Balti riikide ja Soome ühenduste ühispöördumine piirkondliku koostöö tõhustamiseks fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks

Eesti peaminister Kaja Kallas, Soome peaminister Sanna Marin, Läti peaminister Krišjānis Kariņš, Leedu president Gitanas Nausėda 25. mai 2022 Balti riikide ja Soome ühenduste ühispöördumine piirkondliku koostöö tõhustamiseks fossiilkütuste kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Edastame teile enne eelseisvat, 30. –31. mail toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist ülevaate meie soovitustest esmajoones Venemaa fossiilkütustest ja seejärel kõigist fossiilkütustest piirkondliku sõltumatuse saavutamiseks. Ukrainas puhkenud sõja algusest peale on Eesti, Läti, Leedu ja Soome teinud märkimisväärset koostööd välispoliitika ja julgeoleku vallas. Me tunnustame teie jõupingutusi Venemaa fossiilkütuste impordile embargo kehtestamiseks. Seda potentsiaali saaks rakendada ka piirkondliku koordinatsiooni edendamisel seoses Venemaa fossiilkütustest loobumiseks vajalike sammude kavandamisega. Riigid on oma energiasüsteemide paindlikkuse suurendamise nimel ülemäära keskendunud üksnes gaasitarnete mitmekesistamisele, ehkki tegelikult peaksime regioonis fossiilkütustest järkjärgulise loobumise kiirendamiseks hoopis jõud ühendama. Kuna piirkondlik gaasiturg hõlmab kõiki kolme Balti riiki ja Soomet, on regionaalse gaasinõudluse vähendamisele suunatud tegevusel mõju üksnes siis, kui see on omavahel koordineeritud. Praegune olukord, kus nii Eestis, Lätis kui ka Soomes kaalutakse püsivate LNG terminalide ehitamist, ähvardab tekkida üleliigne fossiilse gaasi võimekus arvestades võrdlemisi väikest regionaalset nõudlust. Nende projektide tõttu jääks piirkond aastakümneteks kuluka ja saastava fossiilkütuse lõksu. Peame olema ettevaatlikud, et riikide vahel koordineerimata erasektori initsiatiivid ei hakkaks rohepöörde eesmärkidele vastu töötama. Hiljutises valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruandes on selgelt kirjas, et selleks, et kliimakriisi kõige halvemaid tagajärgi vältida aitav Pariisi kliimaleppega püstitatud eesmärk meil käeulatuses püsiks, tuleb otsekohe teha täiendavaid jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Palume Teid väga võtta arvesse meie ettepanekuid järgmiste sammude planeerimisel, mis aitaks meie piirkonda (Balti riigid ja Soome) Vene gaasist ning fossiilkütustest lahti ühendada ning viia ellu Euroopa roheleppe ja RePowerEU eesmärgid: ➔ Toetada Venemaa fossiilkütuste kohest keelustamist, millele järgneb üksikasjalik tegevuskava ühiskondlikult vastutustundlikul moel fossiilkütustest loobumiseks nii ruttu kui võimalik, võttes ühtlasi arvesse ka keskkonna ja elurikkuse alaseid kaalutlusi. Meie piirkond on juba praegu Venemaa fossiilkütuste terves Euroopa Liidus keelustamise eestseisja. Nüüd oleks õige hetk hakata ka tervet piirkonda hõlmava fossiilsest gaasist ja kõigist fossiilkütustest loobumise ning subsiidiumite lõpetamise kava väljatöötamise eestvedajaks. ➔ Välja töötada piirkondlik analüüs gaasisektori dekarboniseerimise võimalustest, mis põhineks kindlatel numbritel ning võtaks arvesse gaasinõudluse vähenemise eeldatavat määra. See  analüüs peab olema kooskõlas selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Euroopa roheline kokkulepe, „Eesmärk 55“ („Fit for 55“) kliimapakett ning Pariisi kliimakokkulepe. Hoidumaks sellest, et kliimaeesmärkidest ja vajalikust dekarboniseerimisest tuleneva gaasinõudluse vältimatu kahanemise kontekstis rajatakse ülemäära suur veeldatud maagaasi (LNG) tarnevõimekus, on oluline, et enne selle analüüsi valmimist ei kavandata mitte mingisugust alalist fossiilset päritolu gaasi taristut, sealhulgas LNG terminale. ➔ Hoiduda edasisest fossiilkütuste kasutamise kinnistamisest. Selleks tuleb gaasitarnete erakorralisele mitmekesistamisele määrata range lõpptähtaeg. Sellist mitmekesistamist tuleb käsitleda üksnes ajutise meetmena, kuni fossiilkütustest loobumine on saavutatav energiasäästu, taastuvenergia ulatusliku kasutuselevõtu ning taastuvate gaaside (põllumajandusjäätmetest ja rohumaajääkidest toodetud biogaasi ning taastuva vesiniku) kasutamisega, kui elektrifitseerimine ei ole saavutatav. ➔ Koordineerida piirkondlikku reaktsiooni muutustele energiaturul, sealhulgas tõsiasjale, et Venemaa gaasile ei saa kindel olla. Energia- ja kliimakoostöö tugevdamiseks on vaja kasutada kõiki võimalusi, sealhulgas ühistegevust tarneraskuste lahendamiseks ning koostööd ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu ja dekarboniseerimise edendamiseks kõigis sektorites teadus- ja arendustegevusest kuni ühiste taastuvenergiaprojektideni välja. ➔ Laiendada kiiresti energiatõhusus- ja energiasäästumeetmeid ja -kavu, millel on ülisuur roll nõudluse vähendamisel fossiilset päritolu gaasi järele ning kõrgete energiahindade mõju leevendamisel. Näiteks võib tuua töös olevatele ja kavandatavatele energiatõhususmeetmetele lisarahastuse leidmise ja nende ajas ettepoole toomise (nt hoonete renoveerimine), samuti administratiivkoormuse kahandamise ja ülemäärasest paberimajandusest loobumise. Suhteliselt kiired meetmed on näiteks tuuletõkete, pööningu- ja seinaisolatsiooni, topeltklaasidega pakettakende, nutikate energiasäästusüsteemide ning energiatõhusate valgussüsteemide paigaldamine. Teiste maade kogemustega tutvumine ning nendest õppust võtmine võib samuti kasulik olla ning veelgi meie riikide niigi tihedat koostööd edendada. ➔ Osutada tööstusele tuge gaasikasutuse ja energiatarbimise vähendamiseks, toetada gaasi asendamist tööstuslike soojuspumpadega, kus seda on paslik teha, toetada suuremal määral ringmajanduse mudelite kasutuselevõttu ning seada prioriteediks taastuvate gaaside nagu biometaan ja taastuv vesinik kasutamine sektorites, kus üleminek on kõige keerulisem. Ülimalt oluline on ka energiaostulepingute (PPA) sõlmimise hõlbustamine ning see, et vajalik mitterahaline tugi, näiteks uued õppeprogrammid nii hoonete energiatõhususe parendamiseks kui ka energiasektori ja tööstuse kui sellise dekarboniseerimiseks, oleks kiiremini kättesaadav. ➔ Soodustada taastuvate energiaallikate kiiremat kasutuselevõttu, elektrifitseerimist ja paindlikkuslahendusi. See hõlmab tervet rida samme, alustades tugitaristu ja nõudluse juhtimise arendamisest ja lõpetades päikese- ja tuuleenergia ulatuslikuma kasutuselevõtuga. Mitmest neist sammudest on välja toodud ka Euroopa Komisjoni RePowerEU kavas. Seetõttu on oluline: ◆ määrata kindlaks nn “mine” (to-go) piirkonnad, kuhu tuuleparkide püstitamiseks väljastatakse load kiirkorras, arvestades samal ajal ka keskkonnanõuetega ning vajadusega hinnata potentsiaalseid keskkonnamõjusid ;  ◆ paigaldada avalike hoonete ja parkimismajade katustele päikesepaneelid ning kaaluda päikesepaneelide kohustuslikuks muutmist kõigi uute ja renoveeritud hoonete puhul, arvestades sealjuures “energiatõhusus ennekõike” printsiibiga; ◆ toetada tootvaid tarbijaid (prosumers), taastuvenergia kogukondi ning elektrijagamisskeeme nii rahaliselt kui ka muul moel; ◆ toetada soojuspumpade paigaldamist gaasiboilerite asemele ning linnapiirkondades ühendada hooned tõhusasse kaugküttevõrku; ◆ keelustada gaasiboilerite paigaldamine uutesse korterelamutesse ja eramajadesse; ◆ hoiduda metsaraie intensiivistamisest ning vältida turba kaevandamist ning selle kasutamist energiaallikana; ◆ toetada kaugkütte dekarboniseerimist heitsoojuse ja tööstuslike soojuspumpade kasutamise abil; ◆ soodustada end tõestanud energiasalvestustehnoloogiate nagu pumphüdroelektrijaamade ja soojussalvestuse mastaapimist ning tarbimiskaja (demand side flexibility) kasutamist tipphetkede gaasinõudluse kompenseerimiseks ; ◆ kiirendada üleminekut erinevatele elektromobiilsuslahendustele ning liikuda sõidukite elektrifitseerimise suunas. ➔ Toetada paketi „Eesmärk 55“ („Fit for 55“) ambitsiooni suurendamist, sealhulgas seada ulatuslikumaid eesmärke energiatõhususe direktiivi (EED), ehitiste energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja taastuvenergia direktiivi (RED) ning autode ja kaubikute süsinikuheitemäärasid käsitleva määruste raames. Ootame teilt Euroopa roheleppe rakendamisel julgeid otsuseid. Ukrainas toimuva sõja tõttu on see küsimus veelgi pakilisema loomuga ning see kujutaks endast kindlameelset vastust agressorile. Loodame, et saate meie soovitused Euroopa Ülemkogus arvesse võtta. Oleme valmis Teie jõupingutusi toetama ning Teiega nende teemade arutamiseks kohtuma. Heade soovidega Siim Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Eestimaa Looduse Fond Eesti Roheline Liikumine Päästame Eesti Metsad Roheline Pärnumaa Arengukoostöö Ümarlaud MTÜ Niilusoo MTÜ Ökotark (Bioneer.ee) Matka-Rebane OÜ Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ Mittetulundusühing Tipu Looduskool Eesti Keskkonnahariduse Ühing MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Keskkonnaõiguse Keskus MTÜ Läänerannik MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing MTÜ Balti Keskkonnafoorum Eesti Looduskaitse Selts Fridays for Future Eesti Leedu Circular Economy, VšĮ “Žiedinė ekonomika” Association Greens of Klaipeda, Asociacija Klaipėdos žalieji LT Greens, Susivienijimas Žali LT Environmental Coalition of Lithuania, Aplinkosaugos koalicija Environmental Information Center, Aplinkosaugos informacijos centras Klaipedian Initiative for Democracy and the Environment, Asociacija “Klaipėdiečių iniciatyva už demokratiją ir ekologiją (KIDE)” Lithuanian Ornithological Society, Lietuvos ornitologų draugija Labanora’s Forest Club, Labanoro klubas Center for Environmental Policy, VšĮ Aplinkos apsaugos politikos centras For a Clean Lithuania, VšĮ “Už švarią Lietuvą” Creative Corner 360°, Kūrybos kampas 360° Lithuanian Fund for Nature, Lietuvos gamtos fondas Student Scientific Society of Natural Sciences, Studentų Gamtininkų mokslinė draugija Fridays for Future Lithuania Extinction Rebellion Lithuania, Sukilimas prieš išnykimą Läti Green Liberty, Zaļā brīvība Birdlife International Latvia, Latvijas ornitoloģijas biedrība Pasaules dabas fonds (WWF-Latvia) Coastal Environmental Protection Society, Piekrastes vides aizsardzības biedrība Fridays for Future Latvia Baltic Environmental Forum Latvia, Baltijas Vides Forums Soome Friends of the Earth Finland, Maan ystävät Finnish Association for Nature Conservation, Suomen luonnonsuojeluliitto ry Greenpeace Nordic Finnish Nature League, Luonto-Liitto ry Creatura Think & Do Tank Fridays For Future Finland Protect Our Winters Finland 350 Finland Climate Move Saatja: Taavi Aas <[email protected]> Saadetud: 24.05.2022 23:36 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: [Caution: Message contains Redirect URL content] Ühispöördumine: Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks From: Eestimaa Looduse Fond &lt;[email protected]&gt; Sent: Tuesday, May 24, 2022 9:40 PMTo: Kaja Kallas &lt;[email protected]&gt;; Rasmus Ruuda &lt;[email protected]&gt;; Klen Jäärats &lt;[email protected]&gt;Cc: [email protected]; [email protected]; Taavi Aas &lt;[email protected]&gt;; Laura Laaster &lt;[email protected]&gt;; Keit Pentus-Rosimannus &lt;Keit.Pentus- [email protected]&gt;; Siiri Suutre &lt;[email protected]&gt;Subject: [Caution: Message contains Redirect URL content] Ühispöördumine: Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Ligi 50 ühendust kolmest Balti riigist ja Soomest pöörduvad Teie poole Euroopa Ülemkogu istungi eel üleskutsega tihendada meie riikide vahelist koostööd selleks, et kiirendada regiooni lahti ühendamist fossiilsetest kütustest, esmajärjekorras Vene gaasist. Üleskutse leiate manusest. Sama pöördumise on saanud ka Läti ja Soome peaministrid ning Leedu president. Samuti Eesti keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister ning rahandusminister (koopias). Ingliskeelne pöördumine on kättesaadav . Heade soovidega allkirjastanud organisatsioonide nimel Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fond juhatuse liige Lisainfo: Johanna Maarja Tiik, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, telefon 5193 5297,