kõrvaltingimust või § 12 lõikes 2 nimetatud kohustust,
võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle ettekirjutuse, kohustades teda
kõrvaltingimust täitma, osalust või sihtettevõtja osa võõrandama, tehingut tagasi täitma või
tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
§ 24. Sunniraha ülemmäär
Käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses
sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 100 000 eurot.
8
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „tarbijakaitseseaduses“
sõnadega „ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses“.
§ 26. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada:
1) teises jälitustoimingus;
2) teises kriminaalmenetluses;
3) julgeolekukontrollis;
4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise seaduse tähenduses;
5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;
6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses
sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“.
§ 27. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses:
„62) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“.
§ 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises
sõnastuses:
„(51) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.“.
§ 29. Seadme ohutuse seaduse muutmine
Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem (edaspidi andmekogu)
on andmekogu, mille pidamise eesmärk on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud
andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine,
nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja tunnistuste
väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.“;
9
2) paragrahvi 12 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik, kuhu kantakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate tegevusvaldkondadega seotud
sündmused;“;
3) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande ning tagatiste
andmestik.“.
§ 30. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
„§ 211. Andmete ja dokumentide esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
Käesoleva seaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad andmed ja
dokumendid kantakse seadme ohutuse seaduse § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.“;
2) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks.
§ 31. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 152 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „tarbijakaitseseaduse
§-s 22“ sõnadega „seadme ohutuse seaduse §-s 12“.
§ 32. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ …. 2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“…. 2022. a
10
12.05.2022
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõus reguleeritakse, millistel tingimustel ja korras hinnatakse välisinvesteeringu
usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra
seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlaksmääratletud sektorites
tegutsevasse ettevõtjasse. Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks luuakse meede, mis annab
süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, selle abil saab
koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale
ning välispoliitikale laiemalt. Eelnõuga kehtestatakse välisinvesteeringu hindamiseks olulised
elemendid, et välisinvestorile oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni
alusel, millises ajaraamis, kelle poolt menetlus läbi viiakse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-
ja tarbimiskeskkonna osakonna välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel (telefon 639 7615,
e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse on olulise panuse andnud
Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna ametnikud (telefon 612 5056;
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid samuti kaasatud Justiitsministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi,
Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti Riigikantselei ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
(enne 01.01.2022 EAS Välisinvesteeringute Keskuse) esindajad.
Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (telefon 715 3403, e-post anne-
[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 korraldusega nr 83 kinnitatud „Vabariigi
Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“ eesmärgiga „III Tark majandus“ punktiga
„Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond„ alapunktiga 3.33. „Usaldusväärne finantssüsteem
eeldab rahapesu, investeerimispettuste jms vastase regulatsiooni arendamist. Õiguskuuleka
kliendi jaoks on Eesti finantssüsteem avatud, petturitel ja kurjategijatel ei ole siin kohta.“.
Eelnõu seondub Euroopa Liidu (EL) õigusega, sest sellega aidatakse kaasa Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
1
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (edaspidi määrus 2019/452)1, ettenähtud
liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöömehhanismi tõhusale rakendamisele.
Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse
2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu
väljatöötamiseks.
Enne eelnõu koostamist on Riigikantselei tellimusel koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring
„Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“ (edaspidi ka Tartu Ülikooli uuring).2
Eelnõuga muudetakse krediidiasutuste seadust (RT I, 29.03.2022, 5), kriminaalmenetluse
seadustikku (RT I, 22.12.2021, 45), maksukorralduse seadust (RT I, 22.03.2022, 5), rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (RT I, 12.03.2022, 19), seadme ohutuse seadust
(RT I, 30.12.2020, 10), tarbijakaitseseadust (RT I, 24.11.2021, 4), turismiseadust (RT I,
04.12.2020, 3).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga
muudetakse muuhulgas kriminaalmenetluse seadustikku, mis on Eesti Vabariigi põhiseaduse
§ 104 lõike 2 punktis 14 nimetatud seadus.
2. Seaduse eesmärk
Dokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“3 punkti 3.5 (majandusjulgeolek ja seda toetav
taristu) kohaselt põhineb Eesti majanduse käekäik stabiilsetele ja usaldusväärsetele turgudele
suunatud ekspordil, samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse ja Eesti
ettevõtete suutlikkusel realiseerida oma potentsiaali, investeerides kasvuvõimalusi pakkuvatele
stabiilsetele turgudele. Riigi strateegiliste äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete
teenuste pakkumiseks (energia, transport, side ja infotehnoloogia) tuleb kindlustada nende
ettevõtete investeeringud.
Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku
majanduse arendamiseks ja suutlikkus seista vastu majanduslikule survele (nii välisriikidest
lähtuvale kui ka riigi enda täiesti suveräänsetest otsustest tulenevale). Eesti on väike, avatud
majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest. Seega mõjutavad Eesti majandust
nii peamiste ekspordipartnerite majanduse olukord (st euroala ja Skandinaavia riigid) kui ka
üleilmne majandusareng, samuti see, mis toimub finantssüsteemis ning energia ja toorme
valdkonnas.4
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14)
2
S. Espenberg, S. Mikli, K. Pulk, P. Künnap, A. Grünberg, N. Aas, U. Varblane (2021). Välisinvesteeringute
taustauuringu mõjude hindamine. Lõpparuanne. Tartu, Tallinn.
Arvutivõrgus: https://mkm.ee/sites/default/files/valisinvesteeringute_kontroll_uuringu_lopparuanne.pdf.
3
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#.
4
Programm „Siseturvalisus 2022-2025“ (eelnõu), lk 65, Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_2022-
2025_eelnou.docx
2
Eesti julgeolekule on majandusjulgeoleku seisukohast üheks riskiks välisriikide majanduslik
surve ja riigi strateegiliste majandushuvide ebapiisav kaitstus, mis kahjustab ettevõtjaid ning
mõjutab negatiivselt Eesti majanduse käekäiku ja inimeste heaolu. Julgeoleku aspektist
vaadatuna on Eesti strateegiliseks majandushuviks strateegilise transporditaristu sõltumatus
Euroopa Liidu välistest riikidest, energiaallikate varustuskindlus, vaba konkurents majanduses,
toimiv tollikontroll Euroopa Liidu välispiiril, finantssüsteemi stabiilsus ning elektroonilise side
ja teiste elutähtsate teenuste pakkumiseks vajaliku taristu hea tehniline seisukord ja sõltumatus
Euroopa Liidu välistest riikidest. Oluline on analüüsida strateegilistesse valdkondadesse
kavandatavaid investeeringuid ja nende päritolu.5
Välisinvesteeringud avaldavad Eesti majandusele positiivset mõju, näiteks edendades selle
konkurentsivõimet, aidates kiiremini suurendada innovatsiooni, tootlikkust, sissetulekuid, luua
töökohti, tuua sisse tehnoloogialahendusi ja oskusteavet. Seejuures on oluline arvestada aga ka
võimalusega, et lühiajalist kasu toov välisinvesteering võib kujuneda ohuks julgeolekule või
avalikule korrale, seda eelkõige juhtudel, kui investoriks on füüsiline isik või ettevõtja, kes
tegeleb kuritegevusega või on mõne ebasõbraliku kolmanda riigi valitsusasutuse kontrolli all.
Tähelepanu tuleb pöörata välisinvesteeringutele, mis kujutavad endast ohtu strateegilisele
varale, olulisele taristule ja tarneahelale, kui need on seotud Eesti julgeolekut kahjustada
püüdvate riikidega. Kaitsepolitseiameti ja tema koostööpartnerite ülesandeks on kõnealuseid
riske sisalduvaid välisinvesteeringuid tuvastada ja tõkestada, kuid nende ennetavad
sekkumisvõimalused võivad olla piiratud.
Arvestades viiruse COVID-19 pandeemiast tingitud globaalset majanduslikku haavatavust,
sealhulgas ressursside ja riikide omavaheliste jõujoonte ümberpaiknemist, võib eeldada, et
välisinvesteeringute kasutamine oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks pigem
kasvab. Kriisiolukorras tugevasti mõjutatud Eesti väike ja avatud majandus on atraktiivne ning
haavatav sihtmärk geopoliitiliste ambitsioonide elluviimiseks, mistõttu vajalike meetmete
kasutuselevõtt välisinvesteeringute kontrolli läbiviimiseks on erakordselt oluline ja aktuaalne.
Mitmete ebasõbralike riikide poolt on mõjuvõimu suurendamise vahendiks muutunud
strateegilistes ettevõtjates osaluste omandamine või nende majandustegevuse ülevõtmine. Ka
Euroopa Komisjon6 on täheldanud, et viimastel aastatel on investorite profiilid ja
investeerimismudelid muutunud, st üha enam on OECD-väliseid investoreid, sh valitsuse
toetuse või suunamisega, kelle motivatsioon konkreetse investeeringu tegemiseks ei ole alati
üksnes äriline.
Ka dokumendis „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tuuakse Eesti riigi strateegilistele
majandushuvidele ühe suurima ohuna välja julgeolekut ohustavad investeeringuid (lisaks
korruptsioonile, rahapesule, küberrünnakule, võõrriikide eriteenistuste tegevusele,
tööstusspionaažile).7 Majandusjulgeolekut puudutavate riskide maandamise meetmena
nimetatakse strateegilistesse majandusharudesse tehtavate investeeringute päritolu kindlaks
tegemist.8
Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eesmärgiks on reguleerida
kindlaksmääratud majandusvaldvaldkondades tegutsevatesse ettevõtjatesse tehtavate
5
Programm „Siseturvalisus 2022-2024“ , lk 68.
6
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 1, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN
7
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 29,
8
Samas, lk 30.
3
investeeringute kontrolli, tagades süsteemse teabe saamise ja ohu hindamise kaudu Eesti
julgeolekule või avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmise. Selleks kehtestatakse
kohaldamisalasse kuuluvatele välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed
avaliku korra ja julgeolekuga seotud riskide kõrvaldamiseks.
Alates 11.10.2020. a rakendatakse määrust 2019/452, millega kehtestatakse üldine raamistik
Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks liikmesriikide poolt
julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel, samuti reeglid liikmesriikide vaheliseks ning
liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks seoses julgeolekut või avalikku korda
mõjutada võivate välisinvesteeringutega. Määruse 2019/452 preambuli punkti 8 kohaselt peaks
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik andma liikmesriikidele ja
Euroopa Komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule või avalikule korrale
ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse
teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid,
võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Otsus selle kohta, kas kehtestada
taustauuringumehhanism9 või teha konkreetsele välismaisele otseinvesteeringule taustauuring,
jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.
Komisjoni teatise10 kohaselt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 63 ette nähtud
kapitali vaba liikumine mitte ainult Euroopa Liidu piires, vaid ka Euroopa Liidu ja kolmandate
riikide vahel ning kõik piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed avaliku
poliitika õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Sellised eesmärgid on asutamislepingus või
Euroopa Kohtu praktikas määratletud ülekaaluka üldise huvina. Euroopa Kohus on kapitali
piiriülese liikumise piirangu põhjendamise küsimuses korduvalt selgitanud, et riigisiseste
õigusnormidega võib kapitali vaba liikumist piirata üksnes siis, kui see on põhjendatud mõnel
ELTL artiklis 65 nimetatud alusel või ülekaalukates üldistes huvides Euroopa Kohtu praktika
tähenduses11. ELTL artikli 65 lg 1 punkti b alusel on liikmesriikidel õigus võtta kapitali vaba
liikumist piiravaid meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku
seisukohalt. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib avaliku korra ja julgeoleku
põhjendustele tugineda üksnes siis, kui ühiskonna põhihuvisid ähvardav oht on tegelik ja
piisavalt tõsine.12 Samuti ei tohiks piirangu kehtestamise eesmärgid olla puhtalt majanduslikud
ning nende põhjendused teenida pelgalt majanduslikke huvisid.13 Välisinvestorite poolt
strateegiliste varade turuvallutuslikul eesmärgil ostmise korral (nt eesmärgiga piirata teatava
kauba tarnimist liidu turule või teatava teenuse pakkumist turul) on kõige asjakohasem põhjus
erandi tegemiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 65 sätestatud „avalik kord või
avalik julgeolek“. See võib näiteks õigustada piiravaid meetmeid, mida on vaja
9
Määruse 2019/452 artikli 2 punkti 4 kohaselt on taustauuringumehhanism üldkohaldatav meede nagu seadus või
määrus ning sellele lisatud haldusnõuded, rakendusnormid või -suunised, kus on esitatud tingimused ja
menetlused, et välismaiseid otsinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel hinnata, uurida, nende
tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada.
10
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“, ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4.
11
Euroopa Kohtu 07.06.2012 otsus C-39/11, VBV – Vorsorgekasse AG vs Finanzmarktaufsichtsbehörde (FMA),
(ECLI:EU:C:2012:327), punkt 28 ja selles viidatud praktika.
12
Vt Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus nr C-54/99, Église de Scientologie (ECLI:EU:C:2000:124), punkt 17;
Euroopa Kohtu 04.06.2002 otsus nr C-503/99, komisjon vs. Belgia (ECLI:EU:C:2002:328), punkt 47 ja Euroopa
Kohtu 13.05.2003 otsus nr C-463/00 (ECLI:EU:C:2003:272), komisjon vs. Hispaania, punkt 72.
13
Euroopa Kohtu 07.06.2012 otsus C-39/11, VBV – Vorsorgekasse AG vs Finanzmarktaufsichtsbehörde (FMA),
(ECLI:EU:C:2012:327), punkt 29 ja selles viidatud praktika; Euroopa Kohtu 27.02.2019 otsus nr C-563/17,
Associação Peço a Palavra (ECLI:EU:C:2019:144), punkt 70.
4
varustuskindluse tagamiseks (näiteks energiavaldkonnas) või oluliste avalike teenuste
osutamiseks, kui vähem piiravad meetmed (nt reguleerivad meetmed, millega kehtestatakse
avalike teenuste osutamise kohustused kõigile teatavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele)
ei ole piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile.14
Määrus 2019/452 ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku ja avaliku korra
tagamise eest. Samuti ei mõjuta see määrus liikmesriigi õigust teha erandeid kapitali vabale
liikumisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b ehk võtta
tarvitusele meetmeid, mis on õigustatud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt
(preambuli p 4). Kooskõlas määrusega võivad liikmesriigid jõusse jätta, muuta või kehtestada
mehhanisme välisinvesteeringute taustauuringute tegemiseks oma territooriumil julgeoleku või
avaliku korra kaalutlustel (määruse 2019/452 art 3 lg 1).
Seega on välisinvesteeringute kontrolli õigusliku regulatsiooni loomine iga liikmesriigi enda
pädevuses ning otsus selle kohta, kas kehtestada välisinvesteeringute hindamiseks kord või
millised konkreetseid välisinvesteeringuid uurida, jääb asjaomase liikmesriigi ainuvastutusse.
Määrus 2019/452 annab üldised juhiseid kontrollimehhanismi peamiste elementide (artikkel 3)
ning julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt arvestatavate tegurite osas (artikkel 4). Määruse
2019/452 artikli 3 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide välisinvesteeringute kontrollimisega
seotud normid ja menetlused olema läbipaistvad ega tohi põhjustada diskrimineerimist
kolmandate riikide vahel. Liikmesriikidel tuleb eelkõige ette näha asjaolud, mille olemasolul
välisinvesteeringu uuring algatatakse, samuti uuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad
menetlusnormid. Samas soovitatakse liikmesriikidel, kes plaanivad kõnealuseid mehhanisme
kehtestada, võtta arvesse olemasolevate mehhanismide toimimist, kogemusi ja parimaid tavasid
(määruse 2019/452 preambuli p 4). Euroopa komisjoni hinnangul kajastavad määrus 2019/452
ning konkreetsete Euroopa Liidu liikmesriikide välisinvesteeringute uuringuid käsitlevad
õigusaktid ja mehhanismid tugevat keskendumist julgeoleku või avaliku korra kaitsmisele ning
suurt teadlikkust sellest, kui olulised on teatavad investeerimiseesmärgid, nt elutähtsad sisendid
ja taristu, sealhulgas teatavad tehnoloogiad, teatavad sektorid, näiteks tervishoiusektor, ning
riskid, mida teatavate investorite investeeringud võivad endast kujutada.15
Lisaks eelnimetatud üldistele juhistele välisinvesteeringute hindamise regulatsioonile, näeb
määrus 2019/452 kolmandate riikide välisinvestorite poolt tehtavate investeeringute osas ette
koostöömehhanismi ning sätestab infovahetuse korra nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka
Euroopa Komisjoni vahel. Koostöö raames vahetatav teave peab minimaalselt hõlmama
välisinvestori ja sihtettevõtja omandistruktuuri, äritegevuse kirjeldust, andmeid investeeringu
väärtuse ja rahastuse kohta. Seega, sõltumata riigisisese välisinvesteeringu kontrolli
olemasolust või selle puudumisest, peavad kõik liikmesriigid määrusega 2019/452 kehtestatud
koostöömehhanismis osalema. Kuigi määruses sätestatud koostöömehhanism kolmandatest
riikidest pärit otseinvesteeringute puhul on otsekohalduv, on määruses sätestatud eesmärkide
saavutamiseks vajalik õigusselguse ja tulemusliku rakendamise huvides uute normide
kehtestamisega teha täiendused riigisiseses õiguses. Eestil puudub praegusel ajal selline
õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt
küsida määruses 2019/452 ettenähtud teavet.
14
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest
kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist“ (ELT CI 99, 26. märts 2020, lk 1, p 4.
15
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 1, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN
5
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega luuakse seega alused välisinvestorilt
ja välisinvesteeringut saavalt sihtettevõtjalt teabe küsimiseks, mis on vajalik nii määruses
2019/452 ettenähtud koostöös tõhusaks osalemiseks kui ka seaduse kohaldamisalasse jääva
investeeringu hindamiseks, arvestades muuhulgas teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni seisukohti.
Erinevad välisinvesteeringute hindamise regulatsioonid on 2022. aasta aprilli seisuga loodud
18 Euroopa Liidu liikmesriigis16, muudest riikidest näiteks ka USA-s, Jaapanis, Austraalias,
Kanadas, Norras ja Ühendkuningriigis. Euroopa Komisjoni aastaaruande17 kohaselt plaanivad
tänasel päeval pea kõik ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid (väljaarvatud Horvaatia, Küpros,
Bulgaaria) vastavasisuliste õigusaktide kehtestamist. Euroopa Komisjon on kutsunud kõiki
liikmesriike üles looma riikliku taustauuringumehhanismi oma teatises18 kaubanduspoliitika
läbivaatamise kohta. Seoses 24.02.2022.a alanud sõjalise agressiooniga Ukraina vastu on
Euroopa Komisjon andnud välja teatise19 „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja
Valgevenest tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni
Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud hiljutistes nõukogu määrustes
sanktsioonide kohta20“. Kõnealuse dokumendis juhib Euroopa Komisjon tähelepanu, et
praeguses olukorras on oluliselt suurenenud oht, et Venemaa ja Valgevene investorite
välismaised otseinvesteeringud võivad ohustada julgeolekut ja avalikku korda. Seepärast tuleks
selliseid investeeringuid kohaldatavate normide kohaselt alati väga hoolikalt kontrollida. Need
riskid võivad suureneda Venemaa investeeringute mahu tõttu Euroopa Liidus ning liidu ja
Venemaa ettevõtjate vaheliste varasemate ärisuhete intensiivsuse tõttu. Lisaks tuleb erilist
tähelepanu pöörata ohtudele, mida kujutavad endast kahe nimetatud valitsusega seotud, nende
kontrolli või mõju all olevate isikute või üksuste investeeringud, sest neil valitsustel on tugev
stiimul sekkuda kriitilise tähtsusega tegevusse Euroopa Liidus ning kasutada selleks oma
suutlikkust kontrollida või juhtida Venemaa ja Valgevene investoreid Euroopa Liidus.21
Eelnevast tulenevalt kutsub Euroopa Komisjon muuhulgas liikmesriike, kellel ei ole veel
taustauuringumehhanismi või kelle taustauuringumehhanism ei hõlma kõiki asjakohaseid
välismaiste otseinvesteeringute tehinguid või ei võimalda taustauuringuid enne investeeringute
tegemist, kiiresti looma põhjaliku välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi
ning seni kasutama muid sobivaid õigusakte, et tegeleda juhtumitega, kus konkreetse ettevõtte,
taristu või tehnoloogia omandamine või kontroll selle üle ohustaks ELi julgeolekut või avalikku
16
Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Itaalia, Portugal, Hispaania,
Holland, Rumeenia, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi. (14. juuli 2021. a seisuga) Allikas:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157946.pdf .
17
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule “Esimene aastaaruanne ELi välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute kohta”, lk 9, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021DC0714&from=EN
18
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide
Komiteele „Kaubanduspoliitika läbivaatamine – avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“, 18.02.2021,
COM(2021) 66 final, lk 21.
19
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste
otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud
hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“ ELT C 151I , 6.4.2022, lk 1—12.
20
Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis
destabiliseerib olukorda Ukrainas, (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1) ja selle muudatused ning nõukogu 18. mai
2006. aasta määrus (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes, (ELT
L 134, 20.5.2006, lk 1) ja selle muudatused.
21
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste
otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud
hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“, lk 2.
6
korda. Liikmesriike, kus on taustauuringumehhanismi loomine pooleli, kutsub komisjon üles
kiirendama selle vastuvõtmist ja valmistama ette selle rakendamist, mille hulka kuulub
mehhanismi toetamine asjakohaste vahenditega.22 Seega peetakse välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni väljatöötamist ja rakendamist Euroopa Liidus
vajalikuks ning see on nii antud ajal kui ka tulevikus oluline, toetades laiemalt ka Eesti
suutlikkust seista vastu geopoliitilisele ja majanduslikule survele.
Peamisteks eelnõuga kaitstavateks õigushüvedeks on eelkõige riigi julgeolek, avalik kord ja
lisaks mõni nende kaitstav spetsiifiline õigushüve (elutähtsa teenuse tagamine, taristu
toimimine, looduskeskkond, majandustegevus, rahvatervis jms).
Enne eelnõu koostamist on seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus23 läbinud 2020. aasta suvel
kooskõlastusringi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu struktuur on järgmine:
1. peatükk. Üldsätted
2. peatükk. Välisinvesteeringu loamenetlus
3. peatükk. Välisinvesteeringukomisjon
4. peatükk. Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
5. peatükk. Riiklik järelevalve
6. peatükk. Rakendussätted
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt reguleeritakse eelnõus välisinvesteeringu tegemise loa
kohustuse, välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise ning vastavate nõuete täitmise
riikliku järelevalve teostamise tingimusi ja korda. Eelnõus määratletakse, millistel juhtudel
toimub eelnõu reguleerimisalasse kuuluva välisinvesteeringu loa taotlemine Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametilt, millised andmed tuleb taotluses esitada, loamenetluse
läbiviimise tingimused ja tähtajad, peamised asjaolud, mida välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamisel arvesse võetakse, lähtudes eelnõu eesmärgist (§ 1 lg 2). Eelnõus sätestatakse ka
välisinvesteeringu loa andmise taotlusele kooskõlastuse andva välisinvesteeringukomisjoni
üldine koosseis ja pädevus.
Vastavalt § 1 lõikele 2 on eelnõu eesmärk Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku
ja avalik korra tagamine välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise abil. Nagu oli
eelnevalt märgitud, saab kapitali vaba liikumise piiranguid õigustada avaliku korra või
julgeoleku kaalutlustega ELTL artikli 65 lõike 1 punkti b tähenduses üksnes siis, kui on tõeline
ja piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile ja põhjendused ei teeni pelgalt
majanduslikke huvisid. Selliseks ilmselgeks murekohaks avaliku julgeoleku ja avaliku korra
22
Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste
otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud
hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta“, lk 3.
23
Välisinvesteeringute taustakontrolli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, kättesaadav eelnõude infosüsteemis,
toimiku number 20-0667.
7
seisukohast võivad olla näiteks riigikaitse eesmärgid24, rahapesu, narkokaubanduse või
terrorismi vältimine25, telekommunikatsiooniteenuse, elektri- või energiavarustuse
kindlustamine26.
Avaliku korra ja julgeoleku kaitseks välisinvestorite poolt strateegiliste varade või olulistes
valdkondades tegutsevates ettevõtjates osaluste omandamise kontrollimeetme kehtestamine on
asjakohane varustuskindluse ja toimepidevuse tagamiseks teatud valdkondades ning vajalike
avalike teenuste osutamiseks. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel uuritakse
välisinvestori tegevusest tulenevaid võimalikke riske, omandistruktuuri, seoseid erinevate
isikute ja riiklike struktuuridega, samuti sihtettevõtja haavatavust, tuvastatakse
välisinvesteeringuks oleva tehingu mõju sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevusele
(sealhulgas pakutavate kaupade varustuskindlusele või teenuste toimepidevusele) ning
asjakohasele kriitilist tähtsus omavale majandusvaldkonnale. Välisinvesteering on
usaldusväärne, kui see ei ohusta julgeolekut ja avalikku korda.
Mõiste „avalik kord“ on laiatähenduslik mõiste, ning sellel on rahvusvahelises era- ja avalikus
õiguses ning Euroopa Liidu õiguses erinev sisu. Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa
Liidu esmane ega teisene õigus, samas on avaliku korra mõistet käsitletud kohtupraktikas.
Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku
korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja
piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi27.
Kuigi määruses 2019/452 on palju rõhutatud avaliku korra kaalutlusi, ei sisaldu selles mõiste
määratlust. Euroopa Komisjoni koostatud määrust selgitava dokumendi28 kohaselt tuleb
kõnealust mõistet sisustada kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, mis
tulenevad muuhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni Teenustekaubanduse üldlepingust,
kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutest, samuti Euroopa Liidu
toimimise lepingu (edaspidi ELTL) kolmandatest riikidest kapitali liikumist puudutavatest
artiklitest. Avaliku korra sisustamisel on viidatud Teenustekaubanduse üldlepingu artikli XIV
punktile a, mille kohaselt on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetel õigus rakendata
meetmeid avaliku korra hoidmiseks, kuid vastavale avaliku korra erandile võib toetuda üksnes
juhul, kui mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardab tõeline ja piisavalt tõsine oht.
Eesti seadustes on avalik kord defineeritud nii rahvusvahelise eraõiguse seaduses (edaspidi
REÕS) kui ka korrakaitseseaduses (edaspidi KorS). REÕS § 7 mõistes hõlmab avalik kord Eesti
õiguse olulisi põhimõtteid. KorS-i § 4 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on
24
Euroopa Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, Alfredo Albore (ECLI:EU:C:2000:401), punkt 18.
25
Euroopa Kohtu 23.02.1995 otsus asjades nr C-358/93 ja C-416/93, Aldo Bordessa (ECLI:EU:C:1995:54), punkt
19.
26
Euroopa Kohtu 10.07.1984 otsus asjas 72/83, Campus Oil (ECLI:EU:C:1984:256), punkt 34; Euroopa Kohtu
13.05.2003 otsus asjades nr C-463/00 ja C-98/01, Komisjon vs Hispaania (ECLI:EU:C:2003:272), punkt 71.
27
Euroopa Kohtu 11.juuni 2015 otsus nr C-554/13, Zh. ja O (EU:C:2015:377), punkt 60 ja seal viidatud
kohtupraktika direktiivi 2008/115 artikli 7 lõike 4 kohta; Euroopa Kohtu 24. juuni 2015 otsus nr C-373/13, H. T.
versus Land Baden‑Württemberg, (EU:C:2015:413), punkt 79 ja seal viidatud kohtupraktika, mis puudutab
artikleid 27 ja 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb
Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ,
72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158,
lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46, ning parandused ELT 2004, L 229, lk 35, ja ELT 2005, L 197, lk 34.
28
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 9, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
8
tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.29
Avaliku korra kaitseala hõlmab lisaks õigusaktidele ka kogu objektiivset õiguskorda, seejuures
mitte ainult õiguskorda kui õigusnormide süsteemi, vaid ka sellele üles ehitatud elukorraldust
tervikuna (isikute era- ja avalik-õiguslikud subjektiivseid õigusi, ühiskonna turvalisust ning
avaliku võimu ja avalike teenuste toimimist).30 Riigikohtu praktikas on avaliku korra mõistet
analüüsinud ja sellele sisu andnud eelkõige Riigikohtu kriminaalkolleegium. Seda on tehtud
näiteks karistusseadustiku §-des 262 ja 263 sätestatud süüteo koosseisude sisustamise
kontekstis. Avalikku korda selles tähenduses tuleb mõista kui kommete, normide või reeglitega
kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning
võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.31
Seega on Eesti õiguses avaliku korra mõistel väga lai tähendus ja seda ka korrakaitseseaduses.
Samas ei ole välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks teostatavas loamenetluses vajalik
lähtuda korrakaitseseaduses ette nähtud vastava mõiste sisust, kuna tegemist ei ole riikliku
järelevalve menetlusega. Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra sisustamisel Euroopa
Liidu kohtupraktikaga ja lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks õigusnormidest
kinnipidamisele ja ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle kaudu
välisinvestori tegevus võib reaalselt kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi või
õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu, tervis, vabadus, vara, looduskeskkond).
Põhiseaduse kohaselt on riigi julgeolek riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema
põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus
oleval viisil.32 Erialakirjanduse kohaselt hõlmab riigi julgeolek kõige avaramalt mõistetuna
poliitilise tegevuse institutsionaalseid tingimusi, protsesse, sisu ja tulemusi, mille eesmärgiks
on täita korra- ja kaitseülesandeid ühiskonna iga liikme hüvanguks ja avalikes huvides. Riigi
julgeolekuga seondub poliitiline, militaarne, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik, kultuuriline jne
kaitstus.33
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja
riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus.34 Eesti
julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel – arusaam julgeolekust kui riigi ja selle
rahva võimest kaitsta endale omaseid sisemisi väärtusi ja eesmärke mitmesuguste väliste
poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude
eest ja saavutada nende ohtude ja riskide tasalülitamine35. Esmane eesmärk on tagada riigi
julgeolek mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil36. Välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamine on üks mittesõjalistest ennetavatest vahenditest, mille kaudu on
võimalik ennetada ja tõkestada majanduse kaudu Eesti suveräänsusesse sekkumist.
29
Tartu Ülikooli uuring, lk 25.
30
Samas, lk 26.
31
M. Laaring. Avaliku korra mõiste põhiseaduses. Juridica 4/2021, lk 250.
32
Tartu Ülikooli uuring, lk 28.
33
J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. Juridica 2/2020, lk 72.
34
Julgeolekupoliitika alused, lk 2.
35
Julgeolekupoliitika alused, lk 2.
36
Julgeolekuasutuste seadus § 2.
9
Eesti julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas pidades, on olulisteks tegevussuundadeks
muuhulgas turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu,
küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus.37
Siseturvalisuse arengukava38 aastateks 2020-2030 näeb ette majandusjulgeolekut puudutavate
riskide maandamise. Muuhulgas strateegiliste majandusharude sõltumatuse suurendamise ja
neisse tehtavate investeeringute päritolu kindlakstegemise. Riigikaitse arengukava aastateks
2017-202639 näeb ette, et riigikaitse peamised tegevussuunad on riigi ja ühiskonna toimivuse
tagamine elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise kaudu, strateegilise
kommunikatsiooni arendamine, sisejulgeoleku tagamine, sõjaline kaitse ja tsiviilsektori toetus
sõjalisele kaitsele. Usaldusväärsuse hindamist rakendatakse eelkõige selliste
välisinvesteeringute puhul, mis võiksid negatiivset avaldada mõju eelnevalt nimetatud
julgeolekupoliitika ja riigikaitse peamistele tegevussuundadele40, mistõttu võib esineda
piisavalt tõsine oht Eesti julgeolekule.
Võttes arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel ühendatud tarneahelate ja
liikmesriikide ühiste taristute tihedat lõimitust, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu
julgeolekule või avalikule korrale ka väljaspool seda liikmesriiki, kuhu investeering tehakse.
Ühes liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav sisend, teenus või tehnoloogia võib olla teise
liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks olulise
tähtsusega.41 Määrus 2019/452 annab Euroopa Liidule raamistiku ja ühised kriteeriumid
võimalike ohtude tuvastamiseks ning sisaldab liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö
raamistikku, mis hõlbustab välisinvesteeringute hindamist liikmesriikides ja aitab
sihtliikmesriigil lõplikku otsust langetada. Ilma Euroopa Liidu koostööraamistikuta oleksid
välisinvesteeringu piiriülese mõju tuvastamise võimalused ebapiisavad. Liikmesriik saab
koostööjuhistes ettenähtud korras esitada põhjendatud märkused, kui Eesti sihtettevõtjaid
puudutav välisinvesteering võib avaldada negatiivset mõju selle riigi avalikule korrale ja
julgeolekule.
Välisinvesteeringute usaldusväärsust, nende mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning
võimalikke riske hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi, võttes aluseks konkreetse
välisinvesteeringuks oleva tehingu konteksti ja sellega seotud asjaolusid.
Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on Eesti atraktiivsus välisinvesteeringute sihtriigina üsna
kõrge, seejuures on eriti suur otseinvesteeringute kasv Eestisse toimunud 2019. aastal.
Võrreldes teiste Kesk-Ida, Balti- ning Skandinaavia riikidega on Eesti saanud keskmisest
märksa rohkem otseseid välisinvesteeringuid.42 Jätkuvalt on oluline, et Eesti oleks edukas
välisinvesteeringute sihtriigina ning säiliks avatud ja ligimeelitav investeerimiskeskkond.
Eelnõuga reguleeritakse võimalike julgeoleku ja avaliku korra ohtude väljaselgitamine ja teatud
välisinvesteeringutest põhjustatud riskide ärahoidmine, sealhulgas näiteks kõrvaltingimusena
37
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#
38
Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. Arengukava avalik osa. Kättesaadav:
https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030
39
Riigikaitse arengukava 2017-2026. Arengukava avalik osa. Riigikantselei, 2017. Kättesaadav:
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/eesmargid_tegevused/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf.
40 Vastav soovitus sisaldus ka Tartu Ülikooli uuringus (lk 29).
41
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
42
Tartu Ülikooli uuring, lk 85.
10
seatavate meetmete abil, ilma et see vähendaks Eesti avatust investeeringutele või piiraks
välisinvestorite tegevust Eestis. Eelnõu koostamisel lähtutakse vajadusest säilitada Eesti
atraktiivsust välisinvesteeringutele ja tagada konkurentsieelis, mistõttu arvestatakse ka
lähiriikide43 välisinvesteeringute kontrolli meetmetega.
Samuti ei seata määruse 2019/452 rakendamisega kahtluse alla Euroopa avatust
välisinvesteeringutele, kuid määrusel on oluline roll nende erandjuhtumite puhul, mil
välisinvestorid soovivad omandada Euroopa Liidu liikmesriikide huvide seisukohast olulisi
varasid või kontrolli liidu ettevõtjate üle, kelle tegevus mõjutab tehnoloogiat, taristut, sisendeid
või tundlikku teavet, mis on oluline rohkem kui ühe liikmesriigi või liidule huvi pakkuva
projekti jaoks. Tänu määrusele 2019/452 on liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade
liitu tehtavatest välisinvesteeringutest.44
Eelnõu § 1 lõige 3 alusel kohaldatakse välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades seaduses sätestatud erisusi. Haldusmenetluse üldseadusena
kohaldatakse ka välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seadust.
§ 2. Välisinvesteering
Paragrahvi 2 lõikes 1 määratletakse välisinvesteeringu mõiste sisu. Välisinvesteeringuteks
loetakse eelnõu kohaselt kolme liiki tehinguid, mille kaudu välisinvestor omandab otsese või
kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli sihtettevõtja üle või
omandab sihtettevõtja osa. Sealhulgas on välisinvesteeringu mõistega hõlmatud nii tehingud
ühingute osade ja aktsiatega, kui ka varatehingud (näiteks sihtettevõtja osa, st sihtettevõtjale
vajaliku ettevõtte, käitise või vara, omandamine), samuti erinevad muud tehingud, mis
võimaldavad kontrollida sihtettevõtja juhtorganite koosseisu või otsuseid, sealhulgas
hääletuskokkulepped, mille tulemusena osaluse omaja isik ise formaalselt ei muutu (näiteks
aktsionäride või osanike vaheline leping). Eelnõus on „sihtettevõtja“ terminiga tähistatud
konkreetne seaduse kohaldamisalas olev ettevõtja (eelnõu § 4), kelles omandatakse otsene või
kaudne osalus või kelle üle saavutatakse otsene või kaudne kontroll. Termin on vajalik selguse
huvides, see lihtsustab viitamist ja seadusest arusaamist.
§ 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringuga tegemist juhul, kui välisinvestor omandab
otsese või kaudse olulise osaluse sihtettevõtjas. Olulise osaluse sisustamisel lähtutakse
väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) §-s 9 sätestatust, mis tähendab, et oluline on osalus
äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis
võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle (VPTS § 9 lg 1). Oluline osalus on otsene,
kui isik omab või teostab seda isiklikult (VPTS § 9 lg 2), kaudne on osalus juhul, kui
välisinvestor omab või teostab seda mitte vahetult, vaid ühe või mitme tema kontrollitava
äriühingu kaudu (läbi vaheühingu), seal hulgas kokkuleppel kolmanda isikuga, või loetakse
hääleõigus muul põhjusel kaudselt isikule kuuluvaks (VPTS § 9 lg 3).
Kõige sagedasemaks olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate ostu-
müügilepingu tulemusel vähemalt 10-protsendilise osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis.
Samas on võimalik vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tulemusena.
43
Läti, Leedu ja Soome.
44
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 3, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
11
Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on võimalik välja tuua osanike või aktsionäride
lepingu sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada (näiteks temaga
kooskõlastamise kohustuse või talle antud veto-õiguse tõttu) vähemalt 10 protsenti osa- või
aktsiakapitali, seda väljendavate õiguste või häälte üle või saab muul viisil olulise mõju
sihtettevõtja üle.
Omandamisel kasutatav vaheühing võib välisinvestoril juba varasemalt olemas olla, aga kaudse
omandamise juhtumiks on ka see, kui välisinvestor asutab üksnes konkreetse tehingu tarbeks
Eestisse või mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki eriotstarbelise valdusühingu45, mille kaudu ta
kavatseb tulevikus osalust kontrollima ja valitsema hakata. Omandamistehingute tegemine läbi
selliste eriotstarbelist valdusühingute on omandamistehingute tegemise praktikas äärmiselt
levinud nii Eestis kui teistes riikides.
Kaudne oluline osalus on võimalik omandada ka selliselt, et välisinvestor omandab kontrolliva
osaluse ettevõtjas olulist osalust omavas või teostavas isikus või kui välisinvestor omandab
kontrolliva osaluse mitmes isikus, kes kaudselt üheskoos omavad või teostavad olulist osalust
sihtettevõtjas. Alljärgnevalt on toodud mõningad tüüpilisemad näited kaudse olulise osaluse
omandamisest, mis eeldavad välisinvesteeringu luba:
1) välisinvestor omandab enamusosaluse sihtettevõtja osanikus, kellel on vähemalt 10-
protsendiline osalus sihtettevõtjas, või mõnes tema emaühingus, tehingu tagajärjena
moodustab välisinvestor kaudne osalus vähemalt 10 protsenti sihtettevõtja osakapitalist;
2) välisinvestor, kelle otsese või kaudse kontrolli all juba on üks sihtettevõtja osanik, kellel
on sihtettevõtjas 8-protsendiline osalus, omandab kontrolli sihtettevõtja teise osaniku
üle, kellel on sihtettevõtjas 2-protsendiline osalus, või sellise osaniku mõne emaühingu
üle, tehingu tagajärjena moodustab välisinvestori kaudne osalus vähemalt 10 protsenti
sihtettevõtja osakapitalist.
Teatud juhtudel on võimalik, et osaluse omandamine ei ulatu 10 protsendini sihtettevõtja
kapitalist või hääleõigustest, kuid võimaldab potentsiaalsel omandajal avaldada sihtettevõtja
juhtimisele olulist mõju. Sellise mõju hindamisel on võimalik aluseks võtta Euroopa
järelevalveasutuste ühiskomitee (Joint Committe of the European Supervisory Authorities)
suunised finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise
usaldatavushindamiseks46, mis selgitavad VPTS § 9 alusel toimuva olulise osaluse hindamisega
seotud asjaolusid. Sellisteks asjaoludeks võivad näiteks olla:
1) iga osaniku või aktsionäri suhe sihtettevõtjaga;
2) kas potentsiaalsel omandajal on sihtettevõtjas täiendavaid õigusi, nt sõlmitud lepingu
või sihtettevõtja põhikirja või muude põhidokumentide mõne sätte alusel;
3) kas potentsiaalne omandaja on sihtettevõtja juhtorgani, järelevalvefunktsiooni täitva
juhtorgani või sihtettevõtja muu sarnase organi liige, tal on selles esindaja või ta võib
määrata sellesse oma esindaja;
4) sihtettevõtja või selle emaettevõtja üldine omandistruktuur, eelkõige kas aktsiad või
(märkimisväärsed) osalused ja hääleõigus jaotuvad suurele hulgale aktsionäridele või
osanikele;
5) potentsiaalse omandaja ja olemasolevate aktsionäride vahelised sidemed ning kõik
aktsionärilepingud, mis võimaldaksid potentsiaalsel omandajal avaldada olulist mõju;
6) potentsiaalse omandaja positsioon sihtettevõtja kontserni struktuuris;
45
Inglise keeles special purpose entity (SPE) või special purpose vehicle (SPV).
46
Arvutivõrgus kättesaadav: https://esas-joint-
committee.europa.eu/Publications/Guidelines/JC_QH_GLs_ET.pdf
12
7) potentsiaalse omandaja võime osaleda sihtettevõtja tegevust ja finantsstrateegiat
käsitlevates otsustes.
Investeeringu määratlemiseks vähemalt 10-protsendilisele hääleõigusele vastava osaluse
kasutamine on väga levinud. Näiteks Eesti lähiriikide (Soome ja Läti) välisinvesteeringute
hindamisel lähtutakse samuti põhimõttest, et olulise osaluse omandamise miinimumlävendiks
on vähemalt 10-protsendilise osaluse omandamine kontrolli kohaldamisalasse kuuluvas
ettevõtjas. Samuti on vähemalt 10-protsendiline osaluse või häälõiguse lävend kasutusel
Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Ungaris, Sloveenias.
§ 2 lõike 1 punkti 2 alusel loetakse välisinvesteeringuks otsese või kaudse kontrolli
saavutamist sihtettevõtja üle. Kontrolli sisustamisel on aluseks VPTS §-s 10 sätestatu, aga selle
erisusega, et kui väärtpaberituru seadus reguleerib kontrolli saavutamist üksnes kitsalt
äriühingutes, siis eelnõu järgi laienevad samad põhimõtted ka kontrolli saamisele selliste
sihtettevõtjate üle, kes ei tegutse äriühingu vormis. Vastavalt eelnõu paragrahvidele 3 ja 4
lähtutakse nii välisinvestori kui ka sihtettevõtja mõiste sisustamisel laiemalt ettevõtja mõistest
(vt järgnevaid selgitusi eelnõu § 3 ja 4 kohta). Seega välisinvesteeringu sihtettevõtjateks võivad
eelnõu kohaselt olla kõik üksused, mis on hõlmatud ettevõtja mõistega ja tegutsevad mõnes
eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud majandusvaldkonnas, sealhulgas näiteks sihtasutused, kellest
mitmed on eelnõu §-ga 4 hõlmatud 47.
Äriühinguks mitteoleva üksuse, näiteks sihtasutuse puhul seisneb kontrolli saamine üldjuhul
tema juhatuse, nõukogu või seda asendava organi üle püsiva kontrolli saamises, milleks
tavaliselt tuleb muuta sihtasutuse põhikirja või omandada kontroll asutajaõigusi teostava(te)
isiku(te) üle.
Kokkuvõtlikult on kontrolli saamiseks erinevad võimalused: 1) isikule kuulub enamik aktsiate
või osadega esindatud häältest; 2) osalust omaval isikul on õigus nimetada või tagasi kutsuda
nõukogu või juhatuse liikmete enamikku; 3) osalust omav isik kontrollib enamikku juht- või
juhtimisorgani häältest vastavalt teiste osanike, aktsionäride, liikmete või muude otsustusõigust
omavate isikutega sõlmitud kokkuleppele; 4) isik omab teise isiku üle muul viisil valitsevat
mõju või kontrolli või tal on võimalus seda teostada.
Kontrolli omamise eriliigiks on negatiivne kontroll, mille tagajärjena ei ole võimalik võtta
juhtimisotsuseid vastu ilma välisinvestori või tema poolt määratud isikuteta. Näiteks on
välisinvestoril negatiivne kontroll juhul, kui tal on osanike koosolekul või aktsionäride
üldkoosolekul ühingu majandustegevust või juhtorganite koosseisu puudutavate otsuste
vastuvõtmisel veto-õigus või -õigused, samuti siis, kui juhatuse või nõukogu otsuse
vastuvõtmine eeldab välisinvestori või tema poolt määratud juhatuse või nõukogu liikmete
nõusolekut. Sarnaselt olulisele osalusele on kontrolli saavutamine ettevõtja üle võimalik nii
otsese kui kaudsena. Otsese kontrolli saamisega on tegemist siis, kui välisinvestor teeb
investeeringu vahetult. Kaudne kontroll tekib aga siis, kui välisinvesteering tehakse ühe või
mitme kontrollitava ühingu kaudu või kui omandatakse kontroll sihtettevõtja üle kontrolli
teostavas isikus.
§ 2 lõike 1 punktis 3 on ette nähtud, et välisinvesteeringuks võib olla ka sihtettevõtja osa
omandamine. Eestis on praktikas küllaltki levinud viia kontrolli omandamise tehinguid läbi
47
Näiteks on eelnõu § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajateks teatud haiglad, kellest paljud on
sihtasutused.
13
mitte osaluste omandamise kaudu, vaid hoopis vara või majandustegevuse omandamisena
(tavaliselt toimub see ettevõtte või käitise omandamise teel). Eestis on sellised varatehingud
üsna levinud, kuna neid on lihtne sõlmida ja üldjuhul on need vormivabad, välja arvatud
juhtumid, kus võõrandatava vara omandiõiguse üleandmine eeldab teatud vorminõuete täitmist
(näiteks kinnisvara puhul on tehingu notariaalse tõestamise nõue).
Varatehingu kasuks otsustatakse ilmselt ka siis, kui sihtettevõtja õiguslik vorm ei ole osaluse
võõrandamiseks sobilik, näiteks kui isikul ei ole mitte osaluste omajad vaid liikmed või kui
muul põhjusel ei ole sihtettevõtja üksuse osalus või kontroll lihtsasti üleantav. Ka näiteks
sihtasutuse vormis tegutseva sihtettevõtja puhul võib välisinvestor eelistada just varatehingu
kaudu äritegevuse ja selleks vajaliku vara omandamist.
Üheks ajendiks ettevõtja osa omandamiseks ja varatehingu kasuks otsustamisel, mille käigus
toimub majandustegevuse osaline või täielik ülevõtmine, võib olla ka see, et välisinvestor ei
soovi omandada osalust ühingus, vaid võib tahta omandada ainult osa sihtettevõtja
majandustegevusest või üksnes teatud osa tema varast või töötajaskonnast. Näiteks on täiesti
mõeldav, et välisinvestorile pakub huvi ainult kaitsetööstusettevõtja tootearendusega seotud
meeskonna ja tehnoloogia, sh seonduvate intellektuaalomandiõiguste omandamine, kuid mitte
tootmistegevus. Samuti võib välisinvestor olla huvitatud ainult teatud kliendigrupist ja sellele
teenuste osutamisega seotud varast, töötajatest ja lepingutest, mis võib tõusetuda päevakorda
elutähtsate teenuste osutajate puhul.48
Eeltoodut illustreerib selgelt Konkurentsiameti ettevõtjate koondumise kontrolli praktika,49
kellele esitatud koondumise teadetest moodustasid näiteks 2020.a tehingud ettevõtjate osadega
ca 25%. Kolmandaks võibki välisinvesteering seetõttu toimuda otseselt või kaudselt
sihtettevõtja osa, so sihtettevõtjale vajaliku ettevõtte, käitise või vara omandamise teel
välisinvestori poolt.
Eelnimetatud olulise osaluse omandamine (eelnõu § 2 lg 1 p 1), kontrolli saavutamine (eelnõu
§ 2 lg 1 p 2) või sihtettevõtja osa omandamine (eelnõu § 2 lg 1 p 3) võib toimuda ka mitme
omavahel seotud tehinguga, mis eraldiseisvalt ei too kaasa olulise osaluse omandamist,
ettevõtja üle kontrolli saavutamist ega sihtettevõtja osa omandamist, kuid millel on kogumis
vastav majanduslik eesmärk või sisuline tagajärg. See kohaldub ka olukorras, kus vastavate
tehingute osapooled ei kattu, aga nad kuuluvad sama ettevõtja koosseisu (erinevad
tütarettevõtjad). Olukorras, kus olulise osaluse või kontrolli saamine toimub mitme tehingu
omavahelises koosmõjus, loetakse asjakohased tehingud eelnõu tähenduses üheks tehinguks.
Näiteks on tootmisüksust võimalik omandada seadmete kaupa ning võimatu pole ka olukord,
kus vara kooseisu kuuluvad üksikud varad, õigused ja kohustused omandavad erinevad isikud,
kes on tegelikkuses ühe ja sama välisinvestori kontrolli all. Samuti on olulise osaluse
omandamiseks või kontrolli saavutamiseks võimalik selliste hääletuskokkulepete sõlmimine,
kus välisinvestori kontrolli all olevad erinevad sihtettevõtja osanikud või aktsionärid saavad
mitme tehingu abil erinevaid õigusi seoses hääletamisega, mis kogumis toovad kaasa olulise
osaluse või kontrolli lävendi ületamise.
48
Näiteks Danske Bank A/S Eesti filiaali väljumisel Eesti turult võõrandas ta 2019.a kõigepealt AS-le LHV Pank
eraisikutest klientide laenu- ja liisingulepingud koos neid teenindava ettevõttega ja seejärel 2020.a ettevõtjate ja
avaliku sektori krediidiga, sh eelkõige laenu-, kapitali- ja kasutusrendi- ja garantiilepingutega, seotud ettevõtte.
Pangakontori asukohaks olnud ärihoone võõrandas ta aga hoopis KEK Arendus OÜ-le.
49
https://www.konkurentsiamet.ee/et/konkurentsijarelevalve-koondumised/koondumised/koondumiste-teated-ja-
otsused.
14
Näiteks on Euroopa Liidu kohtupraktikas järeldusi tehingute seotuse kohta tehtud sellest, et
lepingud sõlmiti sama notari juures samaaegselt, tehingud olid majanduslikult seotud ja üks
osapool kinnitas tehingute seotust.50
Tehingute majandusliku seotuse tuvastamiseks tuleb tehingute sisu ja sõlmimise asjaolusid
hinnata igakülgselt ja kogumis, sealhulgas on asjakohane lähtuda nii tehinguosaliste
omavahelistest seostest, tehingute majanduslikust sisust, kui tehingute tegemise protsessiga
seotud ajalistest seostest. Näiteks võib tehingute seotust järeldada sellest, kui need põhinevad
ühel raamkokkuleppel või ühiste kavatsuste protokollil, neid räägitakse läbi samaaegselt,
samade isikute poolt või samade nõustajate abil, kui tehingute kaudu omandatakse ükshaaval
sama ettevõtte, käitise või vara, sama sihtettevõtja erinevad ettevõtted, käitised või varad, või
kui eeltoodu toimub samade isikute vaheliste tehingute tulemusena sõlmitavate tehingute seeria
abil. Praktikas toimub tihti osaluse omandamine (aktsiate ja osade ost) ja aktsionäride või
osanike omavaheliste suhete reguleerimine mitme erineva lepinguga ning alles nende lepingute
koosmõjus on võimalik hinnata, milliste õiguste kogum isikutel ühingus on ning kas
omandatakse kontroll sihtettevõtja üle.
Omavahel seotud tehingute korral loetakse need üheks ja samaks välisinvesteeringuks ning luba
tuleb taotleda terviklikult kogu välisinvesteeringule mitte igale osatehingule eraldi.
Seega jääb välisinvestori tegevus loamenetluse rakendusalasse olulise osaluse omandamise või
kontrolli saavutamise erinevate viiside korral. Seejuures on välisinvestoril, kes juba omab
olulist osalust eelnõu §-s 4 nimetatud valdkonnas tegutsevas sihtettevõtjas, vajalik taotleda luba
ka siis, kui ta soovib minna oluliselt osaluselt üle kontrollivale osalusele, see tähendab
suurendada oma senist olulist osalust üle kontrolliva osaluse lävendi. Sama kehtib ka olukorras,
kus välisinvestor juba omab sihtettevõtjale vajalikku ettevõtet, käitist või vara ning soovib
omandada sihtettevõtjalt täiendavalt muu sihtettevõtja osa määratluse alla paigutatava ettevõtte,
käitise või vara.
§ 2 lõikes 2 määratletakse viiteliselt olulise osaluse sisu. Nagu eelnevalt märgitud, on oluline
osalus VPTS § 9 lg 1 tähenduses otsene või kaudne osalus ühingu aktsia- või osakapitalis, mis
on vähemalt 10 protsenti aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või
kõigist häältest või mis võimaldab olulist mõju juhtorganite üle.
§ 2 lõike 3 kohaselt lähtutakse välisinvesteeringuks oleva kontrolli ja kontrollitava ettevõtja
määratlemisel viiteliselt VPTS §-s 10 sätestatust. Nagu eelnevalt selgitatud, võib kontrolli
saavutamine sihtettevõtja üle toimuda üle 50-protsendilise hääleõigusele vastava osaluse
omandamisega, aga ka siis, kui välisinvestor, omamata enamust hääleõigusest, omab lepingu
alusel või näiteks põhikirjast tulenevalt õigust määrata juhtorganite koosseisu enamust.
Täiendavalt on kontrolli võimalik siduda ka laiemalt valitseva mõju omamisega ettevõtja üle
(VPTS § 10 lg 1 p 2). Valitsev mõju on sisustatud näiteks konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 ning
selle kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või
mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või
põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda
õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
50
Euroopa Esimese Astme kohtu 23.02.2006 otsus asjas T-282/02, Cementbouw vs. Komisjon
(ECLI:EU:T:2006:64), punkt 127 ja järgnevad.
15
Kontrolli alaliigiks on ka negatiivne kontroll, mis seisneb võimaluses osaluse suuruse või häälte
arvu abil, samuti hääletuskokkulepete kaudu blokeerida teatud ostuste vastuvõtmist.
Kuna eelnõus lähtutakse ettevõtja mõistest, mis on oma sisult äriühingu mõistest laiem, siis
kontrolli saavutamist hinnatakse laiema isikute ringi osas, kui seda on ette nähtud
väärtpaberituru seaduses.
§ 2 lõikes 4 on sätestatud, et eelnõus kasutatakse mõistet „ettevõtja“ konkurentsiseaduse
tähenduses.
Ettevõtja mõiste on leidnud defineerimist mitmetes seadustes. Definitsioonid omavad küllaltki
suurt ühisosa, kuigi pole täiesti identsed. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(edaspidi MSÜS) järgi on ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või
juriidiline isik (MSÜS § 5 lg 1). Võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) loetakse ettevõtjaks isikut,
sealhulgas avalik-õiguslikku juriidilist isikut, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6). Äriseadustik (edaspidi ÄS)
defineerib ettevõtjat kui füüsilist isikut, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning
kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud
äriühingut (ÄS § 1).
Konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) ettevõtja mõiste on kõige laiem, omades kõikide
eeltoodutega märkimisväärset ühisosa. Ettevõtjaks konkurentsiseaduse tähenduses loetakse
äriühingut, füüsilisest isikust ettevõtjat või muud majandus- või kutsetegevuses osalevat isikut
või juriidiliseks isikuks mitteolevat ühendust või ettevõtja huvides tegutsevat isikut (KonkS § 2
lg 1), kusjuures kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu
haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse ka talle ettevõtja kohta käivaid
sätteid (KonkS § 2 lg 2). Konkurentsiõigusliku ettevõtja mõiste sisustamisel on olemas
arvestataval määral Euroopa Liidu kohtupraktikat.
Ettevõtja konkurentsiõiguslik mõiste tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja selle sisustamisel
kasutatakse Euroopa kohtute konkurentsiõiguse valdkonnas tehtud lahendeid. Väljakujunenud
Euroopa kohtute praktika kohaselt hõlmab ettevõtja mõiste mistahes majandustegevusega
tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.51 Ettevõtja
mõistega on hõlmatud nii äriühingud kui ka kasumi teenimisele mitte-orienteeritud üksused,
samuti avalikku võimu teostavad asutused ja organisatsioonid, mis tegelevad
majandustegevusega. Näiteks Euroopa kohtute konkurentsiõiguse praktikas on ettevõtjaks
loetud nii mittetulundusliku iseloomuga Saksamaa Punane Rist52 kui ka Saksamaa Föderaalne
Tööturuamet 53. Euroopa kohtute järjepideva praktika kohaselt asjaolu, et avaliku võimu kandja
põhiülesanne on avaliku võimu teostamine mingis valdkonnas, ei välista tema lugemist
ettevõtjaks54. Täiendavalt on Euroopa Kohtu praktikas selgitatud, et ettevõtja on
majandusüksus, isegi kui see koosneb mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust.
51
vt nt Euroopa Kohtu 05.06.2005 otsust kohtuasjades C-189/02 P, C-202/02 P, C-205/02 P – C-208/02 P ja
C-213/02: P Dansk Rørindustri jt vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2005:408), punkt 112; Euroopa Kohtu 10.01.2006
C-222/04: Cassa di Risparmio di Firenze jt (ECLI:EU:C:2006:8), punkt 107; Euroopa Kohtu 11.07.2006 otsus
C-205/03 P: FENIN vs. Komisjon (ECLI:EU:C:2006:453), punkt 25.
52
Euroopa Kohtu 25.10.2001 otsus nr C-475/99: Ambulanz Glöckner v Landkreis Südwestpfalz (EU:C:2001:588),
punktid 19-22.
53
Euroopa Kohtu 23.04.1991 otsus nr C-41/90: Höfner and Helsner (EU:C:1991:161), punkt 22.
54
Euroopa Kohtu 24.10.2002 otsus nr C-82/01: Aeroports de Paris v Commission (EU:C:2002:617), punkt 81.
16
Eelnõu koostajatele teadaolevalt kavatsetakse konkurentsiseaduses55 ettevõtja mõistet seoses
ECN+ direktiivi 56 ülevõtmisega muuta suuremas ulatuses vastavaks Euroopa kohute praktikas
kasutatavale määratlusele. Uues sõnastuses plaanitakse määratleda ettevõtjaks
majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja
rahastamisviisist.
Eelnõus sisalduva ettevõtja mõiste sisustamiseks ongi asjakohane lähtuda just ettevõtja
konkurentsiõiguslikust tähendusest, kuna see on kõige laiem ja hõlmab kontrollimist vajavate
investeeringute tegijate ringi ära igakülgselt.
Ka määruses 2019/452 kasutatakse mõistet „ettevõtja“ ning selle sisu ei ole eraldi defineeritud,
mistõttu on asjakohane lähtuda olemasolevast kohtupraktikast. Sel viisil on välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisele allutatud piisavalt lai isikute ring.
Oluline on tähele panna ka seda, et konkurentsiõiguses ei piirdu ettevõtja mõiste ühe isikuga,
vaid lähtutakse nn ühtse majandusüksuse põhimõttest, mis tähendab seda, et sama isiku või
samade isikute kontrolli all olevad üksused loetakse üheks ettevõtjaks. Eeltoodud põhimõte
kohaldub tavaliselt ema- ja tütarühingu vahelistes suhetes (seal hulgas kaudse kontrolli
puhul57). Samas on Euroopa kohtute praktikas hinnatud ka olukordi, kus ühing on mitme isiku
ühiskontrolli all ning on loetud vastav ühisettevõtja koos mõlema emaühinguga üheks
ettevõtjaks58. Eelnimetatud ühtse majandusüksuse põhimõtte praktiliseks väljundiks seoses
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega on see, et eelnõus reguleeritud loamenetlust
ei ole võimalik kuidagi vältida sellega, kui välisinvestor teeb välisinvesteeringu mitme endaga
seotud isiku kaudu, näiteks omandab mitmeid osalusi sihtettevõtjas paljude erinevate enda
kontrolli all olevate ühingute kaudu, ületades vastavate osalustega kogumis olulise osaluse või
kontrolli lävendi.
Kuna hõlmatud on nii otsene kui ka kaudne omandamine või kontrolli saamine, siis võib
välisinvestor olla ise välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu pooleks või teha seda ühe või
mitme tema kontrollitava ettevõtja kaudu. Viimasel juhul võib investeering eelnõu
kohaldamisalas olla ka siis, kui tehingu alusel otseseks omandajaks on Euroopa Liidu
liikmesriigi (sh Eesti) ühing, kes on kolmanda riigi ühingu või füüsilise isiku otsese või kaudse
kontrolli all.
§ 3. Välisinvestor
Paragrahvi 3 kohaselt määratletakse isikud, kelle poolt tehtavad tehingud kuuluvad eelnõu
alusel hindamisele.
§ 3 lõike 1 kohaselt on välisinvestor eelnõu tähenduses:
1) füüsiline isik, kellel on kolmanda riigi kodakondsus, füüsiline isik, kellel on mitu
kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kodakondsuseta
füüsiline isik;
55
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, kättesaadav eelnõude
infosüsteemis, toimiku number 21-1573.
56
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide
konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu
nõuetekohane toimimine (ELT L 11, 14.1.2019, lk 3–33).
57
Euroopa Kohtu 08.05.2013 otsus nr C-508/11: Eni Spa v Commission (EU:C:2013:289), punkt 48.
58
Euroopa Üldkohtu 02.02.2012 ostus nr T-77/08: Dow Chemical v Commission (EU:C:2013:605), punkt 58.
17
2) ettevõtja, kes on asutatud kolmanda riigi õiguse alusel ja on selles riigis registreeritud;
3) eelnimetatud punktides 1 ja 2 nimetatud füüsilise isiku või ettevõtja kontrollitav muu
ettevõtja olenemata tema asutamiskohast.
Füüsiliste isikute puhul on eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt isiku päritolu määratlemisel
oluline tema kodakondsus.
Veidi üle poole Euroopa Liidu liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga
piiratud juhtudel (näiteks kui see kandub üle erineva kodakondsusega vanematelt, eeskätt ius
soli ja ius sanguinise põhimõtete segamise korral). Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa,
Läti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni tingimuseks
varasemast kodakondsusest loobumise. Mitme kodakondsusega kaasnevad julgeolekumõjud on
osalt laiapõhjalised ja kaudsemad, osalt kitsapiirilisemad ja otsesed. Oluliste laiapõhjaliste
julgeolekumõjude lähtekohaks on asjaolu, et mitme kodakondsusega isikud on õigustatult
avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide poliitilistele ja sotsiaalsetele mõjutustele. Mitme
kodakondsusega isikud on õigustatult avatud oma kõigi kodakondsusjärgsete riikide
seisukohtadele ja võtavad need eeldusena omaks. Nimetatu on problemaatiline, kui
kodakondsusjärgsetel riikidel on vastandlikud huvid. Kuivõrd lojaalsus riigile on reaalselt
jagamatu, tekib vääramatult lojaalsuskonflikt, kui teisel kodakondsusjärgsel riigil on
teistsugused huvid.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisega ennetatakse ja tõkestatakse erineva
väärtusruumiga kolmandatest riikidest lähtuvat ohtu julgeolekule ja avalikule korrale.
Välisinvestorina vaadatakse ka füüsilist isikut, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt
üks on kolmanda riigi kodakondsus. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus julgeolekule ohtu
kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb loamenetlusest tänu Euroopa Liidu liikmesriigi mitme
kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see välisel osapoolel kasutada ära mitme
kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool kirjeldatud mitme
kodakondsusega isikute puhul esinevale lojaalsuskonfliktile, on kodanikel põhiseaduslikud
kohustused oma riigi ees. Osade kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti
julgeolekule. Osad erineva väärtusruumiga kolmandad riigid on võimelised kodanike
kohustuste täitmist erinevatel viisidel ka nõudma.
Välisinvestorina vaadeldakse ka kodakondsuseta füüsilisi isikuid, kuivõrd nende puhul pole
selge, kellele nad on lojaalsed. Kui nad pole valinud Eesti või mõne muu sama väärtusruumi
kodakondsust, siis võib järeldada, et mingil põhjusel nad ei soovi jagada selle riigi põhimõtteid,
mis on kirjas põhiseaduses ning nad on avatud muudele väärtustele. Sellistel isikutel on
võimalus valida endale meelepärane kodakondsus aga nad pole seda mingil põhjusel teinud.
Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Eestis elavad kodakondsuseta isikud saavad kasutada
eeliseid, mida neil kolmanda riigi kodanikena pole, näiteks viisavaba piiriületus ning vaba
liikumine. Samas soovivad nad samu eeliseid ka liikumiseks kolmandasse riiki. Kuivõrd
kodakondsuseta isikuid ei saa käsitleda kodanikena, siis käsitletakse neid välisinvesteeringute
sõelumise seaduses võrdselt kolmanda riigi kodanikega. Sellist isikute gruppi hõlmamata võib
tekkida võimalus seaduse mõttest möödaminemiseks. Mittesõbralikud kolmandad riigid võivad
saada võimaluse hakata enda huvides ära kasutama kodakondsuseta isikuid. Sellised võimalusi
ei soovita loodava regulatsiooniga luua.
§ 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on välisinvestori mõistega hõlmatud kõik ettevõtjad, kes on
asutatud kolmanda riigi õiguse alusel. Üldjuhul asutamis- ja registreerimiskoht kattuvad, see
tähendab registri asukoht, kus ettevõtja on registreeritud ja mille kaudu määratletakse tema
18
õigusvõime, määrab ära ka selle, millise riigi õiguse alusel ta on asutatud. Kolmandateks
riikideks on eelnõu tähenduses kõik riigid, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu.
§ 3 lõike 1 punkti 3 alusel laiendatud välisinvestori mõistet kogu kontrolli kaudu seotud
üksusele ja välisinvestori olemasolu saab välja selgitada kogu sellise ettevõtjate grupi lõikes.
Kuna olulise osaluse omandamine või kontrolli saavutamine võib olla ka kaudne, siis tuleb
lugeda välisinvestoriks ka ettevõtjat, kes on kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli
all, sh isegi siis, kui see ettevõtja ise on asutatud ja registreeritud Euroopa Liidus. Vastasel
korral oleks Euroopa Liidus ühingu asutamise teel äärmiselt lihtne kõrvale hoiduda
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisest. Kontroll annab isikule võimaluse korraldada
teise ühingu juhtimist ja suunata nii tema igapäevaseid kui strateegilisi otsuseid, mis
kontsernide puhul hõlmab kogu kontrolli kaudu omavahel seotud ettevõtjate gruppi. Teiste
sõnadega, kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kelle kontrolli all on kontserni emaühing,
omab selle kaudu kontrolli ka kõikide viimase tütarühingute üle ning võib eeldada, et kontrolli
teostamisel seab ta esiplaanile kontserni kui terviku strateegilised huvid. Sisuliselt on kontrolli
kaudu seotud ettevõtjate näol seetõttu tegemist ühe ja sama majandusüksusega, mis koosneb
mitmetest isikutest, kus selle sisemine jagunemine eraldiseisvateks ühinguteks või üksusteks
on pelgalt kontserni siseküsimus. Seetõttu on § 3 lg 1 punktis 3 hõlmatud ettevõtja mõistega
kõik välisinvestori kontrolli all olevad ettevõtjad, olenemata nende asutamiskohast. Sõltumata,
milline konkreetne kontserni kuuluvatest ühingutest investeeringu teeb, lähtutakse
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel sellest, kas välisinvesteeringu aluseks oleva
tehingu tegija on otseselt või kaudselt mõne kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja
kontrollitav.
§ 3 lõikes 2 määratletakse eelnõu tähenduses kolmandad riigid, millest pärit välisinvestoritele
võib laieneda investeeringust teatamise ja loa taotlemise kohustus. Kolmandast riigiks loetakse
eelnõus riike, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.
Otsus, millistele investeeringutele, lähtudes investori päriolust, kontrolli kohaldada on iga riigi
pädevuses ning ka liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud erinevalt ning hõlmatav
isikute ring on liikmesriigiti varieeruv.59 Seejuures võivad riigisisese regulatsiooniga olla
loakohustusele allutatud ka investeeringud, mida teevad Euroopa Liidus asuvad isikud või
üksused piirides, mida annavad Euroopa Liidu toimimise lepingu asutamisõiguse ja kapitali
liikumine artiklid (art 52 ja art 65 lõike 1 punkt b), mis võimaldavad säilitada avaliku korra või
julgeoleku huvides vajalikke meetmeid. Oluline on silmas pidada, et välisinvesteeringute
hindamise riigisisesed regulatsioonid ei tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide
vahel (määruse 2019/452 art 3 lg 2).
Määruse 2019/452 tähenduses käsitatakse välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi
isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest
59
Lätis ja Leedus kuuluvad kontrollimisele kõik julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisteks määratud
sektorite ettevõtjaid puudutavad tehinguid, sõltumata investori päritolust.
Soomes on seaduse alusel välisomanikuks piiritletud järgnevalt: a) välisriigi kodanik, kelle alaline elukoht ei ole
EL-i või Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) liikmesriigis; b) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline
asukoht ei ole EL-i või EFTA liikmesriikides; c) organisatsioon või sihtasutus, mille alaline asukoht on EL-i või
liikmesriikides, kuid mille puhul punktis a osutatud välisriigi kodanik või punktis b osutatud organisatsioon või
sihtasutus kontrollib vähemalt kümnendikku piiratud vastutusega äriühingu häälte koguarvust või kellel on valitsev
mõju teise organisatsiooni või ettevõtja üle.
Austrias, Ungaris, Portugalis, Saksamaal (v.a kaitsetööstuse sektor), Taanis (v.a kaitsetööstuse sektor) kuuluvad
riigisisese korra alusel hindamisele EL-i ja EFTA väliste isikute ja üksuste investeeringud.
Prantsusmaal, Sloveenias ja Slovakkias hinnatakse teistest riikidest (sealhulgas EL) pärit investorite tehinguid.
19
riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks investeeringutele, mille puhul kontrolli
vahetumine on kaudne60. Samuti on määruses 2019/452 ette nähtud suunis liikmesriikidele, et
need võtaksid meetmeid, mis peaks takistama kontrollimenetlustest kõrvalehoidumist.
Seejuures peaksid need meetmed hõlmama investeeringuid, mis tehakse liidusiseselt kunstlike
skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida
taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui
investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira Euroopa
Liidu toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist (preambuli
punkt 10). Kunstlike skeemide kaudu tehtavad liidusisesed välisinvesteeringud on erandkorras
samuti määruse kohaldamisalas. Komisjon on muuhulgas juhtinud tähelepanu, et oleks
asjakohane kontrollida, kas investor on osa kõrvalehoidumise skeemist, mis on loodud selleks,
et vältida määruse kohaldamist. Mõnikord on otsene investor Euroopa valdusettevõtja, kes on
asutatud kavandatava tehingu jaoks. Seega, isegi juhul, kui puuduvad tõendid subjektiivse
kavatsuse kohta määruse nõuete täitmisest kõrvale hoida, on investorist ettevõtja
majandustegevuse puudumine ja skeemide objektiivne võime vältida määruses sätestatud
eeskirju piisavad eeldamaks, et skeem on kunstlik. Kõige tavalisem kõrvalehoidumise näide on
olukord, kus välisinvesteeringud Euroopa Liidus tehakse liidus asuva variühingu kaudu, millel
ei ole otsest ega kaudset tegelikku majandustegevust, vaid mille ainus eesmärk on olla seaduslik
vahend investeeringu tegemiseks.61
Seega on põhjendatud kohaldada eelnõus ette nähtud välisinvesteeringu loakohustust kõikide
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit välisinvestorite tehingute korral. Hoidmaks ära
kunstlike skeemide kasutamist ja muul viisil loakohustusest kõrvale hoidmisi, on eelnõu § 3
lõike 1 punktis 3 täpsustatud, nagu on märgitud eespool, et välisinvestoriks on ka kolmanda
riigi füüsilise isiku või ettevõtja kontrolli all olev muu ettevõtja sõltumata tema asutamiskohast
ning välisinvesteeringuks loetakse ka kaudse olulise osaluse omamine ja kontrolli saavutamine.
Selliselt ei sõltu tehingu välisinvesteeringuna käsitlemine mitte kitsalt tehinguosaliste
kodakondsusest või asutamiskohast, vaid sellest, kas investori omandistruktuuris tervikuna
esineb kolmandate riikide isikuid ja kas need isikud omavad kontrolli. Kontroll annab
füüsilisele isikule või emaettevõtjale võimaluse mõjutada kontrollitavate ettevõtjate
juhtorganite koosseisu, strateegilisi otsuseid ning selle kaudu tegevust tervikuna, mistõttu
kontrollitav ettevõtja ei ole oma tegevuses sõltumatu. Seejuures ei ole määrava tähtsusega, kas
otsesel välisinvestoril on tegelik majandustegevus või on tegemist vaid valdusühinguga, sest
kontrolli teostamise tagajärg on sisuliselt sama. Selliselt ei ole õigustamatus ulatuses piiratud
liidusiseste ettevõtjate tegevust, vaid nende poolt tehtavad tehingud võivad olla allutatud
välisinvesteeringu loakohustusele üksnes juhul, kui neid kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik
või ettevõtja.
Eelnimetatud viisil välisinvestori määratlemine võimaldab tulemuslikult täita määruse
2019/452 koostööjuhiseid, sest eelnõukohane välisinvestoriks peetavate isikute ja ettevõtjate
ring on kooskõlas määruses sätestatuga ega põhjusta diskrimineerimist kolmandate riikide
vahel. Eelnõu kohaselt kattuvad määruse 2019/452 tähenduses riigisiseselt uuritavad
välisinvesteeringud tulenevalt investori päritolust võimalikult suures ulatuses, mistõttu saab
nende investeeringute kohta teavet jagada ka teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
60
Määruse kohaldamisalasse kuuluvad investeeringud, mille puhul sihtettevõtja omanik või kontroll selle üle
muutub seda kontrolliva üksuse omaniku või kontrolli muutumise tulemusel ka siis, kuid vaheüksusteks on EL-i
liikmesriigi ettevõtja.
61
Korduma kippuvad küsimused määruse (EL) 2019/452 kohta, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, lk 8, arvutivõrgus kättesaadav:
https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157945.pdf
20
§ 4. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa
Paragrahvi 4 lõikes 1 on määratletud tegevusvaldkondade abil välisinvesteeringute
sihtettevõtjad, kellesse investeeringute tegemine on eelnõu alusel hinnatav, sest see võib
avaldada mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Seaduse kohaldamisala selgeks piiritlemiseks
on toodud loetelu strateegilistes majandusvaldkondades tegutsevatest ettevõtjatest, kes Eesti
oludes tagavad elutähtsate teenuste toimepidevust majandusvaldkonnas, tagades elutähtsate
teenuste toimepidevuse ja kaupade kättesaadavuse ning omades selleks vajalikku taristut.
Määrus 2019/452 annab liikmesriikidele soovituslikud mitteammendavad juhised, kehtestades
loetelu teguritest, mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas välismaine
otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Määruse artikkel 4 nimetab
selliste teguritena, mis aitaksid liikmesriikidel hinnata välisinvesteeringu toimet, muuhulgas
näiteks mõju elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele taristule62, elutähtsatele tehnoloogiatele ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 428/200963 artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega
kaupadele64, energia või toorainetega varustamisele, samuti toiduga kindlustatusele,
juurdepääsule tundlikule teabele65 või meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Seega on
riikidel üsna laiad võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja vajadusi, määratleda need
majandussektorid, milles tegutsevad ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute
kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Samas ei ole eelnimetatud mõjuvaldkonnad
järgimiseks kohustuslikud ning iga liikmesriik saab otsustada, milliseid valdkondi, ettevõtjaid
või taristuid loetakse riigi eripära ja tingimusi arvestades julgeoleku ja avaliku korra vaates
tähtsateks. Sellest tulenevalt laieneb ka määruses ettenähtud liikmesriikide ja komisjoni
vaheline koostöömehhanism selles määratletud investeeringutele kõikides sektorites, mis
liikmesriikides sõelumise alla kuuluvad.
Euroopa Liidu liikmesriigid on oma välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisala
sektorite piiritlemisel kasutanud erinevat lähenemist, seejuures võib loetelu olulistest sektoritest
olla piiritletud nii väga üldsõnaliselt66, jättes riigile sekkumiseks palju paindlikkust, kui ka väga
täpselt ja ammendavalt, nimetades nii tegevusvaldkonnad kui ka konkreetsed sihtettevõtjad67.
Eelnõu koostamisel on võetud arvesse vajadust tagada kohaldamisala osas selgus ja
ettenähtavus, mistõttu on mõjutatud oluliste majandusvaldkondade ettevõtjate osas piiritletud
62
Sealhulgas energia-, transpordi-, vee-, tervishoiu-, side-, meedia-, andmete töötlemise või säilitamise, kosmose-
, kaitse-, valimiste või finantstaristu, tundlikud rajatisted ning maa ja kinnisvara, mis on sellise taristu kasutamiseks
elulise tähtsusega.
63
Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade
ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1—269).
64
Sealhulgas tehisintellekt, robootika, pooljuhid, küberturvalisus, kosmose-, kaitse- ja energia salvestamise
tehnoloogiad, kvant- ja tuumatehnoloogiad ning nano- ja biotehnoloogiad.
65
Sealhulgas isikuandmetele või suutlikkusele sellist teavet kontrollida.
66
Näiteks Soome välismaiste omandamiste sõelumise seaduse (soome keeles Laki ulkomaalaisten yritysostojen
seurannasta; tekst kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/june/tradoc_157939.pdf) kohaselt
kohaldatakse kontrolli, kui investor omandab osaluse kaitsetööstusettevõtjas, ettevõtjas, mis toodab või tarnib
ühiskonna julgeoleku seisukohalt kesksetele Soome ametiasutustele nende seadusest tulenevate ülesannete
seisukohalt kriitilisi tooteid või teenuseid või ettevõtjas, keda oma tegevusala, äritegevuse või kohustustest
tulenevalt tuleb pidada tervikut hinnates ühiskonna elutähtsate funktsioonide tagamise seisukohalt kriitilistena.
Viimasesse kategooriasse kuuluvad ettevõtjad ei ole kindlaks määratud, vaid seda hinnatakse iga üksikjuhtumi
puhul eraldi.
67
Näiteks kuulub Läti välisinvesteeringute kontrollimise kohaldamisalasse 36 riigi julgeoleku seisukohalt olulist
äriühingut, kes tegutsevad ühes kuuest kindlaksmääratud sektoris. Lätikeelsed andmed kättesaadavad:
https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-nozimigas-komercsabiedribas/
21
ettenähtavalt, kitsalt ja ammendavalt. Lähtekohaks on siin põhimõte, et eelnõu kohaldamisalas
on keskendutud julgeoleku tagamiseks või avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele,
mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks Eestile märkimisväärne mõju.
Riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt loetakse oluliseks järgmised välisinvesteeringute
sihtettevõtjad:
1) elutähtsa teenuse osutaja;
2) äriühing, milles riigil on oluline osalus;
3) ettevõtja, kes kehtiva lepingu alusel toodab või tarnib riigiasutusele strateegilise kauba
seaduses nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud
kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2.
jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;
4) üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse
osutaja meediateenuste seaduse tähenduses; samuti trükimeedia ja internetis uudiste, ajalehtede
ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud majandusaasta käive on vähemalt
3 miljonit eurot;
5) ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva
Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või
kaevandamiseks;
6) ettevõtja, kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping;
7) alalise riigikaitseobjekti omanik riigikaitseseaduse tähenduses;
8) ettevõtja, kes omab riigiside toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide edastamiseks
vajalikku vähemalt 200 meetri kõrgusega mastide taristut;
9) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses;
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või
kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks, ning Tallinna
lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutaja
lennundusseaduse tähenduses;
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist
käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT
L 348, 20.12.2013, lk 1–128) lisas II nimetatud sadamate nimekirjale.
Välisinvesteeringute sihtettevõtjate loetelu piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et
välisinvesteeringud nendesse ettevõtjatesse võivad negatiivselt mõjutada Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt
oma tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest vastata mitmes loetelu punktis nimetatud
tingimustele. Näiteks esineb kattuvusi riigi osalusega äriühingute ja muude tunnuste alusel
määratletud sihtettevõtjate vahel. Juhul, kui riik otsustab ühel hetkel sellises ettevõtjas osalusest
loobuda, siis kuulub ettevõte tulenevalt oma tegevusvaldkonna olulisusest endiselt
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise kohaldamisalasse. Seejuures on oluline, et
ettevõtja peab kvalifitseeruma kindlaksmäärarud tunnuste või tingimuste alusel sihtettevõtjaks
välisinvesteeringu tegemise (lõpuleviimise) ajal, mistõttu oleks seda ettevõtjat puudutav
välisinvesteering loakohustusega. Samas on praktikas võimalik, et välisinvesteeringu luba tuleb
taotleda juhul, kui välisinvestor soovib suurendada oma olulist osalust, saavutades kontrolli
ettevõtja üle, kas siis, kui olulise osaluse omandamise ajal ei olnud veel tegemist sihtettevõtjaga
eelnõu tähenduses.
§ 4 lõike 1 punkt 1 määratleb, et loamenetluse kohaldamisalasse kuuluvad elutähtsate teenuste
osutajad.
22
Elutähtsate teenuste haavatavust vähendada peetakse tähtsaks ka Eesti julgeolekupoliitika
peaeesmärgi saavutamisel.68 Julgeoleku ja turvalisuse seisukohalt on oluline elutähtsate
teenuste toimepidevus. Suur osa elutähtsatest teenustest on erasektori omandis, mistõttu on riigi
ja erasektori koostöö tugevdamine elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel prioriteetne.
Elutähtsate teenuste osutamine ei sõltu ainult riigisisestest teguritest, vaid seda mõjutab ka
maailmas ja maailmamajanduses toimuv, millega tuleb nende teenuste toimepidevuse
plaanimisel arvestada.69
Eelnõu koostamise ajal sisaldub elutähtsa teenuse üldregulatsioon hädaolukorra seaduses
(edaspidi HOS). Kuivõrd Riigikantselei eestvedamisel on koostamisel valmisoleku seaduse70
eelnõu, millega soovitakse õigusliku selguse suurendamiseks koondada hädaolukorra seadus
mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitsekriisideks erakorralise seisukorra seadus ja
riigikaitseseadus üheks seaduseks, siis on tõenäoline, et elutähtsate teenuste regulatsioon võib
lähiaastatel muutuda. Samuti on elutähtsate teenuste regulatsiooni puhul oluline arvestada, et
Euroopa Parlament ja nõukogu on algatanud seni kehtiva Euroopa elutähtsate infrastruktuuride
kaitse direktiivi71 asemel uue direktiivi72 väljatöötamise, mille seadusandlik menetlus praegusel
ajal veel kestab. Direktiivi eelnõu lisa 1 kohaselt loetakse kriitilise tähtsusega valdkondadeks
energeetika (sealhulgas elekter, kaugküte- ja jahutus, nähta, gaas, vesinik), transport (sealhulgas
lennu-, raudtee- ,vee- ja maanteetransport), pangandus, finantsturutaristud, tervishoid,
joogivesi, reovesi, digitaristu, avalik haldus ja kosmos. Lisaks kaalutakse direktiivi
kohaldamisala laiendamist toiduainete tootmisele, töötlemisele ja tarnimisele.
Kehtiva HOS § 2 lõike 4 alusel on elutähtsaks teenuseks teenus, millel on ülekaalukas mõju
ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise
elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos
selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.
Elutähtsateks teenusteks HOS § 36 alusel loetakse järgmised teenused: 1) elektriga
varustamine; 2) maagaasiga varustamine; 3) vedelkütusega varustamine; 4) riigitee sõidetavuse
tagamine; 5) telefoniteenus; 6) mobiiltelefoniteenus; 7) andmeside teenus; 8) elektrooniline
isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine; 9) vältimatu arstiabi toimepidevuse tagamine;
10) makseteenuste tagamine; 11) sularaharingluse tagamine; 12) kaugküttega varustamine;
13) veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ja 14) kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tartu Ülikooli uuringus leitakse, et kuigi hädaolukorraseadus ei tegele riigi julgeoleku või
põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtudega, on siiski elutähtsa teenuse regulatsioon
olemasolu oluline ka riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise aspektist, mida peaks omakorda
toetama välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsioon.73
HOS § 38 lõigete 1 ja 3 kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi ka ETO)
elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik, kui ta vastab eriseadustes kindlaksmääratud
68
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 7. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
69
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 17.
70
Valimisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus, kättesaadav eelnõude infosüsteemis, toimiku number 21-0915.
71
Nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning
nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75—82).
72
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta,
(seisuga 16.12.2020, kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52020PC08299)
73
Tartu Ülikooli uuring, lk 37.
23
tingimustele. ETO-dena reguleeritakse pigem neid teenuseosutajaid, kellel on oluline mõju
sektori toimimisele ning kelle teenuse katkestus võib areneda hädaolukorraks. See, kas
konkreetne ettevõtja vastab ETO tunnustele, sõltub üldjuhul tema osutatava teenuse mahust või
tarbijate arvust.
Tabel 1. Elutähtsad teenused ja elutähtsa teenuse osutajatele eriseadustest tulenevad
tingimused.74
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
Elektriga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on ELTL § 211 kohaselt: Elektrilevi OÜ, Elering
varustamine elektrienergiaga varustamises AS, VKG Elektrivõrgud
1) tootja, kelle elektrijaama
Eesti territooriumil ning mille OÜ, AS Imatra Elekter.
(HOS § 36 lg 1 netovõimsus on suurem kui 200
toimimiseks on vajalik
p 1) MW;
katkematu elektrienergia
tootmine, põhivõrgu (sh 2) liinivaldaja, kelle riigipiiri
ühendused teiste riikide ületava elektriliini ülekandevõimsus
võrkudega) ja jaotusvõrgu on suurem kui 100 MW;
toimimine.
3) põhivõrguettevõtja;
4) võrguettevõtja, kelle
jaotusvõrguga on ühendatud üle 10
000 tarbija.
Maagaasiga Teenus, mis seisneb tarbijate ETO on MGS § 22 lg 15 kohaselt: AS Gaasivõrgud.
varustamine maagaasiga varustamises Eesti
1) ettevõtja, kes osutab gaasivõrgus
territooriumil ning mille
(HOS § 36 lg 1 ülekandeteenust;
toimimiseks on vaja piisavas
p 2)
koguses maagaasi, selle 2) ettevõtja, kelle jaotusvõrguga on
ülekandmiseks rõhu ühendatud üle 10 000 tarbija.
olemasolu ning võrgu
katkematut toimimist.
Vedel- Teenus, mis seisneb ETO on VKS § 3 lg 7 kohaselt AS Olerex, Neste Eesti
kütusega vedelkütuse kättesaadavuse kütuse müüja, kes omab kümmet AS, Circle K Eesti AS,
varustamine tagamises tarbijatele Eesti või enamat tanklat ja kelle tanklad Alexela Oil AS, Jetoil
territooriumil ning mille asuvad vähemalt kolmes AS, AS Krooning,
(HOS § 36 lg 1
osutamiseks on vajalik maakonnas. Sevenoil Est OÜ, AS
p 3)
kütusetanklate katkematu Tartu Terminal.
toimimine ja vedelkütuse varu
olemasolu vedelkütusevaru
seaduse tähenduses.
Riigitee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 7 kohaselt 17 erinevat ettevõtjat,
sõidetavuse tingimuste tagamises riigiteid korrashoidev ettevõtja. kellega Maanteeamet on
tagamine transpordi ja inimeste ohutuks sõlminud riigiteede
liikumiseks ja liiklemiseks korrashoiu lepingu.
(HOS § 36 lg 1
Eesti maanteedel (sh Näiteks AS Eesti Teed,
p 4)
kõrvalmaanteedel) ning mille AS Trev-2 Grupp, Sakala
osutamiseks on tagatud Teed OÜ, LEONHARD
maanteede ja vajalike rajatiste WEISS VIATER
korrashoid ning vajaduse EHITUS AS, AS
korral tehtud parandustöid. Tariston. Nimekiri
Elutähtsa teenuse osana ei nendest ettevõtjatest
avaldatud maakondade
74
Tartu Ülikooli uuring, lk 38-44
24
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
käsitata maanteede ehitamist kaupa MKM-i
ja projekteerimist. koduleheküljel75. Nende
korrashoiutööde osas,
mis ei tulene riigiteede
korrashoiu lepingust,
täidab riigiteede
sõidetavuse tagamisel
ETO ülesandeid
Maanteeamet.76
Telefoni- Üldkasutatav elektroonilise ETO on ESS-i § 87 lg 4 kohaselt Telia Eesti AS, Elisa
teenus side teenus, mis võimaldab teenuse osutaja, kelle teenust tarbib Eesti AS.
lõppkasutajatel riigisiseste ja vähemalt 10 000 lõppkasutajat.
(HOS § 36 lg 1
rahvusvaheliste kõnede
p 5)
tegemist ning vastuvõtmist
Eesti või rahvusvahelisse
numeratsiooniplaani kuuluva
numbri abil ning mille
osutamiseks on vajalik
telefonivõrgu katkematu
toimimine.
Mobiil- Üldkasutatav elektroonilise Telia Eesti AS, Tele2
telefoni- side teenus, mis võimaldab Eesti AS, Elisa Eesti AS.
teenus lõppkasutajatel kindlaks
määramata asukohas
(HOS § 36 lg 1
riigisiseste ja rahvusvaheliste
p 6)
kõnede tegemist ja
vastuvõtmist Eesti või
rahvusvahelisse
numeratsiooniplaani kuuluva
numbri abil raadioside
loomise teel ning mille
osutamiseks on vajalik
mobiiltelefonivõrgu
katkematu toimimine.
Andmeside- Üldkasutatav elektroonilise Telia Eesti AS, Elisa
teenus side teenus, mis võimaldab Eesti AS, Tele2 Eesti
lõppkasutajatel edastada AS, STV AS.
(HOS § 36 lg 1
informatsiooni
p 7)
pakettkommutatsiooni abil
ning mille osutamiseks on
vajalik elektroonilise
sidevõrgu katkematu
toimimine.
Elektrooni- Teenus, mis võimaldab ETO on ITDS-i § 93 lg 31 kohaselt SK ID Solutions AS.
line isiku- elektroonilises keskkonnas isikut tõendavate dokumentide
tuvastamine tõendada isikut ja kontrollida seaduse alusel välja antud
ja digitaalne isikusamasust ning anda dokumentidele kantud sertifikaadiga
digitaalallkirja ning mille digitaalset tuvastamist ja digitaalset
75 Teehooldajad. Kättesaadav: https://www.mnt.ee/et/tee/teehoole/teehooldajad
76
Vt majandus- ja taristuministri 09.01.2018 määrus nr 2 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded
riigitee sõidetavuse tagamisel“ § 1 lg 2.
25
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
all- osutamiseks peab katkematult allkirjastamist võimaldava
kirjastamine toimima ja olema kättesaadav sertifitseerimisteenuse osutaja.
isikutuvastamise ja
(HOS § 36 lg 1
digitaalallkirjastamise
p 8)
sertifikaatide
kehtivuskinnituse teenus.
Teisisõnu peab olema
võimalik digitaalse
isikutuvastamise (autentimise)
või allkirjastamise käigus
kontrollida, kas selleks
kasutatavad sertifikaadid on
sellel ajahetkel kehtivad.
Vältimatu Teenus, mida osutatakse Eesti ETO on TTKS-i § 17 lg 11 kohaselt ETO-de hulka kuuluvad
arstiabi territooriumil ja mis seisneb kiirabibrigaadi pidaja. kõik haiglad, mis on
(HOS § 36 lg abi andmises olukorras, kus Samuti tervisehoiuteenuse Vabariigi Valitsuse 2.
2) abi edasilükkamine või selle korraldamise seaduse § 55 lg 1 aprilli 2003. aasta
andmata jätmine võib alusel kehtestatud haiglavõrgu määruses nr 105
põhjustada abivajaja surma haigla (TTKS § 22 lg 41). „Haiglavõrgu
või püsiva tervisekahjustuse, arengukava“ loetelus:
samuti eluohtliku 1) SA Põhja-Eesti
haigestumise, vigastuse või Regionaalhaigla;
mürgistuse esmases 2) SA Tartu Ülikooli
diagnoosimises ja ravis, Kliinikum;
vajaduse korral abivajaja 3) SA Tallinna
transportimises haiglasse ja Lastehaigla.
ravimises ööpäev ringi 4) AS Ida-Tallinna
haiglas. Vältimatu abi Keskhaigla;
toimimiseks on vaja vastava 5) AS Lääne-Tallinna
väljaõppega personali, Keskhaigla;
kiirabiautode, varustuse, 6) SA Ida-Viru
vahendite, ravimite olemasolu Keskhaigla;
ning vereteenistuse toimimine. 7) SA Pärnu Haigla;
8) AS Järvamaa
Haigla;
9) Kuressaare Haigla
SA;
10) SA Läänemaa
Haigla;
11) AS Rakvere Haigla;
12) AS Lõuna-Eesti
Haigla;
13) SA Narva Haigla;
14) SA Viljandi Haigla;
15) AS Valga Haigla;
16) SA Hiiumaa
Haigla;
17) AS Põlva Haigla;
18) SA Raplamaa
Haigla;
19) SA Jõgeva Haigla;
20) SA Haapsalu
Neuroloogiline
26
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
Rehabilitatsiooni-
keskus.77
Makseteenus Teenus, mis seisneb ETO on KAS-i § 3 lg 2 kohaselt Eesti Panga Presidendi
maksetehingu täitmises, krediidiasutus ja välisriigi 13.07.2018.a määruse nr
(HOS § 36 lg 3
sealhulgas raha ülekandmises krediidiasutuse filiaal, kui on 7 „Makseteenuse ja
p 1)
makseteenuse pakkuja juures täidetud vähemalt üks järgmistest sularaharingluse
avatud maksekontole ning kui tingimustest: kirjeldus ja
raha on makseasutuse toimepidevuse nõuded“ §
1) tema osutatava teenuse
kliendile antud laenuna, 2 lg 1 kohaselt:
katkemine või lõpetamine mõjutab
maksetehingu täitmises
märkimisväärselt Eesti finantsturu 1) AS SEB Pank;
telekommunikatsiooni-,
stabiilsust ning makse- ja 2) Swedbank AS;
digitaalse või
arveldussüsteemi järjepidevat 3) Luminor Bank AS;
infotehnoloogilise seadme
toimimist; 4) AS LHV Pank.
abil. Makseteenuse
osutamiseks on vajalik 2) tema klientide arv moodustab
telekommunikatsiooni võrgu, märkimisväärse osa Eestis
infotehnoloogilise süsteemi finantsteenuseid kasutavate
või muu sellesarnase võrgu, klientide arvust;
maksekaartide või muu
3) tema Eestis kaasatud hoiuste
samasuguste vahendite
turuosa ületab kümmet protsenti
katkematu toimimine, mis
võimaldab täita makseid. krediidiasutuste kaasatud hoiuste
kogumahust.
Sularaha- Teenus, mis seisneb sularaha
ringlus sissemaksete tegemises
maksekontole ja sularaha
(HOS § 36 lg 3
väljavõtmises maksekontolt
p 2)
ning mille osutamiseks on
vajalik ehitiste, seadmete
(näiteks pangaautomaatide,
pangakontorite jne) või muu
taolise, sealhulgas sularahaveo
katkematu toimimine, mis
võimaldab tarbijatel Eesti
territooriumil sularaha kätte
saada.
Kaugküttega Teenus, mis seisneb ETO on KKütS-i § 7 lg 3 kohaselt: Tallinna linnas AS
varustamine kaugküttega liitunud tarbijate Utilitas Tallinn, OÜ
1) soojuse tootja, kelle tootmise
soojusega varustamises Eesti Utilitas Tallinna
(HOS § 36 lg 4 prognoositav maht aastas on
territooriumil ning mille Elektrijaam, Enefit
p 1) vähemalt 50 000 MWh, kes tegutseb
osutamiseks on vajalik soojuse Green AS Iru
võrgupiirkonnas, mille aastane
katkematu tootmine, elektrijaam, Adven Eesti
müügimaht on vähemalt 50 000
kaugküttevõrgu kaudu soojuse AS.78
MWh, ja kes osutab teenust
jaotamine ning tarbijate
vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Samuti näiteks ka
soojuse ja sooja veega
omavalitsuse üksuses; Fortum Eesti AS.
varustamiseks tehniliste
vahendite, seadmete ja 2) võrguettevõtjatest
nendega seotud ehitiste soojusettevõtjad, mis tegutseb
katkematu toimimine. võrgupiirkonnas, mille aastane
müügimaht on vähemalt 50 000
77Vt Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ § 2.
78
Elutähtsa teenuse osutajad, nende ülesanded ja kontaktandmed Tallinna linnas. Kättesaadav:
https://www.tallinn.ee/est/Elutahtsate-teenuste-osutajad,-nende-ulesanded-ja-kontaktandmed
27
Elutähtis
Tingimused elutähtsa teenuse
teenus Teenuse kirjeldus Näiteid ETO-dest
osutajale
(HOS § 36)
MWh, ja kes osutab teenust
vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku
omavalitsuse üksuses.
Kohaliku tee Teenus, mis seisneb ETO on EhS-i § 97 lg 8 kohaselt Tallinna linnas
sõidetavuse tingimuste tagamises kohalikke teid korrashoidev Tänavapuhastuse AS, AS
tagamine transpordi ja inimeste ohutuks ettevõtja, mis tegutseb Eesti
liikumiseks ja liiklemiseks tiheasustusalal vähemalt 10 000 Keskkonnateenused,
(HOS § 36 lg 4
valla teedel, linnas, alevis või elanikuga kohaliku omavalitsuse Tallinna
p 2)
alevikus paiknevatel teedel üksuses. Kommunaalteenused
ehk tänavatel ning mille OÜ, Tallinna Teede AS.
toimimiseks tuleb tänavad ja
valla teed hoida korras, tagada
teede nõuetekohane
tähistamine, teha vajaduse
korral parandustöid jne.
Elutähtsa teenuse osana ei
käsitata tänavate ja valla teede
ehitamist ja projekteerimist.
Veega Teenus, mis seisneb liitunud ETO on ÜVVKS-i § 7 lg 11 kohaselt Tallinna linnas AS
varustamine tarbijate varustamises vee-ettevõtja, mis osutab teenust Tallinna Vesi, Esmar
ja kanalisat- joogiveega ühisveevärgi vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku Vesi OÜ, Tehnovõrkude
sioon kaudu ning reovee, omavalitsuse üksuses ning kes ehituse OÜ, Pääsküla
sademevee, drenaaživee ning osutab teenust ühisveevärgi- ja Vesi OÜ.
(HOS § 36 lg 4
muu pinnase- ja pinnavee kanalisatsioonisüsteemi kaudu,
p 3) Samuti näiteks AS
ärajuhtimises millega on ühendatud vähemalt 10
Viimsi Vesi OÜ, AS
ühiskanalisatsiooni, sealhulgas 000 elanikku.
Valga Vesi.
sademeveekanalisatsiooni
kaudu ning mille osutamiseks
peab toimima pinna- või
põhjavee haaretest
veevõtmine, pinna- või
põhjavee puhastamine,
veesurve tagamine ja
ühisveevärgi ja
ühiskanalisatsiooni taristu
toimimine ning ärajuhitud
reovee puhastamine
reoveepuhastis.
Tulenevalt eriseadustes sätestatud kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest tingimustest pakub ETO
teenust, mille katkemisel võivad olla väga pikaajalised ja rasked tagajärjed, mistõttu on
äärmiselt oluline tagada, et ETO tegevus välisinvesteeringu tegemise tulemusel ei saaks
ohustatud. Välisinvesteeringu hindamisel uuritakse, kas ETO-ks olevas ettevõtjas olulise
osaluse omandamine, ETO üle kontrolli saavutamine või ETO tegevuseks vajaliku ettevõtte või
muu vara (näiteks kaugküttevõrgu, elektritootmisüksuse, mobiilsidevõrgu vms) omandamine
välisinvestori poolt võib mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust või tekitada selles häireid
ning negatiivse mõju korral võib olla tegemist ohuga julgeolekule või avalikule korrale.
Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus
ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust (HOS § 2 lg 5).
28
Kuigi krediidiasutuste puhul on olulise osaluse ja kontrolli omamine allutatud ka
krediidiasutuste seadusest tulenevale kontrollile, ei asenda vastav finantsjärelevalvealane
kontrollimenetlus eelnõust tulenevat välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist. Eesti Panga
Presidendi 13.07.2018 määruse nr 7 “Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja
toimepidevuse nõuded” § 2 lõike 1 kohaselt on Eestis tegutsevatest krediidiasutustest antud
ETO staatus neljale krediidiasutusele: Swedbank AS, AS SEB Pank, Luminor Bank AS ja AS
LHV Pank. Krediidiasutustest ETO-de lõikes teostab Finantsinspektsioon järelevalvet üksnes
AS-i LHV Pank üle tulenevalt ühtsest järelevalvemehhanismist (euroala pangandusjärelevalve
süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide järelevalveasutused), mille
kohaselt on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all euroala olulised krediidiasutused. 2020.
aastal vastasid Eesti ETO-dest AS SEB Pank, Swedbank AS ning Luminor Bank AS
ülalviidatud euroala olulisuse kriteeriumidele79. Seega siseriikliku tasandil teostatakse osaluste
omandamisega seonduvat finantsjärelevalvet, mis tuleneb krediidiasutuste seadusest ja
vastavatest Euroopa Liidu regulatsioonidest, üksnes ühe krediidiasutusest ETO osas (AS LHV
Pank) neljast. Kuna eelnõu eesmärgiks on võimaldada Eesti riigil hinnata ETO-de osas
välisinvestorite usaldusväärsust lähtuvalt peamiselt just Eesti avaliku korra ja julgeoleku
kaalutlustest, siis vastavat riigipoolset tegevust ei ole põhimõtteliselt võimalik asendada ühegi
väljaspool Eesti Vabariiki asuva institutsiooni poolse järelevalvega, mille järelevalvealase
tegevuse eesmärk on Eesti riigi julgeolekuhuvidest erinev. Samuti tuleb arvesse võtta, et
välisinvesteeringute loamenetlusega kaasneb koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoniga vastavalt määrusele 2019/452. Euroopa Keskpank vastavasse
koostööraamistikku ei kuulu.
Krediidiasutuste osaluste omandamisega seonduv loamenetlus on lisaks kantud eesmärgist
tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus ning suurendada
finantslõimumist ja -stabiilsust. Nimetatud loamenetlusel ei ole seetõttu esiplaanil mitte niivõrd
Eesti riigi ega Euroopa Liidu liikmesriikide julgeoleku ja avaliku korra kaalutlused, vaid
pangandussektori kui sellise toimimine, st loamenetluse fookuses on peamiselt majanduslikud
aspektid. Eelnõus ettenähtud loamenetlus on aga oma spetsiifilise avaliku korra ja julgeoleku
alase eesmärgi ja hindamisesemega, mis eristub seeläbi krediidiasutuste seaduses sätestatud
osaluse omandamisega kaasnevast loamenetlusest. Eelnõu seega ei dubleeri finantssektori
õigusakte, vaid tegemist on täiendava loamenetlusega. Tuleb arvestada sedagi, et erinevalt
finantsjärelevalve alasest kontrollimenetlusest ei rakendu eelnõus sätestatud loamenetlus mitte
kõikidele (oluliste või kontrollivate) osaluste omandamisetele, vaid üksnes olukordades, kus
otsese või kaudse osaluse omandav välisinvestor pärineb kolmandast riigist. Võib eeldada, et
välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega paralleelselt hakkab kulgema mitmeid
muid loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu liikmesriikides, näiteks koondumise
kontrolli menetlused. Asjaolu, et teatud tehinguteks võib tehinguosalistel olla vaja hankida
erinevaid lube ja kooskõlastusi, ei ole kuidagi erakorraline, vaid see on ka muudes
liikmesriikides tavapärane praktika.
Eestis peetakse ETO-de üle arvestust tsiviiltoetuse registris ja nende arv võib muutuda, kuid
eelnõu koostamise ajal on elutähtsa teenuse osutajana määratletud ligikaudu 170 toimijat.
Lähisriikidest on nii Lätis kui ka Leedu välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooniga hõlmatud
ettevõtjad, kes vastavad Eesti elutähtsa teenuse osutajaga sarnastele tunnustele. Lätis on näiteks
79
https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/uhtne-pangandusjarelevalve-euroopas
29
riikliku julgeoleku seisukohalt oluliste äriühingute nimekirjas80 märkimisväärset turuosa omav
ning tariifi- ja kuluarvestuse regulatsioonile allutatud elektroonilise side ettevõtja, maagaasi
edastamiseks, jaotamiseks või ladustamiseks litsentsi või põhivõrguga ühendatud veeldatud
maagaasi rajatist omav ettevõtja, üle 50MW tootmise võimsusega elektri- või
soojusenergiatootja, üle 100 km pikkust soojusenergia ülekande- ja jaotusvõrku omav ettevõtja,
elektrienergia edastamise litsentsi omav ettevõtja. Leedus on majandustegevuste, mida peetakse
riigi julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite osaks, loetelusse81 kantud
muuhulgas näiteks elektritootmine vähemalt 100 MW elektritootmisega tegeleva rajatisega,
elektrienergia jaotamine vähemalt 10 000 kasutajale, elektrivarustus vähemalt 1000 mitte-
kodutarbijale ja/või vähemalt 10 000 kodutarbijale, maagaasi transport maagaasi
ülekandesüsteemi kaudu vähemalt 10 000 kliendile, soojusenergia tarnimine vähemalt 10 000
tarbijale, traadiga ja traadita sideteenused ning makseteenused.
Soomes on välisinvesteeringute sõelumise kohaldamisalas muuhulgas ettevõtjad, keda loetakse
kriitilisteks ühiskonna põhifunktsioonide tagamiseks. Seaduse alusel võidakse kontrollida
välisinvesteeringut ettevõtjasse, kes tegutseb sektoris, millel on varustuskindluse või muude
elutähtsate funktsioonide jaoks võtmeroll. Hinnang, milline ettevõtja kõnealuse kategooria alla
kvalifitseerub, antakse juhtumipõhiselt ning sellele on abiks Soome valitsuse avaldatud
tarnekindluse ja riikliku julgeoleku avalikud juhenddokumendid82.
§ 4 lõike 1 punkti 2 alusel on loamenetluse kohaldamisalas äriühing, milles riigil on oluline
osalus.
Riigi osalusega äriühing aktsiaselts või osaühing, milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või
osa (riigivaraseaduse § 3 lg 1 punkti 2). Äriühingus olulise osaluse nõude kaudu saab välistada
nn juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust
väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne
osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või
osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus või mis
võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Kuna kaudse olulise osaluse korral võib
seda muuhulgas omada või teostada üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut, siis on selle
kaudu hõlmatud ka riigi osalusega ühingute Eesti tütarettevõtjad.
Vastavalt Eesti Vabariigi osaluspoliitika põhimõtetele lähtub Vabariigi Valitsus äriühingutes
osalemise otsustamisel peamistest eesmärkidest, milleks on avaliku teenuse osutamine
(avalikust huvist lähtuv eesmärk), strateegilise huvi kaitsmine (strateegiline eesmärk) ja
täiendava tulu teenimine (finantseesmärk). 83
Riigi osalemine ettevõtluses on õigustatud reeglina vaid avalikust huvist lähtuva või
strateegilise eesmärgi puhul, kui tegu on kas turutõrkega (loomulik monopol tegutseb
80
Lätikeelsed andmed kättesaadavad: https://www.ur.gov.lv/lv/specializeta-informacija/nacionalajai-drosibai-
nozimigas-komercsabiedribas/
81
Inglise keeles kättesaadav: https://investmentpolicy.unctad.org/investment-laws/laws/247/lithuania-economic-
sectors-of-strategic-importance-resolution
82
Valitsuse otsus varustuskindluse eesmärkide kohta (1048/2018), inglise keeles kättesaadav:
https://cdn.huoltovarmuuskeskus.fi/app/uploads/2019/04/08092304/Government-Decision-on-the-Objectives-of-
Security-of-Supply.pdf; Ühiskonna julgeolekustrateegia (valitsuse otsus 2.11.2017) inglise keeles kättesaadav:
https://turvallisuuskomitea.fi/wp-content/uploads/2018/04/YTS_2017_english.pdf
83
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf
30
alareguleeritud õigusruumis ja/või riiklik järelevalveorgan pole piisavalt võimekas), avalike
funktsioonide teostamisega ja/või seotud strateegiliste huvidega (osutab avalikke või riigile
strateegiliselt tähtsaid teenuseid, mida erasektor ei ole valmis pakkuma) või riigi funktsioonide
täitmisega, mis tulenevad nt ressursipoliitikast (olulisemate/väärtuslikemate loodusressursside
kasutamine vms), rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest või julgeolekukaalutlustest
(varustuskindlus ehk elutähtsa taristu toimimise või teenuse pakkumise tagamine vms). Tulu
teenimine osaluse omamise põhieesmärgina on põhjendatud vaid erandjuhtudel või
lühiajaliselt. Sellise olukorra kujunemise eelduseks on üldjuhul riigi muude eesmärkide ära
langemine.84
31.01.2021.a seisuga avaldatud andmete85 kohaselt omab riik osalust 28 tegutsevas äriühingus,
sealhulgas on riik ainuomanik 23 äriühingus: AS Eesti Vanglatööstus, OÜ Eesti
Keskkonnauuringute Keskus, AS A.L.A.R.A., AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti
Post, AS Eesti Raudtee, AS Operail, AS Metrosert, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam,
AS Teede Tehnokeskus, AS Eesti Varude Keskus, Elering AS, AS Lennuliiklusteeninduse,
OÜ Rail Baltic Estonia, AS Nordic Aviation Group, OÜ Transpordi Varahaldus, AS Vireen,
Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Loto, AS Hoolekandeteenused. 5 äriühingus
on riigi osalus väiksem kui 100 protsenti: AS Kredex Krediidikindlustus, Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, AS Tallinna Sadam, AS Ökosil, AS Levira.
Eelmärgitud äriühingud tegutsevad väga erinevates majandusvaldkondades. Strateegiliselt
olulistena väärivad esiletoomist näiteks taristuettevõtjad (AS Eesti Raudtee, AS Tallinna
Sadam), taristut teenindavad ettevõtjad (AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam ), teatud
teenuste osutajad (AS Eesti Loots, Lennuliiklusteeninduse AS, AS Teede Tehnokeskus,
AS Eesti Liinirongid ), riigi tegevusvarude haldaja (AS Eesti Varude Keskus).
Lisaks on Eestis registreeritud tütarettevõtjad, mille kaudu toimub samuti tegevus mitmetes
olulistes valdkondades, AS-il Eesti Post (Maksekeskus AS, Finbite OÜ), AS-il Operail (Operail
Holding OÜ, AS Operail Leasing, Operail Repairs OÜ), AS-il Tallinna Lennujaam (AS Tallinn
Airport GH), AS-il Tallinna Sadam (TS Laevad OÜ, OÜ TS Shipping), Nordic Aviation Group
AS-il (Regional Jet OÜ, Nordic Aviation Advisory OÜ), Eesti Energia AS-il (Elektrilevi OÜ,
Narva Soojusvõrk AS, Enefit Power AS, Enefit Solutions AS, Enefit Connect OÜ, Attarat
Holding OÜ, Enefit Green AS, Enefit Outotec Technology OÜ).
Riigi osaluspoliitika näeb ette, et riigi tegevuse eesmärgistatuse ja põhjendatuse tagamiseks
peavad osaluste valitsejad iga äriühingu puhul hindama riigi osaluse omamise jätkuvat
vajalikkust regulaarselt vähemalt kord kolme aasta jooksul. Ühtlasi peab hindama, kas riigi
osalusega äriühingu vormis tegutsemine võimaldab kõige efektiivsemat ressursikasutust või on
parem tulemus võimalik saavutada läbi alternatiivsete tegevusvormide, omandisuhete,
regulatsioonide või maksupoliitika. Kui turg toimib ja erasektoris valitseb piisav konkurents
avalikes huvides vajalike teenuste osutamisel, siis ei ole üldjuhul vajalik nende osutamist läbi
omandisuhte riigi otsese kontrolli all hoida.86
84
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf
85
Andmed riigi osalusega äriühingute kohta on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigi_osalusega_ariuhingud_jaanuar_2021.pdf
86
Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) põhimõtted 16.01.2020, lk 4, kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/osaluspoliitika_pohimotted_20200116.pdf
31
Riigi osalus äriühingutes on langustrendis, mis on põhjustatud nii muutuvatest vajadustest ja
majandussektorite arengutest, samuti arvestades muuhulgas avalikku huvi ja julgeoleku
tagamist.87
Riigivara võõrandamist reguleerib riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 30, kus on sätestatud, et
vara võõrandamine toimub avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras.
Riigivara võõrandamise otsustab üldjuhul riigivara valitseja, erandjuhtudel toimub see
Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 37). RVS § 36 kehtestab, et riigivara ei saa omandada
isik, kelle suhtes seadus sätestab omandamise kitsenduse. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse
hindamise regulatsioon loob ühe nimetatud kitsendustest, mis piirab riigivara omandamist kui
tegemist ei ole usaldusväärse välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus võõrandamine
toimub enampakkumise teel ning on tarvis veenduda, et osaluse omandaja oleks usaldusväärne
ega kujutaks ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Välisinvesteeringule on vaja eelnevat luba,
sest paljudel juhtudel need äriühingud sihtettevõtjatena täidavad ülesandeid ja osutavad
teenuseid, millel on oluline kaal ühiskonnale ja suur mõju elanike heaolule, mis omakorda
seondub julgeoleku tagamise vajadusega.
Siseministeerium on seisukohal, et riigi osalusega ühingud peaks kuuluma sihtettevõtjatena
eelnõu kohaldamisalasse. Kui riik omab olulist osalust äriühingus, on tähtis, et partner või
partnerid, kellega koos ühingut juhitakse ei kujutaks samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule
korrale, stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Samuti juhib Siseministeerium
tähelepanu, et usaldusväärsed ja tugevad liitlassuhted on Eesti riigi julgeoleku aluseks88.
Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku korra ja julgeoleku seisukohast
ebasobivate partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
regulatsiooni on muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad partnerid. Siseministeerium
näeb erinevaid ohustsenaariumeid89, mille realiseerumist soovitakse eelnõu regulatsiooniga
vältida.
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole riigi osalusega äriühingud eraldiseisva välisinvesteeringute
kontrolli regulatsioonis välja toodud. Riigi osalusega äriühingud võivad juba olla hõlmatud
muude riigi julgeoleku seisukohalt oluliste sektorite või konkreetsete tegevusvaldkondadega.
§ 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt määratletakse avaliku korra ja julgeoleku seisukohalt oluliseks
ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses
87
Näiteks tegi Vabariigi Valitsus 27.04.2021.a kabinetinõupidamisel rahandusministri ettepanekul põhimõttelise
otsuse ASi Enefit Green erakapitali kaasamise, AS Operaili mittestrateegilise osa ja AS Teede Tehnokeskuse
erastamise kohta. AS Levira riigile kuuluva 51% võimaliku erastamise tingimuste ja etappide ettevalmistamine
viiakse lõpuni 2021. aasta lõpuks. Rahandusminister: valitsus soovib ettevõtluses riigi osa vähendada,
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/rahandusminister-valitsus-soovib-ettevotluses-riigi-osa-
vahendada
88
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 8, kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# ; Välisministeeriumi arengukava
2019-2022, kättesaadav: https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/valisministeeriumi_arengukava_2019-
2022.pdf;
89
Näiteks on võimalik, et kõrvuti riigiga võivad ühingus osaluse omandada ja selle kaudu olla riigi partneriks selle
juhtimisel Eesti olulise liitlase Ameerika Ühendriikide sanktsioonide (Office of Foreign Assets Contro-samctions
programm, OFAC) subjektiks olevad ettevõtjad või nendega seotud füüsilised isikud. Need sanktsioonid ei
kohaldu automaatselt nagu ÜRO või Euroopa Liidu sanktsioonid, kuid ühingus nende sanktsioonide subjektiks
olevate ettevõtjate või füüsiliste isikutega osalust omades tekib küsimus Eesti usaldusväärsuses liitlaste ees ning
mustemate stsenaariumite korral võib küsimuse alla sattuda Eesti osalus ühistes majandussüsteemides (näiteks
rahaülekannete süsteem, riikide reitingud jne). Need arengud võivad aga otseselt mõjutada Eesti majanduse
käekäiku ja julgeolekuolukorda.
32
nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa
või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos
nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja.
Sisuliselt on tegemist kaitsetööstuse valdkonnas tegutseva ettevõtjaga. Kaitsetööstust eristab
teistest tööstusharudest kindel spetsiifika, mida iseloomustab tihe koostöö riigi ja ettevõtjate
vahel, mis seab mõlemale kõrgendatud nõuded (näiteks toodangu piiratud kasutajate ring,
erandlik ekspordirežiim, erandlik müügikeskkond, kõrgendatud tööstusspionaažioht ja
kõrgendatud turvanõuded).
Kõnealuse ettevõtja mõiste täpsemaks sisustamiseks on võetud aluseks kauba liik (sõjaline või
kahese kasutusega kaup). Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lg 2 kohaselt on
sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus
ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud,
määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel
või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Täpsem nimekiri on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1
(Sõjaliste kaupade nimekiri). StrKS § 2 lg 8 alusel loetakse kahesuguse kasutusega kaubaks
kaupa, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel
otstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või muude
tuumalõhkeseadmete tootmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse
ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja
transiidi kontrollimiseks90, tähenduses. Eelnimetatud määruse lisa 1 sisaldab kahesuguse
kasutusega kaupade loetelu.
Kõnealuste sihtettevõtjatesse tehtavate välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel on
oluline nii varustuskindluse tagamise kui ka riigikaitseline aspekt ja need mõlemad seonduvad
vajadusega tagada riiklik julgeolek ja avalik kord. Sellest tulenevalt on oluline hõlmata
loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, omades
lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse osutamiseks.
Peamiselt puudutab see eelnimetatud tingimustele vastava kauba Eestis tootjaid ja tarnijaid,
kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal sõlmitud leping näiteks Kaitseministeeriumi,
Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja
Piirivalveametiga.
Seaduse kohaldamisala võimalikult kitsaks piiritlemiseks on kaitsetööstuse valdkonna
ettevõtjate puhul hõlmatud kitsalt sõjalise ja kahese kasutusega kauba müük ja selle kaubaga
seotud tehnilise abi91 osutamine ning välja on jäetud laiemalt muud vahendusega seotud
teenused (nt abi läbirääkimiste pidamisel, tehingute korraldamine).
Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise
osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse alusel menetlus on oma
olemuselt sarnane eelnõus olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata
90
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32009R0428
91
StrKS § 4 lg 6 kohaselt on tehniline abi igasugune tehniline tugi, mis on seotud strateegilise kauba arendamise,
tootmise, komplekteerimise, katsetamise, parandamise, transportimise, hooldamise ja muu asjakohase teenusega
ning mida võib muu hulgas osutada juhendamise, koolitamise, oskusteabe või tehniliste andmete edastamise või
nõuandeteenuse teel.
33
nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega
tegelevale ettevõtjale.
Kuigi kaitsetööstusettevõtja mõiste sisustamine võib riigiti erineda, on need ettevõtjad
kõrgendatud tähelepanu all ja välisinvesteeringute kontrollimeetmetega hõlmatud enamikes
liikmesriikides, kus vastav regulatsioon on kehtestatud. Samuti on kaitsetööstusettevõtjatega
seotud välisinvesteeringutest teatamisele mitmetes riikides (nt Saksamaal, Soomes, Austrias)
kehtestatud rangemad nõuded, mis võivad seisneda nii osaluse suuruses kui ka
kontrollikohustusega hõlmatud välisinvestorite ringi laiendamises. Näiteks on Soomes üldiselt
piiritletud kontrolli teostamine nende kaitsetööstusettevõtjate osas, kes toodavad või tarnivad
kaitsevarustust või muid sõjaliseks kaitseks olulisi teenuseid või kaupu, sealhulgas kahesuguse
kasutusega kaupade tootjad, ning täiendavalt on laiendatud kontrollialuste isikute ringi ka
Euroopa Liidust pärit investoritele. Samuti kuulub Leedus seaduse kohaselt sõjatehnika
valdkond riikliku julgeoleku tagamiseks strateegiliselt oluliste majandussektorite hulka ning
välisinvesteeringute kontroll kohaldub sõjavarustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kes
sealhulgas tegelevad sõjatehnika tootmise, kaubanduse, hoolduse ja remondiga.
Eesti Kaitsetööstus Liidu andmetel92 on näiteks kaitsevaldkonna tulu deklareerinud ligikaudu
70 ettevõtjat. Strateegilise Kauba Komisjoni hinnangul võib erinevate taotluste ja päringute
põhjal teha üldistatud järelduse, et vastavas valdkonnas (sõjaline kaup ja kahese kasutusega
kaup) tegutsevaid ettevõtjaid on üle 70. Samas ei ole paljud valdkonnas tegutsevad ettevõtjad
valitusasutuste lepingupartneriks, mistõttu tegelik eelnõuga mõjutatud sihtettevõtjate arv on
oluliselt väiksem.
§ 4 lõike 1 punkti 4 alusel on loamenetluse kohaldamisalasse hõlmatud üleriigilise
televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja
meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja
ajakirjade kirjastaja, kelle vastava tegevusega seotud käive Eestis eelneval kalendriaastal oli
vähemalt kolm miljonit eurot.
Meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 5 kohaselt on meediateenuse osutajaks juriidiline
või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel
on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning
edastamise viisi.
Televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegevusulatus on määratletud Tarbijakaitse- ja Tehnilise
Järelevalve Ameti tegevusloaga93. Üleriigilise televisiooniteenus või raadioteenuse
levipiirkonnaks on piirkond, kus elab üle 50 protsendi Eesti elanikkonnast (MeeTS § 33 lg 1 p
2, § 35 lg 1 p 2).
Üleriigiliseks raadioteenuse osutamiseks on mai 2022 seisuga tegevusluba näiteks Postimees
Grupp AS-il (Raadio Kuku, Raadio Elmar, Raadio MyHits), Northstar Meedia OÜ-l (Relax
FM), AS-il Mediainvest Holding (Star FM, Power Hit Radio), Taevaraadio OÜ-l (Sky Plus,
Rock FM, Retro FM, Russkoje Raadio), Ring FM Media OÜ-l (Tre Raadio), Äripäeva AS-il
(Äripäeva Raadio).
92
„Defence Estonia“ klastri strateegia 2019-2023, lk 17, kättesaadav: https://new.defence.ee/wp-
content/uploads/2020/10/klastri-visioon-strateegilised-eesmargid-ja-tegevussuunad02.pdf
93
Kehtivate tegevuslubade nimekiri on kättesaadav:
https://www.ttja.ee/ariklient/ametist/load-ja-riigiloivud/meediateenuste-tegevusluba
34
Tingimusjuurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusluba omavad näiteks
Duo Media Networks OÜ (Kanal 2, Duo 3, Duo 4, Duo 5, Duo 6, Kidzone TV, Kidzone Mini,
Filmzone, Filmzone+, Smartzone, MyHits), All Media Eesti AS (TV3, TV6, TV3 Life),
osaühing ALO-TV (ALO-TV), OÜ Orsent (Orsent TV), Elisa Teleteenused AS (Elisa
telekanal), TV Play Baltics AS (TV3 Sport Open), Telia Eesti AS (Inspira). Üleriigiline
televisiooniluba on All Media Eesti AS-il (3+Estonia), Duo Media Networks OÜ-l (Kino 7).
Tellitavad audiovisuaalmeedia teenused on kättesaadavad olenemata konkreetsest
levipiirkonnast, hõlmates sageli ka väljaspool Eestit asuvaid riike. Tellitav audiovisuaalmeedia
teenus võib põhimõtteliselt olla mõjult sama oluline, kui televisiooniteenus, seejuures on suund
tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajaskonna suurenemisele. Ka tellitav
audiovisuaalmeedia teenus võib sisaldada päevakajalisi ja avalikku arvamust oluliselt
mõjutavaid saateid, samuti filme, lastesaateid jms. Tellitav audiovisuaalmeedia teenuse
osutamiseks on esitanud majandustegevusteate Telia Eesti AS (Telia TV videolaenutus), Elisa
Teleteenused AS (Elisa videolaenutus), TV Play Baltics AS (Go3), OMG TV OÜ (ApolloTV).
Eesti julgeolekupoliitika alustes on välja toodud, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning
meedia abil saab inimeste informeeritust üha tõhusamalt mõjutada. Pinged rahvusvahelistes
suhetes, teatud rühmade radikaliseerumine ning ühiskonna sidususe kahjustamine on ühed
tegelikkust moonutava infovälja negatiivsetest mõjudest. Informatsiooniga manipuleerimist ja
valeteabe levitamist, seda ka riigi tasandil, kasutatakse laialdaselt ka konfliktide
eskaleerimiseks. Küberruumi kuritarvitamine suureneb, sealhulgas terrorirühmituste ja
organiseeritud kuritegevuse ühenduste poolt. Ründeid panevad toime ka üksikisikud ja
grupeeringud, kelle tegevust pahatihti toetavad või suunavad riigid.94
Näiteks juhul, kui välisinvesteeringu tegemise tulemusel meediateenuse osutajasse hakatakse
televisioonis, raadios või tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses õhutama vihkamist soo,
rassilise või etnilise päritolu, veendumuste või usutunnistuse alusel, alavääristatakse
õiguskuulekat käitumist või kutsutakse üles õigusrikkumistele (nt terrorikuritegude ja
massirahutuste toimepanemisele), võib oluliselt kahjustada saada ühiskonna turvalisus
tervikuna. Samuti võib osaluse või kontrolli omamine meediateenuse osutajas tingida
propaganda, sealhulgas libauudiste laialdasemat levikut. Seda ennekõike olukorras, kus
vastaval meediateenuse osutajal on üleriigiline levik, mil nt üleskutse õigusrikkumise
toimepanemiseks võib ohustada nii riigi julgeoleku kui ka riigikaitse tagamist.95
Eeltooduga samal eesmärgil on loamenetlusele allutatud ka välisinvesteeringud, mille puhul on
sihtettevõtjaks trükimeedias ja internetis uudiste, ajalehtede ja ajakirjade kirjastajad. Nimetatud
ettevõtjad on välisinvesteeringu loakohustusega hõlmatud, kuna ka nemad osalevad
informatsiooni levitamises avalikkusele ning seetõttu on avaliku korra ja riigi julgeoleku
huvides vaja tagada, et nende poolt levitatav ühiskonnale vajalik informatsioon oleks
kättesaadav ja moonutustevaba. Samal ajal ei ole põhjendatud hõlmata loakohustusega kõik
trüki- ja internetimeedia ettevõtjad, vaid ainult sellised, kelle puhul on julgeoleku või avaliku
korra kahjustamise võimalus piisavalt reaalne. Nimetatud eesmärk ei ole täidetud ei väikese
tiraažiga kohalike trükimeedia väljaannete kirjastajate ega väikese jälgijate ja/või lugejate
arvuga veebiväljaannete kirjastajate puhul, mistõttu on kirjastaja olulisuse määratlemiseks
lisatud seadusesse kohalduv käibekriteerium.
94
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 5. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
95
Tartu Ülikooli uuring, lk 55.
35
Kriteeriumi valikul osutus määravaks kriteeriumi kontrollimise lihtsus ja teabe kättesaadavus
sihtettevõtjale ja tema kaudu potentsiaalsele välisinvestorile. Objektiivse kriteeriumina, mille
kaudu määratleda kirjastaja olulisust, saanuks teoreetiliselt vaadelda ka tellijate või lugejate
arvu, kuid majandusaasta käive on siiski kriteeriumina sobivaim. Tellijate ja lugejate arvu
määramine võib kohati olla küllaltki keeruline, eriti internetimeedia korral ja seda iseäranis
olukorras, kus väljaanne on täielikult või osaliselt kättesaadav kõikidele internetikasutajatele.
Käibenumbri kindlakstegemine on aga oluliselt lihtsam, kuna selleks saab kasutada nii ettevõtja
majandusaasta aruannet (eriti kui kirjastustegevus ongi ettevõtja põhiline tegevus või on vastav
ärisegment aruandes eraldi välja toodud) kui ka tema raamatupidamisandmeid.
Selleks, et tagada ettevõtja tegevuse puutumust piisaval määral just trüki- ja internetimeedia
alase kirjastamistegevusega, on käibekriteerium seotud ära vastava tegevusvaldkonnaga. Kui
lähtuda üksnes ettevõtja kogukäibest, läheksid loakohustuse alla ka kõik need ettevõtjad, kelle
jaoks kirjastamine on tegelikult juhuslik kõrvaltegevus. Näiteks ka kaubanduse, tootmise või
teenindamise valdkonnas blogi pidamine internetis või sellises valdkonnas tegeleva ettevõtja
info- või uudiskirja väljaandmine või pabertrükiste levitamine on põhimõtteliselt hõlmatud
kirjastustegevusega. Eelnõu eesmärk ei ole selliseid ettevõtjaid hõlmata, vaid üksnes neid, kelle
tegevusest oluline osa seondub uudiste kirjastamisega laiemale avalikkusele. Vähemalt
3 miljoni euro suurune käibepiir on paika pandud arvestusega, et kindlasti oleks loakohustusega
hõlmatud kõige suuremad trüki- ja internetimeedia ettevõtjad Eestis. 2021. aastal olid nendeks
Postimees Grupp AS, AS Ekspress Meedia, Äripäev AS ja Õhtuleht Kirjastus AS.
Käibekriteeriumi täitmist hinnatakse kõikide tulude järgi, mida ettevõtja kirjastamise
valdkonnas tegutsemisega seoses Eestis teenib. Trükimeedia puhul koosneb asjakohane
müügitulu nii trükiväljaannete müügilt teenitavast tulust (sh otsemüük tellijatele, samuti müük
edasimüüjate kaudu) kui reklaamituludest, mis seonduvad reklaami avalikustamisega trükistes.
Internetimeedia puhul koosneb müügitulu internetireklaami tulude kõrval aga peamiselt
tuludest, mis seonduvad juurdepääsu võimaldamisega veebiväljaandes avaldatavale
informatsioonile (sh digilehtede tellijate poolt perioodiliselt makstavad tasud, samuti juhuslike
lugejate poolt makstavad tasud neile huvipakkuvale veebisisule ühekordse juurdepääsu eest).
Välistatud pole ka muude tulude arvestamine, kuna oluline on, et arvesse võetaks kõik tulud,
mis on piisavalt seostatavad kirjastamistegevusega. Käibekriteeriumi täitmist kontrollitakse
eelkõige välisinvesteeringu tegemisele eelneva kalendriaasta raamatupidamisandmete alusel.
Kui käibeinformatsioon sisaldub piisava detailsusega ettevõtja finantsaruannetes, on võimalik
kasutada ka finantsaruannetes sisalduvat teavet vastavate müügitulude kohta, vajadusel
taandades andmed 12 kuu peale (näiteks kui majandusaasta pikkus erineb kalendriaastast).
Lätis on välisinvesteeringute kontrolli kohaldamisalasse riigi julgeoleku seisukohast olulise
äriühinguna hõlmatud meediateenuse osutaja, kelle levipiirkond on vähemalt kas 60 protsenti
või 95 protsenti Läti territooriumist, sõltuvalt sellest, millist konkreetset teenust pakutakse.
§ 4 lõike 1 punkti 5 alusel on välisinvesteering loakohustusega, kui sihtettevõtjaks on ettevõtja,
kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis leiduva Euroopa Liidu
kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või kaevandamiseks.
Maapõuepoliitika põhialuste dokumendis on märgitud, et maailma elanikkonna arvukuse kiire
kasv, intensiivne linnastumine ja inimeste ootus elamistingimuste paranemisele tingib üha
suureneva nõudluse ka maavarade järele. Ka Euroopa Liidus on üha süvenev kohalike toormete
36
nappus ja majandus sõltub järjest rohkem imporditavatest maavaradest.96 Majandusjulgeoleku
vaates Eesti on majandus osa maailma ja Euroopa majandusest ning mõjutatud üleilmses
finantssüsteemis ning energia- ja toormemajanduses toimuvast.97
Maapõue kasutamine on aluseks paljudele majandustegevuse harudele, kuid sellega kaasneb
tihti märgatav keskkonnahäiring. Maavarasid kaevandatakse, põhjavett ja maasoojusenergiat
tarbitakse maapõuest, mis omakorda on toeks ehitistele ning võib keskkonnaohtlike elementide,
ainete ja protsesside (maalihked ja vajumised, üleujutused, reostus) lähteallikana mõjutada
elukeskkonda. Maapõueressursside teaduspõhine, kestlik ja riigi majanduskasvu edendamisele
suunatud haldamine on seega kompleksne ülesanne.98 Seetõttu on tähtis, et välisinvesteering
maavarasid kaevandavas äriühingus ei mõjutaks negatiivselt maavarade kättesaadavust,
kvaliteeti ega ümbritsevat elukeskkonda, mis sageli on ise olulises osas sõltuv maavarade
kaevandamise tulemusel pakutavatest teenustest (ennekõike elektrienergia tootmise
kontekstis).99
Eestil on erinevaid maapõueressursse, mille järele on nii täna kui ka tulevikus nõudmine.
Varasema geoloogilise kaardistamise ja uurimistööde alusel on teda, et Eestil on
konkurentsivõimelisi maapõueressursse, millest saab valmistada tooteid, mille järele on nii
praegu kui ka perspektiivis riigi sees ning maailmaturul nõudlus100. Täna kaevandatakse Eestis
üksnes põlevkivi, turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi
ning savi.
Julgeolekupoliitika ühe osana majandusjulgeoleku raames on oluline tagada
energiajulgeolekut. Energiaallikate impordist sõltuvuse vähendamiseks on Eesti jaoks
esmatähtis suurendada energiatõhusust. Energia varustuskindlusele loob soodsa keskkonna
Euroopa Liidu strateegia võtta maksimaalselt kasutusele ja arendada oma sisemisi
energiaressursse, mis Eesti puhul tähendab põlevkivi ja turba võimalikult ratsionaalset
kasutamist ning taastuvenergia tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu.101 Seega on
põlevkivi kaevandamine ka edaspidi veel oluline riigi julgeoleku seisukohast energiaallikate
mitmekesisuse ja sõltumatuse kontekstis, kuigi üldine Eesti suund on toota nii elektrit kui ka
soojusenergiat taastuvatest energiaallikatest.
Samas lisaks eelnimetatud kasutatavatele toormetele leidub Eestis tähelepanuväärses koguses
Euroopa Liidu kriitiliste toorainete nimekirja102 kuuluvaid ressursse103, mida veel ei
96
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
97
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
98
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 2, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
99
Tartu Ülikooli uuring, lk 60.
100
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 4, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
101
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 15. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
102
Komisjoni teatis „Kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime: teekond suurema julgeoleku ja
kestlikkuse poole“, 03.09.2020, Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0474&from=EN
103
Näiteks graptoliitargilliit (sisaldab vanaadiumi), fosforiit (sisaldab fosforit ja märkimisväärsetes kogustes
haruldasi muldmetalle, nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium). (Allikas:
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-editors/maavarad/kriitilised_toormed_veeb.pdf
37
kaevandata, kuid mille kasutuspotentsiaali ja -tingimuste uurimisega aktiivselt tegeletakse104.
Kriitilisteks toormeteks on loodusressursid, mis on Euroopa Liidu majanduse jaoks
strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluseriskiga. Maailma rahvaarvu kasv ning
ühiskonna pidev areng toetub üha enam kriitiliste toormete kättesaadavusele. Maapõues
peituvad kriitilised toormed on hädavajalikud keskkonnasäästlike ja moodsate tehnoloogiate
väljatöötamiseks ja rakendamiseks, need on esmatähtsad digi– ja rohemajanduse eesmärkide
elluviimiseks ja nende osas on Euroopa Liit sõltuv kolmandatest riikidest. Euroopa Liidu
kriitiliste toorainete nimekiri on muutuv ning see vaadatakse üle iga kolme aasta järel.
2020. aasta loetelu sisaldab 30 materjali105 (võrreldes 14 materjaliga 2011. aastal, 20
materjaliga 2014. aastal ja 27 materjaliga 2017. aastal.).
Maapõueseadus § 42 lg 2 kohaselt tohib üldjuhul kaevandada ainult maavara, mis on aktiivse
tarbevaruna arvele võetud või aktiivse reservvaruna kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistatud. Täiendavate uuringute teostamisel on võimalik Eestis leiduvate strateegilise
tähtsusega toormete ressursside ümberhindamine aktiivseks tarbe- või reservvaruks ja
kasutuselevõtt. Kuigi käeoleval ajal tegeleb geoloogiliste uuringutega Eesti Geoloogiateenistus,
on tõenäoline, et positiivsete uuringute tulemuste korral pakutakse ka lähitulevikus ettevõtjatele
võimalus osaleda uurimisprotsessis. Strateegilistel ressurssidel põhineva majandusharu käekäik
saab toetuda üksnes usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse, mistõttu riigi
strateegiliste ressurssidega seotud äriühingute jätkusuutlikuks arenguks ja kvaliteetsete teenuste
pakkumiseks (toormed digi- ja rohemajanduse tarbeks) tuleb kindlustada nende ettevõtjate
investeeringud. Ka maapõuepoliitika põhialustes on ette nähtud, et maapõue valdkonna ja
majanduse arengu ergutamiseks vajalike investeeringute toomiseks tutvustab riik aktiivselt
Eesti maapõueressursse ning nendega seotud andmeid ja uuringuid potentsiaalsetele
investoritele.106
Eelnimetatud põhjustel on oluline rakendada välisinvesteeringute hindamist ja loamenetlust
nende ettevõtja puhul, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi või Eestis
leiduva Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme uurimiseks või
kaevandamiseks.
Äriregistri andmetel tegutsevad käesoleval ajal kategoorias põlevkivi kaevandamine KKT Oil
OÜ (Alexela Group OÜ kontserni ettevõtja) ja VKG Kaevandused OÜ (Viru Keemia Grupp
AS-i kontserni ettevõtja), lisaks veel Enefit Power AS (Eesti Energia AS kontserni ettevõtja) ja
väikeses osas ka AS Kunda Nordic Tsement (HeidelbergCement Groupi kontserni).
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole konkreetselt maavarade kaevandamisega tegelevad äriühingud
välisinvesteeringute kontrolli regulatsiooni kohaldamisalasse hõlmatud.
§ 4 lõike 1 punkti 6 alusel loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliseks ettevõtja,
kellega on sõlmitud riigi tegevusvaru hoiuleping või delegeeritud varu leping.
104
Vt näiteks: https://keskkonnatehnika.ee/eestis-on-kaimas-neli-maavarade-uuringut/
105
Antimon, hafnium, fosfor bariit, kerged haruldased muldmetallid, rasked haruldased muldmetallid, skandium,
berüllium, ränimetall, vismut, indium, tantaal, boraat, magneesium, volfram, koobalt, looduslik grafiit, vanaadium,
koksisüsi, looduslik kautšuk, boksiit, fluoriit, nioobium, liitium, gallium, plaatinarühma metallid, titaan,
germaanium, fosfaatmaak, strontsium.
106
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, lk 5, kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/mpp_2050_kujundatud.pdf
38
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega107
on ette nähtud, et elanikkonna varustuskindluse tagamiseks toimub riigi tegevusvaru
moodustamise ja hoiustamise valmisolek läbi AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK)
loomise alates 2021. a juulist. EVK tegeleb lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka muu
riigi tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt toidu,
käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK
on AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur õigusjärglane, kellel oli eelnev pikaajaline kogemus
riigi vedelkütusevaru hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve korraldamisel ning
vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK vastutab varu moodustamise, hoiustamise,
kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika
korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
EVK peab varu moodustamisel ja haldamisel tagama muuhulgas, et varu paikneks Eesti riigi
territooriumil, oleks igal ajal ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama
kvaliteedinõuetele.
EVK-l on varu moodustamiseks kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse tagamiseks
ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise varu omanik, või
tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Otsuse varu
moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK, sealhulgas
arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes tooduga.108
Pärast varu moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud varuna, toimub varu haldamine kuni
selle kasutusele võtmiseni. Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või
selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. Varu hoiulepingu põhiliste tingimuste
kohaselt peab olema võimalik igal ajahetkel kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti, samuti
tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise
võimekus ja seda piiravad tegurid. Varu peab vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele,
et seda oleks võimalik kasutusele võtta.109
Sarnaselt hoiulepinguga peab delegeeritud varu leping andma kindluse, et igal ajahetkel oleks
võimalik kiire varu omandamine ning varu vastaks nõuetele. Varu maksumuse kujunemine
selle eelisõigusega väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud
varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras.110
Eelnevast tulenevalt on ettevõtjatel, kellega sõlmitakse riigi tegevusvaru hoiulepingud või
delegeeritud varu lepingud, kaalukas roll tagamaks Eesti elanikkonna vajadusi arvestades
selliste tähtsate kaupade nagu vedelkütuse, toidu, käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja
meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varustuskindluse ja kättesaadavuse tagamisel. Seega
on põhjendatud lugeda kõnealuseid ettevõtjaid julgeoleku ja avaliku korra seiskohalt olulisteks,
107
Seadus Riigikogus vastu võetud 02.06.2021. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf-
90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20
seaduste%20muutmise%20seadus
108
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega eelnõu 350 SE
seletuskiri, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf-
90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20
seaduste%20muutmise%20seadus, lk 15.
109
Samas, lk 15.
110
Samas, lk 16.
39
ning neis olulise osaluse omandamine või nende üle kontrolli saavutamine on eelnõu alusel
loakohustusega hõlmatud.
Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK
juhtkonna tasandil, lähtudes Vabariigi Valitsuse, valdkondlikest seadustest, valdkondlike
töörühmade ettepanekutest ning varu moodustamist käsitlevatest riskianalüüsidest ja riigi
kaitsetegevuse kavast saadud sisenditest. Võimalike hoiu- või delegeeritud varu lepingute
sõlmimise üle otsustamisel on tähtis leida tasakaal kulu ja pakkujate mitmekesisuse ning
hoiukohtade katvuse osas riigisiseselt. Hinnanguliselt võib EVK lähiaastatel kõnealuseid
lepinguid sõlmida 30-40, millest tulenevalt on ka võimalike mõjutatud ettevõtjate arv ligikaudu
40.
§ 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt kuuluvad välisinvesteeringu loamenetluse kohaldamisalasse
ettevõtjad, kes on alaliste riigikaitseobjektide omanikud.
Riigikaitseobjektid piiritleb riigikaitseseadus (edaspidi RiKS). Riigikaitseobjekt võib olla maa-
ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht
riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada
riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või
elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist (RiKS § 83
lg 1). Riigikaitseobjektid võivad olla nii alalised kui ka ajutised, küll aga on välisinvesteeringute
kaitse regulatsiooniga planeeritud hõlmata üksnes alalised objektid.
Alalisteks riigikaitseobjektideks on määratud need objektid, mille kahjustamine või hävimine
häirib oluliselt riigikaitse ja julgeoleku tagamist ning strateegilist juhtimist, samuti riigi
seisukohast olulise ja riigikaitseks vajaliku teenuse osutamist võimalikus kriisiolukorras.
Teisisõnu moodustavad alalised riigikaitseobjektid riigi funktsioneerimiseks kriitilise
tähtsusega taristu111.
Alalised riigikaitseobjektid112 jagunevad alljärgnevalt.
1. Avaliku võimu organite kasutuses olevad riigikaitseobjektid. Nende hulka kuuluvad Eesti
Vabariigi toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid, sealhulgas objektid, milles
asuvad strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone,
Siseministeeriumi hoone jms) või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste
tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone).
2. Elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid ehk objektid, mille ründamine võib
olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada selle lakkamise.
3. Avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sealhulgas objektid, mille
kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja
ühiskonna turvatunde kahjustamise oht. Selles kategoorias on tegemist niiöelda pehmete
sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid
võimalikult suure inimkahju või varalise kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o
klassikaline terroristlik tegevus). Muuhulgas on selles kategoorias võimalik hõlmata ka
ehitised, milles hoitakse erinevaid riigikaitseülesanneteks vajalikke varusid.
111
Vabariigi Valitsuse korralduse „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ eelnõu nr 17-0143 seletuskiri, lk 1.
112
Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korraldus n 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ § 2;
Riigikaitseseaduse 772 SE seletuskiri, lk 84. (Kättesaadav 31.05.2021 seisuga:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9)
40
4. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised
ehitusseadustiku tähenduses.
5. Julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse
ehitised ehitusseadustiku tähenduses.
6. Sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid.
Ülaltoodud kategooriate alusel liigitatud konkreetsed maa-alad, ehitised ja seadmed on kindlaks
määratud Vabariigi Valitsuse 06.04.2017. a korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide
määramine“ lisades. Küll aga ei ole nimekirjad nendest konkreetsetest riigikaitseobjektidest
avalikkusele vabalt kättesaadavad, kuivõrd see teave on tunnistatud piiratud tasemel
riigisaladuseks.
Riigikaitseobjekti mõiste hõlmab elutähtsa teenuse osutamist, mille kaitse on hõlmatud eelnõus
§ 4 lg 1 p 1. Samas pole kaetud avaliku võimu organi kasutuses olevad ja avaliku korra
tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sõjalise riigikaitse toimimisega seotud
riigikaitseobjektid, sealhulgas riigikaitselised ehitised ehitusseadustiku tähenduses,
julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitised
ehitusseadustiku tähenduses ning sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid, mistõttu
ongi välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse eelnõu § 4 lg 1 p 7 eraldi välja toodud
ettevõtja, kes on alalise riigikaitseobjekti omanik. Riigiasutused ning nende tegevused ei ole
käsitletud elutähtsa teenusena hädaolukorra seaduse mõistes. Füüsiline keskkond, millena võib
vaadelda riigikaitseobjekti, mõjutab oluliselt riigi teenuste osutamist. Seega on oluline hõlmata
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse ka investeeringud, mis võivad mõjutada seda
keskkonda.
Avaliku korra ja julgeoleku huvides on tagada riigikaitseobjektide toimepidevus. Esineb
olukordi, kus riigikaitseobjekti omanik on ettevõtja. Samuti on võimalik, et edaspidi riigi roll
omanikuna väheneb ning kasvab ruumide rentimine, kus riik korraldab oma toimimist,
sealhulgas riigi funktsioneerimiseks kriitilisi tegevusi. On võimalik, et välisinvesteeringu
sihtettevõtjaks on ettevõtja, kes üürib riigile hoone, kus tegutseb mõni valitsusasutus.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise raames on oluline ennetada olukorda, kus
eelnimetatud ettevõtja üle omandaks kontrolli või omandaks ettevõtjas osaluse välisinvestor,
kes võib kujutada ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Hoone või kinnistu omanik saab
olulisel määral mõjutada ja kujundada lepingute sisu, samuti hoone või kinnistu kasutamisega
seotud tingimusi. On võimalik olukord, kus Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigi kontrolli
all olev välisinvestor omandab strateegilistel kaalutlustel ettevõtja, kes on hoone omanik, mida
üürib Eesti valitsusasutus ning kus tegeletakse riigi funktsioneerimiseks kriitiliste ülesannetega.
Sel juhul ei pea riigikaitseobjekti kaitsma ainult klassikalises vaates välise ründe vastu vaid
ennetama olukorda, kus sama tagajärg saavutatakse läbi muude meetmete. Teisisõnu tuleb
ennetada olukorda, kus mittesõbraliku riigi päritolu omanik saaks takistada riigi tavapärast
toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa
teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Näiteks võib
tekkida olukord, kus riigi sisejulgeoleku tagamist korraldava Siseministeeriumi tööruumide
omanikettevõtja on ebasõbraliku kolmanda riigiettevõtja kontrolli all.
§ 4 lõike 1 punkti 8 kohaselt on sihtettevõtja riigiside toimimist tagavat või
ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri kõrguste mastide
taristut omav ettevõtja.
41
Näiteks osutab § 4 lõike 1 punkt 8 kirjeldatud teenuseid AS Levira, kellelt Eesti
Rahvusringhääling ostab edastusteenust. Tänu kõrgete mastide võrgule on signaaliga kaetatud
enamus Eesti territooriumist. Lisaks kasutavad AS Levira sidemaste nende kõrguse tõttu kõik
Eesti sideettevõtjad, Eestis edastatavad telekanalid, enamik raadiokanaleid, turvaettevõtjad,
erinevad riigi- ja teadusasutused. Mastide toimimisel on oluline mõju elutähtsate teenuste
toimepidevuse tagamisel.
Eesti elanikkonnale, liitlastele ja välismaailmale strateegilise kommunikatsiooni edastamine
ning operatiivraadioside toimimine kriisiolukorras on olulise tähtsusega riigikaitseülesanded.
Näiteks mistahes riigi suveräänsust ohtu seadva olukorra algfaasis on kriitilise tähtsusega
edastada objektiivset pilt toimuvast, mis aitab omakorda leida toetust olukorra lahendamiseks.
Samuti on oluline, et riigisidet kasutavad operatiivüksused saaksid ohule operatiivselt
reageerida.
§ 4 lõike 1 punkti 9 alusel on sihtettevõtja raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab
avalikku raudteed raudteeseaduse tähenduses.
Eesti julgeolekupoliitika alustes113 on välja toodud, et transporditaristu puhul on esmatähtis
rekonstrueerida või välja ehitada üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvad sadamad,
lennujaamad ning raudtee- ja maanteevõrk. Vastuvõtva riigi toetuse seisukohalt on
transporditaristul tähtis riigikaitseline roll. Transpordisüsteemi toimepidevuse kindlustamisel
ja kaitsel rakendatakse rahvusvaheliste standardite kohaseid julgeoleku- ja ohutusnõudeid114.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine on üks meetmeid, millega tagada eelpool
kirjeldatud tingimustele vastavate sadamate, raudteede ja lennuväljade julgeolekunõudeid.
Maantee-, raudtee-, vee- ja lennutranspordis nähakse ka rahvusvaheliselt kriitilist tähtsust riigi
ja Euroopa Liidu vastupanuvõime tagamisel. Ka määruse 2019/452 artikli 4 järgi võivad
liikmesriigid ja komisjon hinnata välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale
muuhulgas transporditaristu puhul.
Euroopa Parlamendis ja nõukogus on arutluse all direktiivi115 (direktiiv kriitilise tähtsusega
üksuste vastupidavusvõime kohta) kehtestamine, mille kohaselt on eeltoodud valdkonnad
vastupidavusvõime seisukohalt kriitilise tähtsusega. Eestis puudub käesoleval ajal ühtne
regulatsioon, kus oleks määratletud kriitiline taristu või kriitilise tähtsusega üksuste määratlus
vaid seda on tehtud valdkondade põhiselt eriseadustes. Kõige rohkem on riigi vastupanuvõime
seisukohalt kriitilisi teenuseid kirjeldatud elutähtsate teenuste kaudu.
Maanteetaristu on hõlmatud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisse elutähtsa teenuse
kaudu, milleks see liigitub HOS § 36 lg 4 p 2 järgi. Enne 01.07.2017 jõustunud hädaolukorra
seaduse muudatust olid ka raudtee-, vee- ja lennutransport elutähtsad teenused. Raudtee-, vee-
ja lennutranspordi teenused pole eelnõu tegemise hetkel elutähtsate teenustena hõlmatud, küll
aga moodustavad nad ühiskonna toimimise ja riigi julgeoleku tagamise seisukohalt kriitilise
taristu, mida tuleb kaitsta. Vastavat taristut ja teenuseid haldavaid ettevõtteid võidakse rünnata
või kasutada vahendina mõjuvõimu saavutamiseks. Kaasaegses maailmas kombineeritakse
113
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017). Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
114
Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 16. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf
115
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta
kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0829&from=EN
42
vastavalt võimalustele, vajadustele ja eesmärkidele sõjalisi, küber- ja majanduslikke meetmeid.
Viimase hulka liigituvad ka võimalikud julgeolekule ohtu kujutavad välisinvesteeringud
kolmandatest riikidest.
Käesoleval ajal on Eestis kaks avalikku raudteed majandavat infrastruktuuriettevõtjat. Nendeks
on riigi osalusega AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee AS.
Huvi kolmandatel riikidel Eestiga seotud raudteetaristusse investeerida ilmestab Helsingi-
Tallinna raudteetunneli projekt, mille ehitamisse ja rahastamisse oli kaasatud Hiina ettevõtted
China Railway Group Limited ja TouchStone Capital116. Vajadust hinnata investeeringutega
seotud ohte tuleb Hiina Rahvavabariigi senistest tegevustest ja strateegilistest eesmärkidest.
§ 4 lõike 1 punktis 10 on sihtettevõtjana nimetatud sertifitseeritud lennuvälja või
kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks
regulaarseks lennuliikluseks, ja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava
aeronavigatsiooniteenuse osutaja lennundusseaduse tähenduses. Kõnealuste ettevõtjate
hõlmamise vajadus ja põhjused on samad, mis punktis 9 nimetatud
raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul.
Lennundusseaduse alusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle käitatav
lennuväli või kopteriväljak on avatud rahvusvaheliseks regulaarseks lennuliikluseks on AS
Tallinna Lennujaam, kelle koosseisu kuuluvad lisaks Tallinna lennujaamale ka regionaalsed
lennujaamad, mis asuvad Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares ning Kihnu ja Ruhnu
lennuväljad. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad
üleeuroopalisse transpordivõrku (Trans-European Transport Network, TEN-T) Tallinna,
Pärnu, Tartu, Kärdla ja Kuressaare lennujaamad. Üleeuroopaline transpordivõrk on nimetatud
Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2126117 lisas liidule huvi pakkuva
projektina määruse 2019/452 artikli 8 lõikes 3 tähenduses.
Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse
osutaja on näiteks Lennuliiklusteeninduse AS.
§ 4 lõike 1 punkti 11 alusel loetakse sihtettevõtjaks üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluva
Eesti meresadama pidaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1315/2013
üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega
tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1–128), II lisas
nimetatud sadamate nimekirjale.
Sadamaseaduse kohaselt on sadama pidaja isik, kes korraldab sadama tegevust tervikuna.
Sadama pidaja on sadama puhul kõige olulisem isik, sest temast sõltub, kas ja kuidas sadama
tegevus tervikuna toimib.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1315/2013 lisa II kohaselt kuuluvad
üleeuroopalisse transpordivõrku järgmised Eesti sadamad: Vanalinna sadam (Vanasadam),
Paldiski Lõunasadam ja Muuga sadam (sadama pidaja AS Tallinna Sadam), Sillamäe Sadam
(sadama pidaja AS Sillamäe Sadam), Pärnu Sadam (sadama pidaja Pärnu Sadam AS), Kuivastu,
116
https://arvamus.postimees.ee/7251363/iverson-ng-talsinki-tunneli-punane-kapital
117
Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1).
43
Virtsu, Rohuküla, Heltermaa sadamad (sadama pidaja AS Saarte Liinid). Ka kõnealuste
ettevõtjate välisinvesteeringu hindamise regulatsiooniga hõlmamise vajadus ja põhjused on
samad, mis punktis 9 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjate puhul. Samuti on seoses
Euroopa Liidule huvi pakkuva projektiga oluline eelnimetatud sadamate pidajatesse tehtavate
välisinvesteeringute võimalike mõjude hindamine julgeoleku või avaliku korra seisukohast.
Välisinvesteeringutega seotud ohte veetranspordi ja sadamataristule ilmestab 2018. aastal
ilmsiks tulnud „Ariston Helmi118“ kaasus Soomes. Vene Föderatsiooni taustaga ettevõte
omandas Turu saarestikus asuva riigikaitseobjekti ümbrusesse mitmeid kinnistuid sügava veega
rannikupiirkondades, kuhu oli saadud ulatuslikud õigused teha süvendamistöid ning ehitada
näiteks sadamaid ja helikopterite maandumisplatse. Lisaks julgeoleku seisukohalt
strateegilistele paikadele omandas Ariston Helmi turismiprojekti varjus ka sõjaväelise
otstarbega laevu.
§ 4 lõikes 2 määratletakse sihtettevõtja osa mõiste, milleks loetakse sihtettevõtja vara või
sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on
majandustegevuse aluseks ja tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud
sihtettevõtjale. Seega on välisinvesteeringuks vaja taotleda luba enne sihtettevõtja osa
omandamist, siis kui välisinvestor võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva ühingu
kaudu) julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluliste ettevõtjate majandustegevuse ilma
nendes osalust või nende üle kontrolli omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad ettevõtjad,
kelle majandustegevus on ühiskonna põhihuvide tõhusat toimimist ning muid asjakohaseid
aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus on kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana ettevõtet,
käitist või muud vara, millel põhineb majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning mille
kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle kaudu
saab investor sisuliselt jätkata eelnevat tegevust. Seda, kas konkreetsel juhul on ettevõte, käitis
või vara sihtettevõtjale määratletud valdkonnas tegutsemiseks vajalik, tuleb igal üksikjuhtumil
eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis või vara, millega seotud
või mille abil toimuv toodete tootmine, müük või teenuste pakkumine moodustab
märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt
olulistes majandusvaldkondades. Kriteerium on täidetud sõltumata sellest, kas sihtettevõtja
osale on omistatav turukäive. Isegi kui otsene turukäive puudub (näiteks põhjusel, et vastav
ettevõte, käitis või vara teenib sihtettevõtjat ennast, või ta muul põhjusel ei tekita müügitulu, sh
kui tema ainus eesmärk on varustada sihtettevõtjat mõne olulise sisendiga), tuleb seda
sellegipoolest lugeda märkimisväärseks, kui ilma selleta on ettevõtjal keeruline või võimatu
riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt oluliste toodete tootmine, müük või teenuste
osutamine. Ettevõtja osa puhul, mis on alles loodud, omandatud või käivitatud, lähtutakse
vajalikkuse hindamisel sellest, milline on vastava ettevõtte, käitise või vara eeldatav või
kavandatav tähtsus sihtettevõtja riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises
valdkonnas toimuvale majandustegevusele.
2. peatükk
Välisinvesteeringu loamenetlus
§ 5. Välisinvesteeringu loakohustus
118
https://yle.fi/uutiset/osasto/news/yle_examines_russian_businessman_behind_turku_firm_suspected_of_money_
laundering/10424822
44
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on välisinvesteeringuks vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti luba, mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale.
Eelnõus määratletud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille
andjaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjoni
kooskõlastuse alusel (eelnõu § 9 lõige 1). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab
põhimääruse119 kohaselt tema pädevuses olevaid ülesandeid infoühiskonna, tarbimis-, tehis- ja
ettevõtluskeskkonna tegevusvaldkondades. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
väljastab mitmetes valdkondades erineva sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks
tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia, elektroonilise ja raadioside valdkondades). Samuti
teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riiklikku järelevalvet mitmetes
valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline
side ja meediateenused, raadiosageduste kasutamine, tarbijaõigused). Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet hindab teatud juhtudel tegevusloa andjana ka isiku vastavust relvaseaduse
nõuetele sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise
osaluse või sellise ettevõtja omandamisel. Lisaks anti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile õigus väljastada sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutusluba120, seejuures oleks
kasutusloa menetluses arvamuse andjateks muuhulgas julgeolekuasutused ning kooskõlastajaks
küberjulgeolekunõukogu. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil juba olemas
laialdane kompetents ja pikaaegne kogemus erinevate lubade väljaandmisel ning riikliku
järelevalve läbiviimisel, mistõttu on põhjendatud ja otstarbekas täiendada Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil pädevust välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja
asjakohaste lubade väljastamisega. Kõnealune ülesanne on laiemalt seotud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluskeskkonna valdkonna ülesannetega.
Välisinvesteeringu luba annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud välisinvesteeringuks
olev tehing, mis välisinvestori jaoks tähendab võimalust realiseerida tehingust tulenevad
õigused ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu lugeda tehtuks. Tegemist ei
ole tegevusloaga majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõistes.121
Täpsemad hindamiskriteeriumid ja asjaolud, mida välisinvesteeringu loa taotluse menetlemisel
julgeolekule ja avalikule korrale mõju hindamisel arvesse võetakse, on sätestatud eelnõu § 10.
Kui välisinvesteering vastab õigusaktides nimetatud kontrolliks vajalikele tingimustele mitmes
riigis, siis tuleb sellele tehingule ka vastavates riikides paralleelselt luba taotleda.
Välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimise puhul ei oma tähtsust, kas välisinvestor omandab
eelnõus ettenähtud tingimustele vastava otsese osaluse sihtettevõtjas või teeb ta seda läbi teises
Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas ettevõtjas, kes omab kontrolli sihtettevõtja üle, osaluse
omandamise kaudu (kaudne osaluse omandamine). Kui välisinvestor omandab osaluse Eesti
119
Majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määrus nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
põhimäärus“.
120
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus, vastu võetud 24.11.2021,
redaktsioon jõustunud 01.02.2022. a; Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129
„Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine, vastu võetud 16.12.2021 nr 119, 01.02.2022. a
jõustunud redaktsioon.
121
Sarnased load on ette nähtud näiteks krediidiasutuste seaduses pangas olulise osaluse omandamiseks, selle
suurendamiseks ning panga üle kontrolli saavutamiseks, hasartmänguseaduses hasartmängukorraldajas olulise
osaluse omandamiseks või osaluse suurendamiseks või hasartmängukorraldajas kontrollitavaks ühinguks
muutumiseks, konkurentsiseaduses koondumiseks.
45
sihtettevõtja emaettevõtjas, siis sõltuvalt mõjutatud majandusvaldkonnast on võimalik, et seda
investeeringut hinnatakse ka muudes Euroopa Liidu liikmesriikides (näiteks nendes, kus vastav
emaettevõtja omab veel tütarettevõtjaid, kes tegutsevad välisinvesteeringute kontrolliga
hõlmatud valdkonnas). Sel juhul on oluline tõhus koostöö liikmesriikide vahel, kus sama
investeeringut hinnatakse. Määruse 2019/452 kohane teavitusmehhanism aitab mitmes
liikmesriigis läbi viidavat loamenetlust ka kiirendada ja tulemuslikumaks muuta, kuna
asjassepuutuvad liikmesriigid saavad neid puudutava informatsiooni ka teiste liikmesriikide
teavituste kaudu
§ 5 lõikes 2 on sätestatud keeld eelnõu alusel loakohustusega välisinvesteeringu
lõpuleviimiseks enne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu loa
saamist. Tehingu lõpuleviimise keelu rikkumine ei eelda siiski tehingu kõikide õiguste ja
kohustuste lõplikku realiseerimist, so tehingu täielikku täitmist, kuna mitte kõik tehingust
tulenevad õigused ja kohustused ei pruugi olla seostatavad eelnõu § 2 lg-s 1 sätestatud
tagajärgede saabumisega. Näiteks on täiesti võimalik, et välisinvesteeringuga kaasnevad lisaks
osaluste või kontrolli tekitamisele või suurendamisele ka erinevad muud, sealhulgas püsiva
iseloomuga õigused ja kohustused (näiteks kokkulepped seoses sihtettevõtja edasise juhtimise
ja kontrollimisega või talle tulevikus teenuste osutamisega või temalt kaupade ostmisega).
Samuti võib välisinvesteering seonduda muude ettevõtjatega kui sihtettevõtjaga, sealhulgas
teistest riikides asuvatega, mis on iseäranis tõenäoline välisinvesteeringute puhul, mis tehakse
väljaspool Eestit. Kõnealuse keelu eesmärgiks ei ole takistada osaluste saamist ega kontrolli
omandamist ettevõtjate üle, kes ei ole eelnõu §-ga 4 hõlmatud, eeldusel, et nende osas on
tehingu täitmine piisavalt eraldatav eelnõuga hõlmatud välisinvesteeringust. Eeltoodu tähendab
kokkuvõtlikult seda, et tehingu lõpuleviimise keeld puudutab ennekõike just nende tehingust
tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu § 2 lõikes
1 sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes.
Enne välisinvesteeringu hindamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja
välisinvesteeringukomisjoni poolt ning sellele loa saamist ei tohi seega välisinvesteeringu
aluseks olevat tehingut lõpule viia ning astuda mistahes samme ja teha toiminguid, mis annaksid
võimaluse olulise osaluse omandamisest, kontrolli saavutamisest või ettevõtja osa
omandamisest tulenevaid õigusi kasutama hakata122. Sarnane põhimõte kehtib ka näiteks
konkurentsiseaduses sätestatud koondumiste kontrolli menetluste puhul123, mille aluseks on
122
Näiteks, kui välisinvesteering toimub väärtpaberina aktsiate omandamise kaudu, siis oluline ei ole ainuüksi
aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamise fakt. Ostu-müügilepingu allkirjastamine ei tähenda veel seda, et isik
saab teostada kontrolli ühingu üle, seda põhjusel, et üksnes aktsiate omandamine ei anna isikule võimalust oma
aktsionäriõigusi teostada ja aktsiaseltsi tegevust mõjutada. Arvestades äriseadustiku § 229 lg 4 teises lauses
sätestatut, saab isik teostada oma aktsionäriõigusi arvates hetkest, mil ta on kantud aktsionärina Eesti väärtpaberite
registri peetavasse aktsiaraamatusse (Koondumiste kontrolli kohta tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
07.12.200.a 7 otsuse nr 3-1-1-84-07 p 9 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11 2003. a otsus asjas
nr 3-2-1-113-03 - RT III 2003, 34, 353, p 16). Küll aga on enne aktsiaraamatu kannet võimalik aktsionäriõigusi
kasutada näiteks aktsiaraamatusse kantud isikuga sõlmitud hääletuskokkuleppe alusel. Sarnane põhimõte kehtib
ka osaühingu osade puhul, mil osanike õigusi saab hakata teostama juhatuse poolt osanike nimekirja muutmisel
või Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade (osanike nimekirja peab register) korral vastavate kannete
muutmisel.
123
KonkS § 27 lg 6 kohaselt on keelatud koondumise aluseks oleva tehingu jõustamine enne loa saamist.
46
omakorda nõukogu määruse 139/2004124 artikkel 7(1)125. Euroopa Liidu kohtupraktikas126 on
selgitatud, et kõnealune koondumise lõpuleviimise keeld (nn stand-still kohustus) ei piirdu
kontrolli lõpliku üleminekuga vastavalt koondumise tehingule, vaid hõlmab endas kõiki
toiminguid, mis eraldiseisvana või kogumis võimaldavad kontrolli üleminekut. Seega ka
ettevõtja osaluse omandajale antavad ajutised õigused, mis on laiemad, kui on vaja omandatava
ettevõtja väärtuse säilitamiseks ajaperioodil alates koondumisest teatamisest kuni loa
saamiseni, seal hulgas näiteks võimalused ettevõtja igapäevase majandustegevuse
mõjutamiseks või ulatusliku juurdepääsu andmine omandatava ettevõtja valduses olevale
tundlikule ärialasele teabele, on vastuolus koondumise peatamise keeluga. Koondumistega
analoogsetest tehingu lõpuleviimise keelu põhimõtetest on kohane lähtuda ka
välisinvesteeringu puhul.
Välisinvesteeringu lõpuleviimisega seonduvate keelatud toimingute täpsem määratlemine ei
ole eelnõus võimalik ega põhjendatud, kuna see sõltub välisinvesteeringu üksikasjadest.
Seetõttu on otstarbekas sätestada välisinvesteeringu lõpuleviimise keeld abstraktselt ning
tuvastada keelu võimalik rikkumine, kui sellekohane kahtlus on tekkinud, igakordse
juhtumipõhise analüüsi teel. Tuleb arvestada ka sellega, et välisinvesteering ei pruugi üldse
toimuda Eesti õiguse alusel.
Kõnealune tingimus on seotud eelnõu §-ga 23, mille kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil on õigus kõnealuse keelu rikkumise korral teha ettekirjutus välisinvestorile,
sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja
osa võõrandamiseks, tehingu tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringu-
eelse olukorra taastamiseks võimalikult suures ulatuses.
§ 5 lõige 3 reguleerib olukorda, kus välisinvesteeringuna olulise osaluse omandamine või
kontrolli saavutamine toimub väärtpaberite avaliku pakkumise kaudu või väärtpaberiturul
tehtavate tehingute, sealhulgas tehingute seeria tagajärjena. Kuna mitmed sihtettevõtjatest või
nende emaühingud on börsiettevõtjad, takistaks antud erandi puudumine oluliselt väärtpaberite
käivet väärtpaberiturgudel. Selleks, et loamenetluse ajaraamistik ei takistaks väärtpaberiturul
toimuvate tehingute läbiviimist, leevendatakse selliste olukordade tarbeks välisinvesteeringu
peatamise kohustust, lubades väärtpaberitehingu küll kohe läbi viia, kuid samas kohustades
välisinvestorit esitama viivitamatult välisinvesteeringu loa taotluse ning keelates omandatud
osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamiseni. Välisinvesteeringu loa taotluse
viivitamatu esitamine tähendab seda, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel peale
väärtpaberitehingu tegemist, mille tulemusel saab olulise osaluse või kontrolli künnis ületatud.
Samaaegselt ei ole lubatud osaluse omandamisega saadud õiguste kasutamine kuni loa
saamiseni. Seega faktiliselt võivad väärtpaberitest tulenevad õigused, näiteks hääleõigused küll
välisinvestorile üle minna, kuid seadus piirab vastavate õiguste kasutamist senikaua, kuni on
välisinvesteeringu luba antud.
§ 6. Välisinvesteeringu loa taotlemine
124
EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24,
29.01.2004, lk 1–22).
125
Nõukogu määruse nr 139/2004 artiklis 7(1) on sätestatud, et artiklis 1 määratletud ühenduse seisukohalt olulist
koondumist või koondumist, mille komisjon peab läbi vaatama vastavalt artikli 4 lõikele 5, ei viida ellu enne sellest
teatamist ega enne, kui see on kuulutatud ühisturuga kokkusobivaks artikli 6 lõike 1 punktile b või artikli 8 lõigetele
1 või 2 vastava otsusega või artikli 10 lõikes 6 sätestatud eelduse alusel.
126
Euroopa Liidu Üldkohtu 21.09.2021 otsus asjas nr T-425/18, Altice vs Komisjon (ECLI:EU:T:2021:607), p-d
51-169.
47
Paragrahvi 6 lõikes 1 on sätestatud, et Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor
(edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt taotluse
koos lisadokumentidega käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud infosüsteemi kaudu pärast olulise
osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu
tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu lõpuleviimist. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi juurde luuakse kasutajaliides ning arendatakse
menetluskeskkond, mille kaudu saab toimuda teabevahetus välisinvesteeringu hindamise
protsessi osapoolte vahel.
Taotluses esitatavad andmed on täpsemalt kirjeldatud eelnõu § 7 lõikes 1 ja eelnõu § 7 lõike 4
alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Loamenetlusega seonduva
halduskoormuse vähendamiseks ja menetluse tõhustamiseks lähtutakse põhimõttest, et
dokumentide edastamise toimub elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu, kus taotleja
täidab vajalikud andmeväljad ja laeb üles dokumendid. Kõnealuse infosüsteemi juurde luuakse
vastav menetluskeskkond, mille abil saab luua ühendus kõikide huvitatud osapoolte vahel, et
tagada kiire, sujuv ning korrektne menetlus. Kõnealuse infotehnoloogilise lahenduse kaudu on
võimalik vähendada halduskoormust ja muuta kogu menetlusprotsess kiiremaks ning
tõhusamaks.
Seaduse kohaldamisalasse kuuluvale välisinvesteeringule loa taotlemise kohustus on üldjuhul
välisinvestoril. Taotluse võib esitada nii otsene investor, kes ise omandab olulise osaluse või
saavutab kontrolli sihtettevõtja üle, kui ka kaudne, kes omab investori üle otsest või kaudset
kontrolli (lõplik kontrolliv üksus, inglise keeles ultimate controlling entity), või ka mõlemad.
Välisinvesteeringu tegemise aluseks olevate tehingute lõpuleviimine ei ole seetõttu lubatav
enne vastava loa saamist, sealhulgas on keelatud kõik tegevused ja toimingud, mis toovad kaasa
selle, et enne loa saamist ületab välisinvestori osalus kontrollimisele kuuluva olulise osaluse
või kontrolli lävendi, või varatehingu puhul läheb enne loa saamist omand ettevõtja oluliseks
osaks olevale ettevõttele, käitisele või varale välisinvestorile üle. Praktikas tuleb
välisinvestoritel sätestada eelnõus ettenähtud loa saamine välisinvesteeringu aluseks olevate
tehingute täitmise ühe eeltingimusena127.
Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb esitada pärast olulise osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa
omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne
välisinvesteeringu lõpuleviimist. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks peavad selle
tehingu kõik tingimused olema määratletud ning kokku lepitud. Allkirjastamata lepingu
projekti puhul võib selle sisu veel poolte läbirääkimistel oluliselt muutuda, sealhulgas ka
näiteks loamenetluse jooksul, mis omakorda võib mõjutada hindamist ning tekitada
ebakindlust. Sellest tulenevalt ei ole praktikas otstarbekas viia läbi loamenetlust enne kui
välisinvesteeringu lõplikud tingimused on poolte vahel kokku lepitud ja tagasivõtmatult
fikseeritud. Nagu oli märgitud (eelnõu § 5 lg 2 selgitus) ei tohi välisinvesteeringut enne loa
saamist lõpule viia, mis tähendab, et tuleb oodata eelkõige just nende tehingust tulenevate
õiguste ja kohustuste täitmisega, mille tulemusena saab lugeda mõni eelnõu § 2 lõikes 1
sätestatud õiguslik tagajärg saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes.
127
Sarnaselt toimub see ka muudes loamenetlustes, näiteks konkurentsiseaduse kohaselt on teatud tingimuste
täitmisel vajalik Konkurentsiameti koondumise luba, mis on koondumise jõustamisel selliseks eeltingimuseks, või
Finantsinspektsiooni luba krediidiasutuse seaduse alusel olulise osaluse omandamiseks või kontrolli
saavutamiseks.
48
§ 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele saab
teatavaks, et välisinvestor ei ole käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud välisinvesteeringu
luba taotlenud, teavitab ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit, esitades temale kättesaadavad eelnõu §-s 7 nimetatud andmed.
Juhul, kui välisinvestor on mistahes põhjusel jätnud eelnõus nimetatud välisinvesteeringule loa
taotlemata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit välisinvesteeringust informeerida
ka välisinvesteeringu sihtettevõtja ise või või välisinvesteeringu muu osaline (kontrolli, osaluse
või ettevõtja osa üleandja), kellele loa vajalikkus on teatavaks saanud. Käesolev nõue on oluline
sellepärast, et välisinvestor võib nii teadmatusest kui tahtlikult jätta seadusest tuleneva
loakohustuse täitmata, kuid välisinvesteeringu hindamine on kohustuslik, et tuvastada ja vältida
investeeringust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Arvestades, et
sihtettevõtja on kohalik ettevõtja, kes peab olema teadlik riigisiseste õigusaktidega kehtestatud
nõuetest, siis tagab kõnealune kohustus, et komisjon saab võimalikult operatiivselt teavet
välisinvesteeringust, mis vajab kontrollimist.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamisel esitatakse ühtlasi kõik sihtettevõtjale
või välisinvesteeringuks oleva tehingu teisele osalisele kättesaadavad andmed
välisinvesteeringu kohta, ennekõike need andmed, mille esitamist nõuab välisinvestorilt eelnõu
§ 7. Selliselt on tagatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on võimalik hinnata
välisinvesteeringuga seotud asjaolusid ning pöörduda välisinvestori poole, et teha talle
ettepanek esitada taotlus. Vajadusel, kui see on tehingu toimumise asjaolusid ja välisinvestori
asukohta arvestades tulemuslik, saab teha ettekirjutuse korrakaitseseadusest tulenevate nõuete
täitmiseks ja taotluse esitamiseks.
§ 6 lõike 3 alusel võib välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline enne
välisinvesteeringu loa taotlemist või loamenetluses pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas välisinvesteering
on loakohustusega.
Nii välisinvestoril, tehingu teisel osalisel (näiteks olulise osaluse või kontrolliva osaluse
üleandjal, hääletuskokkuleppe osapoolel, sihtettevõtja osa võõrandajal jne) kui ka sihtettevõtjal
on võimalik igal ajal küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitusi nii
välisinvesteeringuks loa saamise vajalikkuse, taotluse sisu kui loamenetluse üksikasjade kohta,
samuti välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse kohaldamise kohta.
Selgitusi on võimalik küsida nii loamenetluse kestel kui ka juba enne loamenetluse algust.
Menetluseelne konsulteerimine ja nõustamine on vajalik muuhulgas juhul, kui investeeringu
tegijal puudub kindlus, kas investeering vajab luba. Näiteks, kui ei ole selge, kas sihtettevõtja
on hõlmatud eelnõu § 4 lõikega 1, kas investeeringu tagajärjeks on olulise osaluse või kontrolli
saamine sihtettevõtja üle või kui on ebaselge, kas omandamisel olev vara on ettevõtja oluliseks
osaks.
Eelnõu § 6 lõike 3 abil kindlustatakse ühest küljest loamenetluse tõhusus ja kvaliteet ning
hoitakse ära riigi ressursside kulutamine investeeringute uurimiseks, mis seda tegelikult ei vaja.
Teisalt aitab säte muuta komisjoni tegevuse võimalikult läbipaistvaks ning annab
välisinvestorile võimaluse esitada korrektne loataotlus, mille menetlemine on võimalikult kiire.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab selgitusi, sõltuvalt päringu sisust,
haldusmenetluse seaduse (eelkõige HMS § 36) või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel.
49
§ 7. Taotluses esitatavad andmed
Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt koosneb välisinvesteeringu loa taotlus välisinvesteeringu
kirjeldusest ning välisinvestori, sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri,
tegeliku kasusaaja ja majandustegevuse, välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ning
tegemise ajakava andmetest.
Välisinvesteeringu hindamiseks on üldiselt vajalik saada andmeid välisinvesteeringu,
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa ja välisinvestori kohta ning esitatavate andmete täpsem
koosseis on sätestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. Välisinvesteeringu kohta on
oluline lisaks selle kirjeldusele saada muuhulgas andmeid selle ligikaudse väärtuse, tehingu
lõpuleviimise kavandatava aja, rahastamise allika, välisinvestori äristrateegia kohta seoses
tehinguga, välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuse järjepidevus ja nõuetekohane toimimine, välisinvestori osalemise kohta
sihtettevõtja osa- või aktsiakapitalis enne tehingut ja tehingu tulemusena, välisinvesteeringu
mõju Euroopa Liidule huvi pakkuvatele projektidele või programmidele määruse 2019/452
artikli 8 tähenduses. Sihtettevõtja kohta tuleb lisaks kontaktandmetele muuhulgas esitada
sihtettevõtjas olulise osaluse või kontrolli omandamise viisi kirjeldus, majandustegevuse
kirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori NACE koodid ja pakutavate toodete
ja teenuste kirjeldus enne ja pärast tehingut, Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu, kus
sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate filiaalide kaudu, samuti saadavate
asendustoodete või -teenuste ja peamiste konkurentide loetelu, andmed patentide või muud
intellektuaalomandi õiguste kohta sihtettevõtja omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave
lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või aktsionäride kohta enne välisinvesteeringut, viimase
majandusaasta käive eurodes, töötajate koguarv. Samuti tuleb nimetada tegelik kasusaaja, see
on oluline eelkõige välisinvestori puhul. Sihtettevõtja osa kohta esitatakse taotluses selle
koosseisu kuuluva ettevõttest, käitise või vara kirjeldus, loetelu sihtettevõtja osa koosseisus
olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus, andmed
sihtettevõtja osa toodete ja teenuste asendatavuse ning peamiste konkurentide kohta.
Välisinvestori kohta tuleb lisaks kontaktandmetele esitada muuhulgas näiteks tehingus
osalemise kirjeldus (kas tegemist on otsese või kaudse investoriga), omandistruktuuri kirjeldus
ja tegelik kasusaaja, majandustegevuse lühikirjeldus ning Euroopa Liidu liikmesriikide loetelu,
kus on majandustegevus, peamiste konkurentide loetelu, viimase majandusaasta käive eurodes,
töötajate koguarv, selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on rahvusvahelise sanktsiooni
subjektiks.
Loetelu andmetest on koostatud eesmärgiga tagada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil ning komisjonil oleks võimalikult terviklik ülevaade välisinvestorist ja temaga seotud
isikutest, välisinvesteeringu majanduslikust eesmärgist ja välisinvestori kavatsustest, samuti
investeeringuks kasutatud rahaliste vahendite päritolust. Vastav andmestik võimaldab hinnata
välisinvesteeringu mõjusid julgeolekule ja avalikul korrale, sealhulgas identifitseerida
investeeringuga kaasnevaid riske eelnõu § 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjate
tegutsemisvaldkondades. Küsitavate andmete loendi puhul on arvesse võetud määruse
2019/452 artiklis 9 nimetatud teave, mis on täpsustatud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni
50
poolt kokkulepitud välisinvesteeringutest teavitamise vormis128, mille jagamine liikmesriikide
ja komisjoni vahel on määruses ettenähtud koostöökorra täitmiseks vajalik.
Kuigi eelnõu (ja ministri määruse kavand) näeb ette küllaltki suure hulga teabe esitamist
taotluses, ei põhjusta infokohustuse täitmine välisinvestorile ülemäärast koormust, kuna võib
eeldada, et vastavad andmed on tal juba olemas või talle suhteliselt lihtsalt kättesaadavad.
Oluline osa nõutavast informatsioonist käib välisinvestori enda kohta, mille esitamine ei
valmista talle raskust. Andmed, mis puudutavad sihtettevõtjat või sihtettevõtja osa on aga
ilmselt kas kättesaadavad avalikest allikatest (näiteks andmed müüdavate toodete ja teenuste
ning konkurentide kohta) või on välisinvestorile olnud vajalikud välisinvesteeringu tegemise
otsustamisel ja tehingute ettevalmistamisel (näiteks milliseid intellektuaalomandiõigusi
omatakse või millise tootearendusega tegeletakse). Isegi juhul, kui kogu informatsioon ei ole
välisinvestorile kohe kättesaadav, siis arvestades, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamine on kohustuslik ja kõik tehingu osalised on eelduslikult huvitatud loa saamisest, on
võimalik ka välisinvesteeringu üheks eeltingimuseks seada selle, et tehingu kõik osapooled
aitavad taotluse koostamisele kaasa, sealhulgas annavad vajadusel enda valduses olevaid
andmeid.
On oluline, et välisinvestoril oleks taotluse esitajana igakülgse kaasaaitamise kohustus,
tagamaks, et komisjon otsustab loa andmise täieliku ja tõese informatsiooni alusel. See on
vältimatu, arvestades kindlaksmääratud tähtaegu välisinvesteeringule hinnangu andmiseks.
HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks
tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning selle kohustuse
täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
Kuivõrd välisinvesteeringu loa andmise menetlus toimub välisinvestori huvides, kes taotleb
endale soodustava haldusakti andmist, siis on tähtis, et see isik teeks kiiret ja igakülgset
koostööd Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja välisinvesteeringukomisjoniga
hindamiseks tähtust omavate asjaolude selgitamiseks.
§ 7 lõikes 2 on sätestatud nõue, et taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
viivitamata tema poolt varem esitatud andmete või teabe muutumisest. Nimetatud kohustus on
vajalik selleks, et komisjon saaks loa andmisel lähtuda võimalikult täpsest ja ajakohasest
informatsioonist, kuna loa andmise aluseks olevate uuringute, hinnangute ja analüüside
tulemused peavad olema loa andmise seisuga täpsed ja tõesed. Näiteks, kui menetluse kestel
toimub oluline muutus välisinvestori tegelikus kasusaajas või välisinvestoriga seotud isikute
sekka tekib uusi ettevõtjaid, isikuid või mõne välisriigi asutusi või organisatsioone, on see
kahtlemata oluline investeeringu hindamise kontekstis.
§ 7 lõikes 3 on sätestatud, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
välisinvesteeringukomisjon ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda üksnes
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori
poolt käesoleva seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Seega ei
ole andmete kogumise ega töötlemise eesmärgiks saada teavet muude menetluste jaoks.
Isikuandmete osas arvestatakse isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud põhimõtteid,
sealhulgas eesmärgikohasust, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt
128
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määruse (EL) 2019/452 (millega kehtestatakse
Raamistik Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks ) artikli 6 kohaste teadete
vorm, vormi B osa on kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf
51
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus. Muude andmete töötlemise suhtes kehtib üldine haldusmenetluse
seaduse § 7 lõikest 4 tulenev eesmärgipärasuse põhimõte.
§ 7 lõikes 4 on sätestatud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile taotluses sisalduva
andmekoosseisu, sellele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra
kehtestamiseks. Seaduses ei ole otstarbekas sätestada põhjalikku nimekirja andmetest ja
dokumentidest, mida välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetakse. Samuti tuleb andmete
küsimisel arvestada määruse 2019/452 alusel koostööks ettenähtud välisinvesteeringu
teavitamise vormi, mis võib ka ajas muutuda. Seega on otstarbekam reguleerida teabe
esitamisega seotud aspektid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses.
§ 8. Teabe küsimine
Paragrahvi 8 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda
taotlejalt lisaks eelnõu §-s 7 nimetatud andmetele või dokumentidele täiendavaid andmeid või
dokumente, kui need on vajalikud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Seega ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hinnangu andmisel seotud taotluses
esitatud andmete ja dokumentidega, vaid ametil on võimalik vajaduse korral nõuda taotlejalt §-
s 7 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid. Kuna välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamine eeldab välisinvestori tausta ja tegevuse, välisinvesteeringu sisu ja
selle mõju igakülgset analüüsimist, siis võib eeldada, et paljudel juhtudel ei piisa selleks üksnes
taotluse ja sellele lisatud andmete läbivaatamisest, vaid ametil tekib menetluse käigus
täiendavaid küsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil võimalik menetluse kestel paluda taotlejal esitada andmeid ja dokumente
juurde, sealhulgas ka konkreetselt taotluses esitatud faktiliste asjaolude ja väidete
kontrollimiseks.
Kuna välisinvesteeringu hindamise menetluse läbiviimine toimub kindlates eelnõu §-s 10
sätestatud ajalistes raamides (30 kalendripäeva + 90 kalendripäeva), siis on oluline, et otsuse
langetamiseks oleks olemas kogu vajalik teave ning samuti piisav aeg teabe hindamiseks.
Samas tuleb ka arvestada, et täiendava teabe esitamise tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega,
kuid ei tohi kaasa tuua menetluse põhjendamatut venimist ning see peab mahtuma
menetlustähtaja sisse.
Kuna välisinvesteeringu loamenetlus toimub välisinvestori huvides ning tal on kohustus kaasa
aidata oluliste asjaolude selgitamisele, siis juhul, kui taotleja ei ole esitanud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil küsitud täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada
välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet jätta HMS § 38 lg 3 kohaselt välisinvesteeringu loa taotluse läbi vaatamata.
§ 8 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sihtettevõtjalt,
välisinvesteeringu muult osaliselt, samuti riigi- või kohaliku omavalistuse asutustelt ning
muudelt isikutelt välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalike andmete ja
dokumentide esitamist. Antud säte on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet saaks asjakohast teavet ja dokumente küsida lisaks taotlejale ka kõigilt muudelt isikutelt
ja asutustelt, kelle puhul võib eeldada, et neil võib antud välisinvesteeringu hindamiseks
vajalikku teavet olla. Kõnealune säte täiendab HMS § 38 lõiget 1, andes Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile selge aluse piiritletud eesmärgil küsida välisinvesteeringu
52
loamenetluses teavet ja dokumente kõigilt isikutelt ja asutustelt, kellel võiks asjakohast teavet
olla.
§ 9. Taotluse menetlemine ja menetlustähtajad
Paragrahvi 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud
taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile (edaspidi ka komisjon)
kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva. Eelnõu § 14 lõikes 1 on
sätestatud, et komisjon tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures ja sellesse
kuuluvad ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste esindajad. Komisjoni kuuluvate
valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg
2), sealhulgas võivad komisjoni kuuluda näiteks Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti,
Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
Komisjoni kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Eelnõu § 9
lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse andmisel lähtutakse HMS §-st 16. HMS § 16 lõike 1 eesmärk
on käsitleda kooskõlastusi ja arvamusi kui asutuste vahelist asjaajamist enne põhiasjas sisulise
otsuse langetamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-)haldusakte129. Kooskõlastuse
õiguslik tähendus seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas põhiorganile jaatava või
eitava seisukoha väljendamine. Täpsemalt on komisjoni ja välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamise protsess reguleeritud eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatavas Vabariigi
Valitsuse määruses.
Kooskõlastamiseks antav aeg peab olema piisav, et välisinvesteeringukomisjoni liikmed
jõuaksid kujundada oma hinnangu välisinvesteeringule loa andmise osas ning komisjon saaks
oma seisukoha vormistada. Samuti jõuab peale kooskõlastuse saamist ka Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet teha otsuse välisinvesteeringu loa andmiseks eelnõu § 9 lõikes 2
sätestatud 30 kalendripäeva jooksul. Keerulisemate ja põhjalikumat hindamist vajavate
välisinvesteeringute puhul võib kooskõlastamise tähtaega ka pikendada, samuti pikendatakse
sel juhul menetlustähtaega.
§ 9 lg 2 alusel kestab loamenetlus üldjuhul 30 kalendripäeva, arvates puudusteta taotluse
esitamisest arvates. Kui esitatud taotluses on puuduseid, siis lähtutakse nende kõrvaldamisel
HMS §-st 15. Menetlustähtaegade algust ja lõppu reguleerib HMS § 33. 30 kalendripäeva
jooksul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti anda nii sisulise hinnangu
välisinvesteeringule, kui ka leida, et välisinvesteering ei kuulu seaduse kohaldamisalasse.
Esiteks, kui kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud ja ei tuvastata loa andmisest
keeldumise aluseid ning komisjon on kooskõlastanud välisinvesteeringu loa andmise taotluse,
annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa (eelnõu § 9 lg 2 p 1).
Välisinvesteeringu hindamisel arvesse võetavad asjaolud ja alus loa andmiseks sisalduvad
eelnõu vastavalt §-s 10 ja § 11 lõikes 1.
Teiseks keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest
(eelnõu § 9 lg 2 p 2), kui komisjon on põhjendatult jätnud välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamata ning eelnõu § 10 kohase hindamise järel on tuvastatud loa andmisest
129
Aedmaa, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli
kirjastus 2004, lk 144.
53
keeldumise alused vastavalt eelnõu § 11 lõigetele 2 ja 5 ning vastavate asjaolude esinemine on
piisavalt selge, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil puudub vajadus põhjalikuma
analüüsi ja ohuhinnangu läbiviimiseks.
Kolmandaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatada taotlejale, et
välisinvesteering ei ole eelnõu alusel loakohustusega (eelnõu § 9 lg 2 p 3). Välisinvesteeringuks
ei ole vaja luba kuna näiteks sihtettevõtja ei kuulu eelnõu §-s 4 loeteletud julgeoleku või avaliku
korra seisukohalt oluliste ettevõtjate hulka, samuti kui omandatav sihtettevõtja osa ei ole seotud
määratletud majandusvaldkonnaga või pole vajalik selles valdkonnas tegutsemiseks. Tegemist
on sisuliselt olukorraga, kus välisinvestor on ekslikult esitanud taotluse välisinvesteeringu loa
saamiseks olukorras, kus ta seda ei vaja.
§ 9 lõike 3 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse pikendada 30-
kalendripäevast tähtaega ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra, kui on vaja hinnata täiendavalt
välisinvesteeringu mõju, et selgitada julgeolekule ja avalikule korrale ohu olemasolu või selle
puudumine. Kui välisinvesteeringu mõjudele on vajalik teostada põhjalikum analüüs, siis algne
menetlusaeg võib osutuda liiga lühikeseks, et kujundada lõplik seisukoht investeeringu
mõjudele, iseäranis kui on vajalik saada rohkem teavet välisinvestori tausta, tegevuse või
investori tulevikuplaanide kohta, samuti näiteks kontrollida investeeringu rahastamisallikaid.
Taotlejat teavitatakse menetlustähtaja pikendamisest ning vastav teade saadetakse infosüsteemi
kaudu.
§ 9 lõike 4 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pikendada 30-kalendripäeva
pikkust tähtaega 90 kalendripäeva võrra, kui muu Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa
Komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada kooskõlas määruse 2019/452 artikliga 6
märkused või arvamuse. Nimetatud juhul on menetluse pikendamine vajalik ainuüksi põhjusel,
et liikmesriigil on märkuste ja Euroopa Komisjonil arvamuse esitamiseks ette nähtud aeg pikem
kui see on sätestatud eelnõu § 9 lõikes 1. Määruses sätestatud koostööjuhised kohalduvad juhul,
kui kolmanda riigi välisinvestor teeb investeeringu liikmesriigi sihtettevõtjasse. Määruse
2019/452 alusel riigisisese kontaktpunkti (eelnõu § 16 lg 1) ülesandeid täitev Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet peab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelnimetatud
investeeringust teatama, misjärel on neil määruse 2019/452 artikli 6 lg 6 alusel
15 kalendripäeva aega teatada kavatsusest esitada märkusi või arvamuse. Samuti võib
välisinvesteeringu sihtriigilt taotleda selle kohta täiendavat teavet. Liikmesriikide märkused või
Euroopa Komisjoni arvamus saadetakse välisinvesteeringu loamenetlust läbiviivale
liikmesriigile mitte hiljem kui 35 kalendripäeva pärast investeeringu kohta teabe kättesaamist
või hiljemalt 20 kalendripäeva pärast täiendava teabe kättesaamist (määruse 2019/452 art 6
lg 7). Seega on menetlustähtaja pikendamine oluline liikmesriikide märkuste ja Euroopa
Komisjoni arvamuse kättesaamiseks ja nende dokumentide sisuliseks läbivaatamiseks ning
vajadusel ka konsultatsioonide pidamiseks. Samas, kuna juhtumeid, mil teised liikmesriigid või
Euroopa Komisjon võivad soovida sekkuda riigisisestesse välisinvesteeringute menetlustesse
tõenäoliselt vähe, siis ei ole ette näha, et seda alust oleks põhjust sageli kasutada.
Erandjuhtudeks on määruse 2019/452 artikli 6 lõikes 8 samuti liikmesriigile sätestatud õigus
teha välisinvesteeringut puututav otsus teiste liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni
arvamust ära ootamata, kui esineb vajadus võtta viivitamatuid meetmeid oma julgeoleku
kaitsmiseks või avaliku korra säilitamiseks. Kõnealusel juhul teatab välisinvesteeringut uuriv
liikmesriik teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile oma kavatsusest teha menetluses
otsus enne määruses määratletud tähtaega, põhjendades vajadust viivitamatult tegutseda. Teised
liikmesriigid ja Euroopa Komisjon püüavad kiiresti esitada märkused või arvamuse.
54
§ 10. Välisinvesteeringu hindamine
Eelnõu § 10 eesmärgiks on kirjeldada asjaolusid, mida välisinvesteeringu hindamisel tuleks nii
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil kui ka komisjonil arvesse võtta, et otsustada, kas
ja kui, siis milliseid negatiivseid mõjusid avalikule korrale ja julgeolekule välisinvesteering
omab.
Hindamiskriteeriumite kirjeldamisel on muuhulgas arvestatud määruse 2019/452 artikli 4
lõikeid 1 ja 2, pidades silmas, et määrusesse on koondatud üldistatud kujul välisinvesteeringute
kontrolli rakendatavate liikmesriikide parim praktika. Välisinvesteering võib omada eeldatavat
mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kui puudutab kindlaksmääratud valdkondades
varustuskindlust ja olulisi sisendeid, sealhulgas elutähtsatele teenustele, kriitilist taristut,
mistõttu on vajalik silmas pidada välisinvesteeringu võimalikku toimet nii sihtettevõtjale (ka
sihtettevõtja osale) ning vastavale majandusvaldkonnale tervikuna. Samuti on tähtis arvesse
võtta välisinvestoriga seotud asjaolusid. Hindamisasjaolude detailsema loetelu kehtestamine
aitab suurendada välisinvesteeringu loamenetluse läbipaistvust ja ettenähtavust ning tagab
välisinvestorile õiguskindluse. Andmed, mille alusel vastav ohuhinnang teha, saadakse suures
osas taotlusega ning sellele lisatud dokumentidest.
Eelnõu § 10 lõikes 1 on nimetatud seetõttu põhilised hindamisasjaolude rühmad, millega seoses
mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet ja komisjon välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab
kaaluma. Vastavad asjaolud seonduvad välisinvestoriga, sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuse ning asjakohase majandusvaldkonnaga.
Eelnõu § 10 lõigetes 2-4 sätestatakse järgnevalt iga hindamiskriteeriumi rühma kohta
näidisloetelu olulisematest hindamisteguritest, mida on võimalik arvesse võtta kaalutletud
otsuse tegemiseks välisinvesteeringu lubamise või keelamise kohta. Tegemist on
mitteammendava näidisloeteluga, kuna asjaolud, mida on asjakohane konkreetse
välisinvesteeringu hindamisel kaaluda, on tihedalt seotud hinnatava välisinvesteeringuga ja
selguvad seetõttu loamenetluse käigus. Oluline on märkida ka seda, et lisaks sellele, et
hindamiskriteeriumid on mitteammendavad, ei ole ühelgi hindamiskriteeriumil eraldiseisvat
tähendust, vaid välisinvesteeringu lubamise või keelamise otsuse tegemisel hinnatakse
hindamiskriteeriume kogumis ja omavahelises koosmõjus.
§ 10 lõikes 2 on toodud näidisloetelu välisinvestoriga seotud asjaoludest, mille hindamine võib
loamenetluses osutuda vajalikuks.
§ 10 lõike 2 punkt 1 sätestab olulise välisinvestorit iseloomustava asjaoluna tema
majandustegevuse ulatuse, seal hulgas selle, millistes riikides ja majandusvaldkondades ta
tegutseb. See teadmine võib anda olulist informatsiooni välisinvestori tegevusplaanide,
kavatsuste ja motiivide kohta, seal hulgas selle kohta, kui tõenäoline on, et välisinvestor on
suuteline ja motiveeritud sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevuses osalema ulatuses ja viisil,
mis avalikku korda ja julgeolekut ei kahjusta. Näiteks, kui välisinvestori majandustegevus
seondub üksikute Eestist väga kaugel asuvate kolmandate riikidega ja iseäranis, kui tema senine
tegevus seondub valdkondadega, mis ei kattu ega ole lähedased sihtettevõtja või sihtettevõtja
osa tegevusalaga, annab see märku sellest, et välisinvesteeringu usaldusvääruse ja avalikule
korrale ja julgeolekule mõjude hindamine vajab põhjalikumat analüüsimist.
55
§ 10 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et oluliseks hindamist vajavaks asjaoluks on see, kas
välisinvestori omandistruktuur on selge ja läbipaistev. Kui näiteks ilmneb, et tema
omandistruktuur on põhjendamatult keeruline või läbipaistmatu ning see raskendab arusaamist,
kes välisinvestori tegevust kontrollivad ja rahastavad, kes on tegelikud kasusaajad või kuidas
toimub välisinvestori, samuti tulevikus sihtettevõtja või sihtettevõtja osa juhtimine ja
juhtimisega seonduv otsustusprotsess, seab see välisinvesteeringu usaldusväärsuse kahtluse
alla.
§ 10 lõike 2 punkt 3 keskendub välisinvesteeringu rahastamise allikatele ja rahaliste vahendite
päritolule. Välisinvesteeringu hindamisel tuleb probleemseks lugeda nii olukordasid, kus
välisinvestorit rahastab kolmanda riigi valitsus, valitsusasutus või relvajõud, kui ka see, kui
rahastajaks on terroristlikud organisatsioonid või mõni kuritegelik ühendus, samuti kui raha on
hangitud kuritegelikul teel, seal hulgas on toimunud eelnevalt või toimub välisinvesteeringu
tegemisel rahapesu. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, kui
rahastamise allikas või päritolu ei ole lõpuni selge. Rahastamine võib seisneda nii toetuste või
soodustuste andmises, laenu või krediidi võimaldamises, kui rahaliste vahendite kättesaadavaks
tegemises majanduslikult ebamõistlike tehingute vahendusel (näiteks turuhinnast erineva
maksumusega tehingute tegemises). Rahastamist tuleb antud juhul mõista laiemalt ja hõlmata
analüüsi esemega ka rahastamisega seotud tagatised. Näiteks kui välisinvesteeringuks vajalikud
rahalised vahendid on välisinvestor küll hankinud krediidi- või laenutehinguga usaldusväärselt
finantseerimisasutuselt, kuid laenu või krediidiga seonduva tagatise on andnud mõni
eelnimetatutest, vajavad tagatise andmisega seonduvad kokkulepped ja muud asjaolud
põhjalikumat analüüsi, et välistada tagatise andnud isiku või üksuse ebasoovitav mõju
välisinvestori või tema tegevuse üle.
§ 10 lõike 2 punkti 4 kohaselt arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel, kas
välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutus või
relvajõud. Eelnimetatud kontroll võib näiteks tuleneda omandistruktuurist või toimuda olulise
rahastamise kaudu. Kõnealune aspekt, mis seondub välisinvestori isikuga ja tema seostega
kolmanda riigi valitsusasutusega, on tähtis just julgeolekukaalutlustel.
Kiire tehnoloogia areng ja poliitiliste trendide muutumine on toonud kaasa uued riskid Euroopa
majandusele ja liikmesriikide julgeolekule. Majandus ja julgeolek on aina rohkem omavahel
seotud ning on osa geopoliitilisest rivaliteedist. Tehnoloogilised uuendused loovad riigi
toimimise seisukohalt uusi haavatavusi kriitilises taristus ja teenustes ning avavad uksi välistele
ohtudele. Tänaseks on küberrünnete ohvriks langenud enamik majandusvaldkondadest.
Kriitilises valdkonnas teenuse osutamisega kaasneb küsimus, kellele saab riik usaldada oma
teenuste toimimise tagamise ülesanded. Mõnede kolmandate riikide väärtused erinevad
oluliselt Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide omadest. Nende strateegiline eesmärk on
lähipiirkondades aga ka maailmas laiemalt majanduslikult ja sõjaliselt domineeriva positsiooni
kindlustamine ning konkureerivate rahvusvaheliste jõudude kõrvaletõrjumine. Samuti on teada,
et mõjuvõimu saavutamiseks kasutatakse aina enam erinevaid meetmeid omavahel
kombineerituna ehk hübriidselt. Selle klassikalised osad on küberründed, desinformatsiooni
levitamine, sõjalised manöövrid, mõjutustegevus, majanduslikud meetmed jne. Majanduslike
sõltuvussuhete loomine on nende riikide üks teadlik eesmärk, et läbi selle saavutada võimekus
mõjutada teise riigi otsuseid või need endale allutada.
Välisluureameti 2021. aasta raporti kohaselt on Venemaa järjekindlalt püüdnud poliitiliste,
majanduslike ja sõjaliste mõjutushoobade abil takistada oma lähiregioonis olevate riikide
56
lõimumist ja suhete arendamist euroatlantiliste organisatsioonidega130. Samuti tuuakse välja, et
Hiina juhtkonna strateegiline eesmärk on maailmas sõltuvuse tekitamine oma tehnoloogiast.
Hiina Kommunistilik Partei (HKP) ja eraettevõtlus on Hiinas tihti otsesemalt või kaudsemalt
seotud. Huawei näiteks rõhutab, et ettevõte kuulub töötajatele, mida juhib Huawei ametiühingu
nõukogu. Kõik Hiina ametiühingud kuuluvad aga Ülehiinalisse Ametiühingute Föderatsiooni,
mille juht on HKP parteisekretär. Praegune parteisekretär on ühtlasi Hiina parlamendi
aseesimees.131
Seega Eesti riigi toimimise seisukohalt olulisse valdkonda investeeriv ettevõtja ei pruugi
toimida traditsioonilise äriloogika alusel vaid teenida kolmanda riigi huve, mis võivad olla
vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega.
§ 10 lõike 2 punkti 5 järgi arvestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel ka seda,
kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on välisinvesteeringu tegemise ajal seotud või on
varem olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi avaliku korra või julgeoleku
ohustamisega. Tegemist on oma sisult laia kriteeriumiga, mille puhul on vaatluse all
välisinvestori varasem tegevus. Näiteks on Eesti oludes võimalik kõnealusel juhul arvestada
isiku võimalikke tegevusi riigivastaste süüteokoosseisude valguses, st kas välisinvestor on
osalenud selliste kuritegude toimepanemisel, kas välisinvestor on õhutanud, õhutab või on
põhjendatud alus arvata, et võib õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist
või vägivalda. Samas, kui aga konkreetse välisinvestori puhul otsene viide sellistele
süüteokoosseisudele puudub, tuleb hinnata temast lähtuvat ohtu tema riigi julgeolekule
laiemalt132. Samuti võib arvestada füüsilisest isikust välisinvestori puhul seda, kas ta on olnud
välisriigi relvajõududes tegevteenistuses, lepingulises teenistuses või on teeninud
kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, on töötanud, töötab või on põhjendatud alus
arvata, et ta on töötanud või töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või selle kasuks.
Kuna avaliku korra kaitseala on objektiivne õiguskord ning kogum kollektiivsetest ja
individuaalsetest õigushüvedest, siis ka avalikule korrale mõju hindamisel võetakse seisukoha
kujundamisel arvesse, kas välisinvestori tegevus on ohustanud õiguskorraga kaitstavaid
õigushüvesid (näiteks elu, tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). Oluline on silmas pidada
ühiskonna turvalisust, mida määratletakse kui kollektiivsete õigushüvede kogumit, mille
olemasolu on vajalik organiseeritud ühiskondlikuks eluks, siia kuuluvad nt elutähtsaid avalikke
teenuseid osutavate institutsioonide kaitse ja toimimine (nt liikluse toimimine, vee- ja
elektrivarustus ning muud kommunikatsioonid), avalike teabevahendite toimimine,
rahvatervise kaitse jne133.
Sisendi selle kohta, mil viisil on välisinvestor olnud seotud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide
julgeolekut või avalikku korda ohustava tegevusega, saavad anda asjakohased liikmesriigid
määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras.
Ka see asjaolu on oluline julgeoleku kaalutlusel, kuna usaldusväärseks ei pruugi saada lugeda
välisinvestorit, kes on varasemalt käitunud avalikku korda või julgeolekut kahjustaval viisil või
näiteks teeb seda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välisinvesteeringu tegemise ajal.
130
Välisluureameti avalik raport 2021, lk 6, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
131
Välisluureameti avalik raport 2021, lk 77, kättesaadav https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
132
Tartu Ülikooli uuring, lk 28.
133
Korrakaitseseaduse eelnõu 49 SE seletuskiri, lk 20., kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus,
57
§ 10 lõike 2 punktis 6 võetakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel arvesse, kas
välisinvestor või tema tegelik kasusaaja tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku tegevusega või
on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega tegelema. Nimetatud teguri puhul uuritakse
välisinvestori seadusekuulekust ning õigusnormidest kinnipidamist, mis moodustab ühe osa
avaliku korra kaitsealast. Seejuures omab tähtsust nii välisinvestori varasem ebaseaduslik
tegevus kui ka tegevus investeeringu hindamise ajal.
Igasugune ebaseaduslik tegevus ei viita kohe võimalusele, et välisinvestor võib ohustada
avalikku korda eelnõu tähenduses. Väiksemat tüüpi rikkumiste (sh väärtegude) ja teistes
riikides haldusõigusrikkumiste toimepanemine ei ole üldjuhul piisav, et tuvastada
märkimisväärne mõju avalikule korrale. Tartu Ülikooli uuringus on märgitud, et tihti on
konkreetse isiku puhul oht avalikule korrale tuvastatud juhul, kui ta on varasemalt toime pannud
kuriteo.134 Näiteks on Riigikohus pikaajalise elaniku välja saatmise puhul leidnud, et kuriteo
toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ka
isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel, mistõttu on kuriteo toimepanemise fakt
avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks.135
Riigikohus on nõustunud, et teatud kuritegude olemust ja raskust ning kõrget
ühiskonnaohtlikkust arvestades (ennekõike sõltuvuskuritegude puhul), võib eeldada
võimalikku ohtu avalikule korrale ka tulevikus.136 Samuti tuleks arvesse võtta isiku korduvat
karistatust. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda
on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul,
mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur.137 Välisinvestori seotus
kuritegevusega on lihtsamatel juhtudel tuvastatav andmete hankimisega välisinvestori
varasemate süüdimõistmiste või karistamiste kohta Eestis või Euroopa Liidu liikmesriikides.
Keerulisematel juhtudel võib välisinvestori seos kuritegevusega olla aga kaudne, näiteks
seisneda juhtorganite liikmete seotuses kurjategijatega. Ilmselgeks näiteks avaliku korra
ohustamise kohta on olukord, kus välisinvestori puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime
pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid, samuti välisinvestori kuulumine
kuritegelikku ühendusse.
§ 10 lõike 2 punktis 7 on üheks hinnatavaks teguriks, kas välisinvestor või tema lõplik
kasusaaja on või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse
järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist (RSanS § 3 lg 1). Rahvusvahelise
sanktsiooniga võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata
rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi
(RSanS § 3 lg 3).
Välisinvesteeringu usaldusvääruse ja välisinvestori tegevuse hindamise raames on eelkõige
olulised finantssanktsioonid RSanS § 14 tähenduses, mis avaldavad kõige suuremat mõju isiku
majandustegevusele ja võimekusele oma majandusressursse kasutada. Seejuures võib
finantssanktsiooniga olla muuhulgas keelatud finantssanktsiooni subjektile rahaliste vahendite
134
Tartu Ülikooli uuring, lk 26.
135 Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14, p 17.
136
Riigikohtu 27.11.2017 otsuse nr 3-3-1-1-14 p 19.
137
Samas, p 20.2 ja selles viidatud kohtupraktika.
58
kättesaadavaks tegemine, rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis ettenähtud
tingimustel väärtpaberitehingud või investeerimine. Kuigi rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
alusel on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine (RSanS § 7 lg 2), mis välistab
võimaluse, et välisinvesteeringu aluseks olev tehing oleks otseselt seostud sanktsiooni esemega,
siis eelnõu kohaselt on võimalik arvesse võtta ka minevikus kohaldatud sanktsioone. Samuti on
võimalik sanktsiooni subjektile kohaldada keelde või kohustusi, mis ei ole seotud tehingutega
(nt riiki sisenemise keeld), mida saab samuti välisinvesteeringu hindamisel välisinvestori või
tema tegeliku kasusaajaga seoses arvesse võtta.
On äärmiselt tõenäoline, et kõnealusele tõsisele rahvusvahelisele meetmele allutatud isik ei
pruugi olla soovitud ega usaldusväärne investor strateegiliselt olulistesse ettevõtjatesse.
Sarnane on olukord ka siis, kui sanktsiooni subjektiks on või on olnud välisinvestor või tema
lõplik kasusaaja. Ainuüksi rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks olemise või sanktsiooni alla
sattumise fakt annab tõsise signaali välisinvestori võimaliku ebasobivuse kohta avaliku korra
või julgeoleku seisukohalt olulises valdkonnas tegutsemiseks ja seda isegi siis, kui
välisinvesteeringu tegemine mõnda kehtivat sanktsiooni ei riku.
Eelnõu § 10 lõige 3 esitab näidisloetelu asjaoludest, mis annavad seoses sihtettevõtja või
sihtettevõtja osa majandustegevusega olulist informatsiooni välisinvesteeringu usaldusväärsuse
kohta. Vastavate asjaolude hindamise ja muude loamenetluses tuvastatud asjaoludega
kõrvutamise abil on võimalik teha järeldusi selle kohta, millised on välisinvesteeringu
tõenäolised mõjud sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa tegevusele.
§ 10 lõike 3 punkti 1 kohaselt on välisinvesteeringu hindamisel võimalik arvesse võtta seda,
kui olulises või majanduslikult haavatavas valdkonnas sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
tegutseb ja kui suur on tema tähtsus vastavas valdkonnas. Sihtettevõtja pakutav sisend, toode,
teenus või tehnoloogia, samuti tema valduses olev potentsiaalselt tundlik teave võib olla olulise
tähtsusega riigi ja ühiskonna toimimiseks tervikuna, aga näiteks võib see olla vajalik muudele
ettevõtjatele tegutsemiseks, sest sihtettevõtjal on vastavas tarneahelas või elutähtsa teenuste
toimepidevuse tagamisel oluline roll. Sihtettevõtja tegevusvaldkonna kõrval on samavõrra
oluline võtta arvesse sihtettevõtja või sihtettevõtja osa osatähtsust vastavas valdkonnas, kuna
ka see mõjutab otseselt välisinvesteeringu mõju hindamist avalikule korrale ja julgeolekule.
Juhul, kui esineb oht, et välisinvestor hakkab sihtettevõtja või sihtettevõtja osa strateegilise
tegevuse suunamisel käituma avaliku korra või riigi julgeolekuhuvide vastaselt, siis riigile
olulises valdkonnas on tagajärjed tõsisemad ja pikaajalisemad, kui väiksema tundlikkusega
valdkondades. Sama põhimõte kehtib ka sihtettevõtja või sihtettevõtja osa olulisuse kohta
valdkonnas, see tähendab, mida suurem on sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tähtsus mingis
majandusharus, seda raskem ja aeganõudvam on probleemide korral tema asendamine ja
meetmete tarvitusele võtmine välisinvestorist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks.
§ 10 lõike 3 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud seda, kas ja millises ulatuses rahastatakse
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegevust Euroopa Liidu fondidest või muudest avalikest
vahenditest, kuna välisinvesteeringu järgselt võivad vastavad rahalised vahendid minna
välisinvestori kontrolli alla, seal hulgas hakata soodustama välisinvestori avalikku korda või
julgeolekut kahjustavat tegevust.
§ 10 lõike 3 punkti 3 järgi on võimalik välisinvesteeringu hindamisel võtta arvesse seda, kas
ja milliseid muudatusi võib välisinvesteering tuua kaasa sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises. Välisinvestori võimalused kahjustada avalikku
korda või julgeolekut on teinekord otseselt seotud just sellega, kas tal on üldse võimalik
59
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuses muudatusi teha. Näiteks kui
välisinvesteering seisneb küllaltki väikese olulise osaluse omandamises, millega ei kaasne
võimalust hakata mõjutama sihtettevõtja või sihtettevõtja osa igapäevast tegevust, ei pruugi
vastava välisinvesteeringu keelamine olla vajalik ega põhjendatud. Samas ei tähenda võimaluse
puudumine majandustegevuse otseseks mõjutamiseks alati ilmtingimata seda, et
välisinvesteeringul puuduvad avaliku korra või julgeoleku seisukohalt negatiivsed tagajärjed.
Näiteks kui sihtettevõtja valdab riigi julgeoleku seisukohalt olulist informatsiooni, võib
julgeoleku või avaliku korra kaitseks olla vajalik just juurdepääsu takistamine vastavale
informatsioonile, millisel juhul ei pruugi pelgalt omandatava osaluse suurus omada hinnangu
andmisel otsustavat tähendust.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõige 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan
juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Seega
muudatused sihtettevõtja juhtimises võivad puudutada nii juhatuse kui ka nõukogu koosseisu
ja ülesandeid.
§ 10 lõike 3 punktis 4 on sätestatud olulise hinnatava asjaoluna see, kas ja millise teadus- ja
arendustegevusega sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegeleb või milliseid intellektuaalse
omandi õigusi omab. Juhul kui välisinvesteering toob kaasa vastava teadus- või
arendustegevuse tulemi või intellektuaalse omandi ülemineku välisinvestorile või näiteks annab
talle võimaluse mõjutada tulevast teadus- ja arendustegevust, võib see sõltuvalt välisinvestori
isikust ja eeldatavatest tulevikuplaanidest omada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt
negatiivseid tagajärgi. Negatiivseteks tagajärgedeks ei pruugi olla üksnes teadus- või
arendustegevuse tulemi või intellektuaalse omandi õiguste vahetu üleminek välisinvestorile,
vaid ka võimalus, et välisinvestor annab selle omakorda edasi, samuti see, kui välisinvestor
saab käimasoleva teadus- või arendustegevuse lõpetada või muuta selle sisu. Sarnaselt
hinnatakse intellektuaalse omandi õigusi siis, kui need kuuluvad välisinvestori omandatava
varana sihtettevõtja osa koosseisu (§ 10 lõike 3 punkt 5).
Eelnõu § 10 lõikes 4 tuuakse asjaolude rühmana välja sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
asjakohase majandusvaldkonna. Vastav majandusvaldkond on oluline selleks, et mõista
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ulatust ja olulisust, haavatavust ning
vajadusel seda arvesse võtta.
§ 10 lõike 4 punktis 1 on nimetatud, et ühe asjaoluna saab arvesse võtta üldist
konkurentsiolukorda kaubaturul, kus sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tegutseb, samuti seda,
kes ja kui tugevad on konkurendid. Näiteks kui tegemist on konkurentsitiheda turuga ja
sihtettevõtja või sihtettevõtja osa tähtsus turul ei ole sellise suurusega, mis muudaks ta
asendamatuks turuosaliseks, on välisinvesteeringu mõju avalikule korrale või julgeolekule
väiksem, kui see on sellise sihtettevõtja või sihtettevõtja osa puhul, kes on turuliider ning keda
probleemide ilmnemisel või muul põhjusel on keeruline asendada uue toote või teenuse
pakkujaga.
§ 10 lõike 4 punktis 2 on olulise asjaoluna nimetatud asendustoodete või -teenuste olemasolu
hindamine. Sarnaselt eelnõu § 10 lõike 4 punktis 1 nimetatule iseloomustab ka antud asjaolu
seda, kui suur on sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majanduslik mõju ning millised on
võimalused tema asendamiseks probleemide ilmnemise korral. Asendatavust on võimalik
hinnata nii nõudluse kui pakkumise seisukohalt, võttes arvesse rikkalikku konkurentsiõiguse
praktikat antud küsimuses.
60
§ 10 lõike 4 punkti 3 alusel on võimalik hinnata välisinvesteeringu mõju sihtettevõtja või
sihtettevõtja osa tegevusele majandusvaldkonnas tervikuna, sealhulgas tema suhetele tarnijate,
varustajate ja klientidega. Antud asjaolu võib iseäranis oluliseks osutuda siis, kui ta on teiste
sihtettevõtjate oluliseks lepingupartneriks (tarnijaks, kliendiks või varustajaks) või kui ta omab
olulist mõju mõnes teistele sihtettevõtjatele olulises tarneahelas, samuti kui ta osaleb muus
olulises tarneahelas, mille toimimist on vaja tagada avaliku korra või julgeoleku seisukohalt.
Antud asjaolu raames on võimalik võtta arvesse ka taristute, seal hulgas virtuaalsete taristute
omamist või opereerimist, mille toimimine on teistele sihtettevõtjatele oluline.
Eelnimetatud § 10 lõigete 2–4 loetelu on mitteammendav ning välisinvestoriga, sihtettevõtja
või sihtettevõtja osa majandustegevuse ning asjakohase majandusvaldkonnaga seotud asjaolud
ei piira muude asjaolude arvestamist välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel Eesti või
muu Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale ja julgeolekule. Hinnates välisinvesteeringu
usaldusväärsust ja selle võimalikku mõju julgeolekule ja avalikule korrale võib arvestada nii
eelnõu § 10 lõigetes 2-4 nimetatud tegureid, aga ka muid asjakohaseid tegureid, mis omavad
toimet julgeoleku ja avaliku korra tagamisele. Seaduses ei ole võimalik ammendavalt ette näha
kõiki potentsiaalseid aspekte, mis võivad kujutada ohtu julgeolekule ja avalikule korrale.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja välisinvesteeringukomisjonile peab vastavate
õigushüvede kaitseks jääma õigus piisavaks paindlikkuseks, et arvestada nii pidevas
muutumises olevat julgeolekukeskkonda kui ka muid konkreetse aja ja olukorra eripärast
tulenevaid tähtsust omavaid asjaolusid. Seega on arvesse võetavate asjaolude loetelu
mitteammendav ning see, millised omavad tähtsust just konkreetses välisinvesteeringu
loamenetluses, sõltub iga konkreetse juhtumi asjaolude kontekstist.
§ 11. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine, välisinvesteeringu loa andmine,
kõrvaltingimusega loa andmine ja andmisest keeldumine
Paragrahvi 11 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmist
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välisinvesteeringu loa, kui
välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut ja avalikku
korda. Kui eelnõu § 10 alusel läbiviidud hindamise tulemusel on komisjon jõudnud seisukohale,
et välisinvesteering on usaldusväärne ja puudub negatiivne mõju julgeolekule ja avalikule
korrale, kooskõlastab komisjon välisinvesteeringu loa andmise taotluse. Sisendi selle kohta, kas
välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda,
saavad anda teised liikmesriigid määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras. Kui
teine liikmesriik ei ole määruse 2019/452 artikli 6 alusel oma põhjendatud märkusi esitanud,
siis võib eeldada, et välisinvesteeringul kõnealune mõju teises liikmesriigis puudub. Komisjoni
kooskõlastust arvesse võttes saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet anda
välisinvesteeringu loa.
Vastavalt § 11 lõikele 2 komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ning keeldub
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu loa andmisest, kui
välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või
avalikku korda. Julgeoleku ja avaliku korra mõistete sisustamisel tuleb arvestada erinevaid
asjaolusid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja välisinvesteeringukomisjon
välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastajana peavad neid asjaolusid iga üksikjuhtumi puhul
hindama eraldiseisvalt, rakendades kaalutlusõigust. Nagu oli märgitud eelnõu § 1 lõiget 2
selgitavas osas, on eelnõu kohaselt avalikule korrale ohu hindamisel vaatluse all nii
õigusnormidest kinnipidamine kui ka laiemalt see, kas välisinvesteering võib kahjustada mõnda
ühiskonna põhihuvi. Julgeoleku tagamise aspektist on oluline teha kindlaks, kas
61
välisinvesteering võib avaldada mõju eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika, siseturvalisuse ja
riigikaitse peamistele tegevussuundadele.
Ohuhinnang on prognoosotsus. Näiteks julgeoleku puhul selleks, et tegemist oleks ohuga, ei
pea esinema juba negatiivne mõjutus või tegelik rikkumine, mis julgeolekut kahjustab, vaid
piisab ka sellest, kui esineb julgeoleku kahjustamise oht. Arvesse tuleb võtta nii mineviku ja
oleviku kogemust kui ka võimalikke tuleviku ohte.138 Tartu Ülikooli uuringus viidatud
Riigikohtu praktika kohaselt teeb ohu hindamisel (kas ja milline) pädev haldusorgan tõendatud
asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Seega hõlmab ohuhinnang nii
tõendite hindamist kui ka asjakohaste määratlemata õigusmõiste sisustamist.139 Ohu
tuvastamisel on abiks eelnõu § 10 nimetatud välisinvesteeringu hindamiseks kasutatavad
tegurid.
Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad lisaks ministeeriumite esindajatele ka
julgeolekuasutuste ja korrakaitseorganite esindajad. Välisinvesteeringu hindamise ja loa
andmise kooskõlastamise raames lähtub komisjon ohu esinemise või puudumise kaalumisel
muuhulgas ka vastavate komisjoniliikmete ohuhinnangutest, mis tuginevad nende pädevustest
lähtuvalt kogutud teabele.
Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada muu Euroopa Liidu liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, saavad anda nii teised liikmesriigid kui ka Euroopa Komisjon.
Selleks esitab teine liikmesriik oma põhjendatud märkused määruse 2019/452 artikli 6 alusel,
näidates ära, kuidas menetletav välisinvesteering tema julgeolekut või avalikku korda
negatiivselt mõjutab. Ka Euroopa Komisjon võib esitada oma arvamuse Eestile, kui leiab, et
hinnatav välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes
liikmesriigis. Seejuures peab Euroopa Komisjon sellise arvamuse esitama juhul, kui vähemalt
üks kolmandik liikmesriikidest on oma märkustes väljendanud välisinvesteeringu negatiivset
mõju nende julgeolekule või avaliku korrale. Kõnealune säte annab muuhulgas aluse võtta teiste
liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamust arvesse ning põhjendatud juhul
välisinvesteeringu loa andmisest keelduda.
§ 11 lõikes 3 on reguleeritud kõrvaltingimusega välisinvesteeringu loa andmine.
Välisinvesteeringu luba võib sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või
sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra
ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega
osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid.
Kõrvaltingimuse seadmise kaudu saab paindlikult lahendada võimalikke välisinvesteeringuga
kaasnevaid riske ilma välisinvesteeringut keelamata, mis on välisinvestori jaoks kindlasti
vähem koormava mõjuga. Seda, kas võimaliku ohu ärahoidmiseks on sobilikke meetmeid ning
kas meetmete kohaldamine võiks olla tulemuslik, hinnatakse eraldi iga juhtumi asjaolusid
arvestades. Sõltuvalt konkreetsest kaasusest võivad kõnealused lisatingimused olla erinevad,
näiteks osaluse omandamisel on teatud isikute keeld kuuluda äriühingu juhtorganitesse või
teatud teabele juurdepääsu piiramine, kohustus võõrandada teatud suurusega osalus ühingust,
samuti kohustus ettevõtjale jätkata teatud toodete tarnimist või teenuste osutamist etteantud
mahtudes või kvaliteediga, kui sellest võib sõltuda näiteks elutähtsate teenuste toimepidevus.
Tingimused võivad näiteks olla seotud ajaliste piirangutega, kuniks leitakse uued tarnekindlust
tagavad ettevõtjad.
138
J. Jäätma. Julgeoleku mõiste. – Juridica 2/2020, lk 77.
139
Riigikohtu 19.02.2019 otsuse 3-17-1545 p 26.
62
Komisjon võib teha ettepaneku vajalike meetmete osas ning annab hinnangu ka
välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusele, ja sisuliselt kooskõlastab välisinvesteeringu loa koos
kõrvaltingimusega, juhul kui on vajalik seada loas kõrvaltingimus. Vastavalt komisjoni
kooskõlastusele annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõrvaltingimusega
välisinvesteeringu loa.
Kõrvaltingimuse andmine on seotud HMS § 53 lg 2 punktis 2 nimetatud alusega, s.t
kõrvaltingimusega loa võib anda, kui selleta tuleks luba jätta andmata. Seega võib
välisinvesteeringu loa anda kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks keelduda välisinvesteeringu
loa andmisest.
§ 11 lõike 4 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet menetlustähtaega
pikendada, kui välisinvestoriga on vaja pidada eelnõu § 11 lõikes 3 nimetatud meetmete üle
läbirääkimisi.
Võimalikke tõhusaid ja sobilikke kõrvaltingimusi kaalub ka välisinvesteeringu loa andmise
taotlusele kooskõlastuse andmisel välisinvesteeringukomisjon, tehes Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile kooskõlastamisel vastavasisulise ettepaneku. Kui välisinvestoriga on
meetmete osas vajalik pidada läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
pikendada eelnõus ettenähtud menetlustähtaega kuni 60 kalendripäeva võrra.
Kõnealune võimalus loob aluse mõistlike kompromisside ja kokkulepete saavutamiseks
välisinvestori või sihtettevõtja huvide ja riigi julgeoleku või avaliku korra riskide maandamise
vajaduste vahel. Ka Tartu Ülikooli uuringus on ühe sobiliku regulatiivse meetmena
potentsiaalsete riskide maandamiseks ja seejuures välisinvestori halduskoormuse
leevendamiseks nimetatud loast keeldumise asemel seaduse tasandil kõrvalkohustuste
sätestamine.140 Sarnaste riske vähendavate või kõrvaldavate meetmetega loa andmise
tingimuse kohaldamine või neid kokku leppimine on laialdaselt levinud praktika
välisinvesteeringute kontrolli rakendavates riikides141.
§ 11 lõikes 5 on ette nähtud lisaks § 11 lõikes 2 sätestatule täiendavad välisinvesteeringu lao
andmisest keeldumise alused.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
on põhjendatud alus kahelda esitatud dokumentide ja andmete ehtsuses või nende sisu õigsuses
(§ 11 lg 5 p 1). Tegemist on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaalutlusõigusega,
mille puhul saab loa jätta andmata juhul, kui on esitatud põhjendatud kahtlusega võltsitud või
ebaõiged dokumendid ning need andmed on olulise tähendusega välisinvesteeringu hindamisel.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib menetluses nõuda andmete esitajalt nende
kontrollimiseks dokumendi originaali või alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist.
Samuti võib sisulises õigsuses veendumises küsida asjakohaseid täiendavaid andmeid.
Kõnealune loast keeldumise alus on seotud taotleja kohustusega aidata kaasa menetluses
oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Kui isik on menetluses tegutsenud vastupidiselt
eelnimetatud nõudele ning eksitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja
140
Tartu Ülikooli uuring, lk 151.
Näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Soomes, Prantsusmaal, Itaalias, Leedus, Maltal,
141
Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias.
63
välisinvesteeringukomisjoni või raskendanud sellega nende tööd, siis on täiendavalt põhjust
kahelda ka välisinvestori usaldusväärsuses.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
taotleja ei ole esitanud eelnõu § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad mõjutada
välisinvesteeringu loa andmist või sellest keeldumist (§ 11 lg 5 p 2). Sarnaselt eelneva
punktiga, kui taotleja on rikkunud kohustust aidata kaasa menetluses oluliste asjaolude
väljaselgitamisele, siis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus keelduda
välisinvesteeringu loa andmisest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda välisinvesteeringu loa andmisest, kui
välisinvesteering võib mõjutada Euroopa Liidule huvi pakkuvaid projekte või programme
määruse 2019/452 artikli 8 tähenduses (§ 11 lg 5 p 3).
Vastavalt määruse 2019/452 artikli 8 lõikele 3 on liidule huvi pakkuvad projektid ja
programmid need, millega on seotud märkimisväärne summa või oluline osa liidu rahalistest
vahenditest või mida reguleerib liidu õigus, mis käsitleb elutähtsat taristut, olulise tähtsusega
tehnoloogiaid või olulise tähtsusega sisendeid, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast
olulised. Liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu on esitatud komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2021/2126142 lisas143. Sisendi, kas välisinvesteering võib
negatiivselt mõjutada julgeoleku või avaliku korra seisukohast Euroopa Liidule huvi pakkuvaid
projekte või programme, annab Euroopa Komisjonile määruses 2019/452 ettenähtud korras.
Euroopa Komisjoni arvamust saab riigisiseses loamenetluses arvesse võtta ning põhjendatud
juhul välisinvesteeringu loa andmisest keelduda.
§ 11 lõikes 6 on sätestatud, et välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise otsuse aluseks
olevaid põhjendusi, samuti menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas
taotlejale, ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi
142
Komisjoni 29. septembri 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik) lisa (ELT L 432, 3.12.2021, lk 1).
143
1. Euroopa GNSS-programmid (Galileo & EGNOS);
2. Copernicuse programm;
3. ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede;
4. Kosmoseprogramm;
5. Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja
arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid;
6. Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja
arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid;
7. Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025);
8. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T);
9. Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E);
10. Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud;
11. Euroopa ühendamise rahastu;
12. Programm „Digitaalne Euroopa“
13. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm;
14. Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede;
15. Euroopa Kaitsefond;
16. Alaline struktureeritud koostöö;
17. ITERi Euroopa ühisettevõte;
18. Programm „EL tervise heaks“.
64
julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles sellele kohaldub seaduses sätestatud
juurdepääsupiirang.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja kaitse korras on loetletud riigisaladuse
põhimõtted ja alused. Riigisaladuseks on näiteks julgeolekuasutuse koosseis, hangitud teave,
selleks kasutatud meetodid ning ka analüüsitud ja sünteesitud teave. Välisinvesteeringute
hindamiseks avaldatud teave võib luua võimalusi riigisaladusega kaitstud meetodite
paljastumiseks. Välisinvesteeringute hindamise regulatsiooni keskmes on kolmandate riikidega
seotud asjaolud ning osades sellistes riikides on oluliselt erinev lähenemine inimõiguste
kaitsele. Teabe vale käitlemise korral võivad ohtu sattuda inimelud või teabe kogumise
meetodid, mille tagajärjel võib kahjustuda riigi kaitsevõime ja võime koguda teavet muude
julgeolekuohtude ennetamiseks. Sarnaselt on kaitstud salajased kaastöötajad ja infokogumise
meetodid ka kriminaalmenetlustes. Väiksemgi kahtlus võib luhata pikaajalise salajase
operatsiooni ning halvimal juhul seada ohtu inimeste elud.
Komisjoni liikmed, kes kasutavad välisinvesteeringu usaldusväärsusele hinnangu andmisel
riigisaladusega kaitstavat teavet, vormistavad selle vastavalt riigisaladuse ja salastatud
välisteabe kaitse seaduse ja korra põhimõtetele eraldi dokumendina. Riigisaladuse ja sellega
kaetud dokumendi omanik on selle koostanud komisjoni liige ning selle käitlemisel lähtutakse
eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetest. Riigisaladust sisaldavat dokumenti tutvustatakse
vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigust omavatele teistele komisjoni liikmetele
vastavalt teadmisvajaduse põhimõtetele. Dokumentidega tutvumine ning vajalikud arutelud
neil teemadel toimuvad selleks ettenähtud keskkondades (turvaalal). Kui komisjoni liikmeks
oleval asutusel vastavad võimalused puuduvad, käib ta teabega tutvumas või seda arutamas
selle omaniku juures. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma otsuses riigisaladuseks
olevat teavet ei avalda. Otsust põhistab amet selles ulatuses, mis on avalikult võimalik ning
vajadusel viidatakse riigisaladusega kaetud dokumentidele, mida on kasutatud otsuse tegemisel.
Otsuse vaidlustamisel kohtus on vastava riigisaladuse juurdepääsuloaga kohtunikul võimalik
kontrollida haldusmenetluse põhimõtete järgimist ning tutvuda vajalike materjalidega, misjärel
saab anda hinnangu, kas otsus on tehtud õiguspäraselt või mitte.
§ 12. Välisinvesteeringueelse olukorra taastamine
Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine toimub haldusmenetluse seadus 2. osa 4. peatüki
4. jao sätete alusel, sealhulgas vormistatakse selle kohta eraldi haldusakt. Eelkõige võib
kehtetuks tunnistamist kaaluda juhul, kui ei täideta välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuses
ettenähtud kohustust või põhineb välisinvesteeringu luba ebaõigetel või mittetäielike andmete
alusel.
§ 12 ettenähtud kohustuse eesmärgiks on välisinvesteeringu tegemisele eelneva olukorra
taastamine juhul, kui välisinvesteering on lõpule viidud, kuid selle aluseks olev luba on
tunnistatud kehtetuks haldusmenetluse seaduse alusel. Eelnõu § 12 kohaselt antakse loa
kehtetuks tunnistamisel välisinvestorile võimalus astuda ise samme ja võtta võimalikult kiiresti
ilma põhjendamatu viivituseta meetmeid olukorra taastamiseks. Kui palju aega võib meetmete
rakendamine võtta ja kuidas konkreetsel juhul olukorra taastamine toimub, sõltub tehtud
välisinvesteeringust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit võib alati teavitada nii
eeldatavast ajakavast kui ka planeeritud tegevusest. Samas, arvestades, et olukorra taastamine
ei pruugi sõltuda üksnes välisinvestorist (näiteks kui osutub vajalikuks tehingute muutmine või
täiendavate tehingute tegemine, võib see vajada ka muude tehinguosaliste nõusolekut ja/või
osalemist), on taastamiskohustus määratletud laiemana, pannes olukorra taastamise kohustuse
kõikidele välisinvesteeringu aluseks oleva tehingu osapooltele. Samuti on kohustatud isikute
65
ringi kaasatud sihtettevõtja. See on vajalik eelkõige juhul, kui olukorra taastamine eeldab
temapoolseid toiminguid või tehinguid. Näiteks, kui välisinvesteeringu tegemise järgselt on
toimunud muudatused sihtettevõtja tegevuses või talle kuuluvate varade koosseisus tulenevalt
välisinvesteeringu järgselt välisinvestorile kuuluvate õiguste kasutamisest, siis võib endise
olukorra taastamine nõuda vastavate muude tehingute võimalikult suures ulatuses
tagasipööramine vajada sihtettevõtja abi. Sihtettevõtja osalemine olukorra ennistamises on
vajalik ka siis, kui välisinvesteering seondus sihtettevõtja osa omandamises, kuna sellisel juhul
tuleb olukorra taastamiseks tagastada sihtettevõtja osa võimalikult terviklikul kujul selle
endisele omanikule.
Kuna olukorra taastamine ei pruugi täies ulatuses olla võimalik, eelkõige juhul, kui
välisinvesteeringu lõpuleviimisest on möödunud mitu aastat, siis peab olukorra taastamine
toimuma asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses. Samuti tuleb silmas pidada, et võib
esineda selliseid õiguslikke ja faktilisi muudatusi, mille taastamine ei ole mõistlikult võimalik.
Näiteks, kui sihtettevõtja osa omandamise tulemusena on mõne välisinvestorile üle läinud
töötajaga töösuhe lõpetatud, siis pole võimalik nõuda vastava endise töötajaga uue töölepingu
sõlmimist, kui ta ise sellest enam huvitatud pole. Kui välisinvesteering seisnes osaluse
omandamises sihtettevõtjas, siis üldjuhul piisab olukorra taastamiseks sellest, kui omandatud
osalus antakse tagasi osaluse üleandjale. Samuti võib olla vajalik lõpetada osaluse omandamise
kõrval sõlmitud muud kokkulepped. Juhul, kui endisele üleandjale pole osaluse tagastamine
aga mingil põhjusel võimalik, siis on variandiks ka osaluse võõrandamine mõnele seaduse
nõuetele vastavale kolmandale isikule.
§ 13. Andmete kandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi ning nende säilitustähtaeg
Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt välisinvesteeringu loamenetluse andmed ja dokumendid
kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi.
Välisinvesteeringu loa menetlustoimingutega seonduv teave või dokumendid ning kogu
infovahetus loa taotleja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,
välisinvesteeringukomisjoni liikmete vaheline elektrooniline teabevahetus ja andmete
töötlemine toimub infosüsteemi kaudu ning need andmed kantakse ja säilitatakse vastavas
andmekogus. Põhimääruse kohaselt on andmekogu nimi tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve
infosüsteem ning selle vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes
kasutab andmekogu oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja
süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks.
§ 13 lõikes 2 on sätestatud andmekogus välisinvesteeringu loamenetluse kohta töödeldavate
andmete ja dokumentide säilitamise tähtajaks 7 aastat menetluse lõpetamisest arvates. Andmete
ja dokumentide säilitustähtaja määratlemisel lähtutakse nende kasutamise vajalikkusest,
eesmärgikohasusest ning aktuaalsusest. Välisinvestoril, kes on algselt omandanud olulise
osaluse sihtettevõtjas, on võimalus hiljem oma osalust suurendada (saavutades kontrolli),
mistõttu võivad eelneva loamenetluse andmed ja dokumendid olla vajalikud ja asjakohased ka
hilisemas loamenetluses, kus neid võib olla võimalik ja vajalik kasutada. Samuti võib
kõrvaltingimusega antud välisinvesteeringu loas olla ette nähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks,
lisaks on oluline võetud kohustuse täitmise üle kontrolli teostamine. Kuna eelnõuga on ette
nähtud ka võimalus teatud tingimustel välisinvesteeringu luba muuta või kehtetuks tunnistada,
siis on vajalik, et vastava menetluse dokumendid oleksid piisava ajaperioodi jooksul aktiivse
kasutuse võimalusega. Näiteks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda loa
kehtetuks tunnistamist, taotleja on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente,
66
mistõttu on oluline ja otstarbekas küllaldase perioodi jooksul alusdokumente säilitada.
Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise puhul tuleb arvestada haldusakti
vaidlustustähtaega ja sellega seotud võimalike kohtumenetluse kestusest.
7-aastane säilitustähtaeg on võrreldav ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti muude
sarnaste menetluste andmete ja dokumentide säilitamise ajaga.
3. peatükk
Välisinvesteeringukomisjon
§ 14. Komisjoni koosseis ja töökord
Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt tegutseb välisinvesteeringukomisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,
Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja
Piirivalveameti, Riigikantselei ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
valitsusasutuste esindajad. Komisjoni kuuluvate ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste
loetelu on sätestatud eelnõus määratelmaks seaduse tasandil, et eelnimetatud valitsusasutustele
on pandud ülesanne välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise protsessis. Valitsusasutuste
nimetatud komisjoni liikmed osalevad kõikide eelnõuga määratletud kohaldamisalaga
hõlmatud välisinvesteeringute hindamisel ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel.
Komisjonis liikmetena osalevate valitusasutuste valikul lähtutakse vajadusest tagada teadmised
ja oskusteave välisinvesteeringu hindamiseks ning võimekus ka vastavalt pädevusele teabe
kogumiseks, kuna komisjoni liige kooskõlastuse andmise protsessis esitab hinnangu
välisinvesteeringu loa andmise taotluse kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale
asutusele teada olevast teabest.
Vastavalt § 14 lõikele 2 kehtestab komisjoni töökorra Vabariigi Valitsus määrusega. Sarnaste
komisjonide töökord, kellel on vahetu pädevus komisjoniväliste isikute suhtes, on reguleeritud
määrusega. Näiteks on Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord, samuti moodustatud strateegilise
kauba komisjon ning kehtestatud töökord. Kuna välisinvesteeringukomisjon ei ole
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit nõustav (sisemise) organ, vaid komisjonil on
eraldiseisev pädevus kolmandate isikute suhtes, siis on komisjoni tegevust reguleeritud
üldaktiga, millele laienevad suuremad kooskõlastamise ja avalikustamise nõuded. Kuna
komisjoni kuuluvad erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajad, siis on
vajalik, et komisjon moodustatakse ja tema tegevus reguleeritakse Vabariigi Valituse mitte
valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga.
§ 15. Komisjoni pädevus
Paragrahvi 15 lõikes 1 on sätestatud komisjoni ülesanded, mis seonduvad välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamisega ja välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisega.
Komisjon hindab välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi
julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või
jätab selle kooskõlastamata (§ 15 lg 1 p 1). Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab
komisjon kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama
võimalikud riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule
67
kasutada esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet, kui see on vajalik
komisjoni liikme ülesannete täitmiseks, otsustades selle kasutamise võimalikkuse üle
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise menetluses. Teabe kasutamist tuleb kaaluda
proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt. Kui teabe kasutamine võib tuua suurema kahju, kui
konkreetse välisinvesteeringuga kaasnev oht, siis pole mõistlik seda teavet kasutada. Samas on
kriminaal- ja teabehankemenetluste eesmärk tagada riigi avalik kord ja julgeolek ning kui
olemasolev teave võimaldab seda teha välisinvesteeringute kontekstis, siis saab seda teavet
kasutada. Tuleb vältida stsenaariumi, kus saaks realiseeruda oht avalikule korrale või riigi
julgeolekule, samal ajal, kui on olemas teave, et seda ära hoida.
Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra ohu vältimiseks ettepaneku välisinvesteeringu loa
kõrvaltingimuse kehtestamiseks, annab kõrvaltingimuse kohta hinnangu (§ 15 lg 1 p 2).
Välisinvesteeringu loa andmise võimalikke kõrvaltingimusega ning sobilikke ja tõhusaid
meetmeid kaalub komisjon, arvestades konkreetse välisinvesteeringu asjaolusid. Samuti
otsustab vajadusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 artikli 6 ja artikli 7
alusel märkuste esitamise ja koostab märkused (§ 15 lg 1 p 3).
§ 15 lõikes 2 on nimetatud komisjoni õigused seoses välisinvesteeringu usaldusvääruse
hindamiseks vajalike andmete saamisega. Komisjonil on ülesannete täitmisel õigus saada
välisinvestorilt, muult isikult või asutuselt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta (§ 15 lg 2 p 1). Andmete küsimist saab
teostada komisjoni nimel ja välisinvesteeringu hindamiseks vajalike asjaolude kohta. Samuti
võib komisjon teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja
rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas saada teiste riikide pädevatelt asutustelt,
Euroopa Komisjonilt ja järelevalveasutustelt teavet (§ 15 lg 2 p 2). Välisinvesteeringute
hindamisel on väga oluline saada vajalikku teavet ka teistest riikidest, sest globaliseerunud
maailmamajanduse tingimustes on tihe rahvusvaheline koostöö vältimatuks eelduseks
välisinvesteeringute kontrollimiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
Täiendavalt komisjonile osalevad ka selle liikmed teabe vahetamises välisriikide,
rahvusvaheliste organisatsioonide ja järelevalveasutusega vastavalt oma pädevusele.
§ 15 lõikes 3 on sätestatud komisjoni liikmele nõue esitada komisjonile usaldusväärsuse
hindamiseks vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu. Komisjoni kuuluvatel asutustel on oma
liikme kaudu pandud ülesanne osaleda komisjoni töös, mistõttu saavad nad kasutada ka
vastavalt esindatava asutuse pädevusele teada olevaid andmeid ja koostada selle alusel
ohuhinnangu. Samuti võib neid andmeid vastavalt vajadusele välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamiseks vajalikus ulatus jagada ka teiste komisjoni liikmetega. Nii
esitavad näiteks julgeolekuasutused julgeolekualase ohuhinnangu ja avaliku korra tagamise eest
vastutavad asutused teabe ja ohuhinnangud avaliku korra tagamise vaates. Komisjon saab
edasises menetluses lähtuda komisjoni liikmete esitatud ohuhinnangutest, millest omakorda
kujuneb otsustus, kas välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastada, kooskõlastada loa andmine
tingimustega või jätta loa andmine kooskõlastamata. Samuti on Komisjoni liikmel on eelnõu
alusel pandud ülesande täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid. Selleks, et komisjoni
liige saaks andmetest ohuhinnangu või teabe andmisel lähtuda, on vajalik teha andmepäringuid,
andmeid töödelda ja omavahel võrrelda. Andmete osas võib teha päringuid üksnes ulatuses, mis
on vajalik selleks, et täita välisinvesteeringu hindamise menetluses sätestatud ülesandeid.
5. peatükk
Koostöö Euroopa Liidus välisinvesteeringute menetlemisel
68
§ 16. Kontaktpunkt
Paragrahvi 16 lõikes 1 määratakse seadusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
täitma määruse 2019/452 artikli 11 nimetatud riigisisese kontaktpunkti ülesandeid
koostöömehhanismi alusel. Kuna määrus 2019/452 jõustus 11.10.2020. aastal, siis kuni
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse jõustumiseni täidab kontaktpunkti
kohustusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsuse
Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. aasta otsuse alusel.
Kontaktpunkt vastutab infovahetuse korraldamise eest teiste liikmesriikidega ja Euroopa
Komisjoniga, sealhulgas konfidentsiaalse teabe nõuetekohane käitlemise tagamise eest, mis
aitab teha tulemuslikku koostööd määruses nimetatud alustel ja tingimustel. Arvestades
Euroopa Liidu liikmesriikide turgude, omavahel seotud tarneahelate ja riikidevaheliste ühiste
infrastruktuuride suurt lõimumist, võib välisinvesteering kujutada endast ohtu julgeolekule või
avalikule korrale väljaspool liikmesriiki, kus investeering tehakse. Sisend, teenus või
tehnoloogia, mida osutab ühes liikmesriigis asutatud äriühing, võib olla kriitilise tähtsusega
teise liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks. Määruse
2019/452 kohaselt on oluline tagada õiguskindlus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel
tehtavate liikmesriikide taustauuringute mehhanismidele ning tagada üleliiduline
koordineerimine ja koostöö seoses nende välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
tegemisega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda (preambuli punkt 7).
Määrusega ettenähtud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik
peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga
julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas
liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja
riigisisest eripära (preambuli punkt 8). Koostööraamistiku puudumisel võetaks liikmesriigi
välisinvesteeringu kontrollimenetluses arvesse üksnes riske selle liikmesriigi julgeolekule või
avalikule korrale, kus investeering on kavandatud või lõpule viidud, mistõttu on määruse abil
liikmesriikidel ja komisjonil palju parem ülevaade välisinvesteeringutest Euroopa Liidus.
§ 16 lõike 2 kohaselt kogub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määruse 2019/452
artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ning edastab need Euroopa Komisjonile.
Euroopa Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse
2019/452 rakendamise kohta. Selleks, et Euroopa Komisjon saaks eelmärgitud koondaruannet
koostada on vajalik liikmesriikide sisend, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab
koondteavet nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta neile
kättesaadava teabe alusel ning samuti koondteavet teistelt liikmesriikidelt taotluste kohta.
Täiendavalt peavad liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitama ka
koondteabe oma kontrollimeetmete kohaldamise kohta. Sättega täpsustatakse määrusega antud
ülesannete riigisisest täitmist.
§ 17. Koostöö loamenetluses
Paragrahvi 17 lõike 1 alusel teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata
määruse 2019/452 kohaselt välisinvesteeringust Euroopa Komisjonile ja muudele
liikmesriikidele kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtja välisinvesteeringust, mille suhtes
viiakse läbi loamenetlust, esitades eelnimetatud määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud teabe.
Kõnealune säte täpsustab määruse 2019/452 artikli 6 esimest lõiget.
69
Nagu oli eelnevalt märgitud, siis määruses 2019/452 sätestatud koostöömehhanism kohaldub
peamiselt juhul, kui kolmanda riigi välisinvestor teeb otsese investeeringu liikmesriigi
sihtettevõtjasse. Erandiks on olukorrad, kus mõne liikmesriigi ettevõtjat, kellel endal puudub
majandustegevus (valdusettevõtja), kasutatakse välisinvesteeringu uurimisest
kõrvalehoidumiseks. Seejuures ei ole piiranguid investeeringuks loetavate tehinguga
omandatava osaluse suuruse ega majandussektorite (ettevõtjate liikide) osas, see tähendab et,
teatamiskohustusega on hõlmatud kõik tehingud ja mistahes majandussektorites tegutsevad
sihtettevõtjad, kui need kuuluvad liikmesriigis kehtestatud välisinvesteeringute kontrolli
regulatsiooni kohaldamisalasse. Peamiseks täpsustavaks kriteeriumiks on nõue, et
välisinvestoriks peaks määruse tähenduses olema kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kes
teeb otseinvesteeringu ehk loob otsese püsiva seosese kõnealuse välisinvestori ja sihtettevõtja
vahel. Seega teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt ettenähtud
koostööreeglitele välisinvesteeringust, kui Eestis taotletakse luba kolmanda riigi füüsilise isiku
või ettevõtja poolt eelnõus määratletud julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt tähtsa ettevõtja
olulise osaluse otseseks omandamiseks või otseselt selle ettevõtja üle kontrolli omandamiseks.
Selleks, et täita teatamiskohustust võimalikult kiiresti, on oluline, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet saaks juba välisinvesteeringu loa taotlusega kõik vajalikud andmed.
Täiendavalt on teabevahetuse tõhustamiseks ja sujuvamaks muutmiseks liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni poolt määruse 2019/452 rakendamiseks paika pandud teavitusvorm144.
Kokkuleppel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga võib vastava vormi täita ka
välisinvestor ise. Amet lisab sellele muud vajalikud andmed ja saadab seejärel edasi.
§ 17 lõikes 2 reguleeritakse lisateabe kogumist. Määruse 2019/452 artikli 6 lõike 6 kohaselt
võib teine liikmesriik või Euroopa Komisjon hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast
välisinvesteeringu kohta teate saamist esitada taotluse määruse alusel märkuste või arvamuse
koostamiseks vajalikuks lisateabe saamiseks. Määruse 2019/452 kohaselt tuleb
välisinvesteeringu puhul, mida liikmesriik uurib, teha taotletud teave komisjonile ja taotluse
esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet võib küsitud lisateabe saamiseks omakorda pöörduda
välisinvestori, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osalise poole, kes on kohustatud
nõutava teabe esitama põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt kümnendal kalendripäeval
vastavat taotluse saamisest.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab lisateabe viivituseta teabe taotluse esitanud
liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile, millest arvates hakkab kulgema 20-kalendripäevane
tähtaeg välisinvesteeringu kohta märkuste või arvamuse esitamiseks.
Juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise
liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses küsitud lisateavet, lahendatakse olukord määruse
2019/452 artikkel 9 lõike 5 alusel.
§ 18. Koostöö loamenetluse puudumise korral
Paragrahvis 18 lõikes 1 on ette nähtud välisinvesteeringu kohta teabe saamine olukorras, kus
vastavale välisinvesteeringule ei ole eelnõu alusel luba vaja. Määruses 2019/452 sätestatud
koostöömehhanism laieneb artikli 7 alusel ka nende välisinvesteeringute osas, mida
liikmesriigid riigisiseste õigusaktide alusel ei kontrolli. Seega ka juhul, kui välisinvesteering ei
144
Kättesaadav: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2021/april/tradoc_159530.pdf
70
ole eelnõust tulenevalt loakohustusega, kohaldatakse sellele vajadusel teabe küsimise ning
hinnangu andmise juhiseid sarnaselt eelnimetatud määruse 2019/452 artiklile 6. Määruse
2019/452 artiklis 7 on sätestatud, et teine liikmesriik ja Euroopa Komisjon võib juhul, kui
välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut ja avalikku korda, esitada märkused või
arvamuse ka siis, kui investeeringu sihtriigis selle osas loamenetlust läbi ei viida. Samuti võib
teine liikmesriik ja Euroopa Komisjon küsida välisinvesteeringu sihtriigist teavet, mis on neil
vajalik seisukoha kujundamiseks. Andmed välisinvesteeringu ja sellega seotud isikute kohta
küsitakse vastavalt teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni teabe taotlusele. Määruse
2019/452 kohaselt tuleb välisinvesteeringu puhul, mida liikmesriik ei uuri, teha taotletud teave
komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1).
Seetõttu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus, saades sellise
välisinvesteeringu kohta teabe taotluse, küsida vajalikku informatsiooni välisinvestorilt,
sihtettevõtjalt või välisinvesteeringu muult osaliselt. Andmed välisinvesteeringu ja sellega
seotud isikute kohta küsitakse vastavalt teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni teabe
taotlusele.
§ 18 lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teabe taotlusele
välisinvestor või muu adressaat kohustatud vastama viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal
kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse saamisest arvates. Määruse
2019/452 kohaselt tuleb nii välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka menetluse
puudumisel teha taotletud teave komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele teatavaks
põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1). Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult kiiresti,
mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama nõutud teabe lühikese ajaga.
Sarnaselt eelnõu eelnevale paragrahvile, kohaldub juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ei saa erandlikel asjaoludel teise liikmesriigi või Euroopa Komisjoni taotluses
küsitud lisateavet, määruse 2019/452 artikkel 9 lõige 5.
§ 19. Koostöö teise liikmesriigi välisinvesteeringu loamenetluses
Vastavalt § 19 lõikele 1 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet infosüsteemi kaudu
viivitamata edasi komisjonile määruse 2019/452 alusel saadetud teabe teises liikmesriigis
alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta. Komisjoni liikmed, olles tutvunud edastatud
teabega, hindavad vastavalt oma pädevusele, kas teises liikmesriigis uuritav välisinvesteering
võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda Eestis. Komisjoni liikmete arvamuse alusel
kujundab komisjon oma seisukoha teises liikmesriigis toimuva välisinvesteeringu kohta.
§ 19 lõikes 2 on täpsustatud, et komisjon esitab hiljemalt kümnendal kalendripäeval teabe
saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hinnangu, kas teises
liikmesriigis uuritava välisinvesteeringu kohta on alust esitada põhjendatud märkusi. Määruse
2019/452 artikli 6 lõike 2 kohaselt võib teisele liikmesriigile esitada märkused juhul, kui uuritav
välisinvesteering mõjutab tõenäoliselt Eesti julgeolekut või avalikku korda või kui Eestil on
välisinvesteeringu uuringu jaoks olulist teavet, mis peaks aitama sihtliikmesriigil hinnata
välisinvesteeringu mõju julgeolekule või avalikule korrale. Mõlemal eelnimetatud juhul peavad
märkused olema põhjendatud. Vajadusel tuleb hinnangus märkida, kas Eesti julgeolekule või
avalikule korrale ohu olemasolu ja ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste
esitamiseks on vajalik taotleda lisateavet välisinvesteeringu kohta. Juhul, kui vastavalt
komisjoni hinnangule esineb alus märkuste esitamiseks, koostab komisjon põhjendatud
märkused teisele Euroopa Liidu liikmesriigile määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras.
Kontaktpunktina edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teisele Euroopa Liidu
71
liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile määruse 2019/452 artiklis 6 sätestatud korras teate
kavatsusest esitada välisinvesteeringu kohta märkusi või taotluse lisateabe saamiseks.
Kõnealune teade tuleb esitada hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast teise liikmesriigi
välisinvesteeringu kohta teavituse saamist. Põhjendatud märkused edastab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringu sihtliikmesriigile ja Euroopa Komisjonile
määruse 2019/452 artiklis 6 lõikes 7 sätestatud tähtaegade jooksul.
5. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 20. Riikliku järelevalve teostaja
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle
on riikliku järelevalve teostajaks määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Nagu
oli eelnevalt märgitud, teostab juba praegu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh tööstusohutus, ehitusvaldkond,
energiatõhusus, raudteeohutus, elektrooniline side ja meediateenused, raadiosageduste
kasutamine, tarbijaõigused), mistõttu on ametil juba olemas laialdane kompetents ja pikaaegne
kogemus riikliku järelevalve menetluste läbiviimisel.
§ 21. Riikliku järelevalve erimeede
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib riikliku järelevalvet läbi korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras ning võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 49–51
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Vastavad paragrahvid viitavad järgnevatele
meedetele: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse
tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Eelnimetatud
erimeetmete rakendamise kaudu saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tõhusalt
teostada järelevalvet nii eelnõus ettenähtud välisinvesteeringu loakohustuse täitmise üle.
Eelnimetatud erimeetmeid võib kohaldada üksnes riikliku järelevalve menetluses, kui
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus on suunatud võimaliku korrarikkumise
väljaselgitamisele ja kõrvaldamisele, näiteks kahtluse korral, et loakohustusega
välisinvesteering on tehtud ilma seaduse alusel antava loata. Kuivõrd korrakaitseseadust ei
rakendata loa andmise menetluses (KorS § 1 lg 8 p 1), siis välisinvesteeringu loamenetluses
kõnealused erimeetmed kohaldatavad ei ole.
Korrakaitseseaduse §-des 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ei ole lubatud
kohaldada korrakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud korrarikkumise ohu ennetamiseks.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile korrakaitse ohuennetuslike volituste andmine
vallasasjade läbivaatamisel, valdusesse sisenemisel ning valduse läbivaatusel oleks ilmselgelt
ebaproportsionaalne ning ei oleks seega kooskõlas PS §-ga 11.
§ 22. Teabe nõudmine välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmise kontrollimiseks
Paragrahvis 22 on ette nähtud täiendav alus välisinvestorilt või sihtettevõtjalt teabe küsimiseks
olukorras, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on vajalik kontrollida
välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse täitmist. Korrakaitseseaduses alusel küsitlemine ja
muude meetmete rakendamine eeldab, et rikutud on avalikku korda, mis hõlmab peamiselt
õigusnormide (st üldaktidest tulenevaid norme) täitmist. Välisinvesteeringu luba koos selles
lisatingimusena sätestatud kohustusega on haldusakt ja üksikaktina ei kuulu korrakaitseseaduse
72
tähenduses avaliku korra mõiste alla, mistõttu on vajalik selgelt ette näha lisatingimusega
välisinvesteeringu loa antud, siis võiks seaduses olla eraldi õiguslik alus145, mis võimaldab
nõuda teavet selle kohta, kas loa tingimust täidetakse või mitte.
§ 23. Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja loa tingimuste rikkumise korral
Avalik-õiguslike meetmete kasutamine on oluliseks vahendiks, kuidas kindlustada eelnõus
sätestatud nõuete täitmine. Meetmete valikul on vajalik järgida proportsionaalsuse põhimõtet
valides kohustatud isiku jaoks vähem koormav ja sobivam variant, mis tagaks ka taotletava
eesmärgi saavutamise. Kuivõrd välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise sihiks on
julgeoleku ja avaliku korra tagamine, siis on tähtis, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet saaks vajadusel võtta tarvitusele meetmeid julgeolekule ja avaliku korrale ohu
ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks.
Haldusaktiga välisinvesteeringuks oleva tehingu osalistele õigusaktides määratud nõuete
rikkumise eest kohustusliku meetme rakendamise õigus on pädevale asutusele ette nähtud
mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide asjakohastes seaduses, sealhulgas näiteks Taanis,
Saksamaal, Soomes.
Paragrahvi 23 lõike 1 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus riikliku
järelevalve üldmeetmena ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud tegu, kui
loakohustusega välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu loata. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet võib välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu muule osalisele
teha ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või sihtettevõtja osa võõrandamiseks, tehingu
tagasitäitmiseks või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks.
Vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 on eelnõukohase loakohustusega välisinvesteeringu
lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. KorS §-s 28 on riikliku järelevalve
üldmeetmena õiguse teha ettekirjutus muuhulgas ka korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kui
välisinvestor on jätnud eelnõu alusel välisinvesteeringule loa taotlemata, siis saab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet teha talle kirjalikus vormis ettepaneku taotluse esitamiseks.
Korrakaitseseaduse tähenduses on korrarikkumiseks mitte välisinvesteeringu loa taotluse
esitamata jätmine, vaid välisinvesteeringu lõpuleviimine ilma loata. Välisinvesteeringu loa
puudumisel tuleb välisinvestoril arvestada, et välisinvesteering on keelatud ning selle osas on
õigus kohaldada eelnõu § 23 lõikes 1 ettenähtud meetmeid. Kõnealuses paragrahvis on tegemist
KorS §-s 28 sätestatud ettekirjutuse üldvolituse täpsustamisega, mistõttu tüüpolukord ja selle
osas rakendatavad tüüpkohustused on õigusliku alusena eriseaduses reguleeritud. Kuna
tegemist on isikute õigusi olulisel määral riivava meetmega, siis on põhjendatud selge erinormi
loomine. Ettekirjutusega kehtestatud kohustus peab olema vajalik loata tehtud
välisinvesteeringu tagajärgede tõhusaks kõrvaldamiseks ja proportsionaalne. Hinnang, millise
sisuga ettekirjutus on kohane, sõltub konkreetse välisinvesteeringu kontekstist ja sellega seotud
asjaoludest. Näiteks juhul, kui investeeringueelse olukorra taastamine ei ole täies ulatuses
võimalik või õiguslikke ja faktilisi muudatusi silmas pidades mõistlik, saab nõuda taastamist
asjaolusid arvestades võimalikult suure ulatuses.
145
Näiteks sarnane alus sisaldub ka konkurentsiseaduses § 57 lg-s 1, mis võimaldab Konkurentsiametil nõuda
kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse
üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet muuhulgas koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks (punkti
6).
73
§ 23 lõikes 2 on täiendavalt sätestatud veel kaks alust, mille esinemisel on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega kehtestada kohustus teha kindlaksmääratud
tegu. Ettekirjutuse võib välisinvestorile, välisinvesteeringu muule osalisele või sihtettevõtjale
teha juhul, kui ei täideta välisinvesteeringu loa kõrvaltingimust või välisinvesteeringu loa
kehtetuks tunnistamise korral kohustust teha vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks. Sarnaselt eelnevale on tegemist KorS § 28 täpsustava sättega, mille
alusel võib amet kohustada välisinvestorit, välisinvesteeringu muud osalist või sihtettevõtjat
kas kõrvaltingimust täitma või tehingut tagasi täitma, osalust või sihtettevõtja osa võõrandama
või tegema muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Nagu eelkirjeldatud
lõike puhul, tuleb arvestada, et kehtestatav kohustus oleks tõhus ja proportsionaalne rikkumine
kõrvaldamaks.
§ 24. Sunniraha ülemmäär
Eelnõu alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet rakendada sunniraha kuni 100 000 eurot asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil tõhusalt sekkuda eelnõus ettenähtud nõuete rikkumisel. Sunniraha
määramisel amet peab hindama, millises määras sunniraha rakendamine on Eesti kontekstis
proportsionaalne.
6. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Krediidiasutuste seaduse muutmine
KaS-i §-s 88 on määratletud pangasaladuse termin ning reguleeritud pangasaladuse avaldamise
tingimusi. Eelnõu §-ga 25 täiendatakse krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11 selliselt,
et lisaks tarbijakaitseseaduses sätestatud ülesannetele täimiseks peab krediidiasutus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile avaldama pangasaladuse kirjalikus või
elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Kuna eelnõu kohaselt Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil viib läbi nii välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist
loamenetluses kui teostab riiklikku järelevalvet seaduse nõuete täitmise üle, siis on ameti õigus
saada andmeid mõlemas eelnimetatud menetluses. Eelnev on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet saaks vajadusel andmeid arveldus- ja väärtpaberikontodel toimunud
tehingute kohta, sealhulgas tehingute tegemisel kasutatud või välisinvestori kasutuses olevate
rahaliste vahendite päritolu kohta. Samuti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil
võimalik saada juurdepääs krediidiasutuste poolsete hoolsusmeetmete kohaldamise käigus
kogutud andmetele välisinvestori, tema tehingute ning välisinvestori lõplike kasusaajate kohta,
samuti, kui krediidiasutus on välisinvestoriga keeldunud kliendisuhte loomisest, siis
keeldumise põhjuste kohta.
§ 26. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et jälitustoiminguga
saadud andmeid oleks lubatav kasutada ka välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Kehtiv KrMS § 12612, mis reguleerib jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud
teabetalletuste säilitamist, kasutamist ja hävitamist, võimaldab lõike 3 alusel jälitustoiminguga
74
saadud andmeid kasutada teises jälitustoimingus, teises kriminaalmenetluses,
julgeolekukontrollis ning seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks, isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku
seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seega kehtiv regulatsioon võimaldab
jälitustoimingutega kogutud teavet kasutada sätestatud juhul laiemalt kui ainult
kriminaalmenetluslikel eesmärkidel. Jälitustoimingutega kogutud teabe kasutamiseks
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks on vajalik see õigus sätestada KrMS § 12612
lõikes 3. Jälitusteabe kasutamise eesmärk ei ole olemuslikult vastuolus välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamise eesmärgiga. Pigem teenivad mõlemad sama eesmärki, milleks on
vastavalt eelnõu § 1 lõikele 2, Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ja avalik korra
tagamine.
Välisinvestori puhul hinnatakse muu hulgas kolmanda riigi kodaniku või selle kontrollitava
ettevõtjaga seotud asjaolusid. Võib esineda olukordi, kus varasema jälitustoiminguga kogutud
andmed on asjakohased. Kuritegevus muutub üha rahvusvahelisemaks ning on võimalik, et
rahvusvahelise haardega kuritegudes osaleb kolmandate riikide isikuid ja ettevõtjaid. Samuti
on oluline arvestada Eesti geograafilist asukohta ja piiriülest kuritegevust. Raske ja
organiseeritud kuritegevus on latentne ning avalikku infot on vähe, mistõttu on
jälitustoimingutel oluline roll. Samuti kasutab julgeolekuasutus kriminaalmenetlust ja
jälitustoiminguid vastavalt uurimisalluvusele, kus suure tõenäosusega sisaldub ka kolmanda
riigi element. Näidetena saab tuua terrorismi toetamist, rahastamist ja terrorikuritegu,
riigireetmist, sanktsiooni rikkumist, korruptsioonikuritegusid, põhiseadusliku korra vastaseid
süütegusid jne. Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti uurimisalluvuses on
näiteks narkokuritegevus, rahapesu või muud majanduskuriteod, mis tihti on rahvusvahelise
mõõtmega ning tõenäosus, et jälitustoimingutega koguneb teavet kolmandate riikide isikute
kohta, on märkimisväärne. Samuti võib näiteks riigireetmise kuriteo uurimise käigus
jälitustoiminguga kogutud teabest nähtuda kolmanda riigi kodaniku seosed Eestile vaenuliku
riigi eriteenistusega. Ei saa välistada, et sama isik võib hiljem olla välisinvestori rollis. Mitmetes
riikides on levinud praktika, et endised eriteenistuse töötajad asuvad juhtima riigi või erasektori
ettevõtjaid, kellest võivad saada ka investorid. Sellisel juhul on Eestil varasem teave isiku kohta
olemas ja seda on oluline kasutada konkreetse välisinvestori ja investeeringu usaldusväärsuse
hindamisel, et ennetada ohte.
Kolmanda riigi kodanik võib olla Eestis ettevõtja ja panna toime kuritegusid ning karistuse
vältimiseks Eestist põgeneda. Aastate möödudes võib sama isik soovida uuesti Eestisse
investeerida. Kuriteo uurimiseks kasutatud jälitustoimingutega kogutud teabest võib saada
olulist infot isiku tausta kohta, mida avalikult pole teada aga mis võib olla keeldumise aluseks.
Ka Eestis aset leidnud korruptsioonikuritegudega on olnud seotud kolmandate riikide isikud ja
ettevõtjad.
Kogutud jälitusteabele pääseb ligi ainult seda kogunud asutus, kes otsustab selle kasutamise üle
ning kujundab sellele tuginedes oma ohuhinnangu. Käimasoleva jälitusmenetluse osas tehakse
otsus koostöös prokuratuuriga kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning
välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste KrMS §12612 eranditega. Teistele
välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tutvustatakse keeldumise aluseks olevat teavet
proportsionaalselt sellises mahus, mis on vajalik kõrvaltingimuse seadmiseks või
välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks. Välisinvesteeringu loa andmisest
keeldumise põhjendamisel peab olema võimalik kasutada andmeid, millele tuginedes on vastav
hinnang tekkinud. Teistel välisinvesteeringukomisjoni liikmetel peab olema vastav
riigisaladuse juurdepääsu luba. Kui tegemist on tundliku teabega ning teistel
75
välisinvesteeringukomisjoni liikmetel puudub teadmisvajadus, saab teabe valdaja teavitada
neid ainult keeldumisest üldiselt ning teha vastava riigisaladuse tasemega dokumendi
keeldumise põhjendamiseks. Sellega on õigus tutvuda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
ameti esindajal, kes vormistab sellele tugineva välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise.
Vaidlustamise korral saab teabega tutvuda vastavat riigisaladuse luba omav halduskohtunik.
Välisinvestorile riigisaladust ei avaldata.
Jälitusasutus peab käimasoleva kriminaalmenetluse raames kogutud andmete avaldamiseks
saama eelnevalt prokuratuuri loa. Nimetatud kohustus tuleneb ühtlasi ka KrMS § 214 lõikest 1,
mille kohaselt kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud
üksnes prokuratuuri loal ja lubatud ulatuses, samuti arvestades muid KrMS § 214 lõikes 2
sätestatud tingimusi.
Asjaolu, et isiku suhtes on jälitustegevust teostatud ja/või et tema kohta on jälitusega teavet
kogutud, võib aga olla riigisaladus, mille avaldamine väljaspool selleks ettenähtud korda
kahjustab vähemalt eelduslikult kriminaalmenetluse huve. Juhul, kui jälitusteavet kasutatakse
välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks ja sellele vastavalt ka
välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise põhjendamiseks, siis võimaliku
kriminaalmenetluse huvide kahjustamise ohu ennetamiseks peab keeldumise põhjendamise
olema sõnastatud selliselt, et keeldumise faktist ega selle põhjendustest ei oleks võimalik ka
tuletada, et keeldumine leidis aset jälituse tulemusena kogutud andmete alusel.
§ 27. Maksukorralduse seaduse muutmine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja välisinvesteeringukomisjonil võib
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise käigus olla vajalik kasutada maksusaladuste
sisalduvat teavet ning saada andmeid Maksu- ja Tolliameti maksuandmekogudest (mis
peaasjalikult on koondatud Maksukohustuslaste registrisse). Maksukorralduse seaduse § 29
täiendatakse punktiga 62, mis näeb maksuhaldurile ette õiguse avaldada maksusaladust
sisaldavat teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja
välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses
sätestatud ülesannete täitmiseks. järgmises
§ 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 28 täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60
lõikega 5¹, andes Rahapesu Andmebürool on õiguse edastada andmeid, analüüse ja hinnanguid
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning välisinvesteeringukomisjonile
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks.
Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saadud taotluse
ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile kooskõlastamiseks. Komisjoni
kuuluvate valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega,
sealhulgas võib komisjoni kuuluda ka Rahapesu Andmebüroo. Komisjoni kooskõlastus on
välisinvesteeringu lubatavuse üle otsustamisel vajalik. Rahapesu Andmebüroo saab osaleda
juhul, kui seadus võimaldab tal enda andmekogudes olevaid andmeid kasutada komisjoni töös
osalemiseks.
§ 29. Seadme ohutuse seaduse muutmine
76
Seadme ohutuse seaduse (edaspidi ka SeOS) ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi ka TKS)
muudatused on peamiselt seotud Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
andmekogu volitusnormi viimisega ühte seadusesse. Andmekogu loomiseks ei ole vaja
volitusnormi nii seadme ohutuse seaduse kui ka tarbijakaitseseaduse alusel. Tehnilise
Järelevalve Ameti andmekogu on välja kasvanud Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogust,
mis loodi seadme ohutuse seaduse alusel, seetõttu on mõistlik andmekogu volitusnorm jätta
seadme ohutuse seadusesse.
§ 29 punktiga 1 täiendatakse SeOS § 12 lg-t 1 tekstiosaga, mis sisaldus varem TKS § 22 lg-s
1. TKS § 22 lg 1 kohaselt oli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu, mille
pidamise eesmärk on ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate
toimingute ja menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine,
asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja
ülevaadete koostamine. SeoS § 12 lg 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
andmekogu pidamise eesmärk seaduses sätestatud juhtudel riikliku järelevalve teostamise
hõlbustamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine. SeOS § 12 lg 1
ja TKS § 22 lg 1 ühisosa puudutab järelevalve teostamist, muus osas on andmekogude
eesmärgid sõnastatud erinevalt, mistõttu on mõistlik TKS § 22 lg 1 sõnastus viia üle seadme
ohutuse seadusesse ning täiendada lubade ja tunnistuse väljastamisega, kuna see osa oli varem
puudu, vaatamata sellele, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on väljastada
lube ja tunnistusi. Seega on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu eesmärk
ameti õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega
seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel
vahetamine, nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine, lubade ja
tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside ohutuse tagamine.
§ 29 punktiga 2 täpsustatakse 12 lg 4 p 4 sõnastust, et tagada parem ülevaade sündmustest,
mida andmestikus edaspidi kajastatakse. Kehtiva § 12 lg 4 p 4 sõnastusest, mille kohaselt
kantakse andmekogusse ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmused, ei selgu, milliste
sündmuste andmed andmekogus kajastatakse. Seetõttu täpsustatakse, et sündmuste
andmestikku kantakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärusest tulenevate
tegevusvaldkondadega seotud sündmused, näiteks õnnetused, mis on seotud kaevandamise,
lõhkematerjalide või raudteega, samuti raadiohäirete teated. Selline viide Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruses toodud tegevusvaldkondadele on tingitud asjaolust,
et ameti tegevusvaldkonnad võivad ajas muutuda ning sellest tingituna võivad muutuda ka
sündmuste andmed, mida järelevalveasutusele edastatakse, mistõttu ei ole mõistlik lisada
ammendav sündmuste loetelu.
§ 29 punktiga 3 täiendatakse § 12 lg 4 punktiga 9, mille kohaselt kantakse edaspidi
andmekogusse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruannete ning
tagatiste informatsioon. Muudatus on tingitud andmekogu volitusnormi toomisest seadme
ohutuse seadusesse, mistõttu tuli ka TKS § 22 lg 3 p 5 säte, mis puudutab turismiseaduse § 152
(pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne) andmete esitamist, viia üle
seadme ohutuse seaduse.
§ 30. Tarbijakaitseseaduse muutmine
Paragrahvi 30 punktiga 1 täiendatakse tarbijakaitseseadust paragrahviga 211, mille kohaselt
tarbijakaitseseaduse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatavad andmed ja
77
dokumendid kantakse seadme ohutuse seaduse § 12 alusel loodud Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi. Eelnõu koostamise ajal kehtiva paragrahvi 22
kohane Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi regulatsiooni
dubleerimine nii tarbijakaitseseaduses kui seadme ohutuse seaduses lõpetatakse ja kogu
infosüsteemi regulatsioon sätestatakse SeOS §-s 12 ning TKS-i § 211 jääb üksnes viide.
Eelnimetatud põhjusel tunnistatakse eelnõu paragrahvi 30 punktiga 2 kehtetuks TKS § 22.
§ 31. Turismiseaduse muutmine
Turismiseaduse § 152 lg-s 1 asendatakse viide tarbijakaitseseaduse §-le 22 viitega seadme
ohutuse seaduse §-le 12, kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogu
volitusnorm, andmekogus sisalduv andmestike loetelu info asub seadme ohutuse seaduse
eelnimetatud paragrahvis. Seega turismiseaduse § 152 lg 1 eeslause kohaselt esitab
turismiseaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja andmed Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud järelevalve
infosüsteemi kaudu.
§ 32. Seaduse jõustumine
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse seaduse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. maiks.
Enne seaduse jõustumist on vajalik teha infotehnoloogilised arendused Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks ning menetluskeskkonna
loomiseks. Samuti on vajalik anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvumiseks
ja kohanemiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu võtab esmakordselt Eesti õiguses kasutusele terminid välisinvesteering, välisinvestor,
sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.03.2019 määrusega (EL) 2019/452,
millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik.
6. Seaduse mõjud
Tartu Ülikooli uuringus on suures mahus analüüsitud eelnõu võimalikke majanduslikke
mõjusid ning on kokkuvõtlikult jõutud järeldusele, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise meetme, mille raames kontrollitakse, et välisinvesteeringuga ei kaasneks ohtu
julgeolekule ja avalikule korrale, rakendamine ei põhjusta Eestis suurt muutust otseste
välisinvesteeringute voos alljärgnevatel põhjustel.
1. Arvestades laiemat majanduskeskkonda, võib investeerimiskliima ootamatult muutuda.
Seda ilmestas näiteks hiljutine tervisekriis ja majanduslik haavatavus, mille tagajärjel
välisinvesteeringud ajutiselt langesid. Kui kogu Euroopa muutub mingil põhjusel
investorite silmis vähem atraktiivseks, siis on sellest mõjutatud ka Eesti, vaatamata
riigis sisse viidud muudatustele. Seega on makromajanduslikud mõjurid oluliselt
suuremad kui välisinvesteeringu kontrollimeetme rakendamisest tulenevad mõjud
otseste välisinvesteeringute voogude prognoosimisel.
78
2. Muud majanduslikud faktorid (näiteks riigi asukoht, turu suurus, innovatsioonivõime,
tööjõu kättesaadavus, finantsilised põhjused) on olulisemad otseste välisinvesteeringute
mahtude determineerijad kui regulatiivsed piirangud.
3. Kavandatavad meetmed ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse
osa Eesti otsestest välisinvesteeringutest, arvestades vaid kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringuid. Kui arvestada ka Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit
investeeringuid, siis puudutab kavandatav meede enam teatud sektoreid. Kõige
selgemalt tuleb see aspekt ilmselt esile panganduse sektoris. Samas Eestis väliskapitalil
põhinevas finants- ja kindlustustegevuse sektoris on konkurentsisituatsiooni
muutumiseks vähem ajendeid, kuna sektorisse sisenemine on kapitalimahukas ning
turul on suuremate ettevõtjate kliendid stabiilsed, mistõttu pole see majandussektor
lähiajal mõjutatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise meetmest.
4. Julgeoleku kaalutlustel tehtud välisinvesteeringute kontroll ei tõsta otseste
välisinvesteeringute piirangute indeksit. See tähendab, kui tegemist on vaid julgeoleku
tagamise meetmega, siis indeksi järgi ei ole sellel olulist mõju Eesti otseste
välisinvesteeringute mahtudele. Sama järeldus kehtib ka juhul, kui hinnatakse Euroopa
Liidu liikmesriikidest pärit välisinvesteeringuid.146
Eelnõuga mõjutatud ettevõtjate arv, keda loetakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt
oluliseks, on ligikaudu alljärgnev:
1) elutähtsa teenuse osutajad 170
2) riigi osalusega äriühingud < 50
3) kaitsetööstusvaldkonna ettevõtja < 30
4) televisiooni-, raadioteenuse osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia osutaja < 20
5) põlevkivi kriitilise tähtsusega toorainete nimekirja kuuluva toorme uuringu või
kaevandamisluba omavad ettevõtjad <5
6) riigi tegevusvaru hoiu- või delegeeritud varu lepingut omavad ettevõtjad < 40
7) alaliste riigikaitseobjektide omanikud < 20
8) riigiside toimimist tagavat taristut omavad ettevõtjad <3
9) avalikku raudteed majandavad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad 2
10) sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja Tallinna lennuinfopiirkonnas
lennuliikluse teenindamist tagava aeronavigatsiooniteenuse osutajad 2
11) üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate Eesti meresadamate pidajad <5
Tartu Ülikooli uuringus nimetatud järeldusi arvesse võttes on eelnõu mõjud alljärgnevad.
1. Kavandatav meede Luuakse üldine õiguslik raamistik välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamiseks, kui välisinvestorid soovivad teha
välisinvesteeringuid eelnõu kohaldamisalas määratletud julgeoleku
ja avaliku korra seisukohalt olulistesse sihtettevõtjatesse
(välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine)
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
146
Tartu Ülikooli uuring, lk 10-11, 180.
79
1.1. Mõju A Valitsusasutused
sihtrühm
B Eesti ja EL-i liikmesriikide elanikud
1.1.1. Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid tegevate
ettevõtjate usaldusväärsuses, tuvastades julgeolekule ja avalikule korrale
ohu puudumise.
Eelnõu võimaldab ennetada kuritegude toimepanemist näiteks seoses
riigi jaoks olulistesse äriühingutesse investeerimiseks kasutatava raha
kuritegeliku päritolu tõkestamisega. Veel mõjutab eelnõu laiemalt riigi
julgeoleku ja avaliku korra kaitset. Eelnõuga viiakse ellu Eesti
julgeolekupoliitikat, millega muuhulgas soovitakse kaitsta
majandusjulgeolekut. Ohud võivad seisneda nii majanduskeskkonna
ebakindluses, esineda küberruumis ja selles toimuvas kui ka olla seotud
tehnoloogia arenguga.147 Järelikult ei saa ka välisinvesteeringute
tegemisel riigile olulistes sektorites, valdkondades või ettevõtjates
välistada võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
Eelnõuga luuakse mehhanism ohu avalikule korrale ja julgeolekule
ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.
Riigi üks peamisi ülesandeid on oma elanikele turvalisuse tagamine.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni kaudu
saab riik ennetada ja tõkestada asjaolusid, mis seda turvalisust
kahjustavad ja riigi julgeolekut ohustavad. Sellest tulenevalt on loodaval
regulatsioonil positiivne mõju Eesti ning EL-i julgeolekule ning elanike
turvalisusele ja stabiilsusele.
Nii Eestis, kui lääne väärtustruumis on mõistetud vajadust
välisinvesteeringute kaudu tekkivatele julgeoleku ohtudele vastu seista.
Õigusriigis on selliste olukordade ennetamiseks ja tõkestamiseks vaja
selgeid seaduses sätestatud volitusi, mida kavandatava regulatsiooniga ka
kehtestatakse. Riigi kasutuses olevad meetmed julgeoleku tagamiseks
peavad käima ajaga kaasas ning võimaldama maandada uusi ohte.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsioonil on laiem,
preventiivne ja heidutav mõju. Halbade kavatsustega välisinvestor võib
oma kavatsustest loobuda, kui teab, et riigis on kehtiv regulatsioon, mis
võimaldab nende tegevust julgeoleku tagamiseks tõkestada. Seega
positiivne mõju riigi julgeolekule saabub juba ainuüksi regulatsiooni
olemasolust, mõjub heidutusena. Selle tulemusena säilib Eestis ja
Euroopa Liidus turvaline ja õigusriigile omane ühiskond.
Eelnõu ei mõjuta isikute õigusi kriminaalmenetluses vms menetluses,
sest välisinvestorile on tagatud kõik tavapärased menetluslikud õigused.
Sealhulgas on tagatud võimalus vaidlustada välisinvesteeringut keelavat
otsust, mis on haldusakt ning seega kontrollitav halduskohtu poolt.
147Riigi julgeolekupoliitika alused (2017), lk 14-15, Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#.
80
Eelnõul tõenäoliselt ei ole mõju riigi välissuhetele, kuna regulatsiooni
rakendatakse ühtviisi kõigile EL välistele riikidele riike
diskrimineerimata.
1.1.2. Mõju olulisus Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni loomine
tähendab, et kontrollitakse välisinvesteeringuid riigi jaoks olulistesse
valdkondadesse. Samas ei ole tegemist laia kohaldamisalaga
hindamismenetlusega ning tulenevalt tegevusvaldkondade
kindlaksmääramisest on ka sihtettevõtjate arv piiritletav. Kuna kehtivas
õiguskorras sarnane usaldusväärsuse hindamine puudub, siis võimaldab
kontrollikohustuse loomine julgeolekut ja avalikku korda mõjutavate
välisinvesteeringute tegemist vältida ja ennetada ning kaitseb Eesti
investeerimiskliimat. Meede annab süsteemse ülevaate puudutatud
valdkondade ettevõtjatesse tehtavatest välisinvesteeringutest ja
suurendab seotud valitsusasutuste koostööd.
Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades eelkõige
neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma
välisinvesteeringukomisjoni (v.t 1.3). Mõju ulatus on väike, kuna
asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha.
Mõjutatud sihtrühm Eesti elanikud on suur, kuid mõju avaldumine on
pigem kaudne üldise julgeolekuolukorra tagamise kaudu. Mõju ulatus
keskmine. EL-i liikmesriikide elanikele samuti kaudne, kuna puudutab
vaid neid üksikuid juhtumeid, kus Eestis toimuv investeering võib omada
toimet mõne teise liikmesriigi julgeolekule, ja seega mõju ulatus on
väike.
Ebasoovitavat mõju julgeoleku vaates ei ole.
Eeltoodust tulenevalt on meetmel pigem oluline mõju.
Mõju valdkond Majanduslikud mõjud,
alavaldkond: mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele
otsustele, mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju
halduskoormusele.
1.2. Mõju A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu
sihtrühm kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse.
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa,
ning sihtettevõtjad
1.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu peamine mõju leibkondade majanduslikele otsustele tuleneb
võimalike elutähtsate teenuste hindade tõusust tingitud muudatustest.
Analüüsi tulemusena leiti, et hindade kasvu tõenäosus on minimaalne,
seega on ka tõenäosus, et leibkonnad enda käitumist eelnõu tulemusena
muudavad, väike. Muudatusel ei ole mõju tarbimise, säästmise ja
investeerimise vahekorrale, kuna puudutab välisinvesteeringuid, mitte
riigisiseseid tehinguid. Seega, kuna peamine mõju seisneb võimalikus
hindade tõusus, siis võime järeldada, et mõju leibkondande
majanduslikele otsustele on väike.
Kavandatav meede mõjutab välisinvestoreid ja võib muuta
investeeringute tegemise Eesti teatud majandussektoritesse mõnevõrra
81
kallimaks. Eelnõu võib kaasa tuua lisakulusid (nii ajalisi kui ka rahalisi)
investorile, ning lisanduvad kulud võivad mõjutada investeerimisotsust.
Välisinvestorid peavad taotlema välisinvesteeringu luba, esitades selleks
ettenähtud andmeid, mis on selgelt piiritletud ega põhjusta
märkimisväärset aja- ega ressursikulu selle kogumiseks ja sisestamiseks.
Uuringu tulemusena leitakse, et olulise mõju avaldumine seejuures on
väheldane, kui loakohustuse süsteemi on korraldatud efektiivselt (on
selgelt ja täpselt piiritletud, millal on vajalik välisinvesteeringu luba;
loamenetlust viiakse läbi tulemuslikult kindlates ajalistes raamides).
Kavandatav meede vastab eelnimetatud tingimustele.
Kavandatav meede mõjutab Eesti ettevõtluskeskkonda ning ettevõtjate
tegevust rahastamisstruktuuride (ehk raha kaasamise võimaluste)
muutumise kaudu. Peamine välisinvesteeringu sihtettevõtjate mõjur
seega on finantseerimisvõimaluste võimalik vähenemine või nende
kallinemine. Uuringu tulemusena leiti, et tõenäosus nende riskide
realiseerumiseks on väike. Esiteks ei ole suurem osa
välisinvesteeringutest seotud kohaldamisala majandussektoritega ning
teiseks on meetme kehtestamine pigem väheoluline majanduslik faktor
välisinvestori poolt investeeringuotsuste tegemisel. Seega on
ettevõtluskeskkonna ning ettevõtjate tegevuse muutuse mõju avaldumise
tõenäosus väike.
Ei ole tõenäoline, et meede mõjutaks kehtestatud maksusid, tasusid või
ettevõtlustoetusi otseselt või kaudselt, kuna avaldumise tõenäosus on
väike. Meede ei põhjusta muutusi majandustegevuse suunitluses. Meede
mõjutab eelkõige elutähtsa teenuse osutajate tegevussektoreid. Ei ole
tõenäoline, et muudatus mõjutaks ettevõtjate vahelist konkurentsi, uute
ettevõtjate pääsu turule, turu koondumistaset või ettevõtjate
konkurentsimeetodite kasutamist.
Eelnõu pigem ei mõjuta väikeettevõtjaid või äritegevust alustavaid
ettevõtjaid või teisi majanduslikult vähemkindlustatud ettevõtjaid, kuna
mõjualaga hõlmatud majandussektorites on tegemist kapitalimahukate
aladega. Eelnõu meetme tulemusena ei ole tõenäoline, et innovatsiooni
toimumine saab mõjutatud. Sarnaselt ei ole tõenäoline, et eelnõus
ettenähtud meede mõjutab ettevõtjate vahelist koostööd, kuna mõjutab
investeeringud, mitte koostöövõimalusi.
Eelnõu ei mõjuta maaettevõtlust.
Mõju halduskoormusele on käsitletud järgnevalt alapunktis 3.2.1.
1.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on välisinvestorite suhtes väike, sest ei ole kuigi tõenäoline,
et üsna väheoluline majanduslik faktor väga palju majandusotsuseid
muudaks. Siiski võivad sihtrühma käitumises teatavad muudatused
kaasneda, kuid nende esinemise tõenäosus on väike. Kuna mõju ulatus on
välisinvestorite vaates väike, siis on ka mõju ulatus sihtettevõtjate seas
väike.
Mõju avaldumise sagedus on välisinvestori vaatevinklist varieeruv.
Valdav osa välisinvesteeringutest ei ole seotud kohaldamisalasse jäävate
82
majandussektoritega, meetmega hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike
(paarsada sihtettevõtjat). Seega ei puuduta vastav muudatus enamikke
välisinvestoreid üldse. Samas need vähesed välisinvestorid, kes soovivad
suuremahuliselt sisenda vaatlusalusesse sektorisse, on kindlasti
muutusest puudutatud. Ei ole välistatud, et üleminekuperioodil võivad
hindamismehhanismi rakendamisel investoritele kaasneda
kohanemisraskused, mis on seotud uue regulatsiooni nõuete täitmise
teadvustamise ning uue olukorraga arvestamisega. Mõju avaldub tehingu
tegemisel, mis on eelnõus ette nähtud valdkondi arvestades pigem harv.
Seega võib öelda, et mõju avaldumise sagedus on keskmine. Ettevõtjad,
kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa, ning sihtettevõtja vaates
on mõju avaldumise sagedus madal. Mõju avaldub tehingu tegemisel, mis
on eelnõus ette nähtud valdkondi arvestades (kõikidest sektoritest) harv.
Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka
(ligikaudu 330), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed,
arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni
tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna
on väike, sest potentsiaalselt on sihtettevõtjatena eelnõus määratletud
ligikaudu 330, mis moodustab näiteks umbes 0,1 protsenti 2021.a
andmetel registreeritud äriühingutest
(https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2021 ).
Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike. Meede
puudutab ainult väikest osa kõikidest aspektidest, mida välisinvestor riiki
sisenedes vaatab, seega on ka teiste negatiivsete kõrvalmõjude esinemise
tõenäosus väike, kui välisinvestorite käitumine ei muutu.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kavandataval meetmel olulist majanduslikku
mõju.
Mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
1.3 Mõju sihtrühm Valitsusasutused:
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Muud valitsusasutused, kelle esindajad kuuluvad
välisinvesteeringukomisjoni, sealhulgas: Justiitsministeerium,
Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium,
Kaitsepolitseiamet, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja
Piirivalveamet.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja
eksperte.
1.3.1 Mõju kirjeldus Avaliku võimu kandjad saavad veenduda välisinvesteeringuid tegevate
ettevõtjate usaldusväärsuses ning julgeolekule ja avalikule korrale ohu
puudumises nii enne välisinvesteeringu tegemist kui ka
välisinvesteeringu tegemise järgselt. Välisinvesteeringute usaldusvääruse
83
hindamiseks luuakse välisinvesteeringukomisjon, kes annab
kooskõlastuse välisinvesteeringu loa andmise taotlusele Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile välisinvesteeringu loamenetluses.
1.3.2 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike, puudutades eelkõige
neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma
välisinvesteeringukomisjoni (kuni 13) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametit. Mõju ulatus on kas keskmine või väike, kuna asutuste
tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Mõju sagedus on
pigem väike, sest prognoositavate välisinvesteeringute loamenetlusete
arv aastas jääb ilmselt alla paarikümne, millest omakorda keerulisemate
ja põhjalikumat hindamist vajavate juhtumite arv on veel oluliselt
väiksem. Mõju ulatus on väike, sest asjakohased asutused ei pea tegema
märkimisväärseid muudatusi töökorralduses. Mõju ametnike ja töötajate
liikuvusele asutuste vahel on väike. Asutustest on meetmel olulisem mõju
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (vt punkti 3.3).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise
algusperioodil keskmine, arvestades reaalset võimalikku töökoormuse
lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid
raskusi. Samas risk peaks ajapikku muutuma madalamaks.
Kokkuvõttes on meetmel väike mõju.
2. Kavandatav meede Luuakse välisinvesteeringukomisjon
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
2.1. Mõju sihtrühm Valitsusasutused
Välisinvesteeringukomisjoni võivad muuhulgas kuuluda
Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu
Andmebüroo, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja muude
valitsusasutuste esindajad. Komisjoni koosseis määratakse kindlaks
Vabariigi Valitsuse määrusega.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja
eksperte.
Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor.
2.1.2 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab valitsusasutuste tööd julgeoleku seisukohast, kuna
seaduse rakendamiseks luuakse välisinvesteeringukomisjon, kelle
kooskõlastus välisinvesteeringu loa andmise taotlusele on Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile oluline välisinvesteeringu loa
andmiseks. Lisaks määratakse määruses 2019/452 ettenähtud
koostöömehhanismist riigisisese kontaktpunkti ülesandeid täitma
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
84
Eelnõu kohaselt hindab komisjon välisinvesteeringu mõju Eesti või
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning
kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või jätab selle
kooskõlastamata, teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa kõrvaltingimuse
kehtestamiseks ja otsustab määruse 2019/452 alusel märkuste esitamise
ning koostab vajadusel märkused. Komisjon või teha koostööd
välisriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
Koostöö ning teabevahetuse hõlbustamine mõjutab asjakohaste
valitsusasutuste võimet ennetada ja hoida ära võimalikku ohtu avalikule
korrale ja julgeolekule, sealhulgas võimalikke õigusrikkumisi.
Pädevuse jaotamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel ja
välisinvesteeringu komisjoni vahel tagab ka määruse 2019/452 tuleneva
koostööreeglite tulemusliku täitmise.
2.1.3 Mõju olulisus Mõjutatud sihtrühma suurust on kajastatud punktis 2.1 (kuni 13 asutuse
esindajat). Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma (valitsusasutuste)
töökorralduses ja käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub
oluline tarvidus muutustega kohanemiseks suunatud tegevustele. Mõni
asutus (nt Kaitsepolitseiamet) on planeerinud ka täiendavate
ametikohtade loomise, seoses ohuhinnangute andmisega seotud
võimalike lisaülesannete täitmisega. Välisinvesteeringute
usaldusväärsuse hindamine ja nendega seonduvate tõenäoliste
julgeolekule (ja avalikule korrale) mõjude olemasolu või puudumise
tuvastamine peab otseselt või kaudselt seonduma komisjoni liikmeteks
olevate asutuste töö ja pädevusvaldkondadega, mistõttu ei ole ette näha
kaalukaid muudatusi asjakohaste valitsusasutuse tavapärases tegevuses ja
korralduses.
Mõju ulatus on pigem väike väike, kuna asutuste tegevuses ja
töökorralduses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha.
Mõju avaldumise sagedus on väike kuni keskmine. Prognoositavate
välisinvesteeringute loamenetlusete arv aastas jääb ilmselt alla
paarikümne, millest omakorda keerulisemate ja põhjalikumat hindamist
vajavate juhtumite arv on veel oluliselt väiksem. Määruse 2019/452
alusel teise EL-i liikmesriikide välisinvesteeringute teavituste
läbivaatamisega seotud töökoormus ei ole suur, sest keskmine kuus
edastatud teavitatud juhtumine arv on ligikaudu mõnikümmend, millest
võib Eestiga hindamisväärset puutumust olla vaid mõnel üksikul juhul.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on meetme kohaldamise
algusperioodil madal kuni keskmine, arvestades reaalset võimalikku
töökoormuse lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid
oletatavaid raskusi. Samas risk muutub ajapikku madalaks.
Seega on meetme olulisus pigem väike.
Mõju valdkond Mõju riigiasutustele
85
2.2.Mõju sihtrühm C Välisinvesteeringukomisjon
Komisjoni võivad kuuluda Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi,
Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu
Andmebüroo, Välisluureameti ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
Komisjoni koosseis määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.
Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja
eksperte.
Komisjoni juhib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor.
2.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab riigiasutuste sisemist töökorraldust ja ülesannete hulka,
kuna tekib täiendav vajadus kooskõlastust andva komisjoni järgi.
Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad valitsusasutused määravad
komisjoni oma esindajad, kellele lisanduvad vastavad ülesanded seoses
välisinvesteeringute hindamise protsessis osalemisega.
Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad erinevate valitusasutuste
esindajad saavad anda hinnangu välisinvesteeringu loa andmise taotluse
kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada
olevast teabest, mis kindlustab välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamisel võimalikult mitmekülgse ja põhjaliku sisendi. Eelnõu
mõjutab vähesel määral asutuste vahelisi suhteid, (sh riigiasutuste
omavahelisi pädevussuhteid ja koostööd) või riigiasutuste omavahelist
tööjaotust ja koostööd.
Meetmel pole mõju omavalitsuste töökoormusele, sest küsimused
lahendatakse riigi tasandil.
Riigi poolt seisnevad suurimad kulud algse õigusliku regulatsiooni
loomise ja välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomisega.
Loakomisjoni, kuhu kuuluvad 8-13 erineva valitsusasutuse esindajad.
Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Meetme loomisel on arvestatud seaduse kohaldamisala kitsa ja selge
piiritlemisega (strateegiliselt tähtsates valdkondades tegutsevate
sihtettevõtjate ning välisinvesteeringuks olevate tehingute loend).
Eelnõuga hõlmatud sihtettevõtjate arv on väike (ligikaudu 330), mistõttu
ei ole ette näha ka loamenetluste suurt arvu (eeldatavasti aastas ligikaudu
10). Välisinvesteeringu loa taotluste menetlus on teabe ja dokumentide
elektroonilise esitamise ja infosüsteemi kasutamise tõttu tõhus ning
toimub kiirelt kindlates ajalistes raamides. Välisinvesteeringukomisjoni
töökord välisinvesteeringu loa andmise taotluste kooskõlastamisel on
lihtne, menetlusprotsess läbipaistev ja tulemuslik.
Komisjoni liikmel on samuti juurdepääs teiste liikmesriikide määruse
2019/452 tehtud teavitustele (ja muudele dokumentidele)
välisinvesteeringute kohta, mille kaudu saab kasulikku teavet teistes
liikmesriikides toimuvate tehingute ja võimaliku mõju kohta Eesti
86
avalikule korrale ja julgeolekule. Keskmine kuus edastatud teavituste arv
on 25-40, millest puutumus Eestiga võib olla mõnel üksikul juhul.
2.2.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on väike, sest valitsusasutuste senine toimimine ei muutu.
Mõju välisinvesteeringukomisjoni töö regulaarsusele ja sagedusele on
pigem väike, arvestades kohaldamisala piiritlemist ja menetluse olemust.
Kavandatava meetme toime asjakohaste valitsusasutuste töökorraldusele
ja ülesannete hulgale ei ole ulatuslik, ega eelda kohanemiseks suunatud
ja planeeritud tegevusi pikema perioodi jooksul. Võttes arvesse, et aastas
läbiviidavate loamenetluste arv, milles on vajalik
välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastus, on väike, samuti teiste
liikmesriikide määruse 2019/452 alusel saadetud teistes liikmesriikides
toimuvaid Eestiga seost omada võivate välisinvesteeringute vähesust, siis
on kavandatava meetme mõju asjakohaste valitusasutuste üldisele
töökoormusele väike. Olulist töökoormuse kasvu ette näha ei ole.
Eelduslikult osaleb igast valitsusasutustest loakomisjoni töös 1-2 inimest
(nn põhiliige ja asendusliige). Võimalike menetluste arvu silmas pidades
on osavõtt komisjonist osalise koormusega töö. Täiendavate
ametikohtade loomise vajaduse on ära märkinud Kaitsepolitseiamet.
Kaitseministeerium ja Justiitsministeerium on samas möönnud, et
komisjoni töös osalemine on uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale,
mis võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete mõningase
ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse.
Arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ning praktilise
rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk meetme kohaldamise algusperioodil madal kuni
keskmine, kuid risk muutub ajapikku madalaks.
Kokkuvõtlikult on mõju olulisus pigem väike.
3. Kavandatav meede Välisinvesteeringu usaldusväärust hinnatakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti loamenetluses
Mõju valdkond Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
3.1. Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu
kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse:
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa.
C Valitsusasutused (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
3.1.1 Mõju kirjeldus Mõju sihtrühmale A ja B on, et enne välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamist loamenetluse läbimise kaudu ei ole neil võimalik soovitud
välisinvesteeringuks olevat tehingut lõpuni viia.
Loamenetluse sätestamine võib piirata kolmandatest riikidest pärinevate
füüsiliste isikute ja ettevõtjate välisinvesteeringute tegemist Eesti
äriühingutesse. Kui välisinvesteeringu tegija ei saa investeeringu
87
tegemiseks loamenetluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
heakskiitu, siis ei ole tal võimalik investeeringut teha. Seega on üldine
loamenetluse mõju julgeolekule see, et investeerimiskeskkond muutub
kindlaksmääratud sektorite osas läbipaistvamaks ning takistatud on
avalikku korda või julgeolekut ohustavad investeeringud. Oluline
kaalutlus on välisinvesteeringu hindamise abil julgeoleku ja avaliku korra
tagamine, mis võib põhjustada täiendava aja- ning rahalise kulu
välisinvestoritele. Samas on eelnõus arvestatud kohaldamisala selge ja
kitsa piiritlemise vajadusega, samuti loamenetluse tõhususe ja
tulemuslikkusega.
Mõju välissuhetele samameelsete ja Eestiga samu väärtusi jagavatele
riikidele on positiivne, kuivõrd nad saavad kindlust, et Eestis on turvaline
majanduskeskkond ning riigil on olemas meetmed ja kaitse
majandusväliste manipulatsioonide eest, mida võivad taotleda riigid, kes
ei jaga Eestiga samu väärtusi, andes õiguse vajadusel piirata
investeeringuid julgeoleku kaalutlustel.
3.1.2 Mõju olulisus Kavandatav meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid
märkimisväärse osa Eesti kolmandatest riikidest pärit
välisinvesteeringutest, ning mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka
(ligikaudu 330), mistõttu on mõjutatud sihtrühmad A ja B väiksed,
arvestades sihtgruppidesse kuuluvate ettevõtjate arvu ja neisse seni
tehtavate investeeringute mahtu. Mõju ulatus on keskmine nende
välisinvestorite hulgas, kellele rakendatakse tehtava välisinvesteeringu
olulise osaluse suurusest või kontrolli saavutamisest tulenevalt
loakohustust. Mõju sagedus avaldub välisinvesteeringust tulenevalt alati,
kui välisinvesteering vastab seaduseelnõu kohaldamisalas loetletud
tingimustele. Mõjutatud isikute sihtrühma suurus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, rakendamisega ja loa
taotlemisega seotud probleemid on võimalik lahendada, kasutades
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõustamist.
Mõju ulatus sihtrühmale C on väike kuni keskmine, suuremahulisi
muudatusi töökorralduses sõltuvalt loamenetluste regulaarsusest pigem
ette näha ei ole. Loamenetluste prognoositav arv aastas ei ole suur (kuni
paarkümmend juhtumit aastas), mistõttu mõju sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem madal, sest loamenetluses
annab välisinvesteeringu julgeolekule mõju hindamises olulise panuse
kooskõlastuse kaudu välisinvesteeringukomisjon.
Seega on meetmel keskmiselt oluline mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
Mõju valdkond Mõju majandusele
3.2 Mõju sihtrühm A Välisinvestorid, kes soovivad teha investeeringu seaduseelnõu
kohaldamisalas olevatesse sihtettevõtjatesse
B Ettevõtjad, kes soovivad müüa osalust või sihtettevõtja osa.
88
3.2.1 Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt on taotluse esitamise kohustus pandud välisinvestorile.
Peamine mõju välisinvestoritele seisneb ressursikulus välisinvesteeringu
loa taotluse esitamiseks ning ajakulus välisinvesteeringu loa
menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse
täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on
välisinvestoril olemas või on see kergelt kättesaadav. Võimalikud
lisanduvad rahalised kulud loa saamiseks võivad välisinvestorile kaasneda
kohalike nõustajate palkamise näol, kuid nõustajate kasutamine on taoliste
osaluste, kontrolli või vara omandamiste puhul tavapärane praktika, ega
ole otseselt seotud eelnõu meetmega. Kuna investeeringuga võib kaasneda
tavapärases protsessis ka muid loakohustusi või muude tehingu
eeltingimuste täitmisi, siis ei pruugi välisinvesteeringu loamenetlus
tehingu lõpuleviimise ajakava märkimisväärselt mõjutada. Seega ei
põhjusta kokkuvõttes kavandatav meede välisinvestoritele ebamõistlikke
kohustusi ning mõju halduskoormusele on pigem väike.
Lisaks kaasnevatele kuludele võib välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise menetluse läbiviimise aeg oluliselt mõjutada nii riigile kui ka
ettevõtjatele tekkivat halduskoormust. Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb
esitada enne tehingu täitmist, mistõttu välisinvestori jaoks tekib teatud
ooteaeg. Loakomisjon teeb välisinvesteeringu kohta otsuse üldjuhul 30
kalendripäeva jooksul. Vajadusel võib menetlustähtaega pikendada 90
kalendripäeva võrra.
3.2.2 Mõju olulisus Kuna meede ei ole seotud sektoritega, mis moodustaksid märkimisväärse
osa Eesti kolmandatest riikidest pärit välisinvesteeringutest, ning
mõjutatud Eesti sihtettevõtjate hulka (ligikaudu 330), siis on mõjutatud
sihtrühmad A ja B väiksed, arvestades sihtgruppidesse kuuluvate
ettevõtjate arvu ja neisse seni tehtavate investeeringute mahtu.
Mõju ulatus, arvestades menetlemise kiirusest ning kulu ettevõtjale, on
väike kuni keskmine (menetlustähtajad on täpselt fikseeritud ega põhjusta
ebamõistlikke viivitusi, kulu ei tulene otseselt meetmest).
Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, sest kõikidest
välisinvesteeringutest on hõlmatud vaid kindlaksmääratud ettevõtjatega
seotud piiritletud hulk tehingud.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal kuni keskmine,
arvestades reaalset võimalikku lisanduvat halduskoormust ettevõtjatele ja
hindamise regulatsiooni reaalset tõhusat toimimist (eelkõige meetme
rakendamise algusperioodil). Samas on välisinvestoril võimalik
rakendamisega ja loa taotlemisega seotud probleemid on võimalik
lahendada, kasutades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
nõustamist.
Seega on eelnõu meetmel keskmiselt oluline mõju.
Mõju valdkond Mõju riigiasutustele
3.3.Mõju sihtrühm Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
89
3.3.1 Mõju kirjeldus Eelnõu mõjutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti korraldust,
kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise ja loataotluste
menetlemine on täiendav ülesanne, mistõttu lisanduvast töökoormusest
tulenevalt kasvavad ka kulud.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega kaasnevad mõjud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormuse suurenemisena
seoses juhtumipõhise hinnangu andmisega kindlate tähtaegade jooksul.
Samas on välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel oluline roll ka
välisinvesteeringukomisjonil, kelle kooskõlastus on vajalik
välisinvesteeringu loa andmiseks või sellest keeldumiseks. Arvestades
eelnõu piiritletud kohaldamisala ja sellest tulenevat võimalikku lisanduvat
töökoormust on planeeritud täiendavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti koosseisu 3 ametnikku, kelle ülesandeks on nii
välisinvesteeringu loa taotluste menetlemine, välisinvesteeringu
komisjoni abistamine ning eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle riikliku
järelevalve teostamine. Samuti täidavad ametnikud määruse 2019/452
alusel kontaktpunkti ülesandeid, sealhulgas teiste liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni teavitamine välisinvesteeringust, teiste liikmesriikide
välisinvesteeringute kohta tehtud teavituste läbivaatamine, teabe
taotlustele vastamine. Seega on peamine kulu 3 liikmelise Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti meeskonna palgakulu. Lisaks seonduvad
meetme rakendamisega ühekordsed infosüsteemi arendamise kulud,
millele edaspidi lisanduvad halduskulud.
Samas on meetme loomisel arvestatud vajadusega seaduse kohaldamisala
kitsaks ja selgeks piiritlemiseks, mistõttu välisinvesteeringu loa taotluste
menetluste arv aastas on tõenäoliselt väike.
3.3.2 Mõju olulisus Mõju ulatus on keskmine. Uue funktsiooniga kohanemine ja selle
rakendamine eeldab suunatud ja planeeritud tegevusi pikema perioodi
vältel.
Mõju Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töö regulaarsusele ja
sagedusele on meetme rakendusaja algul ilmselt intensiivsem, hiljem võib
sagedus olla keskmine, arvestades kohaldamisala piiritlemist,
menetlusprotsessi, muid lisandunud ülesandeid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine, mis võib
väljenduda töökoormuse kasvus oodatust suuremas ulatuses, mille
tagajärjel võib halveneda muude ülesannete kvaliteet.
Kokkuvõtlikult on mõju olulisus keskmine.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei too kaasa tulusid.
Vabariigi Valitsuse Julgeolekukomisjoni 18. novembri 2019. a otsusega tehti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks viia läbi vajalikud ettevalmistused määruse
90
2019/452 rakendamiseks, sealhulgas kontaktpunkti loomiseks, ja asjaomase seaduseelnõu
väljatöötamiseks. Nende ülesannete täitmisega kaasnevad järgmised täiendavad kulud.
Eelnõuga on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettenähtud uued ülesanded ning
nende täitmisega kaasneb töökoormuse tõus, mistõttu on vajadus täiendava 3 töökoha
loomiseks (2 menetleja ja 1 IT toe ametikoht), palgakuluga 180 000 eurot aastas. Kuna
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine toimub kindlaks määratud tähtaegade jooksul,
tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tagada protsessi katkematu toimimine
(nii IT lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu näol). Samuti teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kavandatava seaduse nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet. Lisaks tuleb
kindlustada ka määruses 2019/452 ettenähtud kontaktpunkti ülesannete täitmine ning määruse
artikkel 11 punkti 2 alusel Euroopa Komisjoni poolt kontaktpunktide vahelise koostöö ja
teabevahetuse toetamiseks loodud süsteemi toimimine Eestis.
Välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi loomiseks on vajalik teha IT arendus ja välja
töötada vastava turvatasemega IT lahendus.
2022. a seisuga on lisanduvad täiendavad kulud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
alljärgnevad:
1) IT lahenduse (välisinvesteeringu loamenetluse infosüsteemi ) loomise ühekordne kulu –
390 000 EUR;
2) tarkvara halduskulu – 60 000 EUR (iga-aastane);
3) personalikulu 180 000 EUR (iga-aastane).
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalal puuduvad võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on
vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest.
Siseministeeriumi hinnangul toovad eelnõuga kehtestavad uued ülesanded
Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvevajaduse seoses uute ametikohtade mehitamisega - 2 uue
ametikoha loomine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise menetluste puhul tuleb
arvestada Kaitsepolitseiametile lisanduva täiendava koormusega, mis seisneb investeeringu
vastavuse hindamises ning vajaliku informatsiooni kogumises ja töötlemises. Eelarvevajadus
tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata,
siis ei ole võimalik Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita.
Politsei- ja Piirivalveametile toovad eelnõuga pandavad välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise ning selleks vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud ülesanded
kaasa täiendava töökoormuse ja eelarvevajaduse 0,5 ametikoha ulatuses, summas 18866 eurot.
Eelarvevajadus tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja
Piirivalveametile riigieelarvest vahendeid ei eraldata, siis ei ole võimalik Euroopa Liidu
õigusaktist tulenevat kohustust täita.“
Personalikulu võib kaasneda ka muudele välisinvesteeringukomisjoni alaliselt kuuluvatele
valitsusasutustelele seoses 2 esindaja osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega.
Kaitseministeerium on märkinud, et komisjoni töös osalemine on uus ülesanne ministeeriumi
valitsemisalale, mis võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või
täiendava ressursi vajaduse. Ka Justiitsministeerium on välja toonud, et komisjoni töös
91
osalemine võib tingida olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava ressursi
vajaduse.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti, Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti personali kulude ja muude eelnõuga kaasnevate
kulude katmisega ei ole kehtivas riigi eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega
kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse 2023-2026 aasta riigieelarve ja riigi
eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel tuleb kehtestada kaks uut määrust ning muuta ühte kehtivat määrust:
- eelnõu § 7 lõike 4 alusel kehtestatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ (kavand, seletuskirja lisa 1);
- eelnõu § 14 lõike 2 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus
„Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ (kavand, seletuskirja lisa 2);
- tarbijakaitseseaduses tehtava muudatuse tõttu muudetakse majandus- ja taristuministri
19. märtsi 2020. aasta määrust nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
järelevalve infosüsteemi põhimäärus“, (RT I, 25.01.2022, 7), (kavand, seletuskirja lisa
3).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2023. aasta 1. mail. Enne seaduse jõustumist on vajalik teha infotehnoloogilised
arendused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi täiendamiseks
ning menetluskeskkonna loomiseks. Samuti on vajalik anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse
regulatsiooniga tutvumiseks ja kohanemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 21-1544) kooskõlastamiseks
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile,
Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Rahapesu Andmebüroole, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Mittetulundusühingule Eesti
Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaitsetööstuse Liidule ning AS-ile Eesti Varude Keskus.
Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maksu- ja
Tolliamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit,
Eesti Advokatuuri äriõiguse komisjon. Seletuskirja lisas 4 on kajastatud eelnõu
kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute
kooskõlastustabel.
92
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 1
KAVAND
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord
Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 7 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse välisinvesteeringu loa taotluse (edaspidi taotlus)
andmekoosseis, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse esitamise kord.
2. peatükk
Taotluse sisu
§ 2. Välisinvesteeringu andmed
Välisinvesteeringu kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) välisinvesteeringu kirjeldus;
2) välisinvesteeringu ligikaudne väärtus;
3) tehingu lõpuleviimise kavandatav aeg;
4) välisinvesteeringu rahastamise allikas;
5) välisinvestori äristrateegia kirjeldus seonduvalt tehinguga;
6) andmed välisinvestori finantsilise suutlikkuse kohta tagada sihtettevõtja või sihtettevõtja osa
järjepidevus ja nõuetekohane toimimine;
7) osaluse või kontrolli omandaja ja tema lõpliku kontrolliva üksuse osalemine sihtettevõtja
osa- või aktsiakapitalis ning talle kuuluvad õigused ja hääled enne tehingut ja tehingu
tulemusena;
8) selgitus, kas osaluse suurus ja talle kuuluvad õigused ja hääled võimaldavad tõhusalt osaleda
ühingu juhtimises;
9) koondumise kontrolli kohaldumine EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ, kontrolli
kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22) alusel või
liikmesriigis;
10) muu hindamise, loamenetluse või järelevalvemenetluse kohaldumine Euroopa Liidu
liikmesriigis või kolmandas riigis, sh usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve, valdkondlik
tegevusluba või sertifitseerimine.
§ 3. Sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa andmed
(1) Sihtettevõtja ja tema kontrollitavate ühingute kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) nimi;
2) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber;
1
3) registrikood;
4) Euroopa Liidu käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
5) tehingus osalemise kirjeldus, sealhulgas sihtettevõtjas olulise osaluse omandamise või tema
üle kontrolli saavutamise viis;
6) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori
NACE koodid;
7) majandustegevuse, sealhulgas pakutavate toodete ja teenuste kirjeldus enne ja pärast
tehingut;
8) taotlejale teadaolevate asendustoodete või -teenuste loetelu;
9) peamiste konkurentide loetelu, sealhulgas nii riiklikud, Euroopa kui ka ülemaailmsed
konkurendid;
10) patendid või muud intellektuaalomandi õigused, mis võivad olla olulised julgeoleku või
avalikule korrale mõju hindamisel;
11) sihtettevõtja omandistruktuur, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse, osanike või
aktsionäride kohta enne ja pärast välisinvesteeringut;
12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus sihtettevõtja tegeleb majandustegevusega tütarettevõtjate
filiaalide kaudu, sealhulgas tütarettevõtjate filiaalide nimekiri;
13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes;
14) töötajate koguarv;
15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate
välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14),
artikli 8 tähenduses Euroopa Liidu huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest saadud
rahalised vahendid, samuti andmed projektide või programmide kohta, milles osalevad
ühingud, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või kaudselt omandab olulise
osaluse või kelle üle saavutab kontrolli;
16) väärtpaberibörs, kus ühingute, kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor otseselt või
kaudselt omandab olulise osaluse või kelle üle saavutab kontrolli, väärtpaberid on noteeritud
ning asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol.
(2) Kui lõike 1 punktis 11 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed lõpliku
kontrolliva üksuse ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka
diagrammina või skeemina.
(3) Sihtettevõtja osa kohta esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) sihtettevõtja osa koosseisu kuuluva ettevõtte, käitise või vara kirjeldus ning registreerimisele
kuuluvate esemete puhul registriandmed;
2) loetelu sihtettevõtja osa koosseisus olevate intellektuaalomandiõiguste kohta, mis võivad olla
olulised julgeolekule või avalikule korrale mõju hindamisel;
3) sihtettevõtja osa tooted, teenused ja majandustegevuse kirjeldus, sealhulgas ülevaade
olulistest kavandatavatest muudatustest, mis välisinvesteeringu tulemusel toimuvad;
4) asendustooted ja teenused ning nende pakkujad.
§ 4. Välisinvestori andmed
(1) Välisinvestori ja oluliste teda kontrollivate üksuste kohta esitatakse taotluses järgmised
andmed:
1) nimi;
2) sünniaeg
3) registrikood ja asutamise kuupäev;
4) aadress, registrijärgne asukoht, elektronposti ja veebilehe aadress, telefoninumber;
2
5) riik, mille seaduse alusel ettevõtja on asutatud ja registreeritud;
6) füüsilise isiku kodakondsus või kodakondsused;
7) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus;
8) omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave ettevõtja kohta, kelle üle omab kontrolli ja kes
omab tema üle kontrolli (sealhulgas tema lõplik kontrolliv üksus);
9) tegelik kasusaaja;
10) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas asjakohased Eurostati klassifikaatori
NACE koodid;
11) peamised konkurendid;
12) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus tegeleb olulises ulatuses äritegevusega, sh tütarettevõtjate
või filiaalide nimed;
13) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive eurodes;
14) töötajate koguarv;
15) selgitus, kas tema või tema kontrollitav ühing on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas
finantssanktsiooni subjektiks;
16) väärtpaberibörs, kus tema või tema kontrollitava ettevõtja väärtpaberid on noteeritud ning
asjakohane kauplemiskood või aktsia sümbol.
(2) Kui lõike 1 punktis 7 nimetatud omandistruktuur on keeruline, võib esitada andmed
lõppomaniku ja oluliste vaheühingute kohta. Võimaluse korral võib teabe esitada ka
diagrammina või skeemina.
(3) Taotleja võib taotlusele lisada käesoleva määruse §-s 4, § 5 lõigetes 1 ja 3, § 6 lõikes 1
nimetamata olulist ja asjakohast teavet.
3. peatükk
Taotluse esitamine
§ 5. Taotluse esitamine ja tähtaeg
(1) Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse-
ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos lisadokumentidega elektrooniliselt Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.
(2) Taotlus esitatakse eesti keeles. Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada ilma
tõlketa. Taotlusele lisatud muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud
eesti- või ingliskeelse tõlkega.
(3) Välisinvestor täidab infosüsteemis kättesaadava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/452 alusel ettenähtud ingliskeelse teavitusvormi.
(4) Taotlusele lisatakse järgmiste dokumentide taotleja kinnitatud ärakirjad:
1) registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud juriidiliste isikute kohta;
2) välisinvesteeringu aluseks olevad dokumendid;
3) taotluse esitaja volitusi tõendav dokument;
4) välisinvestori ja sihtettevõtja taotlusele esitamisele eelnenud majandusaasta aruanded, kui
need pole kättesaadavad äriregistrist;
5) muud asjakohased dokumendid.
3
(5) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet võib dokumendi halva kvaliteedi ja
loetamatuse tõttu või dokumendi ehtsuse kontrollimiseks nõuda dokumendi originaali või
alternatiivses elektroonilises formaadis esitamist.
(6) Taotlus loetakse esitatuks selle Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve
infosüsteemi sisestamise kuupäeval, mis on märgitud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve
Ameti dokumendiregistris.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
4
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 2
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Välisinvesteeringukomisjoni töökord
Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Välisinvesteeringukomisjoni koosseis
§ 1. Välisinvesteeringukomisjoni koosseis
(1) Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ja
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks määravad välisinvesteeringukomisjoni
(edaspidi komisjon) liikmeks oma esindaja Justiitsministeerium, Kaitseministeerium,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,
Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Rahapesu Andmebüroo,
Välisluureamet ning Riigikantselei. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste asutuste
esindajaid ja eksperte.
(2) Komisjoni esimees (edaspidi esimees) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja kirjutab alla komisjoni koostatud dokumentidele, kuid
ei oma hääleõigust välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel. Kui Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ei ole võimalik komisjoni töös osaleda, määrab ta
enda asendajaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku.
(3) Lõikes 1 sätestatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat,
kellest üks on asendusliige. Komisjoni liikme ja asendusliikme volitus on tähtajatu. Asjaomane
minister või valitsusasutuse juht võib komisjoni liikme volituse igal ajal tagasi võtta või
komisjoni liikme välja vahetada.
(4) Komisjoni liige ja asendusliige on asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse ametnik,
kelle tööülesanded seonduvad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega.
(5) Komisjoni liikmel ja asendusliikmel peab olema vähemalt salajase tasemega riigisaladusele
juurdepääsuõigus.
§ 2. Komisjoni töö tagamine
Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
2. peatükk
Komisjoni liikme pädevus
§ 3. Komisjoni liikme pädevus
(1) Komisjoni liige osaleb komisjoni töös isiklikult.
(2) Komisjoni liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa andmise kohta vastavalt oma
pädevusele.
(3) Teabe saamiseks suhtleb komisjoni liige Eesti ja välisriigi pädevate ametiasutustega, algatab
konsultatsioone ning esitab järelepärimisi oma valdkondliku pädevuse piires.
(4) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige,
kellel on komisjoni liikme õigused.
(5) Komisjoni liige ja asendusliige on kohustatud viivitamata teatama komisjonile, kui ta on
isiklikult otseselt või kaudselt seotud arutamisele tuleva taotlusega ning sellisel juhul ta
välisinvesteeringu osas oma hinnangut ei esita. Hinnangu esitab sama valitsusasutuse teine
komisjoni liige.
3. peatükk
Komisjoni töökorraldus
§ 4. Esmase hinnangu esitamine infosüsteemi kaudu
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab välisinvesteeringu loa saamiseks
esitatud taotluse (edaspidi taotlus) ja sellele lisatud dokumendid viivitamata Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi kaudu hinnangu esitamiseks komisjoni liikmetele ja
määrab vastamise tähtaja.
(2) Komisjoni liige esitab määratud tähtaja jooksul infosüsteemi kaudu välisinvesteeringu
kohta oma esmase hinnangu.
(3) Kui kõigi komisjoni liikmete esitatud esmase hinnangu kohaselt välisinvesteering ei ohusta
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kooskõlastab komisjon
välisinvesteeringu loa andmise.
(4) Kui vähemalt ühe komisjoni liikme esmase hinnangu kohaselt võib välisinvesteering
ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kutsub esimees
kokku komisjoni koosoleku.
(5) Kui komisjoni liige ei esita määratud tähtaja jooksul oma esmast hinnangut
välisinvesteeringu kohta, loetakse, et komisjoni liikme hinnangul välisinvesteering ei ohusta
Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
§ 5. Komisjoni koosolek
(1) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosolekut juhatab esimees või tema poolt määratud
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikust komisjoni liige (edaspidi komisjoni
esimehe asendaja).
(2) Koosoleku teatis koos päevakorra ja lisadokumentidega edastatakse infosüsteemi kaudu
komisjoni liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut.
(3) Komisjoni koosoleku võib läbi viia, kui sellest võtab osa üle poolte komisjoni liikmetest ja
komisjoni esimees või komisjoni esimehe asendaja.
(4) Kui komisjoni liige või asendusliige ei saa komisjoni koosolekul osaleda, esitab ta
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma kirjaliku põhjendatud hinnangu päevakorras
oleva küsimuse kohta hiljemalt koosoleku toimumisele eelneval tööpäeval.
(5) Komisjoni koosolekul võivad osaleda esimehe või komisjoni esimehe asendaja loal teiste
asutuste esindajad.
(6) Komisjoni koosolekul kuulatakse ära kõigi komisjoni liikmete hinnangud ning tutvutakse
kirjalikult esitatud põhjendatud hinnangutega.
(7) Komisjoni koosolekul kaalutakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda kõrvaltingimusega
ning milline meede oleks tulemuslik Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise ärahoidmiseks.
§ 6. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine
(1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle põhjendamatult
kooskõlastamata peale komisjoni liikmete põhjendatud arvamuste ärakuulamist.
(2) Kui komisjoni hinnangul on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise vältimiseks võimalik anda välisinvesteeringu luba kõrvaltingimusega, siis
teeb komisjon ettepaneku, milliseid meetmeid tuleb kohaldada.
(3) Kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib
ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja ohustamist ei
ole võimalik kõrvaltingimusega vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa kooskõlastamata.
§ 7. Komisjoni koosoleku protokoll
(1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku
juhataja ja protokollija.
(2) Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Komisjoni koosoleku
protokolli kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalenud komisjoni liikmete ja kutsutud isikute nimekiri;
3) koosoleku päevakord;
4) koosoleku päevakorrapunktide üle toimunud arutelu lühike kokkuvõte;
5) koosolekule kutsutud isiku sõnavõtu lühike kokkuvõte;
6) muud tähtsust omavad asjaolud;
7) koosoleku juhataja ja protokollija nimi.
(3) Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku toimumist ning
saadetakse infosüsteemi kaudu kõikidele komisjoni liikmetele. Protokollile lisatakse koosoleku
päevakorrapunktide juurde esitatud lisamaterjalid.
(4) Allkirjastatud protokolle säilitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
infosüsteemis.
(5) Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse
istungi protokoll või selle osa riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
eelnõu seletuskirja lisa 3
KAVAND
Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a
määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõike 2 alusel.“.
§ 2. Määrus jõustub 2023. aasta 1. mail.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
või arvamuse paragrahv, seisukoht või vastus
esitaja lõige,
punkt
Justiits- Eelnõu Eelnõus esineb HMS-i kordusi. Kõnealuste korduste vajadus Arvestatud.
ministeerium üldiselt ei ole selge ja selliseid kordusi ei esitata. Näiteks, eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lg 4 esimene lause kustutatud.
lg 4 esimene lause: Välisinvesteeringu loa võib anda Eelnõu § 12 lg 1 kustutatud.
kõrvaltingimusega, kui selleta tuleks keelduda
välisinvesteeringu loa andmisest. Samasisuline põhimõte
tuleneb HMS § 53 lg 2 p-st 2.
Eelnõu § 12 lg 1: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
võib tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui taotleja:
1) ei täida käesoleva seaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratud
kõrvaltingimust; 2) on esitanud ebaõigeid või eksitavaid
andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad.
Sama tuleneb HMS § 66 lg 2 p-st 3 ja § 67 lg 4 punktidest 3,
4 ja 6.
Seletuskiri Eelnõu § 1 lg-s 3 on märgitud seos haldusmenetluse Selgitatud.
seadusega. Loamenetlusega seonduvat reguleerib ka MSÜS, Seletuskirjas (lk 45) on märgitud, et
palume seletuskirjas näidata ära seos ka MSÜS-ga. välisinvesteeringu loa näol ei ole tegemist
tegevusloaga majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse mõistes. Välisinvesteeringu luba annab
õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud
välisinvesteeringuks olev tehing, mis välisinvestori
jaoks tähendab võimalust realiseerida tehingust
1
tulenevad õigused ja kohustused ulatuses, mille järel
saab välisinvesteeringu lugeda tehtuks. Sarnased
load on ette nähtud näiteks krediidiasutuste seaduses
pangas olulise osaluse omandamiseks, selle
suurendamiseks ning panga üle kontrolli
saavutamiseks, hasartmänguseaduses
hasartmängukorraldajas olulise osaluse
omandamiseks või osaluse suurendamiseks või
hasartmängukorraldajas kontrollitavaks ühinguks
muutumiseks, konkurentsiseaduses koondumiseks.
Seletuskiri Eelnõus on kasutatud terminit „sihtettevõtja“. Sellist terminit Arvestatud.
ei ole siiani Eesti õiguses kasutatud. Kas on kindel, et see Seletuskirja (lk 11) on täiendatud järgnevalt:
tuleb kasutusele võtta? Kui jah, siis tuleks seletuskirjas „Eelnõus on „sihtettevõtja“ terminiga tähistatud
nimetada, et on selline uus termin, seletada, mis see on jne. konkreetne seaduse kohaldamisalas olev ettevõtja
(eelnõu § 4), kelles omandatakse otsene või kaudne
osalus või kelle üle saavutatakse otsene või kaudne
kontroll. Termin on vajalik selguse huvides, see
lihtsustab viitamist ja seadusest arusaamist.“
Eelnõu § 2 Eelnõu § 2 lg 1 p 3 – „sihtettevõtja osa“ asemel on eelnõus Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 1 p 3 kohasem kasutada väljendit „sihtettevõtja ettevõte või selle Väljend „ettevõtja osa“ on konkurentsiseaduses
osa“. Ettevõtja on subjekt ehk isik, nii juriidiline kui ka kasutusel olnud juba aastast 2002, mistõttu on see
füüsiline (ÄS § 1 jm). Ettevõte on objekt ehk majandusüksus, Eesti ettevõtjatele ja tehingute tegemist nõustavatele
mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Ettevõtja on ettevõtte juristidele hästi tuttav. Ettevõtja osa
pidaja, mitte ettevõte ise (näiteks SK joonealuses märkuses konkurentsiseaduses hõlmab nii ettevõtja vara kui ka
42 oleks korrektne öelda, et sihtasutus on haigla pidaja, mitte ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisevat osa,
haigla ise). Kuna silmas on peetud nii ettevõtte kui terviku sealhulgas ettevõtet ehk sellega tähistatakse objekti
kui ka mõne üksiku eseme võõrandamist, siis on selline mitte isikut. Eelnõuga on seda mõistet veidi
sõnastus korrektsem. mugandatud nimetades seda „sihtettevõtja osaks“
2
Asjaolu, et ka KonkS § 19 lg 3 sellist väljendit kasutab, ei ning sisu ka täpsustatud. Väljend „sihtettevõtja
tähenda, et see on hea eeskuju, mida järgida. Ka KonkS ettevõte või selle osa“ ei anna sisu edastamiseks
plaanitavad muudatused ei muuda vajadust eristada seadustes lisandväärtust, sest sihtettevõtja osa võib olla nii
subjekti ja objekti. Õigused ja kohustused saavad olla ainult ettevõte kui ka väiksem osa sellest.
subjektil. Konkurentsiseaduse muudatused (eelnõude
infosüsteemis, toimiku number 21-1573) ei puuduta
mõistet „ettevõtja osa“, nendega täpsustatakse
„ettevõtja“ definitsiooni, et see igakülgselt ühtiks
ELTL artiklites 101 ja 102 kasutatava ning Euroopa
Liidu Kohtu poolt sisustatud definitsiooniga.
Eelnõu § 3 Seletuskirjas on viidatud, et üldjuhul asutamise riik ja Arvestatud osaliselt.
lg 1 p 2 registririik langevad kokku. Üldjuhul see tõesti nii on, kuid Eelnõu § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 on ettevõtja
selline sõnastus ei anna vastust küsimusele, kas registreerimiskoha kriteerium välja võetud.
välisinvestoriks on ka selline juriidiline isik, millel on Vastavalt REÕS § 14 lg-le 1 kohaldatakse
täidetud ainult üks neist tingimustest, st näiteks ühing, mis on juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt
asutatud EL liikmesriigis, kuid on seejärel piiriülese ta on asutatud, mistõttu toimub ka registreerimine
mobiilsuse võimalusi kasutades „kolinud“ mõnda üldjuhul asutamisriigi õiguse kohaselt. Ka määruses
kolmandasse riiki. See küsimus tuleb selgelt reguleerida ja 2019/452 lähtutakse välisinvestori määratlemisel
mõistlik oleks lähtuda ainult registririigist. eelkõige asutamisriigist.
Eelnõu § 3 Juhime tähelepanu, et on ka Euroopa Majanduspiirkond ja Selgitatud.
lg 2 Šveits - Euroopa Majanduspiirkond (EMP) ühendab ELi Põhjendused kohaldamisala riikide valiku osas on
liikmesriike ja kolme EMP Euroopa Vabakaubanduse toodus seletuskirjas (lk 19-20). Otsus, millistele
Assotsiatsiooni (EFTA) riiki (Island, Liechtenstein ja Norra) investeeringutele, lähtudes investori päriolust,
siseturul, mida reguleerivad samad põhieeskirjad. Nende kontrolli kohaldada on iga riigi pädevuses ning ka
eeskirjade eesmärk on võimaldada kaupade, teenuste, kapitali liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud
ja inimeste vaba liikumist Euroopa Majanduspiirkonnas erinevalt ning hõlmatav isikute ring on liikmesriigiti
avatud ja konkurentsipõhises keskkonnas. Euroopa varieeruv. Oluline on silmas pidada, et
Majanduspiirkonna leping jõustus 1. jaanuaril 1994. Palume välisinvesteeringute hindamise riigisisesed
3
selgitada, miks on Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits regulatsioonid ei tohiks põhjustada
eelnõust välja jäänud. diskrimineerimist kolmandate riikide vahel
(määruse 2019/452 art 3 lg 2). Määruses 2019/452
tähenduses käsitatakse välisinvestorina Euroopa
Liidu väliseid füüsilisi isikuid ja ettevõtjaid ning
selles ettenähtud koostööreeglistik kohaldub
üldjuhul kolmandatest riikidest pärit
otseinvesteeringutele, aga ka näiteks
investeeringutele, mille puhul kontrolli vahetumine
on kaudne. Seega on põhjendatud kohaldada eelnõus
ette nähtud välisinvesteeringu loakohustust kõikide
väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit
välisinvestorite tehingute korral. Hoidmaks ära
kunstlike skeemide kasutamist ja muul viisil
loakohustusest kõrvale hoidmisi, on eelnõu § 3 lõike
1 punktis 3 täpsustatud, nagu on märgitud eespool,
et välisinvestoriks on ka kolmanda riigi füüsilise
isiku või ettevõtja kontrolli all olev muu ettevõtja
sõltumata tema asutamiskohast ning
välisinvesteeringuks loetakse ka kaudse olulise
osaluse omandamine ja kontrolli saavutamine.
Seletuskiri Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 2 alusel on loamenetluse Selgitatud.
kohaldamisalas äriühing, milles riik omab olulist osalust. Lõpuleviimine on selgitatud seletuskirjas (lk 46-47).
Eelnõu § 2 lg 1 kohaselt on välisinvesteeringuks nii tehingud Osaühingu osa võõrandamise puhul saab
ühingute osade ja aktsiatega kui ka varatehingud, samuti käsutustehingut teha pärast loa saamist, st praktikas
erinevad muud tehingud, mis võimaldavad kontrollida tähendab see, et esmalt tehakse võlaõiguslik
sihtettevõtja juhtorganite koosseisu või otsuseid (lepingud). kokkulepe (kohustustehing), oodatakse ära
Seletuskirjas (lk 10) on märgitud, et „kõige sagedasemaks välisinvesteeringu luba ning seejärel tehakse
olulise osaluse omandamise tehinguks on osa või aktsiate asjaõiguslik kokkulepe (käsututehing). Arvestades
ostumüügilepingu tulemusel vähemalt 10-protsendilise äriseadustikus ettenähtud erandeid osa
4
osaluse saamine osa- või aktsiakapitalis. Samas on võimalik võõrandamise tehingu vormile, on praktikas
vastava suurusega osalus saada ka ühinemise või jagunemise tavapärane, et selliseid tehinguid tehakse ka
tulemusena. Kolmandaks küllaltki tüüpilise tehinguna on kirjalikus vormis. Kui osaühingu osa võõrandamine
võimalik välja tuua osanike või aktsionäride lepingu toimub notariaalselt tõestatud tehinguga, ei ole notar
sõlmimine, mille tulemusena saab välisinvestor otsustada isik, kes vastutab eelnõus ette nähtud
vähemalt 10 protsenti osa- või aktsiakapitali, seda välisinvesteeringu lõpuleviimise keelu rikkumise
väljendavate õiguste või häälte üle või saab muul viisil olulise eest. Kohustus taotleda välisinvesteeringu luba on
mõju sihtettevõtja üle.“ seaduse kohaselt välisinvestoril ehk osaluse
Seletuskirjas (lk 44) on kirjas, et „Välisinvesteeringu luba omandajal. Notar võib lisada lepingusse selgituse,
annab õiguse lõpule viia loataotluses kirjeldatud millega ta juhib tähelepanu, et vastav tehing võib
välisinvesteeringuks olev tehing, mis välisinvestori jaoks seaduses ettenähtud tingimustel vajada
tähendab võimalust realiseerida tehingust tulenevad õigused välisinvesteeringu luba. Sarnaseid selgitusi on
ja kohustused ulatuses, mille järel saab välisinvesteeringu notarid lisanud tehingutesse näiteks
lugeda tehtuks.“ Seletuskirjas (lk 46) on kirjas ka, et konkurentsiseadusest tuleneva koondumiste
„Välisinvesteeringu lõpuleviimisega seonduvate keelatud kontrolli kohta.
toimingute täpsem määratlemine ei ole eelnõus võimalik ega Eelnõu kohaselt võib välisinvestor, sihtettevõtja või
põhjendatud, kuna see sõltub välisinvesteeringu välisinvesteeringu muu osaline enne
üksikasjadest.“ välisinvesteeringu loa taotlemist pöörduda
Eeltoodust tulenevalt tekib küsimus, mida tähendab tehingu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole
lõpuleviimine näiteks osaühingu osa võõrandamise tehingu selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas
korral. Osaühingu osa võõrandamisel on notariaalse välisinvesteering on loakohustusega (eelnõu § 6 lg
tõestamise vorm (v.a. juhul, kui osanikud on põhikirjas kokku 3). Konkreetsete sihtettevõtjate nimekirja pidamine
leppinud teisiti). Kuidas toimub eelnõuga seatud kohustust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ei
silmas pidades osaühingu osa võõrandamine? Kas silmas on oleks otstarbekas, sest selline nimekiri ei oleks
peetud seda, et käsutustehingut saab teha alles pärast avalikult kättesaadav, samuti ei omaks see
nõusoleku saamist? Kas praktikas tähendab see, et esmalt õiguslikku tähendust.
tehakse võlaõiguslik kokkulepe (kohustustehing), oodatakse
ära välisinvesteeringu luba ning seejärel tehakse asjaõiguslik
kokkulepe (käsututehing)?
Seletuskirjast (lk 46): „Seetõttu on otstarbekas sätestada
välisinvesteeringu lõpuleviimise keeld abstraktselt ning
5
tuvastada keelu võimalik rikkumine, kui sellekohane kahtlus
on tekkinud, igakordse juhtumipõhise analüüsi teel.“
Siin tõusetub kaks küsimust, millele vastused palume esitada
seletuskirjas: Kas keelu rikkumise võib panna toime ka notar,
kui ta käitub osaühingu osa müügi või osanike kokkuleppe
tõestamise korral tavapäraselt? Kui selgub, et notaril on
kohustus hoiduda siiski mõningate toimingute tegemisest,
kas siis peab notar iga eelnõus nimetatud tehingu puhul
tuvastama, kas tegemist on eelnõu §-s 4 nimetatud
äriühinguga? Märgime, et sellisel juhul võib tekkida
praktiline küsimus, kuidas notar saab kindaks teha, et Eestis
registreeritud äriühing tegeleb just seaduse §-s 4 esitatud
nimekirjas loetletud tegevusega, nt on lennuvälja käitajaks.
Vastavad selgitused on küll esitatud seletuskirjas, kuid nende
valdkondadega tegelevad ettevõtjad võivad ajas muutuda ja
seaduses sätestatud sihtettevõtjate kindlakstegemiseks
edaspidi seletuskirjast ilmselt ei piisa. Seega oleks vaja oleks
nimekirja sihtettevõtjatest, mille pidamise, uuendamise ja
kättesaadavaks tegemisega tegeleks TTJA.
Eelnõu § 5 Palume sisuliselt mõelda, kas luba on vaja või luba on Arvestatud.
kohustuslik. Eelnõu § 5 pealkiri muudetud: „§ 5.
Välisinvesteeringu loakohustus“.
Seletuskiri Palume eelnõu § 6 lg 1 seletuskirjas selgitada, miks on just Arvestatud.
nii, et enne võib sõlmida lepingu või teha tehingu mitte, et Seletuskirja (lk 48) täiendatud järgnevalt:
enne neid tegevusi esitatakse taotlus. „Välisinvesteeringu loa taotlus tuleb esitada pärast
olulise osaluse, kontrolli või sihtettevõtja osa
omandamise aluseks oleva lepingu sõlmimist või
muu tehingu tegemist, kuid enne välisinvesteeringu
6
lõpuleviimist. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamiseks peavad selle tehingu kõik tingimused
olema määratletud ning kokku lepitud.
Allkirjastamata lepingu projekti puhul võib selle
sisu veel poolte läbirääkimistel oluliselt muutuda,
sealhulgas ka näiteks loamenetluse jooksul, mis
omakorda võib mõjutada hindamist ning tekitada
ebakindlust. Sellest tulenevalt ei ole praktikas
otstarbekas viia läbi loamenetlust enne kui
välisinvesteeringu lõplikud tingimused on poolte
vahel kokku lepitud ja tagasivõtmatult fikseeritud.
Nagu oli märgitud (eelnõu § 5 lg 2 selgitus) ei tohi
välisinvesteeringut enne loa saamist lõpule viia, mis
tähendab, et tuleb oodata eelkõige just nende
tehingust tulenevate õiguste ja kohustuste
täitmisega, mille tulemusena saab lugeda mõni
eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud õiguslik tagajärg
saabunuks sihtettevõtja või sihtettevõtja osa suhtes.“
Eelnõu § 7 Eelnõu § 7 sätestab taotluses esitatavad andmed. Arvestatud.
Eelnõu § 7 lg 1: „Taotluses esitatakse välisinvesteeringu Eelnõu § 7 lg 1 teksti lisatud „ tegelik kasusaaja“.
kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja ja sihtettevõtja osa, Praktikas ei pruugi alati tegelik kasusaaja omada
nende omandistruktuuri, majandustegevuse, osalust ühingus (näiteks RahaPTS § 9 lg 4 alusel
välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja tegemise võidakse tegelikuks kasusaajaks lugeda sellist
ajakava andmed.“ füüsilist isikut, kes on kõrgema juhtorgani liige.).
Eelnõu § 7 lg 4: „Taotluse andmekoosseisu, sellele lisatavate Välisinvesteeringu hindamise korral on tegelik
dokumentide loetelu ja taotluse esitamise korra kehtestab kasusaaja oluline välisinvestori puhul.
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
Viidatud määruse § 3 lg 1 p 11: „11) sihtettevõtja
omandistruktuur, sealhulgas teave lõpliku kontrolliva üksuse,
7
osanike või aktsionäride kohta enne ja pärast
välisinvesteeringut.“
Viidatud määruse § 4 lg 1 p 9: „9) tegelik kasusaaja“.
Kuivõrd riigi julgeolekule saavad eelduslikult kujutada ohtu
juriidilist isikut kontrollivad ja selle otsuseid mõjutavad
konkreetsed füüsilised isikud, on oluline tuua taotluses välja
kõik olulised füüsiliste isikute nimed. Palume hinnata, kas
mõiste „omandistruktuur“ on piisavalt selge selleks, et
rakendusaktis ei ole volitusnormi piire ületatud, kui määruse
tasemel kehtestatakse nõue esitada andmed tegeliku
kasusaaja kohta või teave aktsionäride kohta, ja vajadusel
eelnõu muuta, et taotlusest nähtuksid ka asjassepuutuvate
füüsiliste isikute nimed.
Eelnõu § 8 Eelnõu § 8 sätestab TTJA õiguse küsida lisateavet. Kõnealuse Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
normi kohta on seletuskirjas selgitus: „Seega ei ole komisjon Eelnõu § 8 puudutab Tarbijakaitse ja Tehnilise
hinnangu andmisel seotud taotluses esitatud andmete ja Järelevalve Ameti pädevust. Seletuskiri (lk 52) on
dokumentidega, vaid komisjonil on võimalik vajaduse korral vastavalt parandatud. Eelnõu § 15 on nimetatud
nõuda taotlejalt §-s 7 nimetatud andmete täpsustamiseks ja välisinvesteeringukomisjoni pädevust.
kontrollimiseks lisaandmeid. Kuna välisinvesteeringu § 8 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
usaldusväärsuse hindamine eeldab välisinvestori tausta ja Ametile õiguse küsida teavet ja dokumente
tegevuse, välisinvesteeringu sisu ja selle mõju igakülgset välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
analüüsimist, siis võib eeldada, et paljudel juhtudel ei piisa ning tegurid, mida kaalutakse, on nimetatud §-s 10.
selleks üksnes taotluse ja sellele lisatud andmete Seega on kõnealune eesmärk eelnõuga piiritletud
läbivaatamisest, vaid komisjonil tekib menetluse käigus ning peab olema seotud kaalutavate teguritega.
täiendavaid küsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on Teabe küsimise õiguse andmine üksnes taotluses
komisjonil võimalik menetluse kestel paluda taotlejal esitada esitatud andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks
andmeid ja dokumente juurde, sealhulgas ka konkreetselt oleks liialt kitsendav.
taotluses esitatud faktiliste asjaolude ja väidete Seletuskiri (lk 52) on § 8 lg 2 osas muudetud ja viide
kontrollimiseks.“. korrakaitse seadusele on välja võetud
8
Seega jääb esmalt ebaselgeks, kelle pädevust siin silmas on
peetud (komisjon või ikkagi TTJA). Teiseks oleme seiskohal,
et korrektsem lahendus oleks, kui § 8 lg 1 annaks õiguse
küsida täiendavat teavet, kui see on vajalik §-s 7 nimetatud
andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks, aga mitte üldiselt
usaldusväärsuse hindamiseks (liiga avar). Kõnealune § 8 lg 1
dubleerib ka § 15 tulenevat mistahes teabe küsimist. Palume
eelnõu täpsustada.
Eelnõu § 8 lg 2 kohta on seletuskirjas (lk 51) märgitud: „§ 8
lõike 2 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametil õigus nõuda sihtettevõtjalt, välisinvesteeringu muult
osaliselt, samuti riigi- või kohaliku omavalistuse asutustelt
ning muudelt isikutelt välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist.
Antud säte on vajalik selleks, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet saaks asjakohast teavet ja dokumente
küsida lisaks taotlejale ka kõigilt muudelt isikutelt ja
asutustelt, kelle puhul võib eeldada, et neil võib antud
välisinvesteeringu hindamiseks vajalikku teavet olla.
Kõnealune säte täiendab HMS § 38 lõiget 1, andes
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selge aluse
piiritletud eesmärgil küsida välisinvesteeringu loamenetluses
teavet ja dokumente kõigilt isikutelt ja asutustelt, kellel võiks
asjakohast teavet olla. Samuti on teabe küsimine tagatud
õigusega teabe esitamata jätmise korral teha ettekirjutus
(KorS § 28 lg 1 alusel) ning selle mittetäitmisel määrata
sunniraha (eelnõu § 24).“
Palume seletuskirja korrigeerida, sest kavandatav § 8 lg 2
saabki olema haldusakti andmise õiguslik alus, mille alusel
nõutakse isikult (s.t kohustatakse esitama) dokumente ja
teavet. KorS § 28 lg 1 ei ole siin asjakohane – KorS § 28 lg 1
alusel saab anda haldusakte, mis panevad isikule kohustuse
9
tõrjuda oht või lõpetada korrarikkumine. Mingit avaliku korra
rikkumist kõnesoleval juhul olla ei saa. Kuna eelnõu § 8 lg 2
alusel antav haldusakt on haldusakt, mis paneb isikule
kohustuse midagi teha, on tegemist ettekirjutusega
asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1
tähenduses. Dokumentide ja teabe esitamise nõuet
sisaldavasse haldusakti saab märkida kohe sunniraha
hoiatuse. Juhime tähelepanu ka sellele, et haldusakt on
haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses sõltumata sellest, millist
nime haldusakt kannab. Seega saab ATSS tähenduses
ettekirjutus olla ka haldusorgani käsk esitada talle mingeid
dokumente, teavet vms. Lisaks, haldusakti andmise
õiguslikus aluses ei pea sisalduma sõna „ettekirjutus“,
„haldusakt“ vms, selleks, et selle alusel saaks anda haldusakti
HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt määratletakse selle
materiaalsete tunnuste alusel.
Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 järgi hinnatakse muu hulgas: 4) kas Arvestatud.
välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi Eelnõu § 10 lg 2 punktide 5 ja 6 sõnastust on
valitsus, sealhulgas riigiasutus või relvajõud; 5) kas täiendatud järgmiselt:
välisinvestor on seotud või olnud seotud Eesti või Euroopa „5) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on
Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustava seotud või olnud seotud Eesti või muu Euroopa
tegevusega; 6) kas välisinvestor tegeleb, on tegelenud või on Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda
põhjendatud kahtlus, et ta hakkab tegelema ebaseadusliku ohustava tegevusega;
tegevusega; 7) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja on 6) kas välisinvestor või tema tegelik kasusaaja
või on olnud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. tegeleb või on tegelenud ebaseadusliku tegevusega
Soovitame hinnata, kas olukorras, kus tegelikku kasusaajat või on põhjendatud kahtlus, et ta hakkab sellega
kontrollib kolmanda riigi valitsus või kui tegelik kasusaaja on tegelema;“.
olnud seotud julgeolekut ohustava tegevusega, ei olegi
julgeolekuoht, mida seaduses ära nimetada (kuigi § 10 loetelu
ei ole ammendav)? Hetkel lubab loetelu arvata, et tegeliku
10
kasusaaja puhul on küsimus ainult selles, kas ta on olnud
rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.
Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku eelnõu § 7 lõikes 1
omandistruktuuri juures seaduse tasemel nimetada ära, et
omandistruktuur hõlmab ka tegeliku kasusaaja nimetamist
või et seda kontrollitakse (vt märkus nr 3).
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt välisinvesteeringu Arvestatud.
komisjon kas kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise Välisinvesteeringukomisjon annab hinnangu ka
või ei kooskõlasta luba. Samas räägitakse lõikes 3 loa välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusele ning
andmisest kõrvaltingimusega, kuid siin ei ole komisjoni rolli sisuliselt kooskõlastab välisinvesteeringu loa koos
üldse märgitud. Samas aga eelnõu § 15 lõike 1 punkt 2 ütleb, kõrvaltingimusega, juhul, kui on loas vajalik seada
et komisjon teeb ettepaneku välisinvesteeringu loa meetmeid julgeoleku või avaliku korra ohustamise
kõrvaltingimuse kehtestamiseks ja annab kõrvaltingimuse vältimiseks.
kohta hinnangu. Miks ei ole seda komisjoni ülesannet välja Eelnõu § 11 lg 3 sõnastust muudetud järgmiselt: 3)
toodud ka eelnõu §-s 11? Leiame, et §-d 11 ja 15 tuleb selles Välisinvesteeringu luba võib sisaldada
osas omavahel siduda. Vastasel korral tekib küsimus, miks kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või
loa andmise kooskõlastamine või mittekooskõlastamine on sihtettevõtjat võtma Eesti või muu Euroopa Liidu
nii §-s 11 kui ka 15 dubleeritud, kuid kõrvaltingimuse osa on liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise
vaid §-s 15. Palume eelnõu täiendada. vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama
sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama
kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise
lepinguid.
Eelnõu § 11 Palume sõnastust täpsustada, et selgelt nähtuks, kas Arvestatud.
lg 4 räägitakse lg-s 3 nimetatud kõrvaltingimusest või muudest Eelnõu § 11 lg 4 sõnastust on täpsustatud järgmiselt:
kõrvaltingimustest. „(4) Kui välisinvestoriga on vaja pidada käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmete üle
läbirääkimisi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet pikendada käesoleva seaduse § 9
11
lõikes 2, 3 või 4 sätestatud tähtaega kuni 60
kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lg 6 näeb ette, et „loa andmisest keeldumisel Arvestatud ja selgitatud.
lg 6 haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti menetluses Eelnõu § 11 lg 6 sõnastust on muudetud järgmiselt:
kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas taotlejale, „Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 5 kohaselt antud
ulatuses, milles see võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti
liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra kaitset või milles menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata,
sellele kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.“ sealhulgas taotlejale, ulatuses, milles see võib
(seletuskirja lk 62). ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi
Sätte selgituses on viidatud vajadusele kaitsta RSVS (ja julgeolekut või avaliku korra kaitset ja milles sellele
RSVKK) alusel salastatud teavet ja töödelda seda RSVS kohaldub seaduses sätestatud juurdepääsupiirang.“
nõuete kohaselt, sh arvestades teadmisvajaduse põhimõtet Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse
ning kohustust võimaldada salastatud teabele juurdepääsu täiendamine ei ole antud ajal vajalik. Kui
vaid selleks õigust omavatele isikutele. Sätet lugedes torkab välisinvesteeringukomisjon kasutab oma töös
silma selle lai sõnastus (sõna „või“). Sättest nähtub, justkui riigisaladusena kaitstud teavet, siis pannakse selle
soovitaks haldusaktiga, millega keeldutakse loa andmisest, põhjal koostatavale dokumendile märge tulenevalt
seonduvale teabele juurdepääsu piirata enamas kui seaduses teabe esitanud asutuse salastatuse alusest.
ettenähtud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave
(AK) ja salastatud teave (riigisaladus ja salastatud
välisteave). Palume eelnõu täpsustada ja selgitust vajadusel
täiendada.
Teine küsimus seondub sätte selgituses (lk 63) viidatud
dokumendi „omaniku“ põhise lähenemisega. Kas VUHS-s on
lähtutud eeldusest, et komisjon organina ise salastatud teavet
ei loo (erinevate komisjoni liikmete teabe pinnalt uut teavet)?
Palun võrdle strateegilise kauba komisjoni kogutud ja
koostatud teavet reguleeriva normiga (RSVS § 6 punkt 2).
Palume salastatud teabega seonduvat selgitust täiendada.
12
Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 reguleerib välisinvesteeringu loa kehtetuks Selgitatud.
tunnistamist ja normis puudub selge tähtaeg, mille jooksul on Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on
võimalik välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamine. eelnõu § 12 lg-s 1 ettenähtud kehtetuks tunnistamise
Märkuste tabelis esitatud selgitus, et tähtaja reguleerimine ei alused tekstist korduste vältimiseks välja võetud,
ole vajalik, sest tegemist on välisinvestori tegevusest tingitud kuna samasisuline regulatsioon on olemas
rikkumisega, ei ole piisav. Kui eelnõus endas selgelt haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos.
sätestatud tähtaeg puudub, siis hakatakse seda tuletama
muudest seadustest (HMS ja TsÜS). Isegi kui loa kehtetuks
tunnistamisele ajalised piirangud puuduvad, siis tuleb
arvestada, et endise olukorra taastamiseks on vaja esitada
tsiviilõiguslikke nõudeid, mis alluvad aegumisele. Samuti ei
pruugi endise olukorra taastamine aastate möödumisel olla
võimalik muudel põhjustel, seda on tunnistatud ka
seletuskirjas (lk 64).
Jääb ebaselgeks, kas ja kui palju võib praegu eelnõus olev
välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamise regulatsioon
mõjutada sihtettevõtjatesse tehtavad välisinvesteeringuid.
Lähtudes eelnevast palume välisinvesteeringu loa kehtetuks
tunnistamise regulatsiooni täpsustada.
Eelnõu § 14 Eelnõu § 14 sätestab komisjoni koosseisu. Palume analüüsida Arvestatud.
VUHS ja selle alusel kehtestavate rakendusaktidega Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvate asutuste (sh
julgeolekuasutustele lisanduvate ülesannete valguses julgeolekuasutuste) loetelu sätestatakse eelnõus
julgeolekuasutuste seaduse (JAS) täiendamise vajadust. selleks, et eelnõust tulenevad välisinvesteeringu
Nimelt puudub hetkel VUHS rakendussätetes JAS muudatus, hindamisega seotud ülesanded oleks ette nähtud
millest järeldub, et eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, seaduse tasandil.
et piisav õiguslik alus VUHS raames andmete kogumiseks ja Eelnõu § 14 lg 1 sõnastatakse järgnevalt:
töötlemiseks JAS sätestatud korras on julgeolekuasutuste „(1) Välisinvesteeringukomisjon tegutseb
jaoks kehtiva õiguse järgi juba olemas. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures
Juhime tähelepanu JAS põhimõttele, et julgeolekuasutus ning sellesse kuuluvad Justiitsministeeriumi,
kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
13
vajalik tema ülesannete täitmiseks (JAS § 3 lg 1). JAS §-des Kommunikatsiooniministeeriumi,
6 ja 7 on loetletud täpsemalt KAPO ja Välisluureameti Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,
[1] 1
(VLA) ülesanded. JAS § 21 näeb ette, et julgeolekuasutus Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja
võib kogutud teavet töödelda käesolevas või muus seaduses Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo,
sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,
Välislepingust, EL õigusaktist või muust õigusaktist Välisluureameti ning Riigikantselei esindajad.“
tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või Eelnõu § 14 lõikes 2 on volitusnorm Vabariigi
rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid. Valitsusele komisjoni töökorra kehtestamiseks, sest
VUHS-ga loodava regulatsiooni järgselt on tulenevalt lõikes 1 tehtus muudatusest ei ole enam
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamist läbiviivad moodustamiseks volitust vaja.
valitsusasutused määratud Vabariigi Valitsuse poolt. Seega ei
ole VUHS-ga ülesannet konkreetselt julgeolekuasutustele
antud ja seda teeb määrusandja.
Võimalikuks lahenduseks oleks VUHS §-s 14 nimetada
julgeolekuasutused juba seaduse tasandil ära. Võrdluseks
näiteks strateegilise kauba seaduse §-s 70 sisalduv komisjoni
koosseisu regulatsioon.
Eelnõu § 15 Eelnõu § 15 järgi on komisjonil õigus küsida teavet. Sama Arvestatud ja selgitatud.
paragrahvi lõike 2 kohaselt on komisjonil ülesannete Märkus lahendatud ametnike vaheliste
täitmisel õigus: 1) saada välisinvestorilt, muudelt isikutelt või läbirääkimiste teel.
asutustelt ja andmekogudest teavet välisinvesteeringu Välisinvesteeringu hindamisega seotud eelnõust
usaldusväärsuse hindamiseks vajalike asjaolude kohta; 2) tulenevate ülesannete seadusega selgemaks
teha koostööd teiste riikide pädevate asutuste, Euroopa määratlemiseks on välisinvesteeringukomisjoni
Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, seahulgas kuuluvate asutuste loetelu toodud eelnõu § 14 lõikes
saada teiste riikide pädevatelt asutustelt, Euroopa 1.
Komisjonilt, järelevalveasutustelt teavet. Palume selgitada,
kuidas haakub VUHS § 15 lõige 2 §-ga 8 (TTJA-le antud
[1]
VLA puhul on võimalik lähtuda § 7 lg 1 p 1 nimetatust, st riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe
kogumine ja töötlemine.
14
teabe küsimise õigusega) arvestades seletuskirjas esitatud Teavet võib küsida nii Tarbijakaitse ja Tehnilise
selgitust, mille kohaselt komisjon küsib andmeid? Kas Järelevalve Amet §-i 8 (seletuskiri lk 52 parandatud)
komisjon kollegiaalorganina kogub ise täiendavalt andmeid kui ka välisinvesteeringukomisjon §-i 15 alusel.
(küsib andmeid välisinvestorilt, sihtettevõtjalt, muudelt Eelnõu § 15 lg 3 sõnastus on muudetud järgnevalt: „
asutustelt ning teeb päringuid andmekogudest jne)? Kui (3) Komisjoni liige esitab komisjonile
loogika on selles, et komisjoni liikmed on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
julgeolekuasutused, Rahapesu Andmebüroo jne ning igaüks vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes
vaatab oma ülesannete raames kogutud andmed üle, siis oma pädevuse piires. Komisjoni liikmel on
annaks ehk selgemalt ära piiritleda, millistes asutustes või käesoleva seaduse alusel pandud ülesande
andmekogudes on veel teavet, mis neil olemas ei ole. täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid.“
Problemaatiline on VUHS § 15 lg 4: „Komisjoni liikmel on Eelnõu § 15 lg 4 on tekstist välja võetud.
õigus teha andmekogudest päringuid, et saada käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikke
andmeid.“. Lõige 3 näeb ette, et: „Komisjoni liige esitab
komisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
vajalikku teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse
piires.“
Paragrahvi 14 lõike 2 alusel kehtestatava määruse kavandist
nähtub, et komisjoni liikmeks määravad oma esindaja
Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsepolitseiamet,
Rahapesu Andmebüroo, Välisluureamet, Politsei- ja
Piirivalveamet ning Riigikantselei. Komisjon võib oma
töösse kaasata teiste asutuste esindajaid ja eksperte.
Oleme seisukohal, et § 15 lõike 3 „oma pädevuse piires“
lõikes 4 „andmekogudest päringute tegemine“ on küsitav.
Näiteks Justiitsministeerium võiks siis avada e-toimiku,
kohtute infosüsteemi ja vaadata andmeid kooskõlastuse
andmiseks? Leiame, et ministeeriumide esindajad on pigem
poolpoliitilises rollis selles komisjonis ja tegeliku
ohuhinnangu peaks oma olemasolevate andmete pinnalt
15
esitama KAPO, RAB, VLA, PPA. Seega võiks kaaluda
lahendust, et need konkreetsed asutused esitavad ja
analüüsivad neil olemasolevate andmete alusel investorist (ja
tegelikust kasusaajast) lähtuvat julgeolekuohtu ning
komisjon kujundab selle pinnalt hinnangu.
Kokkuvõtteks leiame, et VUHS eelnõus vajab selgemat
lahendust, milline asutus, milliseid andmeid ja millistest
andmekogudest peab töötlema või võib VUHS ülesannete
raames töödelda. Oleme seisukohal, et seadusandja ei peaks
andma õigusi igaks juhuks, vaid siiski nendele asutustele, kel
on vaja ning selles ulatuses, milles on vaja. Oluline on
välistada nii dubleerivat tegevust, kui ka sellist olukorda, kus
keegi ei kontrolli eeldades, et seda teeb teine asutus. Seega
peab valitsusasutuste rollide jaotus olema VUHS-s üheselt
selge. Palume eelnõu täpsustada.
Eelnõu § 18 Eelnõu § 18 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon või Euroopa Arvestatud.
Liidu liikmesriik esitavad taotluse teabe saamiseks Seletuskirja on täiendatud selgitustega (lk 70-71)
välisinvesteeringu kohta, millele ei kohaldu käesolevas järgnevalt: „Määruses 2019/452 sätestatud
seaduses sätestatud loamenetlus, küsib Tarbijakaitse ja koostöömehhanism laieneb artikli 7 alusel ka nende
Tehnilise Järelevalve Amet välisinvestorilt, sihtettevõtjalt või välisinvesteeringute osas, mida liikmesriigid
välisinvesteeringu muult osaliselt taotlusele vastamiseks riigisiseste õigusaktide alusel ei kontrolli. Seega ka
vajalikku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) juhul, kui välisinvesteering ei ole eelnõust tulenevalt
2019/452 artikli 9 lõikes 2 nimetatud teavet ning edastab selle loakohustusega, kohaldatakse sellele vajadusel
viivitamata Euroopa Komisjonile ja teabe taotluse esitanud teabe küsimise ning hinnangu andmise juhiseid
Euroopa Liidu liikmesriigile. Palume seletuskirjas sarnaselt eelnimetatud määruse 2019/452 artiklile 6.
täiendavalt selgitada, kuidas sellises olukorras teabe Samuti võib teine liikmesriik ja Euroopa Komisjon
küsimine toimuks. Mille alusel määratletakse välisinvestor, küsida välisinvesteeringu sihtriigist teavet, mis on
sihtettevõtja ja muu osaline ning seatakse neile teabe andmise neil vajalik seisukoha kujundamiseks. Andmed
kohustus, kui VUHS regulatsioon ei kohaldu? Mida siin välisinvesteeringu ja sellega seotud isikute kohta
16
sättes on silmas peetud? Hetkel on seletuskiri selles küsitakse vastavalt teise liikmesriigi või Euroopa
küsimuses ebapiisav. Komisjoni teabe taotlusele.“
Eelnõu § 19 Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt esitab komisjoni liige kümne Arvestatud.
lg 2 kalendripäeva jooksul teabe saamisest arvates hinnangu Eelnõu § 19 sõnastus muudetud
komisjonile, kas välisinvesteeringu kohta on alust esitada (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
põhjendatud märkused. Hinnangus tuleb märkida, kas Eesti saab teate teises Euroopa Liidu liikmesriigis
julgeolekule või avalikule korrale ohu olemasolu või selle alustatud välisinvesteeringu loamenetluse kohta,
ulatuse paremaks hindamiseks ning põhjendatud märkuste annab ta teabe käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud
esitamiseks on vaja taotleda lisateavet välisinvesteeringu infosüsteemi kaudu viivitamata edasi komisjonile.
kohta. Põhjendatud märkused Euroopa Parlamendi ja (2) Komisjon esitab hiljemalt kümnendal
nõukogu määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel kalendripäeval teabe saamisest arvates Tarbijakaitse
ja korras koostab komisjon. Kui selle hinnangu peab esitama ja Tehnilise Järelevalve Ametile hinnangu, kas
iga komisjoni liige, siis tuleb see ka seaduse sõnastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
selgelt välja öelda. Seletuskirjas tuleks välja tuua, mis välisinvesteeringu kohta on alust esitada
komisjoni liikmete eraldi koostatud arvamustega edasi põhjendatud märkusi. Hinnangus tuleb märkida, kas
tehakse, kas need hävitatakse? Eesti julgeolekule või avalikule korrale oleva ohu
või selle ulatuse paremaks hindamiseks ning
põhjendatud märkuste esitamiseks on vaja taotleda
lisateavet välisinvesteeringu kohta. Põhjendatud
märkused koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/452 artiklis 6 sätestatud alustel
ja korras komisjon.“
Seletuskiri (lk 71) täpsustab, et komisjon kujundab
oma seisukoha teises liikmesriigis toimuva
välisinvesteeringu kohta liikmete arvamuse alusel.
Eelnõu § 21 Eelnõu § 21 järgi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Arvestatud.
Amet „käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve Seletuskirja (lk 72) on täiendatud järgmiselt:
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja
17
49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid „Eelnimetatud erimeetmeid võib kohaldada üksnes
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Esiteks riikliku järelevalve menetluses, kui Tarbijakaitse ja
palume eelnõus täpsustada, et nimetatud erimeetmed saavad Tehnilise Järelevalve Ameti tegevus on suunatud
tulla kohaldamisele üksnes juhul, kui kõne all on kahtlus, et võimaliku korrarikkumise väljaselgitamisele ja
tehtud on seaduse järgi keelatud välisinvesteering, kõrvaldamisele, näiteks kahtluse korral, et
s.t loakohustuslik välisinvesteering on tehtud ilma seaduse loakohustusega välisinvesteering on tehtud ilma
alusel antava loata. Nimetatud erimeetmed ei ole seaduse alusel antava loata. Kuivõrd
kohaldatavad loamenetluses endas, kuna KorS korrakaitseseadust ei rakendata loa andmise
loamenetlusele ei kohaldu, vt KorS § 1 lg 8 p 1. Samuti menetluses (KorS § 1 lg 8 p 1), siis
palume eelnõus sõnaselgelt reguleerida, et TTJA-le ei anta välisinvesteeringu loamenetluses kõnealused
vallasasja läbivaatamise, valdusesse sisenemise ja valduse erimeetmed kohaldatavad ei ole.“
läbivaatuse volitusi pelgalt ohu ennetuseks. Selleks tuleb Eelnõu § 21 on täiendatud teise lausega:
lisada riikliku järelevalve teostamise erisusi reguleeriv säte, „Korrakaitseseaduse §-des 49–51 sätestatud riikliku
mis ütleb, et KorS § 49–51 meetmeid ei saa rakendada ohu järelevalve erimeetmeid ei või kohaldada
ennetuse eesmärgil. TTJA-le ohuennetuslike volituste korrakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud
andmine vallasasjade läbivaatamisel, valdusesse sisenemisel korrarikkumise ohu ennetamiseks.“
ning valduse läbivaatusel oleks ilmselgelt
ebaproportsionaalne. Märgime, et viide KorS §-dele 49–51 ei
oleks seega kooskõlas PS §-ga 11.
Eelnõu § 23 Eelnõu § 23 (Ettekirjutus loata välisinvesteeringu tegemise ja Arvestatud.
lg 1 loa tingimuste rikkumise korral) lõike 1 kohaselt tuleb Eelnõu § 23 lg 1 ja 2 tekst ühtlustatud.
vajadusel teha muid toiminguid välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks. Lõikes 2 räägitakse aga ainsuses ehk
muu toimingu tegemisest välisinvesteeringueelse olukorra
taastamiseks. Kas ongi nii, et lõike 1 puhul on olemas
mitmeid muid toiminguid, lõike 2 osas on olemas vaid üks
muu toiming? Palume seda selgitada ja vajadusel eelnõu
parandada.
18
Eelnõu § 23 Eelnõu § 23 lg-s 2 palume viide üle kontrollida ja esitada õige Arvestatud.
lg 2 viide. Viide parandatud.
Eelnõu § 26 Eelnõu §-ga 26 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku Arvestatud.
(KrMS) ning nähakse ette, et jälitustoiminguga saadud Komisjoni kuuluvad asutused on loetletud eelnõus
andmeid oleks lubatav kasutada ka välisinvesteeringu (§ 14 lg 1).
usaldusväärsuse hindamiseks. Seletuskirjas (lk 73) tuuakse Kriminaalmenetluse seadustiku § 12612 lõike 3
välja mh järgmist: sõnastus muudetud vastavalt ettepanekule.
„Kogutud jälitusteabele pääseb ligi ainult seda kogunud Seletuskiri (lk 76) täiendatud järgmiselt:
asutus, kes otsustab selle kasutamise üle ning kujundab „ Jälitusasutus peab käimasoleva
sellele tuginedes oma ohuhinnangu. Käimasoleva kriminaalmenetluse raames kogutud andmete
jälitusmenetluse osas tehakse otsus koostöös prokuratuuriga avaldamiseks saama eelnevalt prokuratuuri loa.
kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning Nimetatud kohustus tuleneb ühtlasi ka KrMS § 214
välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste lõikest 1, mille kohaselt kriminaalmenetluse
KrMS §12612 eranditega. Teistele kohtueelse menetluse andmete avaldamine on
välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tutvustatakse lubatud üksnes prokuratuuri loal ja lubatud ulatuses,
keeldumise aluseks olevat teavet proportsionaalselt sellises samuti arvestades muid KrMS § 214 lõikes 2
mahus, mis on vajalik kõrvaltingimuse seadmiseks või sätestatud tingimusi.
välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata jätmiseks.
Välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise põhjendamisel Asjaolu, et isiku suhtes on jälitustegevust teostatud
peab olema võimalik kasutada andmeid, millele tuginedes on ja/või et tema kohta on jälitusega teavet kogutud,
vastav hinnang tekkinud. Teistel välisinvesteeringukomisjoni võib aga olla riigisaladus, mille avaldamine
liikmetel peab olema vastav riigisaladuse juurdepääsu luba.“. väljaspool selleks ettenähtud korda kahjustab
Seda, kes viidatud välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad, ei vähemalt eelduslikult kriminaalmenetluse huve.
ole kahjuks võimalik tuvastada praegu ka eelnõu Juhul, kui jälitusteavet kasutatakse
seletuskirjast. Nimelt öeldakse seletuskirjas (lk 65) muu välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata
hulgas järgmist: „Paragrahvi 14 lõike 1 kohaselt tegutseb jätmiseks ja sellele vastavalt ka välisinvesteeringu
välisinvesteeringukomisjon Tarbijakaitse ja Tehnilise loa andmisest keeldumise põhjendamiseks, siis
Järelevalve Ameti juures ning sellesse kuuluvad võimaliku kriminaalmenetluse huvide kahjustamise
ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste esindajad. ohu ennetamiseks peab keeldumise põhjendamise
Komisjoni alalised liikmed osalevad kõikide eelnõuga olema sõnastatud selliselt, et keeldumise faktist ega
19
määratletud kohaldamisalaga hõlmatud välisinvesteeringute selle põhjendustest ei oleks võimalik ka tuletada, et
hindamisel ja välisinvesteeringu loa andmise keeldumine leidis aset jälituse tulemusena kogutud
kooskõlastamisel.“. Sellest sõnastusest võib aru saada, et andmete alusel.“
komisjoni kuuluvad kõigi ministeeriumite ja kõigi
valitsusasutuste esindajad.
Kuna välisinvesteeringu hindamise komisjon hakkab
tegelema jälitustoimingu käigus saadud andmete
hindamisega, siis oleme seisukohal, et eelnõu § 14 osas ei
piisa selle sätestamisest, et komisjoni kuuluvad
valitsusasutuste esindajad. Paragrahvis 14 tuleb loetleda kõik
valitsusasutused nimeliselt, kes sinna kuuluvad. Sel juhul on
seadusandjal ehk Riigikogul võimalik selgelt hinnata, kas
selline KrMS muudatus on ikkagi põhjendatud ja
jälitustoiminguga saadud andmete saamise õiguse andmine
neile asutustele vajalik. Palume eelnõu täiendada.
Lisaks. Eelnõu §-ga 26 täiendatakse KrMS § 12612
(jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste
säilitamine, kasutamine ja hävitamine) lõiget 3 pärast sõna
„julgeolekukontrollis“, sõnadega „,välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses“.
Seletuskirjas (lk 73) tuuakse muudatust selgitades välja, et
käimasoleva jälitusmenetluse osas tehakse otsus koostöös
prokuratuuriga kaaludes uuritava kuriteo raskust ja mõju ning
välisinvesteeringuga kaasneva ohu mõju sarnaselt teiste
KrMS §12612 eranditega. Oleme seisukohal, et seletuskirjas
tuleb selgelt välja öelda, et jälitusasutus peab käimasoleva
kriminaalmenetluse raames kogutud andmete avaldamiseks
saama eelnevalt prokuratuuri loa. Nimetatud kohustus
tuleneb ühtlasi ka KrMS §-st 214, mille kohaselt
kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse andmete
avaldamine on lubatud üksnes prokuratuuri loal ja lubatud
20
ulatuses, samuti arvestades muid KrMS § 214 lõikes 2
sätestatud tingimusi.
Peamine ohukoht kriminaalmenetlusele ja jälitustegevusele
üldiselt, on see, et juhul, kui investeeringust keeldumiseks
muid seadusest tulenevaid aluseid ei ole ja/või kui loa
andmisest keeldudes ühtegi n-ö objektiivset alust välja ei
tooda, on kergelt tuletatav, et riik toetub keeldumisel teatud
jälitustegevusega saadud teabele. Sellest on omakorda
üheselt tuletatav, et konkreetse isiku suhtes teostatakse või on
juba teostatud jälitustegevust. Asjaolu, et isiku suhtes on
jälitustegevust teostatud ja/või et tema kohta on jälitusega
teavet kogutud, võib aga olla riigisaladus, mille avaldamine
väljaspool selleks ettenähtud korda kahjustab eelduslikult
vähemalt kriminaalmenetluse huve. Selle ohu ennetamiseks
peavad seaduses sätestatud keeldumise alused ja keeldumise
põhjendamise kord olema sõnastatud selliselt, et keeldumise
faktist ega keeldumise põhjendustest ei oleks võimalik ka
tuletada, et keeldumine leidis aset jälituse tulemusena
kogutud andmete alusel.
KrMS § 12612 lõige 3 on muutunud pidevate täiendamiste
tõttu väga raskesti jälgitavaks. Sellest tulenevalt teeme veel
ka ettepaneku sõnastada lõige 3 tervikuna uuesti, esitades
loetelu punktidena:
„(3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada:
1) teises jälitustoimingus;
2) teises kriminaalmenetluses;
3) julgeolekukontrollis;
4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse
tähenduses;
5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamiseks;
21
6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi
andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele
vastavuse kontrollimiseks.“.
Seletuskiri Kas eelnõu § 28 alusel väljastatakse andmed otse Selgitatud.
välisinvesteeringukomisjonile või läbi TTJA? Eelnõu § 9 Teavet võib küsida nii Tarbijakaitse ja Tehnilise
lõike 1 kohaselt edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Järelevalve Amet kui ka
Amet saadud taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjon, mistõttu tuleb teave
välisinvesteeringukomisjonile kooskõlastamiseks. Ehk siis anda seda palunud haldusorganile.
peaks ka teabe edastamine käima läbi TTJA.
Seletuskiri Seletuskirjas (lk 88–89) tuuakse mh välja, et „Personalikulu Arvestatud.
võib kaasneda ka muudele välisinvesteeringukomisjoni Seletuskirja (lk 91) on täiendatud järgnevalt:
alaliselt kuuluvatele valitsusasutustelele seoses 2 esindaja „Ka Justiitsministeerium on välja toonud, et
osalise tööajaga komisjoni töös osalemisega. komisjoni töös osalemine võib tingida
Kaitseministeerium on märkinud, et komisjoni töös olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või
osalemine on uus ülesanne ministeeriumi valitsemisalale, mis täiendava ressursi vajaduse.“
võib kaasa tuua olemasolevate ülesannete
ümberkorraldamise või täiendava ressursi vajaduse.“.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Siseministeeriumi,
Kaitsepolitseiameti personalikulude ja muude eelnõuga
kaasnevate kulude katmisega ei ole kehtivas riigi
eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu heakskiitmisega
kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse
järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis
Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info
alusel.
Kuna komisjoni töös osalemine on ka Justiitsministeeriumi
jaoks uus ülesanne, siis võib see sarnaselt
22
Kaitseministeeriumile ka Justiitsministeeriumile kaasa tuua
olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või täiendava
ressursi vajaduse.
Eelnõu ja Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu Keelelised ja normitehnilised märkused, mis esitati
seletuskiri ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja eraldi eelnõu ja seletuskirja tekstifailis, on
keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. arvestatud.
Kaitse- Seletuskiri Seletuskirjas on esile toodud seaduse jõustumisega kaasnev Arvestatud.
ministeerium eelarvevajadus seoses kahe uue ametikoha mehitamisega Seletuskirja kohaselt võib personalikulu kaasneda,
Kaitsepolitseiametis. Komisjoni töös osalemine on uus lisaks eraldi nimetatud Kaitsepolitseiametile ning
ülesanne ka Kaitseministeeriumi valitsemisalale, mis võib Politsei- ja Piirivalveametile, ka muudele
kaasa tuua olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või välisinvesteeringukomisjoni alaliselt kuuluvatele
täiendava ressursi vajaduse. valitsusasutustele seoses 2 esindaja osalise tööajaga
komisjoni töös osalemisega. Seletuskirja täiendatud
järgmiselt: „Kaitseministeerium on märkinud, et
komisjoni töös osalemine on uus ülesanne
ministeeriumi valitsemisalale, mis võib kaasa tuua
olemasolevate ülesannete ümberkorraldamise või
täiendava ressursi vajaduse.“.
Seletuskirja Palume selgitada, milline saab olema Kaitseministeeriumi Selgitatud.
lisa 2 esindaja roll loodavas komisjonis. Eelnõu seletuskirjale on Kooskõlastuskirja järgselt on Kaitseministeerium
lisatud rakendusakti kavand, mille järgi määrab ka kaalunud oma osalust ja teada andnud, et soovib
Kaitseministeerium oma esindajad (põhiliikme ja alaliselt oma esindajate kaudu osaleda
asendusliikme) välisinvesteeringukomisjoni (edaspidi välisinvesteeringukomisjoni töös.
komisjon), kelle ülesanne on hinnata välisinvesteeringu loa Ministeeriumi esindajatelt oodatakse asjaomase
taotlusi, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest. ministeeriumi pädevuses olevate valdkondade
Samuti peab esindaja osalema komisjoni koosolekul, kui ekspertiisi toomist komisjoni, et tagada
vähemalt üks komisjoni liige on leidnud, et kavandatud välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamisel
23
investeering võib ohustada riigi julgeolekut või avalikku eelkõige riigikaitseliste ja riigi julgeolekut
korda. Selgusetuks jääb, millist teavet oodatakse puudutavate aspektide arvesse võtmine.
Kaitseministeeriumilt.
Seletuskirja Komisjoni töös osalev Välisluureameti esindaja saab lähtuda Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lisa 2 üksnes teabest, mida kogutakse ja töödeldakse Eelnõuga ei ole Välisluureametile ette nähtud otsest
julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ning Vabariigi kohustust kontrollida taotluses esitatud andmete
Valitsuse kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi ehtsust ja õigsust. Iga välisinvesteeringukomisjoni
kavas täpsustatud ülesannete täitmise käigus. Samuti tuleb liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse
arvestada, et komisjonile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise kohta vastavalt oma pädevusele ning võimalusel
Järelevalve Ametile on võimalik avaldada olemasolevat kontrollib andmeid vastavalt temale kättesaadavale
teavet juhul, kui see ei kahjusta Välisluureameti ülesannete teabele.
täitmist. Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni Eelnõu väljatöötamisse kaasatud asutuste
avaldatud teavet saab Välisluureamet edastada üksnes juhul, (sealhulgas Justiitsministeeriumi,
kui teabe avaldaja on sellega nõus. Välisluureameti ülesande Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi,
ulatuse piiritlemisel on väga oluline silmas pidada, et Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi,
seaduseelnõu ega rakendusakti kavand ei paneks Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti,
Välisluureametile otsest kohustust kontrollida taotluses Välisluureameti ja Riigikantselei) esindajatega on
esitatud andmete ehtsust ja õigsust, sh selgitada välja tegelik välisinvesteeringukomisjoni töökorda arutatud ning
kasusaaja. Samuti ei saa anda Välisluureametile lisaülesannet toetust on leidnud lahendus, mille kohaselt
koguda ja sünteesida taotluse kohta teavet juurde, kuna välisinvesteeringule loa andmise kooskõlastamiseks
olemasolevaid ülesandeid arvestades ei ole see võimalik. on vajalik kõikide komisjoni liikmete positiive
Eelnevast tulenevalt palume näha rakendusaktis ette hinnang (avalikule korrale ja julgeolekule ohu
menetluskord, mille järgi taotluse kohta arvamusi andvad puudumise kohta). Seetõttu ei oleks eelnimetatud
asutused reageerivad üksnes juhul, kui neil on taotluse või lahendusega kooskõlas menetluskord, mille alusel
sellega seotud ohu kohta lisateavet. komisjoni liikmed annavad oma hinnangu üksnes
juhul kui neil on taotluse või sellega seotud ohu
kohta lisateavet. Samas, kuna välisinvesteeringu
loamenetlus toimub kindlaksmääratud tähtaegade
jooksul, on vajalik reguleerida olukord, kus
komisoni liige ei ole tähtaegselt oma hinnangut
24
välisinvesteeringu osas infosüsteemi sisestanud,
mistõttu võib kooskõlastusprotsess põhjendamatult
viibida. Eelkirjeldatud juhtudeks on probleemi
lahendamiseks vajalik ette näha regulatsioon, mille
kohaselt võrdsustatakse tähtaegselt hinnangu
andmata jätmine sisuliselt loa andmisele
vastuväidete puudumisega (ehk ohu puudumisega
avalikule korrale ja julgeolekule.)
Vabariigi Valitsuse määruse
„Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ kavandi § 5
täiendatakse lõikega 5 järgmiselt:
„(5) Kui komisjoni liige ei esita määratud tähtaja
jooksul oma esmast hinnangut välisinvesteeringu
kohta, loetakse, et komisjoni liikme hinnangul
välisinvesteering ei ohusta Eesti või Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.“
Maaelu- Seletuskiri Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse Selgitatud.
ministeerium RAKE ja Advokaadibüroo Sorainen AS-iga koostöös Tartu Ülikooli uuringu aruandes on leitud, et kuna
teostatud uuringu „Välisinvesteeringute taustauuringu kinnisvarainvesteeringu mõiste on laiem ja ei vasta
mõjude hindamine“ peatükis 5 on põhjalikult käsitletud otseselt välisinvesteeringu definitsioonile, on
kinnisasja omandamise kitsendamise seadusest (edaspidi sobivam kasutada eriregulatsiooni. See tähendab, et
KAOKS) tulenevate piirangute mõjusid ning võimalikke kinnisvaratehingutele, mis ei ole seotud
seoseid välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega, tuleb
seaduse eelnõus (edaspidi seaduse eelnõu) kavandatud kohaldada KAOKS-ist tulenevat eriregulatsiooni
kitsendustega. Seaduse eelnõu seletuskirjas on nimetatud tehingute kontrollimiseks.
uuringule korduvalt viidatud. Eelnõu kohaselt võib sihtettevõtja osa kaudu
Maaeluministeerium on kursis, et Siseministeerium kavandab toimuda sihtettevõtja majandustegevuse osaline või
KAOKSi §-s 10 toodud kitsendusi põhjalikult korrigeerida. täielik ülevõtmine ettevõtte või vara (mille
Sellest tulenevalt ning üheselt mõistetavuse tagamise koosseisu võib kuuluda ka kinnisasi) omandamisega
eesmärgil tuleks seaduse eelnõu seletuskirja täiendada ja välisinvestori poolt. Eelnõus on kitsalt silmas peetud
25
selles põhjendada, miks seaduse eelnõuga maa omandamise ettevõtet või muud vara, millel põhineb
piiranguid ei sätestata. Lisaks oleks asjakohane seaduse majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning
eelnõu seletuskirjas kirjeldada seaduse eelnõus kavandatud mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste
kitsenduste seosed KAOKSist tulenevate kitsendustega, funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle
käsitledes sealjuures põhimõtteid ja suundi, mida KAOKSis kaudu saab välisinvestor sisuliselt jätkata eelnevat
julgeoleku kaalutlustest ja riigikaitselistest vajadustest sihtettevõtja tegevust. Kinnisasi, mis võib asuda küll
tulenevalt kavandatakse Siseministeeriumi algatusel muuta. spetsiifilises kohas, kuid millega ei seondu kaupade
tootmine, müük ega teenuste pakkumine riigi jaoks
olulises valdkonnas, ei ole välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise regulatsiooniga
hõlmatud.
KAOKS-i eesmärgiks on selgelt riigi julgeoleku
kaalutlustest lähtuvate kinnisasja omandamise
kitsenduste sätestamine. Kõik kinnisasja
omandamise täiendavad kitsendused, mis võivad
hõlmata erinevaid tehinguliike, piirangualasid,
mõjutatud isikute ringi ega ole seotud sihtettevõtja
osa olulise majandustegevusega, on otstarbekas
sätestada KAOKS-is. Siseministeeriumi
eestvedamisel on KAOKS-i muudatused on
väljatöötamisel. Plaanide kohaselt peaks KAOKS-i
muutmise eelnõu kooskõlastamine toimuma 2022
esimesel poolaastal.
Seletuskiri Seaduse eelnõus sätestatut kohaldatakse välisinvesteeringule Selgitatud.
ehk tehingule või omavahel seotud tehingutele, mille kaudu Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad sihtettevõtjad on
välisinvestor omandab otsese või kaudse olulise osaluse nimetatud § 4 lõikes 1, muuhulgas sisaldab loetelu
sihtettevõtjas, saavutab otsese või kaudse kontrolli ka elutähtsate teenuste osutajaid.
sihtettevõtja üle või omandab sihtettevõtte. Sihtettevõtjad on Riigikantselei eestvedamisel on koostamisel
toodud seaduse eelnõu § 4 lõikes 1. Sellest võib järeldada, et valmisoleku seaduse (VOS) eelnõu, mille tulemusel
seaduse eelnõu kohaldamisalas võivad olla ka võib elutähtsate teenuste regulatsioon lähiajal
26
kinnisvaratehingud, kui need on seotud ettevõtja olulise muutuda. VOS-i väljatöötamiskavatsuse (eelnõude
majandustegevusega. Seaduse eelnõu seletuskirjas on infosüsteemi toimik 21-0915) kohaselt on
toodud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr kaalumisel ka lahendus, mille kohaselt nimetatakse
2019/4521 annab liikmesriikidele soovituslikud toidu tootmine ja toiduohutuse tagamine
mitteammendavad juhised, kehtestades loetelu teguritest, elutähtsateks teenusteks ning Maaeluministeerium
mida võiks võtta arvesse, kui määratakse kindlaks, kas (või Põllumajandus- ja Toiduamet) elutähtsa teenuse
välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või toimepidevust korraldavaks asutuseks.
avalikku korda. Nimetatud määruse artikkel 4 nimetab Eelnimetatud lahenduse kohaselt oleks teatud
selliste teguritena, mis aitaksid liikmesriikidel hinnata tingimustele vastavad toidu tootmise ja
välisinvesteeringu toimet, muuhulgas näiteks mõju toiduohutusega tegelevad ettevõtjad elutähtsa
elutähtsale füüsilisele või virtuaalsele taristule, elutähtsatele teenuse osutajad sihtettevõtjatena eelnõu
tehnoloogiatele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 428/20092 kohaldamisalas.
artikli 2 punktis 1 määratletud kahesuguse kasutusega
kaupadele, energia või toorainetega varustamisele, samuti
toiduga kindlustatusele, juurdepääsule tundlikule teabele või
meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Seaduse
eelnõu seletuskirja kohaselt on riikidel seega üsna laiad
võimalused, arvestades riigisiseseid eripärasid ja vajadusi,
määratleda need majandussektorid, milles tegutsevad
ettevõtjad on tuleviku perspektiivis välisinvesteeringute
kontrolli rakendamisel prioriteetse tähtsusega. Meie andmetel
on ligikaudu 45% põllumajandusmaast 3%
põllumajanduslike majapidamiste (edaspidi majapidamine)
kasutuses. Üle 100 ha suurusega majapidamisi on 12%, nad
kasutavad 78% kogu põllumajandusmaast ja toodavad 76%
standardtoodangust. Majandusliku suuruse alusel on üle 500
000 euro suuruse standardtoodanguga majapidamisi Eestis
1,7%, nende kasutuses on 32% kogu põllumajandusmaast ja
nad annavad 54% standardtoodangust. See tähendab, et riigis
on rida põllumajandusettevõtjaid, kelle kasutuses on
arvestatav kogus põllumajandusmaad kui toidujulgeolekut
tagavat ressurssi. Seega palume seaduse eelnõu seletuskirjas
27
analüüsida, kas selliste ettevõtjate ettevõtetesse tehtavad
välisinvesteeringud võivad kujutada ohtu julgeolekule.
Rahandus- Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas viidatakse Vabariigi Valitsuse Selgitatud.
ministeerium tegevusprogrammile seoses finantssüsteemi rahapesuvastase Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 korraldusega nr 83
regulatsiooni arendamisega, aga eelnõu käsitleb kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
välisinvesteeringuid finantssüsteemist oluliselt laiemalt. 2021–2023“ dokumendis on välisinvesteeringu
Ilmselt on õigem eelnõu vajaduse motiveerimisel viidata EL usaldusväärsuse hindamise eelnõu koostamine
määrusega 2019/452 loodud otseinvesteeringute nimetatud eesmärgi „III Tark majandus“ punkti
taustauuringute raamistikule ning majanduslikule „Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond„ alapunkti
julgeolekule, mitte niivõrd finantssüsteemi rahapesu 3.33. ülesandena, mistõttu pole põhjendatud
temaatikale. vastavale seosele viitamise ärajätmine.
Seletuskiri Seletuskirjas viidatud mõjuanalüüsi osade järeldustega Selgitatud.
mittearvestamise põhjuseid võiks seletuskirjas pisut rohkem Riigikantselei tellimusel (koostöös MKM-iga)
lahti seletada. Sisuliselt järeldasid selle koostajad (sõltumata valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
järeldusest, et eelnõu majanduslik mõju on väike), et rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös
välisinvesteeringute piirangutega võiks pisut rohkem Advokaadibüroo Sorainen AS-iga teostatud uuring
hillitseda/täpsemini sihistada. Näiteks, et riigi omanduses „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude
olevate ettevõtete võõrandamise puhul omanike hindamine“ (edaspidi Tartu Ülikooli uuring) on üks
kontrollimiseks on olemas ka teised õiguslikud vahendid või abivahend eelnõu koostamiseks. Uuringus on
et trükimeedia puhul võiks lähtuda 100 000 eksemplari teemade käsitlus ja järeldused esitatud erineva
tiraažist, mida üldreeglina Eesti meediaettevõtted ei täida. põhjalikkusega ning kohati piirduvad üldsõnaliste
Eelnõus on mõlema sektori välisinvesteeringuid piiravad väidetega (nagu näiteks ka riigi osalusega
meetmed jäänud sisse laiaulatuslikumalt kui teadlased äriühingute puhul), mistõttu ei ole teatud juhtudel
pakkusid. Sh viidatakse näiteks riigiettevõtete puhul, et ka uuringus sisalduvad argumendid andnud piisavat
Lätis, Leedus ja Soomes ei ole otseinvesteeringute tuge eelnõu sisustamiseks. Seletuskirja eesmärk ei
taustakontrolli raamistikku riigiettevõtteid kaasatud, kuid ole uuringu autorite järelduste ümberlükkamine,
põhjus, miks Eestis on vaja siinsesse raamistikku ikkagi vaid eelnõu sisu selgitamine.
kaasata jääb ebaselgeks. Leiame, et sellise regulatsiooni Näiteks on tükimeedia väljaannete kirjastajate
kehtestamisel tuleb arvestada, et kannatada ei saaks Eesti hõlmamise puhul eelnõu koostajad pidanud tiraaži
28
investeerimiskeskkond. Finantssüsteemi usaldusväärsuse asemel paremaks kriteeriumiks majandusaasta
probleeme rahapesu kontekstis pakutud regulatsioon päris käivet ja lähenemise otstarbekust seletuskirjas ka
lõpuni ei lahenda. põhjendanud.
Eelnõu § 1 Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse loamenetlusele Arvestatud ja selgitatud.
lg 3 haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades käesolevas Eelnõuga ei ole kavas kehtestada täiendavaid erisusi
seaduses sätestatud erisusi. Palume täiendavalt kaaluda, haldusmenetluse seadusest ning eelnimetatud seadus
milliseid erisusi HMS-ist oleks mõistlik või vajalik eelnõuga peaks kehtima välisinvesteeringu loamenetluses
kehtestada. Näiteks ei ole haldusakti teatavakstegemist võimalikult suures ulatuses.
reguleeritud, kuid haldusakti avalikult teatavakstegemise
nõudmise lubamine (HMS § 62) ja vaidemenetluse korraldus
(HMS 5. ptk) vääriks täiendavat analüüsi.
Eelnõu § 2, Eelnõu §-d 2 ja 3 sätestavad välisinvestori ja Arvestatud ja selgitatud.
3 ja 10 lg 2 välisinvesteeringu kriteeriumid, millest lähtuvalt kuulub Eelnõu § 10 lõikes 2 punkti 7 tekst parandatud (
seadus kohaldamisele ja mis on peamiselt seotud osalusega. „tegelik kasusaaja“).
Seletuskirjas on märgitud, et sihtettevõtja üle kontrolli Eelnõu seletuskirja lisa 1 ettevõtlus- ja
saavutamise all on mõeldud küll ka varianti, mille puhul isik infotehnoloogiaministri määruse
omab teise isiku üle muul viisil valitsevat mõju või kontrolli „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord“
või tal on võimalus seda teostada, kuid leiame, et lisaks kavandi § 4 lg 1 alusel tuleb välisinvestori kohta
otsesele omandile tuleks kaaluda, kas tegeliku kasusaaja muuhulgas esitada andmed ka tema tegeliku
tuvastamine usaldusväärsuse hindamisel ühe kriteeriumina kasusaaja kohta (p 8) ning tegeliku kasusaajaga
oleks seaduse eesmärki arvestades asjakohane ja kooskõlas seotud asjaolusid saab välisinvesteeringu hindamisel
EL õigusega. Lisaks palume kaaluda eelnõu tekstis tegelike arvesse võtta. EL õigus, eelkõige Euroopa
kasusaajate kontseptsiooni selgemalt lahti kirjutamist. Eriti Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452,
oluline on terminoloogiliselt ühtlustada eelnõu § 10 lg 2 millega luuakse liitu tehtavate välismaiste
punkt 7, mis hetkel viitab „lõplikule kasusaajale“, seletuskiri otseinvesteeringute taustauuringute raamistik,
viitab aga mitmel korral „tegelikule kasusaajale“. Juhime tegeliku kasusaaja osas juhiseid ei anna.
tähelepanu, et Eesti õigusesse on see mõiste võetud üle just
29
„tegeliku kasusaaja“ mõistega, mis on defineeritud rahapesu
ja terrorismi tõkestamise seaduse (RaPTS) §-s 9.
Eelnõu § 2 Eelnõust võib välja lugeda, et see rakendub üksnes Selgitatud.
olemasoleva osaluse omandamisel välisinvestori poolt, kuid Eelnõuga loodava välisinvesteeringu
ei piira mingil moel kahtlast välisinvestorit Eestis täiesti uut usaldusväärsuse hindamise menetluse eesmärgiks
ettevõtet asutamast? Näiteks loob ebausaldusväärne on võimalike välisinvesteeringutega kaasnevate
välisinvestor e-residentsuse teenust kasutades uue julgeoleku või avaliku korra ohu maandamine, mis
krüptovaluutade kauplemise platvormi, mille kaudu seonduvad investeeringute tegemisega
arveldatakse kahtlaseid tehinguid sadade miljonite eurode kindlaksmääratud sihtettevõtjatesse.
väärtuses. See on reaalne probleem seletuskirjas viidatud Uue ühingu asutamise korral (nn greenfield-
finantssüsteemi usaldusväärsuse kontekstis, aga selline investeering) välisinvestori poolt ei ole asutamise
olukord eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu? Sama küsimus ajal veel ammendavalt teada, kas üldse ja kui, siis
tekib ka laiemalt: uue meediaplatvormi, kaugküttekatlamaja, millistes valdkondades hakkab ühing lõppastmes
vms võib välisinvestor Eestisse ilma piiranguteta luua, kuid tegutsema, kas plaanitava majandustegevuse
olemasolevat omandada mitte? alustamine on edukas ning milline saab olema
ettevõtja olulisus vastavas valdkonnas. Seetõttu on
keeruline sellist tüüpi tegevust investeeringuna
etteulatuvalt piisava põhjalikkusega hinnata, et oleks
võimalik tuvastada reaalse ning piisavalt tõsise ohu
olemasolu või puudumise.
Sihtettevõtja tingimustele vastamine
välisinvesteeringu tegemise ajal on eeltingimuseks
seda ettevõtjat puudutava välisinvesteeringu
hindamiseks. Samuti on eelnõu § 4 lõikes 1 toodud
sihtettevõtja kriteeriumitele vastamine lisaks
tegevusvaldkonnale seotud ka täiendavate
kriteeriumite täitmisega (nt eriseadusest tulenevad
nõuded elutähtsa teenuse osutajatele, leping
riigiasutuse või muu määratletud isikuga, teatud
tingimustele vastava taristu majandamine,
30
täiendavate tegevus või muude lubade olemasolu
jms), millele uus ühing asutamisejärgselt ei vasta.
Seetõttu ei ole otstarbekas ka uue ühingu asutamist
välisinvesteeringuna eelnõus hõlmata.
Arvestades teiste Euroopa Liidu liikmesriikide
välisinvesteeringute hindamise praktikat on nn
greenfield-investeeringute kontroll pigem erandlik
(18 riigist on see otseselt reguleeritud vaid mõnes
riigis).
Eelnõu ei reguleeri virtuaalvääringu teenuse
pakkujate tegevust. Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduses (jõustunud 15.03.2022) sisalduv
virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv
regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada
rahapesu ja terrorismi rahastamise riske enne
ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide
ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (eelnõude
infosüsteemi toimik 21-0050) kavandatava
regulatsiooni jõustumist.
Eelnõu § 4 Eelnõu § 4 lg 1 punktis 2 on sihtettevõtjana määratletud riigi Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lg 1 p 2 osalusega ettevõte. See on absoluutne sõltumata riigi osaluse Siseministeerium on seisukohal, et vastav
suurusest – nt on mõistega hõlmatud isegi 0,000001% riigi kategooria ühinguid peaks kuuluma
osalusega ettevõte. See aga ei ole otstarbekas lähenemine sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse.
ning mõistlik oleks vähemalt täpsustada, et riigil peab Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui riik omab
ettevõttes olema vähemalt oluline osalus väärtpaberituru olulist osalust äriühingus, on vajalik, et partner või
seaduse (VPTS) § 9 mõistes. Lisaks on küsitav, kas partnerid, kellega koos ühingut juhitakse, ei kujutaks
omandiline kuuluvus mingil ajahetkel saab olla selliseks samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule korrale,
tunnuseks, mis määrab, kas ettevõtja (või tema ettevõtte) võib stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.
omada mõju Eesti või liikmesriigi julgeolekule või avalikule Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku
31
korrale. Seletuskirjas on märgitud, et välisinvesteeringule on korra ja julgeoleku seisukohast ebasobivate
vajalik eelnev luba, sest paljudel juhtudel need äriühingud partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringu
sihtettevõtjatena täidavad ülesandeid ja osutavad teenuseid, usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni on
millel on oluline kaal ühiskonnale ja suur mõju elanike muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad
heaolule, mis omakorda seondub julgeoleku tagamise partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid
vajadusega. Samas on ka seletuskirjas viidatud ohustsenaariumeid, mille realiseerumist soovitakse
mõjuanalüüsis märgitud, et üksnes riigi osaluse olemasolu eelnõu regulatsiooniga vältida.
äriühingus ei peaks olema taustauuringu läbiviimise alus. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
Kui riigi osalusega ühingud on sõltumata tegevusvaldkonnast regulatsioon loob kitsenduse, mis piirab riigivara
hõlmatud, siis hõlmamata on riigi osalusega äriühingute omandamist kui tegemist ei ole usaldusväärse
tütarettevõtjad ja KOV või muu avaliku sektori üksuse (nt välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus
avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi asutatud sihtasutused) võõrandamine toimub enampakkumise teel.
osalusega ettevõtted. Juhul kui nende puhul rakendub Arvestades vajadust täpsustada riigi osaluse suurust,
kontroll ainult lähtuvalt tegevusalast ja omandisuhet ei peeta on eelnõu § 4 lg 1 punkti 2 teksti muudetud
oluliseks, tuleks seletuskirjas selgitada, millega vahe järgnevalt:
tegemine on põhjendatud. „2) äriühing, milles riigil on oluline osalus;“
Riigi osalusega seonduvalt tõusetub küsimus ka sellest, Olulise osaluse nõude kaudu saab välistada nn
kuidas peaks toimuma kontroll juhul, kui riik omandab juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel
osaluse ettevõtjas (sh nt pärimine, konfiskeerimine), kus on saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust
juba omanikuks kolmanda riigi isik. Samuti oleks pakutud väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille
sõnastuse puhul konkreetne ettevõtja sihtettevõtja juhul, kui kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne osalus
riik osalust müüb, aga juba järgmisel võõrandamisel ei oleks äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt
täpselt sama ettevõtja enam sihtettevõtja, seda sõltumata 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda
asjaolust, kas ettevõtja tegevusala või varad on täpselt samad väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest
või muutunud. äriühingus või mis võimaldab olulise mõju
äriühingu juhtorganite üle. Kuna kaudse olulise
osaluse korral võib seda muuhulgas omada või
teostada üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut,
siis on selle kaudu hõlmatud ka riigi osalusega
ühingute Eesti tütarettevõtjad.
Mõni sihtettevõtja võib tulenevalt oma
tegevusvaldkonnast või muudest tunnustest vastata
32
mitmele eelnõu § 4 lg 1 loetelu punktis nimetatud
tingimusele. Näiteks esineb kattuvusi riigi osalusega
äriühingute ja muude tunnuste alusel määratletud
sihtettevõtjate vahel, mistõttu nimetatud ettevõtjates
osaluse järgnev võõrandamine võib olla samuti
kontrollitav.
Kohalike omavalistuse osalusega ühingutel puudub
üldjuhul riigiülene tähtsus, mistõttu nende eraldi
kohaldamisalasse lisamine ei ole põhjendatud.
Kohaliku tähtsusega ettevõtjad võivad olla näiteks
elutähtsa teenuse osutajatena eelnõuga hõlmatud.
Eelnõu § 5 Eelnõu sätestab loamenetluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Selgitatud.
Järelevalve Ameti (TTJA) ülesandena, kuid seda valikut ei Finantsinspektsioon teostab finantsjärelevalvet
ole piisavalt põhjendatud ega muid alternatiive üldse pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberiturul ning
käsitletud. Seletuskirja järgi on üheks põhjenduseks, et TTJA annab tegevuslube pankadele, krediidiandjatele
tegeleb juba täna mitmete loamenetlustega, kuid seda teevad investeerimis-
paljud riigiametid, mistõttu ei ole see asjakohane põhjendus. ühingutele, fondivalitsejatele, investeerimis- ja
Eelnõu viitab näiteks VPTS-ile ja ka konkurentsiseadusele. pensionifondidele, kindlustusseltsidele, kindlustus-
Palume selgitada, kas on kaalutud ka nt vahendajatele, makse- ja e-raha asutustele. Seega on
Finantsinspektsioonile või Konkurentsiametile vastava Finantsinspektsiooni tegevusvaldkond selgelt
ülesande andmist? Eelnõu eesmärk on tagada julgeolek ja piiritletud ning asutus keskendub finantssüsteemi
avalik kord, mistõttu võiks seda ülesannet täita ka stabiilsuse tagamisega seotud ülesannete täitmisele.
julgeolekuasutused (nt Kaitsepolitseiamet)? Eelnõuga on sihtettevõtjatena seaduse
kohaldamisealasse hõlmatud elutähtsa teenuse
osutajad (ETO-d). Eestis tegutsevatest
krediidiasutustest on ETO staatus antud neljale
krediidiasutusele: Swedbank AS, AS SEB Pank,
Luminor Bank AS ja AS LHV Pank. Eelnevast
tulenevalt ei oleks põhjendatud välisinvesteeringu
33
loamenetluse läbiviimise Finantsinspektsioonile
ülesandeks tegemine.
Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet
konkurentsivaldkonnas, samuti hinnaregulatsiooni
ja turu järelevalvet elektri, maagaasi, kaugkütte ja
vee valdkondades, postiteenuste turu reguleerimist
ja raudteesektori järelevalvet. Konkurentsiamet
väljastab ka tegevuslube elektri, soojuse, maagaasi,
posti, raudteega seotud õigusaktides
kindlaksmääratud tegevusteks. Kuigi
Konkurentsiameti pädevusvaldkondade mõttes on
üsna lai, on ülesanded siiski seotud konkurentsi-
olukorra analüüsimisega ja konkurentsiprobleemide
lahendamisega ning konkreetsetel turgudel
regulaatori funktsioonide täitmisega. Samuti on
Konkurentsiametile hiljuti lisandunud ülesanded
seoses ebaausate kaubandustavade ja maksejõuetuse
järelevalvega.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
sobivust välisinvesteeringu loamenetluste
läbiviimiseks ja nõuete täitmise üle riikliku
järelevalve teostamiseks toetab nii ameti
pädevusvaldkondade kui ka ülesannete
mitmekesisus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet väljastab mitmetes valdkondades erineva
sisuga tegevus- ja kasutusõigusi ning -lube (näiteks
tööstus-, ehitus- ja raudteeohutus, meedia,
elektroonilise ja raadioside valdkondades). Samuti
teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
riiklikku järelevalvet mitmetes valdkondades (sh
tööstusohutus, ehitusvaldkond, energiatõhusus,
raudteeohutus, elektrooniline side ja
34
meediateenused, raadiosageduste kasutamine,
tarbijaõigused). Lisaks muudele funktsioonile
hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
teatud juhtudel tegevusloa andjana ka isiku
vastavust relvaseaduse nõuetele sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelevas
ettevõtjas olulise osaluse või sellise ettevõtja
omandamisel. Samuti menetleb amet sidevõrgus
kasutatava riist- või tarkvara kasutusloa taotlusi,
mille andmisel kaalutakse riigi julgeoleku ja avaliku
korra ohustamisega seotud aspekte ning tehakse
koostööd julgeolekuasutustega.
Julgeolekuasutused (Kaitsepolitseiamet ja
Välisluureamet) ning Rahapesu Andmebüroo on
osalenud eelnõu koostamisel, kuid ei ole avaldanud
soovi olla pädevaks asutuseks välisinvesteeringu
lubade väljastamisel. Samuti ei ole eelnõu
kooskõlastamise käigus teiste asutuste esindajad
väljendanud seisukohta, et kõnealuse ülesande
täitmiseks oleks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametist sobilikumaid asutusi.
Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Eelnõu § 7 Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 7 lõikest 2 välja sõnad „või Taotluses esitatavate andmetega on hõlmatud ka
lg 2 dokumentide“ või asendada need sõnadega „või asjaolude“. asjaolud ehk andmed puudutavad asjaolusid. Kuna
taotlusele lisatakse ka dokumente (nt lepingud,
registriväljavõtted, volitus jne), siis eelnõu § 7 lõike
2 sõnastust täpsustatakse järgmiselt:
„(2) Taotleja teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile viivitamata taotluses esitatud
35
andmete või sellele lisatud dokumendi
muutumisest.“
Eelnõu Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt edastab TTJA saadud taotluse ja Arvestatud.
rakendus- sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile Eelnõud täiendatud §-ga 28 järgmiselt.
sätted (komisjon) kooskõlastamiseks. Komisjoni kuuluvate „§ 28. Rahapesu ja terrorismi rahastamise
valitsusasutuste koosseis määratakse kindlaks Vabariigi tõkestamise seaduse muutmine
Valitsuse määrusega (eelnõu § 14 lg 2), sealhulgas võib
komisjoni kuuluda ka Rahapesu Andmebüroo. Komisjoni Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
kooskõlastus on välisinvesteeringu lubatavuse üle seaduse § 60 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises
otsustamisel vajalik. Rahapesu Andmebüroo saab osaleda sõnastuses:
juhul, kui seadus võimaldab tal enda andmekogudes olevaid „Rahapesu Andmebürool on õigus edastada
andmeid kasutada komisjoni töös osalemiseks. Eelnevast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet
tulenevalt tuleks täiendada RahaPTS § 60 lõikega 5¹, mille välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu
jaoks pakume järgmise sõnastuse: „Rahapesu Andmebürool usaldusväärsuse hindamiseks.“
on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
teavet välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu
loamenetluste tarbeks.“
Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas on § 10 lg 2 punkti 7 selgitustes viidatud, Arvestatud ja selgitatud.
miks rahvusvahelise sanktsiooni subjekt oleks ilmselt Seletuskirja (lk 58) täiendatud vastavalt.
ebausaldusväärne välisinvestor. Samas on jäetud Eelnõu ei ole eriregulatsiooniks RSanS § 7 lõike 2
tähelepanuta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § suhtes ning eelnõuga ei kehtestata erandeid RSanS-i
7, millega võib sanktsiooni rikkuv välisinvesteering osutuda režiimi suhtes. Sanktsiooni seotus
tühiseks. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kas välisinvesteeringu aluseks oleva tehinguga sõltub
eelnõu on eriregulatsiooniks RSanS § 7 lõike 2 suhtes, mille sanktsiooni sisust. Eelnõu kohaselt on võimalik
kohaselt võib sanktsiooni rikkuvale tehingule saada arvesse võtta ka asjaolu, et välisinvestor või tema
tagantjärgi loa. Kui selline loa taotlemine toimub läbi RSanS- tegelik kasusaaja on minevikus olnud sanktsiooni
i režiimi, kas siis ei kohaldu eelnõuga sätestatav regulatsioon? subjektiks. Samuti on võimalik sanktsiooni
36
Või on eesmärk kehtestada, et RSanS-st ei saa erandeid teha subjektile kohaldada keelde või kohustusi, mis ei ole
strateegilistes ettevõtjates osaluse omandamiseks? Kas seotud tehingutega (nt riiki sisenemise keeld), mida
sellisel juhul on vajalik muuta RSanS-i? saab samuti välisinvesteeringu hindamisel
välisinvestori või tema tegeliku kasusaajaga seoses
arvesse võtta.
Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt võetakse mõju hindamisel Selgitatud.
lg 4 arvesse muuhulgas asjakohase majandusvaldkonnaga Eelnõu alusel ei ole eesmärgiks teha põhjalik
seonduvat konkurentsiolukorda. Kuigi § 10 lõige 1 sätestab, konkurentsiolukorra analüüs välisinvesteeringuga
millisest aspektist lähtuvalt neid asjaolusid tuleb hinnata, puudutatud majandusvaldkonnas ega ka konkurentsi
võib pakutud lõike 4 sõnastusest jääda mulje, et aluseks võib kaitse. Hinnatakse, kas välisinvesteering võib
olla ka nn konkurentsi piiramine kui selline (ja mingi avaldada negatiivset mõju sihtettevõtja
kodumaise konkurendi niisama kaitsmine). suutlikkusele pakkuda kaupu või teenuseid, mis on
ühiskonna põhihuvi seisukohalt olulised ning mille
toimepidevus tuleks tagada.
Eelnõu § 11 Palume ümber sõnastada eelnõu § 11 lõike 3 esimene lause. Arvestatud.
lg 3 Hetkel ei ole aru saada, kas kohustus kehtestatakse Eelnõu § 11 lõike 3 sõnastust on muudetud
„olemasolevate“ toodete tarnimiseks (kellelegi?) või järgmiselt: „(3) Välisinvesteeringu luba võib
kehtestatakse olemasolevate toodete tarnimise lepingu sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab
jätkamise kohustus. välisinvestorit või sihtettevõtjat võtma Eesti või muu
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku
korra ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas
võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust
või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste
osutamise lepinguid.“
Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 sätestab välisinvesteeringuloa muutmise ja Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
ja 23 kehtetuks tunnistamise alused ja korra. Palume täiendavalt
37
analüüsida §-de 12 ja 23 rakendamist koosmõjus. Hetkel on Eelnõu § 12 lõige 1 (kõrvaltingimuse muutmine) on
ebaselge, millisel juhul tehakse ettekirjutus ja millisel juhul tekstist välja võetud.
muudetakse loa kõrvaltingimust. Kuidas kõrvaltingimuse Kui isik ei täida kõrvaltingimust, siis on võimalik
muutmise rakendamine või omandamise tagasipööramine teha § 23 lg 2 alusel ettekirjutus kõrvaltingimuse
praktikas toimub? Samuti on § 12 lõike 3 osas vajalik täitmiseks, aga ka tehingu tagasitäitmiseks, osaluse
täiendav diskretsioon olukordade jaoks, kus ilmselgelt ei ole või sihtettevõtja osa võõrandamiseks või muu
mõistlik (või ka näiteks julgeoleku huvides) toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse
investeeringueelse olukorra taastamine. Eelnõus olev olukorra taastamiseks.
lahendus, kus ettevõtja peab alati esiteks ise üritama Samuti on sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest
investeeringu eelset olukorda taastada, misjärel selle võimalik kaaluda kõrvaltingimuse täitmata jätmise
võimatuse korral sekkutakse ettekirjutusega, ei ole kõige korral ka välisinvesteeringu loa kehtetuks
optimaalsem: kui investeeringust on möödunud väga pikk tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
aeg, investeeringu eelne olukord ei ole objektiivsetel Ametile on jäetud piisav kaalutlusruum erinevate
põhjustel enam saavutatav või selle olukorra taastamisega tõhusate meetmete kasutamiseks.
kaasneks võrreldav või suurem oht julgeolekule või avalikule Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on
korrale, ei ole mõistlik sellist olukorda seadusega nõuda. eelnõu § 12 lg-s 1 (endise numeratsiooniga lg 2)
Seetõttu on vajalik eelnõus sätestada kaalutlusruum ja anda ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused tekstist
olukorra taastamiseks vajalike tegevuste osas korduste vältimiseks välja võetud, kuna
otsustuspädevus TTJA-le. samasisuline regulatsioon on olemas
Osaluse omandamise loa hilisemal tühistamisel tekib lisaks haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos.
küsimus, kui pika aja tagant on seda võimalik TTJA-l teha. Eelnõu §-ga 12 (endise numeratsiooniga § 12 lõige
Mõistlik oleks, et seadus annaks mingi aja, mille jooksul 3) antakse loa kehtetuks tunnistamisel
võõrandaja ja sihtemitent peavad tagasipööramise riskiga välisinvestorile võimalus astuda ise samme ja võtta
arvestama ning tegevusloogika peaks selgemalt olema võimalikult kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks.
reguleeritud, nt osaluse müük mingi perioodi jooksul ning Kui palju aega võib meetmete rakendamine võtta ja
nägema ette ka lahenduse juhuks, kui osalust ei suudeta kuidas konkreetsel juhul olukorra taastamine
müüa. Kas sellisel juhul peab riik hakkama ise toimub, sõltub tehtud välisinvesteeringust. Samas
konfiskeerima/välja ostma taolisi osalusi? võib alati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka
planeeritud tegevusest.
38
Eelnõu § 15 Eelnõu § 15 lõike 2 järgi võib välisinvesteeringukomisjon Teadmiseks võetud.
lg 2 Finantsinspektsioonilt andmeid küsida. Finantsinspektsiooni
poolt (mh järelevalvetegevuse käigus) kogutud andmete osas
märgime, et üldine arusaam Euroopa Kohtu lahenditest
tulenevalt on, et finantsjärelevalve ei ole „andmeait“ muude
ametiasutuste jaoks. Ametisaladust võib anda edasi vaid
nendele asutustele ja organitele, kes on vastavates EL
õigusaktides selgesõnaliselt nimetatud. Finantsinspektsiooni
seaduse § 54 ei näe ette kooskõlas EL õigusega (näit. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013,
mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi
ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse
direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176,
27.6.2013, lk 338-436, artiklid 53-59) välisinvesteeringu
usaldusväärsuse kontrolli eesmärgil ametisaladuseks oleva
teabe edastamist teistele ametiasutustele/üksustele. Seetõttu
ei saaks Finantsinspektsioon välisinvesteeringukomisjonile
teavet edastada. On väga kaheldav, kas siseriikliku õigusega
saaks seda sätestada, sest EL õigus selleks võimalust ette ei
näe (nt rahapesu tõkestamise valdkonnaga on olnud
varasemal ajal palju probleeme, mis tänaseks on EL tasemel
kõrvaldatud).
Eelnõu § 17 Eelnõu § 17 lõikes 2 peaks sõna „liit“ olema suure Arvestatud.
lg 2 algustähega. Eelnõu § 17 lõikes 2 parandus tehtud.
Eelnõu § 18 Eelnõu § 18 teises lauses on tähtaja arvestamise alus ebaselge Arvestatud.
(„mitte hiljem kui viiendal kalendripäeval jooksul“).
39
Eelnõu § 18 lõike 2 (endise numeratsiooniga § 18
teine aluse) sõnastust muudetud järgmiselt:
„Välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu
muu osaline on kohustatud nõutud teabe esitama
viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal
kalendripäeval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti taotluse saamisest arvates.
Eelnõu § 28 Eelnõu §-s 28 tuleks sõna „ohutus“ asendada sõnaga Arvestatud.
„ohutuse“. Eelnõu §-i 29 (endise numeratsiooni kohaselt § 28)
sõnastus muudetud.
Eelnõu § 25 Eelnõu §-ga 25 muudetakse pangasaladuse jagamise Arvestatud ja selgitatud.
tingimusi. Seletuskirja järgi on silmas peetud, et TTJA-l on Andmete kasutamine võib olla vajalik nii
õigus saada pangasaladust loamenetluses. Seepärast teeme välisinvesteeringu loamenetluses kui ka
ettepaneku jätta sätte sõnastusest välja sõnad „riikliku järelevalvemenetluses. Seletuskirjas ei ole piiratud
järelevalve teostamisega seotud“. pangasaladuse saamise õigust vaid loamenetlusega.
Eelnõu § 25 sõnastus on muudetud järgnevalt:
„Krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkti 11
täiendatakse pärast sõna „tarbijakaitseseaduses“
sõnadega „ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamise seaduses“.“
Eelnõu § 29 Eelnõu §-s 29 tuleks parandada viide seaduse nimele Arvestatud.
(„välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus“). Viide seaduse nimele parandatud.
Eelnõu Eelnõuga ei nähta ette toimingute riigilõivu. Juhime Selgitatud.
tähelepanu, et HMS printsiipide kohaselt kannab kulud kas
40
isik või haldusorgan, kelle taotlusel kulud tehakse. Võib Riigilõivu sätestamist on eelnõu koostamisel
asuda seisukohale, et uurimisprintsiibi rakendamisel on kaalutud, kuid sellest on loobutud.
taotlus kulude tegemiseks alati haldusorganil, millele ka Üldjuhul kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt
eelnõus erikorda ette ei nähta. Näiteks võib eelnõu § 8 toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest.
kohaselt küsida täiendavat teavet ja dokumente, kuid ei ole Välisinvesteeringu loa taotluse läbivaatamise või loa
selgitatud, kes kannab kaasnevad kulud. Eelnõu § 9 lõike 3 andmisega seotud toimingute kulupõhisust on raske
alusel võib välisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega määratleda, sest nii selleks kuluv aeg kui ka vajalike
pikendada, kuid pole selge, kes kannab täiendava hindamise tegevuste ja andmete kogumise ulatus sõltub
või ekspertiisi kulud. Seetõttu on vajalik kulude kandmise konkreetse välisinvesteeringuga seotud asjaoludest
osas ette näha eriregulatsioon või kehtestada riigilõiv. ja juhtumi keerukusest.
Näiteks on eelnõus (§ 8 lg 2 ja § 16 lg 2 p 1) ette nähtud Eelnõu koostamisel lähtutakse muuhulgas
dokumentide, andmete ja teabe kogumine. Eelnõu vajadusest säilitada Eesti atraktiivsust
kohaldamisala arvestades võib pidada küllaltki tõenäoliseks, välisinvesteeringutele ja tagada konkurentsieelis ja
et selliseid dokumente ja teavet tuleb koguda ka teiste riikide on arvestatud välisinvestorile kaasnevat võimalikku
allikatest, millega võivad kaasneda ka olulised kulud. halduskoormust. Kuna taotlus tuleb esitada eesti
keeles ning sellega võib kaasneda ka muude
dokumentide tõlkimise vajadus, siis
riigilõivukohustuse puudumine vähendab
välisinvestorile tekkivat halduskoormust.
Euroopa Liidu 18 liikmesriigist, kus
välisinvesteeringute mõju julgeolekule ja avalikule
korrale hinnatakse, on riigilõiv või sellega sarnane
tasu otseselt ette nähtud vaid Soomes ja Rumeenias
(ühine lõiv koondumise kontrolli ning
välisinvesteeringu hindamiseks).
Seletuskiri Palume seletuskirja punktis 6 välja tuua Majandus- ja Arvestatud.
Kommunikatsiooniministeeriumi ning TTJA-le 2022. a Seletuskirja täiendatud ja märgitud, et eelnõu
lisanduvate täiendavate kulude katteallikas - nimetatud kulud rakendamisega seotud infosüsteemi arenduse kulud
kaetakse 2022.a Majandus- ja kaetakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Juhul kui Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest
41
lisanduvaid kulusid ei ole ette nähtud ega arvestatud 2022. a tulenevalt nende kulude ühekordsusest ja
eelarves, siis palume seletuskirja täiendada, hõlmates ka kiireloomulisusest.
Siseministeeriumi eelarvevajaduse: „Kehtivas riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti,
arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude Siseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti
rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja personalikulude ja muude eelnõuga kaasnevate
riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi kulude katmisega ei ole kehtivas riigi
poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui eelarvestrateegias arvestatud. Eelnõu
lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta vastava heakskiitmisega kaasnevate kulude
valitsemisala eelarvest.“ rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises
riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis
Rahandusministeeriumi poolt valitsusele
koondatava info alusel. Juhul, kui lisavahendeid ei
eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala
eelarvest.
Seletus- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Arvestatud.
kirja lisa 1 § „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “ kavandi Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
2 p 11 kohta märgime järgmist. Määruse kavandi § 2 punkt 11 „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
sätestab, et välisinvesteeringu kohta tuleb esitada kavandi § 2 punkt 11 tekstist välja võetud.
„rahvusvahelised sanktsioonid, mille subjektiks on ühingud,
kelles välisinvesteeringu kaudu välisinvestor saavutab otsese
või kaudse kontrolli“. Antud punkt on segadust tekitav,
kuivõrd eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on välisinvesteering
tehing või omavahel seotud tehingud, mille kaudu
välisinvestor: 1) omandab otsese või kaudse olulise osaluse
sihtettevõtjas; 2) saavutab otsese või kaudse kontrolli
sihtettevõtja üle või 3) omandab sihtettevõtte. Seega saab
määruse kavandi § 2 punkti 11 kohaselt olla rahvusvahelise
sanktsiooni subjektiks sihtettevõtja või sihtettevõte.
Nimetatud mõisted on sisustatud eelnõu §-s 4 ja jääb mulje,
42
et tegemist on Eesti (või EL) riigi strateegiliste ettevõtetega,
kes on majandusjulgeoleku mõistes ka relevantsed.
Selgusetuks jääb, miks on vaja reguleerida olukorda, kus
Eesti strateegilise ettevõtte suhtes on kehtestatud
rahvusvaheline sanktsioon (RSanS § 3 kohaselt on tegemist
välispoliitika meetmega). Juhime tähelepanu, et isegi kui
teoreetiliselt võiks selline olukord tekkida, oleks
rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine. Eelnõu § 10
lg 2 punktiga 7 on juba kooskõlas määruse kavandi § 4 lg 1
punkt 14, mille kohaselt tuleb koguda infot selle kohta, kas
välisinvestor ise (või tema kontrollitav ühing) on mõne
rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks. Leiame, et lisaks
kontrollitavale ühingule tuleks sama kohustus laiendada ka
välisinvestori tegelikule kasusaajale.
Seletuskirja Majandus- ja taristuministri määruse „Tarbijakaitse ja Selgitatud.
lisa 3 Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi Välisinvesteeringu loamenetlusega seostud andmed
põhimäärus“ muutmise kavandi kohta märgime, et kuna kantakse põhimääruses nimetatud andmekogu
välisinvesteeringu loamenetlustega seotud andmestik ei dokumendiregistri osasse.
pruugi mahtuda lubade andmestiku, ameti
tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestiku ega
järelevalvemenetluste andmestiku alla, siis ehk tuleks seadme
ohutuse seaduses ja vastavalt määruses seda loetelu täiendada
haldusmenetluste või loamenetluste andmestikuga.
Sise- Eelnõu § 3 Eelnõu § 3 lõikega 3 selgitatakse, et eelnõus käsitletakse Arvestatud.
ministeerium lg 3 ettevõtja mõistet konkurentsiseaduse tähenduses. Eelnõu teksti muudetud ning „ettevõtja“ mõiste on
Siseministeerium juhib tähelepanu, et ettevõtja mõistet üle viidud eelnõu § 2 lõikesse 4.
kasutatakse eelnõus juba § 2 esimeses lõikes, kus lugejal
tekib küsimus, kuidas see mõiste on sisustatud. Eelnõu
parema loetavuse ja tõlgendamise tagamiseks teeb
43
Siseministeerium ettepaneku viia § 3 lg 3 säte üle § 2 lõikeks
4.
Eelnõu § 3 Eelnõu § 3 ja § 4 käsitlevad sihtettevõtjat ja sihtettevõtet. Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
ja § 4 Siseministeeriumi hinnangul tekitab seaduse lugejas segadust Mõiste „sihtettevõte“ on seaduse tekstis selguse
ettevõtja ja ettevõtte mõiste kõrvuti kasutamine. Ettevõtja huvides läbivalt asendatud mõistega „sihtettevõtja
mõiste sisustatakse konkurentsiseaduse alusel, mis osa“. Eelnõu § 4 lõikes 2 on sätestatud sihtettevõtja
võimaldab ettevõtjana käsitleda võimalikult laia hulka osa definitsioon: „(2) Sihtettevõtja osa käesoleva
majandusüksuseid. On segadust tekitav, kui täiendavalt või seaduse tähenduses on sihtettevõtja vara või
paralleelselt kasutatakse (siht)ettevõte mõistet. Samuti sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa,
tekitab segadust uute terminite juurutamine, kui sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse
sihtettevõttena käsitletakse näiteks käitist või vara. Eelnevast aluseks ja tegutsemiseks vajalik käesoleva
tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku kasutada läbivalt paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjale.“
ettevõtja mõistet ja sihtettevõtte ning ettevõtte mõiste osas Seletuskiri (lk 44) muudetud.
leida alternatiivsed sõnastused.
Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 käsitleb välisinvesteeringu loa vajalikkust. Eelnõu Mittearvestatud ja selgitatud.
§ 2 kohaselt on välisinvesteeringuks tehing ettevõtjaga, kes Eelnõuga loodava välisinvesteeringu
juba on sihtettevõtja. Ohtu riigi julgeolekule või avalikule usaldusväärsuse hindamise menetluse eesmärgiks
korrale võib kujutada ka välisinvestorile kuuluv ettevõtja, kes on võimalike välisinvesteeringutega kaasnevate
muutub sihtettevõtteks hilisema aja jooksul. Sellise julgeoleku või avaliku korra ohu maandamine, mis
stsenaariumi korral välisinvesteeringu usaldusväärsuse seonduvad investeeringute tegemisega
hindamist ei toimu, sest ettevõtja, kuhu investeeritakse ei kindlaksmääratud sihtettevõtjatesse. Sihtettevõtja
täida sihtettevõtte tingimusi. Saavutades sihtettevõtte tingimustele vastamine välisinvesteeringu tegemise
staatuse, on see juba välisinvestori kontrolli all ning § 2 ajal on eeltingimuseks seda ettevõtjat puudutava
kirjeldatud tehinguid ei toimu, mistõttu ei toimu ka välisinvesteeringu hindamiseks.
usaldusvääruse hindamist. Näiteks on eelnõu järgi Ettepaneku kohaselt hakkaks riik sekkuma aga ka
sihtettevõtjaks üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse varasemalt (näiteks aastaid tagasi) tehtud
osutaja või tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja investeeringutesse, kehtestades neile nn tagantjärele
meediateenuste seaduse tähenduses, samuti trükimeedias ja loakohustuse. Ettepanek lähtub seega nii ajaliselt kui
44
internetis ajalehtede ja ajakirjade kirjastaja, kelle vastava ka sisuliselt eelnõus sätestatuga oluliselt määral
tegevusega seotud käive eelneval kalendriaastal oli vähemalt teistsugusest kontseptsioonist, mis on võrreldav
kolm miljonit eurot. Kui välisinvestor on omandanud pigem teatud tegevusalale välisinvestori osalusega
väiksema käibega ettevõtja, siis loakohustus puudub. Kui aja ettevõtja sisenemise kontrolliga, mitte aga
jooksul ettevõtja käive tõuseb (nt sellesama välisinvestori välisinvestori poolt tehtava välisinvesteeringu mõju
lisainvesteeringu toel), siis tema mõju paratamatult kasvab ja hindamisele avalikule korrale ja julgeolekule.
asjakohane on hinnata välisinvestorist lähtuvat võimalikku Ettepanekukohase hilisema määramata ajaga
ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Eelnevast tulenevalt tagantjärele loakohustuse sätestamine ei ole
teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada eelnõu § 5 kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguskindluse
lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Välisinvesteeringu luba printsiibiga, sest selline regulatsioon ei täida
on vajalik ka olukorras, kus ettevõtja, kelles välisinvestor õigusselguse ega ka õiguspärase ootuse
omab otsest või kaudset olulist osalust, või ettevõtja, kelle üle kriteeriumid. Välisinvesteeringu tegemise ajal ei
välisinvestoril on otsene või kaudne kontroll või ettevõte, kes pruugi välisinvestor paljudel juhtudel olla suuteline
on välisinvestori omanduses, muutub sihtettevõtjaks.“ ette nägema ega ka aru saama, et tulevikus võib
toimuda mingi majandustegevuse või muu
tingimuse täitmise kaudu sihtettevõtjaks
muutumine, mistõttu ei ole tal ka võimalik seda
asjaolu arvesse võtta. Probleem on veelgi suurem
juhul, kui välisinvesteering on oma olemuselt
kaudne, näiteks kui välisinvestor omandab osaluse
teises riigis asuvas ühingus, kes on tulevase
võimaliku sihtettevõtja emaühing, mistõttu
omandatakse kaudne kontroll ka võimaliku
sihtettevõtja üle. Kirjeldatud juhul võib
väliinvesteeringu ja hilisema sihtettevõtjaks
muutumise vahel puududa igasugune mõistlik seos.
Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt on
üldjuhul keelatud isikutele ebasoodsatele normidele
tagasiulatava mõju andmise.
Kuna potentsiaalselt negatiivset mõju julgeolekule
ja avalikule korrale omab vaid väga väike osa
välisinvesteeringuid (nt Euroopa Komisjoni
45
aastaaruande kohaselt keelati liikmesriikides 2020.
aastal vaid 2 protsenti välisinvesteeringutest), siis
sellise ulatusliku tagantjärele kontrollimeetme
kehtestamine ei ole regulatsiooni eesmärki silmas
pidades õigustatud. Tegemist on seejuures
küsimusega sellest, kas selline ebamääramatus mitte
ei nõrgesta Eesti kuvandit investeeringutesõbraliku
riigina, mille puhul on õiguskindlus kahtlemata
oluline kriteerium.
Eelnõu § 6 Siseministeeriumi hinnangul oleks vaja täpsustada Arvestatud.
lg 2 teavitamise ajalist mõõdet. Teavitamine peaks toimuma Eelnõu § 6 lg 2 sõnastus muutetud.
esimesel võimalusel, sest mida kauem on välisinvesteeringu
tegemise ajast mööda läinud, seda keerulisem on rakendada
§-i 23. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada
eelnõu § 6 lõige 2 järgmiselt: „(2) Kui sihtettevõtjale või
välisinvesteeringu muule osalisele saab teatavaks, et
välisinvestor ei ole välisinvesteeringu luba taotlenud, teavitab
ta sellest esimesel võimalusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametit, esitades temale kättesaadavad käeoleva
seaduse §-s 7 nimetatud andmed.“
Eelnõu § 6 Siseministeeriumi hinnangul peab eelnimetatud sättes olema Arvestatud.
lg 4 selgelt välja toodud, et lisaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Kõnealune säte on tõstetud eelnõu § 7 (taotluses
Järelevalve Ametile võib ka iga komisjoni liige taotlusega esitatavad andmed) 3. lõikeks ja sõnastust
seotud andmeid töödelda. Sellest tulenevalt on täiendatud järgnevalt:
Siseministeeriumi ettepanek sõnastada eelnõu § 6 lõige 4 „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
järgmiselt: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet välisinvesteeringukomisjon (edaspidi ka komisjon)
ja komisjoni liige võib taotlusega seotud andmeid töödelda ja selle liige võib taotlusega seotud andmeid
üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise töödelda üksnes välisinvesteeringu usaldusväärsuse
46
eesmärgil ning sihtettevõtja või välisinvestori poolt käesoleva hindamise eesmärgil ning sihtettevõtja või
seaduse alusel esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus välisinvestori poolt käesoleva seaduse alusel
ulatuses.“ esitatud andmete kontrollimiseks vajalikus ulatuses.
Eelnõu § 7 Siseministeeriumi hinnangul on sätte lõpus olev sõna „kohta“ Arvestatud.
lg 1 üleliigne. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 7 lõike 1 sõnastus muudetud järgnevalt:
eelnõu § 7 lõige 1 järgmiselt: „(1) Taotluses esitatakse „(1) Taotluses esitatakse välisinvesteeringu
välisinvesteeringu kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja kirjeldus ning välisinvestori, sihtettevõtja,
ja sihtettevõtte, nende omandistruktuuri, majandustegevuse, sihtettevõtja osa, nende omandistruktuuri, tegeliku
välisinvesteeringu väärtuse, rahastamise allika ja tegemise kasusaaja ja majandustegevuse andmed ning
ajakava andmed.“ välisinvesteeringu väärtus, rahastamisallikas ja
ajakava.“
Eelnõu § 9 Siseministeeriumi hinnangul jääb selles sättes ebaselgeks Arvestatud.
lg 1 missugused on ajalised raamid komisjonile oma töö Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastust muudetud järgmiselt: „
tegemiseks. Lõikest 2 võib välja lugeda, et TTJA teeb otsuse (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
30 päeva jooksul. Sellest võib järeldada, et komisjonile edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid
antakse sellest lühem tähtaeg. Kuivõrd miinimumaega pole komisjonile välisinvesteeringu loa andmise
eelnõus piiritletud ja see on ainult TTJA määrata, siis võib kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21
tekkida oht, et komisjonile ei jää piisavalt aega sisulise töö kalendripäeva.“
tegemiseks. Eelnevast tulenevalt teeb Siseministeerium
ettepaneku täpsustada § 9 lg 1 komisjonile antava tähtaja
tingimusi.
Eelnõu § 9 Siseministeeriumi hinnangul võib § 9 lg 2 tekitada segadust. Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 2 Lisaks sättes kirjeldatud tegevustele võib TTJA ka menetlust Eelnõu §-ga 9 on reguleeritud taotluse menetlemine
pikendada vastavalt lõikele 3. Siseministeerium teeb ja menetlustähtajad. Välisinvesteeringu
ettepaneku lisada § 9 lõikele 2 punkt 4 järgmiselt: „4) loamenetluse tähtaja pikendamine on sätestatud § 9
lõigetes 3 ja 4, seega ei ole vajalik seda lõikes 2
47
pikendab menetlust välisinvesteeringu usaldusväärsuse dubleerida. Tarbetu üle kordamine pigem
hindamiseks.“ raskendaks seaduse tekstist arusaamist.
Eelnõu § 9 Siseministeeriumi hinnangul võib sätet mitmeti tõlgendada Arvestatud.
lg 3 ning see võib tekitada segadust. Olemasoleva sättega võib Eelnõu § 9 lõiget 3 täiendatud järgnevalt: „(3)
tekkida küsimus, kas tähtaega, kuni 90 kalendripäeva, võib Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib
pikendada ühe või mitu korda. Seletuskirja lugedes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
arusaadav, et mõeldud on maksimaalselt 30 + 90 päeva. käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega
Siseministeerium teeb ettepaneku täiendada sätet selliselt, et pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“
viimane põhimõte oleks juba eelnõus keeleliselt üheselt
arusaadav.
Eelnõu § 10 Eelnõu § 10 käsitleb välisinvesteeringu hindamist. Eelnõu Selgitatud.
pealkiri on välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamine
seadus ning tulenevalt § 1 lõikest 2 on käesoleva seaduse hõlmab investeeringu võimaliku mõju hindamist
eesmärk välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega julgeolekule ja avalikule korrale, mille käigus
tagada Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning kaalutakse eelkõige eelnõu §-s 10 nimetatud
avalik kord. Eelnõu § 10 pealkiri on „välisinvesteeringu asjaolusid. Selle tulemusel jõutakse järeldusele, kas
hindamine“ ning selle lõige 1 sätestab, et välisinvesteeringu välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu
mõju hindamisel… kaalutakse asjaolusid. Siseministeeriumi Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku
teeb ettepaneku ühtlustada eelnõu tekstis mõisted, mida korda või mitte.
hinnatakse – välisinvesteeringut, välisinvesteeringu
usaldusväärsust või välisinvesteeringu mõju.
Eelnõu § 10 Siseministeerium on seisukohal, et riigi julgeolekut võib Arvestatud.
lg 2 p 5 ohustada ka üks tegevus ning pole põhjendatud ega Eelnõu § 10 lg 2 punkti 5 sõnastus muudetud
asjakohane nõuda, et ohustavaid tegevusi peab olema rohkem järgnevalt:“ 5) kas välisinvestor või tema tegelik
kui üks. Sellest tulenevalt teeb siseministeerium ettepaneku kasusaaja on seotud või olnud seotud Eesti või muu
48
asendada mitmus ainsusega ning sõnastada eelnõu § 10 lõige Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku
2 punkt 5 järgmiselt: „5) kas välisinvestor on seotud või olnud korda ohustava tegevusega;“.
seotud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või
avalikku korda ohustava tegevusega;“
Eelnõu § 10 Vastavalt äriseadustikule aktsiaseltsi juhtimist korraldab ja Arvetatud osaliselt ja selgitatud.
lg 3 p 3 järelevalvet teeb nõukogu. Juhul, kui aktsiaseltsi nõukogu TSÜS § 31 lõige 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise
liikmeid vahetatakse välja, siis peab seda hindamisel arvesse isiku juhtorganiteks juhatus ja nõukogu, kui
võtma. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada seaduses on nõukogu olemasolu ette nähtud. Seega
eelnõu § 10 lõige 3 punkt 3 järgmiselt: „3) kas välisinvestor kõnealuses sättes nimetatud muudatused juhtimises
kavatseb teha muutust sihtettevõtja või sihtettevõtte puudutavad ka nõukogu koosseisu ja ülesandeid, kui
majandustegevuses või sihtettevõtja juhtimises või juriidilisel isikul on nõukogu olemas.
järelevalves; Seletuskiri (lk 60) on täpsustatud.
Eelnõu § 11 Siseministeeriumi hinnangul võib käesoleva eelnõu Arvestatud.
sõnastusega tekkida segadust ja valetõlgendusi. Pealkirja Eelnõu § 11 pealkiri muudetud.
viimases osa tuleks selgelt välja kirjutada „loa andmisest
keeldumine“, muidu võib eelnõu sõnastuse viimast osa
mõista kui kõrvaltingimusega loa andmisest keeldumist.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 11
pealkiri järgmiselt: „§ 11. Välisinvesteeringu loa andmine,
kõrvaltingimusega loa andmine ja loa andmisest keeldumine“
Eelnõu § 11 Siseministeeriumi hinnangul käsitletakse eelnõus täiendavate Arvestatud.
lg 4 p 2 andmete taotlemist § 8 lõikes 1. Sellest tulenevalt teeme Eelnõu § 11 lõike 5 (endise numbriga 4) punktis 2
ettepaneku parandada ja sõnastada ümber eelnõu § 11 lõige 5 viide muudetud.
punkt 2 järgmiselt: „2) taotleja ei ole esitanud käesoleva
seaduse § 8 lõike 1 alusel täiendavaid andmeid, mis võivad
49
mõjutada välisinvesteeringu loa andmist või sellest
keeldumist;“
Seletuskiri Siseministeerium hinnangul peaks § 11 lg 5 välistama Arvestatud.
võimaluse, et taotleja saab küsida välja haldusotsuse aluseks Seletuskirja (lk 65) eelnõu § 11 lg 6 (endise
olevaid jälitustoiminguga kogutud jms andmeid. numbriga 5) osas täiendatud järgnevalt:
Siseministeerium annab teada, et levimas on murettekitav „Komisjoni liikmed, kes kasutavad
praktika, kus olemasolevat teavet ei kasutata teistes välisinvesteeringu usaldusväärsusele hinnangu
loamenetluses seetõttu, et haldusakti vaidlustamisel tuleks andmisel riigisaladusega kaitstavat teavet,
see väljastada. Näiteks nimetame relvalubade ja vanglast vormistavad selle vastavalt riigisaladuse ja
ennetähtaegse vabastamise ja haldusotsused. Teeme salastatud välisteabe kaitse seaduse ja korra
ettepaneku seletuskirjas antud säte täpsemalt lahti kirjutada, põhimõtetele eraldi dokumendina. Riigisaladuse ja
andmaks loamenetlust läbiviivatele asutustele kindlust, et sellega kaetud dokumendi omanik on selle
nende avaldatavat teavet ei esitata taotlejatele ja nendega koostanud komisjoni liige ning selle käitlemisel
seotud isikutele. lähtutakse eelnimetatud regulatsiooni põhimõtetest.
Riigisaladust sisaldavat dokumenti tutvustatakse
vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigust
omavatele teistele komisjoni liikmetele vastavalt
teadmisvajaduse põhimõtetele. Dokumentidega
tutvumine ning vajalikud arutelud neil teemadel
toimuvad selleks ettenähtud keskkondades
(turvaalal). Kui komisjoni liikmeks oleval asutusel
vastavad võimalused puuduvad, käib ta teabega
tutvumas või seda arutamas selle omaniku juures.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma
otsuses riigisaladuseks olevat teavet ei avalda.
Otsust põhistab amet selles ulatuses, mis on
avalikult võimalik ning vajadusel viidatakse
riigisaladusega kaetud dokumentidele, mida on
kasutatud otsuse tegemisel. Otsuse vaidlustamisel
kohtus on vastava riigisaladuse juurdepääsuloaga
50
kohtunikul võimalik kontrollida haldusmenetluse
põhimõtete järgimist ning tutvuda vajalike
materjalidega, misjärel saab anda hinnangu, kas
otsus on tehtud õiguspäraselt või mitte.“
Eelnõu § 15 Komisjoni liikmete ehk komisjoni kuuluvate asutuste Arvestatud.
ülesannete ja sellest tulenevalt andmete käitlemise Märkus lahendatud ametnike vaheliste
selgitamiseks teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada § läbirääkimiste teel. Tulenevalt Justiitsministeeriumi
15 lõigetega 3 ja 4 järgmiselt: kommnetaaridest on sõnastust muudetud.
„(3) Komisjoni liige esitab komisjonile välisinvesteeringu Eelnõu § 15 on täiendatud lõikega 3 järgmises
usaldusväärsuse hindamiseks vajalikku teavet või sõnastuses:“ (3) Komisjoni liige esitab komisjonile
ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires. välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks
(4) Komisjoni liikmel on õigus pärida andmekogudest lõikes vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes
3 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.“ oma pädevuse piires. Komisjoni liikmel on
käesoleva seaduse alusel pandud ülesande
Siseministeerium teeb ettepaneku täiendada seletuskirja täitmiseks õigus teha andmekogudest päringuid.„
vastavat osa järgnevate lõikudega: Seletuskiri (lk 68) täiendatud.
„§ 15 lõikes 3 on sätestatud komisjoni liikmeks oleva asutuse
kohustus esitada komisjonile usaldusväärsuse hindamiseks
vajalikku teavet või ohuhinnangu. Komisjoni liikmeks olev
asutus esitab ohuhinnangu üksnes enda pädevuse piires. Nii
esitavad näiteks julgeolekuasutused julgeolekualase
ohuhinnangu ja avaliku korra tagamise eest vastutavad
asutused teabe ja ohuhinnangud avaliku korra tagamise
vaates. Komisjon saab edasises menetluses lähtuda komisjoni
liikmete esitatud ohuhinnangutest, millest omakorda kujuneb
lõppotsust, kas välisinvesteeringut lubada, lubada
tingimuslikult või keelata.
§ 15 lõikes 4 sätestab komisjoni liikmeks oleva asutuse
õiguse pärida vajalikke andmeid andmekogudest oma
ülesande täitmiseks (§ 15 lg 3). Selleks, et komisjoni liige
51
saaks andmetest ohuhinnangu või teabe andmisel lähtuda, on
vajalik andmeid pärida, neid töödelda ja omavahel võrrelda.
Lõikega 4 sätestatakse komisjoni liikmeks olevale asutusele
õigus pärida andmekogudest välisinvesteeringu hindamise
menetluses ohuhinnangu andmiseks vajalikke andmeid.
Andmeid võib pärida üksnes ulatuses, mis on vajalik selleks,
et täita lõikes 3 sätestatud ülesannet.“
Eelnõu § 23 Ettekirjutuse näol on tegemist haldusorgani Mittearvestatud ja selgitatud.
kaalutlusotsusega. Ettekirjutuse tegemise või mittetegemise Välisinvesteeringu loa taotlusega taotleb
ja selle sisu otsustamine peab toimuma ennekõike selliste välisinvestor soodustava haldusakti
andmete põhjal, mille esitamise kohustus on pandud (välisinvesteeringu loa) andmist.
välisinvestorile välisinvesteeringu loa taotlemisel. Soodustavate haldusaktide andmise menetlus
Siseministeerium leiab, et eelnõu peaks andma võimaluse toimub taotleja initsiatiivil.
selliseid andmeid nõuda ka loata tehtud välisinvestorilt. Eelnõu kohaselt on välisinvesteeringuks vajalik
Lisaks võib esineda olukordi, kus loata välisinvesteeringuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba
seotud ohud saaks maandada lisaks algse olukorra ning loakohustusliku välisinvesteeringu
taastamisele ka muude, näiteks kõrvaltingimuste täitmise lõpuleviimine on keelatud enne välisinvesteeringu
abil. Olemasolevas eelnõus selline võimalus puudub. loa saamist. Korrakaitseseaduse tähenduses on
Lähtudes eeltoodust teeb Siseministeerium ettepaneku korrarikkumiseks mitte välisinvesteeringu loa
sõnastada eelnõu § 23 lõige 1 järgmiselt: „(1) Kui taotluse esitamata jätmine, vaid välisinvesteeringu
loakohustuslik välisinvesteering on tehtud välisinvesteeringu lõpuleviimine ilma loata. Seega ei saa
loata, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet: ettekirjutusega kohustada isikuid välisinvesteeringu
1) nõuda välisinvestorilt käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 loa taotluses nõutavaid andmeid (ega taotlust)
nimetatud andmete esitamist; esitama. Kui järelevalvemenetluses tuvastab
2) teha välisinvestorile, sihtettevõtjale või välisinvesteeringu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, et
muule osalisele ettekirjutuse, kohustades teda osaluse või välisinvestor on rikkunud eelnõus ette nähtud
sihtettevõtte võõrandama, tehingu tagasi täitma või tegema loakohustust, saab teha talle kirjalikus vormis
muid toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra ettepaneku taotluse esitamiseks. Välisinvesteeringu
taastamiseks; loa puudumisel tuleb välisinvestoril arvestada, et
välisinvesteering on keelatud ning selle osas on
52
3) panna välisinvestorile või sihtettevõtjale käesoleva õigus kohaldada eelnõu § 23 lõikes 1 ettenähtud
seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud kõrvaltingimuse täitmise meetmeid.
kohustuse.“ Kuivõrd eelnõu § 23 lõikes 1 on sätestatud
ettekirjutuse tegemine olukorras, kus
loakohustusega välisinvesteering on tehtud loata,
siis ei ole ka asjakohane täiendada kõnealust sätet
punktiga, mis näeb ette kohustust täita
kõrvaltingimust, sest kõrvaltingimus saab eelnevalt
sisalduda välisinvesteeringu loas.
Õigus kohustada ettekirjutusega kõrvaltingimuse
täitmiseks on ette nähtud eelnõu § 23 lõikes 2.
Seletuskiri Siseministeerium palub täiendada seletuskirja järgmiselt: Arvestatud.
„Siseministeeriumi hinnangul toovad eelnõuga kehtestatavad Seletuskiri (lk 91) täiendatud.
uued ülesanded Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvevajaduse
seoses uute ametikohtade mehitamisega - 2 uue ametikoha
loomine. Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
menetluste puhul tuleb arvestada Kaitsepolitseiametile
lisanduva täiendava koormusega, mis seisneb investeeringu
vastavuse hindamises ning vajaliku informatsiooni
kogumises ja töötlemises.
Politsei- ja Piirivalveametile toovad eelnõuga pandavad
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise ning selleks
vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud
ülesanded kaasa täiendava töökoormuse ja eelarvevajaduse
0,5 ametikoha ulatuses, summas 18 866 eurot.
Eelarvevajadus tuleb katta riigieelarvest. Juhul, kui
Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile
riigieelarvest vahendeid ei eraldata, siis ei ole võimalik
Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat kohustust täita.“
53
Seletuskirja Eelnõu § 10 lg 2 p 3 järgi peab olema võimalik hinnata Mittearvestatud ja selgitatud.
lisa 1 § 2 rahastamise allikat ja raha päritolu. Selle hindamiseks peavad Rahastamise „teenuse vahendaja“ ei ole üldtuntud
komisjonil olema vastavad andmed, mida ta saab termin.
välisinvestorilt, kes peab need esitama vastavalt määrusele. Kui täienduse ajendiks on paremini tuvastada
Siseministeerium juhib tähelepanu, et lisaks allikale on välisinvesteeringu tegemiseks kasutatava raha
vajalik teada, millise teenuse vahendaja kaudu toimub päritolu, siis pakutud sõnastus seda eesmärki
tehingu rahastamine. Rahapesu hoolsusmeetme kohustusega saavutada ei aita. Kui teavet välisinvesteeringu
isikuid on tänapäeval eri liiki ning rahastamise teenust võivad rahastamise allika kohta on vaja täpsustada, siis on
vahendada eri liiki subjektid. Teenuse vahendajate suhtes eelnõu § 8 alusel võimalik küsida andmeid juurde.
võib kehtida rahvusvaheline finantssanktsioon või teenuse Kuivõrd seletuskirja lisa 1 näol on tegemist
vahendaja võib asuda kõrge rahapesuriskiga või ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
korruptsioonitasemega riigis. Juhul, kui rahastamise allikas „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
või teenuse vahendaja seab ohtu välisinvesteeringu kavandiga, on võimalik selle sisu veel vajadusel
lubatavuse, siis on võimalik investorile seada kõrvaltingimus määruse eelnõu hilisemas menetluses muuta.
rahastamise allika või teenuse osutaja vahetamiseks.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kavandi §
2 punkt 4 järgmiselt: „4) välisinvesteeringu rahastamise
allikas ja teenuse vahendajad;“
Seletuskirja Kavandi § 4 sätestab, mis andmed tuleb esitada välisinvestori Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lisa 1 § 4 ja oluliste teda kontrollivate üksuste kohta. VUHS eelnõu § 4 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
loeb välisinvestoriks füüsilise isiku, ettevõtja ja kontrollitava „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
ettevõtja. Korra §-s 4 peab olema arusaadav, milliseid kavandi § 2 lõike 1 punkti
andmeid esitab välisinvestor füüsilise isiku, ettevõtja ja 2 on lisatud „sünniaeg“ (järgnev numeratsioon
kontrollitava ettevõtja osas. Kavandi sõnastuse järgi esitab muutedud).
füüsiline isik ainult nime, enda kodakondsuse või Ettepanekukohase täienduse puhul ei ole selge, keda
kodakondsused ja aadressi. Täpselt ei ole võimalik mõista, on silmas peetud „infoühiskonna teenuse osutaja“,
kas füüsiline isik peab esitama veel loetelus nimetatud „andmete säilitamise teenuse osutaja või riik“ ning
andmeid. VUHS eelnõu § 10 järgi hinnatakse välisinvestorina „teenuse vahendajate“ all.
mitte ainult välisinvestorit kui ettevõtjat, vaid ka
54
välisinvestorit kui füüsilist isikut. See on eriti oluline Näiteks on infoühiskonna teenuse seaduse kohaselt
füüsiliste isikute puhul, kui nad elavad, tegutsevad, säilitavad infoühiskonna teenus väga laia tähendusega.
enda andmeid riigis või tarbivad sellise riigi infoühiskonna infoühiskonna teenuseks loetakse teenust, mida
teenuseid, mille osas kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames
või mida loetakse kõrge korruptsiooni või rahapesuriskiga teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul
riigiks. andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse
Välisinvestori infoühiskonnateenuse pakkuja ja välisinvestori digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks
ning tema ettevõtte andmete säilitamise asukoht aitab hinnata mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures
VUHS § 10 lg 2 punktides nimetatud asjaolusid. osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas.
Infoühiskonnateenuse osutajate puhul on võimalik hinnata Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle
nende läbipaistvust ja teabekohustuste täitmist ning kas nad kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste
vastutavad ja võitlevad ebaseadusliku veebisisu vastu. sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi
Samuti peab arvestama kas on võimalik teha koostööd ega telefonikõne abil edastatud teenus ega
infoühiskonna teenuse pakkuja või andmete säilitamise televisiooni- või raadioteenus (InfoTS § 2 punkt 1).
jurisdiktsioonide pädevate asutustega ja eriti piiriüleste Seega oleks eelnevalt vajalik täienduste tegelik mõte
küsimuste käsitlemisel. Registriandmed võivad näidata isiku ja eesmärk selgeks teha.
või ettevõtte seotust piiratud ulatuses. Tänapäeval võib IKT Kuivõrd seletuskirja lisa 1 näol on tegemist
kasutamine näidata ära, millise riigiga on füüsiline isik või ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
ettevõte tegelikult seotud ning kes töötleb (sh võib „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
kontrollida) välisinvestori andmeid. kavandiga, on võimalik selle sõnastust ja sisu veel
Andmeid võib säilitada pilveteenuse osutaja, mille riiki on vajadusel määruse eelnõu hilisemas menetluses
raske või võimatu määrata. Samas võib andmete säilitamine muuta.
toimuda selgelt tuvastatavas riigis või selle riigi teenuse
osutaja poolt.
Eeltoodust tulenevalt pakume kaks alternatiivset
lahendusettepanekut.
Esimene alternatiiv on täiendada kavandi § 4 lõiget 1
punktidega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:
„16) infoühiskonna teenuse osutaja;
17) andmete säilitamise teenuse osutaja või riik.“
Teine alternatiiv on lugeda kavandi § 4 lõiked 2 ja 3 vastavalt
lõigeteks 3 ja 4 ning sõnastada lõiked 1 ja 2 järgmiselt:
55
„(1) Füüsilisest isikust välisinvestori kohta esitatakse
taotluses järgmised andmed:
1)nimi;
2) sünniaeg;
3) kodakondsus ja kodakondsused;
4) elukoht ja elukohad;
5) elektronposti aadress ja telefoninumber;
6) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus;
7) selgitus, kas on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas
finantssanktsiooni subjektiks;
8) infoühiskonna teenuse osutaja;
9) isiklike andmete säilitamise teenuse osutaja või riik;
10) rahastamise allikas ja teenuse vahendajad.
(2) Ettevõtja välisinvestori või kontrollitavate üksuste kohta
esitatakse taotluses järgmised andmed:
1) nimi;
2) aadress, elektronposti ja veebilehe aadress,
telefoninumber;
3) riik, mille seaduse alusel ettevõtja on asutatud ja
registreeritud;
4) füüsilise isiku kodakondsus või kodakondsused;
5) tehingus osalemise kirjeldus ja roll välisinvesteeringus;
6) omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas teave ettevõtja
kohta, kelle üle omab kontrolli ja kes omab tema üle kontrolli
(sealhulgas tema lõplik kontrolliv üksus);
7) tegelik kasusaaja;
8) majandustegevuse valdkonna lühikirjeldus, sealhulgas
asjakohased Eurostati klassifikaatori
9) NACE koodid;
10) peamised konkurendid;
56
11) Euroopa Liidu liikmesriigid, kus tegeleb olulises ulatuses
äritegevusega, sh tütarettevõtjate või filiaalide nimed;
12) välisinvesteeringule eelneva majandusaasta käive
eurodes;
13) töötajate koguarv;
14) selgitus, kas on või on olnud rahvusvahelise, sealhulgas
finantssanktsiooni subjektiks;
15) väärtpaberibörs, kus tema või tema kontrollitava ettevõtja
väärtpaberid on noteeritud ning asjakohane kauplemiskood
või aktsia sümbol
16) infoühiskonna teenuse osutaja;
17) isiklike andmete säilitamise teenuse osutaja või riik;
18) rahastamise allikas ja teenuse vahendajad.“
Seletuskirja Siseministeerium selgitab, et komisjoni liikmel peab Arvestatud.
lisa 2 hinnangu andmisel olema tervikpilt kõigi asjaolude kohta, Vabariigi Valitsuse määruse
§ 4 lg 2 mis võivad mõjutada välisinvesteeringu usaldusväärsust. „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ kavandi § 3
Hinnangu andmise aluseks olevad sisendid võivad (endise numbriga 4) lõike 2 tekst vastavalt
kombineeruda, tulles erinevatelt asutustelt. Kui tervikpilt muudetud.
puudub, siis hinnangu esitamine võib olla puudulik. Lisaks
hinnangu esitamisele võib asutus vastavalt oma pädevusele
luua uut teavet, millest tulenevalt on ülearune ja
põhjendamatu piiritleda, et tuleb lähtuda asutusele teada
olevast teabest. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku
sõnastada kavandi § 4 lõige 2 järgmiselt: „(2) Komisjoni liige
esitab hinnangu välisinvesteeringu loa taotluse kohta
vastavalt oma asutuse pädevusele.“
Välis- Eelnõu § 4 Juhime tähelepanu, et eelnõu § 4 sihtettevõtja määratlusest Selgitatud.
ministeerium võivad välja jääda ettevõtjad, mis omavad julgeoleku või Eelnõus on § 4 lõike 1 punktiga 3 hõlmatud tarkvara
avaliku korra seisukohast olulise tähtsusega tehnoloogiaid, ja tehnoloogia, mida saab rakendada nii sõjalisel kui
57
kuid mis ei kvalifitseeru seejuures eelnõu § 4 lõike 1 punktis ka tsiviilotstarbel, omades seetõttu strateegilist
3 viidatud sõjalisteks või kahesuguse kasutusega kaupadeks. tähtsust. Kõnealune tarkvara või tehnoloogia on
Näiteks võib tuua tehisintellekti, geneetika, biotehnoloogia, oluline eelkõige koosmõjus selle komponentide ja
andmetöötluse ja muud uued infotehnoloogiad. Selliseid süsteemide kasutusotstarbega, mistõttu võib see
tehnoloogiaid omavatesse ettevõtjatesse tehtavate tulenevalt lähenemisviisist olla kõrgema riskiga,
investeeringute kontroll võib osutuda oluliseks tagamaks hinnates julgeoleku ja avaliku korra aspekti. Kahese
Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule või kasutusega kaupade kategooriad hõlmavad
avalikule korrale negatiivse mõju ärahoidmise. Palume muuhulgas tuumamaterjale, rajatisi ja seadmeid,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil hinnata, kas elektroonikat, arvuteid, telekommunikatsiooni ja
eelnõu tuleks täiendada, et laiendada välisinvesteeringu loa „infoturvet”, sensoreid ja lasereid, navigatsiooni- ja
nõue ka sellistele julgeoleku või avaliku korra seisukohast lennuelektroonikat, kosmosesõidukeid, mistõttu on
olulise tähtsusega tehnoloogiatele. kõige kriitilisemad tegevussuunad sellega kaetud.
Kuivõrd eelnõu eesmärgiks on määratleda
sihtettevõtjate tegevusvaldkonnad võimalikult
kitsalt ja ammendavalt, siis eelnõu § 4 lg 1 punktiga
3 hõlmamata tehnoloogia, tehisintellekti, geneetika,
biotehnoloogia, andmetöötluse ja muude uute
infotehnoloogiate eelnõusse sissetoomiseks oleks
vajalik täiendavalt põhjalikult hinnata ja analüüsida,
millistele lisakriteeriumitele vastamisel võiks need
potentsiaalselt omada olulist mõju julgeolekule ja
avalikule korrale. Kõnealuseid valdkondi puudutava
täiendava analüüsi tegemine ning selle põhjal
selgunud vajalike muudatuste tegemine on võimalik
järgmises etapis juba kehtivasse regulatsiooni.
Seletuskirja Määruse kavandi § 2 punkt 9 kohaselt tuleb Arvestatud.
lisa 1 välisinvesteeringu kohta esitada teave, mis puudutab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
§ 2 punkt 9 „välisinvesteeringu mõju Euroopa Liidu huvi pakkuvatele „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
projektidele või programmidele“. Antud nõue eeldab kavandi § 2 punkt 9 tekstist välja võetud.
loataotluse esitajalt mõjuhinnangut, mis nõuab spetsiifilisi
58
teadmisi ning paneb ettevõtjale ebamõistliku koormuse.
Seda, kas välisinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra
seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või
programme, peaks hindama Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet ja komisjon. Analoogset infot küsitakse
seejuures ka määruse kavandis (§ 3 punkt 15) sihtettevõtte
kohta – „Euroopa Liidu huvi pakkuvatest projektides ja
programmidest saadud vahendid“ ning andmed ühingu
osalusega „projektide või programmide kohta“. Sisuliselt on
tegemist dubleerivate nõuetega. Arvestades eeltooduga teeme
ettepaneku eemaldada määruse § 2 punkt 9.
Seletuskirja Määruse kavandi § 2 punkt 11 kohaselt nõutakse loa taotlejalt Arvestatud.
lisa 1 teavet, kas ühingud, milles välisinvestor saavutab Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
§ 2 punkt 11 välisinvesteeringu kaudu otsese või kaudse kontrolli, on „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
rahvusvaheliste sanktsioonide subjektiks. Sätte sõnastusest kavandi § 2 punkt 11 tekstist välja võetud.
jääb ebaselgeks, kas teavet tuleb esitada üksnes sihtettevõtja
kohta või laiemalt, st kas ka mõne sihtettevõttega samasse
kontserni kuuluva ühingu suhtes on kehtestatud
rahvusvahelised sanktsioonid. Seejuures pole eelnõust ega
seletuskirjast tulenevalt selge vastava teabe küsimise
eesmärk. Eelnõu kohaselt on seaduse eesmärk tagada Eesti ja
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolek ning avalik kord
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel uuritakse
seletuskirja kohaselt seejuures välisinvestori
majandustegevust, käitumist, omandistruktuuri, seoseid ja
võimalikke riske, samuti tuvastatakse mõju sihtettevõtja või
sihtettevõtte majandustegevusele ning asjakohasele
majandusvaldkonnale. See tähendab, et eelnõust ja
seletuskirjast ei tulene, et seaduse alusel hinnataks
59
sihtettevõtja usaldusväärsust. Jääb mõistetamatuks, kuidas
muutub sihtettevõttega samasse kontserni kuuluv
sanktsioneeritud ettevõte ohuks Eesti või Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale alles
välisinvesteeringu tegemise käigus.
Seletuskirja Määruse kavandis nõutakse välisinvesteeringu loa taotluse Arvestatud osaliselt.
lisa 1 jaoks andmeid sihtettevõtte või välisinvestori konkurentide ja Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
§ 3 punktid asendustoodete kohta (§ 3 punktid 8-9, § 4 punkt 10). „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
8-9 ja § 4 Määruse kavandist jääb selgusetuks kas nõutud teave peab kavandi § 3 punkti 8 teksti on täiendatud
punkt 10 olema ammendav või piisab valikulisest loetelust. Samuti järgnevalt:“ 8) taotlejale teadaolevate
eeldab nõue taotleja poolt hinnangut, millel puuduvad asendustoodete või -teenuste loetelu;“
täpsustavad kriteeriumid. Viidatud sõnastuses on loa Määruse kavandi § 3 punkti 9 ja § 4 punkti 10
taotlejale pandav kohustus ebaselge ja ebamõistlikult kohaselt on vajalik nimetada sihtettevõtja ja
koormav. Teeme ettepaneku eemaldada nimetatud punktid välisinvestori peamised konkurendid, mis ei eelda
või täiendada neid viitega „taotlejatele teadaolevad andmed“. ammendavat loetelu vaid pigem taotleja hinnangut.
Tarbijakaitse Seletuskiri Peame mõistlikuks valikuks, et eelnõus ei käsitleta „avalik Selgitatud.
ja Tehnilise kord“ samas tähenduses korrakaitseseaduses (KorS) §-s 4 Seletuskirjas on märgitud, et kapitali vaba liikumise
Järelevalve sätestatud „avaliku korra“ kaitsmise eesmärgiga. Samuti ei piiranguid saab õigustada avaliku korra või
Amet ole eesmärk olnud kasutada mõistet riigi „julgeolek“ samas julgeoleku kaalutlustega ELTL artikli 65 lõike 1
tähenduses julgeolekuasutuste seaduse (JaS) §-s 1 sätestatud punkti b tähenduses üksnes siis, kui on tõeline ja
tähenduses. Eeltoodud põhimõtteline valik on otstarbekas, piisavalt tõsine oht mõnele ühiskonna põhihuvile ja
sest vajadus niivõrd laiaulatusliku avaliku korra kaitsmise põhjendused ei teeni pelgalt majanduslikke huvisid.
järele ei tulene otsesõnu Euroopa Liidu (EL) õigusest (sh ka Seletuskirjas on viidatud Euroopa Komisjoni
EL määrusest nr 2019/4523) ega nähtu ka Eesti siseriiklikust teatisele “Suunised liikmesriikidele seoses
vajadusest. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt soovitakse välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest
eeltoodud mõisteid kasutada samas tähenduses, nagu seda on riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa
käsitletud EL Kohtu praktikas. strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL)
Seejuures peame õigusliku selguse huvides kasulikuks, kui 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute
eelnõus ja seletuskirjas oleks võimalikult selgelt määratletud taustauuringute määrus) kohaldumist“, milles on
60
põhimõistete „julgeolek“ ja „avalik kord“ sisu ja tähendus, muuhulgas selgitatud, mis õigustab kapitali vaba
tehes seletuskirjas viited vastavatele EL Kohtulahenditele. liikumist. Eelnimetatud dokumendi kohaselt on
Kuivõrd vastavad EL Kohtu lahendid on käsitlenud mõisteid välisinvestorite poolt strateegiliste varade
„avalik julgeolek“ ja „avalik kord“ Euroopa Liidu Toimimise turuvallutuslikul eesmärgil ostmise korral (nt
Lepingu (ELTL) artikkel 65 lõike 1 punkti b) tähenduses eesmärgiga piirata teatava kauba tarnimist liidu
(„avalik kord“ ja „avalik julgeolek), siis oleks hea see selgelt turule või teatava teenuse pakkumist turul) kõige
vastavalt ka määratleda (sõnastada nn ELTL tähenduses nn asjakohasem põhjus erandi tegemiseks Euroopa
ordre public- klausel). Lisaks võib avaliku julgeoleku ja Liidu toimimise lepingu artiklis 65 sätestatud
avaliku korra mõistete kasutust leida ka ELTL artiklitest 36, „avalik kord või avalik julgeolek“. See võib näiteks
45 lõikest 3 ja artiklist 52. Nimetatud mõisteid käsitletakse õigustada piiravaid meetmeid, mida on vaja
EL Kohtu praktika kohaselt nii, et vastav kaitsehüve on ohus, varustuskindluse tagamiseks (näiteks
kui ühiskonna põhihuvi suhtes on vajalik reaalne ja piisavalt energiavaldkonnas) või oluliste avalike teenuste
tõsine oht (vt ELTL artikkel 52 lg 8 jj) [Vrd nt Euroopa Kohtu osutamiseks, kui vähem piiravad meetmed (nt
07.06.2012 otsus asjas nr C-39/1 (ECLI:EU:C:2012:327)]. reguleerivad meetmed, millega kehtestatakse
Selles kontekstis on asjakohane, et Euroopa Kohus tunnustab avalike teenuste osutamise kohustused kõigile
ohtu "avalikule korrale" või "julgeolekule" kui erandit teatavates sektorites tegutsevatele ettevõtjatele) ei
kapitali vaba liikumise aluspõhimõttest vaid kitsalt sellisel ole piisavad, et kõrvaldada tõeline ja piisavalt tõsine
tingimusel, et eksisteerib tegelik ja piisavalt tõsine oht oht mõnele ühiskonna põhihuvile
ühiskonna põhihuvidele.[ Vrd nt Euroopa Kohtu 04.06.2002 Samuti on seletuskirjas käsitletud mõistete „avalik
otsus asjades nr C-483/99, vnr 47 (Komisjon/Prantsusmaa - kord“ ja „julgeolek“ sisustamist ning on märgitud, et
Golden Share II), nr C-503/99, vnr 46 (Komisjon/Belgia – oluline on lähtuda eeskätt Euroopa Liidu
Golden Share)]. Selliseks ilmselgeks murekohaks avaliku kohtupraktikast, mitte Eesti õigusaktidest
julgeoleku ja avaliku korra seisukohast on eeskätt riigikaitse tuletatavatest määratlustest.
eesmärgid [Euroopa Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C- Euroopa Kohus on sedastanud, et mõiste „avalik
423/98, vnr 18 j (Albore)], rahapesu, narkokaubanduse või kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra
terrorismi vältimine[Euroopa Kohtu 23.02.1995 otsus asjades häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka
nr C-358/93 ja C-416/93, vnr 19 (Bordessa)], seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht,
telekommunikatsiooni [ Euroopa Kohtu 13.05.2003 otsus mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Eelnõu
asjades nr C-463/00 ja C-98/01 vnr 71 kohaselt arvestatakse avalikule korrale mõju
(Komisjon/Hispaania).], elektri- või energiavarustuse hindamisel lisaks õigusnormidest kinnipidamisele ja
kindlustamine[Euroopa Kohtu 10.07.1984 otsus asjas 72/83 ebaseaduslikule tegevusele ka seda, kas
vnr 34 j (Campus Oil)] või kapitalitehingute tõkestamine välisinvestori tegevus laiemalt võib reaalselt
61
organisatsioonide poolt, mida peetakse ühiskonnale ohuks kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi
[Euroopa Kohtu 14.03.2000 otsus asjas nr C-54/99 vnr 17 või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu,
koos edasiste viidetega (Scientology]. tervis, vabadus, vara, looduskeskkond). Seonduvalt
Kasulik ja praktiline oleks ka eelnõus ja seletuskirjas mõjuga julgeolekule rakendatakse kontrolli eelkõige
võimalikult selgelt välja tuua, milliste kaitsehüvede selliste välisinvesteeringute puhul, mis võiksid
ohustamise korral saab tehingute loakohustus kõne alla tulla. negatiivset avaldada mõju eelnevalt nimetatud
See võimaldataks tagada, et tehingute loakohustus ei kujutaks julgeolekupoliitika ja riigikaitse peamistele
endast meetmena „suvalise diskrimineerimise vahendit“ ega tegevussuundadele (turvalisus ja põhiseadusliku
„varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele“ korra kaitse, majandusjulgeolek ja seda toetav
ELTL art 65 lõike 3 tähenduses (et õigustada sekkumist taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus).
kapitali vabasse liikumisse, peavad tulenevalt EL Kohtu
praktikast avalikud huvid olema proportsionaalsed ega tohi
kaasa tuua meelevaldset diskrimineerimist)[ Vrd Euroopa
Kohtu 13.07.2000 otsus asjas nr C-423/98, vnr 19 j (Albore)].
Seletuskiri Praeguse eelnõuteksti järgi hõlmab „julgeoleku“ ja „avaliku Selgitatud.
korra“ mõiste lisaks Eestile ka teiste Euroopa Liidu riikide Kitsendavat tingimust, mille kohaselt saab keelduda
julgeolekut ja avalikku korda. Samas ei tulene seaduseelnõu välisinvesteeringu loa andmisest juhul, kui EL
tekstist, kas ja mis ulatuses tuleks tehingule luba andes teise liikmesriiki ohustav tehing võib ühtlasi ohustada ka
liikmesriigi julgeolekut kontrollida. Eelnõu seletuskirjas on Eesti julgeolekut või avalikku korda, ei ole
selgitatud, et ka teise liikmesriiki tehtav välisinvesteering otstarbekas sätestada.
võib kujutada endast ohtu Eesti julgeolekule või avalikule Määrus 2019/452 alusel on teisel liikmesriigil õigus
korrale, sest teises liikmesriigis asutatud ettevõtja pakutav esitada märkuses välisinvesteeringut uurivale riigile,
sisend, teenus või tehnoloogia võib olla ka Eesti julgeoleku kui ta leiab, et välismaine otseinvesteering, mille
või avaliku korra või liidule huvi pakkuva projekti jaoks tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab
olulise tähtsusega. Seega saab tehingule loa andmisest tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda.
keeldumise aluseks olla seletuskirjas toodud selgituste Määruse 2019/452 artikli 3 kohaselt peavad
kohaselt see, kas EL liikmesriiki ohustav tehing võib ühtlasi taustauuringu-mehhanismid võimaldama
ohustada ka Eesti julgeolekut või avalikku korda. Peame seda liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide
kitsendust mõistlikuks, sest asja mõte ei ole seaduses tegeleda märkusi. Samuti on määruse 2019/452 artikli 6
teise riigi julgeoleku kui sellisega, vaid sekkuda üksnes juhul, lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev
62
kui sellega kaasneb oht Eesti julgeolekule ja avalikule liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi kohaselt
korrale. Teeme ettepaneku kaaluda lahendust, kus eeltoodud arvesse, kuigi lõpliku otsuse menetluses võtab vastu
seos tuleks seaduses ja selle seletuskirjas võimalikult selgelt taustauuringut tegev liikmesriik. Seega, kui teine
esile. liikmesriik on esitatud põhjendatud märkused, et
loamenetluses hinnatav välisinvesteering ohustab
selle liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis
tulenevalt märkuste kaalukusest konkreetse juhtumi
puhul, võib olla õigustatud vastavale
välisinvesteeringule loa andmisest keeldumine,
sõltumata välisinvesteeringu negatiivse mõju
olemasolust või puudumisest Eesti julgeolekule või
avalikule korrale.
Seletuskiri Eelnõu seletuskirjas on toodud, et TTJA-le lisandub 3 Arvestatud.
töökoha kulu (2 menetleja ja 1 IT toe ametikoht) ja TTJA Seletuskirja (lk 91) on täiendatud.
hakkab täitma kontaktpunkti ülesandeid ning tagab komisjoni
töö. Palume seletuskirja mõjude osa täiendada nii, et edaspidi
täidab TTJA kõnesolevas valdkonnas ka riikliku järelevalve
ülesandeid.
Eelnõu § 2 Sätte järgi võivad välisinvesteeringuks olla ka omavahel Arvestatud.
lg 1. seotud tehingud. Palume avada eelnõu seletuskirjas Lisaks seletuskirja selgitustele on teksti täiendatud
võimalusel praktiliste näidete varal, mida selle all mõeldakse, järgnevalt (lk 15): „Praktikas toimub tihti osaluse
sh anda võimalikult selged suunised praktikas, kuidas omandamine (aktsiate ja osade ost) ja aktsionäride
välisinvestor sellisel juhul käituma peab (näiteks, kas ta peab või osanike omavaheliste suhete reguleerimine
igakord saama eraldiseisva loa või loetakse teatud juhtudel mitme erineva lepinguga ning alles nende lepingute
omavahel seotud tehingud ühe ja sama loakohustuse alla koosmõjus on võimalik hinnata, milliste õiguste
kuuluvaks). kogum isikutel ühingus on ning kas omandatakse
kontroll sihtettevõtja üle.
63
Omavahel seotud tehingute korral loetakse need
üheks ja samaks välisinvesteeringuks ning luba tuleb
taotleda terviklikult kogu välisinvesteeringule mitte
igale osatehingule eraldi.“
Eelnõu § 4 Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud Arvestatud.
lg 1 p 8 „ringhäälinguprogrammide edastamiseks vajalikku taristut“ Eelnõu § 4 lg 1 punkti 7 teksti on täiendatud
omavad päris mitmed ettevõtted (mitte ainult Levira). Vajaks järgmiselt :“ 8) ettevõtja, kes omab riigiside
täpsustamist, et siin mõeldakse ilmselt mastide võrke. Kui toimimist tagavat või ringhäälinguprogrammide
säte oli mõeldud vaid Levirale, siis tuleks lisada selgelt edastamiseks vajalikku vähemalt 200 meetri
„kõrgete mastide taristut“ vms puudutav sõnastus. „Kõrged kõrguste mastide taristut;“
mastid“ on vähemalt 200 m kõrgused.
Eelnõu § 6 Eelnõu järgi on välisinvesteering oma sisult tehing või leping, Selgitatud.
lg 1 seega on eelnõus sätestatud ulatuses sellised lepingud Välisinvesteeringu mõju hindamiseks peavad selle
keelatud seni, kuni riik annab selleks loa (pannakse kehtima tehingu kõik tingimused olema määratletud ning
loareservatsiooniga keeld). Samas esitatakse eelnõu § 6 lg 1 kokku lepitud. Allkirjastamata lepingu projekti
järgi TTJA-le loa taotlus alles pärast välisinvesteeringu puhul võib selle sisu veel poolte läbirääkimistel
lepingu sõlmimist. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et oluliselt muutuda, sealhulgas ka näiteks
taotlus loa saamiseks esitatakse enne lepingu sõlmimist, sest loamenetluse jooksul, mis omakorda võib mõjutada
praeguse mudeli järgi võib eeldada, et loa mitteandmine hindamist ning tekitada ebakindlust. Sellest
omab mõju tehingu kehtivusele. Sellise lahenduse korral tulenevalt ei ole praktikas otstarbekas viia läbi
langeb ära ka vajadus reguleerida olukord, kus TTJA otsustab loamenetlust enne kui välisinvesteeringu lõplikud
juba sõlmitud tehingule luba täielikult või osaliselt mitte tingimused on poolte vahel kokku lepitud ja
anda, sh langeb ära küsimus, kas selline „ooteseisundis“ olev tagasivõtmatult fikseeritud (seletuskiri lk 48).
tehing üldse kehtib, kui kehtib, siis millised on täpsemalt
tagajärjed loa mitteandmisel jne.
Eelnõu § 9 Arvestatud.
64
lg 1, § 15 lg Sätte kohaselt esitab TTJA loa taotluse komisjonile Eelnõu tekstis (§ 9 lg 1, § 11 lg 1 ja 2, § 15 lg 1 p 1)
1p1 kooskõlastamiseks, kuid kavandatavatest normidest ei selgu, sõnastust on muudetud selliselt, et kooskõlastatakse
milles seisneb välisinvesteeringukomisjoni otsuse välisinvesteeringu loa andmist.
kontrolliese ja tähendus otsustusprotsessis. Haldusorganite Sama muudatus on tehtud seletuskirja lisas 2
vahelises koostöös kooskõlastatakse vajadusel kavandatav (Vabariigi Valitsuse määruse
haldusakt enne selle andmist (haldusmenetluse seadus § 16), „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“).
aga mis on „taotluse“ kooskõlastamine, pole eelnõu tekstist
nähtuvalt täiesti selge. Kooskõlastuse õiguslik tähendus HMS
§ 16 järgi seisneb selles, et kooskõlastus on konkreetses asjas
põhiorganile siduva jaatava või eitava seisukoha
väljendamine, s.t põhiasja lahendav haldusorgan ei saa
kooskõlastusest kõrvale kalduda. Mõistame „taotluse
kooskõlastamist“ eelnõus kirjeldatud haldusmenetluse üldiste
reeglite valguses nii, et normi eesmärk pole mitte
kooskõlastada taotlust kui sellist, vaid siiski taotlusele alusel
kavandatava loa väljastamise otsust. Seda võiks võimalusel
seaduseelnõus ja selle seletuskirjas täpsustada.
Eelnõu § 9 Sätte kohaselt määrab TTJA välisinvesteeringukomisjonile Arvestatud.
lg 1 tähtaja. Palume kaaluda võimalust, et anda menetluse Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastust muudetud järgmiselt:
läbipaistvuse huvides kõnealune tähtaeg vahetult seadusega. „1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid
komisjonile välisinvesteeringu loa andmise
kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21
kalendripäeva.“
Eelnõu § 9 Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 9 lg-s 3 toodud 90 Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 3. päevase menetlusaja pikendamise võimaluse lisamist. Välisinvesteeringu loamenetlus tuleb läbi viia
Kuivõrd 90 päevane tähtaeg võib jääda keeruliste kindlates aja raamides põhjustamata taotlejale
põhjendamatuid viivitusi. Selleks, et keerulisemate
65
majandustehingute juures väheseks, tasub kaaluda võimalust, juhtumite puhul oleks menetluse läbiviimise aeg ette
et tähtaega võib pikendada üks või mitu korda. nähtav, on ette nähtud pikendamine 90 päeva võrra
ning vajadusel kõrvaltingimuste läbirääkimiseks
veel 60 päeva võrra.
Eelnõu § 9 lõiget 3 täiendatud järgnevalt: „(3)
Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega
pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 Sätte järgi võib TTJA anda välisinvesteeringu loa Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 3. kõrvaltingimusega, mis paneb välisinvestorile või Vastavalt Justiitsministeeriumi märkusele ei ole
sihtettevõtjale Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi eelnõus korduste esitamine vajalik ning
julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetme samasisuline põhimõte tuleneb HMS § 53 lg 2
täitmise kohustuse, sealhulgas kohustuse sihtettevõtjas teatud punktist 2.
suurusega osaluse võõrandamiseks, olemasolevate toodete
tarnimise või teenuste osutamise lepingute jätkamiseks.
Nimetatud normiga kaasneb õiguslik ebakindlus, sest sellest
ei selgu kaalutlusruumi alused ega piirid, mille raames
kirjeldatud kõrvaltingimusi võib lisada. Üks võimalus on
siduda kõrvaltingimuse andmine HMS § 53 lg 2 p-s 2
nimetatud alusega, s.t kõrvaltingimuse võib anda, kui selleta
tuleks luba jätta andmata.
Maksu- ja Seletuskirja Palume jätta seaduse alusel kehtestatava määruse Arvestatud.
Tolliamet lisa 2 "Välisinvesteeringukomisjoni moodustamine ja töökord" Maksu- ja Tolliamet on välisinvesteeringukomisjoni
eelnõu kavandi (SK lisa 2) paragrahvi 2 lg 1 esimesest lausest kuuluvate valitsusasutuste loetelust (eelnõu § 14 lg
välja lauseosa „Maksu- ja Tolliamet“. 1 ja määruse kavandist) välja võetud.
MTA näeb oma panust välisinvesteeringute usaldusväärsuse
hindamisel pigem eelviidatud sätte teise lause kaudu
66
(Komisjon võib oma töösse kaasata teiste asutuste esindajaid
ja eksperte), kuid alalist esindatust komisjonis hindame
järgmisetel põhjustel ebaotstarbekaks. MTA jälitusasutusena
ei oma sellist jälitusinformatsiooni, millele teistel pädevatel
asutustel puuduks juurdepääs. MTA sisestab jälitustegevuse
käigus kogutud teabe politsei andmekogusse ning pädevad
asutused saavad sinna juurde ilma MTA vahenduseta. Kas
huvipakkuv isik on varasemalt pannud toime maksu- või
tollialase kuriteo, on võimalik kontrollida karistusregistri
päringuga, mille teostamise pädevus on teistel komisjoni
kuuluvatel asutustel olemas ning MTA kaasamine eraldi sel
põhjusel pole vajalik. Kas huvipakkuv isik võib olla seotud
kurjategijatega, siis selline seotus nähtub riiklikest registritest
ja/või jälitusinformatsioonist, millele on teistel komisjoni
kuuluvatel asutustel juurdepääs olemas ja MTA ei pea siin
vahendaja olema.
Eelnõu Maksu- ja Tolliamet ei oska praegu prognoosida, kas on Arvestatud.
rakendus- võimalik, et TTJA-l ja/või Komisjonil läheb Eelnõu on täiendatud § 27 järgmises sõnastuses:
sätted välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise käigus vaja „§ 27. Maksukorralduse seaduse muutmine
andmeid MTA maksu- ja/või tolliliini andmekogudest (mis
peaasjalikult on koondatud Maksukohustuslaste registrisse Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse
ehk MKR-i). Oleme seisukohal, et seaduseelnõu § 8 lg-s 2 punktiga 62 järgmises sõnastuses:
(TTJA) ja § 15 lg 2 p-s 1 (Komisjon) sätestatud õigus „62) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
andmeid küsida ei tähenda automaatselt, et MTA-l on õigus ja välisinvesteeringukomisjonile välisinvesteeringu
andmeid väljastada. Andmete väljastamiseks TTJA-le ja/või usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud
Komisjonile VUHS-ga ette nähtud ülesande täitmiseks vajab ülesannete täitmiseks.“.“
MTA õiguslikku alust (MKS; TS; MKR-i põhimäärus). Isegi
juhul, kui MTA teenistuja oleks Komisjoni alaline liige, ei
oleks tal võimalik MKR-s sisalduvate andmetega opereerida
muidu, kui vaid õigusliku aluse olemasolul (näiteks VUHS-
ga seostatav punkt MKS § 29 kataloogis).
67
Eesti Eelnõu § 4 Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõu § 4 lg 1 p 3 piisavalt Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Kaubandus- lg 1 p 3 selge, et saada üheselt aru, millised ettevõtjad on Eelnõu § 4 lg 1 punkti 3 sõnastust muudetud
Tööstuskoda loakohustusega ja millised mitte. Eelkõige jääb ebaselgeks, järgnevalt:
kas loakohustusega on ettevõtja, kes kunagi on tootnud või „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel
tarninud viidatud sättes nimetatud kaupa, omab praegu sellist tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses
võimekust või üksnes ettevõtja, kel on välisinvesteeringu nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse
tegemise ajal kehtiv leping riigiasutusega. Kaubanduskoja kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või
hinnangul võiks loakohustusega hõlmata üksnes need osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja
ettevõtjad, kellel on välisinvesteeringu tegemise ajal kehtiv arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud
leping riigiasutusega. Sellist tõlgendust toetab ka seletuskiri sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
(lk 29), kus on toodud välja, et loakohustusega on just need käitlemisega tegelev ettevõtja;“
ettevõtjad, kes on strateegiliseks partneriks riigiasutustele, Loakohustuse sidumine riigiasutusele müüdava
omades lepingut vastava kauba tarnimiseks või sellega seotud käibe suurusega ei ole õigustatud. Asjaolu, et
tehnilise abi teenuse osutamiseks. sihtettevõtja jaoks ei ole vastava lepingu alusel
Lisaks võiks viidatud säte võtta arvesse asjaolu, kui suure osa kahese kasutusega või sõjalise kauba käive
moodustab kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele märkimisväärse suurusega ei tähenda seda, et
sihtettevõtja käibest. Näiteks kui ettevõtja käibest moodustab vastavad tarned ei ole olulised lepingupartneriks
kahesuguse kasutusega kauba müük riigiasutusele 0,1 oleva riigiasutuse jaoks, kellele need kaubad on
protsenti, siis on küsitav, kas sellisel välisinvestoril peab vajalikud julgeoleku ja avaliku korra tagamisega
olema kohustus taotleda välisinvesteeringu luba. seotud ülesannete täitmiseks.
Kaubanduskoja hinnangul võiks kaaluda selliste olukordade
jaoks erisuse kehtestamist, et sellistel juhtudel ei ole vaja luba
taotleda. Ilma erisuseta võib tekkida risk, et väheneb selliste
ettevõtjate huvi sõlmida riigiasutusega lepinguid seoses
kahesuguse kasutuse kaubaga.
Palume eelnõu § 4 lg 1 p 3 sõnastust täiendada selliselt, et
sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on välisinvesteeringu
68
tegemise ajal kehtiv leping Eesti riigiasutusega. Viidatud
sätte võiks sõnastada järgmiselt:
„(1) Sihtettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on:
3) ettevõtja, kellel on Eesti riigiasutusega kehtiv leping toota
või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud sõjaliste
kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas
sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga seotud tehnilist
abi, välja arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud
sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev
ettevõtja; „
Lisaks palume kaaluda ettepanekut kaotada loa nõue
olukordades, kus riigiasutusele müüdava kahesuguse
kasutusega kaup moodustab sihtettevõtja käibest väikese osa
(nt alla 10 protsendi).
Eelnõu § 4 Kaubanduskoja hinnangul puudub vajadus lugeda Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lg 1 p 2 sihtettevõtjaks kõiki riigi osalusega äriühinguid. Kui riigi Siseministeerium on seisukohal, et vastav
osalusega äriühing on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt kategooria ühinguid peaks kuuluma
oluline, siis on selline äriühing eelnõu kohaselt mõne muu sihtettevõtjatena eelnõu kohaldamisalasse.
punkti alusel sihtettevõtja. Ja kui riigi osalusega äriühing ei Siseministeerium juhib tähelepanu, et kui riik omab
ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline, siis ei olulist osalust äriühingus, on vajalik, et partner või
peaks eelnõu sellisele äriühingule kohalduma. partnerid, kellega koos ühingut juhitakse, ei kujutaks
Kui riigi osalusega äriühingut lugeda sihtettevõtjaks, siis võib samal ajal ohtu riigi julgeolekule, avalikule korrale,
kaasneda sellega risk, et Eesti riik võib edaspidi osta paljudes stabiilsusele, usaldusväärsusele ja läbipaistvusele.
äriühingutes näiteks ühe aktsia või osa, mille tulemusena Olemasolevas õigusruumis puuduvad alused avaliku
muutub selline äriühing sihtettevõtjaks isegi siis, kui äriühing korra ja julgeoleku seisukohast ebasobivate
ei ole julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline. partnerite välistamiseks ning välisinvesteeringu
Kaubanduskoja ettepanek: on jätta eelnõust välja § 4 lg 1 p 2. usaldusväärsuse hindamise regulatsiooni on
muuhulgas vaja, et tuvastada riigile ebasobivad
partnerid. Siseministeerium näeb erinevaid
69
ohustsenaariumeid, mille realiseerumist soovitakse
eelnõu regulatsiooniga vältida.
Välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise
regulatsioon loob kitsenduse, mis piirab riigivara
omandamist kui tegemist ei ole usaldusväärse
välisinvestoriga. See on eriti oluline olukorras, kus
võõrandamine toimub enampakkumise teel.
Arvestades vajadust täpsustada riigi osaluse suurust,
on eelnõu § 4 lg 1 punkti 2 teksti muudetud
järgnevalt:
„2) äriühing, milles riigil on oluline osalus;
Olulise osaluse nõude kaudu saab välistada nn
juhuslikud väiksed osalused (nt pärimise teel
saadud). Eelnõus käsitatakse olulist osalust
väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses, mille
kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne osalus
äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on vähemalt
10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda
väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest
äriühingus või mis võimaldab olulise mõju
äriühingu juhtorganite üle.
Seletuskiri Eelnõu § 4 lg 1 sisaldab loetelu ettevõtjatest, keda loetakse Arvestatud.
eelnõu kohaselt sihtettevõtjaks. Soovime teada, kas Ettevõtja peab kvalifitseeruma kindlaksmäärarud
sihtettevõtja loetelu tuleb vaadata välisinvesteeringu tunnuste või tingimuste alusel sihtettevõtjaks
tegemise ajal või ka hiljem. Näiteks kui välisinvestor välisinvesteeringu tegemise (lõpuleviimise) ajal,
omandab osaluse internetis ajalehtede ja ajakirjade mistõttu oleks seda ettevõtjat puudutav
kirjastajas, kelle vastava tegevusega seotud käive eelneval välisinvesteering loakohustuslik.
kalendriaastal oli miljon eurot, siis sellisel juhul ei ole eelnõu Eelnõus ettenähtud loemenetlust ei rakendata
kohaselt tegemist sihtettevõtjaga ning välisinvesteeringu luba tagantjärgi tehingutele, mis tehti ajal, kui ettevõtja ei
ei pea taotlema. Kui selle ettevõtja käive suureneb näiteks vastanud sihtettevõtja tingimustele.
70
kolme aastaga kolme miljoni euroni, kuid välisinvestor ei ole Samas on praktikas võimalik, et välisinvesteeringu
uut välisinvesteeringut teinud, kas sellisel juhul tuleb hiljem luba tuleb taotleda juhul, kui välisinvestor soovib
välisinvesteeringu luba taotleda. Palume seletuskirjas suurendada oma olulist osalust, saavutades kontrolli
täpsustada, kas välisinvestor peab taotlema ettevõtja üle, ka siis, kui olulise osaluse omandamise
välisinvesteeringu luba, kui välisinvesteeringu tegemise ajal ajal ei olnud veel tegemist sihtettevõtjaga eelnõu
ei olnud ettevõtja sihtettevõtja, kuid ettevõtja muutus tähenduses.
sihtettevõtjaks näiteks kolm aastat pärast välisinvesteeringu
tegemist. Kaubanduskoja hinnangul ei peaks sihtettevõtja
määratlemine toimuma tagantjärele, vaid üksnes
välisinvesteeringu tegemise hetkel.
Seletuskiri Eelnõu § 5 lg 2 alusel on loakohustusliku välisinvesteeringu Selgitatud.
lõpuleviimine keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 3 kohaldatakse
Sellest tulenevalt on väga oluline, et loa taotlemisega seotud välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse
info on konfidentsiaalne ning kolmandatel isikutel ei tohi olla seadust, arvestades eelnõus sätestatud erisusi.
võimalust saada infot isegi selle kohta, et välisinvestor on HMS § 7 lõike 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud
taotlemas välisinvesteeringu luba. Leiame, et hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses
konfidentsiaalsuse tagamine on vajalik ka olukorras, kus salastatud välisteabe ja asutusesiseseks
välisinvestor, sihtettevõtja või välisinvesteeringu muu osaline kasutamiseks tunnistatud andmed.
pöördub enne loa taotlemist või loamenetluses TTJA poole Täiendavalt ei ole antud küsimust vajalik ega
selgituse saamiseks või nõu küsimiseks, kas välisinvesteering otstarbekas reguleerida.
on loakohustuslik. Sellistel juhtudel ei tohi tekkida olukorda,
kus näiteks TTJA dokumendiregistrist on näha, et
välisinvestor või muu isik on pöördunud TTJA poole seoses
loa taotlemisega. Seega ei tohiks TTJA avaldada enne loa
menetluse algust ega loamenetluse ajal ühtegi infokildu, mis
võiks viidata välisinvesteeringu tegemisele. Palume
seletuskirjas selgitada, milliste meetmete abil on tagatud, et
loamenetlusega ja sellele eelnenud nõustamisega seotud
teave ei ole avalikkusele kättesaadav. Õigusselguse
71
tagamiseks võiks eelnõusse lisada ka sätte, mis paneb TTJA-
le konfidentsiaalsuse tagamise kohustuse.
Eelnõu § 5 Eelnõu § 5 lg 3 näeb ette erisuse, mis ei keela väärtpaberite Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 3 avaliku pakkumise või seeriatena väärtpaberitehingute, Eelnõu § 5 lg 2 näeb ette põhireegli, mille kohaselt
sealhulgas teisteks väärtpaberibörsil noteeritud ei saa välisinvesteeringut lõpule viia, sealhulgas
väärtpaberiteks konverteeritavate väärtpaberitega tehtavate välisinvesteeringu alusel tekkivaid osaniku või
tehingute läbiviimist, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise aktsionäri õiguseid kasutama hakata enne loa
Järelevalve Ametile esitatakse viivitamata taotlus saamist. Eelnõu § 5 lg 3 teeb praktilistel põhjustel
välisinvesteeringu loa saamiseks ning välisinvestor ei kasuta börsitehingutele erandi, mis lubab börsitehingust
kuni välisinvesteeringu loa saamiseni omandatava olulise tuleneva väärtpaberi-ülekande ära teha. Nimetatud
osaluse või saavutatava kontrolliga kaasnevaid õigusi, erand ei muuda üldpõhimõtet, et enne loa saamist on
eelkõige hääleõigust. välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud. Viidatud
Kaubanduskoda peab börsil noteeritud väärtpaberitega sättega ei anta börsiettevõtjate puhul välisinvestorile
seotud erisuse kehtestamist igati mõistlikuks ja vajalikuks. täiendavaid õigusi võrreldes börsil mittenoteeritud
Samas jääb meile viidatud sättes ebaselgeks, millised on sihtettevõtjatega, vastupidi, on eeldus, et olulise
välisinvestori ja ka sihtettevõtja õigused ja kohustused sel osaluse või kontrolliga kaasnevaid õigusi ei
perioodil, kui välisinvestor ei ole veel saanud kasutata.
välisinvesteeringu luba. Näiteks jääb ebaselgeks, kas
välisinvestoril on õigus saada dividende sel perioodil. Meie
hinnangul ei ohusta dividendide saamine Eesti julgeolekut
ega avaliku korda, kui välisinvestor ei osalenud hääletamisel
dividendide maksmise üle. Õigusselguse tagamiseks tuleks
viidatud sättes võimalikult konkreetselt välja tuua, mis on
lubatud ja mis keelatud. Meie hinnangul piisab sellest, kui
keelata välisinvestoril kasutada viidatud perioodil üksnes
hääleõigust, kuid näiteks dividendide saamise õigus võiks tal
olemas olla. Kaubanduskoja ettepanek on muuta § 5 lg 3
sõnastust selliselt, et välisinvestor ei tohi kuni
välisinvesteeringu loa saamiseks kasutada hääleõigust, kuid
muid õiguseid võib ta kasutada. Kui eelnõu koostajad peavad
72
vajalikuks veel keelata teatud õiguseid, siis tuleks need
õigused võimalikult konkreetselt sättes välja tuua.
Seletuskiri Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt peab välisinvestor esitama Selgitatud.
välisinvesteeringu loa saamiseks TTJA-le elektrooniliselt Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi
taotluse koos lisadokumentidega eelnõu §-s 13 nimetatud autentimisteenuse (TARA) autentimis-meetodeid,
infosüsteemi kaudu pärast välisinvesteeringu aluseks oleva sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu
lepingu sõlmimist või muu tehingu tegemist, kuid enne liikmesriigi eID. Samuti võib välisinvestor esitada
välisinvesteeringu lõpuleviimist. loa taotluse esindaja kaudu, kes saab kasutada
Peame positiivseks, et dokumentide edastamise toimub eelnimetatud autentimisteenuseid. Alternatiivselt on
elektroonselt selleks loodud infosüsteemi kaudu. Samas jääb kaalumisel võimalus täiendava
meile ebaselgeks, kas ja kuidas on välisinvestorile tagatud sisselogimisvõimaluse loomiseks, mis ilmselt
ligipääs sellele infosüsteemile, kui välisinvestor ei ole e- toimiks kaheastmelise autentimise kaudu.
resident. Leiame, et süsteemi sisenemine peab olema
välisinvestori jaoks võimalikult lihtne. Palume seletuskirjas
lähemalt selgitada, kuidas on välisinvestoril võimalik
siseneda infosüsteemi.
Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt võib välisinvestor, sihtettevõtja või Selgitatud.
lg 3 välisinvesteeringu muu osaline enne välisinvesteeringu loa Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju TTJA-le
taotlemist või loamenetluses pöörduda TTJA poole selgituste avaldatavast teabest. Mida üksikasjalikum isiku
saamiseks, samuti küsida TTJA-lt nõustamist, kas poolt TTJA-le antav teave, seda paremini saab
välisinvesteering on loakohustuslik. vajadusel küsijale õigusakte ja olukorda selgitada.
Kaubanduskoda peab igati positiivseks, et eelnõu võimaldab Menetluse algatamise ning loataotluse esitamise üle
TTJA-lt küsida selgitusi ja nõustamist välisinvesteeringu loa sisulise otsuse tegemine tuleb jätta taotluse esitaja
taotlemise kohta. Samas jääb meile ebaselgeks, milline on enda vabaks otsustamiseks, ametnik peaks sellises
nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus. Näiteks kui olukorras püüdma jääda neutraalseks ning piirduma
välisinvestor küsib TTJA-lt, kas välisinvesteering on üksnes üksikasjade selgitamisega, aidates õigete
kohustuslik ja saab vastuse, et see pole kohustuslik, kuid valikute tegemisel ning selgitades taotluse esitamise
hiljem selgub, et välisinvestor oleks pidanud loa taotlema, siis võimalikke tagajärgi.
73
kas ja milline õiguslik tagajärg järgneb sellisele olukorrale.
Palume seletuskirjas rohkem lahti kirjutada, mis on TTJA
poolse nõustamise või selgitamise õiguslik tähendus ning mis
tagajärjed saabuvad olukordades, kus välisinvestor on TTJA
selgitustest lähtunud, kuid hiljem osutuvad need
seadusevastaseks.
Eelnõu § 9 Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt kestab välisinvesteeringu loa taotluse Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lg 3 menetlemine 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse
esitamisest. Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt võib TTJA menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju
välisinvesteeringu mõju hindamiseks tähtaega pikendada hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige
kuni 90 kalendripäeva võrra. Seega võib menetlus kokku aega keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt tuleb
võtta kuni 120 päeva. taotlejalt küsida lisateavet ja põhjalikumalt kaaluda
Peame väga oluliseks, et TTJA menetleks taotlusi võimalikult näiteks välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja
kiiresti. See on tähtis nii välisinvestori kui ka osalust müüva riske. Samuti on tähtaja pikendamine vajalik, kui
isiku jaoks. Seetõttu leiame, et TTJA peaks suutma 30 liikmesriik või Euroopa Komisjon on määruse
päevaga taotluse ära menetleda. Nõustume, et teatud 2019/452 alusel teatanud soovist esitada asjas oma
erandlikel juhtudel võib TTJA vajada pikemat tähtaega. seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega pikendatakse
Samas eelnõu praegune sõnastus võimaldab TTJA-l 90 päeva võrra, ei tähenda see, et välisinvesteeringu
sõltumata põhjusest pikendada menetlustähtaega 90 päeva loa andmise otsustamiseks kulub tingimata 120
võrra. Me ei pea sellist lahendust mõistlikuks. kalendripäeva, vaid taotluse võib lahendada ka
Kaubanduskoja teeb ettepaneku muuta eelnõu § 9 lg 3 kiiremini.
sõnastust selliselt, et TTJA-l on õigus tähtaega pikendada 90 Välisinvesteeringu loamenetlusele laienevad
päeva võrra üksnes mõjuval põhjusel ning korraga mitte haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas tuleb
enam kui 30 päeva võrra. haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele.
Selguse mõttes täpsustatud eelnõu § 9 lõiget 3
järgnevalt:
74
„(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega
pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lg 2 kohaselt keeldub TTJA välisinvesteeringu Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 2 loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, kuidas tuleks
Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. kavandatava seaduse tähenduses sisustada mõisteid
Kaubanduskoja hinnangul on see säte sõnastatud liiga üldiselt „avalik kord“ ja „julgeolek“ .
ning seetõttu ei pruugi välisinvestor, sihtettevõtja või Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra
välisinvesteeringu muu osapool saada aru, kas loa taotlemise sisustamisel Euroopa Liidu kohtupraktikaga ja
korral TTJA annaks loa või keelduks sellest. Eelkõige tekitab lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks
segadust see, et TTJA keeldub loa andmisest ka siis, kui see õigusnormidest kinnipidamisele ja ebaseaduslikule
võib ohustada Eesti avalikku korda. Põhjus peitub selles, et tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle
avaliku korra mõiste on väga lai ja raskesti defineeritav. kaudu välisinvestori tegevus laiemalt võib
Seega ei taga see säte osapooltele ettenähtavust ning see võib kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi
omakorda avaldada negatiivset mõju välisinvesteeringutele ja või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu,
laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonnale. Leiame, et eelnõus tervis, vabadus, vara, looduskeskkond).
tuleks oluliselt konkreetsemalt välja tuua, millistel juhtudel Julgeoleku tagamist silmas pidades rakendatakse
keeldub TTJA loa andmisest. loakohustust eelkõige selliste välisinvesteeringute
Kaubanduskoja ettepanek: Palume muuta eelnõu § 11 lg 2 puhul, mis võiksid avaldada negatiivset mõju
sõnastust konkreetsemaks, et oleks kõigile paremini eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse
arusaadavam, millistel juhtudel keeldub TTJA loa andmisest. peamistele tegevussuundadele. Eesti
Kaubanduskoja hinnangul muutuks sättest arusaamine julgeolekupoliitika peaeesmärki arvestades, on
oluliselt selgemaks juba siis, kui jätta sättest välja viide olulisteks tegevussuundadeks muuhulgas turvalisus
avalikule korrale. ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja
seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna
kindlus.
Määruse 2019/452 alusel on teisel liikmesriigil
õigus esitada märkused välisinvesteeringut uurivale
riigile, kui ta leiab, et välismaine otseinvesteering,
75
mille tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab
tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda.
Määruse 2019/452 artikli 3 kohaselt peavad
taustauuringu-mehhanismid võimaldama
liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide
märkusi. Samuti on määruse 2019/452 artikli 6
lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev
liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi kohaselt
arvesse, kuigi lõpliku otsuse menetluses võtab vastu
taustauuringut tegev liikmesriik. Eelnevast
tulenevalt, kui teine liikmesriik on esitanud
põhjendatud märkused, et loamenetluses hinnatav
välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, siis tulenevalt
märkuste kaalukusest konkreetse juhtumi puhul,
võib olla õigustatud vastavale välisinvesteeringule
loa andmisest keeldumine. Seega arvestades ka
määruses 2019/452 sisalduvat regulatsiooni, ei oleks
põhjendatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamisel avaliku korra ohustamisega seotud
kriteeriumi eelnõust väljavõtmine.
Eelnõu § 12 Kaubanduskoja hinnangul on § 12 lg 2 p 3 sõnastatud liiga Arvestatud.
lg 2 p 3 üldiselt ning jätab TTJA-le liiga laia kaalutlusruumi Eelnõu § 12 lg 1 (endise numbriga 2) tekstist välja
otsustamaks, kas tunnistada välisinvesteeringu luba kehtetuks võetud.
või mitte. Uute asjaolude ilmnemine on ettenägematult lai
stsenaariumide hulk, arvestades veel sellega, et loa andmisest
keeldumise alused on ka suhteliselt üldised ja jätavad laia
otsustamisruumi TTJA-le. Sisuliselt võib TTJA selle sätte
alusel loa kehtetuks tunnistada isegi juhul, kui välisinvestor
ei ole rikkunud eelnõus sisalduvaid nõudeid. Eeltoodud
76
põhjustel vähendab see säte välisinvesteeringu osapoolte
kindlustunnet ja toob neile kaasa täiendava äririski. Leiame,
et piisab sellest, kui jätta eelnõusse üksnes kaks
välisinvesteeringu kehtetuks tunnistamise alust.
Kaubanduskoja teeb ettepaneku jätta eelnõust välja § 12 lg 2
p 3. Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis
tuleb eelnõusse lisada säte, et kui riik tunnistab kehtetuks
välisinvesteeringu loa, kuid välisinvestor ei ole rikkunud
eelnõust tulenevaid nõudeid, siis peab riik hüvitama
osapooltele välisinvesteeringueelse olukorra taastamisega
seotud kulud.
Seletuskiri Eelnõu § 12 lg 3 näeb ette, et välisinvesteeringu loa kehtetuks Selgitatud.
tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest on
välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud võimalik kaaluda kõrvaltingimuse täitmata jätmise
tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse korral ka välisinvesteeringu loa kehtetuks
olukorra taastamiseks. tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Kaubanduskoja hinnangul võib selline säte mõjuda Ametile on jäetud piisav kaalutlusruum erinevate
negatiivselt välisinvestorite soovile teha Eestisse tõhusate meetmete kasutamiseks. Loa kehtetuks
välisinvesteeringuid. Peamine põhjus peitub selles, et isegi tunnistamine ei toimu kergekäeliselt, kuna sellele
pärast välisinvesteeringu loa saamist võib tekkida olukord, laieneb haldusmenetluse seaduse regulatsioon.
kus aastaid hiljem tunnistatakse luba kehtetuks ning tehing Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on
tuleb tagasi pöörata. Ebakindlust suurendab asjaolu, et TTJA eelnõu § 12 lg-s 1 (endise numeratsiooniga lg 2)
võib loa kehtetuks tunnistada ka uute asjaolude ilmnemisel ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused tekstist
ehk olukorras, kus välisinvestor ei ole rikkunud eelnõust korduste vältimiseks välja võetud, kuna
tulenevaid nõudeid. Kui välisinvesteeringu tegemisest on samasisuline regulatsioon on olemas
möödunud mitu aastat, siis võib olla väga keeruline seda haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos.
tehingut tagasi pöörata. Näiteks ei pruugi sihtettevõtjas Eelnõu §-ga 12 (endise numeratsiooniga § 12 lõige
osaluse müünud isikul olla enam rahalisi vahendeid, et 3) antakse loa kehtetuks tunnistamisel
osalust tagasi osta. Samuti võib osaluse müünud isiku ja välisinvestorile võimalus astuda ise samme ja võtta
välisinvestori vahel tekkida vaidlus selle üle, mis on osaluse võimalikult kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks.
77
väärtus. Mitme aasta jooksul võib osaluse väärtus oluliselt Kui palju aega võib meetmete rakendamine võtta ja
muutuda. Lisaks jääb ebaselgeks, mida tähendab, et kuidas konkreetsel juhul olukorra taastamine
välisinvesteeringueelne olukord tuleb taastada viivitamatult. toimub, sõltub tehtud välisinvesteeringust. Samas
Kui välisinvesteeringu tegemisest on möödas mitu aastat, siis võib alati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
võib selle tagasipööramine osutuda ajamahukas või Ametit teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka
kaasneksid kiire tagasipööramisega pooltele liiga kõrged planeeritud tegevusest.
kulud või kaasneks sellega täiendav kahju. Seega võib selline Samuti on kõrvaltingimuse täitmata jätmise korral
säte tuua kaasa nii välisinvestorile, osaluse võõrandanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil
isikule kui ka sihtettevõtjale märkimisväärse äririski, sest võimalik kaaluda ka ettekirjutusega kõrvaltingimuse
isegi mitu aastat pärast tehingu tegemist tuleb valmis olla täitmise nõudmist (eelnõu § 23 lg 2).
selleks, et taastada tuleb esialgne olukord. Palume Juhul, kui kohustatud isikud siiski ei täida § 12
seletuskirjas veelgi täpsemalt selgitada, kuidas peaks lõikes 3 sätestatud kohustust, on Tarbijakaitse ja
toimuma välisinvesteeringueelse olukorra taastamine ning Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega,
mida tähendab, et seda tuleb teha viivitamatult. kohustada teda tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või
sihtettevõtjate osa võõrandamiseks või muu
toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks.
Eelnõu § 17 Kaubanduskoja hinnangul võib Eelnõu § 17 lg 2 ja § 18 Arvestatud ja selgitatud.
lg 2 ja § 18 sätestatud viie kalendripäevane pikkune tähtaeg osutuda liiga Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii
lühikeseks. Näiteks olukorras, kus kõik või vähemalt osad välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka
nendest kalendripäevadest langevad nädalavahetusele või on menetluse puudumisel teha taotletud teave
riigipühad, on ettevõtjal väga keeruline seda nõuet täita. komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele
Kaubanduskoja ettepanek: Asendada eelnõu § 17 lg-s 2 ja §- teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1).
s 18 sõnad „viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult kiiresti,
tööpäeval“. mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama
nõutud teabe lühikese ajaga.
Eelnõu § 17 lg-s 2 ja § 18 lg-s 2 (endise
numeratsiooniga § 18 teine lause) on asendatud
„viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal
kalendripäeval“.
78
Seletuskiri Soovime teada, kas teatud juhtudel peab välisinvestor Selgitatud.
taotlema ühe ja sama välisinvesteeringu jaoks Riikidel on ainuvastutus ja otsustuspädevus, kas
välisinvesteeringu loa mitmest erinevast liikmesriigist. kehtestada välisinvesteeringutele kontroll ning
Näiteks kui sihtettevõtja kuulub Rootsi ettevõtjale ning millistele tingimustele vastavaid investeeringuid
välisinvestor soovib osta 15-protsendilist osalust Rootsi hinnata. Seda ei muuda ka Euroopa Liidus
ettevõtjas, siis kas sellisel juhul peab välisinvestor taotlema kohaldatav määrus 2019/452, mis üksnes täpsustab,
Eestis välisinvesteeringu jaoks luba? Kui jah, siis kas luba millistele üldkriteeriumitele liikmesriikide
puudutab üksnes 15-protsendilist osalust Eesti ettevõtjas? taustauuringumehhanismid vastama peavad.
Kui Rootsi ettevõtjas osaluse omandamiseks tuleb taotleda Kui välisinvesteering vastab õigusaktides nimetatud
luba Rootsi riigilt, siis kas sellisel juhul peab välisinvestor kontrolliks vajalikele tingimustele mitmes riigis, siis
taotlema välisinvesteeringu loa ka Eestis? Palume tuleb sellele tehingule ka vastavates riikides
seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas toimub loamenetlus paralleelselt luba taotleda. Võib eeldada, et
olukorras, kus välisinvestor omandab osaluse mõnes teises välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega
ELi liikmesriigis asuvas ettevõtjas, millel on osalus paralleelselt hakkab kulgema mitmeid muid
sihtettevõtjas. loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu
liikmesriikides, näiteks koondumise kontrolli
menetlused. Asjaolu, et teatud tehinguteks võib
tehinguosalistel olla vaja hankida erinevaid lube, ei
ole kuidagi erakorraline, vaid see on ka muudes
liikmesriikides tavapärane praktika.
Välisinvesteeringu loamenetluse läbiviimise puhul
ei oma tähtsust, kas välisinvestor omandab eelnõus
ettenähtud tingimustele vastava otsese osaluse
sihtettevõtjas või teeb ta seda läbi teises ELi
liikmesriigis asuvas ettevõtjas, kes omab kontrolli
sihtettevõtja üle, osaluse omandamise kaudu
(kaudne osaluse omandamine). Kui välisinvestor
omandab osaluse Eesti sihtettevõtja emaettevõtjas,
siis sõltuvalt mõjutatud majandusvaldkonnast on
võimalik, et seda investeeringut hinnatakse ka
79
muudes ELi liikmesriikides (näiteks nendes, kus
vastav emaettevõtja omab veel tütarettevõtjaid, kes
tegutsevad välisinvesteeringute kontrolliga
hõlmatud valdkonnas). Sel juhul on oluline tõhus
koostöö liikmesriikide vahel, kus sama
investeeringut hinnatakse. Määruse 2019/452
kohane teavitusmehhanism aitab mitmes
liikmesriigis läbi viidavat loamenetlust ka
kiirendada ja tulemuslikumaks muuta, kuna
asjassepuutuvad liikmesriigid saavad neid
puudutava informatsiooni ka teiste liikmesriikide
teavituste kaudu.
Eesti Info- Eelnõu § 2 Eelnõu § 2 lg 1 selgitus eelnõu seletuskirjas toob esile ka Selgitatud.
tehnoloogia ja lg 1 asjaolu, et loataotluse esitamine võib osutuda vajalikuks ka Eelnõus silmas peetud varatehingute ese
Telekommuni- nn varatehingute tegemisel, sh nii ettevõtte kui ka käitise (sihtettevõtja osa) on koosmõjus määratletud § 4
katsiooni Liit omandamisel kui ka muude varade omandamisel lõikega 2.
välisinvestori poolt. Kui olulise osaluse omandamine Kõnealuse sätte sisu on muudetud ning täpsustatud,
äriühingus või ka muus juriidilises isikus on võrdlemisi et sihtettevõtja osaks loetakse sihtettevõtja vara või
selgelt defineeritud, siis see, kas ja kui siis millises mahus nn sihtettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa,
varatehingute tegemisel osutub loataotluse esitamine sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse
vajalikuks, jääb nii eelnõud kui ka selle seletuskirja lugedes aluseks ja tegutsemiseks vajalik eelnõu § 4 lõikes 1
täiesti ebaselgeks. Seetõttu on seda vaja õigusselguse huvides nimetatud sihtettevõtjale. Seletuskirjas on märgitud,
täpsustada. Vältimaks asjatuid loamenetlusi teeme et välisinvesteeringuks on vaja taotleda luba enne
ettepaneku lisada eelnõusse õigusnormid, mis tagavad selle, sihtettevõtja osa omandamist, siis kui välisinvestor
et kui teatav vara, käitis või ettevõte ei ole seotud tegevusega, võtab üle (sealhulgas näiteks tema kontrolli all oleva
mis ohustaks julgeolekut või avalikku korda või ei ole ühingu kaudu) julgeoleku ja avaliku korra
sihtettevõttele tegutsemiseks olulise tähendusega, pole seisukohalt oluliste ettevõtjate majandustegevuse
vajalik ka loamenetluse läbi viimine. Tuleb arvestada sellega, ilma nendes osalust või nende üle kontrolli
et nn varatehingud võivad olla seotud ka valdkondadega, mis omandamata. § 4 lõike 1 loetelusse kuuluvad
ei oma seost sellega, miks teatav ettevõtja või äriühing on ettevõtjad, kelle majandustegevus on ühiskonna
80
eelnõu kohaselt käsitletav sihtettevõtjana. põhihuvide tõhusat toimimist ning muid
asjakohaseid aspekte arvesse võttes tähtis. Eelnõus
on kitsalt silmas peetud sihtettevõtja osana ettevõtet,
käitist või muud vara, millel põhineb
majandustegevus riigi jaoks olulistes sektorites ning
mille kaudu tagatakse ühiskonna jaoks oluliste
funktsioonide või teenuste toimepidevus. Selle
kaudu saab investor sisuliselt jätkata eelnevat
tegevust. Seda, kas konkreetsel juhul on ettevõte,
käitis või vara sihtettevõtjale määratletud
valdkonnas tegutsemiseks vajalik, tuleb igal
üksikjuhtumil eraldi hinnata. Vajalikuks tuleb
lugeda eelkõige selline ettevõte, käitis või vara,
millega seotud või mille abil toimuv toodete
tootmine, müük või teenuste pakkumine moodustab
märkimisväärse osa ettevõtja majandustegevusest
riigi julgeoleku või avaliku korra seisukohalt
olulistes majandusvaldkondades.
Eelnõu § 4 Eelnõu § 4 lg 1 p 3 kohaselt loetakse sihtettevõtjaks ettevõtja, Arvestatud.
lg 1 p 3 kes toodab või tarnib strateegilise kauba seaduses nimetatud Eelnõu § 4 lg 1 punkti 3 sõnastust muudetud
sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade järgnevalt:
nimekirjas sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu alusel
tehnilist abi riigiasutustele. Oleme seisukohal, et kahesuguse tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses
kasutusega kaupade puhul võib tekkida erinevaid tõlgendusi, nimetatud sõjaliste kaupade või kahesuguse
kas ettevõtja tuleb lugeda sihtettevõtjaks või mitte. Juhime kasutusega kaupade nimekirjas sätestatud kaupa või
tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lk 29 on seda määratlust osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja
oluliselt kitsamalt selgitatud: "...on oluline hõlmata arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud
loakohustusega just need ettevõtjad, kes on strateegiliseks sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
partneriks riigiasutustele, omades lepingut vastava kauba käitlemisega tegelev ettevõtja;“
tarnimiseks või sellega seotud tehnilise abi teenuse
81
osutamiseks". Selgitame, et kahesuguse kasutusega kaupu
võivad ettevõtjad toota või tarnida vaid aeg-ajalt ning see ei
pruugi sugugi olla nende ettevõtjate põhitegevus. Näeme, et
siin võib seetõttu tekkida praktikas vaidlusi, kas sättes
kasutatud sõnastus "toodab või tarnib" tähendab, et ettevõtte
on kunagi tootnud või tarninud; omab võimekust toota või
tarnida; või peab müügitehingu hetkel omama kehtivat
lepingut tootmiseks või tarnimiseks. Seetõttu teeme
ettepaneku seletuskirjas toodud kitsam määratlus ka eelnõus
konkreetsemalt sõnastada näiteks järgmiselt: "3) ettevõtja,
kelle nimel on loa taotluse esitamise hetkel kehtiv leping
toota või tarnida strateegilise kauba seaduses nimetatud
sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade
nimekirjas sätestatud kaupa või osutada sellise kaubaga
seotud tehnilist abi riigiasutustele, välja arvatud relvaseaduse
111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja
lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja".
Eelnõu § 5 Eelnõus tekitab küsimusi loa taotlemisega seotud ettevõtete Selgitatud.
ja 6 konfidentsiaalse info kaitse. Eelkõige sellest vaatest, et Vastavalt eelnõu § 1 lõikele 3 kohaldatakse
vastavalt eelnõu § 5 lõikele 2 ei tohi tehingut lõpule viia enne, välisinvesteeringu loamenetlusele haldusmenetluse
kui loamenetlus on läbitud. Juhime tähelepanu, et seadust, arvestades eelnõus sätestatud erisusi.
kavandatava seaduse kohaldamisalasse võib sattuda HMS § 7 lõike 3 kohaselt on haldusorgan kohustatud
tehinguid, kus ka näiteks ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses
Järelevalve Ameti (TTJA) dokumendiregistris või mujal salastatud välisteabe ja asutusesiseseks
potentsiaalse tehingu nähtavaks muutumine võib kahjustada kasutamiseks tunnistatud andmed.
poolte ärihuve. Seetõttu teeme ettepaneku lisada eelnõusse Täiendavalt ei ole antud küsimust vajalik ega
menetleja kohustus tehingu osapoole taotlusel tehinguga otstarbekas reguleerida.
seotud infot kuni loa saamiseni mitte avalikustada. Selline
kohustus on vajalik ka eelnõu § 6 lõikes 3 toodud
nõustamistaotluste puhul.
82
Eelnõu § 5 Praktikas tekitab börsiettevõtetest omanikega sihtettevõtetele Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 5 terve rea küsimusi eelnõu § 5 lg 5. See norm on ühest küljest Eelnõu § 5 lg 2 näeb ette põhireegli, mille kohaselt
positiivne, kuna võimaldab väärtpaberitehingute ei saa välisinvesteeringut lõpule viia, sealhulgas
lõpuleviimist börsil ja normaalse tsiviilkäibe jätkumist. välisinvesteeringu alusel tekkivaid osaniku või
Teisest küljest tekitab see aga rea küsimusi, kuna keelab aktsionäri õiguseid kasutama hakata enne loa
omandatud osalusega kaasnevate õiguste kasutamise kuni loa saamist. Eelnõu § 5 lg 3 teeb praktilistel põhjustel
saamiseni. Toome siinkohal lihtsa näite: üheks kõige börsitehingutele erandi, mis lubab börsitehingust
klassikalisemaks aktsionäri õiguseks on saada dividende. tuleneva väärtpaberi-ülekande ära teha. Nimetatud
Kujutame, et teatud börsiettevõttes omandab 3. riigist pärit erand ei muuda üldpõhimõtet, et enne loa saamist on
investor varasema 9 % osaluse asemel 10,5 % osaluse, mis on välisinvesteeringu lõpuleviimine keelatud. Viidatud
antud eelnõu tähenduses oluliseks osaluseks. Paari päeva sättega ei anta börsiettevõtjate puhul välisinvestorile
pärast esitab ta nõuetekohaselt loataotluse ning seejärel täiendavaid õigusi võrreldes börsil mittenoteeritud
saabub ka dividendimakse tähtpäev – kas taoline investor sihtettevõtjatega, vastupidi on eeldus, et olulise
peaks keelduma dividendide vastu võtmisest kuni luba pole osaluse või kontrolliga kaasnevaid õigusi ei
saadud? Leiame, et see säte vajab ülereguleerimise ja kasutata.
hilisemate probleemide vältimiseks täiendavat kohendamist.
Üks võimalik lähenemine on vastavat sõnastust muuta nii, et
nn standardseid aktsionäride õigusi võib siiski kuni loa
saamiseni kasutada, kui just tegu pole iseäranis kõrge riskiga
olukorraga. Kui tegu on kõrge riskiga olukorraga, siis võiks
anda TTJA-le õiguse sel erijuhul kohe etteulatuvalt sekkuda
ja vajadusel keelata teatud konkreetsete õiguste (nt
hääleõigus) kasutamine kuni loa saamiseni, kui konkreetse
tehingu eripärasid arvestades on see tõesti vältimatult vajalik.
Sellisteks põhjendatud kõrge riskiga juhtudeks võib olla
näiteks see, kui potentsiaalne uus omanik on selgelt
probleemne olles näiteks rahvusvaheliste sanktsioonide
nimekirjas või kui omandada plaanitav osalus on väga suur ja
päritoluriik probleemne.
83
Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt esitab välisinvestor Selgitatud.
lg 1 välisinvesteeringu loa saamiseks TTJAle elektrooniliselt Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi
taotluse koos lisadokumentidega TTJA järelevalve autentimisteenuse (TARA) autentimis-meetodeid,
infosüsteemi kaudu. Eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu
rõhutab, et mida suuremad on loa taotlemise kulud ja sellele liikmesriigi eID.
kuluv aeg, seda suurem on risk, et investor loobub Samuti võib välisinvestor esitada loa taotluse
investeeringust ja jätab pakkumise tehingu tegemiseks esindaja kaudu, kes saab kasutada eelnimetatud
tegemata (lk 119). Sellest järeldub, et ka taotluse esitamine autentimisteenuseid. Alternatiivselt on kaalumisel
peab olema võimalikult lihtne ja leebete nõuetega. Seetõttu ei võimalus täiendava sisselogimisvõimaluse
tohi jätta arvestamata seda, et kõikides riikides (eriti eelnõuga loomiseks, mis ilmselt toimiks kaheastmelise
puutumust omavates kolmandates riikides) ei saa kõiki autentimise kaudu.
juriidilisi toiminguid elektrooniliselt teha. Seega avaldame
lootust, et küsimus, kuidas välisinvestor infosüsteemi sisse
saab, on läbi mõeldud ja lahendatud.
Eelnõu § 6 Eelnõu § 6 lõige 3 loob võimaluse küsida enne loa taotlemist Selgitatud.
lg 3 TTJA-lt selgitusi ja nõustamist, aga selle eesmärk ning Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju
õiguslik tagajärg jäävad hetkel ebaselgeks. On oluline tagada, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
et eelnõustamine võimaldaks juba eos ennetada olukordi, avaldatavast teabest. Mida üksikasjalikum on isiku
milles luba asutakse taotlema ka juhtudel, kui seda tegelikult poolt ametile antav teave, seda paremini saab
vaja pole. Iga loataotlus toob kaasa märkimisväärsed kulud ja vajadusel küsijale õigusakte ja olukorda selgitada.
halduskoormuse nii välisinvestorile kui ka riigile. Seega on Menetluse algatamise ning loataotluse esitamise üle
oluline, et eelnõustamise käigus oleks võimalik TTJA-l anda sisulise otsuse tegemine tuleb jätta taotluse esitaja
vajadusel selgesõnaline kinnitus, kui luba pole konkreetseid enda vabaks otsustamiseks, ametnik peaks sellises
tehiolusid arvestades vaja taotleda. Kinnitame, et vastava olukorras püüdma jääda neutraalseks ning piirduma
võimaluse olemasolu on ettevõtjate jaoks positiivne. Samas üksnes üksikasjade selgitamisega, kuid aitama
on vaja eelnõustamise tagajärjed õiguslikult selgemaks õigete valikute tegemisel ning selgitama taotluse
kirjutada. esitamise võimalikke tagajärgi.
84
Eelnõu § 9 Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt võtab taotluse menetlemine üldjuhul Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
lg 2 aega 30 kalendripäeva. Samas võimaldab sama sätte lõige 3 Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse
seda tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäevani menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju
välisinvesteeringu mõju hindamiseks. Mõjuanalüüsi autorid hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige
hindavad 30-päevast menetlusaega mõistlikuks eeldusel, et keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt tuleb
seda ei pikendada ilma mõjuva põhjuseta. ITL nõustub taotlejalt küsida lisateavet ja põhjalikumalt kaaluda
mõjuanalüüsis tähtaja kohta välja tooduga ja teeb seetõttu näiteks välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja
ettepaneku täiendada eelnõu § 9 lõiget 3 selliselt, et tähtaega riske. Samuti on tähtaja pikendamine vajalik, kui
võib pikendada üksnes mõjuvate põhjuste olemasolul. liikmesriik või Euroopa Komisjon on määruse
2019/452 alusel teatanud soovist esitada asjas oma
seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega pikendatakse
90 päeva võrra, ei tähenda see, et välisinvesteeringu
loa andmise otsustamiseks kulub tingimata 120
kalendripäeva, vaid taotluse võib lahendada ka
kiiremini.
Välisinvesteeringu loamenetlusele laienevad
haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas tuleb
haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele.
Selguse mõttes täpsustatud eelnõu § 9 lõiget 3
järgnevalt:
„(3) Välisinvesteeringu mõju hindamiseks võib
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega
pikendada ühe korra kuni 90 kalendripäeva võrra.“
Eelnõu § 11 Eelnõu § 11 lõigetes 2 ja 4 sisalduvad loa andmisest Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 2 ja lg 4 keeldumise alused on väga üldsõnalised ja lõikes 4 sisalduv
loetelu on lahtine. Kuna menetlus on seotud julgeolekuga, ei
85
ole ka detailse põhjendamise kohustust. Eelnõu Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, kuidas tuleks
eelkonsultatsioonide käigus lubati otsida lahendusi, kuidas kavandatava seaduse tähenduses sisustada mõisteid
muuta protseduuri läbipaistvamaks ja suurendada ettevõtjate „avalik kord“ ja „julgeolek“ .
õiguskindlust, s.h sätestada seaduses keelamise täpsem Eelnõu kohaselt arvestatakse avaliku korra
põhjendamine. Eelnõud analüüsides järeldame, et neid sisustamisel Euroopa Liidu kohtupraktikaga ja
lahendusi ei leitud. ITL on seisukohal, et nii avatud loetelu lähtutakse avalikule korrale mõju hindamisel lisaks
keeldumise alustest on suur riskikoht ja ohuks õigusnormidest kinnipidamisele ja ebaseaduslikule
ettevõtlusvabadusele, investeerimiskliimale ning ka laiemalt tegevusele ka seda, kas välisinvesteering ning selle
majanduse arengule. Seetõttu palume muuta loa andmisest kaudu välisinvestori tegevus laiemalt võib
keeldumise aluste loetelu kitsamaks ja ammendavaks. kahjustada või ohustada mõnda ühiskonna põhihuvi
Eraldi murekoht on see, et lähtuvalt eelnõu eesmärgist (§ 1 lg või õiguskorraga kaitstavaid õigushüvesid (elu,
2) on keeldumise aluseks ka see, kui välisinvesteering võib tervis, vabadus, vara, looduskeskkond).
ohustada avalikku korda, mitte üksnes siis kui Julgeoleku tagamise vaates rakendatakse
välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu loakohustust eelkõige selliste välisinvesteeringute
liikmesriigi julgeolekut. puhul, mis võiksid avaldada negatiivset mõju
Samas on „avalik kord“ väga laialivalguv ja ebamäärane eelnevalt nimetatud julgeolekupoliitika ja riigikaitse
mõiste. Tsiteerides eelnõu seletuskirja (lk 6) on „ mõiste peamistele tegevussuundadele. Eesti
„avalik kord“ … laiatähenduslik mõiste, ning sellel on julgeolekupoliitika peaeesmärki silmas pidades, on
rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu olulisteks tegevussuundadeks muuhulgas turvalisus
õiguses erinev sisu. ja põhiseadusliku korra kaitse, majandusjulgeolek ja
Avalikku korda ei defineeri otseselt ei Euroopa Liidu esmane seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna
ega teisene õigus…“Sedavõrd ebaselge määratlusega kindlus.
õigusmõiste loa andmisest keeldumise alusena loob Määruse 2019/452 alusel on teisel liikmesriigil
märkimisväärse õigusselgusetuse ja tekitab ääretult laia õigus esitada märkusi välisinvesteeringut uurivale
tõlgendusruumi otsustajatele, mida ei saa pidada riigile, kui ta leiab, et välismaine otseinvesteering,
põhjendatuks. Seetõttu teeme ettepaneku avaliku korra mille tausta teises liikmesriigis uuritakse, mõjutab
ohustamine kui välisinvesteeringu loa väljastamisest tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda.
keeldumise aluse kas: eelnõust täielikult välja võtta või Määruse 2019/452 artikli 3 kohaselt peavad
kitsendada eelnõus oluliselt võimalusi, mille korral võib taustauuringu-mehhanismid võimaldama
keelduda avaliku korra ohustamise tõttu loa andmisest või liikmesriikidel võtta arvesse teiste liikmesriikide
seada loale lisatingimusi. Ka eelnõu seletuskiri rõhutab, et märkusi. Samuti on määruse 2019/452 artikli 6
avaliku korra ohustamisele tuginemine saab olla vaid lõikes 9 sätestatud, et taustauuringut tegev
86
erandlik ning oht avalikule korrale kui ühiskonna põhihuvile liikmesriik võtab liikmesriikide märkusi kohaselt
peab seejuures olema „tõeline ja piisavalt tõsine“. Eelnõu arvesse, kuigi lõpliku otsuse menetluses võtab vastu
enda tekstist aga sellist erandlikkust välja ei paista, kuigi see taustauuringut tegev liikmesriik. Eelnevast
oleks kahtlemata hädavajalik. tulenevalt, kui teine liikmesriik on esitanud
põhjendatud märkused, et loamenetluses hinnatav
välisinvesteering ohustab selle liikmesriigi
julgeolekut või avalikku korda, siis tulenevalt
märkuste kaalukusest konkreetse juhtumi puhul,
võib olla õigustatud vastavale välisinvesteeringule
loa andmisest keeldumine. Seega arvestades ka
määruses 2019/452 sisalduvat regulatsiooni, ei oleks
põhjendatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse
hindamisel avaliku korra ohustamisega seotud
kriteeriumi eelnõust väljavõtmine.
Eelnõu § 11 Peame väga problemaatiliseks eelnõu § 11 lõikest 5 tulenevat Mittearvestatud ja selgitatud.
lg 5 tingimust, mille kohaselt seatakse loa andmisest Eelnõu § 11 lg 5 kohaselt ei avaldata
keeldumiseks tehtud haldusakti põhjendustele ja menetluses välisinvesteeringu loa andmisest keeldumise korral
kogutud dokumentidele liiga ulatuslikud piirangud, sh seda haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, samuti
ka taotlejale endale. On arusaadav, et teatud piirangud on menetluses kogutud teavet ja tõendeid, ulatuses,
julgeolekukaalutlustel kindlasti vajalikud, kuid eelnõus milles see võib ohustada Eesti või muu Euroopa
sisalduvaid piiranguid on vajalik oluliselt kitsendada. Liidu liikmesriigi julgeolekut või avaliku korra
Juurdepääsupiirangute seadmine peaks olema vältimatult kaitset ja milles sellele kohaldub seaduses sätestatud
vajalik, mitte n-ö automaatne nagu see on seda eelnõus. juurdepääsupiirang. Seega osas, mis ei ohusta Eesti
Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 5 järgmiselt: „(5) või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või
Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel antud haldusakti avaliku korra kaitset ja millele ei kohaldu seaduses
aluseks olevate põhjenduste kohta annab menetleja taotlejale sätestatud juurdepääsupiirang, tuleb põhjendusi ja
maksimaalses võimalikus mahus selgitusi ohustamata teavet anda, mis sisuliselt tähendabki seda, et teavet
seejuures Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut. antaksegi tegelikult võimalikult suures ulatuses.
Menetluses kogutud teavet ja tõendeid ei avaldata, sealhulgas Kuna avaliku korra tagamisega seotud kaalutlusi
taotlejale, üksnes juhul ja ulatuses, kui see on vältimatult võib eelnõu kohaselt läbivalt arvestada, siis ei ole
87
vajalik välistamaks Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi põhjendatud ka kõnealusest sättest viide avaliku
julgeoleku ohustamist.“ korra kaitsele välja võtta.
Taoline sõnastus viitab vältimatu vajaduse olemasolule ja
välistab ebamäärasele „avaliku korra kaitsele“ viitamise
võimaldamise, võimaldades rakendada piiranguid vaid
julgeolekukaalutlustel.
Eelnõu § 12 Eelnõu § 12 lg 2 sätestab välisinvesteeringu kehtetuks Selgitatud.
tunnistamise alused. Vastavalt eelnõu § 12 lõikele 3 on Eelnõu § 12 lg 2 p 3 (uute asjaolude ilmnemine), on
välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline tekstist välja võetud.
viivitamata kohustatud välisinvesteeringu loa kehtetuks Sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest on
tunnistamisel tegema vajalikud toimingud võimalik kaaluda kõrvaltingimuse täitmata jätmise
välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. ITL-i korral ka välisinvesteeringu loa kehtetuks
hinnangul on tegemist väga riskantsete sätetega. Esiteks, tunnistamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
välisinvesteeringu luba võib tühistada ükskõik millal (puudub Ametile on jäetud piisav kaalutlusruum erinevate
ajaline piirang). Teiseks, "kui ilmnevad uued asjaolud" on tõhusate meetmete kasutamiseks. Loa kehtetuks
ettenägematult lai stsenaariumide hulk, eriti arvestades loa tunnistamine ei toimu kergekäeliselt, kuna sellele
andmisest keeldumise aluseid, mis on samuti ebamäärased ja laieneb haldusmenetluse seaduse regulatsioon.
jätavad suure kaalutlusõiguse TTJA-le. Nii luuakse olukord, Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest on
kus välisinvestor ja müüja peaksid aastate kaupa olema eelnõu § 12 lg-s 1 (endise numeratsiooniga lg 2)
valmis igal hetkel tehingut tagasi pöörama, mis on mõlema ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused tekstist
poole jaoks väga märkimisväärne äririsk. See tõstatab ka korduste vältimiseks välja võetud, kuna
hulga praktilisi küsimusi, nagu kas ja kuidas müüja peaks samasisuline regulatsioon on olemas
hoidma vahendeid osaluse tagasiostmiseks. Tehtud ostu- ja haldusmenetluse seaduses 2. osa 4. peatüki 4. jaos.
müügitehinguid pole võimalik teatud olukordades enam Eelnõu §-g 12 (endise numeratsiooniga § 12 lõige 3)
tagasi pöörata ja seda veel tähtajatult ehk sisuliselt mis tahes antakse loa kehtetuks tunnistamisel välisinvestorile
ajahetkel ka aastaid peale tehingu toimumist. Asjaolule, et võimalus astuda ise samme ja võtta võimalikult
tehtud tehingut pole teatud juhul võimalik enam n-ö tagasi kiiresti meetmeid olukorra taastamiseks. Kui palju
pöörata, juhib tähelepanu ka eelnõu enda seletuskiri (lk aega võib meetmete rakendamine võtta ja kuidas
60).Juhime veel tähelepanu, et seletuskirjas (lk 60) räägitakse konkreetsel juhul olukorra taastamine toimub, sõltub
„võimalikult suures ulatuses“ tagasipööramisest, aga eelnõu tehtud välisinvesteeringust. Samas võib alati
88
§ 12 lg 3 kohustab taastama välisinvesteeringueelse olukorra. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit
Meie hinnangul oleks mõistetavam lahendus, kus riik võib teavitada nii eeldatavast ajakavast kui ka planeeritud
julgeolekule või avaliku korrale tekkiva ohu korral ettevõtte tegevusest.
ise välja osta või peab tehingu tagasipööramisega seotud Samuti on kõrvaltingimuse täitmata jätmise korral
kulud kompenseerima. Vastasel juhul näeme selles sättes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil
olulist heidutavat mõju välisinvesteeringutele. võimalik kaaluda ka ettekirjutusega kõrvaltingimuse
täitmise nõudmist (eelnõu § 23 lg 2).
Juhul, kui kohustatud isikud siiski ei täida § 12
lõikes 3 sätestatud kohustust, on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametil õigus ettekirjutusega,
kohustada teda tehingu tagasitäitmiseks, osaluse või
sihtettevõtjate osa võõrandamiseks või muu
toimingu tegemiseks välisinvesteeringueelse
olukorra taastamiseks.
Eelnõu § 17 Kui tehakse koostööd ELi välisinvesteeringute menetlemisel Arvestatud ja selgitatud.
lg 2 ja § 18 (eelnõu § 17-18), on vastava info andmise tähtajad väga Määruse 2019/452 kohaselt tuleb nii
lühikesed, vaid 5 tööpäeva. Nii lühikese tähtajaga välisinvesteeringu kontrollimenetluses kui ka
reageerimine ei pruugi olla Eesti ettevõtjate jaoks realistlik ja menetluse puudumisel teha taotletud teave
võib osutuda ebamõistlikult koormavaks. komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriikidele
teatavaks põhjendamatu viivituseta (art 9 lg 1).
Seega tuleb teabe taotlused täita võimalikult kiiresti,
mistõttu peab ka välisinvestor või muu isik esitama
nõutud teabe lühikese ajaga.
Eelnõu § 17 lg-s 2 ja § 18 lg-s 2 (endise
numeratsiooniga § 18 teine lause) on asendatud
„viiendal kalendripäeval“ sõnadega „kümnendal
kalendripäeval“.
Seletuskiri Kuigi eelnõu aluseks olev mõjuanalüüs hindab eelnõu mõju Selgitatud.
89
majandusele ja ettevõtjatele väikseks, ei saa sellega lõpuni Eelnõuga kaasneb määratletud tehingute tegemisel
nõus olla. Oleme eespool kirjeldanud väga problemaatilisi välisinvestoritele loa taotlemise kohustus ning
sätted, aga tahame lisaks juhtida tähelepanu, et teatud mõttes sellest tulenevalt ka halduskoormuse mõningane
on eelnõus tegu sideettevõtjatele hiljuti kehtestatud nõuetega suurenemine, kuid arvestades taotluse esitamise,
sideteenusele ja sidevõrgule riigi julgeoleku tagamiseks infokohustuse täitmise ja võimalikke menetlusega
paralleelsete nõuetega (eelnõu käsitleb seotud lisanduvaid ressursikulusid, on mõju
investoreid/ettevõtteid; määrus „Nõuded sideteenuse halduskoormusele pigem väike.
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ aga Mõju ettevõtluskeskkonnale tervikuna on väike, sest
seadmeid/seadmetootjaid). Mõlemate nõuete loamenetlused potentsiaalselt on sihtettevõtjatena eelnõus
on bürokraatlikud protsessid ja muudavad sidevõrkude määratletud ligikaudu 330, mis moodustab näiteks
arendust aeglasemaks. Seega tegemist on järgmise eelnõuga, umbes 0,1 protsenti 2021.a andmetel registreeritud
mis suurendab osadel Eestisse tehtavatel investeeringutel äriühingutest
halduskoormust ja lisab aega (loamenetlus), kuigi eelnõu (https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_c
enda koostajad hindavad kaasnevat mõju väheseks (kuna ompany_all/2021).
sihtettevõtjaid on arvuliselt vähe, ca 300).
Seletuskiri Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja kohaselt hakkab Selgitatud.
kontrollitavaid investeeringuid hinnanguliselt olema kuni Kuna välisinvesteeringute usaldusväärsuse
mõnikümmend aastas, mõnes kohas oli ka märgitud, et alla hindamine toimub kindlaks määratud tähtaegade
kümne. Samal ajal kavandatakse TTJA-sse selle eelnõu jooksul, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
täitmiseks 2-3 uut ametikohta. See proportsioon tundub Ameti poolt tagada protsessi katkematu toimimine
ebaloogiline. (nii IT lahenduse töökindluse kui ka isikkoosseisu
näol). Samuti teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kavandatava seaduse nõuete
täitmise üle riiklikku järelevalve ülesannet. Lisaks
tuleb kindlustada määruses 2019/452 ettenähtud
kontaktpunkti ülesannete täitmine ning määruse
artikkel 11 punkti 2 alusel Euroopa Komisjoni poolt
kontaktpunktide vahelise koostöö ja teabevahetuse
toetamiseks loodud süsteemi toimimine Eestis.
Kontaktpunki funktsiooni täitmine tähendab
90
igapäevaselt määruse alusel edastatud teiste
liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni dokumentide
vastuvõtmist, läbivaatamist, edastamist, Eestis
menetletavate välisinvesteeringute kohta teistele
liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile teavituste
koostamist, samuti vajadusel teise liikmesriikide
taotluse alusel teabe küsimist välisinvestorilt või
muult isikult. Lisaks osaleb Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet määruses ettenähtud
Euroopa Liitu tehtavate välismaiste
otseinvesteeringute taustauuringute eksperdirühma
töös. Arvestada tuleb vajadusega tagada taotluste
katkematu menetlus ning muude ülesannete täitmine
ka puhkuste, haiguste või lähetuste ajal.
Seletuskirja Kindlasti peab eelnõu § 7 lg 3 alusel antav määrus tagama Selgitatud.
lisa 1 seda, et taotlejalt küsitakse vaid andmeid, mis on konkreetse Loetelu andmetest ettevõtlus- ja
tehingu eripära arvestades olulised ja asjakohased, mitte kõiki infotehnoloogiaministri määruse
vastavas määruses toodud andmeid igaks juhuks ühetaoliselt „Välisinvesteeringu loa taotluse esitamise kord “
iga investeeringu/tehingu puhul. Hetkel on selle määruse kavandis on koostatud eesmärgiga tagada, et
kavandi raames nõutavate andmete maht ebamõistlikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning
ulatuslik ega arvesta tehingu olemust, olulisust ega komisjonil oleks võimalikult terviklik ülevaade
riskiklassi. välisinvestorist ja temaga seotud isikutest,
välisinvesteeringu majanduslikust eesmärgist ja
välisinvestori kavatsustest, samuti investeeringuks
kasutatud rahaliste vahendite päritolust. Vastav
andmestik võimaldab hinnata välisinvesteeringu
mõjusid julgeolekule ja avalikul korrale, sealhulgas
identifitseerida investeeringuga kaasnevaid riske
eelnõu §-s 4 lõikes 1 nimetatud sihtettevõtjate
tegutsemisvaldkondades. Küsitavate andmete loendi
91
puhul on arvesse võetud määruse 2019/452 artiklis 9
nimetatud teave, mis on täpsustatud liikmesriikide ja
Euroopa Komisjoni poolt kokkulepitud
välisinvesteeringutest teavitamise vormis, mille
jagamine liikmesriikide ja komisjoni vahel on
määruses ettenähtud koostöökorra täitmiseks
vajalik.
Seletuskirja Eelnõu § 14 lõike 2 alusel kavandatava välisinvesteeringute Selgitatud.
lisa 2 komisjoni määruse kohta märgime esialgse kommentaarina, Välisinvesteeringukomisjoni liikmetele tähtajaliste
et meie hinnangul on põhjendamatu anda komisjoni volituste andmist on vajalik kaaluda ning arutada
liikmetele tähtajatud volitused. Selle asemel tuleks komisjoni eelnõu väljatöötamisse kaasatud valitsusasutuste
volitused iga paari-kolme aasta tagant üle vaadata ja siis esindajatega.
vastavalt vajadusel liikmeid asendada või volitusi pikendada. Kuivõrd seletuskirja lisa 2 näol on tegemist
Vabariigi Valitsuse määruse
„Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ kavandiga,
on võimalik selle sisu veel vajadusel määruse eelnõu
hilisemas menetluses muuta.
Eesti Eelnõu § 3 Välisinvestori mõiste – Euroopa Parlamendi ja nõukogu Selgitatud.
Advokatuuri määruse (EL) 2019/452 (EL määrus) kohaselt kohaldatakse Seletuskirja (lk 19-20) kohaselt on otsus, millistele
äriõiguse usaldusväärsuse kontrolli kolmandatest riikidest pärinevate investeeringutele, lähtudes investori päriolust,
komisjon välisinvestorite suhtest. Eelnõu kohaselt on seaduse kontrolli kohaldada iga riigi pädevuses ning ka
kohaldamisala laiem. Esiteks kohaldatakse Eelnõu § 3 lg 1 p liikmesriigid on kõnealust aspekti reguleerinud
1 kohaselt kontrolli lisaks kolmanda riigi kodakondsusega erinevalt ning hõlmatav isikute ring on liikmesriigiti
füüsilisele isikule ka EL kodaniku üle, kellel on lisaks varieeruv. Seejuures võivad riigisisese
kolmanda riigi kodakondsus. Teiseks kohaldatakse Eelnõu § regulatsiooniga olla loakohustusele allutatud ka
3 lg 1 p 3 kohaselt kontrolli ka EL ettevõtja üle, kes on investeeringud, mida teevad Euroopa Liidus asuvad
kolmanda riigi kodakondsusega füüsilise isiku või kolmandas isikud või üksused piirides, mida annavad Euroopa
riigis registreeritud ja selle õiguse alusel asutatud ettevõtja Liidu toimimise lepingu asutamisõiguse ja kapitali
92
kontrolli all. Seega, teatud juhtudel kohaldatakse Eelnõu liikumine artiklid (art 52 ja art 65 lõike 1 punkt b),
kohaselt usaldusväärsuse kontrolli EL kodanike ja ettevõtete mis võimaldavad säilitada avaliku korra või
üle. Ei ole üheselt selge, miks Eesti kavatseb rakendada julgeoleku huvides vajalikke meetmeid. Oluline on
kontrolli nii ulatuslikult. Ühtlasi peaks isikute võrdse silmas pidada, et välisinvesteeringute hindamise
kohtlemise kontekstis arvestama, et mistahes erisused, mis riigisisesed regulatsioonid ei tohiks põhjustada
loovad piiranguid investeeringute vabale liikumisele EL diskrimineerimist kolmandate riikide vahel
siseselt, peavad olema selgelt põhjendatud ja (määruse 2019/452 art 3 lg 2).
proportsionaalsed. Lisaks soovitame hinnata, kas füüsilise Määruse 2019/452 tähenduses käsitatakse
isiku puhul on adekvaatseks näitajaks kodakondsus või peaks välisinvestorina Euroopa Liidu väliseid füüsilisi
arvestama ka residentsust. isikuid ja ettevõtjaid ning selles ettenähtud
koostööreeglistik kohaldub üldjuhul kolmandatest
riikidest pärit otseinvesteeringutele, aga ka näiteks
investeeringutele, mille puhul kontrolli vahetumine
on kaudne. Samuti on määruses 2019/452 ette
nähtud suunis liikmesriikidele, et need võtaksid
meetmeid, mis peaks takistama
kontrollimenetlustest kõrvalehoidumist. Seejuures
peaksid need meetmed hõlmama investeeringuid,
mis tehakse liidusiseselt kunstlike skeemide kaudu,
mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja
võimaldavad kõrvale hoida
taustauuringumehhanismidest ja
taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest,
kui investorit omab või kontrollib kolmanda riigi
füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira Euroopa
Liidu toimimise lepingus sätestatud
asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist
(preambuli punkt 10). Kunstlike skeemide kaudu
tehtavad liidusisesed välisinvesteeringud on
erandkorras samuti määruse kohaldamisalas. Kõige
tavalisem kõrvalehoidumise näide on olukord, kus
välisinvesteeringud Euroopa Liidus tehakse liidus
93
asuva variühingu kaudu, millel ei ole otsest ega
kaudset tegelikku majandustegevust, vaid mille
ainus eesmärk on olla seaduslik vahend
investeeringu tegemiseks.
Eelnõus ei sõltu tehingu välisinvesteeringuna
käsitlemine mitte kitsalt tehinguosaliste
kodakondsusest või asutamiskohast, vaid sellest, kas
investori omandistruktuuris tervikuna esineb
kolmandate riikide isikuid ja kas need isikud
omavad kontrolli. Kontroll annab füüsilisele isikule
või emaettevõtjale võimaluse mõjutada
kontrollitavate ettevõtjate juhtorganite koosseisu,
strateegilisi otsuseid ning selle kaudu tegevust
tervikuna, mistõttu kontrollitav ettevõtja ei ole oma
tegevuses sõltumatu. Seejuures ei ole määrava
tähtsusega, kas otsesel välisinvestoril on tegelik
majandustegevus või on tegemist vaid
valdusühinguga, sest kontrolli teostamise tagajärg
on sisuliselt sama.
Füüsilise isiku kodakondsuse nõude valikut on
selgitatud seletuskirjas (lk 18).
Eelnõu § 4 Sihtettevõtja mõiste - Nõustume, et oluline on kontrolli alla Selgitatud
lg 1 hõlmata lisaks riigi ettevõtetele ka riigi strateegilised Internetis avaldatavatel väljaannetel ei ole tiraaži.
partnerid kaitsetaristu ja -tehnoloogia valdkonnas, lisaks ka Seletuskirjas (lk 36) on selgitatud, et kriteeriumi
meediateenuse osutajad ja videojagamisplatvormi pidajad. valikul osutus määravaks kriteeriumi kontrollimise
Viimaste puhul võiks käibenäitaja asemel seada kriteeriumiks lihtsus ja teabe kättesaadavus sihtettevõtjale ja tema
teatud suuruses püsiva jälgijas-, kuulajas- või vaatajaskonna kaudu potentsiaalsele välisinvestorile. Objektiivse
olemasolu (ennekõike tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kriteeriumina, mille kaudu määratleda kirjastaja
osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate puhul) või olulisust, saanuks teoreetiliselt vaadelda ka tellijate
üleriigiline või rahvusvaheline levik (ennekõike televisiooni- või lugejate arvu, kuid majandusaasta käive on siiski
94
ja raadioteenuse osutajate puhul). Komisjoni hinnangul oleks kriteeriumina sobivaim. Tellijate ja lugejate arvu
ka trükimeedia ja interneti ajalehtede ja ajakirjade kirjastad määramine võib kohati olla küllaltki keeruline, eriti
mõistlik kohaldamisalast välja jätta, kui tiraažid ei ulatu internetimeedia korral ja seda iseäranis olukorras,
seatud suuruses püsiva jälgijas- ja lugejaskonnani. kus väljaanne on täielikult või osaliselt kättesaadav
kõikidele internetikasutajatele. Käibenumbri
kindlakstegemine on aga oluliselt lihtsam, kuna
selleks saab kasutada nii ettevõtja majandusaasta
aruannet (eriti kui kirjastustegevus ongi ettevõtja
põhiline tegevus või on vastav ärisegment aruandes
eraldi välja toodud) kui ka tema
raamatupidamisandmeid.
Eelnõu Sihtettevõtja osa mõiste ei ole piisavalt defineeritud – Eelnõu Selgitatud.
§ 2 lg 1 p 3 § 2 lg 1 p-s 3 nimetatud sihtettevõtja osa mõiste on Sihtettevõtja mõiste on defineeritud eelnõu § 4
defineerimata. Eelduslikult peetakse silmas osa, mille kaudu lõikes 2.
on võimalik viia läbi sihtettevõtja äritegevust. Täheldame, et Uue ühingu asutamise korral (nn greenfield-
Eelnõu kontekstis ei ole käsitletud asutamisega seonduvat. investeering) välisinvestori poolt ei ole asutamise
Palume kaaluda, kas kontrolli alla peaks kuuluma ka ajal veel ammendavalt teada, kas üldse ja kui, siis
välisinvestori poolt sihtettevõtja asutamine. millistes valdkondades hakkab ühing lõppastmes
tegutsema, kas plaanitava majandustegevuse
alustamine on edukas ning milline saab olema
ettevõtja olulisus vastavas valdkonnas. Seetõttu on
keeruline sellist tüüpi tegevust investeeringuna
etteulatuvalt piisava põhjalikkusega hinnata, et oleks
võimalik tuvastada reaalse ning piisavalt tõsise ohu
olemasolu või puudumise.
Sihtettevõtja tingimustele vastamine
välisinvesteeringu tegemise ajal on eeltingimuseks
seda ettevõtjat puudutava välisinvesteeringu
hindamiseks. Samuti on eelnõu § 4 lõikes 1 toodud
sihtettevõtja kriteeriumitele vastamine lisaks
95
tegevusvaldkonnale seotud ka täiendavate
kriteeriumite täitmisega (nt eriseadusest tulenevad
nõuded elutähtsa teenuse osutajatele, leping
riigiasutuse või muu määratletud isikuga, teatud
tingimustele vastava taristu majandamine,
täiendavate tegevus- või muude lubade olemasolu
jms), millele uus ühing asutamisejärgselt ei vasta.
Seetõttu ei ole otstarbekas ka uue ühingu asutamist
välisinvesteeringuna eelnõus hõlmata.
Arvestades teiste Euroopa Liikmesriikide
välisinvesteeringute hindamise praktikat on nn
greenfield-investeeringute kontroll pigem erandlik
(18 riigist on see otseselt reguleeritud vaid mõnes
riigis).
Eelnõu Puudub regulatsioon hädaolukorras tegutsemiseks – Selgitatud.
ettevõtja, kelles osaluse omandamiseks peab taotlema eelnõu Ettepanekust ei selgu, mida tähendab „menetlus
kohaselt luba, peab olema riigi toimimise seisukohalt olulise eriolukordades“ ja milliseid tingimusi oleks
tähtsusega. Seaduses loetletud valdkonnad mõjutavad ühel täiendavalt vajalik reguleerida. Eelnõuga ei ole
või teisel viisil riigi toimimist või julgeolekut. Riigijulgeolek kuidagi kitsendatud investeeringute kaasamise
võib aga kiiresti kujuneda kriitilise tähtsusega valdkonnaks võimalusi ning loamenetluse tähtajad võimaldavad
ning selles olukorras võib olla vajalik kaasata investeeringuid tulemuslikult välisinvesteeringuks loa anda kiiresti,
kiiremini. Eelnõu peaks käsitlema ka menetlust sh menetlemisele seatud piirtähtaegadest kiiremini.
eriolukordades.
Eelnõu § 9 Loamenetluse tähtajad on liialt pikad - Eelnõu § 9 lg-s 2 Selgitatud.
sätestatakse, et TTJA-l on puudusteta taotluse korral aega Eelnõu § 9 lg 3 kohaselt pikendatakse
menetlemiseks 30 päeva, sealjuures on mõju hindamiseks menetlustähtaega välisinvesteeringu mõju
antud volitus pikendada tähtaega 90 päeva võrra. Sellest hindamiseks. See vajadus tekib eelkõige
tulenevalt võib menetlus kujuneda enam kui nelja kuu keerulisemate juhtumite puhul, kus ilmselt tuleb
96
pikkuseks, mis on investori vaates problemaatiline. taotlejalt küsida lisateavet ja põhjalikumalt kaaluda
Soovitame kaaluda, kas oleks võimalik menetlustähtaegu näiteks välisinvestoriga seonduvaid asjaolusid ja
lühendada. Samuti märgime, et seaduses tuleks loetleda riske. Samuti on tähtaja pikendamine vajalik, kui
alused, mille esinemisel on TTJA-l õigus menetlust liikmesriik või Euroopa Komisjon on määruse
pikendada. 2019/452 alusel teatanud soovist esitada asjas oma
seisukoht. Isegi, kui menetlustähtaega pikendatakse
90 päeva võrra, ei tähenda see, et välisinvesteeringu
loa andmise otsustamiseks kulub tingimata 120
kalendripäeva, vaid taotluse võib lahendada ka
kiiremini.
Välisinvesteeringu loamenetlusele laienevad
haldusmenetluse põhimõtted, sealhulgas tuleb
haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele.
Eelnõu § 6 TTJA-ga konsulteerimine – Eelnõu § 6 lg 3 kohaselt on Selgitatud.
lg 3 võimalik loakohustuslikkuse kontrollimiseks eelnevalt Nõustamise ulatus ja sisu sõltub väga palju
TTJA-ga konsulteerida. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
sellise eelseisukoha õiguslik jõud. Soovitame kaaluda nö avaldatavast teabest. Mida üksikasjalikum on isiku
siduva maksuotsusega analoogset regulatsiooni, kuivõrd see poolt ametile antav teave, seda paremini saab
võimaldab vältida nii tehinguosaliste kui ka TTJA poolset vajadusel küsijale õigusakte ja olukorda selgitada.
täiendavat aja- ja muud kulu. Menetluse algatamise ning loataotluse esitamise üle
sisulise otsuse tegemine tuleb jätta taotluse esitaja
enda vabaks otsustamiseks, ametnik peaks sellises
olukorras püüdma jääda neutraalseks ning piirduma
üksnes üksikasjade selgitamisega, kuid aitama
õigete valikute tegemisel ning selgitama taotluse
esitamise võimalikke tagajärgi.
97
Eelnõu Kombineeritud menetlus - soovitame kaaluda kombineeritud Selgitatud.
menetlust, kus teavitamiskohustusele võib, kuid ilmtingimata Ettepanek ei ole piisavalt konkreetne, sellest ei selgu
ei pea järgnema tegevust oluliselt enam piirav loakohustus. võimaliku kombineeritud menetluse praktilised
Ühelt poolt tagab see vajalikus ulatuses loamenetluse aspektid ning olulised eelised, võrreldes eelnõus
läbiviimise, teisest küljest aga säästab ettevõtjaid ettenähtud menetlusega.
loamenetlusega kaasnevate piirangute negatiivsetest Eelnõus on sätestatud loakohustusega
mõjudest olukorras, milles loamenetlus ei ole vajalik. välisinvesteeringud ja need on piiritletud üsna
kitsalt. Selleks, et tagada vajalikus ulatuses
loamenetluse läbiviimise samas säästes ettevõtjaid
loamenetlusega kaasnevast halduskoormusest
olukorras, kus loamenetlus pruugi olla vajalik, on
välisinvestorile ja muule isikule otseselt sätestatud
õigus enne välisinvesteeringu loa taotlemist
pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti poole selgituste saamiseks, samuti küsida
ametilt nõu, kas välisinvesteering on
loakohustusega.
Eelnõu § 6 Dokumentide esitamise võimalused on liialt kitsad – Eelnõu Selgitatud.
lg 1 kohaselt saab taotlust esitada vaid TTJA järelevalve Infosüsteemi saab siseneda, kasutades Riigi
infosüsteemi kaudu. Kui tegemist on aga kolmandatest autentimisteenuse (TARA) autentimis-meetodeid,
riikidest pärit investoritega, siis ei pruugi neil olla võimalust sh ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID ja Euroopa Liidu
infosüsteemi siseneda ega ka dokumente allkirjastada. Seega liikmesriigi eID. Samuti võib välisinvestor esitada
tuleks tagada, et dokumentide esitamisel ei oleks tehnilisi loa taotluse esindaja kaudu, kes saab kasutada
takistusi ja vajadusel saaks dokumente edastada ka eelnimetatud autentimisteenuseid. Alternatiivselt on
infosüsteemi väliselt. kaalumisel võimalus täiendava
sisselogimisvõimaluse loomiseks, mis ilmselt
toimiks kaheastmelise autentimise kaudu. Seega
98
saab olema piisavalt võimalusi esitada sobival viisil
dokumente infosüsteemi vahendusel.
99
Välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduse eelnõu lühikokkuvõte
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõuga luuakse õiguslik raamistik
välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks selleks, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeolek ja avalik kord. Seaduse eesmärgiks on sätestada kohaldamisalasse
kuuluva välisinvesteeringu tegemisele loa saamise kohustus, välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamine ning vastavate nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise
tingimused ja kord.
Seaduseelnõu alusel hinnatakse kolmandatest riikidest pärit välisinvestorite ja nende kontrolli
all olevate ettevõtjate tehinguid, millega omandatakse otsene või kaudne oluline osalus
sihtettevõtjas, saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle või omandatakse
sihtettevõtja osa (ettevõte, käitis, muu vara). Sihtettevõtjate ring, keda puudutavate
välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on piiritletud,
nende seas on näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese
kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad
ja transporditaristute valdajad.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel kaalutakse eelkõige asjaolusid, mis seonduvad
välisinvestoriga (nt kas investorit kontrollib kolmanda riigi riigiasutus või relvajõud või kas ta
on seotud julgeolekut või avalikku korda ohustavate tegevustega), sihtettevõtja
majandustegevuse (nt milline on sihtettevõtja olulisus ja haavatavus asjakohases valdkonnas)
ning asjakohase majandusvaldkonnaga (nt asendustoodete või -teenuste olemasolu).
Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt
kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste (sh julgeolekuasutuste)
esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see
ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
Seaduseelnõu aitab tõhusamalt rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute
raamistik, ettenähtud Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelist
koostöökorda ja teabevahetust.