E-residentsuse jätkustrateegia 2022-2025 - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Failid

135 25.05.2022 Käskkiri.asice3651 KB

Sisu (failidest)

E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025 1 Sisukord Sissejuhatus. E-residentsus on Eesti visiitkaart 3 Programmile seatud algsete eesmärkide ja prognooside täitmise seis 4 Probleemid klienditeekonnal 5 Võimalused uuteks kasvuhüpeteks 6 E-residentsuse jätkustrateegia põhisuunad 2022-2025 7 1. Toote kasutajakogemuse parandamine 9 1.1. Väljastusprotsessi logistika kiirus ja lähedus 9 1.2. Digivahendi tehniline kaasajastamine 11 2. Teenuste paketi täiustamine 12 2.1. Tugiteenused äri asutamisel ja opereerimisel 12 2.1.1. Teenusepakkujate katvus ja kvaliteet 12 2.1.2. Ligipääs finantsteenustele 14 2.2. Eesti ärikeskkond kui teenus 16 2.2.1. Maksundus 16 2.2.2. E-residentsusel põhinevate uute ideede toetamine 17 3. Müügitegevuse parandamine 18 3.1. Fokuseeritum ja süsteemsem turundamine 19 3.2. Uued kõrgema väärtusega kliendisegmendid 21 E-residentsusega seotud riskid ja nende maandamine 23 Lisad ja graafikud 25 Sissejuhatus. E-residentsus on Eesti visiitkaart Eesti on umbes 20 aasta jooksul muutnud elektrooniliseks enamiku oma avalikest teenustest ja ühendanud need X-tee abil inimesi teenindavaks riigiarvutiks. Selle hajutatult paikneva arvuti abil saavad kodanikud kasu- tada digitaalseid teenuseid ehk äppe, millega valimistel hääletada, makse deklareerida, oma isikut tõendada, panna vastsündinule nime ja teha sadu muid toiminguid. 2014. aastal otsustas Eesti avada mõned riigiar- vuti äpid inimestele teistest riikidest. Soovijad välismaalt said võimaluse taotleda „külaliskasutaja” õigusi. Külaliskasutajaid hakati nimetama e-re- sidentideks ja neile jagati e-residendi kaardid, mis ei anna küll kodakond- sust ega elamisluba, kuid mille abil saavad e-residendid tuvastada oma isikut internetis ning allkirjastada dokumente. Selle sammuga muutis Eesti valitsus oma võimalikeks klientideks kõik maailma kodanikud. E-residentsuse programmi peamine siht ja müügiartikkel on Eesti ettevõte, nii inimestele, kes on juba ettevõtjad kui ka neile, kes soovi- vad selleks saada ja kaaluvad selleks sobivaimat võimalust erinevates jurisdiktsioonides. Eesti ettevõte eelised Euroopa Liidu kodanikule: 1. Ühed soodsaimad asutamiskulud nii absoluudis kui suhteli- selt keskmise sissetulekuga võrreldes (lisa 14, The World Bank Doing Business 2020 report) 2. Vähema halduskoormuse ja mõistlike teenushindade tõttu palju soodsam opereerida kui muudes riikides (The World Bank, Time to Prepare and Pay Taxes) 3. Digiteenuste laia leviku ja tõsikindla e-ID abil kaug-opereeritav ükskõik kust maailma punktist (E-residentsuse kliendiuuring 2021 august, 4/6 tippturul hinnati see kõrgeimaks väärtuspak- kumise komponendiks) 4. Eesti hea renomee läbipaistva äriregistri pidajana, siin registree- ritud ettevõte ei ole oma klientide jaoks tajutav off-shore skee- mina nagu võib ette tulla näiteks Malta või Küprose puhul. 5. Atraktiivne ettevõtte tulumaksurežiim reinvesteeritud kasumi ja administreerimise lihtsuse osas (International Tax Competitiveness Index 2021 esikoht 8 aastat järjest) Väljastpoolt EL-i tulijale lisaks eelnevale: 6. EL turule sisenemise võimalus läbi Eesti, näiteks piiriüleste teenustega või e-kaubanduse valdkonnas 7. Sõltuvalt sihtriigist on atraktiivne ka Eesti tugev õiguskindlus, puudub oht ettevõtte kaaperdamiseks või ebamõistlike regu- latsioonide all väljapressimise ohvriks sattumiseks 3 KELLELE SOBIB KELLELE EI SOBI HÄSTI: (EI OLE SIHTRÜHM): Piiriülene teenusmajandusäri, Ettevõtetele, mille väärtusloome, kus oluline osa väärtusloomest ja omanikud ja kliendid on valdavalt kliendibaasist on rahvusvaheline ühes riigis Veebikaubandus, eriti kui kau- bad tulevad kolmandatest rii- kidest EL-i siis ühe liikmesriigi kaudu elektrooniline tollivormis- tus on oluline lisaväärtus Väga liikuvatele ettevõtjatele, kes ei soovi end ühe piirkonna külge siduda ja harrastavad nn. diginomaadi elustiili. Emaettevõtete tegevus ehk holding struktuurid, kus kontserni emaettevõte tuuakse Eestisse ja rahvusvahelist äri aetakse selle kaudu Programmile seatud algsete eesmärkide ja prognooside täitmise seis 2014. aastal sõnastati e-residentsuse programmi kavandis prog- rammi kolm põhieesmärki: EESMÄRK TULEMUS 1. Registreeritud e-residentide 1. E-residente oli aastaks 2017 arv 17 000 aastaks 2017, uute seatud eesmärgist kaks korda e-residentide arv aastas üle rohkem ning igal aastal on 10 000 stabiilselt lisandunud 12 000– 20 000 uut e-residenti. 2. Vähemalt 30% e-residentidest 2. Aastaks 2021 on üle 30% on asutanud/soetanud Eestis uutest e-residentidest ette- aktiivselt tegutseva äriühingu võtteid asutanud (lisa 1). Kõik ning aastaks 2017 lisandub loodud ettevõtted ei ole küll vähemalt 3000 uut ettevõtet aktiivsed, aga aktiivsuse määr aastas on võrreldav teiste samas faa- sis ettevõtetega. Aastas lisan- dub 4000-5000 uut ettevõtet. 3. Eesti rahvusvahelise näh- 3. Eesti oli aastal 2021 kiireimini tavuse suurendamine kasvav rahvusbränd maailmas. (majandussuhetes, turismis, E-residentsust on välismee- riigikaitses) dias kokku kajastatud 18 420 korda, mille reklaamiväärtuse ekvivalent riigile on olnud 383,4 miljonit eurot (aastad 2014–2020, uuringufirma Meltwater andmed). 2017. aastal konsultatsioonifirma Deloitte poolt tehtud pikema perioodi prognoosides nähti aastaks 2021 ette järgmised võtmetulemused: PROGNOOS AASTAKS TEGELIK TULEMUS 2021 2021 150 000 e-residenti on loonud 88 000 e-residenti on loonud 20 000 Eesti ettevõtet otsese 19 900 ettevõtet ning otsene puhastuluga 28 miljonit eurot puhastulu (35,2 miljonit tulusid miinus programmiga seotud kulud asutustele) 28–29 miljonit. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kõik programmile seatud eesmärgid ja prognoosid on täitunud mõnel juhul küll väikese viibega, kuid programmi unikaalsust ja vahepealset pandeemiat arvestades siiski harukordse täp- susega. Probleemid klienditeekonnal Järgides uute ja potentsiaalsete kasutajate teekonda alates programmiga tutvumisest kuni e-residentsuse korduva taotlemiseni, joonistuvad välja viis suuremat takistust, millega jätkustrateegias tuleb tegeleda. E-residendi teekond (probleemkohad) Ettevõtete Digi-ID kätte- E-residendina Eesti Ebapiisav tugi- Olemasoleva e-resi- rahvusvaheline saamiseks kuluv aeg pankadelt finant- teenuste võrgustik dendi jaoks on maksustamine on ja keerukus steenuste saamine Puudulik maksuinfo korduv taotlemine keeruline ja maksu- Väljastuspunktide Kaugtuvastuse keerulisem, mitte residentsus ebaselge kaugus puudumine lihtsam Vähendab programmi köit- Heidutav juba enne taotle- Eestiga tugeva seose nõue Pakutavad äri- ja tugiteenus- Muutunud turvanõuded on vust võimalike liitujate silmis. misotsust. teeb konto avamise keeruli- te paketid erinevad sihtriigiti. teinud taotlemise keeruka- Eriti nende jaoks, kes ei ca 7% taotlejates loobub seks – alustaval ettevõttel Need ei pruugi vastata e-re- maks, aeglasemaks ja soovi süveneda maksunud- kaardile väljastuspunkti raske tõestada. Muude sidendi keelelistele ja geo- kallimaks – see pole e-resi- se keerdkäikudesse ja riski- järele minemast. riikide finantsasutused on graafilistele vajadustele. dendi jaoks mõistetav. Osa da vastavuskontrolliga ühe Enam kui 50% ei asuta ligipääsetavamad, aga ei Teenusepakkujad ei tea e-residentidest pettuvad ja või mitme riigi maksuhalduri Eestis ettevõtet. vasta soovile omada Eesti mõne kliendi asukohamaa ja loobuvad. juures. kohalikku kontot. Fintech'i Eesti maksutingimuste ja Taotlemisel ei järgi riik ühe- pakkujad ei paku piisavalt administratiitavade erinevu- kordse küsimise põhimõtet. laia teenuste valikut. si. On oht mitte läbida vasta- vuskontroll. 5 Võimalused uuteks kasvuhüpeteks Viise, kuidas programm Eestile tulevikus veel rohkem tulu võiks tuua, on mitmeid. Toome esile kolm suunda, mille lahendamist käesolev jätkustrateegia aastatel 2022–2025 püüdleb. 1. Eesti kui ärikeskkonna konkurentsivõime parandamine teiste riikide võrdluses. Eesti ärikeskkonna atraktiivsust saab laiema skaala ettevõtjate jaoks kasvatada, sest me oleme kon- kurentidest avatumad, ausate kavatsustega äridel on siin ärite- gemine lihtne ning meil on pakkuda uusi võimalikke rahvusva- heliselt kasutatavaid digiteenuseid. 2. Koostöö Eesti iduettevõtluse klastriga ühiste väärtuspakku- miste väljatöötamisel, mille võimaldaja ja võimendaja on e-resi- dentsus. Startup Estonia ja e-residentsuse 2021. aasta analüü- sist nähtub, et 28% iduettevõtjate baasis olevatest ettevõtetest on e-residentide asutatud. Toimib ka turunduskoostöö prog- rammide vahel. Põhjalikumalt analüüsimata ja kasutamata on aga ristmüügi ning ühise tootearenduse võimalused ettevõte- tega, mille toote osa võiks olla e-residentsus või vastupidi. 3. Müük, müük ja müük ehk süvendatud tegevus valitud siht- riikides ning senisele küllaltki kitsale (digi/nomaad/IT), kuid samas globaalsele kliendisegmendile uute kasumlike kihtide lisamine piirnevatest valdkondadest. Uute võimaluste tekitamist ja realiseerimist pärsib konarlik ja keeruline kasutajateekond. Sestap näeme iga arenguhüppe võimaldajana klien- diteekonna takistuste kõrvaldamist, mitte ajas üha mahajäävama ja tehniliselt keerulise toote pakkumises järjest kahanevatele võimalikele sihtgruppidele. Konkurents talendile ja kapitalile on ülemaailmne. Mida ihaldusväärsem ja usaldusväärsem on klient, seda rohkem on tal ka võimalusi ja valikuid. Järgnev jätkustrateegia on inspireeritud sissejuhatuses kirjeldatud prob- leemidest ja võimalustest. E-residentsuse jätkustrateegia põhisuunad 2022–2025 Senisele eduloole väärika jätku ehitamiseks rajatud strateegia keskendub kolmele põhisuunale. Kirjeldatud suunad on omavahel tihedalt seotud: arendades üht, võimestame ja võimaldame järgmisele arenguastmele jõuda ka teistel suundadel. 1. Toote kasutajakogemuse parandamine. E-residendi digi-ID saa- mise ja kasutamise teekonna ning Eestis ettevõtte registreerimise sujuvamaks muutmine. Tegu on võtmeteemaga ja majandusliku kasu vaates peitub just siin mängu muutva läbimurde võimalus. Soovides hüppeliselt kasvatada otsest majanduslikku mõju, tuleb jõuda uuele tasemele kahes olulises aspektis: 1.1. Väljastusprotsessi logistika kiirus ja lähedus. Tänaste protses- side, tehniliste ja turvanõuete ning väljastuspunktide geograafi- lise paiknemise koondtulemina on e-residendi kaardi väljasta- mise mediaanaeg 64 päeva, millele lisandub ettevõtte loomiseks kuluv aeg. Strateegia lahendus oleks seda aega lühendada ning kliendile lähemale tulla. Erilahendusena näeme võimalust vahetada ettevõtte loomise protsessis tehete järjekorda selliselt, et aeganõudvamad, kuid vältimatult vajalikud digi-ID turvanõuded täidetakse peale ettevõtte loomist (lisa 2). 1.2. Digivahendi tehniline kaasajastamine. ID-kaart ja füüsiline luger arvuti küljes on tänaseks ajale jalgu jäänud lahendus. Vaja on liikuda üleni elektroonilise esmavahendi suunas, mille väljas- tamine ei põhineks füüsiliselt ID-kaardil. 2. Teenuste paketi täiustamine. Eesti ärikeskkonda sujuvaks sise- nemiseks vajalike baasteenuste tagamine sihtriikide vaatepunktist ning uute äriteenuste loomisele kaasaaitamine, mille pärast tasub e-residentidel oma äri Eestisse tuua. 2.1. Tugiteenused äri asutamisel ja käitamisel. Äriühinguteenuste pakkujate ring on küllaltki lai ning paljud turud on nende tege- vustega kaetud. Praegu ei ole kõik huvipakkuvamad suunad ja segmendid ühtlaselt kaetud ning samuti tuleb tähelepanu pöö- rata litsentseerimata isetegevusele ja hoolsuskohustuste rikku- misele (RAB uuring 20211). Jätkuvalt on arenguruumi kohalike pangateenuste kättesaadavuse parandamisel. 2.2. Eesti ärikeskkond kui teenus. Konkurentsivõimelisim mak- sukeskkond OECDs, väike halduskoormus ja üleüldine digita- liseerituse tase teevad Eestist atraktiivse platvormi, millele on võimalik leida üha uusi konkreetsetele sektoritele või ärimude- litele sobivaid rakendusi. E-residentsuse ja iduettevõtluse klastri (kellest 28% on e-residentidest asutajatega2) koostöö võimal- dab leida ja luua uusi pakkumisi. 1 https://www.fiu.ee/media/149/download 2 https://arileht.delfi.ee/artikkel/94269769/e-residendid-on-asutanud-ligi-kolmandiku-eesti-idufirmadest 7 3. Müügitegevuse parandamine. Turunduse ja äriarenduse ressursi suunamine uute kliendisegmentide leidmisele lisaks senisele digino- maad/IT-ettevõtja globaalsele profiilile. 3.1. Fokuseeritum ja süsteemsem turundamine. Senine turun- dusstrateegia on olnud peamiselt globaalse iseloomuga, mis on toonud tuntust nii programmile kui ka riigile ja esimesed kasumlikud kliendisegmendid. Järgmiste tulusate segmentide leidmiseks tuleb lisaks globaalsetele tegevustele keskenduda korraga vähemale arvule riikidele ning neis sügavuti minna. Sihtriikides laiema auditooriumini jõudmiseks on välja töötatud turgude küpsuse hindamise kriteeriumid ning uute segmentide valideerimise mudel. 3.2. Uued kõrgema väärtusega kliendisegmendid. Praegu kõne- tab programm hästi üksikettevõtjana piiriüleselt toimetavat vabakutselist. Selles segmendis on e-residentsuse tuntus hea ning soovitusindeks toimib, kuid küsitav on segmendi pikaaja- line kasumlikkus riigile (peamiselt tööjõumaksude ja dividendi tulumaks). Perspektiivikas on leida uusi Eesti riigile tulusaid kliendisegmente. Strateegia ettepanekute hindamise mudel e-residendi elukaareväärtuse kaudu Jätkustrateegiat tehes hinnati ettepanekuid kolmest võimalikust kasu aspektist, küsides: a) kas suureneb tänasega sarnase elukaareväärtusega (ingl life- time value, LTV) e-residentide arv ehk paraneb kasvukiirus tänasega sarnase kvaliteedi juures ja/või b) kasvab keskmine elukaareväärtus kõigi programmiga liitunud e-residentide või siis alates ettepaneku jõustumisest liituvate puhul ehk kas paraneb kvaliteet ja/või c) vähenevad teadaolevad riskid ehk kas ettepanek maandab tänaseid või tulevasi riske? Mõne ettepaneku osas on kasu oodata kõigis kolmes aspektis, kuid ena- masti koondub kasu selgelt ühte kategooriasse. Kui suur on e-residendi elukaareväärtus (LTV) täna? E-residentsuse programmi analüüsi järgi on ühe e-residendi keskmine elukaareväärtus vähemalt 2900 eurot. Arvutuse aluseks on kõigi prae- guste e-residentide (88 500) kogutulu (89 miljonit) programmi algusest aastani 2021 ja arvestuslik aastase tulu (35 miljonit) jätk veel 5 aasta jooksul ilma kasvuta (arvutus lisas 3). Paralleelselt e-residentsuse toote arendamisega, et muuta see atraktiivsemaks rohkematele ja nõudlikumatele sihtgruppidele, keskendub jätkustrateegia ka uute ja suurema potentsiaaliga segmentide leidmisele. 1. Toote kasutajakogemuse parandamine 1.1. VÄLJASTUSPROTSESSI KIIRUS JA LÄHEDUS Kasutajateekonna analüüs ja vestlused e-residentidega viitavad, et prog- rammi levikut pärsib muu hulgas selle ajaline ja geograafiline kättesaada- vus (lisa 4). Peamiselt toode* SUUR MÕJU Peamiselt distributsioon POLIITILINE TAHE MEESKONNA TAHE JA TEOSTUS JA TEOSTUS VÄIKE MÕJU * Toode ehk kogu e-residentsuse programm Ajalised takistused. E-residentidel kulub taotluse esitamisest ettevõtteni jõudmiseks keskmiselt 2,5 kuud, selle aja jooksul soov Eestisse ettevõtet rajada aga raugeb. E-residendiks saamise taotluses soovib oma ettevõtet luua 70% inimestest, kuid oma ettevõtteni jõuab viimastel aastatel neist vaid 30–35%. Andmed näitavad, et taotlusest kuni kaardi kättesaamiseni kulub keskmiselt kaks kuud (vt täpsemalt lisa 5). Geograafilised takistused. Praegu on võimalik e-residendil oma digi-ID- kaart kätte saada 48s maailma asukohas väljaspool Eestit. Seda on vähe. Näiteks Brasiilias on väljastuspunkte ainult üks, kuid pindalalt on see riik 84% Euroopast! Korduv taotlemine on seejuures paljude e-residentide jaoks keerulisem, kallim ja ajamahukam kui esmataotlemine. Näiteks ei võta korduv taotle- mine arvesse e-residendi tegevust Eesti ettevõtluse arendamisel. See on tekitanud pahameelt eelkõige e-residentides, kes on olnud programmi toetajad ja/või loonud Eestisse edukaid ettevõtteid. Olulisus e-residentidele Kaardi kättesaadavuse parandamine ja enamate sammude viimine vee- bikeskkonda on toonud e-residentsuse ajaloo vältel alati kaasa suurema huvi programmi vastu. Lisaks on oluline hoida kõige väärtuslikumaid e-residente ehk vältida kliendikadu – sh hoida digiriigi mainet ja mitte seada ohtu suust suhu soovituste levimist. Sihiks on vältida mitmekordset 9 andmete esitamist ja uute kasutajate võimalikult pikk hõivamine (enga- gement). Selleks et taotleja programmi juurde püsima jääks, võiks pak- kuda võimalust eeltäita ettevõtte loomise sammud, kuni e-residentsuse taotlust menetletakse. Mõju programmi tulemuslikkusele E-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju tuleneb lõviosas e-residentide loodud ettevõtete majandustegevusest. Et mõju saaks avalduda, peab e-resident esmalt ettevõtte looma, seda aga omakorda mõjutab aeg, mis kulub digi-ID kättesaamisele. Kui esimese kvartiili puhul on tõenäosus ettevõtte loomiseks 40–45%, siis viimases kvartiilis lan- geb tõenäosus juba alla 25% (lisa 1.1). Sama loogika kehtib olenemata sellest, kus või millal e-residendiks on saadud. Programmi majandusliku mõju suurendamiseks on võt- metähtsusega digi-ID kättesaamiseks kuluva aja lühen- damine kõikidele e-residentidele või kiiremate võimaluste loomine ettevõtte asutamiseks ning kasutamiseks ärist huvitatuile. Kättesaadavuse keerukuse tuum E-residentsuse programmiga seonduvate riskide maandamiseks on olu- line põhjalik taustakontroll ja isikutuvastus. E-residendi klienditeekond on fragmenteeritud mitme erineva ja omavahel seostamata avaliku- ja erasektori teenuse vahel. Kasutajateekonna parendamiseks ja erinevate lahenduste väljatöötamiseks on vajalik koostöö mitme riigiasutusega, sh Justiitsministeerium, Välisministeerium, PPA ja SMIT. Muud takistavad tegurid Muutuste loomine tähendab seaduste muutmist mitte pelgalt e-residen- tide, vaid kõikide kodanike jaoks, sh liidestused äriregistriga, mille puhul võib olla vaja õigusaktides muudatusi andmete taaskasutuseks. Kõige kiiremini saaks väljastamist laiendada olemasoleva hankepart- neri kaudu, sest sõlmitud hankelepingu järgi on 15 kohta kasutamata. Murekohaks on aga eelduste täitmine: seniste väljastuskohtade näitel on probleeme kvaliteedi tagamisega. Senine strateegia kättesaadavuse parandamisel E-residentsuse kättesaadavuse parandamiseks loodi 2015. aastal PPA-s veebipõhine taotluskeskkond, mis suurendas märgatavalt e-residentsuse programmiga liitunute arvu. 2021. aasta kevadel avati neli täiendavat väl- jastuspunkti Eesti ID-kaardi kättesaamiseks. Plaanis on avada kokku 20 täiendavat väljastuspunkti. 1.2. DIGIVAHENDI TEHNILINE KAASAJASTAMINE SIM-kaarti ja lepingut eeldav mobiil-ID ning erasektori pakutav elektroo- niline vahend Smart-ID ei ole kõigis e-residendile vajalikes riiklikes tee- nustes täiemahuliselt kasutatav. Näiteks ei ole äriregistris võimalik allkir- jastada ettevõtetele kohustuslikku majandusaasta aruannet (eeldatavasti laheneb 2022. aasta esimeses pooles), kuid taolisi piiranguid on veel. Teiseks on füüsiline ID-kaart koos kaardilugejaga suhteliselt kohmakas ja ajale juba jalgu jääv lahendus: kaasas peab kandma lugerit ning täna- päeva arvutites pole tihtipeale selle ühendamiseks sobivat pesagi. Üleni elektrooniline vahend võimaldaks lühendada ka füüsilise kaardi trükiks ja logistikaks kuluvat aega. Lahendused 2022–2025 jätkustrateegiasse KIIREMAD KESKMISE LAHENDUSTE SAMMUD AJAHORISONDIGA ANALÜÜS (explore) 1. Korduva taotlemise 5. Ettevõtte loomise 6. Analüüs e-residenti- protsessi ja vormi muutuste kavanda- dele suunatud eraldi lihtsustamine mine võimaldamaks mobiilipõhise ja kaar- 2. Olemasoleva han- ettevõtet sandbox divaba digi-ID loomise kepartneri ärakasu- režiimis käivitada kohta tamine – järgmised juba enne lõpliku 6.1. Analüüs SmartID väljastuskohad digitaalse ID vahendi kasutamiseks enne 3. Konsulaarmissioonide kättesaamist: ana- füüsilise vahendi pilootprojekt VM-is lüüs (õigus, IT ja muu saamist 2022 vajalik) koostöös 7. E-residentidele oma 4. eIDAS nõuetele vas- justiitsministri valitse- digi-ID skeem ja ühtne tava kaugtuvastuse misalaga 2022. aasta sündmusteenus lahendusega tegelev lõpuks projektijuht PPA-sse 11 2. Teenustepaketi täiustamine 2.1. TUGITEENUSED ÄRI ASUTAMISEL JA KÄITAMISEL 2.1.1. Teenusepakkujate katvus ja kvaliteet Mõju programmi tulemuslikkusele Ettevõtte loonud e-residendid vajavad tuge kohalikelt teenusepakkuja- telt. Täna on hulk ettevõtteid, kes suudavad vastata e-residentide põhi- vajadustele. Samuti on toimunud häkatone ja ideetalguid, mille abil on püütud kaardistada võimalusi keerukamate teenuste loomiseks e-re- sidentidele, kuid seni pole need tulemusi andnud. Tänaseks on e-residentide ja nende loodud ettevõtete arv kasvanud piisavaks, et ehitada täiendav kiht kompleks- semaid teenuseid ettevõtetele, kes teevad piiriülest äri ja kellel on Eesti digi-ID. Teenusepakkujad on olulised kahest aspektist: 1. E-residendid vajavad tuge nii ettevõtte asutamisel kui ka käi- tamisel. Vaja on välja selgitada praegu puuduvad teenused, näiteks, millisel turul või millisele segmendile on vaja baas- teenuseid (lisa 6). Samuti tuleks arendada koostöös olemas- olevate ettevõtlusprogrammidega (nt Ajujaht) e-residentidele suunatud komplekssemaid teenuseid. 2. Teenusepakkujad loovad töökohti ja toovad maksutulu Eesti riigile. Koos e-residentide arvu kasvuga on läbi aastate õnnestunud kasvatada ka teenusepakkujate arvu (lisa 7). Olulisus e-residentidele Enamik e-residente, kes loovad ettevõtte, teevad seda Eestis Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud litsentsiga äriühinguteenuste pakkujate abil. Samalt teenusepakkujalt ostavad e-residentidest ettevõtjad ka jurii- dilise aadressi, kontaktisiku teenused ja raamatupidamise. Äriteenuste, raamatupidamise ja maksunõustamise ettevõtted on e-residentidest ettevõtjatele olulisim sisuline tugi ettevõtte käivitamisel ning Eesti seadustega kooskõlas tegutsemisel. Seepärast on piisava katvusega usaldusväärne valik teenusepakkujaid kriitilise tähtsusega, et ettevõtte loomise (või vahetult sellele eelnevas) faasis olev e-resi- dent julgeks selle sammu astuda ja leiaks enda vajadustele ning või- malustele sobivad teenusepakkujad. Teisalt muutuvad juba tegutsevatele e-residentide ettevõtetele oluliseks maksustamisküsimused ja äriarendust ning rahastamist toetavad teenu- sed. Ka nende piisav valik ja kättesaadavus on e-residentsuse programmi jätkusuutlikkuse tagamise seisukohast oluline (e-residentide ettevõtete stabiilne kasv, aktiivsete ettevõtete hulga ning käibe kasv). Toetavate teenuste ulatuse tuum E-residentide ettevõtteid aitavaid teenusepakkujaid võib valdavalt pidada universaallahenduste pakkujateks. Nad aitavad ettevõtte loo- misel, pakuvad juriidilise aadressi ning kontaktisiku teenust, hoolitse- vad raamatupidamise ja (ennekõike Eesti) maksu- ja õigusküsimuste eest. Lähenemised ja klientidele pakutavate teenuste paketid on pigem standardsed. Teenuste valik on piiratud järgmistes valdkondades: 1. Riigi- ja regioonipõhine maksunõustamine. E-residentide ettevõtete Eestis makstavate maksude valdkond on hästi kae- tud. Paljudel juhtudel tekivad e-residentidel maksukohustused siiski ka oma asukohariigis. Selle poolega seotud maksunõu peab e-resident ise hankima. Iseäranis olulisematel sihtturgudel on e-residentsuse meeskond asunud kohalike maksunõustajate võrgustikku looma, kuid maksunõustajateni jõudmine ja nende motiveerimine on osutunud eeldatust keerulisemaks. Kui mak- suküsimused „kasvavad üle pea”, võivad e-residendid program- mis ja Eesti ettevõtte mõistlikkuses kergesti pettuda. 2. Klienditugi e-residendi emakeeles. Kuigi 2021. aasta keva- del e-residentsuse turuplatsil esindatud teenusepakkujatega tehtud intervjuudest (12) selgus, et valdavalt ei pea teenuse- pakkujad ise keele- ja sihtriigipõhist lähenemist väga oluliseks, on e-residentide tagasiside andnud selge viite, et emakeelne teenusepakkuja aitaks oluliselt ettevõtte loomist ning käitamist hõlbustada ja keskenduda paremini põhiärile. 3. Teenusepakkujate kogemus ja teadlikkus erinevates äri- valdkondades. Juurde on vaja teenusepakkujaid, kes saavad end süvitsi kurssi viia teatud tegevusalade eripäradega e-re- sidentsuse ja Eesti ettevõtte ning piiriülese äri kontekstis. See hõlbustaks oluliselt e-residentsuse meeskonna turundus- ja äriarendustegevusi teatud sihtrühmadele (kelle ärivaldkon- dades on e-residentsus ja Eesti ettevõte mõistlik lahendus). Peamisteks näideteks võiks siin tuua e-kommertsi, investeeri- mise ja valdusühingute valdkonna. 4. E-residentide äri arengut toetavad teenused. See on praegu üks peamisi küsimusi: milliseid (võimalik, et veel mitte eksistee- rivaid) teenuseid ja millist oskusteavet e-residendid vajavad, et oma Eesti ettevõtet pikaajaliselt, jätkusuutlikult ning kasvu toe- tavalt arendada? Olgu selleks mentorlusteenused, tugi Eestiga tugevama sideme loomisel, värbamisel, autoriõiguste kaitsmi- sel vms. Lahendused 2022–2025 jätkustrateegiasse KIIREMAD KESKMISE LAHENDUSTE SAMMUD AJAHORISONDIGA ANALÜÜS (explore) 1. Jätkata e-resident- 2. Rakendada Eestis 3. Investeerida osa suse äriarenduse tiimi olemasolevaid ette- eelarvet ja energiat fookuse hoidmist võtlusprogramme Loonshot/Moonshoti partnerite otsingul uute teenuste turule projektidesse. e-Res sihtturgudel teenuste toomiseks kiirendiprogramm. laiendamiseks ja Uurida võimalikke süvendamiseks web3 ja digi-ID 1.1. Järgmiste sammude kooskasutusvõimalusi ettevalmistuseks teha sihtklientide seas teenuste kattuvuse uuring 13 2.1.2. Ligipääs finantsteenustele Mõju programmi tulemuslikkusele E-residentsuse programmi senise ajaloo suurimaid kasvuhüppeid toi- mus ajal, mil äriklientide pangateenus muutus koostöös Soome fintech’i pangaga Holvi 2017. aasta kevadel esmakordselt 100% veebis kätte- saadavaks. Holvi tõusis kiiresti e-residentide ettevõtete lemmikuks, saa- vutades vähem kui aastaga 33% turuosa (lisa 8, Holvi kliendikontode arv). Sellele järgnes 2019. aasta kestel huvi kahanemine, mis langeb kokku Eesti pankades mitte-residentide pangakontode sulgemislaine ja uute kontode avamisest keeldumise tippajaga (lisa 9, Pangaliit 2021). Ka Holvi panga ärimudel muutus ja alates 2020. aasta algusest uusi e-resi- dentidest ärikliente juurde ei võetud. Küll olid selleks ajaks programmiga liitunud TransferWise ja Stripe ning veebis konto loomise võimalusest päris ilma uued e-residentide ärid ei jäänud. Olulisus e-residentidele 60% e-residentidest ettevõtjaid peab oluliseks omada äritegevuseks Eesti pangakontot, ligi pooltel taotlejatest ei õnnestunud aga Eestis pangakontot avada (vt lisa 11 ja 12, Kantar Emor 2021). Eesti pangakonto on e-residentide jaoks oluline peamiselt ettevõtte ja konto päritolumaa samasuse jaoks (lisa 10, Kantar Emor 2021), mis kohati on kuvandi, aga tihtipeale ka praktilise vajaduse küsimus. Eestis konto avamise keerukuse tuum E-residentsuse meeskond analüüsis kontode avamisel tekkivaid takistusi ja võimalusi nende leevendamiseks koostöös PricewaterhouseCoopers Legali tiimiga 2021. aasta suve- ja sügiskuudel, intervjueerides nii turu- osalisi kui ka regulatiivorganite esindajaid. Kuigi lõppraport on veel val- mimisel, võib sedastada järgmist. 1. põhjus – tehniline kättesaadavus ehk kaugtuvastuse puu- dumine. Eestis reguleeritud finantsasutustel puudub kaugtu- vastusega uute kliendikontode loomise protsess e-residenti- dele (ja ka laiemalt mitteresidentidele). Samas on e-residentide geograafia väga laialdane (178 riiki) ning kuigi lähiriikide koda- nike seas on e-residentsus populaarne, moodustavad nad ter- vikust siiski ainult 26%. Lõviosa jaotub pika sabana üle 169 riigi, mis pole Eesti lähedal. Ka ilma koroonapandeemiata on ainult pangakonto avamise jaoks Eestisse reisimine olnud tülikas ning kulukas ettevõtmine. 2. põhjus – riskiisu ehk tugev seos Eestiga. Tulenevalt riigi riskii- sust ja regulaatori soovitusest järgida hoolsuskohustust nõua- vad kõik Eesti finantsasutused oma klientidelt tugevat seost Eestiga. Kõigiti on arusaadav Eesti soovimatus olla transiitkon- tode maaks üha keerukamaks muutuvas rahvusvaheliste raha- pesuriskide olukorras. Samas on e-residentsuse programmi eripära olla hüppelaud alustavatele piiriülestele ning asukohast sõltumatutele teenusäridele. Algusaastail on sellistel äridel pea võimatu täita pankade nõuet näidata äri tugevat seost Eestiga (mis enamasti tähendab töötajate, kontori vms olemasolu Eestis), kuid on küllaldaselt näiteid ettevõtetest, kes alustasid 4–5 aasta eest ja on tänaseks arenenud faasi, kus neil on ka Eestis kontor ja töötajad. Neid ärisid ei oleks tänaste tingimuste järgi olnud võimalik Eestist teenindada. Muud faktorid ja takistavad tegurid E-residentide puhul häirib panku sageli asjaolu, et kliendi tuvastami- sel tuleb tugineda kliendi esitatud andmetele, mille kinnitamine avalike allikate põhjal võib osutuda keeruliseks ja kulukaks. Siinkohal saaks riik pankade tegevust toetada ja kaasnevaid kulusid vähendada, suuren- dades omavahelist infovahetust. Lisaks takistab e-residentidel Eestis konto avamist sageli vajadus selleks Eestisse sõita, et pangal oleks või- malik näost näkku isikut tuvastada. Sageli pole see e-residendile kas võimalik (nt viiruse levikust tingitud reisipiirangud) või on liigselt kulu- kas (nt e-residendid, kes elavad väljaspool lähiriike). Lahendused 2022–2025 jätkustrateegiasse KIIREMAD KESKMISE LAHENDUSTE SAMMUD AJAHORISONDIGA ANALÜÜS (explore) 1. Jätkata koostööd 3. Infovahetuse suu- 4. Riigi riskiisu kaaludes kohalike ja EL-i rendamine riigi ja üle vaadata alustava finantsteenuste pak- finantsasutuste ettevõtte Eestiga kujatega e-residen- vahel vastavalt PwC tugeva seose näi- tide teenindamiseks uuringus toodud tamise nõue. Leida 2. Toetada uue valmiva ettepanekutele finantskeskkonnale kaugtuvastusmää- turvaline viis alusta- ruse rakendamist vatele ettevõtetele turuosaliste poolt Eestiga seose tekita- 2.1.Alternatiivina kaa- miseks aega anda luda isikusamasuse tuvastamise koos- tööd välisesinduste ja pankade vahel Senine strateegia finantseenuste kättesaadavuse parandamisel E-residentsuse meeskonna strateegia finantsteenuste kättesaadavuse parandamisel on keskendunud kliendite informeerimisele Eestis keh- tivatest nõuetest ja uute teenusepakkujate leidmisele, et pakkumist ning valikuvõimalusi suurendada. 2021. aasta on olnud edukas, sügi- sel lisandus Coop Pank ja kaks välismaist teenusepakkujat (Payhawk, Wamo), kelle valikus on ka EE algusega IBAN-kontod, mis on e-re- sidentide äridele oluline. Kokku on 2021. aasta lõpu seisuga kümme erinevat finantsteenuse pakkujat, kellest kaks on Eestis litsenseeritud pangad. 15 2.2. EESTI ÄRIKESKKOND KUI TEENUS 2.2.1. Maksundus Mõju programmi tulemuslikkusele Eesti lihtne ja ühetaoline maksusüsteem on rahvusvaheliselt tunnista- tud OECD riikide seas kõige konkurentsivõimelisemaks kaheksa aastat järjest3. Eesti ettevõtted kulutavad aastas maksude haldamisele kolm korda vähem tunde (50 h) kui OECD kõrgemate sissetulekutega riikide keskmine4 (159 h). Kõik need hüved kehtivad aga ainult äridele, mis on üheselt Eesti maksuresidendid. Läbi aastate on e-residentsuse äriprofiil keskendunud piiriülestele asukohast sõltumatutele ärimudelitele, olles teerajaja võrgustuvas ja füüsilisi piire üha vähem tunnistavas maailmas. Kui e-residentide füüsi- lise isiku maksukohustustega on olukord suhteliselt lihtne (inimene on üldjoontes selle riigi maksuresident, kus ta elab enam kui 183 päeva aastas), siis ettevõtete maksuresidentsuse määramine on märksa kee- rukam ja sõltub konkreetsest ärist. Turuosaliste intervjuudest ilmneb, et klienditeekonna alg faasis (valiku kaalumine) on just maksustamise küsimus- tes selguse puudumine üks peamisi kõhklemise põhjuseid ja kasvu takistajaid. Olulisus e-residentidele Potentsiaalsete e-residentide jaoks on oluline vältida riski sattuda vas- tuollu koduriigi maksuhalduriga. E-residendid tahavad teha seaduse- kuulekaid valikud ja mitte sattuda vaidlustesse eri riikide maksuhal- duritega. Peale võimaliku kasumi topeltmaksustamise on koormav ka ettevõtlusega seotud aruannete esitamine mitmele riigile: see nulliks ära Eesti vähesest bürokraatiast ning suurest digitaliseeritusest saa- dava kasu. Rahvusvahelise maksustamise keerukuse tuum Eri riikide maksuhaldurid kasutavad ettevõtete maksuresidentsuse määramisel erinevaid kriteeriume. Mida virtuaalsem on äri iseloom, seda keerukam on hinnata, millise riigi äriga on tegu. Kasutuses ole- vad residentsuse väljaselgitamise praktikad on aegunud, keerukad ja kohaldatavad pigem suurtele tööstusettevõtetele. Rahvusvahelist äri arendavale piiriülesele väikeettevõttele ei ole teemaga kursis olemine tihti jõu- ega taskukohane. Muud takistavad tegurid E-residentide Maksunduse küsimus on äärmiselt kompleksne, sest seda mõjuta- ettevõtetest vad paljud tegurid, sealhulgas avalik ja läbipaistev äriregister, juhatuse 13%-l on mär- aadress välismaal, PPA-s tehtav andmete vastavuse kontroll korduvale gitud juha- taotlejale. tuse aadress välisriigis. 3 https://taxfoundation.org/publications/international-tax-competitiveness-index/ 4 Maailmapank, Doing Business Index 2020,https://www.doingbusiness.org/en/data/ exploreeconomies/ estonia#DB_tax Lahendused 2022–2025 jätkustrateegiasse KIIREMAD KESKMISE LAHENDUSTE SAMMUD AJAHORISONDIGA ANALÜÜS (explore) 1. Riigi templiga juhend 2. Valmisolek ja või- 3. Maksustamise ja maksumaksjale, mekus oma maksu- halduskohustuste millisel puhul ja mil- maksjat välismaise alane piiriülene koos- liste tunnuste alusel maksuhalduri ees töö mõne sõbraliku loeme meie Eesti OÜ kaitsta, juhul kui on riigi maksuhalduriga: oma maksuresiden- täidetud sobivad halduskohustuste diks viisil, mis arves- tunnused täitmine Eesti reeglite tab Eesti digitaalset järgi, CIT jagunemine infrastruktuuri vastavalt sisule või isegi sellest loobumine Senine strateegia rahvusvahelise maksustamise lihtsuse ja selguse parandamisel E-residentide harimine maksuresidentsuse teemal igakuistel veebise- minaridel, võrdlusuuringute teostamine, spetsialiseeritud maksukon- sultantide kaasamine e-residentsuse turuplatsile. 2.2.2. E-residentsusel põhinevate uute ideede toetamine Üks suundi, mille abil e-residentsuse toodavat väärtust kasvatada, on toetada uusi algatusi, mis edu korral soodustaksid ka e-residentsuse arengut. Viimastel aastatel on e-residentsuse programm teinud koos- tööd näiteks Eesti Kunstiakadeemiaga. Näide 1 Digitaalne autoriõiguste haldamine digitaalses ja muutuvate regulat- sioonidega maailmas. Eesti digiriik, mis suudab pakkuda kombinat- siooni elektroonilisest registrist ja digiallkirjast, loob võimaluse hallata autoriõigusi digitaalselt. Selline keskkond on soodne pinnas loovini- mestele, et asutada Eestis ettevõte, mille kaudu oma juriidilisi õigusi hallata. Näide 2 E-sport ja selle kirjeldus. E-sport on kiiresti kasvav valdkond, mille turu- väärtus oli 2020. aastal 1 miljard USA dollarit ja ennustatav kasv 2025. aastaks 3,5 miljardit USA dollarit. E-residentsuse toode loob valdkonnas võimaluse tagada turvaline identiteedituvastus ning kiire ja operatiivne lahendus juriidilise isiku loomiseks kõrgel tasemel mängijatele. E-residentsuse programmile väärtust loovate ideede toetamine, nõus- tamine ja kasvatamine on üks arengusuundadest, mille abil: • hoida e-residentsuse programmi arenemas, • tuua juurde uusi võimalikke segmente, kellele toode sobib, • suurendada uute ja loodetavasti edukate algatuste kaudu Eestis loodavat väärtust ja maksutulu. 17 3. Müügitegevuse parandamine Turunduse ja müügi jätkustrateegia sisuks on senisest selgema fooku- sega lähenemine ja uute kliendisegmentide leidmine lisaks olemasole- vale globaalsele segmendile, kelleks täna on valdavalt noored ettevõtli- kud mehed IT-valdkonnas (lisa 13). Uute segmentide lisamise eeldus on igal aastal 2–3 riigi süvitsi uurimine ja tegevuste senisest suurem loka- liseerimine. Riikide uurimiseks ja täiendavate segmentide leidmiseks on välja töötatud taaskasutatav kasvumudel. Esimeste uuritavate riikidena on sõelale jäänud Suurbritannia, Saksamaa ja Hispaania. VARASEM LÄHENEMINE: UUS STRATEEGIA: ühtlane „laialimäärmine” valitud ja testitud fookus • Alustatud on kõige loogilisemast segmendist • Toome kasvu, lisades uusi kasutajate • Globaalne lähenemine on toonud laiemat segmente Tugevused mainekasu Eestile • Täpsem väärtuspakkumine olemasolevale ja uutele segmentidele • Lokaliseeritud tegevused (nt maksuinfo) • Tagada teenusepakkujate laius ja sügavus • Globaalsed tegevused tugevdavad jätku- valt Eesti riigi mainet Väljakutsed • Potentsiaal on suurem • Edukus sõltub ka tootearendustest ehk • Üle maailma väljastuspunkte lahti hoida on kasutusmugavusest kogu klienditeekonnal keeruline ja kallis • Ühe riigi poliitilised riskid on proportsio- • Ebapiisav lokaliseeritus naalselt suuremad • Hektiline koostöö teenusepakkujatega 3.1. FOKUSEERITUM JA SÜSTEEMSEM TURUNDAMINE Valitud ja testitud fookuse saavutamiseks on välja töötatud mudel, mille abil joondada e-residentsuse tegevusi eri riikides ja leida uusi segmente. Süstemaatiline lähenemine vastavalt turu küpsusele TURU KÜPSUS TEGEVUSTE EESMÄRK Globaalse Tagada, et kõige huvitatumad potentsiaalsed kasutajad lähenemisega riigid oleksid e-residentsusest teadlikud Tagada, et kõige huvitatumad potentsiaalsed kasutajad MVP riigid saaksid e-residentideks Tutvustada, millised uued segmendid ja tegevused Valideeritavad riigid näitavad suurimat kasvupotentsiaali Skaleerida end tõestanud tegevusi, et riigis olev Skaleeritavad riigid kasvupotentsiaal võimalikult kiiresti ja efektiivselt ära kasutada Hallata end pikaajaliselt tõestanud tegevusi ja partnereid, Küpsed riigid et hoida stabiilset kasvu Riikide küpsusastmepõhised faasid on järgmised. 1. Globaalse lähenemisega riigid. Sellesse gruppi kuuluvad riigid, kus puudub e-residentidele kaardi väljastuspunkt. Info e-residentsuse kohta jõuab nendesse riikidesse peamiselt ülemaailmse tegevuse tulemusel, mis on suunatud innovaa- torite sihtgrupile ilma spetsiifilise regionaalse sihtimiseta (ingl spillover). • Tegevuste eesmärk: tagada, et suure huviga potentsiaal- sed kasutajad oleksid e-residentsusest teadlikud. 2. Minimaalse elujõulise toote (ingl minimum viable product, MVP) lähenemisega riigid. Riigid, kus on vähemalt üks e-resi- dentsuse kaardi väljastuspunkt. Nendes riikides tehakse baas- tegevusi, et programmi innovaatorite sihtgrupile tutvustada. • Tegevuste eesmärk: tagada, et suure huviga potentsiaal- sed kasutajad saaksid e-residentideks. 3. Valideeritavad riigid. Sellesse gruppi valitakse eelmisest gru- pist 3–4 riiki, mis näitavad kõige suuremat kasvupotentsiaali. Testriikides uuritakse põhjalikult erinevaid segmente, et leida uusi ja suurema potentsiaaliga kliente, mõista nende vajadusi ja neile sobivat väärtuspakkumist. Praktiliste tegevuste abil testitakse, millised sõnumid, kanalid ja lähenemised on kõige edukamad nende segmentide e-residentideks konverteerimi- sel. Tegemist on lähenemisega, mis lubab testida riigi tegelikku kasvupotentsiaali võimalikult kiiresti ja väikese kuluga. • Tegevuste eesmärk: tuvastada, millised segmendid ja tegevused näitavad eksponentsiaalse kasvu potentsiaali. 19 4. Skaleeritavad riigid. Kui eelmise etapi testidest selgub, mil- lised segmendid ja tegevused väärivad panustamist, siis siia gruppi jõudnud riikides eskaleeritakse neid tegevusi maksi- maalselt. Nii suunatakse ressursid just neisse kohtadesse, kus kasvupotentsiaal on tõestatult kõige suurem ja tehtud inves- teering end ära tasub. Lisaks e-residentsuse müügi- ja turun- dusmeeskonna tegevuste aktiveerimisele ehitatakse riigis üles tugev koostööpartnerite võrgustik, kelle abil e-residentsust müüa, ning lokaliseeritakse e-residentidele vajalik informat- sioon kohalikku konteksti ja keelde. • Tegevuste eesmärk: skaleerida end tõestanud tegevusi, et riigis olev kasvupotentsiaal võimalikult kiiresti ja efek- tiivselt ära kasutada. 5. Küpsed riigid. Riik on küpses faasis, kui seal on olemas tugev ja stabiilne koostööpartnerite võrgustik ning püsiv e-residen- tide juurdekasv. Küpse faasi riigid vajavad samuti e-resident- suse meeskonna tähelepanu ja tegevusi, kuid tegevused on pigem suunatud koostööpartnerite võrgustiku koordineerimi- sele ja toetamisele. • Tegevuste eesmärk: hallata end pikaajaliselt tõestanud tegevusi ja partnereid, et hoida stabiilset kasvu. Riikide ühest faasist teise liigutamise aluseks on otsustuspuud, mis koos- nevad nii kvantitatiivsetest kui ka kvalitatiivsetest otsustuspunktidest, mille eesmärk on tuvastada selle faasi kõige suurema kasvupotentsiaa- liga riigid. Turu küpsuse hindamine Globaalse MVP riigid Valideeritavad riigid Skaleeritavad riigid Küpsed riigid lähenemisega riigid (42) (3) (1–2) (0) (195) OTSUSTUSPUNKT 1 OTSUSTUSPUNKT 2 OTSUSTUSPUNKT 3 OTSUSTUSPUNKT 4 Väljastuspunkti Senine toode Valideeritud Valideeritud avamine töötab hästi sihtgruppide sihtgruppide Huvi programmi (avaldusest conversion rate turuosa vastu ettevõtteks) Teenussektori Valitud sihtgrup- NPS ekspordi maht Turu suurus ja pide potentsiaalne Uue väljastuspunkti potentsiaal turumaht Stabiilne YoY kasv avamise lihtsus (rahvaarv jt) (+10%) Kvalitatiivsed Väljastuspunkti Kvalitatiivsed tunnused (kohalike toimimine tunnused partnerite E-residendiks (maksuleping, olemasolu, saamine vastab marketplace'i marketplace'i ennustatavale liikmete tagasiside liikmed, meedia- teenusstandardile jt) turg jms) Pangakonto kättesaadavus Olemas vähemalt üks teenusepakku- ja turul 3.2. UUED KÕRGEMA VÄÄRTUSEGA KLIENDISEGMENDID E-residentsuse programmi kasumlikkuse suurendamiseks on vaja liikuda teistesse segmentidesse kui vabakutselised ja digitaalsed nomaadid, kes reeglina ei ole kõige suure- mad maksutulu maksjad. 2021. aasta sügisel töötati välja ja testiti läbi uute segmentide leidmise mudel, mille abil uuriti võimalike uusi segmente Ukrainas, Saksamaal ja Brasiilias. Protsess, mis kinnitab või lükkab ümber kasvupotentsiaali 2. otsus Tõenäolised Kasutaja- Persoonad Väärtus- Segmentide Segmendi 3. otsus Lansseerimine Valideeritavate fookus- intervjuud (segmentide pakkumine vajadustele kõnetamine Kõrgeima skleeritaval turgude valik segmendid esindajad) (igal turul sihitud Prototüüpide potentsiaaliga turul (42-st 3) (5-10 turu (3) täpsustunud prototüübid testimine ja turg kohta) vajadus) analüüs BRA GER UKR Potentsiaalsete Potentsiaalsete segmentide segmentide leidmine valideerimine Ei valideerunud Vajab täpseimaid Kõrgeim potentsiaal, juba uuringufaasis segmendiuuringuid valideerimine lõppfaasis 1. Hüpoteesid segmentide kohta. Esimene ülesanne on panna paika hüpoteesid turu erinevate segmentide kohta. Esialgu tuleb võtta fookusesse suurem hulk segmente (5–10). 2. Kvalitatiivne uuring valitud segmentide seas. Teostada vali- tud sihtrühmade seas kvalitatiivne uuring, et valideerida seatud hüpoteeside paikapidavust. 3. Sõelale jäänud segmentide põhjal persoonade loomine. Potsentsiaalsete segmentide põhjal üles ehitada ja luua persoonad. 4. Valitud segmentidele sobiva väärtuspakkumise valimine. Kvalitatiivse analüüsi ja persoonade põhjal jõutakse turule sobi- liku väärtuspakkumiseni. 5. Segmentide ja väärtuspakkumiste testimine laiemal audi- tooriumil. Varasema tegevuse põhjal kogutud info ja analüüsi tulemusel toimub prototüüpimine, mille käigus saab kinnitust, kas valitud sektorid ja segmendid on õiged ja väärt skaleerimist. Seejuures peab olema valmis ka selleks, et prototüübi testimise 21 käigus selgub, et valitud segment polnud õige. Kui prototüübid leiavad testimise käigus kinnitust, siis saab kuulutada turu ska- leeritavaks turuks ja keskenduda selle turu arendamisele. Lahendused 2022–2025 jätkustrateegiasse KIIREMAD KESKMISE LAHENDUSTE SAMMUD AJAHORISONDIGA ANALÜÜS (explore) 1. Distributsiooni- 3. Mudelite täienda- 4. Uute potentsiaalsete strateegia juuruta- mine ja täpsustamine segmentide lisamine mine organisatsioonis vastavalt lisanduva- globaalsete segmen- (meeskondade tege- tele teadmistele tide sekka vused ja fookused vastavalt mudelile) 2. Valideerimis- tegevused Suur- britannia, Saksamaa ja Hispaania turul E-residentsusega seotud riskid ja nende maandamine E-residentsuse programmiga on seotud riskid, mida tuleb järjepidevalt hallata ja maandada. Programm ei ole endaga kaasa toonud uusi spet- siifilisi riske, kuid mõni tänapäeva majanduses esinev risk võib e-resi- dentsuse puhul võimenduda. Oluline on riski juhtida selliselt, et riskide ilmnemine ei tooks kaasa riigi julgeolekule ega majandusele, seega ka programmile märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi ega seaks ohtu 2022-2025 jätkustrateegias püstitatud eesmärkide saavutamise. E-residentsuse programmiga seonduvate riskide maandamise üks pea- misi eeldusi on asjaolu, et riik teab, kes on Eesti e-residendid ja kellele ta on usaldanud Eesti digitaalse identiteedi. Selleks viiakse e-residentsuse taotlejate seas läbi riskipõhiseid eel- ja järelkontrolle eesmärgiga tagada see, et Eesti e-residentideks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased eelistatuna Eestiga viisavabaduse kehtestanud ja riigid, millega Eestil on justiits, julgeoleku- ja õiguskaitsealased koostöösuhted. Andes välismaalasele Eesti Vabariigi digitaalse isikutunnistuse, tuvastab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase isiku tema kodakondsusjärgse riigi isikut tõendava dokumendi järgi, mille välismaalane esitab. Isiku tuvas- tamise ja taustakontrolli juures on oluline arvestada asjaoluga, et isiku tegeliku tausta teadasaamine pole lihtne, kui isik on pärit riigist, millega Eestil ei ole justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealast koostööd. Selliste rii- kide kodanike tausta pole võimalik sageli efektiivselt kontrollida ega vaja- dusel hiljem nende toime pandud süütegusid menetleda. Seda olulisem on tõhus järelkontroll digi-ID kasutamise üle. Käesolevaks ajaks on osa programmiga seotud riske ka realiseerunud. E-residentide hulgast on tuvastatud äärmusluse ja terrorismiga seotud isikuid. Samuti on märgatud, et kolmandate riikide kodanikud on püüd- nud e-residentsust kasutada immigratsiooniskeemides, et migrante selle läbi Schengeni elamisloa- või viisamenetluses usaldusväärsemana näi- data. Samuti on juhtumeid, mil e-resident omandab riiuliettevõtte koos olemasoleva pangakontoga, saades selliselt juhatuse liikmena lihtsamini juurdepääsu finantsteenustele. Ka Eestis väga aktuaalses virtuaalvääringu valdkonnas tegutsemise tege- likku eesmärki ja tausta aitab täiendava anonüümsuse kihina varjata e-re- sidentidest variisikute abil. Kurjategijate jaoks võivad virtuaalvääring ja e-residentsus olla võimalus Eesti ettevõtluskeskkonda ära kasutada ilma, et riigil oleks mõjuvaid viise riskide maandamiseks. Riskid on kõrgemad nende riikide elanike puhul, kellega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- ja õiguskaitsealane koostöö. Sageli on just sellised riigid seotud ka suurema terrorismi (rahastamise) ohuga. E-residentsuse programmi kasvades ja muutudes on vaja arvestada üha kiiremini muutuvat keskkonda, hinnata järjepidevalt riske, kavan- dada asjakohaseid maandamismeetmeid ja suurendada selleks vasta- vat ressurssi. Erinevate osapoolte koostöös on eraldiseisvalt valminud 23 e-residentsuse riskianalüüs (tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks), kus on kajastatud e-residentsusega seonduvad riskid, maandamismeetmed ning vastutajad. Vastavate maandamismeetmete kaardistus ja meetmete rakendamine toimub Siseministeeriumi eestve- damisel ning e-residentsuse nõukogu hindab ja kinnitab maandamiste- gevusi perioodiliselt. E-residentsuse programmi 2022–2025 jätkustrateegiaga seotud oluli- sim risk on dokumendi väärkasutus, mis võib seisneda: 1. digi-ID-ga õigusrikkumiste toimepanemises, sh kelmused, maksupettused, finantskuriteod, rahapesu ja organiseeritud kuritegevus, või terrorismi rahastamises; 2. digi-ID teisele isikule kasutada andmises. Riski maandamiseks tehtavad tegevused: MAANDAMISTEGEVUSED 1. Taustakontroll 2. Teenuse- 4. Kontsentreeru- 5. Digi-ID 6. Digi-ID (eel- ja osutajate tehtav 3. Tugi teenuse- mine turvalistele kasutusõiguse kehtetuks järelkontroll) kontroll osutajatele sihtriikidele peatamine tunnistamine E-residendile digi-ID Teenuseosutajad Riigi Infosüsteemi E-residentsust ei pa- Digi-ID väärka- Väärkasutuse ilm- väljastamisel peavad vajadusel Amet pakub digi- kuta reeglina nende sutuse või selle nemisel on riigil teostatakse võimaluste seirama digi-ID teenuste osutajatele riikide kodanikele, omaniku valdu- võimalik digi-ID piires eel- ja kasutamist, et leida info- ja eksperttuge millest tuleneb ula- sest väljumise kasutamine kui järelkontrolli, kaasates väärkasutuse must- teenuste seire aren- tuslik julgeolekuline kahtlustuse või hüve lõpetada, asjassepuutuvaid reid ja kõrvalekaldeid damisel ja läbivii- või digi-ID väärkasu- vastava teate tunnistades doku- – selleks on e-resi- misel. tuse oht. põhjal uurib mendi kehtetuks. asutusi ja tehes dendid infosüstee- E-residendina on eri- PPA dokumendi päringuid mides sertifikaatides ti eelistatud taotlejad väljaandjana asjakohastesse Eesti ja sisalduvate tunnuste riikidest, millega juhtumit ja tal on Euroopa Liidu alusel eristatavad Eestil on olemas õigus peatada andmekogudesse ning lisaks tehakse justiits-, julgeoleku- koheselt e-resi- haldusmenetluses teenusepakkujate ja õiguskaitsealane dentsus, seega võimaldatud ulatuses – seas põhjalikku koostöö. sertifikaatide teavitustööd, mille kehtivus ja sellega kui on kahtlus isiku sihtgrupiks on ees- kõigi digiteenuste usaldusväärsuses, siis kätt kriitiliste teenus- kasutusõigus. taotlejale digi-ID-d välja te ja e-residentide ei anta või lõpetatakse jaoks huvipakku- e-residentsuse kui hüve vaimate teenuste pakkumine pakkujad. Lisad ja graafikud Lisa 1: ettevõtteid loovate e-residentide osakaalu kasv ajas E-residendid, kes on loonud ettevõtte (%) 2022. aasta jaanuari seisuga 30% 20% 10% protsent 0% 2015-01-01 2016-01-01 2017-01-01 2018-01-01 2019-01-01 2020-01-01 2021-01-01 kuupäev Lisa 1.1: ettevõtte loomise tõenäosuse ja e-ID saamiseks kuluva aja seos Lisa 2: Ettevõtte loomise protsess täna ja võimalik uus lahendus e-res e-ID Ettevõtte registreerimine TÄNA taotlus PPA menetlus Logistika ja väljastusprotsess käes ja äritegevuse alustamine 1. ndl 2. ndl 3. ndl 4. ndl 5. ndl 6. ndl 7. ndl 8. ndl Isikukood Otsus Dokument loodud e-ID aktiveeritud ETTE- e-res e-ID PPA menetlus Logistika ja väljastusprotsess Iseseisev äritegevus PANEK taotlus käes 5-10 nädalat võitu 25 Lisa 3: e-residendi väärtus elukaarel Mis on ühe e-residendi elukaareväärtus? Arvutuskäik: 88 500 e-residenti täna Vähemalt 89 mln eurot tulu programmi algusest kuni 2021. aastani 175 mln eurot järgmise 5 aasta tulu (2021. a tulu alusel) 2900 eurot* 89 mln + 175 mln eurot ⇒ 264 mln eurot tänaseks olemasolevate e-residentide tulu kokku aastaks 2026 265 mln / 88 500 = elukaareväärtus 2980 eurot * Arvestamata diskontomäära ja võimalikku kasvu üle 2021. aasta taseme Lisa 3.1: e-residentsuse programmi otsene majanduslik mõju aastail 2015-2021 E-residentsus: majanduslik mõju 35,2 +79& 35 Kasv Y-o-Y 30 25 Aasta eesmärk 19,7 20 20,5 mln eurot 15,5 15 11,8 10 4,6 Kulud kokku 5 1,7 selgub I kv lõpuks 0,5 1,2 2 3,7 4,8 4,85 5 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Majanduslik mõju Programmiga seotud kulud Lisa 4: e-residendi ID-kaartide kehtivuse lõpp 3524 3000 2000 2247 Inimeste arv 1317 1303 1000 921 0 2021 2021 2021 2021 2022 2022 2022 2022 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Aasta ja kvartal füüsiline (mittedigitaalne) samm * valikuline samm valupunkt Lisa 5: E-residendi klienditeekond füüsiline (mittedigitaalne) samm * valikuline samm füüsiline (mittedigitaalne) samm valupunkt * valikuline samm valupunkt 27 Lisa 6: kohalikud maksunõustajad Äriarenduse 2021. aasta 7 fookusturgu + uued väljastuspunktid UKRAINA SAKSAMAA HISPAANIA ITAALIA PRANTSUSMAA UK POOLA BRASIILIA KAGU-AASIA LÕUNA-AAFRIKA Lisa 7: e-residentsuse programmi poolt toetatud teenusepakkujate arv E-residentsuse turuplatsi areng 2019-2021 2019 2020 2021 (nov) Teenusepakkujaid kokku 55 65 91 Eesti ettevõtetest teenusepakkujad 40 51 63 Pangad, makseasutused (+ payment gateway) 6 6 9 (+1) Äriühinguteenuste pakkujad 26 33 45 Maksunõustajad 14 25 38 sh riigipõhised maksunõustajad 25 E-residendist asutajaga teenusepakkujad 4 6 11 Lisa 8: Holvi ärikliendi kontode loomine e-residentsuse koostöö jooksul 2017-2019 Holvi, uued ärikliendi kontod 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 2017_1 2017_2 2017_3 2017_4 2018_1 2018_2 2018_3 2018_4 2019_1 2019_2 2019_3 2019_4 2020_1 Companies created Companies verified Lisa 9: Eesti pankades kontode sulgemised ja avamisest keeldumised 2012-2021 Kontode avamine, keeldumine ja sulgemine numbrites Eesti Panga andmed (trend): Aasta jooksul avatud ja suletud arvelduskontode arv* Avatud arvelduskontod kokku Suletud arvelduskontod kokku Eraisikute suletud kontod Juriidiliste isikute suletud kontod 350 Taotluste arv tuhandetes 300 250 200 150 100 50 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 *Detailsem klientide jaotus on kättesaadav alates 2019. aastast 29 Aasta jooksul tagasilükatud kontoavamise taotluste arv* Tagasilükatud taotlused kokku Eraisikud Juriidilised isikud 6 5 Taotluste arv tuhandetes 4 3 2 1 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 *Detailsem klientide jaotus on kättesaadav alates 2019. aastast Lisa 10: Kantar Emori 2021. aasta pangateenuste kättesaadavuse uuring e-residentide seas Peamine põhjus Eesti traditsioonilise pangas konto omamiseks on seotud IBANi aadressi ja ettevõtte registreerimisaadressiga. Euroopa-väliste riikide jaoks oli ka motivaator juurdepääs makseplatvormidele. Mul oli vaja Ettevõte ja traditsioonilist Fintech- Sest mu panga IBAN pangakontot, ettevõtted Ainus ettevõte on samas riigis et ühenduda ei paku kõiki Ainus valik, Ma ei usalda võimalus registreeritud suurendab makseplat- vajalikke mida ma fintech-ette- tasuda algset Eestis turvalisust vormiga teenuseid teadsin võtteid osakapitali Total Euroopa riik Euroopa-väline riik Lääne-Euroopa + UK Põhjamaad / Balti riigid + Kreeka Venemaa / Ukraina / Valgevene / Türgi USA / Jaapan / Hiina / India Lisa 11: Kantar Emori 2021. aasta pangateenuste kättesaadavus uuring e-residentide seas Enam kui pooled vastanutest tunnevad, et nad vajavad oma Eesti ettevõtte jaoks Eesti pangakontot, see on levinum vastanute seas, kes resideeruvad väljaspool Euroopa riike. Ei, ma võin kasutada teisi pangavõimalusi Jah, mu ettevõte vajab Eesti pangakontot Total Euroopa riik Euroopa-väline riik Lääne-Euroopa + UK Põhjamaad / Balti riigid + Kreeka Venemaa / Ukraina / Valgevene / Türgi USA / Jaapan / Hiina / India Lisa 12: Kantar Emori 2021. aasta pangateenuste kättesaadavuse uuring e-residentide seas E-residendid ja Eesti pangad 32% vastanutest on oma ettevõtte pangakonto traditsioonilises Eesti pangas: • Edukate taotluste osakaal üldiselt oli 47% • Edukate taotluste osakaal oli suurim LHV pangas - 91% sihtrühmast, kes avalduse esitasid, olid edukad • 33% vastanutes, kellel on pangakonto traditsioonilises Eesti pangas, kasutab ka teist kontot fintech’is on taotlenud pangakontot omab pangakontot Total Edukate taotluste osakaal Euroopa riik Euroopa-väline riik Lääne-Euroopa + UK Põhjamaad / Balti riigid + Kreeka Venemaa / Ukraina / Valgevene / Türgi USA / Jaapan / Hiina / India 31 Lisa 13: e-residentide jaotumine vanuse, soo ja tegevusalade järgi E-residentide jaotumine vanuse ja soo järgi M N e-residente 2000 1000 0 25 50 75 25 50 75 vanus Enamlevinud tegevusalad tegevusala J62. Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused M70. Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine G47. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad J63. Infoalane tegevus G46. Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad J58. Kirjastamine K64. Fintantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid M74. Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M73. Reklaamindus ja turu-uuringud L68. Kinnisvaraalane tegevus 0 2000 4000 ettevõtteid Lisa 14: Ettevõtte asutamise kulud Euroopa riikides, 2020 33 KÄSKKIRI 25.05.2022 nr 135 E-residentsuse jätkustrateegia 2022-2025 kinnitamine Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning kooskõlas § 17 punktiga 5 ning lähtuvalt „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alaeesmägist „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ kinnitan e-residentsuse jätkustrateegia 2022-2025 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →