Kiri

Riigikogu [email protected] 31.05.2022 nr 2-2/21-0508/3815 Ettepanekud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu (571 SE) muutmiseks Austatud majanduskomisjoni esimees hr Kristen Michal Pöördume Teie poole ettepanekutega muuta Riigikogu menetluses oleva laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (571 SE) teisele lugemisele esitatud eelnõu teksti. Palume teha 571 SE teisele lugemisele esitatud eelnõus järgmised muudatused: 1. Asendada eelnõu § 1 punktis 3 sisalduvas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 341 sõnad „nende omaniku“ sõnadega „riigivara valitseja“; Selgitus: Eelnõuga lisatav LaevaRS § 341 reguleerib riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. Praeguse sõnastuse kohaselt kantakse andmekogusse andmed laevade omaniku kohta, kuid korrektsem sõnastus on „riigivara valitseja“. 2. Asendada eelnõu § 1 punktis 4 sisalduvas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 35 pealkirjas sõnad „Kaitseliidu laev“ sõnadega „Kaitseliidu veesõiduk“; Selgitus: Sõnastuslik muudatus. LaevaRS § 35 täiendatakse sättega, mis reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrit. Samaaegselt on § 35 pealkirjas ja lõikes 2 viidatud Kaitseväe ja Kaitseliidu laevale. Sõnastust tuleb täpsustada, kuna veesõiduk ja laev ei ole meresõiduohutuse seaduse (MSOS) tähenduses sünonüümid – veesõiduk võib olla ka muu ujuvvahend, mis ei pruugi olla MSOS kohaselt laev (nt väikelaev). 3. Asendada eelnõu § 1 punktis 5 sisalduvas laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 35 lõikes 2 sõna „laeva“ sõnadega „veesõiduki“; Selgitus: vt eelmise punkti selgitust. 4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 6 järgmises sõnastuses ning muuta § 1 järgmiste punktide numeratsiooni: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 „6) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevat paragrahvi ei rakendata riigihaldusülesandeid täitvate laevade ning Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri puhul.“; Selgitus: LaevaRS § 36 reguleerib registritele esitatavate dokumentide vorminõudeid – esitatavate dokumentide keel, kas dokument peab olema notariaalselt kinnitatud jms. Silmas on peetud olukordi, kus eraisik esitab taotluse laeva registreerimiseks. Selliste nõuete kehtestamine riigihaldusülesandeid täitvate laevade puhul ei ole otstarbekas, sest sinna kantakse andmed üksnes valitsusasutustele kantavate laevade kohta. Samuti ei ole see vajalik Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registri puhul. 5. Muuta eelnõu § 1 punktis 6 oleva laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 361 lõike 1 punkti 1 sõnastust järgmiselt: „1) arvestuse pidamine ja järelevalve teostamine esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade üle;“; Selgitus: Sõnastuslik muudatus. Praegu on sättes viidatud laevadele, mis on saanud LaevaRS § 24 lõike 2 alusel õiguse kanda Eesti riigilippu. LaevaRS § 24 lõige 2 omakorda annab õiguse kanda laeva esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse, mistõttu on arusaadavuse huvides mõttekam otse sätestada, et tegemist on esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevadega. 6. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 9 järgmises sõnastuses ning muuta § 1 järgmiste punktide numeratsiooni: „9) paragrahvi 91 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: (2) Transpordiametil on õigus laeva registreerimisest keelduda järgmistel juhtudel: 1) laev on saanud sadamasse sisenemise keelu; 2) laeva on kinni peetud sadamariigi kontrolli poolt; 3) laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal on vähemalt ühes laevakontrolli aktis märgitud rohkem kui viis puudust; 4) laev ei läbi käesoleva seaduse § 921 kohast tehnilist lisaülevaatust; 5) laevapereta prahitud laeva omanikku või prahtijat on karistatud teo eest, mis on Eesti karistusseadustiku kohaselt esimese astme kuritegu; 6) laevapereta prahitud laeva omanik või prahtija on finantssanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses või kui laeva registreering esimeses või teises laevapereta prahitud laevade registris rikub muul viisil rahvusvahelist sanktsiooni; 7) vastutav isik ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“. Selgitus: Muudatusega sätestatakse alused, mille puhul on Transpordiametil õigus keelduda laeva registreerimisest esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse. Muudatuse on tinginud praktiline vajadus – registrisse on avaldatud soovi registreerida laevu, mis ei ole heas tehnilises seisus või mida on välisriigi sadamates varasemalt kinni peetud. Laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeva võimalik kinnipidamine mõjutab omakorda Eesti kui lipuriigi staatust Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU) aastaaruandes – kui sel aastal tõuseb Eesti hallist nimekirjast taas valgesse nimekirja, siis võimalikud sagedased 2 (3) kinnipidamisjuhtumid põhjustaksid Eesti langemise taas halli nimekirja. Samuti võib Transpordiamet laeva registreerimisest keelduda juhul, kui põhjuseks on laevaomaniku, prahtija või vastutava isiku mittevastavus. Tegemist on samade alustega, mis on kirjas ka LaevaRS § 961 (Laeva kustutamine esimesest ja teisest laevapereta prahitud laevade registrist registripidaja algatusel) lõike 2 punktides 4, 41 ja 9. Varasemalt oli neil põhjustel võimalik üksnes registreeritud laevu kustutada Transpordiameti algatusel, sarnane regulatsioon laeva registreerimisest keeldumiseks puudus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Anton Merits 715 3423 [email protected] 3 (3)