Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite 2. juuni 2022. a istungil

-864235 -144145 0 0 Riigikantselei Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 24.05.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 24.1-1/2022/3677-1 delta_docName \* MERGEFORMAT Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite 2. juuni 2022. a istungil Austatud kolleegid Esitame Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite 2, juuni 2022. a istungil Vabariigi Valitsuse 26. mai 2022. a istungile . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister Lisad: Seletuskiri Protokolliline otsus Lisaadressaadid: Välisministeerium delta_ownerName \* MERGEFORMAT Yana Laurand delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] SELETUSKIRI Ülevaade Eesti seisukohtades Euroopa Liidu Transpordiministrite nõukogus, 2.06.2022 Kellele: EL koordinatsioonikogu, Riigikogu Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teema: Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika ( TTE ) nõukogu transpordiministrite 2. juuni 2022 ametlikul istungil Luksemburgis . Euroopa Liidu transpordiministrite 2. juuni 2022 ametlik istung toimub Luksemburgis . Eestit esindab nõukogu istungil majandus- ja taristuminister Taavi Aas, keda saadavad suursaadik Marten Kokk ja nõunikud Algis Kokka, Meelis Kivinurm ja Maria Alajõe Eesti Alalisest Esindusest EL juures ning nõunik Tarmo Ots meremajanduse osakonnast . Seadusandlike arutelude raames soovib eesistujariik Prantsusmaa saavutada üldise lähenemi sviisi kestlikke lennukikütuseid ( ReFuelEU Aviation ) reguleeriva s määruses ( Eesti toetab ) , alternatiivkütuste taristut reguleerivas ( AFIR ) määruses ( Eesti toetab ) , intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi s ( ITS ) ( Eesti toetab ), laevakütuseid ( FuelEU Maritime ) reguleerivas määruse osas ( Eesti toetab ) ning direktiivi muudatuse s ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta ( Eesti toetab ) . Üleeuroopalise transpordivõrgu ( TEN-T ) määruse osas esitleb eesistuja eduaruannet ning viib läbi poliitilise mõttevahetuse ( Eesti esitab oma seisukohad ). Muude küsimuste all annab eesistuja ülevaate otsusest CORSIA kompensatsiooni režiimi nõuete kohta . Holland ja Austria esitlevad rahvusvahelise reisijate raudteeveo platvormi teist eduaruannet, Taani võtab sõna kolmandate riikide sõidukijuhtidele antavate juhitunnistuste osas ning järgmine eesistujariik Tšehhi tutvustab sissetuleva eesistuja prioriteete . Eesti võtab kõikide muude küsimiste all antava informatsiooni teadmiseks . Seletuskirja koostamisel on osalenud t ranspordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre ( [email protected] , 6256386), l ennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ( [email protected] , 6397607), Meremajanduse osakonna peaspetsialist Kadi Saks ( [email protected] ; 6256404 Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ( [email protected] , 7153420 ) ning nõunikud alalises esinduses EL juures: Meelis Kivinurm ( [email protected] , +322227377) ja Maria Alajõe ( [email protected] , +3222274328) Transpordivaldkonna (maismaa ja lennutransport) eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ( [email protected] , 6256311) . Meremajanduse valdkonna eest vastutab asekantsler Kaupo Läänerand ( [email protected] , tel 6397671). I Seadusandlikud arutelud (Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks Päevakorrapunkti eesmärk : Üldise lähenemisviisi saavutamine Eesti seisukohad ja nende põhjendused Toetada Euroopa Liidu Nõukogus üldise lähenemisviisi saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks , osas. Eesti toetab lennukütuste siseturu ühetaolisust . Eesti saab toetada liikmesriikidele rahvuslike mandaatide seadmis e võimaldamist , kui need on lühiajalised ja mahult piiratud ning nende konkurentsi ja siseturu toimimist moonutav mõju on minimaalne . Lennukikütustena kasutatavad biokütused peavad olema kooskõlas taastuvenergiadirektiivi sätetega. Eesti eelistab sünteetiliste kütustena näha vaid taastuvenergia direktiivis käsitletud kütuseid, kuid saab olla paindlik madala süsinikusisaldusega lennukikütuste kasutamise suhtes eeldusel, et nende olelusringi KHG sääst on vähemalt 70%. Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks ( heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a istungil ja kinnitatakse lõplikult Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 6. detsembri 2021. a istungil). Lühike taust Õigusaktide paketti „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse lühendiga „FuelEU Aviation“ on üks meede, mille eesmärk on tegeleda lennutranspordist pärit heitme vähendamisega. Mainitud algatuse eesmärk on suurendada taastuv- ja vähese CO 2 heitmega kütuste kasutamist EL-i lennutranspordis, et aidata kaasa EL-i ning rahvusvaheliste kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Määrusega soovib Euroopa Komisjon suunata lennutranspordi kiiret üleminekut fossiilkütustelt kestlikele kütustele ja selle kaudu muuta lennureisid keskkonnasäästlikumaks. Määruse eelnõu järgi peavad kestlike lennukikütuste kasutamisele üle minema kõik EL-i lennujaamades tegutsevad lennuettevõtjad, olenemata nende riikkondsusest. Lennukikütuste tarnijad peavad hakkama varustama kestlike kütustega EL-i lennujaamasid ning lennuettevõtjaid kohustatakse enne EL-i lennujaamadest väljumist tankima lennukikütust, mis on segatud kestliku lennukikütusega. Eelnõuga sätestatakse kestlike lennukikütuste minimaalne osakaal ajavahemikus 2025–2050 ning õhusõidukite käitajatele ja kütusetarnijatele kehtestatakse seda tegevust kinnitav aruandluskohustus. Eesti saab praeguse seisuga üldist lähenemisviisi toetada. Liikmesriigi soovivad kokku leppida üldise lähenemisviisi saavutamist transpordiministrite nõukogul. Nõukogus toimunud läbirääkimistel on liikmesriikide seisukohad ettepaneku osas väga lahknevad ennekõike kolmes küsimuses: kestlike kütuste ( SAF ) määratlus, SAF kasutuselevõtu ajakava ja nn rahvuslikud kõrgemad mandaadid. Eesistuja on pakkunud sünteetiliste kütuste osas võimaluse seada kõrgemaid rahvuslikke mandaate, millel on lagi ja rakendamise kriteeriumid vastavalt turu olukorrale, kuid komisjon soovib igal juhul välistada rahvuslikke erisusi. Rahvuslikke mandaate soovivad ambitsioonikamad liikmesriigid, kes argumenteerivad, et see aitaks kaasa kestlike kütuste arendamisele ning kättesaadavusele; neile oponeerivad liikmesriigid muretsevad, et sellisel juhul tekitatakse võimalus, et teatud turgudel (riigid, kes selliseid kütuseid ei toodeta) väheneb taoliste kütuse kättesaadavus. Komisjon märkis, et riiklikud kõrgemad eesmärgid killustavad siseturgu. Samuti vaieldakse ka kestlike kütuste olemuse üle: osa liikmesriike ei soovi näha, et madala süsinikusisaldusega ( low-carbon st tuumaenergia abil toodetud) sünteetilisi kütuseid saaks määratleda kestlike kütustena , mida ei toeta Kesk-Euroopa riigid. Kütuse tootmisel lubatud toorme osas on eesistuja kompromiss i na pakkunud välja võimaluse piiratud mahus (art 3 säästlike lennukikütuste definitsioon ja art 4 laiendus), kasutada ka nt ümbertöödeldud kütusejääke. Eesti saab sellist ettepanekut toetada . Eesti jaoks on oluline ka igakordse tankimiskohustuse erand ja selle paindlikkus. Igakordse tankimise kohustuse (art 5) osas on nüüd selgelt välja toodud ohutusreeglite järgmise kohustus ning võimalus taotleda erandit lendudele, kus igakordne tankimi ne ei ole põhjendatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta , milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO 2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ Päevakorrapunkti eesmärk : Üldise lähenemisviisi saavutamine Eesti seisukohad ja nende põhjendused: 1. Toetada Euroopa Liidu Nõukogus üldise lähenemisviisi saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ , osas. 2. Eesti eelistab laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heit e mahukuse piirmäära vähendamist vastavalt Euroopa Komisjoni esialgsele ettepanekule. 3 . Eesti jaoks on väga oluline jääklassiga laevade ja jääoludes navigeerimise arvestamine heitkoguste piirmäära arvestamisel . Lühike taust Õigusaktide paket t i „Eesmärk 55“ kuuluv algatus ingliskeelse nimetusega „FuelEU Maritime“ on üks meede, mille eesmärk on tegeleda meretranspordist pärit heit met e vähendamisega . Erinevalt lennukikütuste määrusest ei kehtestata merenduses otsest kohustust kasutada keskkonnasõbralikku kütust. Teemale lähenetakse teistmoodi. Ettepanekuga kehtestatakse ELi sadamatesse saabuvatele või sealt lahkuvatele laevadele kogumahutavusega üle 5000, nende lipuriigist olenemata, kasvuhoonegaaside sisalduse vähendamise protsentuaalsed piirnormid. Aluseks võetakse 2020. aastal kehtestatud laeva kasutatud energia keskmist kasvuhoonegaaside heitmemahukuse kontrollväärtus (X grammi CO 2 ekvivalenti MJ kohta), mida tuleb vähendada alljärgneva protsendi võrra: alates 01.01. 2025. a – 2%; alates 01.01. 2030. a – 6%; alates 01.01. 2035. a – 13%; alates 01.01. 2040. a – 26%; alates 01.01. 2045. a – 59%; alates 01.01. 2050. a – 75%. Samuti soovitakse vähendada kõigis sadamates (mitte ainult TEN-T võrgu sadamad) kai ääres seisvate laevade tekitatavat õhusaastet. Seetõttu kehtestatakse kai ääres seistes reisi- ja konteinerilaevadele kohustus alates 2030. aastast kasutada kaldal paiknevat alternatiivset energiaallikat (kaldaelekter või mõni muu heitmeteta alternatiivlahendus ). Määrusest tulenevate nõuete täitmis e tagamiseks kehtestatakse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, mi s sialdab sõltumatu akrediteeritud isiku pool set kontroll i ja sertifikaatide väljastamise kohustust . Eesti saab toeta d a komisjoni algses ettepanekus (16.07.2021) poolt välja pakutud KHG heitkoguste piirmäära vähendamise eesmärke ning loobu d a oma varasemast seisukohast, milles soovisime saada piirmäära alustamist väiksemat ambitsiooni sisaldava sammuga. Varasem ettepanek minna üle väiksema ja sujuvama protsendimääradega ei leidnud toetust ühegi liikmesriiki poolt . Eelnõu tekstis on jäädud algse variandi juurde. Rühm liikmesriike peab komisjoni ettepanek ambitsiooni ebapiisavaks olles teinud ettepaneku eesmärkide tõstmiseks. Ka Eesti merendussektori esindajate seisukohast on mõistlikum edasi liikuda toetades komisjoni esialgset ettepnakut. Eesti on valmis ka muutma oma seisukohta , milles soovisime 100% energia kulu arvestamist kõikide sadamatest väljuvate või saabuvate reiside puhul, kuna ka see ettepanek ei ole leidnud toetust k omisjoni ega ühegi liikmesriikide seas . Eesti on valmis läbirääkimisteks kõikide muude ettepanekute üle , mis aitaksid minimeerida ELi sadamate konkurentsi võime vähenemist võrreldes kolmandate riikide sadamatega. Alternatiivlahendus ena on kaalumisel ettepanek , mis püüab hõlmata määruse regulatsiooni alla ka need reisid, mis teevad EL piiri lähistel sadamakülastuse vaid eesmärgil vähendada määruse kohaldumist. Ettepanek võiks aidata hoida EL konteinersadamate konkurentsivõimet ja võib olla ka Eesti jaoks sobiva mõjuga ; sellisel juhul on seda otstarbekas toetada. Merenduss ektor aktsepteeris loobumist esialgsest seisukohast ning palus kaaluda kõiki alternatiivseid kompromissettepanekuid. Eesti jaoks on oluline arvestada jääklassiga laevade ja jääoludes navigeerimise ga heitkoguste piirmäära arvestamisel. Selles osas on muudatusettepaneku ette valmistanud Soome ning E esti on sellega olnud aktiivselt kaasas algusest peale. Toetame Soome ettepanekut, mille alusel arvestatakse jääklassiga laevade täiendavat energiakulu. Soome tegi ettepaneku, mille kohaselt artikli 4 ja lisade alusel laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside intensiivsuse määramisel rakendataks jääklassiga laevade ja jääoludes navigeerimise puhul korrigeeritud energiakogust. Tuginedes laevade tegelikule kütusetarbimisele ja kasutatud kütuste heitemahukusele tuleb eraldi arvestada jääklassiga laevade tehniliste omaduste ja jä äoludes sõitmise tõttu lisanduvate heitmeid. Eelnõu osas on riikide seisukohad veel väga lahknevad. On liikmes rii ke , kes soovivad ambitsioonikamaid eesmärke ja vastukaaluks neid , kes soo vi v ad geograafiliste erisuste või jääklassi erand i arvestamist . Vaidlused on veel üleval kütuste sisendite arvestamisel. Viimase hetke muudatuseks on olnud trahvide laekumi ne LR-ide eelarvetesse algselt välja pakutud EL Innovatsioonifondi sihtotstarbelise alamfondi asemel, LR-id saavad seda toetada , kuigi mitmed on eelistanud algset ettepanekut või täiesti eraldiseisvat EL ülest fondi . Valdavalt toetati ka laevakütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamise piirmäärasid. Eesistuja esitas 20.05 uue kompromissettepaneku, mis sisaldas ajaliselt piiratud geograafilisi erandeid (sh jääklassi kohta, koos klausliga komisjonipoolse hindamisega tulevikus) ning mittebioloogilise päritoluga kütuste kordajat, jättes kütuste heitemahukuse piirmäärad samas muutmata . L äbirääkimised jätkuvad ministrite vahel. Määrus, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL Päevakorrapunkti eesmärk : Üldise lähenemisviisi saavutamine Eesti seisukoht: Eesti toetab üldise lähenemisviisi kinnitamist. Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a istungil) ning kiideti heaks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 13.12. 2021 istungil . Lühike taust Algatuse eesmärk on tagada tiheda alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu võrgustiku olemasolu ELi TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades. Eelnõu sätestab liikmesriikidele siduvad eesmärgid alternatiivkütuste taristu rajamiseks. Näiteks tuleb eelnõu kohaselt iga registreeritud elektritoitega kergsõiduki kohta paigaldada kumulatiivselt laadimisvõimsust 1 kW ning iga pistikhübriidi kohta 0,66 kW. Sõidukipargipõhistele eesmärkidele lisanduvad konkreetsed numbrilised eesmärgid TEN-T võrgustikul nii kergsõidukite kui ka raskesõidukite kategoorias. Lisaks sätestab eelnõu siduvad eesmärgid vesinikutanklate taristu osas ning l isaks soovitakse ettepanekuga tagada õhusõidukite ja laevade elektritoide TEN-T võrgustiku lennujaamades ja sadamates. Toetame alternatiivkütuste taristu määruse eelnõu üldise lähenemisviisi saavutamist, et luua senisest paremad eeldused alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite kasutuselevõtuks. Juhime tähelepanu, et raskesõidukite laadimistaristu rajamise tempo on väljakutsuv ning oluline on teha koostööd nende eesmärkide saavutamiseks. Täname eesistujat tasakaalus kompromissi saavutamise eest ja eriti täname paindlikkuste eest, mis lubavad liikmesriikidel kohapealseid olusid paremini arvesse võtta. Rõhutame üle, et raskete läbirääkimistega sündinud kompromisse on kolmepoolsetes läbirääkimistes Euroopa Parlamendiga vaja kaitsta. Eesti on toetanud läbirääkimiste vältel kergsõidukitele ja raskeveokitele mõeldud elektrilaadimistaristu arendamist. Samas oleme seisukohal, et oluline on arvestada erinevate piirkondade asustus- ja liiklustihedusega ning tagada paindlikkus laadimispunktide vahemaade, kahesuunalisuse nõude, taristu valmimise tähtaegade ning võimsuspõhiste kriteeriumide seadmisel. Määruse tulevikukindluse huvides eelistame, et sõidukipargipõhised võimsusnõuded omaksid ülemist piirväärtust ja ei sätestaks piiramatu kestusega kohustust. Oleme seisukohal, et oluline on tagada tarbijatele usaldusväärse ja ajakohase info kättesaadavus laadimispunktide asukoha, kasutusvalmiduse ning ühikuhindade kohta digit aalsete lahenduste abil. Oleme soovinud , et alternatiivkütuste kasutajatele peab rajatavates ja renoveeritud avalikes laadimispunktides olema tagatud rahvusvaheliselt aktsepteeritavate mak sekaartidega maksmise võimalus. Oleme toetanud alternatiivkütuste taristu määruse kohaldamisala laiendamist mere- ja lennutranspordile ning siseveelaevandusele . Oleme olnud seisukohal, et sadamas paikneva elektritoite kasutamise kohustuse kriteeriumiks olevate laevade arvu määramisel võetakse arvesse a inult kai ääres seisvad laevad. Eesti jaoks on oluline Euroopa Liidu tasemel vesinikutehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtmine ning selleks sobivate regulatiivsete eeltingimuste loomine. Seega oleme toetanud eelnõus vesinikutanklatega väljapakutud eesmärke. Eelnõu viimases menetluse faasis olid kõige olulisemad lahtiolevad küsimused seotud kergsõidukite ning raskesõidukitega seotud laadimistaristu eesmärkidega. Nendes artiklites saavutasime arvestatavalt palju. Näiteks saavutasime võimsuse vähendamine/ mitmepoolse infrastruktuuri vältimine hõreda liiklustihedusega teedel ning kergsõidukite puhul on loodud nüüd ka sõidukipargipõhistest eesmärkides t väljumise võimalus 20% juures ja täiendavalt loodi ka distantsipaindlikkus nii kergsõidukitele kui ka raskesõidukitele kuni 100km väikese liiklustihedusega teedel. N eed on just need asjad mida oleme küsinud ja selles kon tekstis saame kindlasti öelda eesistuja suunas kiidusõnu. Eesti jälgis täiendavalt tähelepanelikult raskesõidukite ( HDV ) segmendis kehtestatavate vahe-eesmärkide ambitsioonikuse taset. Oleme seisukohal, et 2025 ja 2027 eesmärgid peaksid olema HDV segmendis võimalikul t ettevaatlikud, et anda liikmesriikidele piisavalt aega ettevalmistuseks ning anda turusegmendile samuti aega täienevaks küpsemiseks. Kompromissteksti jäid vaheeesmärgid 15% 2025 aastaks ning 40% 2027 aastaks, mis on tasakaalus kompromiss ambitsioonikuse ning ettevaatlikkuse vahel. PRES esitles kompromissteksti viimaseid muudatusi, mis muuhulgas hõlmasid ka täiendavate distantsipaindlikkuste loomist 20.05 Coreperis . LRide hinnangul tekst nüüd heas tasakaalus ja laialdase toetusega peeti sobilikuks üldise lähenemisviisi kinnitamist 02.06 TTE raames. EE saab olla tekstiga samuti väga rahul, sest saime kohapealsete olude arvestamiseks kõik vajalikud paindlikkused mida küsisime. Määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ( TEN-T ) Päevakorrapunkti eesmärk: Tutvustada eduaruannet ning arvamuste vahetus . Eesti seisukoh t: Eesti võtab eesistuja eduaruande teadmiseks ning osaleb arvamuste vahetuses. Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: Eesti lähtub esialgsetest parlamentaarse analüüsireservatsiooniga Vabariigi Valitsuse seisukohtadest , mis eeldatavasti kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse 26.05 või 2.06.22 istungil, E uroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 . T aust Üleeuroopalise transpordivõrgu ( TEN-T ) poliitika eesmärk on tagada sujuvalt toimiv kestlik transport kogu Euroopa Liidu (EL) territooriumil ning luua aastaks 2030 tõhus kogu ELi hõlmav mitmeliigiline raudteede, siseveeteede , lähimereveoteede ja maanteede võrgustik, mis ühendab linnatranspordisõlmi, mere- ja siseveesadamaid , lennujaamu ja terminale. TEN-T poliitikat on rakendatud alates 1996. aastast ja praegune TEN-T õigusraamistik on sätestatud määrusega (EL) nr 1315/2013 (edaspidi „ TEN-T määrus“). Detsembris 2021 tegi komisjon ettepaneku praegust poliitikaraamistikku uuendada vastavalt Euroopa rohelepe ning komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkidele. Kuna transpordivood ületavad ka ELi piire siis on liidu jaoks muutunud üha olulisemaks ühendatus kolmandate riikidega. Seetõttu on Euroopa Komisjon ühildanud TEN-T strateegia põhimõtted EL ühendatusstrateegia „Global Gateway “ prioriteetidega. Komisjoni hinnangul on TEN-T määruse muutmise vajadus tingitud ka sellest, et määruses taristule kehtestatud senised standardid on ebapiisavad ning asjaolust, et kehtivas TEN-T taristus puuduvad nõuded alternatiivkütuste taristule. Samuti on olemasolev võrgustik aegunud ning takistab mitmeliigilise transpordi arengut. Lisaks tuleb üle vaadata TEN-T taristu ohutusnõuded ning paremini suurendada sidusust teiste poliitikavaldkondadega. TEN-T määruse muutmisega soovitatakse saavutada neli peamist eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on muuta transport keskkonnahoidlikumaks läbi asjakohase baastaristu loomise. See aitaks leevendada liiklusummikuid ja vähendaks kasvuhoonegaaside ( KHG ) heidet ning erinevat liiki õhu- ja veereostust. Sobiliku baastaristu olemasolu suurendaks ka säästvamate transpordiliikide nagu raudtee-, sisevee - ja lähimerevedude osakaalu. Teiseks eesmärgiks on luua tingimused, mis muudaks transpordi sujuvamalt ja tõhusamalt toimivaks. Sellega edendataks mitmeliigilist transporti ja TEN-T transpordiliikide koostalitlusvõimet. ning integreeriks linnatranspordisõlmed paremini TEN-T võrgustikku. Sellised uuendused peaksid aitama kaasa Euroopa ühtse siseturu väljakujundamisele. Kolmas eesmärk on suurendada TEN-T vastupidavust kliimamuutustele ja muudele looduslikele ohtudele või inimtegevusest tingitud katastroofidele. Selleks peab loodav taristu olema kliimamuutuste võimalike kahjulike mõjude suhtes vastupidav. Neljandaks eesmärgiks on TEN-T juhtimise administratiivse poole tõhususe parandamine, aruandlus- ja järelevalvevahendite tõhustamine ning TEN-T võrgu ülesehituse läbivaatamine. Prantsusmaa ee s istumise ajal jõuti määruse ettepanekud töögruppides juba üsna palju arutada ning liikmesriikide esmaseid muresid kaardistada. Selles vaimus tutvustab ee s istuja eduaruannet ning on arvamuste vahetuseks sõnastanud järgmised küsimused. Milliseid olulisi tähelepanekuid soovite jagada komisjoni ettepaneku viie horisontaalse peatüki (I, II, IV, V, VI) ja nende viie peatükiga seni tehtud töö suuna kohta? III peatükis on sätestatud erinõuded iga transpordiliigi, samuti linnasõlmede ja mitmeliigiliste kaubaterm inalide jaoks. Kuidas hindate komisjoni selle peatüki jaoks välja pakutud lähenemisviisi? Eesti tänab eesistujat tehtud töö ning asjakohase eduaruande eest. Eesti rõhutab eelnõu olulisust üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisel. Toetame TEN-T määruse eelnõu üldisi eesmärke ning oleme seisukohal, et transporditaristusse investeerimine peab olema jätkuvalt ELi prioriteet. Toetame TEN-T määruses toodud ambitsiooni kõrget taset, mis panustab ELi roheleppe ja säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkidesse ning seatud eesmärke TEN-T võrgustiku valmimistähtaegade osas. Rõhutame, et üldise kõrge ambitsiooni kontekstis on liikmesriikidel oluline omada ka piisavalt paindlikkusi, et sobituda erinevate kohapealsete oludega. Peame oluliseks määruse kooskõla Euroopa Ühendamise Rahastu, sõjalise liikuvuse eesmärkide, intelligentsete transpordisüsteemide ning alternatiivkütuste infrastruktuuri määrusega. Toetame TEN-T määruse eesmärki, millega soovitakse luua senisest kõrgemal tasemel üleeuroopaline raudteevõrgustik reisijate- ja kaubaveoks. Toetame 1435mm rööpalaiusega raudteele seatud nõudeid, aga soovime, et Eesti raudteevõrgustiku enamiku moodustav 1520mm rööpalaiusega raudtee oleks tulevikus jätkuvalt määruse mõistes isoleeritud raudteevõrk. Peame oluliseks, et isoleeritud raudteevõrgustikul oleks kõrgendatud nõuetest võimalikult palju automaatseid erandeid, et vähendada erandite taotlemisega seotud halduskoormust. Eesti peab oluliseks, et TEN-T võrgustiku arendamise toetamisel EL vahenditest arvestatakse vajadusega prioriteetsete TEN-T projektide lõpuni ehitamise toetamiseks. Üldiselt toetame määruses maanteedele seatud kõrget ambitsiooni taset, aga eelistaksime, et maanteede infrastruktuuri nõuete osas jätkataks seni kasutuses olnud lähenemisega kohapealsete oludega paremaks arvestamiseks, kus maanteed on jagatud erineva klassifikatsiooni teedeks. Alternatiivselt saaksime toetada teatavatest nõuetest automaatseid erandeid väikese liiklussagedusega teelõikudel. Toetame eesmärki rajada TEN-T maanteede äärde turvalised parkimiskohad. Peame oluliseks, et TEN-T võrgustiku arendamisel arvestataks ka taristu kahesuguse kasutuse vajadustega. Määruse eesmärgid võiks sisaldada ka sõ javäelise liikuvuse edendamist. Toetame põhimõtet, et kahesuguse kasutusega määratletud TEN-T lõikudel ehitatav taristu vastaks võimalikult suures ulatuses ning kulutõhusust ja vajaduspõhisust arvestades ELi sõjaväelise liikuvuse taristu tehnilistele nõuetele. Eesti saab toetada TEN-T määrusesse lisandunud eesmärki laiendatud põhivõrgu näol ehk nö prioriteetsuselt vahekihi loomist põhi- ja üldvõrgu nõuetesse ja ajaraami. Toetame üldiselt määruse eelnõus toodud tähtaegu üleeuroopalise transpordivõrgustiku väljaehitamiseks. Maanteede põhivõrgu väljaehitamise tähtaja (2030) osas peame oluliseks, et oleks võimalik vähemalt juhtumipõhiselt ning põhjendatud juhtudel taotleda põhivõrgu maanteede erinevatel lõikudel väljaehitamise tähtaja pikendust kuni aastani 2040. Eesti peab oluliseks TEN-T võrgustikul alternatiivkütuste taristu kiiret väljaehitamist vastavalt alternatiivkütuse taristu määruses kehtestatavate nõuetega. Soovime õigusselguse huvides, et alternatiivkütuste taristu nõudeid käsitletaks ühes EL õigusaktis - alternatiivkütuste taristu määruses - st et TEN-T määrus viitaks kohustuste ja tähtaegade osas AFIRIle ning ei seaks omakorda uusi kohustusi. Eesti peab oluliseks säästva ja tõhusa transpordi- ning liikuvussüsteemi saavutamist TEN-T võrgustikus. Toetame põhimõtet, et TEN-T võrgustik toetaks linnalises keskkonnas senisest rohkem mitmeliigilisi reisija- ja kaubaveolahendusi ning hõlbustaks viimase miili lahenduste (jalutamine, jalgrattasõit, jt säästvate linnaliste liikumisviiside) integreerimist. Toetame Euroopa Liidu ülest koostööd transpordisektori ja TEN-T võrgustiku digitaliseerimisel kooskõlas intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga ning soovime, et ELi-ülese transporditaristu ning transpordi toimimiseks vajalike digisüsteemide arendamisel lähtutaks küberturvalisuse põhimõttest. Toetame TEN-T määruses toodud eesmärki, millega soovitakse edendada mitmeliigilise kaubaveo terminalide võrgustikku. Eesti jaoks on oluline, et mitmeliigiliste kaubaveo terminalide võrgustik vastaks reaalsele vajadusele. Eesti eelistab, et määruse tekst ei sisaldaks automaatset kohustust luua aastaks 2040 igasse linnatranspordisõlme kaubaveoterminal ning leiame, et vastavate terminalide rajamise otsus peaks põhinema reaalsel turupõhisel vajadusel. Toetame määruse eelnõus lennujaamadele seatud nõudeid, sealhulgas üldist eesmärki ühendada põhivõrgu lennujaamad 2030. aastaks TEN-T pikamaa raudteevõrguga Peame aga oluliseks, et nõude täitmise sisu jääks piisavalt paindlikuks arvestamaks erinevaid kohapealseid olusid ning erijuhte, kus raudtee rajamine otse lennujaam a terminali ei ole otstarbekas. Oleme nõus, et rajatav transporditaristu peab olema vastupidav kliimamuutustele ja looduslikele ohtudele ning sellega tuleb kindlasti taristu rajamisel arvestada. Üldiselt toetame TEN-T määruses meresadamatele seatud nõudeid, kuid oleme seisukohal, et liikmesriikidel on keeruline tagada, et igas TEN-T võrgustiku kaubaveoga teenindavas sadamas oleks olemas mitmeliigilise kaubaveo terminal ning et kõik meresadamad oleks ühendatud raudteega. Leiame, et mitmeliigilise kaubaveo terminalide asukohad ning sadamate raudteega ühendamise vajadus tuleb välja selgitada turuanalüüsi käigus. Oleme seisukohal, et liikmesriikidele peab nende küsimuste lahendamise ks jääma piisavalt paindlikust. Toetame Euroopa transpordikoridoride ja Euroopa mereruumi koordineeritud rakendamist. Samas peame oluliseks, et see ei tooks kaasa administratiivse koormuse kasvu. Me ei toeta TEN-T määruses toodud sätet, millega komisjon võib rakendusaktiga kohustada liikmesriike asutama taristut hõlmavate piiriüleste ühishuviprojektide ehitamiseks ja juhtimiseks ühisettevõtte ja kus asjaomasel Euroopa koordinaatoril on selle ühisettevõtte juhatuses ja/või nõukogus vaatleja staatus, sest säte on liikmesriikidele liialt piirav. Leiame, et ühisettevõte võiks olla vajadusel loodud ühishuviprojekti koordineerimiseks, kuid mitte ehitamiseks ja juhtimiseks. Toetame automaatse andmevahetuse loomist TENtec portaaliga. Peame samas oluliseks, et loodav andmevahetus tehtaks võimalikult lihtsaks ja see ei tekitaks liikmesriikidele liialt palju lisakulutusi ega administratiivset koormust. Toetame, et eelnõuga kehtestatakse reeglistik kolmandatest riikidest TEN-T taristusse tehtavate investeeringute taustauuringute läbi viimiseks. Toetame TEN-T võrgustiku laienemist kolmandatesse riikidesse. Võrgustiku sellisel laienemisel toetab Eesti Global Gateway investeerimismudeliga arvestamist, mis hõlmab ja kombineerib erinevaid Euroopa Liidu rahastamisinstrumente ja võimaldab paremini kaasata erakapitali. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu tehnilise abi andmist kolmandatele riikidele, et suurendada nende võimekust taristuinveteeringuid edukalt ellu viia. Intelligentsete transpordisüsteemide raamistikku käsitleva direktiivi läbivaatamine Päevakorrapunkti eesmärk: üldise lähenemisviisi kinnitamine Eesti seisukoht: Eesti toetab üldise lähenemisviisi kinnitamist. Arutelul lähtutakse järgmistest seisukohtadest: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega , mis kiideti heaks 7.04.2022 a. V abariigi V alitsuse istungil ning kinnitati 26.04. 2022 a. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil . Taust Intelligentsete transpordisüsteemide regulatsioon pärineb eelmisest kümnendist, kui direktiiviga 2010/40/EL (intelligentsete transpordisüsteemide ehk ITS direktiiv) loodi raamistik intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) rakendamise kiirendamiseks ja koordineerimiseks maanteesektoris ning ühilduvuse tagamiseks teiste transpordisektorite lahendustega. ITSi all mõeldakse süsteeme, milles rakendatakse infokommunikatsiooni- ja sidetehnoloogiaid teeliikluse valdkonnas (infrastruktuuris, sõidukites), liikluskorralduses ning ka liidesena erinevate transpordiliikide vahel. Selle tulemusena on võimalik paremini kasutada olemasolevat taristut, suurendada mitmeliigilise transpordi võimalusi ja parandada liikluskorraldust. Sellisteks süsteemideks Eestis on linnade ja maanteede liikluse monitoorimise , juhtimise ja teavituse lahendused nagu muutuvteabega liiklusmärgid, targad foorisüsteemid ja teeilmajaamad ning liiklusseire lahendused. Lisaks kuuluvad siia erinevad transpordiandmeid jagavad teenused nagu ühistranspordi infosüsteem, üleriigiline reisiplaneerija Peatus.ee, liiklusteabe värav Tarktee.ee ja erinevad nutikad parkimiskorralduse ning riigipiiri ületuse lahendused sadamates ja piiripunktides. Intelligentsete transpordisüsteemide alla kuuluvad ka need süsteemid, mis sidekanalite abil vahetavad vastastikku andmeid, näiteks autodel olev eCall süsteem, mis teavitab õnnetusse sattumise korral automaatselt häirekeskust või siis süsteemid, mis piiravad sõiduki liikumiskiirust vastavalt teel kehtestatud kiiruspiirangutele või ilmaoludele. Intelligentseteks transpordisüsteemideks on ka reisiplaneermissüsteemid , mis aitavad inimestel leida sobivamaid ühistranspordivõimalusi ning soetada neile pileteid. Algatuse eesmärgiks on suurendada intelligentseid teenuseid ja juba olemasolevate süsteemide koostalitlusvõimet, luua tõhus kooskõlastusmehhanism kõigi intelligentsete transpordisüsteemide sidusrühmade vahel ning parandada intelligentsete transpordisüsteemide teenuseid toetavate andmete olemasolu, kättesaadavust ja jagamist. Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse prioriteetsete teenuste valdkondade nimestikku, kus tuleb välja töötada spetsifikatsioonid ning seejärel tagada andmete kogumine ja kättesaadavus. Selline lähenemine peaks hoogustama uute teenuste väljatöötamist ja tegema juba olemasolevad lahendused ELis kohustuslikuks. III lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus teatud kuupäevaks luua määratletud andmeliigid. IV lisas kehtestatakse liikmesriikidele kohustus luua liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenus 31. detsembriks 2026. Täname eesistujat kiire töö eest eelnõu menetlemisel. Täname viimase muudatuse eest, millega pikendati direktiivi ülevõtmise tähtaega 18 kuu pealt 24 kuu peale. Juhime tähelepanu, eelnõu kõige olulisemateks aspektide (kohaldamisala ja tähtajad) üle otsustamine lükatakse praeguse kompromisstekstiga edasi ekspertide tasemel ITS komiteele (saame toetada). Juhtime aga tähelepanu, et peame olema valmis ka nõukogus nende arutelude juurde tagasi tulema, kui see kolmepoolsete läbirääkimiste käigus vajalikuks osutub. Avaldame toetust üldise lähenemisviisi saavutamisele. Toetame intelligentsete transpordisüsteemide direktiivi eelnõu üldiseid eesmärke, mis aitavad kaasa uute teenuste välja arendamisele ning kasutuselevõtule. Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist andmete olemasolu tagamiseks prioriteetsetes valdkondades. Toetame direktiivist tulenevate teenuste laienemist ka väljapoole TEN-T võrgustikku olevatele tiheasustatud aladele, juhul kui kohaldamisala aluseks võetakse mõistlik liiklustiheduse alampiir (näiteks teed liiklussagedusega üle 2000 sõiduki päevas). Ülejäänud aladel väljaspool TEN-T võrgustikku peaks intelligentsete transpordisüsteemide kasutamine põhinema vabatahtlikkusel. Toetame direktiivis sätestatud andmeliikide (eeskirjade ja piirangute andmed; võrgu seisundi andmed; turvaliste parkimiskohtade andmed ning mitmeliigilise liikuvuse võimalusi käsitlevad andmed) kättesaadavaks tegemist. Peame oluliseks, et direktiivist tulenevate tähtaegade määramisel jäetaks liikmesriikidele piisav ajavaru andmeliikide kättesaadavaks tegemiseks ja andmeteenuste rakendamiseks. Eelistaksime direktiivi III ja IV lisas välja toodud kõikide tähtaegade edasi lükkamist kahe aasta võrra. E elnõu kõige olulisemateks aspektide (sh ka meile kõige olulisemate aspektide - kohaldamisala ning tähtaegade ) üle otsustamine lükatakse praeguse kompromisstekstiga edasi ekspertide tasemel ITS komiteele (saame toetada). Oleme aga valmis ka nõukogus nende arutelude juurde tagasi tulema, kui see kolmepoolsete läbirääkimiste käigus vajalikuks osutub. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta Päevakorrapunkti eesmärk : üldise lähenemisviisi saavutamine Eesti seisukohad : Toetame üldise lähenemisviisi saavutamist . Direktiivi 2003/25 täiendatakse nõuetega, mis põhinevad Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni ( IMO ) resolutsiooni MSC 421(98) tekstil. Mainitud resolutsiooni muudatused on juba varasemalt kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 26.11.2021 a korraldusega nr 403. Taust Käesoleva direktiivi eesmärk on sätestada ro-ro reisiparvlaevade jaoks ühetaolised täpsemad püstuvusnõuded EL-is , mis par e ndavad reisiparv laevade merekindlust kokkupõrkest tekitatud tõenäosusliku laeva vigastuse korral ning tagavad kõrge ma ohutustaseme nii reisijatele kui laevaperele. Tegemist on väga tehnilise eelnõuga reisiparv laevadele kohaldatavatest nõutest, mille st lähtub direktiivi ja SOLAS i nõuete samaaegne kohaldamine kuni 1350 reisijaga reisiparvlaevadel . Eelnõu ei olnud eesistuja tööplaanis, kuid seda arutat i Euroopa Komisjoni reisilaevade ohutuse ekspertgrupis ajal, mil SOLASi nõudeid arutati Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja seetõttu otsustati EL Nõukogu arutelud edasi lükata kuni rahvusvaheline õigusakt jõustub ˇ(1.01.2020) . Selle direktiivi aluseks olevad SOLASi muudatused oleme riigisiseselt juba üle võtnud. EL Nõukogu töögrupis oli l iikmesriikidel mitmeid muudatusettepanekuid ning lahtiseid küsimusi , näiteks ülevõtmis täht a ja , merepiirkon da d e , sertifitseerimis e kohta juhul, kui laev mingiks ajaks EList lahkub ning erinevate SOLAS 90 ja SOLAS2009 nõuete kohaldumine koos direktiivi nõuetega. Viimases (17.05.2022) EL Nõukogu laevanduse töögrupis arutatud eesistuja kompromisstekstiga olid varasemalt muret väljendanud liikmesriigid siiski rahul, nii merepiirkondade põhjenduse ( recital ) lisamisega, sertifitseerimise selgitamisega kui ka SOLAS i nõuete ja direktiivi nõuete kohaldamisega. Üksmeel saavutati ka ülevõtmistähtaja, 24 kuud jõustumisest osas. Eesti laevade järelevalvega tegeleva asutuse (Transpordiamet) ja Eesti Laevaomanike Liidu hinnangul selle direktiivi ülevõtmise ja kohaldamisega mõju ei kaasneks , seega erihuvi puudub. Teatis solidaarsuskoridoridest Ukraina põllumajandustoodete eksportimiseks Päevakorrapunkti eesmärk: lõunalau a arutelu või AOB Eestis seisukohad: Eesti toetab Euroopa komisjoni teatise põhieesmärke aidata Ukrainal eksportida oma põllumajandustoodangut ning tagada Ukraina taristu parem ühendamine ja integreerimine ELi taristuga. Oleme seisukohal, et teatises loetletud meetmed aitavad kaasa toidujulgeoleku tagamisele ning toidu tarneahelate toimimisele. Soovime, et komisjoni poolt rakendatavate meetmete käigus otsitakse ka lahendusi Poolat läbiva Balti riikide suunal oleva raudtee koridori kitsaskohtade lahendamiseks. Eesti on valmis kaaluma Ukraina põllumajandustoodangu transportimist humanitaarkaalutlustel Valgevene kaudu, võttes arvesse sanktsioonidest tulenevaid võimalikke piiranguid ning kui tagatakse vedude ohutus, teraviljavedude prioriteetsus ning seda korraldatakse ÜRO või mõne muu pädeva rahvusvahelise organisatsiooni toetusel. Juhul kui Valgevene seob põllumajandustoodangu transpordi endale seatud sanktsioonide leevendamisega, toetab Eesti sellise ühise lahenduse leidmist, mis ei lahjenda ELi ühist väärtuspositsiooni . Selgitus: Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu mõjutab negatiivselt ka põllumajandustur u toimimist ning tõstab põllumajandustootmiseks vajalike sisendite (sööt, energia ja väetised) ja toiduhindu. Ukraina vili omab globaalset tähtsust ning sellest on sõltuvuses maailma paljud piirkonnad. Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisus on praeguses koroona- ja sõjakriisis ainult kasvanud. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks. Sõjaolukorras on toidujulgeoleku aspektist lähtudes ülioluline, et säiliks maksimaalne toidutootmise võimekus ning et kõrgete sisendhindade tõusu tõttu tootjad tänavu oma tegevust ei lõpetaks . Ukraina vilja eksport läbi Musta mere ja Aasovi mere sadamate on blokeeritud Venemaa poolt , mistõttu on vajalik leida uued kaubakoridor id . Hetkel on Ukraina ladudes ligi 20 miljonit tonni teravilja, mis ootab eksporti ning pärast uut saagikoristust kokku ca 50 miljonit tonni vilja. Osaliselt toimib eksport läbi Rumeenia sadamate (peamiselt Constan ț a ) ja samuti Poola , kuid e rinevatel põhjustel (veovahendite puudus, aeglased piiriprotseduurid, ümberlaadimisega seonduvad probleemid) ei suuda mainitud kaubakoridorid tagada piisavat kaubakoguste käitlemist. Kaubaspetsiifikast tulenevalt oleks peamiseks kasutatavaks transpordiliigiks raudteetransport, mis toimetaks kauba sadamatesse, kus see juba edasi suunduks laevadega üle maailma paiknevatele klientidele. Ukrainast eksporditava vilja kogused on väga suured ning nende eksport on riigile oluline sissetulekuallikas. Komisjon on esitanud tegevuskava spetsiaalsete transpordikoridoride loomiseks, et Ukrainal oleks võimalus eksportida teravilja ning samas importida vajalikke kaupu alates humanitaarabist ning lõpetades loomasööda ja väetistega. Hoolimata ELi ja liikmesriikide jõupingutustest Ukraina ja ELi vaheliste piiriületuste lihtsustamiseks, ootavad Ukraina poolel tuhanded vagunid ja veoautod tollivormistust. Ukraina vagunid ei ühildu enamiku ELi raudteevõrguga, mistõttu tuleb kaubad ümber laadida veoautodele või vagunitele, mis sobivad ELi standardse rööpmelaiusega. See protsess on aga aeganõudev ja ümberlaadimisrajatisi piiridel napib. Teatises pakub komisjon välja lühiajalise ja pikaajalise tegevuskava probleemide lahendamiseks: Lühiajalised tegevused puudutavad alljärgnevaid tegevusi: Täiendavate transpordivahendite leidmist Komisjon kutsub ELi turuosalisi üles leidma kiiresti täiendavaid sõidukeid. Nõudluse ja pakkumise ühitamiseks ning kontaktide loomiseks loob komisjon logistikaplatvormi ja palub liikmesriikidel määrata spetsiaalsed kontaktpunktid. Transpordivõrkude ja ümberlaadimisterminalide läbilaskevõime tõstmist. Prioriteediks tuleks seada Ukraina põllumajandustoodete eksportsaadetised ning taristuettevõtjad peaksid vabastama selle ekspordi jaoks raudtee teenindusajad. Samuti kutsub komisjon turuosalisi üles viima mobiilsed teraviljalaadurid kiiresti asjaomastesse piiriterminalidesse, et kiirendada ümberlaadimist. Ukrainaga sõlmitav maanteetranspordi leping aitab samuti kitsaskohti kõrvaldada. Julgustamaks ELi transpordiettevõtjaid lubama oma transpordivahenditel Ukrainasse siseneda, uurib komisjon ka finantstagatiste suurendamise võimalusi. Tollitoimingute ja muud kontrolliprotsesside kiirendamist. Komisjon palub liikmesriikide ametiasutustel olla võimalikult paindlik ja tagama piisava personali, et kiirendada tolliprotseduure piiripunktides. Kauba ladustamist ELi territooriumil. Komisjon hindab olemasolevat ladustamismahtu ELis ja kooskõlastab oma tegevust liikmesriikidega, et leida rohkem võimalusi Ukraina ekspordi ajutiseks ladustamiseks. Pikemas perspektiivis teeb komisjon tööd ka uute ekspordikoridoride taristu läbilaskevõime suurendamiseks ja uute taristuühenduste loomiseks. TEN-T taristuvõrk liidetakse Ukraina transpordikoridoridega. Euroopa ühendamise rahastu konkursikutsete järgmine voor võimaldab toetada projekte, millega parandatakse transpordiühendusi Ukrainaga, sealhulgas raudteeühendusi ning raudtee-/maanteeterminale. Ukraina toodete eksport läbi Eesti oleks meie logistikasektorile väga vajalik, sest see aitaks täita tühimikku, mis tekib Vene kaupade transiidi ära kadumisega. Eesti raudtee ja sadamate võimekus on piisav miljonite tonnide vilja käitlemiseks. Paraku on probleemiks Poola ja Leedu piiri pudelikael, mis on tingitud eelkõige raudteevõrgustiku erinevast rööpalaiusest (vagunid tuleb Leedus ümberlaadida). Teine alternatiivne transpordikoridor oleks läbi Valgevene. Sellisele võimalusele KOM teatises ei viita. Valgevene kaudu vedades ei oleks vajalik kauba ümberlaadimine, sest rööpmelaius raudteedel Ukrainast läbi Valgevene kuni Eestini on ühesugune. Sellel transpordikoridori alternatiivil on kaks takistust: ohutus ja sanktsioonid. Euroopa Liit on Valgevene suhtes kehtestatud laialdasi sanktsioone, mis piiravad kaubavedu läbi Valgevene. EL 5. sanktsioonipaketis on kehtestatud keeld ka Valgevene autoveo-ettevõtjatel e vedada mistahes kaupu ELis asuvatel maanteedel, sh transiidi eesmärgil. Sellega on küll ka liikmesriikide pädevatele asutustele antud võimalus teatud kaubagruppide sh nisu transpordiks erandeid teha. Samas me ei näe, et Valgevenest tulev transiit oleks Eestile poliitiliselt vastuvõetav, kuna Valgevene jätkab Venemaa sõja toetamist. Lisaks pole tagatud vedude turvalisus läbi Valgevene, sest Venemaa huvides on selle takistamine. Valgevenes on Venemaal seda võimalik takistada. Sanktsioone on kehtestatud mitmel poliitilisel põhjusel: 2020 . a toimunud presidendivalimistele järgnenud meeleavaldajate, opositsiooni, ajakirjanike jõhker mahasurumine, poliitvangide võtmine (EL ei tunnusta nende valimiste tulemusi ega pea neid vabadeks ega õiglasteks); 2021. a Ryanairi Ateena-Vilniuse lennu Minskisse maanduma sundimine; migrantide kasutamine hübriidrelvana EL välispiiril; seotus Venemaa sõjalises agressioonis Ukrainas. Valgevene ei ole andnud põhjust sanktsioonide leevendamiseks. Eesti ei poolda sanktsioonide leevendamist Valgevenele, kui Valgevene ei tee selleks olulisis poliitilisi järeleandmisi, mille tõttu on sanktsioonid kehtestatud (nt kõikide poliitvangide vabastamine). Eesti huvi on, et komisjon teadustab Poolast Balti riikidesse suunduva transpordikoridori täht s ust Ukraina kaupade ekspordil ja otsib lahendusi Poola ja Leedu piiril olevate kitsaskohtade lahendamiseks. Mainitud kaubakoridor on Eesti (ning teiste Balti riikide) jaoks oluline ka pikas perspektiivis teiste kaupade transportimisel. Kui nende lahenduste väljatöötamiseks on vaja täiendavaid vahendeid, toetame igakülgselt EL rahastuse kaasamist. Poola ja Leedu on viimasel ajal ka kahepoolselt initsiatiivi võtnud. Poola ja Ukraina on alla kirjutanud põllumajandusministrite ühisdeklaratsiooni teravilja impordiks. Samas on Poola möönnud, et nende logistikasüsteem on suure surve all ja Poolal ei ole piisavalt vaguneid ja konteinereid. Leedu on käivitanud pilootprojekti rongiliinist Leedu ja Ukraina vahel kaks korda nädala s ning on selgunud, et teekond võtab tõepoolest tavapärasest palju kauem aega. Oluline on, et jätkuks koostöö Poola-Leedu piiri pudelikaelte lahendamiseks. Eesti sadamad on Ukraina vilja käitlemiseks valmis. E estis on ka piisavalt raudtee läbilaske- ja veovõimet teravilja vedamiseks ja käitlemiseks sadamates , seega tähtis on saada vili Poola-Leedu piirilt liikuma. Ehkki merekoridori loomine Odessa sadamasse aitaks oluliselt kaasa Ukraina viljaekspordi taastamisele, vajab selle teostatavus sõja praeguses faasis väga põhjalikku analüüsi. Sellise merekoridori loomiseks on vaja esmalt Ukraina valitsuse soovi ja suurriikide tahet selle turvamiseks sõjalisi samme astuda. Lääs peaks keskenduma Ukraina esmasele sõjalisele vajadusele (st relvaabi) ning survestama Venemaad mh Musta mere blokaadi lõpetama. II Muud küsimused Avalik arutelu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 8 Nõukogu otsus, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ( ICAO ) võetav seisukoht vabatahtlikust osalemisest teatamise kohta rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemis ( CORSIA ) alates 1. jaanuarist 2021 ning lennukikäitajate kompenseerimisnõuete arvutamiseks ajavahemikul 2021–2023 valitud võimaluse kohta Päevakorrapunkti eesmärk: informatsioon eesistujalt Eesti seisukoht : Eesti võtab informatsiooni teadmiseks Lühike taust Esimeses küsimuses, mis hõlmab teate esitamist vabatahtliku osalemise või sellest loobumisest kohta alates 1. jaanuarist 2021, tehakse ettepanek esitada teade, et liikmesriigid osalevad vabatahtlikult alates katseetapi algusest 1. jaanuaril 2021, võttes arvesse poliitilist kohustust, mille liit on korduvalt võtnud ja mida ICAO on juba tunnustanud, CORSIAst tulenevat võimalikku kasu keskkonna ja rahvusvahelise transpordi jaoks ning muu toimiva alternatiivi puudumist ülemaailmsel tasandil. Teate suhtes kohaldataks erinevusi, millest teatati 2018. aastal kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2018/2027, ja mis tahes edaspidiseid erinevusi, ilma et see piiraks 2017. aastal kokku lepitud ELi HKSi läbivaatamist, ELi kliimaeesmärke ja taastuvenergia direktiivi 12. Teises küsimuses, mis hõlmab lennukikäitajate poolt ajavahemikus 2021–2023 kompenseerimisnõuete arvutamiseks valitud võimalusest teatamist, tehakse ettepanek valida vastavalt 2021., 2022. ja 2023. aasta heide katseetapi iga aasta kohta, mitte 2020. aasta heide iga asjakohase aasta kohta. Selle lähenemisviisi puhul võetakse arvesse eeldatavat kasu keskkonnale ja rahvusvahelisele transpordile, vajadust pakkuda ettevõtjatele stiimuleid oma keskkonnamõju vähendamiseks ning varajase tegutsemise tähtsust, pidades samal ajal silmas ka Euroopa ettevõtjate võimalike kompenseerimiskulude suurust ja nende rahvusvahelisele konkurentsivõimele avalduvat mõju. Kui valida 2020. aasta asemel võrdlusaluseks vastavalt 2021., 2022. ja 2023. aasta, peaks see suurendama keskkonnatõhusust. Selle põhjuseks on asjaolu, et rahvusvahelise lennunduse heitkogused on 2021., 2022. ja 2023. aastal eeldatavalt suuremad kui 2020. aastal, eelkõige COVID-19 pandeemia märkimisväärse mõju tõttu lennuliiklusele ja heitkogustele. Seepärast on vaja tagada, et praeguseid ja võimalikke tulevasi erinevusi liidu õiguse ja CORSIA vahel võetakse nõuetekohaselt arvesse. Eespool osutatud teade peaks seetõttu sisaldama viidet nõukogu otsuse (EL) 2018/2027 alusel teatatud erinevusele. Kuna see erinevus, kuivõrd see on ikka veel asjakohane, hõlmab üksnes riikide pädevust eri käitajate puhul, mis tuleneb CORSIA ja ELi HKSi ülesehituse teatavatest erinevustest, tuleks eespool nimetatud teatega alles jätta ka võimalus teatada täiendavatest erinevustest. Rahvusvaheline lennunduse CO2-heite kompenseerimise ja vähendamise süsteem ( CORSIA ), mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ( ICAO ) võttis vastu 2018. aasta juunis, nõuab, et lennuettevõtjad kompenseeriksid rahastamiskõlblike ühikute ostmisega CO2-heite, mis ületab võrdlusperioodi taset. Komisjon esitas 14. juulil 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku võtta vastu nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidus asutatud õhusõiduki käitajatele ülemaailmse turupõhise meetme kohasest hüvitisest teatamisega (edaspidi „ CORSIA otsuse ettepanek“). Ettepanek tuleb vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Kavandatud CORSIA otsusega muudetakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ( HKS ) lennunduseeskirju, et rakendada 30. novembril 2022 liikmesriikide kohustust teavitada ELi lennuettevõtjaid oma 2021. aasta CORSIA kompensatsiooninõuetest. Samas on toimumas HKS direktiivi läbivaatamine. Lennunduse töörühm alustas komisjoni ettepaneku läbivaatamis septembris 2021, leides , et komisjoni ettepanek sisaldas mitmeid õiguslikke probleeme. Komisjon tegi ettepaneku, et liikmesriigid teataksid, et nende 2021. aasta hüvitisenõuded on null. Paljud riigid leidsid, et ettepanek kaldub kõrvale CORSIA standardites ja soovituslikes tavades ( SARP CORSIA ) sätestatud arvutusmetoodikast, mis kohaselt tuleks arvestada 2022. aasta aprillis liikmesriikidele teatatud ja tõendatud 2021. aasta heitkogus e id ja sektori kasvuteguri t , mille ICAO arvutab 2022. aasta oktoobris sektori üleilmse heite põhjal 2021. aastal võrreldes sektori üleilmse heitega aruandeperioodil. Lisaks peab ICAO assamblee 2022. aasta oktoobris veel heaks kiitma ICAO nõukogu 2020. aasta juuni otsuse, milles sätestatakse, et CORSIA katseetapi (2021–2023) hüvitisenõuete arvutamise võrdlusperiood piirdub pigem 2019. aastaga mitte 2019.–2020. aastaga, nagu on ette nähtud CORSIA standardites ja soovituslikes tavades. Seega leidsid liikmesriigid leidsid, et komisjoni ettepanek kaldub kõrvale CORSIA reeglitest, kuna välistab negatiivse hüvitamisnõude. Selleks et liikmesriigid saaksid täita oma kohustust teavitada käitajaid 30. novembril 2022, on vaja otsus viivitamata vastu võtta, et see jõustuks enne nimetatud kuupäeva. Tulenevalt eeltoodust pakkus eesistuja välja ettepaneku , mis tugineb Nõukogu otsusele 2020/954 ja ennetamata kaasseadusandjate käimasoleva heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87 läbivaatamise arutelu tulemusi võimalda b liikmesriikide l täita oma t eavitamiskohustuse õigeaegselt ning ei piira kogu nõuete perioodi lõplike kompenseerimisnõute arvutamist. Alaliste esindajate komitee kinnitas 20.05 töörühma tasandil saavutatud kompromissi ning kiita Euroopa Parlamendiga läbirääkimisvolitused heaks, tuginedes sellele kompromissile . Madalamaade ja Austria delegatsiooni esitlus rahvusvahelise rongiliikluse platvormi üleehitamise teise raporti kohta Päevakorrapunkti eesmärk: informatsioon Hollandi ja Austria delegatsioonidelt Eesti seisukoht: Eesti võtab informatsiooni teadmiseks . Lühike taust Holland ja Austria on vedanud rahvusvahelise rongiliikluse edendamise informaalset platvormi. Formaat on alates eelmisest aruandest mõnda aega jälle koos käinud ning arvamusi vahetanud. Selles kontekstis esitletakse II eduaruannet. Kolmandate riikide juhtide juhi tunnistused Päevakorrapunkti eesmärk : informatsioon Taani delegatsioonilt. Eesti seisukoht: Eesti võtab informatsiooni teadmiseks . Lühike taust Taani on olnud pikalt mures, et kolmandatest riikidest pärit veokijuhtide arv ELis on järsult tõusnud. Taani plaan on seda muret täiendavalt tõstatada. Järgmise eesistuja Tšehhi tööprogramm Päevakorrapunkti eesmärk : i nformatsioon Tšehhilt Eesti seisukoht : Eesti võtab informatsiooni teadmiseks . Lühike taust Tšehh i esitleb oma eesistumise (01.0 7 .22- 3 1 . 12 .22) programmi . EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja m ai 202 2 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite 2. juuni 2022. a istungil Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu transpordiministrite nõukogu 2. juunil 2022. a istungil: 1.Eesti seisukohad säästva lennutranspordi määruse kohta Toetada Euroopa Liidu Nõukogus üldise lähenemisviisi saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks, osas. Eesti toetab lennukütuste siseturu ühetaolisust. Eesti saab toetada liikmesriikidele rahvuslike mandaatide seadmise võimaldamist, kui need on lühiajalised ja mahult piiratud ning nende konkurentsi ja siseturu toimimist moonutav mõju on minimaalne. Lennukikütustena kasutatavad biokütused peavad olema kooskõlas taastuvenergiadirektiivi sätetega. Eesti eelistab sünteetiliste kütustena näha vaid taastuvenergia direktiivis käsitletud kütuseid, kuid saab olla paindlik madala süsinikusisaldusega lennukikütuste kasutamise suhtes eeldusel, et nende olelusringi KHG sääst on vähemalt 70%. Eesti seisukohad säästlike laevakütuste määruse kohta T oetada Euroopa Liidu Nõukogus üldise lähenemisviisi saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, osas. Eesti eelistab laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäära vähendamist vastavalt Euroopa Komisjoni esialgsele ettepanekule. Eesti jaoks on väga oluline jääklassiga laevade ja jääoludes navigeerimise arvestamine heitkoguste piirmäära arvestamisel. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni solidaarsuskoridoride teatise kohta Eesti toetab Euroopa komisjoni teatise põhieesmärke aidata Ukrainal eksportida oma põllumajandustoodangut ning tagada Ukraina taristu parem ühendamine ja integreerimine ELi taristuga. Oleme seisukohal, et teatises loetletud meetmed aitavad kaasa toidujulgeoleku tagamisele ning toidu tarneahelate toimimisele. Soovime, et komisjoni poolt rakendatavate meetmete käigus otsitakse ka lahendusi Poolat läbiva Balti riikide suunal oleva raudtee koridori kitsaskohtade lahendamiseks. Eesti on valmis kaaluma Ukraina põllumajandustoodangu transportimist humanitaarkaalutlustel Valgevene kaudu, võttes arvesse sanktsioonidest tulenevaid võimalikke piiranguid ning kui tagatakse vedude ohutus, teraviljavedude prioriteetsus ning seda korraldatakse ÜRO või mõne muu pädeva rahvusvahelise organisatsiooni toetusel. Juhul kui Valgevene seob põllumajandustoodangu transpordi endale seatud sanktsioonide leevendamisega, toetab Eesti sellise ühise lahenduse leidmist, mis ei lahjenda ELi ühist väärtuspositsiooni. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu d ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär