Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusest

Hr Taavi Aas Teie: 11.02.2022 nr 17-7/2021/1031-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 31.05.2022 nr 1.4-2/298-2 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastusest Austatud härra Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas oma 11.02.2022. a kirjaga nr 17- 7/2021/1031-1 Maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks oli luua selge ning asjaosalistele usaldusväärne raamistik jagamaks tuuleparkidest saadavat tulu kohaliku omavalitsuse üksuse ja tuulepargi lähikonnas elavate inimestega, et seeläbi kompenseerida tuuleenergeetika arenguga kaasneda võivaid negatiivseid mõjutusi. Vastavalt esitatud eelnõule ja selle seletuskirjale loodi tuuleparkide rajamise ja töötamisega kaasneva negatiivse mõju korral kompensatsiooni võimalus ka kalandussektorile, et hüvitada võimalikku tekkivat kahju seoses kalasaagi vähenemisega. Maaeluministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega 07.03.2022. a kirjaga nr 1.4-2/298-1. Maaeluministeeriumi esitatud märkused puudutasid kalandusealaste mõistete kasutamist vastavalt Kalapüügiseaduses sätestatule, toetuse saajate sihtrühma laiendamist, hüvitisskeemi muutmist ning toetusega seonduvate tehnilisemate aspektide reguleerimist seaduse asemel määruse tasandil. Kokkuvõtlikult seisnesid Maaeluministeeriumi esitatud märkused järgmises: - Eelnõus ja seletuskirjas on ebatäpne kalandusalaste mõistete kasutamine. Kasutatakse mõistet kalandusettevõtja, mida ei ole õigusaktides defineeritud, ning eelnõus läbivalt pole üheselt arusaadav, kas selle all mõeldakse vastavalt esitatud informatsioonile rannakalurit, traalpüüdjat, kutselise kalapüügiloa omanikku vm. Väljendasime valmisolekut abistada eelnõu koostajat vastavate mõistete sisustamisel ja sätete sõnastamisel. - Tegime ettepaneku lisada kalakäitleja (kalatöötleja) kompensatsiooni saajate sihtgruppi. Vastavalt eelnõule sooviti luua võimalus saada toetust meres paikneva tuuleelektrijaama mõjualas kalasaagi vähenemisel tekkinud kahju osaliseks katmiseks kalapüüdjatel. Maaeluministeerium juhtis tähelepanu, et tuuleparkide rajamisega tekib võimalik negatiivne majanduslik kahju ka neil piirkonna ettevõtjatel, kes tegelevad majandustegevusega kalapüügitoodete käitlemise tegevusalal. Kalatoore kui otsene sisendressurss kalatöötlemise ettevõtetele võib tuuleparkide rajamisega piirkonnas väheneda, kuivõrd võivad väheneda püügimahud. Palusime täiendada eelnõud selliselt, et lisaks eelnõus kavandatule tekiks õigus meretuulepargi piirkonnast või meretuulepargist negatiivselt mõjutatud alast pärineva kalatoorme vähenemisel tekkinud kahju hüvitamisele ka ettevõtjal, kes tegeleb majandustegevusega kalapüügitoodete käitlemise tegevusalal. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 - Tegime ettepaneku kasutada hüvitise maksmisel eelarve mittepiisavuse korral proportsionaalset vähendamist. Eelnõus oli märgitud, et kalandusettevõtjatele makstava toetuse maksimummääraks kokku on 5 protsenti kogu hoonestustasust, ning taotlusi võetakse vastu kuni 5 protsendi täitumiseni. Sellise lähenemise puhul kehtis toetuse taotlemisel põhimõte „kes ees, see mees“, ning võib tekkida olukord, kus esimene toetuse taotluse esitaja taotleb ära kogu toetuse eelarve. Kuna tegemist on siiski kompensatsioonimeetmega ja selle eesmärk on võimaliku tekkiva kahju hüvitamine, siis antud juhul ei ole selline lähenemine kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Lisaks meie esitatud märkustele kooskõlastuskirjas, juhime Teie tähelepanu, et kooskõlastamisele saadetud eelnõu seletuskirjas sisaldus järgnev informatsioon, millega Maaeluministeerium nõustus vaikimisi: toetus makstakse kalandusettevõtjale, millel oli meretuulepargi mõjualas kalapüügiõigus meretuulepargile kasutusloa andmisele eelneval kolmel kalendriaastal ja millel on samas piirkonnas jätkuvalt kalapüügiõigus. Toetuse maksab välja Maaeluministeerium, selleks eraldatava hoonestustasu osa suuruseks kokku on maksimaalselt 5 protsenti riigile makstavast hoonestustasust (1GW tuulepargi puhul ligikaudu 0,7 miljonit eurot aastas). Kuigi oleme veendunud, et kompensatsioonipõhises meetmes on õiglasem lahendus see, kui toetuste eelarve kujundatakse vastavalt vajadusele ning toetuse vähendamisi või sellest ilma jätmisi ei peaks tegema, pakkusime välja lahenduse kasutada toetuste maksmisel proportsionaalset vähendamist eelarve (5% hoonestustasudest) piires. Nii ametlikule kooskõlastusringile saatmisele 11.02.2022.a eelnevalt kui ka selle järgselt toimus Maaeluministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnike vahel mitu tehnilist kohtumist, mille peamine eesmärk oli selgitada kalandussektori spetsiifikat, sh mõistete ja definitsioonide kasutamist, samuti arutada toetuse rakenduslikke aspekte ja toetuse eelarve kujunemise loogikat. 20. aprillil 2022. a toimunud veebikoosoleku raames nenditi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, et ametliku kooskõlastusringi järgselt on toetuse arvutamise põhimõte muutunud, samuti on eelnõust välja võetud kompensatsiooni saamise võimalus kalatöötlejal. Uuenenud eelnõu tekst, seletuskiri ja eelnõu kooskõlastustabeli 11.02.2022. a versioon esitati tutvumiseks Maaeluministeeriumile mitteametlikult. Maaeluministeerium esitas eelnõu, seletuskirja ja kooskõlastustabeli osas koosolekul omapoolsed märkused nentides, et me ei ole endiselt nõus kalakäitleja eemaldamisega kompensatsiooni saajate sihtgrupist ning me ei nõustu ka toetuse eelarve drastilise vähendamisega kalandussektorile. Kuivõrd toetuse maksmine on kõigile tõenduspõhine, peaks ka kõigil ettevõtjatel, sarnaselt piirkonna elanikega, olema võimalus kompensatsiooni taotleda juhul, kui tuulikupargi rajamine ja töötamine negatiivset mõju ettevõtja tegevusele avaldab. Uue eelnõu ja seletuskirja tekst ei andnud meile samuti selgust kompensatsiooni kujunemise metoodikast ja eelarvest. Uue versiooni kohaselt on kalandussektorile makstava toetuse eelarvet tunduvalt vähendatud: senise 700 000 € toetuse asemel on kogu kalandussektorile mõeldud kompensatsiooni suurusjärk ca 150 000 €. Võttes aluseks Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonnas teostatud analüüsi, mida jagasime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, ning mille kohaselt on jagatud hetkel eelnõus välja pakutud potentsiaalne kalandussektorile suunatav kompensatsioon – ca 150 000 € - potentsiaalse sihtgrupiga, oleme jõudnud tulemuseni, kus kahju tekkimisel kalasaagikusele ja kalatoormele on isikul võimalik saada kompensatsiooni negatiivse kahju tõendamisel kuni 73 €. Selline olukord muudab äärmiselt küsitavaks meetme ja toetuse rakendusskeemi väljatöötamise halduskoormuse ja kulu võrreldavuse saadava potentsiaalse toetuse suurusega, kui negatiivne mõju tuuleparkide rajamisega kalandusele on ilmnenud ja tõendatud. Samuti juhtisime tähelepanu, et eelnõuga kaasas olev kooskõlastustabel ei ole enam kehtiv, kuivõrd eelnõu sisu on meie valdkonnas olulises osas muutunud ja muudatusi ei ole Maaeluministeeriumiga kooskõlastatud. 2 (3) Toimunud arutelu tulemusena jõudsime kokkuleppele, et eelnõus taastatakse algsel kujul kompensatsiooni saamise võimalus lisaks kalapüüdjatele ka kalatöötlejatel ning kalandussektorile suunavatava toetuse kogusumma tõstetakse samuti algselt kooskõlastatud summani - 700 000 €. Samuti leppisime kokku, et eelnõu edastatakse Maaeluministeeriumile mitteametlikult veelkord ülevaatamiseks enne, kui see esitatakse Justiitsministeeriumile. Vastavalt meie poolt tehtud päringule 26.05.2022. a eelnõu menetluse seisu kohta ning informatsioonile, et selle menetlus toimub nüüd Riigikogu Majanduskomisjonis ning see esitatakse Maagaasi seaduse muutmise seaduse teisele lugemisele Riigikogus muudatusettepanekuna, nendime, et Maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõule (596 SE) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt esitatavatest muudatusettepanekutest lähtuvalt ei ole uues eelnõus sees kalatöötleja kompensatsiooni ning suulise info kohaselt on kalandussektorile suunatava toetuse eelarve suurus ca 100 000 €, kuid mitte rohkem kui 0,05 protsenti meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Eelnõus puudub selgitus ja näide kalandussektorile suunatava toetuse suurusjärgu arvutuste osas, mis võimaldaks toetuse eelarvest ja selle kujunemisest üheselt aru saada. Ülaltoodule tuginevalt nendime, et Maaeluministeeriumi 07.03.2022. a kirjaga nr 1.4-2/298-1 esitatud märkuseid eelnõu osas ei ole uues eelnõu versioonis peaasjalikult arvesse võetud ning sellisel kujul ei ole eelnõu vastavuses ka 20. aprillil toimunud arutelul kahepoolselt kokkulepituga. Juhime taaskord Teie tähelepanu Maaeluministeeriumi 07.03.2022.a kirjaga esitatud märkustele ja selgitustele seoses kalandusalaste mõistete üheselt arusaadava kasutamisega õigusaktides. Kokkuvõtvalt märgime, et Maaeluministeerium ei ole tuulikuparkide rajamise ja töötamisega kaasneva negatiivse mõju kompenseerimise regulatsiooni kalandussektorile sellisel kujul kooskõlastanud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Sama: Riigikogu Majanduskomisjon Kristi Ilves 625 6204 [email protected] 3 (3)