VV seisukohad TEN-T määruse ja teatise kohta

Riigikantselei Teie 14.01.2022 */ nr 15.1/21-1354/-1T Meie 30.05.2022 nr 24.1-1/2022/3352 Eesti seisukohad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suuniste määruse ja teatise, milles käsitletakse TEN-T transpordivõrgu laienemist naaberriikidesse, kohta. Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 ja Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohta, milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) laienemist naaberriikidesse, Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Lisa 1 Seletuskiri Eesti seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja nõukogu üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suuniste määruse ja teatise, milles käsitletakse TEN-T transpordivõrgu laienemist naaberriikidesse, kohta. Lisa 2 Protokolliline otsus Lisa 3 Kooskõlastustabel Tarmo Ots 715 3420 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 ja Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) laienemist naaberriikidesse, kohta. 1. Sissejuhatus Käesolev seletuskiri käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta (TEN-T määrus), ning Komisjoni teatist üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) naaberriikidesse laienemise kohta. Antud ettepanekud on omavahel seotud, seega on otstarbekas käsitleda neid ühistes seisukohtades. TEN-T määrus Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika eesmärk on tagada sujuvalt toimiv kestlik transport kogu Euroopa Liidu (EL) territooriumil ning luua aastaks 2030 tõhus kogu ELi hõlmav mitmeliigiline raudteede, siseveeteede, lähimereveoteede ja maanteede võrgustik, mis ühendab linnatranspordisõlmi, mere- ja siseveesadamaid, lennujaamu ja terminale. TEN-T poliitikat on rakendatud alates 1996. aastast ja praegune TEN-T õigusraamistik on sätestatud määrusega (EL) nr 1315/2013 (edaspidi „TEN-T määrus“)1. Detsembris 2021 tegi komisjon ettepaneku praegust poliitikaraamistikku2 uuendada vastavalt Euroopa roheleppe ning komisjoni säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkidele. Kuna transpordivood ületavad ka ELi piire, siis on liidu jaoks muutunud üha olulisemaks ühendatus kolmandate riikidega. Seetõttu on Euroopa Komisjon ühildanud TEN-T strateegia põhimõtted ELi ühendatusestrateegia Global Gateway eesmärgiga edendada kvaliteetseid ja kestlikke taristuprojekte vastavalt „Euroopa usaldusväärse ühendatuse mudelile“3. Komisjoni hinnangul on TEN-T määruse muutmise vajadus tingitud ka sellest, et määruses taristule kehtestatud senised standardid on ebapiisavad ning asjaolust, et kehtivas TEN-T taristus puuduvad nõuded alternatiivkütuste infrastruktuurile. Samuti on olemasolev võrgustik aegunud ning takistab mitmeliigilise transpordi arengut. Lisaks tuleb üle vaadata TEN-T taristu ohutusnõuded ning paremini suurendada sidusust teiste poliitikavaldkondadega. TEN-T määruse muutmisega soovitatakse saavutada neli peamist eesmärki. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1). 2 Komisjoni 14. detsembri 2021. aasta ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013, COM(2021)812. 3 Vt https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/stronger-europe-world/global- gateway_en#principles-of-the-global-gateway. 1 Esimeseks eesmärgiks on muuta transport keskkonnahoidlikumaks läbi asjakohase baastaristu loomise. See aitaks leevendada liiklusummikuid ja vähendaks kasvuhoonegaaside (KHG) heidet ning erinevat liiki õhu- ja veereostust. Sobiliku baastaristu olemasolu suurendaks ka säästvamate transpordiliikide nagu raudtee-, sisevee- ja lähimerevedude osakaalu. Teiseks eesmärgiks on luua tingimused, mis muudaks transpordi sujuvamalt ja tõhusamalt toimivaks. Sellega edendataks mitmeliigilist transporti ja TEN-T transpordiliikide koostalitlusvõimet ning integreeriks linnatranspordisõlmed paremini TEN-T võrgustikku. Sellised uuendused peaksid aitama kaasa Euroopa ühtse siseturu väljakujundamisele. Kolmas eesmärk on suurendada TEN-T vastupidavust kliimamuutustele ja muudele looduslikele ohtudele või inimtegevusest tingitud katastroofidele. Selleks peab loodav taristu olema kliimamuutuste võimalike kahjulike mõjude suhtes vastupidav. Neljandaks eesmärgiks on TEN-T juhtimise administratiivse poole tõhususe parandamine, aruandlus- ja järelevalvevahendite tõhustamine ning TEN-T võrgu ülesehituse läbivaatamine. Teatis TEN-T laienemisest naaberriikidesse TEN-T poliitika laienemine kolmandatesse riikidesse on ajendatud ühendatusstrateegia Global Gateway ambitsioonist teha ühendatusealast koostööd ELi samameelsete partneritega ning seda reguleerib TEN-T uue määruse artikkel 9. Pärast TEN-T määruse vastuvõtmist kavandab Euroopa Komisjon üleeuroopalise transpordivõrgu laiendamist aladele, milleks on:  Euroopa Majanduspiirkonda ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid Norra, Island, Šveits, Liechtenstein;  Lääne-Balkani riigid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Põhja-Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia;  idapartnerlusriigid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova ja Ukraina;  Vahemere lõunapiirkonna riigid4;  Türgi;  Ühendkuningriik. Laienemine kolmandatesse riikidesse on Komisjoni arvates võimalus kasutada TEN-T võrgustikku naabruspoliitika töövahendina saavutamaks kahte üldeesmärki, et: i) tagada liikmesriike ning nende lähinaabreid ja partnerriike hõlmava transpordivõrgu ühtsus ja tõhus toimimine; ii) suurendada nende piirkondade integratsiooni Euroopa Liidu majandusse. Komisjoni hinnangul peaks arendama eelisjärjekorras neid TEN-T võrgustiku projekte, mis pakuvad piirkonnale ja liidule strateegilist huvi. Rahastusallikatena nähakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendeid (IPA III), mis on aidanud luua soodsa keskkonna, mis hõlbustaks kestlike taristuinvesteeringute tegemist ning võimaldaks ELil rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kaudu võimendada avaliku ja erasektori investeeringuid. Lisaks võib liidu ja naaberriikide 4 Lõunapoolsed naaberriigid on Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa (vaatlejastaatus Vahemere Liidus), Maroko, Palestiina, Süüria (koostöö Süüriaga on peatatud alates 2011. aastast) ja Tuneesia. Sellist nimekasutust ei tõlgendata Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta selles küsimuses liikmesriikide poolt võetud individuaalseid seisukohti. 2 piirialadega seotud projektide kaasrahastamiseks kasutada Euroopa ühendamise rahastu5 (CEF II) vahendeid. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Tarmo Ots ([email protected], tel 7153420) ning transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Eva Killar ([email protected], tel 6256485). Seletuskirja kooskõlastas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Silver Tammik. Transpordivaldkonna eest vastutab asekantsler Ahti Kuningas ([email protected], tel 6256468). 2. Sisu ja võrdlev analüüs TEN-T määrus Määrus koosneb kuude peatükki koondatud 67 artiklist ning lisadest. Erinevalt kehtivast versioonist põhineb eelnõu ülesehitus transpordiliikidel (raudtee, siseveed, meretransport, maanteetransport, lennutransport, mitmeliigilised kaubaveoterminalid ja linnatranspordisõlmed). I peatükk. Üldpõhimõtted I peatükis sätestatakse TEN-T määruse üldpõhimõtted. Selles määratakse kindlaks määruse reguleerimisese (art 1), kohaldamisala (art 2) ja kasutatav terminoloogia (art 3). Lisaks esitatakse selles peatükis määruse eesmärgid (art 4), tõhususe ja keskkonnanõuete täitmise eesmärgid ja nende saavutamise viisid (art 5). Järgmistes artiklites kirjeldatakse võrgustruktuuri arendamise erinevaid etappe (põhivõrk, laiendatud põhivõrk, üldvõrk) koos valmimise tähtaegadega (art 6). Põhivõrk peab valmima 31. detsembriks 2030, laiendatud põhivõrk 31. detsembriks 2040 ning üldvõrk 31. detsembriks 2050. Lõpetuseks kirjeldatakse transpordikoridore (art 7) ühishuviprojektide (art 8) ja kolmandate riikidega tehtava koostöö (art 9) põhimõtteid. II peatükk. Üldsätted II peatükk sisaldab artikleid, milles määratakse kindlaks põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu üldsätted (art 10) ning prioriteedid (art 12). Samuti sätestatakse Euroopa transpordikoridoride üldsätted (art 11) ning prioriteetsed meetmed (art 13). III peatükk. Erisätted III peatükk sisaldab igale transpordiliigile kohaldatavaid nõudeid. Need hõlmavad taristukomponentide määratlust, üldvõrgu transporditaristule esitatavad nõudeid, põhivõrgule ja laiendatud põhivõrgule esitatavaid nõuded ja täiendavaid prioriteete. Alljärgnevalt on loetletud, millised artiklid puudutavad erinevaid transpordiliike:  raudteetaristuga seonduv- art 14 kuni art 19;  sisevete transporditaristuga seonduv- art 20 kuni art 23;  meretransporditaristu ja Euroopa mereruumiga seonduv- art 24 kuni art 27;  maanteetranporditaristuga seonduv- art 28 kuni art 31;  lennutransporditaristuga seonduv- art 32 kuni art 34; 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1316/2013 (millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129)) artikkel 5. 3   mitmeliigiliste kaubaveo terminalide taristuga seonduv art 35 kuni art 38;  linnatranspordisõlmedega seonduv- art 39 kuni art 41. IV peatükk. Arukat ja vastupidavat transporti käsitlevad sätted IV peatükk sisaldab määruse nõuetega seotud lisasätteid, mis käsitlevad transpordivaldkonna IKT-süsteeme (art 42), kestlikke teenuseid (art 43), uusi tehnoloogilisi lahendusi ja innovatsiooni (art 44), ohutut ja turvalist taristut (art 45), vastupidavust (art 46), ohtu, mis tuleneb kolmandate riikide tehtavatest investeeringutest (art 47), hooldust ja projektide olelusringi (art 48) ning kõigi kasutajate juurdepääsu (art 48). V peatükk. Euroopa transpordikoridoride ja horisontaalsete prioriteetide rakendamine V peatükis käsitletakse Euroopa transpordikoridoride ja horisontaalsete prioriteetide (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem ja Euroopa mereruum) rakendamist (art 50) ning nende koordineerimist (art 51) ja juhtimist (art 52). Lisaks sisaldab peatükk sätteid rakendusvahendite (nt koordinaatorite tööplaanid) (art 53)ja rakendusaktide (art 54) kohta. VI peatükk. Ühissätted VI peatükk sisaldab määruse ühissätteid aruandlus- ja järelevalvekohustuste (art 55), võrgu ajakohastamise menetluste (art 56) ning avaliku ja erasektori sidusrühmade kaasamise põhimõtete kohta (art 57). Samuti sisaldab peatükk sätteid, mis käsitlevad riiklike kavade vastavusse viimist ELi transpordipoliitikaga (art 58). Lisaks sisaldab see osa sätteid, mis käsitlevad komiteemenetlust (art 59, 60), määruse läbivaatamist (art 61), võrgu rakendamisel esinevate viivituste korral tegutsemise korda (art 62) ja erandite tegemise võimalust (art 63). Lõpuks kirjeldatakse selles määruse mõju teistele seadusandlikele aktidele, pidades silmas nende muutmise vajadust (art 64, 65). Lisad Määruse lisad sisaldavad põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu üksikasjalikke kaarte, määruse kohaldamisalasse kuuluvate transpordi- ja linnatranspordisõlmede loetelusid ning Euroopa transpordikoridoride trasside määratlust ja kaarte. Samuti on neis esitatud naaberriikidesse pikendamise indikatiivsed kaardid ja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamise nõuete spetsifikatsioonid. Lisad sisaldavad ka artiklit, millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153, ning määruse (EL) nr 1315/2013 ja käesoleva määruse sätete vastavustabelit. Sisu poole pealt vaadatuna on TEN-T määruse eelnõus võrreldes praeguse versiooniga järgmised uuendused:  Lisandunud uus vaheeesmärk, milles põhivõrgu (valmimistähtajaga 2030) kõrvale on loodud uus tase laiendatud põhivõrgu näol (valmimistähtajaga 2040 aasta). Üldvõrk peab valmima 2050 aastaks. Eesti puhul on laiendatud põhivõrgu nimekirja lisatud Tartu-Valga raudteelõik.  Maanteede osas on muudetud seniseid nõudeid, mis tähendavad sisuliselt kogu TEN-T võrgustiku kiirteede standarditele vastavaks ehitamist. 4   Määrusesse on toodud eesmärk kasutada ELi raudteedel vaid ühte Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS).  Senisest oluliselt suuremal hulgal defineeritakse senisest linnatranspordisõlmpunkte (Eestis on Tallinna kõrval lisandunud ka Tartu).  Eesmärgiks on võetud edendada mitmeliigilise kaubaveo terminalide võrgustikku.  TEN-T määruses on nõuete osas otsekohalduvaid erandeid pigem vähe ning iga erandi taotlused on kavandatud lahendada juhtumipõhiselt.  Liikmesriikidel on lubatud kolmandatest riikidest pärit isikute või ettevõtete osalust projektides hinnata julgeolekust ja avaliku korrast lähtuvalt.  Sõjalisele mobiilsusele on TEN-T määruses vähe tähelepanu pühendatud.  TEN-T määruse eelnõu paneb võrreldes varasemaga suuremat rõhku kliima eesmärkide täitmisele läbi alternatiivkütuste taristu loomise nõuete (eelnõul on tugev seos alternatiivkütuste taristu regulatsiooniga) ning samuti on erilist rõhku pandud digitaliseerimisele (eelnõul on tugev seos ITS direktiiviga, mis käsitleb intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu raamistikku).  TEN-T määruse lisas olevad kaardid on uuendatud. Eesti puhul on sinna lisandunud Tallinn-Helsingi püsiühenduse (tunnel) perspektiivne trass ning üldvõrgule Tallinn- Rohuküla (Haapsalu) raudtee trass. Samuti on lisandunud linnatranspordivõrguna Tartu linn (varem oli selleks vaid Tallinn) ning uuendusena laiendatud põhivõrgu osas Tartu- Valga raudtee, mis varem oli üldvõrgu osa.  Linnatranspordisõlmedele on pandud kohustus koostada aastaks 2025 liikuvuskavad ning edendada multimodaalset mitmeliigilist transporti. Eestis kuuluvad TEN-T võrgustikku järgmised objektid: TEN-T põhivõrku kuuluvad järgnevad riigimaanteed: Tallinn–Pärnu–Ikla, Tallinn–Tartu– Võru–Luhamaa ja üldvõrgustikku kuuluvad järgnevad riigimaanteed: Tallinna ringtee, Tallinn– Narva, Tallinn–Paldiski, Jõhvi–Tartu–Valga; Rakvere–Paide–Pärnu, Tallinn–Haapsalu– Rohuküla; Risti–Virtsu; Riia–Luhamaa (E77) Eesti sisene lõik. Lisaks riigimaanteedele käsitletakse TEN-T teede osana järgmisi kohalike omavalitsusüksuste tänavaid: Tallinnas ühendus Ahtri tn – Russalka ristmik ehk Reidi tee ning Haabersti ristmik; Tartus idapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt.; Narva linnas lõik Tallinna mnt linna piirist kuni Rahu tn – Rahu tn – Paul Kerese tn – Peetri plats. Raudtee TEN-T põhivõrku kuuluvad Tallinna–Tapa–Tartu raudtee ja Tartu–Petseri (Koidula) raudtee. TEN-T määruse eelnõusse lisandunud laiendatud põhivõrku kuulub Tartu–Valga raudtee, mis seni oli TEN-T üldvõrgu nimekirjas. TEN-T üldvõrgus on Tallinna-Tapa–Narva raudtee, Valga–Petseri (Koidula) raudtee, Tallinna–Paldiski raudtee, Tallinna raudteeümbersõit. Sadamatest on TEN-T põhivõrgus: Tallinn (Vanasadam, Muuga sadam ja momendil ka veel Paljassaare sadam, mis aga TEN-T määruse muudatusega nimekirjast eemaldatakse) ja üldvõrgus: Heltermaa, Kuivastu, Pärnu, Paldiski Lõunasadam, Rohuküla, Sillamäe, Virtsu. Lennujaamadest on TEN-T põhivõrgus Tallinna lennujaam ja üldvõrgus Tartu lennujaam ning Pärnu, Kärdla ja Kuressaare lennujaam. Linnatranspordisõlmeks on Tallinna linn ning määruse eelnõu kohaselt ka Tartu linn. 5 Uuena on TEN-T määruse eelnõu lisas olevatele kaartidele märgitud perspektiivse püsiühendusena Tallinn-Helsingi tunnel. Samuti on TEN-T määruse eelnõu kaartidele lisandunud raudtee TEN-T üldvõrku Tallinn-Rohuküla (Haapsalu) raudteelõik. Teatis TEN-T laienemisest naaberriikidesse Teatis kirjeldab kolmandate riikidega tehtavat koostööd, et kiirendada uue mitmeliigilise transporditaristu ehitamist, rajada puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad saavutamaks vastavus TEN-T nõuetele ja tagada kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppega. Dokumendi erinevad peatükid on pühendatud erinevatele piirkondadele ning nendes antakse ülevaade iga piirkonna olulisusest Euroopa Liidu kaubavahetuspartneritena ja hinnatakse TEN- Tga ühilduva kohaliku taristu olukorda. Alljärgnevalt on antud lühiülevaade iga piirkonna kohta TEN-T arendamise aspektist vaadatuna.  Euroopa Majanduspiirkond ja Šveits Kavandatav laiendatud TEN-T võrgustik on nendes riikides hästi välja arendatud ja standardite poolest sarnane liidu transpordivõrguga. Kõigi transpordiliikide puhul on nende riikide võrk TEN-Tga hästi integreeritud ning kaks riiki kuuluvad TEN-T põhivõrgukoridori: Skandinaavia–Vahemere põhivõrgukoridor hõlmab Norrat ning Reini–Alpi põhivõrgukoridor läbib Šveitsi.  Lääne-Balkan Lääne-Balkani riigid on Euroopa Liidu jaoks prioriteetne piirkond. ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelise kaubavahetuse maht oli 2020. aastal 50,5 miljardit eurot. 2017. aastal sõlmitud Transpordiühenduse asutamise lepingu kohaselt peavad Lääne-Balkani riigid võtma siseriiklikesse õigusaktidesse üle ELi transpordialase õigustiku ja läbi selle integreeruma ELi transpordivõrgustikku. Lääne-Balkani partnerid on kavandatud TEN-T põhivõrgu loomisel teinud märkimisväärseid edusamme ning rajatud on mitmeid taristuobjekte. Siiski on kavandatud põhivõrgu mitme olulise projekti rakendamine ajagraafikust maha jäänud, raudtee ajakohastamine ei ole olnud tasemel ning siseveelaevandusel (keskkonnasäästlik transpordiliik) on jätkuvalt väike osakaal.  Idapartnerlusriigid Kaubavahetus idapartnerlusriikidega ulatus 2020. aastal 82,8 miljardi euroni. Peaaegu 50% kogu kaubavahetusest idapartnerlusriikidega moodustab kaubavahetus ELi ja Ukraina vahel. Maailmapanga ja komisjoni ühiselt koostatud kavas on kindlaks määratud tähtsaimad investeeringud, mille koguväärtus oleks kõiki laiendatud põhivõrgu transpordiliike arvesse võttes suurusjärgus 12,8 miljardit eurot. Põhivõrgu lõpliku väljaarendamise tähtajaks on seatud 2030. aasta. Keskenduda tuleks eelkõige ELi piiri ülestele projektidele TEN-T põhivõrgus. Olulised arendamise valdkonnad oleksid siseveeteed ja raudteedel Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) kasutuselevõtt. 6   Vahemere lõunapiirkond Vahemere lõunapiirkonna riigid on liidu jaoks poliitiliselt eriti tähtsad. 2020. aastal oli liidu ja lõunanaabrusriikide kaubavahetuse maht 149,4 miljardit eurot. Euroopa ja Vahemere piirkonna ministritelt 2013. aastal saadud volituste kohaselt on liidu ja Vahemere lõunapiirkonna partnerite eesmärk luua Vahemere piirkonna transpordivõrk (TMN-T). Esmatähtsaks tuleks pidada sadamatega seotud projekte, sealhulgas viimase kilomeetri lahendusi ja mitmeliigilise transpordi ühendusi, et tugevdada lähimerevedude arengut.  Türgi Euroopa Liit ja Türgi on olulised kaubanduspartnerid ning Türgi on oluline transiitriik liidu kaubavahetuses Lähis- ja Kaug-Idaga. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) olulise projekti raames tagab Türgi Bulgaaria kaudu väärtusliku juurdepääsu TEN-T-le, ehitades välja Halkali–Kapikule raudtee, mida kaasrahastatakse IPA rahastamisvahendist 275 miljoni euroga ja mida kaasrahastavad Euroopa finantseerimisasutused (EIP ja EBRD).  Ühendkuningriik Ühendkuningriik koos sujuvalt integreeritud transpordiühendustega Mandri-Euroopasse ja Iirimaale oli seni osa Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridorist. Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist ei kohaldata tema suhtes enam TEN-T õigustikku. Liidu jaoks on tähtis tagada Iirimaa ühendatus liidu mandriosaga. Seepärast tegutseb komisjon selle nimel, et Ühendkuningriigi väljaastumine ei häiriks märkimisväärselt Iirimaa transpordivõrku, eelkõige ühendust Mandri-Euroopaga. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Käesolev eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 170–172, millega nähakse ette üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine transpordi valdkonnas6. Vastavalt lepingu artiklile 170 tuleb eelkõige võtta arvesse vajadust ühendada saared ning raskesti ligipääsetavad ja perifeersed piirkonnad ELi keskpiirkondadega. Selleks peab EL kehtestama suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid ning määravad kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid. Samuti peab EL toetama liikmesriikide rahastatavaid ühishuviprojekte. Näiteks võib EL toimimise lepingu artikli 177 kohaselt loodud Ühtekuuluvusfondi kaudu toetada liikmesriikides transporditaristu valdkonna eriprojekte. Võrkude koostalitlusvõime tagamiseks on samuti ette nähtud koostöö kolmandate riikidega (ELi toimimise lepingu artikkel 171). TEN-T poliitika kehtestati ELi poliitikana 1993.aastal jõustunud määrusega, mida on korduvalt uuendatud. Hetkel kehtib EL ja nõukogu määrus (EL) 1315/2013. Kuna käesoleval juhul on tegemist ettepanekuga muuta kehtivat määrust, siis on õiguspärane säilitada õigusakti senine staatus. Eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetetega, sest muudatustega ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik üldiste poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Kavandatud sekkumisega stimuleeritakse transpordimahtude üleminekut säästvamatele transpordiliikidele, 6 Euroopa Liidu toimimise lepingu XVI jaotis „Üleeuroopalised võrgud“ (artiklid 170–172). 7 et saavutada 2030. aastaks seatud kõrgem kliimaeesmärk ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse üldeesmärk. TEN-T poliitika ulatub liikmesriikide piiridest väljapoole ning sellist ühtsetele standarditele vastavat liikmesriike läbivat teedevõrku ei saa luua ainult üks liikmesriik. Kui liikmesriigid arendaksid taristut üksinda, kaaluksid riiklikud huvid sageli üles Euroopa huvid, sest liikmesriigid peavad enamasti olulisemaks riigisiseseid ühendusi. TEN-T poliitika reguleerib ka linnatranspordisõlmede arengut, kuna nende roll ulatub kohalikust tasandist kaugemale (transport üleeuroopalises transpordivõrgus algab ja/või lõpeb sellistes transpordisõlmedes või läbib neid). TEN-T poliitika on seotud teiste kehtivate valdkondlike õigusaktide ja tegevuskavadega. Raudtee puhul arvestatakse koostalitusvõimet käsitlevaid õigusakte, keskkonna aspektist vaadatuna on oluline roll alternatiivkütuste ja nende taristu määrustel. Sisevete laevanduse puhul arvestatakse tegevusprogrammi NAIADES III. Samuti on TEN-T tihedalt seotud merenduspoliitikaga. Peale selle on TEN-T täielikult kooskõlas ELi keskkonna- ja kliimapoliitikaga, nagu elurikkuse strateegia ja elurikkust käsitlevad õigusaktid, sealhulgas veepoliitika raamdirektiiv, linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv, ning kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegiaga. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju riigieelarvele (riigiasutuste ja kohalike omavalitsusasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele) Mõju riigieelarvele on arvestatav. TEN-T transpordivõrk tuleb järk-järgult välja arendada kolmes etapis: põhivõrk tuleb välja arendada 2030. aastaks, laiendatud põhivõrk 2040. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks. See toob kaasa suured rahalised kohustused. Hetkel on Ühtekuuluvusfondi perioodi 2021-2027 vahenditest Eestis TEN-T maanteede võrgustikule planeeritud 159,1 mln eurot ELi vahendeid, millele lisandub ca 30 miljonit riikliku kaasfinantseeringut, kuid see pole kaugeltki piisav, et põhivõrk saaks aastaks 2030 nõuetekohaselt valmis ehitatud. 2050. aastaks TEN-T maanteede väljaehitamise indikatiivne maksumus on 4 miljardit eurot (2021 hinnatase, summad käibemaksuta). Lisaks tuleb ära märkida, et need arvutused on tehtud praegu kehtivas TEN-T määruses olevate nõuete alusel. Uue ettepaneku järgi karmistuvad nõuded oluliselt ning seetõttu tuleb hinnanguliselt arvestada veel lisaks 2 miljardi euroga. Seega on ainuüksi maanteede puhul indikatiivne kogumaksumus 2050. aastaks 6 miljardit eurot, juhul kui TEN-T määrus esitatud kujul heaks kiidetakse. Eeldatavasti on osaliselt need kulud võimalik katta EL vahenditest, kuid seda on hetkel keeruline prognoosida. Alljärgnevalt on välja toodud indikatiivsed teede valmimise tähtajad ja ehitamise kulud: • 2+2 teede Tallinn-Tartu (aastaks 2030), Tallinn-Pärnu (aastaks 2030), Tallinn-Narva (aastaks 2050), Tallinna ringtee Valingu-Keila, Paldiski mnt Harku ristmik-Keila välja ehitamine aastaks 2050. Kulu: 1,6 miljardit eurot (4,5 milj/km x 354 km= 1,6 miljardit); 8 • 215 km Tallinn-Pärnu (aastaks 2030), Tallinn-Tartu (aastaks 2030) ja Tallinn-Narva (2050) maanteede olemasoleva 2+2 ja 2+1 teede rekonstrueerimine nõuetele vastavaks (olemasolevate samatasandiliste ristmike ümberehitus eritasandilisteks, tarastamine ja ökoduktid, kergliiklusteed ja tunnelid, kogujateed, parklad, katete rekonstrueerimine). Kulu: 200 kuni 400 milj eurot; • olemasoleva TEN-T võrgu 1+1 teede rekonstrueerimine TEN-T nõuete 2+1 vastavaks põhivõrgu teedel aastaks 2030 ja üldvõrgu teede osas aastaks 2050 (eritasandilised ristmikud, tarastamine ja ökoduktid, kergliiklusteed ja tunnelid, parklad, kogujateed, katete rekonstrueerimine) Kulu: 2 miljardit eurot (725 km x 2,8 milj/km = 2 miljardit). TEN-T 2+2 ja 2+1 teede väljaehitamisel lisandub täiendav hooldekulu 2,5 miljonit eurot/aastas (2022 hinnatase, käibemaksuta). TEN-T raudteevõrgustikule (ilma Rail Balticuta) on Ühtekuuluvusfondi perioodi 2021-2027 vahenditest planeeritud 342,1 miljonit eurot ning Taaste- ja Vastupidavusrahastust 65 miljonit eurot. Kokku läheks siis raudtee TEN-T nõuetele vastavaks ehitamine aastaks 2050 maksma ca 900 miljonit eurot (500 mln (elektrifitseerimine) + 300mln (ERTMS) + 100mln (kiiruste tõstmine)). Võimalikeks finantseerimisallikateks on riigieelarve ja erinevad toetused nagu CEF, Ühtekuuluvusfond jms. Lennujaamade, sadamate ja linnatranspordisõlmede kulusid TEN-T nõuetega vastavusse viimiseks ei ole analüüsitud. Lennujaam planeerib oma tegevusi vastavalt TEN-T määruses toodud nõuetele ning tegevusplaan hõlmab nõuete järkjärgulist rakendamist. Taustaks Praeguseks on TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest valmis ehitatud 30% (hõlmab 87 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2021. aasta lõpuks vastas 21% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 39 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud täielikkus on 42% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgiks andmevahetuse loomise TENteci portaaliga, mis võimaldaks automaatset andmevahetust riiklike süsteemidega ning muude asjakohaste liidu rakenduste ja andmeallikatega. EK on hinnangul võiks sellise andmevahetuse loomine maksma minna ca 250 tuhat eurot liikmesriigi kohta. Selleks on eraldatud vahendid ka CEFi Tehnilisest abist. Eesti on selle kohase taotluse teinud, kuid rahastusotsust momendil (mai 2022) veel ei ole. 9 Mõju majandusele Mõju majandusele on positiivne. Tänu TEN-T võrgustiku väljaehitamise nõudele toob see endaga kaasa tulusid ehitussektorisse. Lisaks elavdavad hästi välja ehitatud maanteed, raudteed ning sadamad ja lennujaamad kaubavahetust, mis mõjub samuti positiivselt majandusele. Mõju keskkonnale Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu roheleppe ning säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkidega. Selles pannakse rõhku säästvamate transpordiliikide nagu raudtee-, sisevee- ja lähimerevedude osakaalu suurendamisele, et vähendada transpordisüsteemi negatiivset mõju. Määrus aitab kaasa alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule mitmeliigilise transpordi terminalides ja reisijateveo sõlmpunktides. Suurt rõhku pannakse linnatranspordisõlmpunktide (ingl urban nodes) keskkonna aspektidele. Määrusega pannakse kohustus parandada elukeskkonna kvaliteeti läbi õhukvaliteeti tõusu, mürataseme vähendamise ja säästvate liikumisviiside propageerimise. TEN-T määrusega pannakse erilist rõhku raudteetaristu arendamisele ning lähimerevedudele. Tänu sellele hakatakse kaubavedu suunama maanteedelt raudteele ning laevadele ning see mõjub positiivselt nii keskkonnale, kui ka liiklusohutusele. Lisaks sellele loob alternatiivkütuste taristu välja ehitamine võimalused keskkonnasõbralikemate sõidukite kasutuselevõtuks, mis omab väga suurt positiivset mõju just õhusaaste vähenemisele, aga ka mürasaaste vähenemisele, kuna näiteks elektrisõidukid tekitavad oluliselt vähem müra, kui fossiilseid kütuseid tarbivad sõidukid. Mõju sotsiaalvaldkonnale Uue TEN-T määruse eelnõu paneb suurt rõhku ligipääsetavuse suurendamisele. Määrusega kehtestatakse nõue, et transporditaristu peab võimaldama sujuvat liikuvust ja juurdepääsetavust kõigile kasutajatele, eelkõige haavatavas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele, samuti inimestele, kes elavad äärepoolseimates piirkondades ning muudes kaugetes, maa-, saare-, perifeersetes ja mägipiirkondades ning hõredalt asustatud aladel. Mõju regionaalarengule TEN-T võrgustiku välja ehitamine mõjub positiivselt regionaalarengule, tuues kaugemad Eestimaa piirkonnad aegruumiliselt üksteisele lähemale, kui ka Eesti konkurentsivõimele globaalses vaates. TEN-T võrgustiku olemasolu võib aidata kaasa ka uute kaubagruppide töötlemise ja käitlemisega tegelevate ettevõtete tekkele või isegi aitab kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide, mis vajavad oma toodangu transportimiseks häid ühendusteid, Eestisse tulekule. TEN-T taristu loob lisandväärtust lähipiirkondadele, pannes aluse uute töökohtade tekkele. Paraneb kohalikele ettevõtete olukord, kes vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). TEN-T võrgustiku areng on oluline ka turismi ja ärisektori jaoks. Kiired ja mugavad ühendused aitavad kaasa aitavad siia tuua rohkem turiste ja ettevõtluse sektori esindajaid. 10 Olulised on ka töökohad, mis on seotud võrgustikku kuuluva taristu välja ehitamise ja hilisema hooldusega. Kuna tegemist on suurte infrastruktuuri projektidega, siis kaasnevad sellega ka arvukad töökohad. Eelnõu mõjutab positiivselt linnalise keskkonna arengut, eelkõige linnatranspordisõlmi, milleks on Eestis Tallinn ja nüüd ka Tartu. Seda eeskätt määrusega seatud multimodaalse ning säästva transpordi arendamise ning liikuvuskavade koostamise kohustuse näol. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule positiivne. TEN-T taristusse investeerimine annab kaitseväe liikuvusele juurde kiirust ja sujuvust ning parandab liitlasvägede vastuvõtmist, mille tähtsus on üha olulisem tulenevalt Eesti eesmärgist tugevdada pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse NATO heidutus- ja kaitsehoiakut. TEN-T määruse eelnõu võtab tugevalt fookuse alla investeeringud kolmandatest riikidest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast oma territooriumil ellu viidavast ühishuviprojektist, milles osaleb või millele aitab mis tahes viisil kaasa kolmanda riigi füüsiline isik või kolmanda riigi ettevõtja, et oleks võimalik hinnata selle mõju liidu julgeolekule või avalikule korrale. Välissuhtluse aspektist vaadatuna tugevdatakse suhtlust kolmandate (naaber)riikidega, et ühendada üleeuroopaline transpordivõrk nende riikide taristuvõrkudega, et parandada transpordivõrkude koostalitusvõimet, mis edendab majanduskasvu ja konkurentsivõimet. 5. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused 5.1. Toetame TEN-T määruse eelnõu üldisi eesmärke ning oleme seisukohal, et transporditaristusse investeerimine peab olema jätkuvalt ELi prioriteet. Toetame TEN-T määruses toodud ambitsiooni kõrget taset, mis panustab ELi roheleppe ja säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkidesse ning seatud eesmärke TEN-T võrgustiku valmimistähtaegade osas. Eesti jaoks on väga oluline füüsilise transporditaristu arendamine ja seeläbi ELi piirkondade ühendamine ning sotsiaal- ja majandusarengu erinevuste vähendamine. Sealhulgas on oluline arendada ka arukaid ja säästvaid transpordisüsteeme, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele. TEN-T määrus paneb palju rõhku ka siseveeteede taristu nõuetele, kuid kuna Eestis puudub TEN-T määruse mõttes siseveeteede taristu, siis selles osas me seisukohta ei võta. Eesti prioriteedid TEN-T programmi eesmärkide kontekstis on eelkõige puuduvate ühenduste (eriti piiriüleste lõikude) ehitamine, kõigi transpordiliikide koostalitusvõime suurendamine ning säästva ja tõhusa transpordisüsteemi tagamine pikas perspektiivis. Eesti on seisukohal, et TEN-T programmi rakendamisel on olnud märkimisväärne positiivne mõju transpordiühenduste parendamisse, seetõttu toetame kehtestatud tähtaegu. TEN-T programm on EL-i transporditaristu arendamise oluline nurgakivi ning sellisena on see märkimisväärsel määral põimunud nii EL-i kui ka liikmesriikide algatustega transpordivaldkonnas. TEN-T programm soodustab tuntavalt rahvusvahelist koostööd, võimaldades ühtset raamistikku taristu arendamiseks ning vähendades piiriüleste ühendustega seotud takistusi. 11 Peame oluliseks põhimõtet, et üleeuroopalise transpordivõrgu väljaehitamise puhul peab Euroopa Liidu kõigi piirkondade ühendatuse ja neile juurdepääsu tagamine ning füüsilise piiriülese taristu rajamise kõrval olema prioriteediks säästvate transpordiliikide kasutamise suurendamine, toetamaks tarnspordisektori süsinikuheite vähendamist. Seetõttu toetame transpordisektori KHG heite vähendamist soodustavate ja kliimamõjuga arvestamist suurendavate meetmete tugevamat integreerimist TEN-T objektide kavandamise, finantseerimise ja seire instrumentidesse. Niisamuti peame oluliseks, et TEN-T programm toetaks ja täiendaks Euroopa Liidu Global Gateway algatust, edendades seejuures usaldusväärse ühendatuse põhimõtteid rahvusvaheliselt. Seejuures on iseäranis oluline koostöö samameelsete partnerriikide ja -regioonidega, sh assotsieerunud idapartnerlusriigid nagu Ukraina. 5.2. Toetame TEN-T määruse eesmärki, millega soovitakse luua senisest kõrgemal tasemel üleeuroopaline raudteevõrgustik reisijate- ja kaubaveoks. Toetame 1435mm rööpalaiusega raudteele seatud nõudeid, aga soovime, et Eesti raudteevõrgustiku enamiku moodustav 1520mm rööpalaiusega raudtee oleks tulevikus jätkuvalt määruse mõistes isoleeritud raudteevõrk. Peame oluliseks, et isoleeritud raudteevõrgustikul oleks kõrgendatud nõuetest võimalikult palju automaatseid erandeid, et vähendada erandite taotlemisega seotud halduskoormust. Peame seda eriti oluliseks seoses Rail Baltica projektiga, mis tagab Eestile ühenduse ülejäänud Euroopaga ja on käesoleval TEN-T programmperioodi jooksul selgelt Eesti prioriteet. Samas peame oluliseks, et Eestis kasutusel olev raudteetaristu, mille rööpmelaiuseks on 1520mm, oleks jätkuvalt TEN-T määruse mõistes defineeritud kui isoleeritud raudteevõrk. Isoleeritud võrgu staatusest hoolimata soovib Eesti, et läbirääkimiste tulemusel säiliks võimalus rahastada isoleeritud võrgu taristu rekonstrueerimist Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) instrumendist. Tervitame mitmeid erisusi, mis on isoleeritud raudteevõrkudele TEN-T määruses loodud. Euroopa Komisjoni ambitsioon kasutada vaid ühte Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) on tervitatav, kuid oleme seisukohal, et isoleeritud võrkude puhul ei ole see majanduslikult tasuv ning seetõttu soovime näha TEN-T määruses selles osas isoleeritud võrkudele erandit ning ei poolda juhtumipõhist lähenemist. Toetame püüdlusi kiirendada Euroopa Liidu siseselt kaubarongide piiriülest liikumist. Eelnõu artikkel 18 seab eesmärgiks kiirendada ELi-siseselt kaubarongide piiriületusaegasid (kuni 15 minutini keskmiselt). Kuivõrd ELis kasutatakse sõjaliseks mobiilsuseks ka palju tsiviilvedajaid ning rasketehnika veoks sobib raudtee iseäranis hästi, siis toetab antud nõue ka sõjaväelise liikuvuse kiirendamist ELis. 5.3. Üldiselt toetame määruses maanteedele seatud kõrget ambitsiooni taset, aga eelistaksime, et maanteede infrastruktuuri nõuete osas jätkataks seni kasutuses olnud lähenemisega kohapealsete oludega paremaks arvestamiseks, kus maanteed on jagatud erineva klassifikatsiooni teedeks. Alternatiivselt saaksime toetada teatavatest nõuetest automaatseid erandeid väikese liiklussagedusega teelõikudel. Toetame eesmärki rajada TEN-T maanteede äärde turvalised parkimiskohad. 12 Mõistame Komisjoni püüdlust luua uues TEN-T määruses maanteede osas toodud ühetaolise nõudega turvalisem ning ohutum taristu, kuid meie hinnangul on see nõue siiski liialt ülevõimendatud, sest eeldab sisuliselt kogu TEN-T võrgustiku kiirteede standarditele vastavaks ehitamist. Peame ebamõistlikuks TEN-T määruses toodud nõuet, et kõik TEN-T maanteed sõltumata liiklussagedusest ei tohi ristuda samal tasandil ühegi teise maantee ega raudtee, trammitee, jalgrattatee ega jalgteega ning et maantee ei tohi teenindada sellega piirnevaid kinnistuid. See eeldaks kõigi ristmike mitmetasandiliseks ehitamist. Väiksema liikluskoormusega piirkondades ei ole selline tegevus sotsiaalmajanduslikult mõistlik ning leiame, et ohutu ja turvalise taristu saab luua ka kulutõhusamate vahenditega. Näiteks Tallinn- Pärnu-Ikla maanteel Uulu-Ikla teelõigu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Ülenurme- Luhamaa teelõigu nõuetekohane väljaehitamine ei ole sotsiaalmajanduslikult otstarbekas ning seetõttu on nende lõikude osas käivitatud juba 2021. aastal ka erandi küsimise protsess vastavalt kehtiva määruse artiklile 39 (3). Seega pooldame kehtivas TEN-T määruses toodud lähenemist maanteede erinevatele klassidele, milleks on kiirteed, kiirmagistraalid ja strateegilised tavateed. Alternatiivselt saame kaaluda ka teatavatest nõuetest automaatseid erandeid väikese liiklussagedusega teelõikudel, mis aitaks samuti tagada tehtavate investeeringute proportsionaalsust ning kulutõhusust. Peame oluliseks, et rajatavad objektid oleksid kulutasuvad ja neid saaks kasutada ohutult vähemalt 25-30 aastat. Samas leiame, et taristu osas on oluline arvestada siiski ka mõningase amortisatsiooniga ning peame seetõttu liialt ambitsioonikaks TEN-T määruses toodud nõuet, et rajatud üleeuroopalise transpordivõrgu taristu teenustase jääb kogu selle kasutusea vältel samaks ning seetõttu pooldame lähenemist, kus teenustase jääb kõrgele tasemele, kuid mitte ilmtingimata samaks. Toetame eesmärki rajada TEN-T võrgustiku maanteedel turvalisi parkimiskohti. Määruse eelnõu artikkel 29 lg 2(c) seab nõude rajada turvalisi parkimiskohtasid maksimaalselt 100 km järel nii põhivõrgu- kui üldvõrgu teedel. Põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu teedel kehtib see nõue aastaks 2040 ja üldvõrgul aastaks 2050. Maanteed pidi liikuvad militaarkonvoid vajavad võimalusi teha regulaarselt puhkepause. Juhul kui maanteel selliselt võimalust ei ole, peatub konvoi teepeenral, mis mõjutab liiklusohutust. 5.4. Peame oluliseks, et TEN-T võrgustiku arendamisel arvestataks ka taristu kahesuguse kasutuse vajadustega. Määruse eesmärgid võiks sisaldada ka sõjaväelise liikuvuse edendamist. Eesti peab muutunud julgeolekusituatsioonis oluliseks kahese kasutuse (s t nii tsiviil- kui sõjaväelise liikuvuse otstarbel) nõuete järgimise vajaduse sätestamist TEN-T määruses ning taristusse tehtavate investeeringute osas sõjaväelise liikuvusega arvestamist. Ülemkogu kutsus 26.02.2021 järeldustes parandama ELis sõjaväelist liikuvust. Ka ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika strateegiline kompass rõhutab sõjaväelise liikuvuse tähtsust, kutsudes üles edendama kahesuguse kasutusega transporditaristut ning suurendama selle ja tugisüsteemide küberkerksust. Samuti on Euroopa Komisjon siiani tegutsenud aktiivselt sõjaväelise liikuvuse edendamisel ELis, mh komisjon rahastab kahese kasutusega taristu investeeringuid ning on viinud läbi analüüse tuvastamaks sõjaväelise liikuvuse võrgustiku (EU Military Mobility Network) kattuvusi TEN-T võrgustikuga. Arvestades aastatepikkust juba tehtud tööd selle poliitika valdkonna arendamisel ELis, peame eelnõus sõjaväelise liikuvuse kohta toodut 13 ebapiisavaks (eelnõus on see valdkond kaetud ühe põhjenduspunktiga). Arvestades sõjaväelise liikuvuse prioriteetsust Eesti jaoks, peame vajalikuks käsitleda määruses läbivalt sõjalist mobiilsust prioriteetsemana. Iseäranis soovib Eesti, et määruse artiklis 3 oleks eraldi defineeritud ka ELi sõjaväelise liikuvuse võrgustik, mis koosneb põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu osistest, millel on samaaegne väärtus tsiviiltranspordile kui ka militaartranspordile. Arvestades TEN-T määruse pikaajalist mõju ELi transpordipoliitikale, võimaldab sõjaväelise liikuvuse prioritiseerimine luua võimalusi selle valdkonna rahastamiseks ELi eelarvest. Arvestades, et Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) abil EL finantseerib kahese kasutusega transporditaristu ehitamist, on samuti vajalik ja loogiline pöörata sõjalisele mobiilsusele rohkem tähelepanu EL TEN-T poliitikas, mis annab sõjaväelise liikuvuse valdkonnale pikaajalise perspektiivi. Eelnõu artikkel 4 loetleb EL TEN-T poliitika eesmärgid. Komisjoni eelnõus toodud eesmärkides sõjaväelise liikuvuse edendamise eesmärki pole. ELi-üleselt väljaarendatud, multimodaalne, võimalikult väheste takistusega ning sõjalise liikuvuse vajadustele kohandatud transpordivõrgustik on väga oluline tagamaks liikmesriikide julgeolek. Iseäranis oluline on see Euroopa Liidu äärealadel asuvate riikide jaoks, kelle julgeoleku seisukohalt on hädavajalik vägede kiire liigutamise võime. Väljaehitatud ning toimiv transporditaristu on selleks oluline võimaldaja. Seepärast on oluline, et ELi transpordipoliitika üheks eesmärgiks oleks teiste hulgas ka sõjalise liikuvuse arendamine ELis. Kuna seda märgitud pole, soovime artikli 4 (Objectives of the TEN-T Network) täiendamist ja sõjaväelise liikuvuse eesmärgina lisamist. Võrreldes kehtiva EL TEN-T määrusega, mis võeti vastu 2013. aastal, on ELi julgeolekuolukord ning kaitsekoostöö kardinaalselt muutunud. Sõjaline mobiilsus on ka kehtiva TEN-T poliitika eesmärk, arvestades CEF rahastust, kuigi seda pole sõnaselgelt nimetatud. Soovime siiski selle sõnaselget mainimist TEN-T määruses. 5.5. Toetame7 põhimõtet, et kahesuguse kasutusega määratletud TEN-T lõikudel ehitatav taristu vastaks võimalikult suures ulatuses ning kulutõhusust ja vajaduspõhisust arvestades ELi sõjaväelise liikuvuse taristu tehnilistele nõuetele. Euroopa Komisjon on varasemalt analüüsinud (nn Gap Analysis) TEN-T tsiviil- ja sõjaväelise liikuvuse nõuete erinevusi. Selle analüüsi alusel koostas komisjon ja liikmesriikidega läbi ELi sõjaväelise liikuvuse nõuded. Nõuded taristule on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2021/1328. Sõjaväelise liikuvuse nõuded sedastavad transpordiliikide kaupa nõuded transpordi taristule võimaldamaks taristu kahest kasutust. Seepärast peame oluliseks, et kahesuguse kasutusena määratletud TEN-T taristule esitatavad tehnilised nõuded vastaksid asjakohases ulatuses juba kehtestatud kahesuguse kasutusega taristu nõuetele, arvestades sealjuures ka kulutõhusust ning vajaduspõhisust sõjaväelise liikuvuse vaatest. See aitab vältida kaheseks kasutuseks sobimatu taristu rajamist ning võimaldab ühes TEN-T taristu arendamisega arendada ELi-ülest sõjalist mobiilsust. Nt on eelnõus toodud viide kaubarongide 7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1328, millega kehtestatakse taristunõuded kahesuguse kasutusega taristu teatavate kategooriatega seotud meetmete suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1153. 14 teljekoormusele (22,5 t/telg) ja rongi pikkusele 750 m, mis on vastavad kehtivatele sõjaväelise liikuvuse nõuetele. 5.6. Eesti peab oluliseks, et TEN-T võrgustiku arendamise toetamisel EL vahenditest arvestatakse vajadusega prioriteetsete TEN-T projektide lõpuni ehitamise toetamiseks. Ka tulevikus tuleb kahesugust kasutust toetava taristu rahastamisel kohelda TEN-T põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu osasid võrdselt. Rõhutame TEN-T määruse ja CEF määruse omavahelise kooskõla olulisust, mis tagaks prioriteetprojektide lõpuni ehitamise. Eesti leiab, et TEN-T arendamine ja investeeringute toetamine stabiilsete põhimõtete alusel on Eesti peamine huvi. Muuhulgas on see otseselt seotud käimasoleva Rail Baltica projekti eduka elluviimisega. Toetame, et taristu rahastamisel kohandamaks seda sõjaväelise liikuvuse vajadustele, kohtleb Euroopa Komisjon ka tulevikus kõiki TEN-T kolmekihilise võrgustiku osiseid võrdselt ning ei eelistata põhi- või laiendatud põhivõrgul asuvaid taristu komponente. 5.7. Eesti saab toetada TEN-T määrusesse lisandunud eesmärki laiendatud põhivõrgu näol ehk nö prioriteetsuselt vahekihi loomist põhi- ja üldvõrgu nõuetesse ja ajaraami. Toetame üldiselt määruse eelnõus toodud tähtaegu üleeuroopalise transpordivõrgustiku väljaehitamiseks. Maanteede põhivõrgu väljaehitamise tähtaja (2030) osas peame oluliseks, et oleks võimalik vähemalt juhtumipõhiselt ning põhjendatud juhtudel taotleda põhivõrgu maanteede erinevatel lõikudel väljaehitamise tähtaja pikendust kuni aastani 2040. Toetame TEN-T määrusesse lisandunud eesmärki, milles põhivõrgu kõrvale on loodud uus tase laiendatud põhivõrgu näol (valmimistähtajaga 2040. aasta), mis moodustab säästva mitmeliigilise transpordi võrgu aluse, koosnedes vastavalt liiklusvajadustele üleeuroopalise transpordivõrgu strateegiliselt kõige olulisematest transpordisõlmedest ja –ühendustest. Toetame määruse eelnõus toodud tähtaegu üleeuroopalise transpordivõrgustiku väljaehitamiseks, va maanteede põhivõrk. Vastavalt eelnõu artiklis 6 lg 1 toodud ajakavale on transpordi põhivõrgustiku väljaehitamise tähtaeg 31. detsember 2030. Tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu ja kehtestatud sanktsioonidest on teede ehitusmaterjalide kättesaadavus oluliselt halvenenud (eelkõige bituumen, metall ja graniitkillustik). Alternatiivsete tarneahelate loomine ning materjalide puudus on toonud kaasa olulise hinnatõusu, tarneahelate ja seega ka ehitusobjektide valmimisaja pikenemise. Arvestades asjaolu, et Eesti territooriumil on TEN-T põhivõrku kuuluvad maanteed nõuetekohaselt väljeehitatud ca 27 % ulatuses, siis pidades silmas käimasoleva sõja ja sanktsioonide mõju kestvust ning ressursside piiratust ei pea Eesti võimalikuks järelejäänud 73 % väljaehitamist määruse eelnõus toodud tähtajaks, so 31.detsember 2030. Peame oluliseks maanteede põhivõrgu väljaehitamise tähtaja pikendamise võimalust kuni 31.detsembrini 2040. Laiendatud põhivõrgustiku osiste väljaehitamise tähtajaks on eelnõu kohaselt 31. detsember 2040 ning üldvõrgustiku osade puhul 31. detsember 2050. Kõnealuste transpordikoridoride väljaehitamine Eesti territooriumil ning Euroopa-üleselt toetab inimeste ja kaupade sujuvamat 15 liikumist nii ELi sees ning paremat ühendust kolmandate riikidega. Samuti aitab see kaasa sõjaväelise liikuvuse arendamisele ELis. Eesti peab üldjoontes oluliseks varasemalt paika pandud TEN-T võrgustiku osad hoida seal võrgustikus ka edaspidi (s.o võrgustiku terviklik stabiilsus). Võimalikud lisandused võrgustikku peaksid Eesti hinnangul demonstreerima selget piiriülest EL lisandväärtust või strateegilist tähtsust regioonis (nt Tallinn-Helsingi püsiühendus ning TEN-T võrgustiku pikendamine Põhja-Soome ehk nn Arktika dimensiooni loomine). 5.8. Eesti peab oluliseks TEN-T võrgustikul alternatiivkütuste taristu kiiret väljaehitamist vastavalt alternatiivkütuse taristu määruses (AFIR) kehtestatavate nõuetega. Soovime õigusselguse huvides, et alternatiivkütuste taristu nõudeid käsitletaks ühes EL õigusaktis - alternatiivkütuste taristu määruses - st et TEN-T määrus viitaks kohustuste ja tähtaegade osas AFIRle ning ei seaks omakorda uusi kohustusi. Peame oluliseks kiiret arengut alternatiivkütustele üleminekuks ning seetõttu toetame TEN-T määruses toodud ambitsioone. Samas soovime, et TEN-T määrus ning alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määrus (AFIR) viidaks omavahelisse kooskõlla. AFIRiga seatud tähtajad peavad jälgima TEN-T määruses võrgustikule seatud tähtaegasid. Näiteks ei tohi AFIR nõuded kütuste taristule välja arendamiseks olla kohustuseks lõikudele, mis TEN-T regulatsiooni järgselt veel valmis ei pea olema. Eesti jaoks on samas oluline, et alternatiivkütuste taristu arendamise osas seatud eesmärkide osas arvestataks EL äärealadelt tulevate veokite vajadust läbida pikem distants, samuti EL ja liikmesriikide erinevate piirkondade erinevaid võimalusi kestlikumate transpordiliikide kasutusele üle minekuks. 5.9. Eesti peab oluliseks säästva ja tõhusa transpordi- ning liikuvussüsteemi saavutamist TEN-T võrgustikus. Toetame põhimõtet, et TEN-T võrgustik toetaks linnalises keskkonnas senisest rohkem mitmeliigilisi reisija- ja kaubaveolahendusi ning hõlbustaks viimase miili lahenduste (jalutamine, jalgrattasõit, jt säästvate linnaliste liikumisviiside) integreerimist. Toetame linna ja transpordisõlmi käsitlevate TEN-T määruse sätete konkretiseerimist, et parandada mitmeliigiliste reisijateveo- ja kaubaveoteenuste osutamist. Kuna kohustused pannakse linnadele, siis me soovime, et selliste nõuete täitmiseks loodaks ELi tasandil erinevad meetmed, mida oleks linnatranspordisõlmedel võimalik nõuete täitmiseks kasutada. Selline nõuete konkretiseerimine aitab hõlbustada ühenduste loomist liikuvusteenuste lõppkasutajatega, sealhulgas vajaduse korral selliste aktiivsete transpordiliikidega, nagu jalgrattasõit, kõndimine ja muud keskkonnahoidliku liikuvuse vormid. Samuti motiveerib see kohalikke omavalitsusi tegelema ruumikeskkonna kujundamisega säästvast liikuvusest lähtudes. Linnaliste objektide puhul tuleb tagada üksikobjekti kohaldumine laiemasse võrku selliselt, et see toetaks säästvate transpordiviiside kasutust ning panustaks autostumise vähendamisse. Selleks on vajalik, et linnakeskkonda rajatavad TEN-T võrgustiku osad soodustaksid ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside kasutust. Toetame ka TEN-T määruses toodud linnatranspordisõlmedele kehtestatud liikuvuskavade koostamise ja elluviimise nõuet. 16  5.10. Toetame Euroopa Liidu ülest koostööd transpordisektori ja TEN-T võrgustiku digitaliseerimisel kooskõlas intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga ning soovime, et ELi-ülese transporditaristu ning transpordi toimimiseks vajalike digisüsteemide arendamisel lähtutaks küberturvalisuse põhimõttest. Digitaliseerimine mängib olulist rolli transpordisektori süsinikuheite vähendamisel ja erinevate transpordiliikide automatiseerimisel. Toetame TEN-T määrusega seatud eesmärki digitaliseerimise puudujääkide kõrvaldamiseks läbi digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste arendamise, 5G ühenduvuse, digitaliseerimis- ja automatiseerimisprotsesside parandamise jne. Leiame, et uute tehnoloogiate ja innovatsiooni kasutuselevõtt aitavad tulevikus tagada transpordisektori innovaatilisuse, säästlikkuse, kaasavuse ja efektiivsuse. Peame oluliseks, et senisest tugevamalt rakendataks innovatsiooni, automatiseerimise ja digitaliseerimise meetmeid TEN-T poliitikas. Samas on digitaliseerimise edasiarendamiseks vaja ka TEN-T poliitika väliseid arendustegevusi nii innovatsiooni kui ka automatiseerimise valdkondades. 5G ja maanteetaristu puhul on tähtis taristu ümberehitamise planeerimise või projekteerimise faasis arvestada kaasaegsete sidelahenduste võimalustega nii siseriiklikult kui piiriüleselt. Samuti peavad transpordivõrk ja sidevõrk arenema käsikäes nagu seda võib täheldada Rail Baltica projekti puhul. Toetame TEN-T määruse eelnõus toodud eesmärki, mis paneb liikmesriikidele ühishuviprojektide rakendamisel kohustuse arvesse võtta taristu küberturvalisust. Kriitiline taristu on üha enam küberrünnete objektiks ja seepärast peame vajalikuks sellele enam tähelepanu pöörata kõikide transpordiliikide lõikes. 5.11. Toetame TEN-T määruses toodud eesmärki, millega soovitakse edendada mitmeliigilise kaubaveo terminalide võrgustikku. Eesti jaoks on oluline, et mitmeliigiliste kaubaveo terminalide võrgustik vastaks reaalsele vajadusele. Eesti eelistab, et määruse tekst ei sisaldaks automaatset kohustust luua aastaks 2040 igasse linnatranspordisõlme kaubaveoterminal ning leiame, et vastavate terminalide rajamise otsus peaks põhinema reaalsel turupõhisel vajadusel. Toetame TEN-T määruses toodud nõuet, millega seatakse liikmesriikidele kohustus oma territooriumil asuvate mitmeliigilise kaubaveo terminalide turu- ja tulevikuanalüüsi koostamiseks. Mitmeliigilise kaubaveo terminalide võrgustiku loomine on oluline nii tsiviil- kui ka sõjalise liikuvuse seisukohalt. Samuti on võimalik sellise võrgustiku osaks olevate kaubaterminalide arendamiseks taotleda hõlpsamini ELi rahastust. Analüüsiga kaardistatakse TEN-T võrgustikul paiknevad mitmeliigilise kaubaveo terminalid ning hinnatakse täiendava ümberlaadimisvõimsuse vajadust arvestades seejuures ka naaberliikmesriikide piirialadel asuvaid terminale. Peame ebamõistlikuks TEN-T määruses kehtestatud kohustust, et igas linnatranspordisõlmes või selle läheduses peab 31. detsembriks 2040 olema vähemalt üks piisava ümberlaadimisvõimsusega mitmeliigilise kaubaveo terminal. Eesti puhul puudutab see nõue Tallinna ning Tartut. Tallinna puhul on tänu Muugale sadamale see nõue täidetud, kuid Tartu puhul peame vajalikuks vajaduse välja selgitada turuanalüüsiga ning leiame, et see ei saa olla otsekohalduv kohustus. 17 Mitmeliigiliste kaubaveo terminalide näol on tegemist eraettevõtetega. Selleks, et liikmesriik saaks tagada TEN-T määruse nõuet, et mitmeliigilise kaubaveo terminalides on 31. detsembriks 2030 võimalik käidelda iga liiki ühendveo-laadimisüksusi, on vaja sisse seada kas mingit liiki toetusskeem (näiteks CEFis või perioodil 2027+ struktuurivahendid) või siis tuleb liikmesriigil anda ettevõtetele riigiabi, et nad selle võimekuse looks. 5.12. Toetame määruse eelnõus lennujaamadele seatud nõudeid, sealhulgas üldist eesmärki ühendada põhivõrgu lennujaamad 2030. aastaks TEN-T pikamaa raudteevõrguga Peame aga oluliseks, et nõude täitmise sisu jääks piisavalt paindlikuks arvestamaks erinevaid kohapealseid olusid ning erijuhte, kus raudtee rajamine otse lennujaama terminali ei ole otstarbekas. Toetame TEN-T määrusega seatud eesmärki ühendada põhivõrgu lennujaamad 31.detsembriks 2030 üleeuroopalise transpordivõrgu pikamaa raudteevõrguga, sealhulgas kiirraudteevõrguga ning selle eesmärgi saavutamiseks on eriti oluline Rail Baltica raudtee õigeaegne valmimine. Toetame ka eesmärke, millega kohustatakse lennujaamasid omama vähemalt ühte terminali, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõikidele käitajatele ja kasutajatele ning kus kohaldatakse läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tasusid ning nõuet, millega peab lennuliikluse korraldamise taristu võimaldama ühtse Euroopa taeva rakendamist. Peame oluliseks, et lennutransporditaristu suhtes kohaldatakse ühiseid põhistandardeid, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest ja mille liit on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 300/2008. 5.13. Oleme nõus, et rajatav transporditaristu peab olema vastupidav kliimamuutustele ja looduslikele ohtudele ning sellega tuleb kindlasti taristu rajamisel arvestada. Samas peame oluliseks, et kliimakindluse tagamisest ei saaks eesmärk omaette, vaid rõhk oleks siiski üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendusel selliselt, et see oleks võimalikult hästi vastupidav kliimamuutuste kahjulikule mõjule. Soovime, et määruse eelnõus oleks toodud põhimõte, et selliste ühishuviprojektide osas, mille keskkonnamõju hindamise lepingud on uue TEN-T määruse jõustumise kuupäevaks juba sõlmitud, ei peaks keskkonnamõju hindamine hõlmama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise hindamist. 5.14. Üldiselt toetame TEN-T määruses meresadamatele seatud nõudeid, kuid oleme seisukohal, et liikmesriikidel on keeruline tagada, et igas TEN-T võrgustiku kaubaveoga teenindavas sadamas oleks olemas mitmeliigilise kaubaveo terminal ning et kõik meresadamad oleks ühendatud raudteega. Leiame, et mitmeliigilise kaubaveo terminalide asukohad ning sadamate raudteega ühendamise vajadus tuleb välja selgitada turuanalüüsi käigus. Oleme seisukohal, et liikmesriikidele peab nende küsimuste lahendamiseks jääma piisavalt paindlikust. TEN-T määrus seab liikmesriikidele kohustuse, et aastal 2040 (põhivõrk) ning aastal 2050 (üldvõrk) on igas TEN-T võrgustikku kuuluvas meresadamas, mis teenindab kaubavedu, vähemalt üks mitmeliigilise kaubaveo terminal. Põhivõrku kuuluvateks meresadamateks, kus 18 toimub ka kaubavedu, on Muuga sadam ning üldvõrku kuuluvad Pärnu sadam, Paldiski Lõunasadam ning Sillamäe sadam. Kuna Eesti TEN-T võrgustikus olevate meresadamate näol on tegemist maaomanik tüüpi (ingl landlord) sadamatega8, siis on Eestil liikmesriigina keeruline tagada, et igas põhi- ja üldvõrku kuuluvas meresadamas, mis teenindab kaubavedu, on 2040 aasta (põhivõrk) ja 2050 aasta (üldvõrk) lõpuks vähemalt üks mitmeliigilise kaubaveo terminal. Leiame, et mitmeliigilise kaubaveo terminalide vajadus ning nende asukohad tuleb välja selgitada turuanalüüsi käigus. Lisaks sellele tuleb silmas pidada, et kuna sadamate näol on tegemist maaomanik tüüpi sadamatega, eeldab selline kohustus liikmesriigi sekkumist eraettevõtte tegemistesse ning seega võib sellega kaasneda ka riigiabi osutamine. Samuti peame kõigi TEN-T võrgustikus olevate sadamate ühendamist raudteega majanduslikult ebamõistlikuks, seda eriti juhul, kui hea ühendus on tagatud maantee näol ning meresadam asub olemasolevast raudteevõrgust kaugel (Virtsu sadam perifeerias ja Pärnu sadam Pärnu raudteest linna teises otsas ning üle Sauga jõe) ja eeldaks ulatuslikku taristuehitust. 5.15. Toetame Euroopa transpordikoridoride ja Euroopa mereruumi koordineeritud rakendamist. Samas peame oluliseks, et see ei tooks kaasa administratiivse koormuse kasvu. Me ei toeta TEN-T määruses toodud sätet, millega komisjon võib rakendusaktiga kohustada liikmesriike asutama taristut hõlmavate piiriüleste ühishuviprojektide ehitamiseks ja juhtimiseks ühisettevõtte ja kus asjaomasel Euroopa koordinaatoril on selle ühisettevõtte juhatuses ja/või nõukogus vaatleja staatus, sest säte on liikmesriikidele liialt piirav. Leiame, et ühisettevõte võiks olla vajadusel loodud ühishuviprojekti koordineerimiseks, kuid mitte ehitamiseks ja juhtimiseks. Toetame automaatse andmevahetuse loomist TENtec portaaliga. Peame samas oluliseks, et loodav andmevahetus tehtaks võimalikult lihtsaks ja see ei tekitaks liikmesriikidele liialt palju lisakulutusi ega administratiivset koormust. Euroopa Komisjon on võtnud eesmärgiks andmevahetuse loomise TENteci portaaliga, mis võimaldaks automaatset andmevahetust riiklike süsteemidega, mis annavad infot TEN-T võrgustikus oleva taristu kohta (s.h rahastatud projektide, alternatiivkütuste taristu laadimispunktide kohta jms) ning muude asjakohaste liidu rakenduste ja andmeallikatega. Euroopa koordinaatoritel on keskne roll TEN-T võrgustiku kesksel koordineerimisel, kuid leiame, et TEN-T määruses toodud säte, millega komisjon võib rakendusaktiga kohustada liikmesriike asutama taristut hõlmavate piiriüleste ühishuviprojektide ehitamiseks ja juhtimiseks ühisettevõtte ja kus asjaomasel Euroopa koordinaatoril on selle ühisettevõtte juhatuses ja/või nõukogus vaatleja staatus, on liikmesriikidele liialt piiravad. Pooldame lähenemist, kus ühisettevõte oleks vajadusel loodud ühishuviprojekti koordineerimiseks, kuid mitte ehitamiseks ja juhtimiseks ning kus Euroopa koordinaator võib vajadusel osaleda vaatlejana, kuid see poleks nõue. Oleme mures läbivalt TEN-T määruses oleva lähenemisega, kus tuleb ikka ja jälle taotleda erandeid ning otsekohalduvate erandite asemel on võetud suund juhtumipõhisele käsitlusele. See tõstab meie hinnangul oluliselt administratiivset koormust nii liikmesriikides, kui ka 8 Maaomanik tüüpi sadamates tegutsevatel ettevõtjatel on oma terminalid. 19 Euroopa Komisjonis ning seetõttu pooldame otsekohalduvate erandite toomist TEN-T määrusesse. Oleme nõus, et liikmesriigid peavad tagama, et nende riiklikud transpordi- ja investeerimiskavad on kooskõlas liidu transpordipoliitikaga. Samas ei poolda me TEN-T määruses toodud nõuet, millega peavad liikmesriigid komisjoni teavitama üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate riiklike kavade ja programmide kavanditest või nende muudatustest vähemalt kaksteist kuud enne nende vastuvõtmist. See TEN-T määruses toodud nõue tekitab meie hinnangul liialt suurt administratiivset koormust, liiatigi arvestades, et komisjon võib esitada (aga ei pruugi) hiljemalt kuus kuud pärast liikmesriigi teadet arvamuse riiklike kavade ja programmide kavandite kooskõla kohta, millele siis peavad liikmesriigid omakorda kahe kuu möödudes vastama ja komisjoni teavitama, kuidas nad on komisjoni ettepanekuid arvestanud. Selgusetu on, et mis saab juhul, kui nende antud arvamusega ei arvestata ehk ei ole aru saada, kas arvamuse andmine võib muutuda ka kohustuslikuks täitmiseks. Kogu see protsess on väga aeganõudev ja meie hinnangul ebavajalik. 5.16. Toetame, et eelnõuga kehtestatakse reeglistik kolmandatest riikidest TEN- T taristusse tehtavate investeeringute taustauuringute läbi viimiseks. Toetame ettepaneku artiklis 47 väljatoodud meedet, mis lubab liikmesriikidel kolmandatest riikidest pärit isikute või ettevõtete osalust projektides hinnata julgeolekust ja avaliku korrast lähtuvalt. Kõnealune reeglistik aitab vältida kriitilise transpordi taristu sattumist kolmandate riikide kontrolli alla. Kolmandate riikide poolt sellise taristu omandamine võib negatiivselt mõjutada võimalusi kiireks ja takistusteta liikuvuseks, s.h sõjaliseks liikuvuseks. Seepärast on oluline, et enne vastava projekti elluviimist analüüsitaks selle mõjusid julgeolekule. On oluline, et Euroopa Liidu kriitiline infrastruktuur on kaitstud väliste ohtude eest. Toetame, et kõnealune reeglistik eelnõu läbirääkimistel säiliks. 5.17. Toetame TEN-T võrgustiku laienemist naaberriikidesse. Võrgustiku sellisel laienemisel toetab Eesti Global Gateway investeerimismudeliga arvestamist, mis hõlmab ja kombineerib erinevaid Euroopa Liidu rahastamisinstrumente ja võimaldab paremini kaasata erakapitali. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu tehnilise abi andmist kolmandatele riikidele, et suurendada nende võimekust taristuinveteeringuid edukalt ellu viia. TEN-T võrgustiku peamine ülesanne on ühendada ELi liikmesriikide erinevaid piirkondi. Selline lähenemine peab jääma prioriteetseks ka tulevikus. Kolmandatest riikidest kestliku ja turvalise taristu ehitamisele ja finantseerimisele annab raami ELi Global Gateway algatus, mis kujutab endast ELi ühendatusestrateegia välismõõdet. Komisjon on oma teatises välja toonud kuus piirkonda, kuhu võiks kaaluda TEN-T võrgustiku laienemist ja eeldatavasti ka Euroopa finantsvahendite suunamist. Erinevate rahastamisinstrumentide (nt tagatised, laenud ja tagatiste kombineerimine) võimaldavad tõhustada riikide arengueesmärkide toetamist. Koostöös ELiga on võimalik ellu viia riskantsemaid projekte, mis muidu turult rahastust ei saaks, toetades seeläbi ELi, EIB ja 20 teiste arengurahastamise asutuste täiendavat panust abivajavate riikide kestlikumasse arengusse. Kindlasti tuleb enne otsuste tegemist kaaluda väga põhjalikult poliitilisi ja majanduslikke aspekte ning vaadata, kuidas taoliste investeeringute tegemine aitab kaasa ELi majandusarengule ning kas rahastuse suunamine väljapoole ei too kaasa tagasilööke Euroopa Liidu siseste projektide ellu viimisel. Tehniline abi taristuinvesteeringute ettevalmistamise ja rakendamise faasidesse suurendab kolmandate riikide suutlikust projekte edukamalt ellu viia. Samuti võimaldab see rahvusvahelistel organisatsioonidel neid tehnilise abi ja ekspertteadmistega aidata ning suunata seeläbi oma partnerriike järgima ELi väärtuste kohaseid õiguslikke ja sotsiaalseid tavasid. 5.18 Toetame TEN-T eelnõu uuendatud kaarte. Samas teeme ettepaneku kaartidel uuendada TEN-T üldvõrgus oleva Jõhvi-Tartu-Valga maantee trassi selliselt, et Tartu linna läbiv lõik tõstetaks Tartu põhjapoolse ümbersõidu trassile või alternatiivina lisataks Tartu põhjapoolne ümbersõit TEN-T kaardile täiendava lõiguna. Samuti soovime, et Tallinn-Helsingi püsiühenduse joon kajastuks ka maismaal. Toetame TEN-T määruses toodud TEN-T võrgustiku uuendatud kaarte, millele on lisandunud perspektiivne lõik Tallinn-Helsingi püsiühendusele (tunnel) ning Tallinn-Rohuküla raudteele (üldvõrk). Samuti toetame laiendatud põhivõrgu nimekirja pandud Tartu-Valga raudteed ning Tallinnale lisaks lisandunud linnatranspordisõlme Tartu näol. Näeme vajadust TEN-T kaardil üldvõrgus oleva Jõhvi-Tartu-Valga maantee trassi puhul muudatuse loomiseks TEN-T kaardile. Soovime viia Tartu linna läbiva lõigu uuele, Tartu põhjapoolse ümbersõidu, trassile või siis alternatiivina lisame põhjapoolse ümbersõidu näol täiendava lõigu TEN-T kaardile. Selle muudatusega moodustub ühtne ring, kus liikumisteed saab valida optimaalsed ja transiit ei pea ühelgi juhul linna läbima9 ning samuti parandaks see muudatus ka kahese kasutuse võimalusi. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine TEN-T määruse eelnõud on tutvustatud transpordisektorile: merendustemaatika- ettevõtted AS Tallinna Sadam ja Sillamäe Sadam; raudteetemaatika- ettevõtted Eesti Raudtee ja Rail Baltic Estonia, lennundustemaatika- ettevõte Tallinna Lennujaam. Seisukohtade väljatöötamise aruteludesse on kaasatud Rahandusministeerium, Kaitseministeerium ja Transpordiamet. Oma arvamuse esitasid ka Keskkonnaministeerium ja Välisministeerium. 9 https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/2_pohijoonis-02_2019.pdf 21  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja mai 2022 nr Eesti seisukohad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamise suuniste määruse ja teatise millega käsitletakse TEN-T transpordivõrgu laienemist naaberriikidesse, kohta. 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013, ja Euroopa Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN- T) laienemist naaberriikidesse, kohta. 1.1. Toetame TEN-T määruse eelnõu üldisi eesmärke ning oleme seisukohal, et transporditaristusse investeerimine peab olema jätkuvalt ELi prioriteet. Toetame TEN-T määruses toodud ambitsiooni kõrget taset, mis panustab ELi roheleppe ja säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkidesse ning seatud eesmärke TEN-T võrgustiku valmimistähtaegade osas. 1.2. Toetame TEN-T määruse eesmärki, millega soovitakse luua senisest kõrgemal tasemel üleeuroopaline raudteevõrgustik reisijate- ja kaubaveoks. Toetame 1435mm rööpalaiusega raudteele seatud nõudeid, aga soovime, et Eesti raudteevõrgustiku enamiku moodustav 1520mm rööpalaiusega raudtee oleks tulevikus jätkuvalt määruse mõistes isoleeritud raudteevõrk. Peame oluliseks, et isoleeritud raudteevõrgustikul oleks kõrgendatud nõuetest võimalikult palju automaatseid erandeid, et vähendada erandite taotlemisega seotud halduskoormust. 1.3. Üldiselt toetame määruses maanteedele seatud kõrget ambitsiooni taset, aga eelistaksime, et maanteede infrastruktuuri nõuete osas jätkataks seni kasutuses olnud lähenemisega kohapealsete oludega paremaks arvestamiseks, kus maanteed on jagatud erineva klassifikatsiooni teedeks. Alternatiivselt saaksime toetada teatavatest nõuetest automaatseid erandeid väikese liiklussagedusega teelõikudel. Toetame eesmärki rajada TEN-T maanteede äärde turvalised parkimiskohad. 1.4. Peame oluliseks, et TEN-T võrgustiku arendamisel arvestataks ka taristu kahesuguse kasutuse vajadustega. Määruse eesmärgid võiks sisaldada ka sõjaväelise liikuvuse edendamist. 1.5. Toetame põhimõtet, et kahesuguse kasutusega määratletud TEN-T lõikudel ehitatav taristu vastaks võimalikult suures ulatuses ning kulutõhusust ja vajaduspõhisust arvestades ELi sõjaväelise liikuvuse taristu tehnilistele nõuetele. 1.6. Eesti peab oluliseks, et TEN-T võrgustiku arendamise toetamisel EL vahenditest arvestatakse vajadusega prioriteetsete TEN-T projektide lõpuni ehitamise toetamiseks. Ka tulevikus tuleb kahesugust kasutust toetava taristu rahastamisel kohelda TEN-T põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu osasid võrdselt. 1.7. Eesti saab toetada TEN-T määrusesse lisandunud eesmärki laiendatud põhivõrgu näol ehk nö prioriteetsuselt vahekihi loomist põhi- ja üldvõrgu nõuetesse ja ajaraami. Toetame üldiselt määruse eelnõus toodud tähtaegu üleeuroopalise transpordivõrgustiku väljaehitamiseks. Maanteede põhivõrgu väljaehitamise tähtaja (2030) osas peame oluliseks, et oleks võimalik vähemalt juhtumipõhiselt ning põhjendatud juhtudel taotleda põhivõrgu maanteede erinevatel lõikudel väljaehitamise tähtaja pikendust kuni aastani 2040. 1.8. Eesti peab oluliseks TEN-T võrgustikul alternatiivkütuste taristu kiiret väljaehitamist vastavalt alternatiivkütuse taristu määruses (AFIR) kehtestatavate nõuetega. Soovime õigusselguse huvides, et alternatiivkütuste taristu nõudeid käsitletaks ühes EL õigusaktis - alternatiivkütuste taristu määruses - st et TEN-T määrus viitaks kohustuste ja tähtaegade osas AFIRle ning ei seaks omakorda uusi kohustusi. 1.9. Eesti peab oluliseks säästva ja tõhusa transpordi- ning liikuvussüsteemi saavutamist TEN-T võrgustikus. Toetame põhimõtet, et TEN-T võrgustik toetaks linnalises keskkonnas senisest rohkem mitmeliigilisi reisija- ja kaubaveolahendusi ning hõlbustaks viimase miili lahenduste (jalutamine, jalgrattasõit, jt säästvate linnaliste liikumisviiside) integreerimist. 1.10. Toetame Euroopa Liidu ülest koostööd transpordisektori ja TEN-T võrgustiku digitaliseerimisel kooskõlas intelligentsete transpordisüsteemide direktiiviga ning soovime, et ELi-ülese transporditaristu ning transpordi toimimiseks vajalike digisüsteemide arendamisel lähtutaks küberturvalisuse põhimõttest. 1.11. Toetame TEN-T määruses toodud eesmärki, millega soovitakse edendada mitmeliigilise kaubaveo terminalide võrgustikku. Eesti jaoks on oluline, et mitmeliigiliste kaubaveo terminalide võrgustik vastaks reaalsele vajadusele. Eesti eelistab, et määruse tekst ei sisaldaks automaatset kohustust luua aastaks 2040 igasse linnatranspordisõlme kaubaveoterminal ning leiame, et vastavate terminalide otsus peaks põhinema reaalsel turupõhisel vajadusel. 1.12. Toetame määruse eelnõus lennujaamadele seatud nõudeid, sealhulgas üldist eesmärki ühendada põhivõrgu lennujaamad 2030. aastaks TEN-T pikamaa raudteevõrguga. Peame aga oluliseks, et nõuete täitmise sisu jääks piisavalt paindlikuks arvestamaks erinevaid kohapealseid olusid ning erijuhte, kus raudtee rajamine otse lennujaama terminali ei ole otstarbekas. 1.13. Oleme nõus, et rajatav transporditaristu peab olema vastupidav kliimamuutustele ja looduslikele ohtudele ning sellega tuleb kindlasti taristu rajamisel arvestada. 1.14. Üldiselt toetame TEN-T määruses meresadamatele seatud nõudeid, kuid oleme seisukohal, et liikmesriikidel on keeruline tagada, et igas TEN-T võrgustiku kaubaveoga teenindavas sadamas oleks olemas mitmeliigilise kaubaveo terminal ning, et kõik meresadamad oleks ühendatud raudteega. Sadamate raudteega ühendamise vajadus tuleb välja selgitada turuanalüüsi käigus. Leiame, et mitmeliigiliste kaubaveoterminalide asukohad ning raudteega ühendamise vajadus tuleb välja selgitada turuanalüüsi käigus. Oleme seisukohal, et liikmesriikidele peab nende küsimuste lahendamiseks jääma piisavalt paindlikkust. 1.15. Toetame Euroopa transpordikoridoride ja Euroopa mereruumi koordineeritud rakendamist. Samas peame oluliseks, et see ei too kaasa administratiivse koormuse kasvu. Me ei toeta TEN-T määruses toodud sätet, millega komisjon võib rakendusaktiga kohustada liikmesriike asutama taristut hõlmavate piiriüleste ühishuviprojektide ehitamiseks ja juhtimiseks ühisettevõtte ja kus asjaomasel Euroopa koordinaatoril on selle ühisettevõtte juhatuses ja/või nõukogus vaatleja staatus, sest säte on liikmesriikidele liialt piirav. Leiame, et ühisettevõte võiks olla vajadusel loodud ühishuviprojekti koordineerimiseks, kuid mitte ehitamiseks ja juhtimiseks. Toetame automaatse andmevahetuse loomist TENtec portaaliga. Peame samas oluliseks, et loodav andmevahetus tehtaks võimalikult lihtsaks ja see ei tekitaks liikmesriikidele liialt palju lisakulutusi ega administratiivset koormust. 1.16. Toetame, et eelnõuga kehtestatakse reeglistik kolmandatest riikidest TEN-T taristusse tehtavate investeeringute taustauuringute läbi viimiseks. 1.17. Toetame TEN-T võrgustiku laienemist naaberriikidesse. Võrgustiku sellisel laienemisel toetab Eesti Global Gateway investeerimismudeliga arvestamist, mis hõlmab ja kombineerib erinevaid Euroopa Liidu rahastamisinstrumente ja võimaldab paremini kaasata erakapitali. Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu tehnilise abi andmist kolmandatele riikidele, et suurendada nende võimekust taristuinveteeringuid edukalt ellu viia. 1.18. Toetame TEN-T eelnõu uuendatud kaarte. Samas teeme ettepaneku kaartidel uuendada TEN- T üldvõrgus oleva Jõhvi-Tartu-Valga maantee trassi selliselt, et Tartu linna läbiv lõik tõstetaks Tartu põhjapoolse ümbersõidu trassile või alternatiivina lisataks Tartu põhjapoolne ümbersõit TEN-T kaardile täiendava lõiguna. Samuti soovime, et Tallinn-Helsingi püsiühenduse joon kajastuks ka maismaal. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu, teatis ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse seletuskirja „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 ja Komisjon teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) laienemist naaberriikidesse kohta.“ lisa nr 3 Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar Välisministeerium 1. Toetab eelnõu eesmärke ning toob eraldi välja soovi Arvestatud toetada ettepaneku artiklis 47 väljatoodud meedet, mis Arvamus on kajastatud lubab liikmesriikidel kolmandatest riikidest pärit isikute seisukoha punktis 5.15 või ettevõtete osalust projektides hinnata julgeolekust ja avaliku korrast lähtuvalt. On oluline, et Euroopa Liidu kriitiline infrastruktuur on kaitstud väliste ohtude eest. Keskkonnaministeerium 1. Mõjuanalüüsis palutakse arvestada, et ettepaneku mõju Arvestatud keskkonnale on pigem positiivne, avaldudes eelkõige Arvamus on kajastatud kliimamuutuste leevendamise kaudu, mille abil väheneb mõjuanalüüsi keskkonda surve looduskeskkonnale. puudutavas punktis. 2. Seisukoht: peame oluliseks põhimõtet, et üle-euroopalise Arvestatud transpordivõrgu väljaehitamise puhul peab Euroopa Seisukoht on kajastatud Liidu kõigi piirkondade ühendatuse ja neile juurdepääsu seisukoha punktis 5.1 tagamine ning füüsilise piiriülese taristu rajamise kõrval olema prioriteediks säästvate transpordiliikide kasutamise suurendamine, toetamaks tarnspordisektori süsinikuheite vähendamist. Seetõttu toetame transpordisektori KHG heite vähendamist soodustavate ja kliimamõjuga arvestamist suurendavate meetmete tugevamat integreerimist TENT-T objektide kavandamise, finantseerimise ja seire instrumentidesse. Kaitseministeerium 1. Seisukoht: toetame määruse eelnõus toodud tähtaegu üle- Arvestatud Euroopalise transpordivõrgustiku väljaehitamiseks. Seisukoht on kajastatud seisukoha punktis 5.6 2. Seisukoht: toetame, et taristu rahastamisel kohandamaks Arvestatud seda sõjalise mobiilsuse vajadustele, kohtleb Euroopa Seisukoht on kajastatud Komisjon kõiki võrgustiku osasid võrdselt. seisukoha punktis 5.5 3. Seisukoht: soovime, et TEN-T määrus käsitleks sõjalist Arvestatud mobiilsust prioriteetsena. Seisukoht on kajastatud seisukoha punktis 5.4 4. Seisukoht: toetame, et TEN-T määrus sedastab Euroopa Arvestatud Liidu transpordipoliitika ühe eesmärgina täiendavalt Seisukoht on kajastatud liikmesriikide julgeoleku tõstmise ELi ülese sõjalise seisukoha punktis 5.4 mobiilsuse edendamise kaudu. 5. Seisukoht: toetame, et ELi-ülese transporditaristu ning Arvestatud osaliselt transpordi toimimiseks vajalike digisüsteemide Seisukoht on kajastatud arendamisel lähtutakse küberkerksuse põhimõttest. üldise põhimõttena seisukoha punktis 5.4, kuid eraldi pole küberkerksusele osas punkti välja toodud. 6. Seisukoht: Toetame, et transpordi põhivõrgu, laiendatud Arvestatud osaliselt põhivõrgu ja üldvõrgu taristule esitatavad tehnilised TEN-T määrus seab juba nõuded on võimalikult suures ulatuses vastavuses ELi väga kõrged nõuded sõjalise mobiilsuse taristu tehniliste nõuetega. transporditaristule, mille tähtaegse täitmise osas on Eestil vaja hakata erandeid taotlema. Seetõttu leiame, et veelgi kõrgemate nõuete lisamine kogu TEN-T taristule ei ole otstarbekas. Peale mitmeid arutelusid Kaitseministeeriumiga jõudsime ühisele lähenemisele, kus taotleme võimalikult suures osas sõjalise mobiilsuse taristu tehniliste nõuetele vastavust kaheseks kasutuseks mõeldud taristule, arvestades seal juures ka vajaduspõhisust ning kulutõhusust. Seisukoht kajastatud seisukoha punktis 5.5. 7. Seisukoht: Toetame püüdlusi kiirendada Euroopa Liidu Arvestatud siseselt kaubarongide piiriülest liikumist. Seisukoht on kajastatud seisukoha punktis 5.2 8. Seisukoht: toetame eelnõu artikli 35 lõikes 3 toodud Arvestatud nõuet, mille kohaselt peab liikmesriik analüüsima oma Seisukoht on kajastatud territooriumil multimodaalsete kaubaterminalide seisukoha punktis 5.10 potentsiaali ning koostama tegevuskava kaubaterminalide võrgustiku arendamiseks. 9. Seisukoht: toetame püüdlusi rajada TEN-T võrgustiku Arvestatud maanteedel enam turvalisi parkimiskohti. Seisukoht on kajastatud seisukoha punktis 5.3 10. Seisukoht: Toetame, et eelnõuga kehtestatakse reeglistik Arvestatud kolmandatest riikidest TEN-T taristusse tehtavate Seisukoht on kajastatud investeeringute skriinimiseks. seisukoha punktis 5.15