2021
ENERGEETIKA 2021. AASTA
TULEMUSARUANNE
TALLINN 2022
Sisukord
1. Tulemusvaldkonna ja programmi üldinfo ....................................................................................... 2
2. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdik ....................................................................................... 4
3. Tulemusvaldkonna ja programmi eelarve täitmine ......................................................................... 5
4. Tulemusvaldkonna ja programmi olukorra lühianalüüs (arengud ja väljakutsed) .......................... 6
4.1 Positiivsed arengud........................................................................................................................ 7
4.2 Väljakutsed .................................................................................................................................... 8
5. Meetmete ja tegevuste mõõdikud .................................................................................................... 8
5.1 MEEDE ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS ............. 8
5.1.1 PROGRAMMI TEGEVUS „ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE“ ................................. 9
5.1.2 PROGRAMMI TEGEVUS „GAASIVARUSTUSE TAGAMINE“ ...................................... 9
5.1.3 PROGRAMMI TEGEVUS „TRANSPORDIKÜTUSTE VALDKONNA
REGULEERIMINE JA KÜTUSEVARUDE SÄILITAMINE“ ................................................... 10
5.1.4 PROGRAMMI TEGEVUS „SOOJUSENERGIA TÕHUS TOOTMINE JA ÜLEKANNE“
....................................................................................................................................................... 11
5.2 MEEDE PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA
OSAKAALU SUURENDAMINE .................................................................................................... 11
5.2.1 PROGRAMMI TEGEVUS „TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE
LÕPPTARBIMISES“ .................................................................................................................... 12
5.2.2 PROGRAMMI TEGEVUS „ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE“ ...................... 14
6. Programmi planeeritud tegevuste elluviimine ............................................................................... 16
7. Aruandeaasta eelarve täitmine ....................................................................................................... 16
1
1. Tulemusvaldkonna ja programmi üldinfo
Tulemusvaldkond Energeetika
Arengukava Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Tulemusvaldkonna Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
eesmärk energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja
keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime
kasvu.
Eesti 2035 sihid Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik
Programm Energeetika
Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava
regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine
on säästlikum.
Vastutav ministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Käesolev aruanne on koostatud vastavat Rahandusministeeriumi juhisele ja 2021. aasta
tulemusvaldkonna (TUV) aruande vormile. 2021. aastal ei tehtud arengukava hindamist ega
tõhustamiskava1. Energeetika tulemusvaldkonda panustab üks programm, mistõttu käsitletakse
tulemusaruandes tulemusvaldkonna ja programmi üldisi peatükke koos. Energeetika programm on
koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava)
eesmärkide saavutamiseks. Energeetika programm hõlmab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse,
transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega seonduvad tegevused. Energeetika
programmi viiakse ellu läbi kahe meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ning
primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine. Programmi ellu viimine on
prognooside kohane, mida näitavad 2021. aastal täidetud mõõdikud:
Meetme „Energiavarustuse tagamine ja Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja
energiaturu korraldus“ täidetud mõõdikud taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ täidetud mõõdikud
-Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav -Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena
kütuste ja energia kättesaadavus tarbijale toodetud taastuvelektri maht
-Tagatud on energiataristu n-1 kriteerium ja -Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus
energiaturu tõhus toimimine kaugküttes
-Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis -Meetme tulemusel toodetud ja transpordis
-Gaasi infrastruktuuri normi (N-1) täitmine kasutusse võetud biometaani aastane kogus
-Gaasituru kontsentreeritus (HHI) -Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste
-Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu ehitamine kaugküttelahenduste asemel
-Taastuvate energiaallikate osatähtsus -Renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus
elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest -Renoveeritud või uuendatud tänavalgustus
-Transpordikütuste turul enamkasutatavate paigaldiste arv
kütuste kvaliteet tagatud
-Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus,
MWh
Andmed energeetika valdkonna kohta tekivad üldjuhul kaheaastase viitega, mistõttu esitatakse
tulemusaruandes enamasti 2020. aasta andmeid.
1
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise-
kasiraamat/831-2021aasta-tulemusaruande-koostamise-juhis
2
Energeetika programmi täitmine on oluline osa rohepöördest ja selle eesmärkide saavutamisest ning
seetõttu on käesolevas aruande koostamisel lähtutud mh strateegiast Eesti 2035, vt joonis 1.
Joonis 1 Energiamajanduse osaliste panus ENMAK kaudu rohepöördesse.
Kliimaneutraalsus,
kliimanutikus, elurikkus,
Rohepööre, sh ringmajandus, puhas
õiglane energia, ressursi- ja
üleminek energiatõhusus, tervislik
Eesmärgid ja ja keskkonnahoidlik toit,
meetmed säästev ja arukas
liikumine, tõhus
ENMAK 2030 ehitamine ja
Eesti 2035 renoveerimine
Energia-
majanduse ENMAK 2035
osalised REKK 2030
Energeetikavaldkonda ja ENMAK 2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja neis
koostatud programmid. Järgnevaid ENMAK 2030 meetmeid käsitletakse transpordi ja ehituse
valdkondade programmides ja tulemusaruannetes:
Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine
Tõhus sõidukipark
Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine
Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine
Lisaks on ENMAK 2030-s meede Avaliku sektori eeskuju, mis sisaldab meetmeid nii keskvalitsusele
kui kohalikele omavalitsustele ning mida planeeritakse ja viiakse läbi mitmes asutuses.
Energiamajanduse korralduse seadus kohustab keskvalitsust rekonstrueerima keskvalitsuse hoonete
köetavast põrandapinnast igal aastal 3%, mille täitmise eest vastutab Rahandusministeerium. Avaliku
sektori eeskuju aitavad täita keskvalitsuse hoonete2 ja kohaliku omavalitsuse hoonete3 energiatõhususe
toetusmeetmed. Täiendavalt on näiteks Struktuurifondide toetuste raames suunatud meetmeid kooli456-,
2
Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/113022020006
3
Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord
https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020018
4
Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020 –
https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022003?leiaKehtiv
5
Gümnaasiumivõrgu korrastamine perioodil 2014-2020
https://www.riigiteataja.ee/akt/102032022002?leiaKehtiv
6
Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele
https://www.riigiteataja.ee/akt/123032022003?leiaKehtiv
3
lasteaia7-, tervisekeskuste8, haiglavõrgu9 ja hoolekandeasutuste10 hoonete korrastamisse. Lisaks hoonete
korrastamisele on mitmete programmide raames meetmed olnud suunatud kommunaaltaristu (vesi,
kanalisatsioon, lokaal- ja kaugküte, tänavalgustus) korrastamiseks ning säästva liikuvuse arendamiseks
(näiteks kergliiklusteede rajamine ja investeeringud ühistranspordi võrgustikku).
2. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdik
Eesti energiamajanduse visiooni kohaselt on aastal 2050 Eestist kujunenud Põhja-Balti energiaturul
moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti
energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis
tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Riigil on välja
töötatud kindel ja pikaajalise visiooniga ressursside omanikupoliitika, mis toetab Eesti tööstussektori
arengut. Energiaressursside kasutamise eest saadav riigi omanikutulu suunatakse peamiselt kestliku
energiavarustuse edendamise programmidesse, kindlustades sellega riigi energeetilise sõltumatuse
jätkumise pärast fossiilkütuse varude ammendumist11.
Visioonist ja ENMAK 2030 üldeesmärgist lähtudes on tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikuks
valitud Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse
komposiitindikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme
aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.
Antud indeksi alusel oli Eesti 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi
järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal energia jätkusuutlikkuses 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees
olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2021. aastal oli Eesti koos Lätiga 101 riigi
järjestuses 20. kohal (ABB12) 13.
Tabel 1. Tulemusvaldkonna ja programmi üldmõõdik.
Eesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on
kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades
Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdik
2019 2020 2021 2021 2022 2035*
7
Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja
kord https://www.riigiteataja.ee/akt/113082019002?leiaKehtiv
8
Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused”
investeeringute kava kinnitamine https://www.riigiteataja.ee/akt/313092016001
9
Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine https://www.riigiteataja.ee/akt/125032022009?leiaKehtiv
10
Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud
taotlemisel https://www.riigiteataja.ee/akt/101092020004?leiaKehtiv
11
Ptk 2.2, tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee)
12
Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku
olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju.
Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates
oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku
riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25%
countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and
100%, see page 14 WE_Trilemma_Index_2021.pdf (worldenergy.org))
13
https://trilemma.worldenergy.org/
4
Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid
arvestav kütuste ja energia kättesaadavus BAB BAB ABB ABB ABB
tarbijale
Allikas: Maailma Energeetikanõukogu
* Väärtus selles veerus näitab ühtlasi, et tegemist on Eesti 2035 mõõdikuga.
ENMAK 2030 üldeesmärgi mõõdikuna seatud taastuvenergia direktiivist14 tulenev eesmärk, et
taastuvenergia moodustaks 2020. aastal summaarsest lõppenergia kogutarbimisest 25% oli
täidetud 2020. aastal varuga 5,07%15. Taastuvenergia 2030. aasta eesmärgi 42% ja 2035. aasta
eesmärgi >55% (Eesti 2035 tegevuskava sihttase16) täitmiseks ja turupõhisele energiamajandusele
üleminekuks peame järgnevatel aastatel tegema vähempakkumisi kogumahus 1100 GWh taastuvelektri
toodangut. 2030 aasta sihttasemete saavutamiseks tuleb suuremad ponnistused teha taastuvenergias
tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel
sõidukite elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega. Kui põlevkivi kasutus elektrienergia tootmisel
vähenes 2019. ja 2020. aastal oluliselt, siis 2021. aastal see kasvas 1/3 võrra17. Aastaks 2030 tuleb
suurendada kütusevabade energiaallikate kasutuse osakaalu elektritootmisel, suurendada elektri- ja
soojusenergia koostootmisvõimsusi¸ tõsta võrguteenuste kvaliteeti¸ vähendada gaasivarustuses suurima
tarneallika ja suurima gaasimüüja osakaalusid.
Seni tehtud ja kavandatud tegevuste tulemusel on põhiliste energeetika eesmärkide sihttasemete täitmine
aastaks 2030 saavutatav, vt joonis 2.
Joonis 2. Energeetika põhinäitajate seis aastaks 2020 võrreldes aastaks 2030 seatud sihttasemega.
ENERGEETIKA PÕHINÄITAJAD
2030. AASTA SIHTTASEMEGA
2000 2005 2010 2015 2020 2030
65
62
60
59
53
51
42
34
34
33
32
32
30
29
28
25
17
Taastuvenergia Energia lõpptarbimine, TWh Primaarenergia tarbimine, TWh
osakaal summaarses lõppenergia kogutarbimises, %
3. Tulemusvaldkonna ja programmi eelarve täitmine
Tulemusvaldkonna eelarve täitmine on esitatud tabelis 2, mis on ühtlasi ka programmi eelarve täitmine,
kuna valdkonda panustab üks programm. Programmi eelarve kulude jaotus meetmete kaupa esitame
peatükis 7.
Tabel 2. Programmi eelarve ja täitmine.
Eelarve Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine
Kulud tuhat € 31 026 186 304 74 951
Investeeringud tuhat € 0 1 1
14
(EL) 2018/2001 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L2001&from=EN
15
https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares
16
Eesti 2035 tegevuskava lk 18 Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus
17
Võrku antud kütuse liigiti Toodang ja prognoos | Elering
5
4. Tulemusvaldkonna ja programmi olukorra lühianalüüs (arengud
ja väljakutsed)
Programmi viiakse ellu prognoositult, st ENMAK 2030 sihttasemete mõõdikud on suures osas
täidetud. Aastal 2021 jäid täitmata sihttasemed toetusega Tallinnas vanalt pingesüsteemilt uuele
pingesüsteemile18 üle viidud elamute kohta. 2021. aasta kohta puuduvad statistilised andmed
primaarenergia tarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta ning jaotusvõrgus katkestuste
keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, kuna andmete koondamine toimub kahe
aastase viitega. Strateegia Eesti 2035 näeb ette aastaks 2050 energiajulgeoleku tagamise
kliimaneutraalse energiatootmisega. Antud eesmärgist lähtub 2021. aastal energiamajanduse
arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) algatamise aluseks olnud ENMAK 2035 koostamise
ettepanek19. Suur osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud ülesannetest ENMAK 2030
üldeesmärgi täitmiseks täideti panustades mh kliimaneutraalsele taristule, energiatootmisele ja
tarbimisele üleminekusse20, mh olulisemad tegevused olid:
TAASTUVENERGIA SUURENDAMISEL tuuleparkide arendamiseks avaneb
riigikaitselistest kõrguspiirangutest täiendavalt 44% suurune ala Eesti maismaast (ca 20 000
ruutkilomeetrit); taastuvelektri tootmise vähempakkumise korraldamine, et toota 450 GWh
taastuvelektrit toomaks turule järjest rohkem taastuvelektrit tootvaid seadmeid; avaliku sektori
asutuste elektritarbimise üleviimise taastuvelektrile ettevalmistus (2.09.2021 kinnitas valitsus
MKM ettepaneku elektrienergia ühishanke läbiviimiseks, mida korraldab 2022. aastal Riigi
Kinnisvara AS21); Eesti vetes ja Läänemeres energiavõrgu arendamine, sh initsiatiivid nagu
Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarendus, Läänemere energiavõrgu rajamise edendamine,
merealade planeering (esitatud valitsusele kehtestamiseks 2022. aastal, kuid ootab
ehitusseadustiku eelnõu seadustamist);
VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISEL määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“
muudatused (uued elektrienergia varustuskindluse tagamise põhimõtted) ja elektrituruseaduse
muutmise seaduse eelnõu (algatati 2021. aastal ja see jõustus 25.03.2022, millega võeti üle
elektrienergia siseturu direktiiv eesmärgiga tugevdada läbipaistva ja konkurentsile avatud
elektrituru toimimist ning suurendada hajatootmise võimalusi); Balti riikide ja Poola elektri
põhivõrguettevõtjad (Eestis Elering AS) on Eesti elektrisüsteemi Euroopa Liidu
elektrivõrkudega sünkroniseerimise projekti tegevuste elluviimisega graafikus.
Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekusse panustavad ka ENMAK 2030 teadus- ja
arendustegevuse programmi raames tehtud tegevused: koostati kohalikele omavalitsustele tuule ja
päikeseenergia käsiraamat, viidi läbi mitmed uuringud (kohaliku omavalitsuse üksuses energiasäästu ja
taastuvenergia võimaluste analüüs kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, tuuleparkide
meelsusuuring, vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, geotermaaluuring, heitsoojuse ja -jahutuse
analüüs, EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide
täitmisele)22, käivitati Eesti süsinikneutraalsele soojus- ja jahutusmajandusele ülemineku uuring. 2021.
aastal valmis koostöös Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga
18
Elektripaigaldiste renoveerimise toetus | KredEx
19
Dokumendid | Energiatalgud
20
VVTP täitmise ülevaade 2021 Kaja Kallase valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus
21
Rohehange | Riigi Kinnisvara (rkas.ee)
22
Analüüsid ja uuringud | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (mkm.ee)
6
tellitud projekt „Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate23 ning käivitati
kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku uuring24.
4.1 Positiivsed arengud
Eesti 2035 tegevuskavas25 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad positiivsed
arengud, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul:
1. Võrreldes eelneva aastaga kasvas pea kolm korda taastuvelektri toetus päikeseenergia
tootmiseks26, millega lisandus päikesejaamu kokku võimsusega ligi 4MW võimsuses ja
tootmismahuga kuni 4 GWh/a. Uusi tuuleparke vähempakkumise tulemusel ei rajatud27.
2. 2021-2027 struktuurivahendite meetmete väljatöötamine.
3. Toimus geotermaalenergia kasutuselevõtu potentsiaali hindamine ja piloot tootmisseadmete
rajamiseks.
4. Tänu riiklikele meetmetele on ära hoitud hüppeline energia lõpptarbimise kasv (sh hoonete
renoveerimine, ühistranspordi arendamise ja ettevõtete energia ning- ressursitõhususe
investeeringud, aga ka muud valdkondlikud kliimaeesmärke täitvad meetmed), misläbi on
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek kiirem panustades ühtlasi süsinikuheite
vähendamisse.
5. 2021. aastal toimus energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) algatamine
eesmärgiga minna üle energiajulgeoleku tagamisel kliimaneutraalsele energiatootmisele,
viimastel aastatel on oluliselt vähenenud põlevkivist elektritootmine ja seonduv KHG heide
aidates kaasa kliimaneutraalse energiatootmisele üleminekule.
Kehtiv ENMAK 2030 seab pikaajaliseks eesmärgiks mh, et vastavalt Euroopa Komisjoni teatises aastast
2013 „Energia tegevuskava aastani 205028“ sätestatud eesmärkidele on CO2 heitmete tase
energiasektoris vähenenud aastaks 2050 enam kui 80% (võrreldes 1990. aasta tasemega). ENMAK 2030
tulemusena peab kasvuhoonegaaside heitkogus energiasektorist vähenema aastaks 2030 võrreldes 1990
aastaga 70% (10,5 mln t CO2ekv /a)29. 1990. aastaga (heide 40,2 mln t CO2ekv /a) võrreldes vähenesid
aastaks 2020 energeetikasektori KHG heitkogused 68% (heide 12,85 mln t CO2ekv /a30) ehk aastaks
2030 seatud KHG heitkoguste eesmärk oli aastal 2020 peaaegu täidetud. Peamine vähenemine
tulenes põlevkivielektrijaamade heite vähenemisest mh CO2 hinna muutuste tõttu heitkogustega
kauplemissüsteemis. Energeetikatööstuse heide aastal 2019 oli 8,2 mln t CO2ekv /a31 ja 2020. aastal oli
see 9,4 mln t CO2ekv /a32. 2030. aasta energeetikasektori KHG heite prognoos on paranenud 31%
võrra33.
23
Climmit (taltech.ee)
24
https://energiatalgud.ee/Tehtud_uuringud?category=1688
25
Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus
26
Taastuvenergia toetus | Elering
27
Tulemused | Elering
28
Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2013. aasta resolutsioon energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku
kohta koos energiaga (2012/2103(INI)) https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-7-2013-
0088_ET.pdf
29
tabel 1.1 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (mkm.ee)
30
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed
31
Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990-2019 energeetikasektorist.pdf Rahvusvaheline aruandlus |
Keskkonnaministeerium (envir.ee)
32
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed
33
Ülevaade „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ elluviimisest I aruanne Periood 2017-2021
7
4.2 Väljakutsed
Eesti 2035 tegevuskavas34 toodud vajaliku muutuse saavutamisel on kõige suuremad väljakutsed
energeetikas:
1. Energiajulgeoleku tagamisel elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga,
elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele
vastavaks, maagaasile alternatiivide leidmine, kõrgete energiahindade kompenseerimine,
1000MW juhitava (tootmis- ja/või salvestus)võimsuse olemasolu tagamine turutingimustel.
2. Taastuvenergia väljakutse on jõuda vähempakkumiste, pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute
ja turupõhiste taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise tulemusena taastuvelektri toodanguni
olulise kasvuni oludes, kus maismaal on tuuleparkideks sobivaid alasid väga piiratult ning
planeerimis- ja mõjuhindamiste menetlusprotsessid võivad võtta aastaid, riiklike eesmärkide
(sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek) täitmiseks vajalikus mahus
taastuvenergia projektide tagamiseks on oluline leida ministeeriumide, kohalike
omavalitsuste, arendajate jt koostöös taastuvenergia tootmiseks sobivad alad mahus, mis
tagaks ülemineku taastuvenergiale.
3. Energiatõhususe osas on suurimad väljakutsed kavandatud hoonete rekonstrueerimismahtude
realiseerimine (sh avaliku sektori hooned) ja transpordikütuste nõudluse vähendamine, lisaks
on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise metoodikat energiasäästukohustuse täitmise
seiramiseks ja koguda energiatõhususe meetmete tulemuste kohta andmeid energiasäästu
hindamiseks35. Kliimapaketi käigus on muutmisel energiatõhususe direktiiv, mille raames
plaanitakse alates 2024. aastast suurendada energiasäästukohustust ligi kaks korda.
Ambitsioonikama energiasäästukohustuse eesmärgi täitmise osas pole eeldatavasti tänased
Eestis käimasolevad energiatõhususe meetmed piisavad, mistõttu võib karmima
energiasäästukohustuse eesmärgi kehtestamisel olla oluline kavandada täiendavaid
energiatõhususe meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete
energiatõhususe suurendamiseks.
5. Meetmete ja tegevuste mõõdikud
5.1 MEEDE ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU
KORRALDUS
ENMAK 2030 varustuskindluse alaeesmärk „Eestis on tagatud pidev energiavarustus“ täidetakse
energeetika programmi meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ nelja
programmilise tegevuse teenuste kaudu.
Tabel 3. Meetme „Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus“ mõõdikud.
Meede 1. ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS
Eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud
varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.
Meetme kirjeldus: Elektrivarustuse tagamine, gaasivarustuse tagamine, transpordikütuste
valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine ning soojusenergia tõhus tootmine ja
ülekanne.
34
Materjalid | Eesti Vabariigi Valitsus
35
EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele
Analüüsid ja uuringud | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (mkm.ee)
8
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
N-1 kriteerium on N-1
Tagatud on
Konkurentsiameti kriteerium on
energiataristu n-1
Aruanne hinnangul Konkurentsia
kriteerium ja Täidetud Täidetud
koostamisel36 täidetud meti
energiaturu tõhus
hinnangul
toimimine
täidetud
5.1.1 PROGRAMMI TEGEVUS „ELEKTRIVARUSTUSE TAGAMINE“
Tabel 4. Programmi tegevuse „Elektrivarustuse tagamine“ mõõdikud.
Tegevus Elektrivarustuse tagamine
Eesmärk: Elektri varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine
Tegevuse kirjeldus: Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Taastuvate energiaallikate 22 20
osatähtsus elektrienergia 28,29 NA* 20
summaarsest lõpptarbimisest, %37
Jaotusvõrgus katkestuste 249,3 157,9 NA** < 120 < 110
keskmine kogukestus minutites
tarbimiskoha kohta aastas, minut38
Andmata jäänud energia kogus 216,14 10,3 13,839 < 60 < 60
ülekandevõrgus, MWh
Eesti ühendamine Kesk-Euroopa Teosta- Teosta- Teosta- Teosta- Teosta-
sünkroonalaga aastaks 2025 misel misel misel misel misel
* andmete koondamine toimub kahe aastase viitega
**Konkurentsiameti kodulehe pole veel 2021. aasta andmed leitavad40
Eesti ühendamine Kesk-Euroopa sünkroonalaga aastaks 2025 on toimunud graafikule vastavalt41.
Teenuse „Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“
(ENMAK 2030 meede Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) raames esitasid
elektri süsteemihaldurid Euroopa Komisjonile rahastamistaotluse sünkroniseerimise viimaseks
etapiks42.
36
Aruanded ja hinnangud | Konkurentsiamet
37
SHARES (Renewables) - Energy - Eurostat (europa.eu)
38
https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve
39
Täpsustatud Karl Kivinurm, Elering AS 22.03.2022
40
https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve
41
VVTP täitmise ülevaade 2021 Kaja Kallase valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus
42
Elektri süsteemihaldurid esitasid Euroopa Komisjonile rahastamistaotluse sünkroniseerimise viimaseks etapiks
| Elering
9
5.1.2 PROGRAMMI TEGEVUS „GAASIVARUSTUSE TAGAMINE“
Tabel 5. Programmi tegevuse „Gaasivarustuse tagamine“ mõõdikud.
Tegevus Gaasivarustuse tagamine
Eesmärk: Gaasi toimiv varustuskindlus loob soodsa pinnase gaasi kui kütuse kasutamiseks nii
tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhistele tuginev regulatsioon tagab
kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna.
Tegevuse kirjeldus: gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine.
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Infrastruktuuri normi (N-1) Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetu
täitmine, %43 d
Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4328 4450 NA** 5700 4500
kodutarbijate müük44
*Konkurentsiameti kodulehe pole veel 2021. aasta andmed leitavad45
Teenuse „Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“
(ENMAK 2030 meede Gaasivarustuse tagamine) teostamiseks on paigaldatud maagaasi seadmete
kauglugemise süsteemi arvestid ja andmeedastus toimib alates 01.01.2021. Kadus ära manuaalne
näitajate korrigeerimise vajadus ning täpsustus arveldamine.
5.1.3 PROGRAMMI TEGEVUS „TRANSPORDIKÜTUSTE VALDKONNA
REGULEERIMINE JA KÜTUSEVARUDE SÄILITAMINE“
Tabel 6. Programmi tegevuse „Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude
säilitamine“ mõõdikud.
Tegevus Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ja kütusevarude säilitamine
Eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale
võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu
olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest.
Tegevuse kirjeldus: Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle
elluviimise korraldamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Regulatsioonile vastava kütusevaru Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas
olemasolu, tuhat t46
Taastuvate energiaallikate osatähtsus 6,24 12,16 NA* 7,5 7,5
energia summaarsest lõpptarbimisest
transpordisektoris, %
43
Tabel 35 euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf (konkurentsiamet.ee)
44
Tabel 31 on toodud kodutarbijate oma euroopa_aruanne_2021_korrigeeritud.pdf (konkurentsiamet.ee)
45
https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/jarelevalve
46
Varude koosseis ja maht | ESPA
10
Transpordikütuste turul Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud
enamkasutatavate kütuste kvaliteet
tagatud (allikas: KeM)
* andmete koondamine toimub kahe aastase viitega
Alates 1. jaanuarist 2010 täidab Eesti 90 päeva vedelkütusevarude hoidmise kohustust. Läbi sellise
varu hoidmise on võimalik riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste
kättesaadavus vähemalt kolm kuud. Teenuse „Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu
poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“ (ENMAK 2030 meede Kütusevarude
hoidmine) teostamiseks toimus muutus, mille kohaselt 2005. aastal asutatud AS Eesti Vedelkütusevaru
Agentuuri õigusjärglane on alates 1. juulist 2021 AS Eesti Varude Keskus. Keskus hakkab haldama
hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele
võtmise korraldamise eest. Riigi tegevusvaru moodustamisel ja haldamisel juhindub AS Eesti Varude
Keskus hädaolukorra seadusest ja vedelkütusevaru seadusest ning nende alusel kehtestatud
rakendusaktidest47.
5.1.4 PROGRAMMI TEGEVUS „SOOJUSENERGIA TÕHUS TOOTMINE JA
ÜLEKANNE“
Tabel 7. Programmi tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ mõõdik.
Tegevus 1.4 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne
Eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse
jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil
Tegevuse kirjeldus: Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja
selle elluviimise korraldamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse 56,1 56,8
52,19 58,83 NA*
ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %48
* andmete koondamine toimub kahe aastase viitega
Teenuse „Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine“
(ENMAK 2030 meede Soojuse tõhus tootmine) raames teostati uuring „EL struktuurivahenditest
rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele“, jätkusid meetmed
katelseadmete renoveerimiseks ja uute katelseadmete rajamiseks (rahastusperioodi eesmärk sai
täidetud). Aastal 2021 käivitatud süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuringu eesmärgiks on
koostada stsenaariumid ja tegevuskava, mis kirjeldaks süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse
saavutamise erinevaid võimalusi aastaks 2050.
47
Eesti Varude Keskus | ESPA
48
SHARES (Renewables) - Energy - Eurostat (europa.eu)
11
5.2 MEEDE PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA
OSAKAALU SUURENDAMINE
ENMAK primaarenergia tõhusama kasutuse alaeesmärgi „Eesti energiavarustus ja -tarbimine on
säästlikum“ täitmine toimub energeetika programmi meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja
taastuvenergia osakaalu suurendamine“ kahe programmilise tegevuse teenuste kaudu.
Tabel 8. Meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
lõpptarbimises“ mõõdikud.
Meede 2. PRIMAARENERGIA TÕHUSAM KASUTUS JA TAASTUVENERGIA
OSAKAALU SUURENDAMINE
Eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Primaarenergia tõhusama kasutuse
eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.
Meetme kirjeldus: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ning energiatõhususe
suurendamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 32,649 NA* 33,3 33,3
Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 50,050 NA* 65,6 65,6
* andmete koondamine toimub kahe aastase viitega
5.2.1 PROGRAMMI TEGEVUS „TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE
LÕPPTARBIMISES“
Tabel 9. Programmi tegevuse „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ mõõdikud.
Tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning
suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning
primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke
lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.
Tegevuse kirjeldus: Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 22 26 NA 20 20
summaarsest lõpptarbimisest, %
Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja 52,19 58,83 NA 56,1 56,8
jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %
Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia 6,24 12,16 NA 7,5 7,5
summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, %
49
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en
50
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en
12
Aastal 2021 viidi tegevust läbi järgmiselt:
taastuvenergia direktiivi (ülevõtmine 2021 a suveks viibis ja on läbinud Riigikogus I lugemise
märtsiks 2022) ülevõtmisega seotud muudatuste (energiamajanduse korralduse seaduses,
elektrituruseaduses, maagaasiseaduses ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses
ning vedelkütuse seaduses) ettevalmistamine 1. sätestamaks taastuvenergia eesmärgid (sh
sektori põhised eesmärgid), 2. suurendamaks taastuvenergia isetarbijate rolli (sh
taastuvenergiakogukonnad), 3. tarbija teadlikkuse tõstmiseks päritolutunnistuste väljastamine
lisaks biometaanile ja elektrile ka süsinikneutraalsele tootmisele, soojus- ja jahutusenergiale
ning vesinikule ja 4. sätestamaks biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, millele peavad uued
elektrijaamad vastama;
Taastuvenergia nõukoja kohtumised;
Ministeeriumi koostöö kohalike omavalitsuste üldplaneeringute sisendi andmisel;
Tuuleenergeetika ümarlaud (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, arendajad);
Koostöö teiste ministeeriumitega erinevate kitsaskohtade eemaldamiseks (looduskaitse,
kõrguspiirangud);
Töö merealaplaneeringuga tuulenergeetika alade osas;
Meretuuleenergia töörühm ministeeriumite vahel meretuuleenergia hoogustamiseks;
Biometaani toetusmeetme sihttasemed on täidetud (vt tabel 11);
Elektribusside pilootprojekt (määrus valmis ja toimub projekti ellu viimine tähtajaga 2024.
aastal);
Kohaliku kasu regulatsiooni välja töötamine koostöös ministeeriumite, turuosaliste ja
katuseorganisatsioonidega (toimus väljatöötamiskavatsuste konsultatsioon, menetlus jätkub
2022. aastal);
Rohevesiniku ühistranspordisektoris kasutuselevõtu toetuse rakendamine.
Teenusega „Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide
rakendamise“ (ENMAK 2030 meede Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus) tagatakse
taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide (taastuvenergia
statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil
väliskoostööga, sh välispartnerid Rahvusvaheline Energiaagentuur; (IEA); Maailma
Energeetikanõukogu (WEC); Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Balti Ministrite Nõukogu; Euroopa
Liidu Läänemere Regiooni Strateegia (EUSBSR); Balti Energiaturu Ühendamise Plaan (BEMIP); Balti-
Põhjamaade Energia Teadusprogramm; Balti TSO-de (Elering, AST, Litgrid) loodud regionaalse
talitluskindluse koordinaatori Balti RSC; Venemaa, Valgevene, Kaliningradi, Leedu, Läti ja Eesti
elektrisüsteemide ühenduse BRELL; Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru
koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination Group (RCMCG); maagaasituru operaatori
UAB GET Baltic. 2021. aastal jätkusid varem kavandatud tegevused.
Teenuse „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia
vähempakkumised“ (ENMAK 2030 meede Elektrienergia tootmise arendamine) vähempakkumiste
tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning
suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Toimunud on neli
taastuvenergia vähempakkumist taastuvenergiaallikatest kokku 14,48 GWh elektri tootmiseks (sh aastal
2021 ligi 4 GWh tootmiseks51). Võrreldes eelneva aastaga kasvas pea kolm kord taastuvelektri toetus
päikeseenergia tootmiseks52, millega lisandus päikesejaamu kokku võimsusega ligi 4MW võimsuses ja
tootmismahuga kuni 4 GWh/a. Uusi tuuleparke vähempakkumise tulemusel ei rajatud53. Eesti
elektrijaamad tootsid taastuvatest allikatest 2021. aastal elektrienergiat 2 578 gigavatt-tundi ehk
51
Tulemused | Elering
52
Taastuvenergia toetus | Elering
53
Tulemused | Elering
13
15,6 protsendi võrra rohkem kui 2020. aastal. Taastuvenergia toodang moodustas lõppenud aastal
40,7 % Eesti elektritoodangust ja kattis 27 % kogutarbimisest. Toetust saanud taastuvenergia kogus
kahanes eelmisel aastal 5,5 protsendi võrra 1710 gigavatt-tunnini. Kokku maksti 2021. aastal
taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 94,5 miljoni euro ulatuses ning taastuvenergia tasu, millest
toetusi rahastatakse, laekus 94,9 miljonit eurot. Möödunud aasta taastuvenergia toodangust andsid
biomass, biogaas ja jäätmed 59 protsenti. Nendest allikatest toodeti 1514 gigavatt-tundi elektrit, mis sai
toetust 44,7 miljoni euro ulatuses. Tuuleenergia andis 2021. aastal 28 protsenti taastuvenergia
kogutoodangust, toodeti kokku 734 gigavatt-tundi elektrienergiat. Ebasoodsamate tuuleolude tõttu oli
2021. aastal tuuleenergia tootlus võrreldes eelneva aastaga languses ja aastaga kahanes tuuleenergia
tootmine 11 protsenti. Eelmisel aastal toetatavale tuuleenergiale seatud piirmäär – 600 gigavatt-
tundi kalendriaastas – ei täitunud. Toetusalune toodang oli 541,6 gigavatt-tundi elektrienergiat,
millele maksti toetust 28,7 miljonit eurot. Hüdroenergiat toodeti mullu 24,8 gigavatt-tundi, 2020. aasta
toodang oli 27 gigavatt-tundi. Möödunud aasta toodangu eest maksti kokku 576,5 tuhat eurot
taastuvenergia toetust. Suurimat kasvu näitas mitmendat aastat järjest päikeseenergia – toodetud
elektrienergia maht kasvas rohkem kui kaks korda 122,5 gigavatt-tunnilt 305 gigavatt-tunnini.
Ka toetussummad suurenesid samas mahus – päikesest toodetud elektrienergiale maksti 2021. aastal
toetust 17,4 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli päikesest elektrienergia tootjaid arvuliselt juba üle
9400 ja toetusskeemi oli registreeritud 352 MW ulatuses tootmisvõimsusi. Võrreldes eelmise aastaga
on tootjate arv praktiliselt kolmekordistunud ning lisaks on võrguliitumise ehitus pooleli ligikaudu 2600
kuni 50-kilovatise võimsusega tootmisseadmel, mis teeb suurusjärgus 450 megavatti päikeseenergial
põhinevaid tootmisvõimsusi. Tõhusa koostootmise toetust maksti 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga
välja samas mahus, ligikaudu 3,1 miljonit eurot 110,6 gigavatt-tunni kohta. Eelmise aasta lõpus kuulutas
riik välja vähempakkumise 450 gigavatt-tunnile taastuvenergia aastatoodangule. Vähempakkumise
tulemusena makstavad toetusmäärad kujunevad uutest vähempakkumise reeglitest tulenevalt üle kahe
korra madalamaks senistest määradest54.
5.2.2 PROGRAMMI TEGEVUS „ENERGIATÕHUSUSE SUURENDAMINE“
Tabel 10. Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ mõõdikud.
Tegevus 2.2 Energiatõhususe suurendamine
Eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel,
ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi
eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe
näitajaid.
Tegevuse kirjeldus: Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise
korraldamine
Tegelik täitmine Sihttasemed
Mõõdikud
2019 2020 2021 2021 2022
Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 32,655 NA* 33,3 33,3
Primaarenergia sisemaine 54,5 50,056 NA* 65,6 65,6
tarbimine, TWh
* andmete koondamine toimub kahe aastase viitega
54
Taastuvenergia tootmine kasvas eelmisel aastal 15 protsenti | Elering
55
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_11/default/table?lang=en
56
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_07_10/default/table?lang=en
14
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu makstud toetustega saavutati kõik seatud
sihttasemed aastaks 2021 (vt tabelis 11), seejuures on:
teenus „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ (ENMAK 2030
meede Soojuse tõhus ülekanne) mõeldud kaugküttesektori arendamiseks, energiatõhususe
tõstmiseks ning pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemiseks üldise
energiatarbimise valdkonnas;
teenusega „Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel“ (ENMAK 2030
meetme Soojuse tõhus tootmine) seotud KIK makstud toetusmeede lõppenud 2021. aastaga;
teenuse „Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu“ (ENMAK
2030 meede Energiasääst muudes sektorites) eesmärk tänavavalgustuse arendamine,
energiatõhususe tõstmine ning pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamine
üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine;
teenus „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja
Eleringi kaudu“ (ENMAK 2030 meede Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine
transpordis) mõeldud biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks ning biometaani
tarbimise ja tootmise hoogustamiseks läbi toetuste, mille tulemusel 2021. aastal toodeti Eestis
152 352 MWh ehk 13,1 ktoe biometaani (aastal 2020 vastavalt 97 408 MWh ehk 8,3 ktoe),
millest 55 567 MWh toodeti reoveesetetest, 61 081 MWh loomsest sõnnikust, 24 978 MWh
toiduainetööstuse jääkidest, 5897 MWh biojäätmetest ja 4829 MWh muust biomassist57.
Tabel 11. KIK toetuste mõõdikud teenuste täitmisel aastal 202158.
Sihttase Sihttase
Mõõdikud 2019 2020 2021 Selgitus
2021 2022
Lokaalsete taastuvenergia
küttelahenduste ehitamine 0,39 1,25 1,64 1,25 1,25 Meetme tegevus lõpetatud.
kaugküttelahenduste asemele (MW)
2021. aasta väljamaksed jäid prognoositust madalamaks.
Meetme tulemusel toodetud ning Toetuse saaja esitab kuludokumente alles ülejärgmisel
transpordis kasutusse võetud biometaani 5,4 8,3 8,08 4 4 kuul, seega saab 2021. aastal välja maksta nelja kuu
aastane kogus (ktoe) toetuse. Iga kuu kulud on prognoositust väiksemaks
jäänud.
Renoveeritud ja uue torustiku pikkus (km) 77,2 121,8 149,67 110 110 Enamik projekte liiguvad kavandatud graafikus.
Toimus tavapärane projektide elluviimine.
Olulisi sündmusi, mis mõjutaks projektide elluviimist ei ole
Renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv 6111 11201 17651 14000 14000
toimunud. Eelarvet suurendati 535 000 eurot rahastamaks
Saaremaa projekti.
Ehituse kallinemine on kergitanud ka katlamajade ehituse
hinda, palju ehituslepingute pikendamisi/täiendava tähtaja
Renoveeritud või uus soojuse tootmise
85,3 105,8 114,54 65 65 andmise soove. Töövõtjad viitavad tihti covidist
võimsus kaugküttes (MW)
tulenevatele põhjustele (nt töötajad on haiged, tehastest
ei saa soovitud ajal seadmeid).
Teenusega „Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile
KredEx59 kaudu“ võimaldatakse Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete
elektripaigaldiste üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse
parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine. 2021. aastal püüti aktiveerida täiendavalt
teavitustegevust, et oleks võimalik toetada vanalt pingesüsteemilt uuele süsteemile üleviimist vastavalt
planeeritule, kuid eelneva võrreldes esitati 2021 aastal poole vähem taotlusi, vt tabel 12. Pingesüsteemi
vahetus on toimunud aastaid ja objektide hulk väheneb, kuid järelejäänud osa on seda probleemsem.
Elektrilevi OÜ hinnangul on hulk taotlusi jäänud esitamata põhjusel, et toetuste saamise tingimused on
57
Biometaani päritolutunnistused | Elering
58
Keskkonnainvesteeringute Keskuse andmed 2021. aastal toetatud meetmete kohta.
59
Elektripaigaldiste renoveerimise toetus | KredEx
15
ajale jalgu jäänud ja toetuse summad ise on proportsioonist väljas (toetuse suurus võrreldes tegelike
kuludega on liiga vähene, et motiveerida kliente seda taotlema ning pigem jäetakse võrgueeskirjast
tulenev kohustus täitmata). 2022. aastal otsustatakse, kas meetmega jätkatakse või mitte.
Tabel 12. Kredex makstud toetus vanalt pingesüsteemile üleminekuks uuele Tallinnas.
Mõõdik 2019 2020 2021 2021 2022
sihttase sihttase
Summa, euro 131 611 148767 90 023 200 000 200 000
Taotluste arv 64 64 31 60 60
Toetatud pindala, m2 46 254 26 406 22 576 46 000 46 000
Täiendavalt kohustab energiatõhususe direktiiv60 suurettevõtetes energiaauditite läbiviimist. 2021. aasta
31. detsembri seisuga on läbi viidud 66 auditit ning energiajuhtimise aruannet, millest 2021. aasta
jooksul teostati 13. Auditiga tuvastatud keskmine energiasäästu potentsiaal on 5% aastas. Töötleva
tööstuse tegevusalal tegutsevates ettevõtetes on teostatud 17 auditit või energiajuhtimise aruannet ning
säästupotentsiaal 4% aastas. Kaubandusettevõtete säästupotentsiaal on energiaauditite põhjal 2021.
aasta seisuga 12% aastas61.
Energiatõhususe direktiiv on Eestile seadnud ka energiasäästu eesmärgi, mille seiramiseks valmis
struktuurimeetmetele analüüs62 energiasäästu hindamiseks. Eesti 2014-2020. aastate
energiasäästukohustuse täitmise aruanne pannakse kokku 30. aprilliks 2022.
6. Programmi planeeritud tegevuste elluviimine
2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja63 kohaselt oli energeetika programmi 2021. aasta eelarve
eelneva aastaga võrreldes 7,5% väiksem moodustades 31 156 tuhat eurot, sh erinevatele toetustele kulus
71% ehk 22 231 tuhat eurot.
Tabel 13. Planeeritud tegevuste elluviimine.
Kavandatud tegevuste täitmise analüüs
Programm: Energeetika
Meetmed:
Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus (eelarve 785 tuhat eurot)
Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises
(eelarve 30 371 tuhat eurot)
Suure osa programmist moodustavad toetused Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK),
KredExi ja AS Eleringi kaudu, mille eesmärgiks on primaarenergia tõhusam kasutus ja
taastuvenergia osatähtsuse suurendamine energia summaarses lõpptarbimises panustades
ühtlast „Eesti 2035“ täitmisse.
KIK (vt tabel 11) ja Elering AS toetuste sihttasemed täideti, Kredexi toetuse sihttase jäi
täitmata vahepeal kallinenud hindade tõttu, mistõttu toetuse osa töödeks vajalike kulude
katmiseks jäi väheseks ja toetust seetõttu pigem ei taotletud (ptk 6.2.2, sh tabel 12).
60
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02012L0027-20210101
61
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmed seisuga 1.04.2022
62
EL struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele -
https://mkm.ee/et/uudised-pressiinfo/analuusid-ja-uuringud
63
Eelnõu - Riigikogu https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1742406d-efc2-4286-ae28-
65dd77255445
16
Ülejäänud mõõdikute 2021. aasta sihttasemed täideti, va 2021. aasta kohta puuduvad
statistilised andmed primaarenergia tarbimise ja taastuvate energiaallikate osatähtsuse kohta
ning jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas,
kuna andmete koondamine toimub kahe aastase viitega.
7. Aruandeaasta eelarve täitmine
Kuigi eelarves (tabel 14) olid kulud programmi kahe meetme vahel väga erinevas suurusjärgus
kavandatud, siis meetmete täitmisel jagunesid kulud enam-vähem võrdselt (joonis 3). Elektri ja gaasi
võrgutasude kompenseerimiseks sihtfinantseeriti 113,29 mln eurot, millest 2021. aastal maksti elektri
võrgutasu kompenseerimiseks 33,5 mln eurot ja 2022. aastasse kandus üle 54,7 mln eurot ning gaasi
võrgutasude kompenseerimiseks eraldati 25 mln eurot, millest 2021. aastal maksti välja 5,4 mln eurot,
2022. aastasse kandus üle 19,6 mln eurot. 2021. aastal laekus teistelt EL riikidelt taastuvenergia
statistikakaubanduse müügist 45 mln eurot, mida kasutatakse taastuvenergia eesmärgi täitmiseks
vajalikeks lepingulisteks tegevusteks järgnevatel aastatel sõltuvalt projektide elluviimise ajakavast.
Tabel 14. Eelarve täitmine.
Investeeringud ja kulud Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine
Programmi nimetus Energeetika
Investeeringud tuhat € 0 1 1
Kulud tuhat € 31 026 186 304 74 951
Meetme nimetus Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus
Investeeringud tuhat € 0 0 0
Kulud tuhat € 720 114 149 39 559
Meetme nimetus Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine lõpptarbimises
Investeeringud tuhat € 0 0 0
Kulud tuhat € 30 305 72 155 35 392
Joonis 3. Meetmete kulude jaotus.
Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus
Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu
suurendamine lõpptarbimises
47%
53%
17
Rahandusministeerium
[email protected] 30.05.2022 nr 17-1/2022/3776-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Energeetika 2021. aasta tulemusaruande
esitamine
Esitan energeetika tulemusvaldkonna 2021. aasta tulemusaruande vastavalt Vabariigi Valitsuse
19.12.2019 vastu võetud määrusele nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisa: Energeetika 2021. aasta tulemusaruanne
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Riigikontroll
Irje Möldre
6256497
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158