Ettepanekud

Erki Savisaar keskkonnaminister Keskkonnaministeerium 27.05.2022 nr VKG.01-09/111-3 [email protected] VKG esialgsed põhimõttelised ettepanekud tööstusheite direktiivi muutmise eelnõule ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse muutmise eelnõule Austatud minister Keskkonnaministeerium on konsultatsiooni käigus palunud meie sisendit Euroopa Komisjoni (Kom) poolt 05.04.2022 avalikustatud tööstusheite direktiivi (THD) muutmise eelnõule ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse (Heiteregistri määrus) muutmise eelnõule. Keskkonnaministeerium seadis vastamise tähtpäeva 20.05.2022. Kuna eelnõudega kavandatakse kehtivas süsteemis ulatusliku mõjuga põhimõttelisi muudatusi, millel võib olla VKG tegevusele määrav mõju, siis on VKG palunud keskkonnaministeeriumilt võimalust esitada esialgne seisukoht tähtpäevaks 03.06.2022. Keskkonnaministeerium võimaldas seisukoha esitamiseks tähtpäeva 27.05.2022. Mainime etteruttavalt, et kuna VKG-le ei ole teada keskkonnaministeeriumi esialgsed seisukohad THD muutmise eelnõule ning samuti ei ole esitatud eelnõu juurde Eesti mõjuanalüüsi, siis peame THD muutmise eelnõule seisukohtade kinnitamist Riigikogus juuli-august 2022 eesseisvate konsultatsioonide tingimustes ebarealistlikuks. Palume keskkonnaministeeriumil avalikustada milliseks ajaks on kavas viia läbi THD põhjalikumad mõjuanalüüsid ning millisena on kavandatud kaasamisprotsess, et see võimaldaks sisulisi arutelusid. Siiski esitame kirjas esialgsed põhimõttelised seisukohad koos põhjendustega nii THD muutmise eelnõu kui ka heiteregistri määruse muutmise eelnõu kohta, et tõstatada enda peamised murekohad. Peame vajalikuks keskkonnaministeeriumil, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumil ning rahandusministeeriumil alustada VKG-ga põhjalikku konsultatsiooni, et THD muutmise eelnõu ja heiteregistri määruse muutmise eelnõu läbirääkimiste aluseks olevad Eesti seisukohad: 1) oleks Eesti tööstuspoliitikat toetavad ning selle osana ei halvendaks PKÕ tööstuse konkurentsivõimet; 2) võimaldaks Eesti strateegilisest maavarast, põlevkivist, maksimeerida riigitulu; 3) ei suurendaks PKÕ tööstusega seotud sotsiaalmajanduslikke riske Ida-Virumaal; 4) lähtuks kõrgetasemelisest keskkonnakaitse tagamise eesmärgist vastavalt parimale võimalikule tehnikale (PVT) põlevkiviõli (PKÕ) tööstuses. Viru Keemia Grupp AS Telefon 334 2700 Registrikood 10490531 Järveküla tee 14 Infotelefon 334 2701 E-post [email protected] 30328 Kohtla-Järve Faks 337 5044 www.vkg.ee PKÕ tootmises valitseb lisaks nafta madala hinna riskile, ebasoodsa regulatiivse keskkonna risk, mis väljendub peamiselt CO2 maksukulu järsu tõusuna. Investeerimiskeskkonnas, kus regulatsioonide määramatus on väga suur ning ettenähtavus on vaid 3-4 aastat, uusi suuremahulisi investeeringuid ei tehta. THD muutmise eelnõu võimaldab ettevaatlikult eeldada, et PKÕ tööstuse ettevõtteid võidakse sundida tähtajatute komplekslubadega ettevõtetele seatud nõuete muutmisele, mis tähendab ettevõttetele sundi teha investeeringuid, mis ei pruugi olla majanduslikult mõttekad ning mille keskkonnahäiringu vähendamise tulemuslikkus oleks marginaalne. THD muutmise eelnõule seisukohtade kujundamisel peab arvestama Eesti eripära. Selleks on THD jätnud sisse erandite tegemise võimaluse, mis peab säilima ja mille tuleb maksimaalselt kasutada. Eesti on välisõhu kvaliteedi tagamisel üks Euroopa edukamaid riike. Ka väliskulude uuringus järeldati, et välisõhu osas välisõhu kvaliteedi osas on Eesti üks Euroopa edukamaid riike. Ka KeM tellitud väliskulude uuringus järeldati, et välisõhu osas esineb lokaalselt probleeme, kuid neid on mõistlikum lahendada piirkonna tasandil, st lähenedes igale olukorrale individuaalselt. THD-ga lokaalsete keskkonnaprobleemide lahendamine ei ole põhjendatud, kuna proovitakse kaugelt lahendada probleeme, mis juba on Eesti õigusega tulemuslikult lahendatud ning ei vaja harmoneerimist. VKG peab võimalikuks ja vajalikuks arutada riigiga THD raamides keskkonnainvesteeringute pikaajalist (10+ aastat) kava kui riik vähendab selleks regulatiivsest keskkonnast tulenevaid riske - nt leppides kokku tähtaja mille jooksul riik peab PKÕ tootmist erinevatel põhjustel vajalikuks ning pingutab selle aja jooksul, et regulatiivse keskkonna riske minimeerida. Rõhutame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rolli Eesti majandusarengu ning selle osana tööstuspoliitika juhtimisel ning konkurentsivõimelise tööstuse eest seismisel. Lisaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil roll riigi maavara sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel. Rahandusministeeriumil on roll võimalikult ettenähtavalt planeerida ettevõtlusest tulenevat riigitulu ning maksimeerida riigile kuuluvast varast - sh põlevkivist - saadavat tulu. Peame põhjendatuks ja vajalikuks, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja rahandusministeerium osalevad THD muutmise ettepaneku läbirääkimise seisukohtade aluseks olevate analüüside, konsultatsioonide kujundamise protsessi igas etapis ühiselt. Lähtuvalt Kom THD muutmise eelnõu eesmärkide paljasõnalisusest ja vastuoludest eesmärkide ja valitud meetmete vahel ning tingitult asjaolust, et mitmeid Kom tõstatatud probleeme Eestis ei ole või nende lahendamiseks ei ole pakutud meetmed sobilikud, peame mõistlikuks tõstatada VKG-d puudutavad põhimõttelised seisukohad THD muutmise eelnõu eesmärkide kaupa ning rõhutame vajadust leida konsultatsioonide käigus parimad lahendused THD muutmise eelnõus tõstatatud eesmärkide täitmiseks ning Eesti seisukohtade kujundamiseks lähtuvalt Eesti eripärale ja sellest tulenevatele vajadustele. 1. Kom eesmärk: Selgitada ja lihtsustada õigusakte ja vähendada halduskoormust, edendades samal ajal liikmesriikidepoolse rakendamise järjepidevust; THD tugineb PVT lähenemisel, mis tähendab vajalikku paindlikkust grupeerida konkreetsete PVT-de raamidesse vaid võrreldavat tööstust. Nii tuleb PKÕ tootmist järjepidevalt käsitleda eraldi siseriikliku PVT-ga, nii nagu seda on tehtud juba ligi 10 aastat. THD muutmise eelnõu põhjal jääb selgusetuks, milles täpselt seisneb õigusaktide lihtsustamine, mille üks tulemitest on halduskoormuse vähendamine ning järjepidevus. Siiski rõhutame igaks juhuks, et PKÕ tööstusele ei kohaldu EL tasandil koostatud PVT-d ning meile teadaolevalt ei ole kavas PKÕ tööstust nendesse dokumentidesse hõlmata. PKÕ tööstus on vaid Eesti spetsiifiline ning PKÕ tööstuse PVT-d töötatakse välja koostöös Eesti ülikooli teadlastega, kellel on valdkonna ainulaadne teaduskogemus ning oskusteave, millest paremat mujal ei ole. Lisaks tuleb tunnistada Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 2/5 PVT seost reaalse keskkonnahäiringuga, mis on lokaalne, ning mille lahendamiseks ja kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamiseks ei ole vaja kohaldada ühenduse õigust, nt harmoniseerida heite piirväärtuseid. Seega tuleb Eestis tunnistada vajadust jätkata PKÕ tööstuses pikaajaliselt õigustatud siseriikliku PVT lähenemisega. THD süsteemis iga konkreetse erijuhu, nt PKÕ tööstus, jaoks senise paindliku lähenemise kaotamine ei ole vajalik ja mõistlik ning on THD PVT-st lähtumise põhimõttele vastutöötav. Siiski on THD muutmise eelnõus tehtud ettepanek senisest paindlikkusest loobuda universaalsema lähenemise kasuks. Kom põhjendab sellist vajadust asjaoluga, et liikmesriigid on kohaldanud THD-d liiga suurtes piirides, mis ei võimalda täita THD eesmärki ning suurendab pädevate asutuste halduskoormust. Kom on leidnud, et heite piirväärtuste vahemikud ei ole õiged ning lähtuda tuleks alati madalaimast piirväärtuse tasemest, mis on seatud 10% parimate järgi. Sellise lähenemise juures tuleb arvestada, et heite piirväärtuste leebemad tasemed võimaldavad piisavat paindlikkust ja aega, et võimaldada karmimatele nõuetele vastamiseks vajalike investeeringute tegemist. Siinkohal on lisaks oluline märkida, et Eestis moodustavad PKÕ tööstuse vaid 3 ettevõtet ning 10% parimast tehnoloogiast lähtumise põhimõte ei ole kaitstav. Seega on PKÕ tööstuses mõistlik kaaluda keskkonnanõuete, sh piirväärtuste seadmist vastavalt PVT-le. PKÕ tööstuse kohalduva regulatiivse keskkonna määramatuse vähendamiseks on mõistlik PVT-de osana võimalusel leppida kokku ettemääratud intervalliga, nt 5. aastat, PVT-de audit, milles käsitletakse asjaolusid mis võiksid tingida PVT muutmise protsessi läbiviimist. On oluline tunnistada, et Eesti näitel puudub vajadus reguleerida THD põhjenduspunkti 441 eesmärgil PKÕ tööstust täiendavalt. Eestis ei ole tuvastatud probleeme kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamisega ning probleeme keskkonnaõiguse ühetaolisel kohaldamisel. Lisaks puudub THD muutmise eelnõu materjalides analüüs sellest milline on Eesti pädeva asutuse THD halduskoormus ning kuidas THD muutmise ettepaneku rakendamine võimaldaks seda leevendada. Selline analüüs tuleb koostada selleks, et vältida ettevõtjatele ja pädevale asutusele täiendava halduskoormuse lisandumist. Pidades silmas rohepöörde eesmärke, peaksid lubade menetlused toimuma tänasest kiiremini - ettepanekud toovad kaasa vastupidise efekti. Näiteks tarneahela kogu olelusringi keskkonnamõju arvestamise nõue toob ettevõtetele olulise halduskoormuse ning on jäänud põhjendamata milliste PVT meetmetena peaks selline audit nt PKÕ tööstuses kajastuma. Seega on sellise lisategevuse väärtus intellektuaalne, kuid THD kontekstis kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamisel kaheldava väärtusega. VKG on valmis arutama pädeva asutusega meetmeid, mis võimaldaks läbi koostöö ja regulatiivse keskkonna muutuse halduskoormust vähendada ning THD raamistikus tegeleda vaid sellega, mida on mõistlik ja vajalik THD-ga ühenduse üleselt reguleerida. 2. Kom eesmärk: Edendada tööstuse käimasoleva ümberkujundamise jooksul uuenduslike tehnoloogiate ja tehnikate kasutuselevõtmist, vaadates viivitamata läbi PVT-viitedokumendid, kui on tõendeid tulemuslikumate uuenduslike tehnoloogiate kättesaadavuse kohta, ning tagades selle, et lubadega toetatakse eestvedajaid. Kuna eesti PKÕ tööstuse moodustavad vaid kolm ettevõtet, siis on Eestis mõistlik tööstuse jätkusuutlikku puhtamaks muutmist tagada läbi PVT-de uuendamise, nii nagu see kehtivalt on. Siiski senisest tihedama intervalliga PVT-de kohustusliku muutmise protsess tähendab lisaks 1 Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt keskkonnakaitse kõrge taseme ja keskkonnakvaliteedi parandamise tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tööstuslikest tegevusvaldkondadest pärineva saaste piiriülese olemuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 3/5 õigusrahu põhimõtte rikkumisele ka nii ettevõtete kui ka pädeva asutuse halduskoormuse suurendamist, mis on vastuolus THD eesmärgiga, ning mis suure tõenäosusega ei anna oodatud tulemust. PVT muutmine ei tohi muutuda eesmärgiks omaette. Selle asendusena on võimalik sätestada nt teatud intervalliga PVT auditi protsess, mille tulemuste põhjal otsustatakse PVT muutmisele asumine. Kom suunab THD muutmise eelnõuga väidetavalt ettevõtteid investeerima uutesse, puhtamatesse tehnoloogiatesse, mis arvestavad energiakasutust, ressursiefektiivsust, vee ringkasutust, samal ajal võimaldab vältida aegunud tehnoloogiatesse lukustumist. Rõhutame, et PKÕ tööstuse ettevõtted ei hakka investeerima võimalikesse uutesse tehnoloogiatesse olukorras, kus investeerimishorisont ja investeeringu tasuvus ei ole ettenähtav isegi 3-4 aastat. Selline investeering oleks tõenäoliselt sunk cost ning seda ei saaks lugeda mõistlikuks PVT lähenemise kohaselt, sest seda ei tehtaks majanduslikel kaalutlustel. Ideaalis peaks PKÕ tööstuse ettevõtetele olema PVT põhjal suuremate vajalike ja majanduslikult põhjendatud keskkonnainvesteeringute vajadus olema ettenähtav vähemalt investeeringu tasuvusaja lõpuni. PVT ei tohi PKÕ tööstuses saada vahendiks, mis näeks ette meetmeid, mida majanduslikult ei ole mõistlik täita, ehk olla tööstuse konkurentsivõimet vähendav tasemele, et tekitada sarnaselt kolmandatesse riikidesse süsinikulekke ohule saastelekke oht. Eelneva taustal peab VKG oluliseks ja näeb siiski võimalusi PKÕ tootmise käitiste heitmete osas tagada senisest veelgi kõrgematasemelisem keskkonnakaitse, kuid selle eeldus on kokkulepitud pikaajaline investeerimiskava koos piisavalt pika üleminekuajaga. 3. Kom eesmärk: Tagada üksikisikute ja kodanikuühiskonna juurdepääs teabele, osalemine otsuste tegemises ja õiguskaitse (sealhulgas tõhusate õiguskaitsevahendite) kättesaadavus seoses reguleeritud käitistele lubade andmise ning nende käitamise ja kontrolliga, mille tulemusel suureneb kodanikuühiskonna tegevus. Eesti keskkonnalubade süsteem on arendatud selliselt, et võimaldab juba kehtivalt avalikkusel saada vajalikku infot keskkonnalubade menetluse kohta. Eesti näitel peab analüüsima, kas Eestis on probleeme keskkonnaalase teabe kättesaamisega ning kui sellised probleemid tuvastatakse, siis analüüsima kas on vajalik probleemid lahendada ühenduse õigusega või piisab kohalikul tasandil lahendustest. VKG ei pea põhjendatuks riskida avaliku sektori organitele ja pädevale asutusele lisaks keskkonnalubade (PVT-de) menetluses konfidentsiaalsele äriteabele või tundlikule äriteabele juurdepääsu tagamiseks konfidentsiaalsuslepingute sõlmimist kodanikuühendustega. Eestis ei ole siiani põhjendatud kahelda avalikkuse võimalustes osaleda piisavalt keskkonnalubade menetlemise protsessides ja saada teavet kehtivate lubade tingimustest. Samuti tuleb Eestis tõrjuda ühenduse õigusega trahvimäärade seadmist. Nt trahvimäära lagi 8% ettevõtte aastakäibest on ebavajalik meede, millega sekkutakse lokaalse hüpoteetilise probleemi lahendamiseks olukorras, kus Eesti õigusega on juba seatud kehtivad trahvimäärad vastavate rikkumiste eest ning siiani puudub vajadus neid muuta. Seega tuleb tunnistada võimaliku keskkonnalubade nõuete rikkumise juhtumi ja sellele proportsionaalse trahvi väljanõudmist Eesti õigusega piisavaks ning tunnistada, et puudub vajadus seda reguleerida ühenduse õigusega. Sarnane on olukord võimalike kahjuhüvitamise nõuetega seoses keskkonnakahju tekitamisel. 4. Kom eesmärk: Toetada üleminekut ohutumate ja vähem mürgiste kemikaalide kasutamisele, suuremat ressursitõhusust (energia, vesi ja jäätmetekke vältimine) ning ulatuslikumat ringlust. Leiame, et THD süsteem ja PVT ei tohi dubleerida teiste õigusaktide eesmärke. Nt ringmajandus, ressursitõhusus, energiaefektiivsus, jäätmetekke vältimine ei peaks olema eraldiseisvad THD eesmärgid, millel on konkreetne sihtväärtus või muul moel piirav iseloom. THD muutmise eelnõu puhul on mõistlik käituda analoogselt EU ETS direktiivi muutmise ettepanekuga, milles esialgu tasuta kvootide eraldamise eelduseks olnud energiaauditi nõuete täitmine jäeti eelnõu hilisematest versioonidest välja. THD süsteemis ei tohi devalveerida PVT-d kui parimat kompromissi otsivat lahendust tingimuste seadmisega mis ei tulene PVT-st. Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 4/5 Kuna THD muutmise eelnõu jääb ebamääraseks ülalnimetatud kategooriate konkreetse mõju ja käsitlemise osas, siis tõstatame vajaduse keskkonnaministeeriumil selgitada, millised konkreetsed muutused PKÕ tööstuse PVT-de koostamisel kohalduks kui THD muutmise eelnõu jõustuks pakutud sõnastuses eesmärgiga integreerida energiaefektiivsus, ressursitõhusus, jäätmete vältimine, ohutumate ja vähem mürgiste kemikaalide kasutamine, CO2 heite vähendamine jmt. 5. Kom eesmärk: Toetada CO2 heite vähendamist, soodustades sünergiaid saastet ja CO2 heiteid välistavate või vähendavate tehnikate kasutamisel või neisse investeerimisel, nagu näitab kasvuhoonegaaside heitemahukuse suundumuste liitmine. Leiame, et THD süsteem ja PVT ei tohi dubleerida seda, mis juba on reguleeritud. EU ETS direktiiv võeti vastu selleks, et väidetavalt juhtida läbi CO2 maksustamise tööstust heitmeid vähendama - vastavalt saastaja maksab printsiibile. Kom THD ettepaneku põhjal jääb arusaamatuks vajadus reguleerida CO2 vähendamist lisaks veel THD-s. PKÕ tööstuse näitel on 1 t CO2 lahendamine CCS meetodil hinnaga ca 120 eur/t, mis ei ole mõistlik investeering. Lõpetuseks peab aastaks 2030 iga THD kohaldamisalas ettevõte koostama üleminekukava, näitamaks kuidas aastaks 2050 hakkavad ettevõtte käitised vastama Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtetele (0-saaste, ringmajandus ja kliimaneutraalsus). Ka PKÕ tööstuses võib sellise üleminekukava koostada, kuid see oleks praeguste tehnoloogiate ja investeerimiskeskkonna ning regulatiivse keskkonna vaenulikkuse tõttu hüpoteetiline soovmõtlemine. Palume siiski keskkonnaministeeriumil kontrolliks kujutada ette PKÕ tööstust, mis vastab kolmele ülaltoodud tingimusele ning teha sellest järeldused THD liigambitsioonikuse osas. Eelneva põhjal peab VKG vajalikuks ning on valmis osalema THD muutmise eelnõu konsultatsiooniprotsessis koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumiga, et THD muutmise eelnõu ja heiteregistri määruse muutmise eelnõu läbirääkimiste aluseks olevad Eesti seisukohad: 1) oleks Eesti tööstuspoliitikat toetavad ning selle osana ei halvendaks PKÕ tööstuse konkurentsivõime; 2) võimaldaks Eesti strateegilisest maavarast, põlevkivist, maksimeerida riigitulu; 3) ei suurendaks PKÕ tööstusega seotud sotsiaalmajanduslikke riske Ida-Virumaal; 4) lähtuks kõrgetasemelisest keskkonnakaitse tagamise eesmärgist vastavalt parimale võimalikule tehnikale (PVT) põlevkiviõli (PKÕ) tööstuses. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Eldermann juhatuse aseesimees Teadmiseks: Andres Sutt, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister; Taavi Aas, majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister Rahandusministeerium ([email protected]) Viljar Kirikal [email protected] Viru Keemia Grupp AS www.vkg.ee 5/5 Saatja: Viru Keemia Grupp <[email protected]> Saadetud: 27.05.2022 14:40 Adressaat: <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Teile on suunamine VKG esialgsed põhimõttelised ettepanekud tööstusheite direktiivi muutmise eelnõule ja Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit käsitleva määruse muutmise eelnõule Reg. kuupäev: 27.05.2022 nr VKG.01-09/111-3Erki SavisaarkeskkonnaministerKeskkonnaministeeriumTereSaadame manuses Viru Keemia Grupp AS poolt digitaalselt allkirjastatud kirja ettepanekutega eelnõudele.LugupidamisegaPiret PaunSekretär-asjaajaja / Kantselei&#43;372 334 2765 / &#43;372 5646 [email protected] Keemia GruppJärveküla tee 1430328 Kohtla-Järvewww.vkg.ee