Ringmajanduse pakett

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 19.1.1/22-0189 - COM(2022) 140 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestlike toodete normiks muutmise kohta Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Tähtaeg: 12.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/396cde8d-1527-46f4-a883-454cd70a7a65 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/396cde8d-1527-46f4-a883-454cd70a7a65?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Introduction The collision of major crises and economic shocks in recent years has impacted every part of the EU ’s economy and society. The latest and starkest in this series – the ruthless and unprovoked invasion of Ukraine by Russia – is different in nature to the pandemic and recovery or the evermore urgent need to respond to the climate and biodiversity crises. The geopolitical situation it has led to puts a renewed strain on people and businesses in Europe and beyond, at times when the European Union, Ukraine and the world at large were looking forward to building back better . But these crises also have much in common, and forc e us to question assumptions, to rethink our economic model and to work on redesign ing our energy system. We have again been confronted with our own dependencies and with the vulnerabilities these can lead to in terms of security of supply, financial strain on households and shocks for businesses whose daily operations and long-term survival are at risk . This points to the need to look at how we can increase the well-being of our citizens and ensure sustainable growth through using better the resources and the materials that make up the products we use every day , a s well as improving the products themselves . By making products consume less energy, by using them more efficiently and for longer, by relying on recycled materials instead of primary raw materials, and by spreading front-runner circular economic models we can decouple our econom ic growth from natural resource use and environmental degradation . By promoting a harmonised approach at EU level, we can boost competitiveness, create new business opportunities and jobs, foster the greening of the single market in line with the sustainable growth agenda of the European Green Deal , enable consumers to save on costs, and make the EU economy more resilient to disruptions in integrated global value chains. Moreover, it will make a decisive contribution to achieving climate neutrality by 2050, to halting biodiversity loss and to achieving our zero-pollution ambition . While progress has been made in recent years , t he environmental impacts of consumption are still pushing us outside the safe operating space for humanity, as we exceed planetary boundaries in several ways in the EU . Globally, h alf of all greenhouse gas emissions and 90% of biodiversity loss are caused by extracti ng and processing primary raw materials , while t he still prevailing linear take → make → dispose model of our economy leads to significant waste of resources . For the EU to succeed in the transition to a resource-efficient, climate - neutral and pollution-free circular economy and reduce its energy and resource dependencies , we urgently need a new approach to the way we design , make and use products . The EU will promote this approach also internationally, thus strengthening the sustainability and resilience of global value chains . Today’s package of interlinked initiatives on sustainable products, presented in this Communication, aims to bring this new approach significantly closer to reality , building on what has already been done. The EU already sets m inimum environmental requirements for certain products or sectors, such as energy-related products, packaging and chemicals. These requirements have helped to substantially reduce the EU ’s environmental and climate footprint, including energy consumption. For instance, the cumulative effect of current EU rules on ecodesign and energy labelling means a 10 % lower annual energy consumption by the products in scope, comparable to the energy consumption of Poland , reducing our dependence on fossil fuels, including from Russia . However, the existing rules cover only a limited share of the goods marketed in the EU and do not systematically encourage circularity, nor tackle many of the ways in which products impact the climate and the environment throughout their lifecycle. Also, there is still significant potential to lower the energy use of energy-related products. This is why the proposal for a Regulation on Ecodesign for Sustainable Products is at the heart of t oday ’s package . As p roduct design dictates up to 80% of its life - cycle environmental impact , t he proposal extends the scope of the Ecodesign framework to cover the broadest possible range of products. It foresees setting minimum criteria not only for energy efficiency but also for circularity and an overall reduction of the environmental and climate footprint of products. Until the new framework enters into force, the existing Ecodesign Directive will continue to drive improvements in energy efficiency and circularity . To that end, th e Commission is adopt i ng together with the new proposal a n Ecodesign and Energy Labelling Working Plan 2022 - 2024 to cover new energy - related products and updat e and increas e the ambition for products that are already regulated. To support this, targeted sectoral initiatives -- the EU Strategy for S ustainable and Circular T extiles and the revision of the C onstruction P roducts Regulation -- are presented as part of the package to address these two priority product groups that have a significant impact on the environment and climate. To ensure that consumers remain active proponents of the transition , the Commission is also tabling a legislative p roposal to E mpower C onsumers in the G reen T ransition that introduce s targeted amendments to ensure the necessary ‘greening’ of horizontal EU consumer law . By bringing a common approach to products in the EU, our proposals will help to create a level playing field for companies operating in the single market and make the EU a standard-setter in the area of sustainable products. In order to ensure that the shift to more sustainable products rolls out in a way that alleviates the costs and challenges of the transition, the selection of product groups and the setting of product-specific rules will be subject to long-term planning in an inclusive co-creation process, as well as to rigorous impact assessments, including as regards affordability for consumers, impacts on competitiveness and administrative burden. Several Member States have already start ed to set environmental sustainability requirements on products on their own and citizens are increasingly asking them to go further and faster. This risks fragment ing the s ingle m arket through diverging national rules , complicating and increasing the costs of doing business . Harmonised EU rules will avoid such market distortions , considerably scale the market for environmentally sustainable products and ultimately reduc e compliance costs and administrative burden for businesses operating across the EU . T here are also many other cost saving opportunities for businesses, given the increasing scarcity of primary natural resources, challenges in the supply of raw materials and their price volatility. By re-designing business models, production processes and products , by making products last longer or optimising their use, and by participating in a well-functioning market for secondary raw materials , businesses can significantly reduce their costs for materials, energy and waste management and improve their resilience . Social economy organisations have played a pioneering role in shaping and expanding circular economy activities, such as electronics and textile recycling, reusable consumer goods, repair and remanufacturing activities. New digital solutions , too, o pen up huge opportunities to re-design business models for energy efficiency, circularity and broader environmental sustainability . Front-runner companies in several industrial ecosystems have already embraced this transition . A clear and harmonised regulatory framework on product environmental sustainability will provide the conditions for this approach to become mainstream and drive companies that buy and sell on EU markets to innovate and invest in circular business models and the products of tomorrow. All this would significantly extend the range of environmentally sustainable products available to EU consumers and make these the mainstream option. Today the market share of such products is still limited, also affecting their availability and affordability to c onsumers . But the EU’s experience has already shown that ecodesign, when scaled up, does bring notable cost savings . In 2021 alone, existing ecodesign requirements for energy-related products saved consumers EUR 120 billion , even if counting in the acquisition costs . Many more savings could be unlocked if we remedy the problem that consumers are confronted with products that have a short lifespan and cannot be repaired , or have in sufficient access to circular business models. Combining this with the right consumer information and ensuring protection against green-washing, the EU would meanin g fully empower its consumers for the green transition and make sustainable products the norm , inspiring the rest of the world to follow . Overview of initiatives in the Circular Economy package Our ambition: m aking s ustainable p roducts the n orm Designing more sustainable, circular and energy performing products The proposed Ecodesign for Sustainable Products Regulation (ESPR) is the cornerstone of the Commission’s approach to more environmentally sustainable and circular products. It establishes the framework for setting ecodesign requirements for specific product categories to significantly improve their circularity, energy performance and other environmental sustainability aspects. It builds on the proven effectiveness of the Ecodesign Directive in relation to energy-related products and will enable minimum ecodesign and information requirements to be set for almost all categories of physical goods placed on the EU market . For groups of products that share sufficient common characteristics, horizontal rules can be set . The se ecodesign requirements will be tailor ed to the particular characteristics of the product groups concerned . The ir identification and development will factor - in the potential for improvement and relative effectiveness in delivering increased resource and energy efficiency, enabling longer product life and maximising the value embedded in material s , reducing pollution and the overall impact of products on climate and the environment . The ecodesign requirements will , as appropriate for the product categories to be regulated, cover : product durability, reliability, reusability, upgradability, reparability, ease of maintenance and refurbishment; restricti ons on the presence of substances that inhibit the circularity of products and materials ; energy use or energy efficiency of products; resource use or resource efficiency of products; minimum recycled content in products; ease of disassembly, remanufacturing and recycling of products and materials ; life-cycle environmental impact of products, including their carbon and environmental footprint s ; preventing and reducing waste, including packaging waste. Helping businesses and consumers to make more informed choices In addition to setting requirements on how products should be made, the Ecodesign for Sustainable Products Regulation ( ESPR ) is also a framework to set requirements to provide information on the environmental sustainability of products . Depending on the product concerned, this can include information on energy use, recycled content, presence of substances of concern , durability, reparability , including a reparability score, spare part availability and recyclability. Digital product passports will be the norm for all products regulated under the ESPR , enabling products to be tagged, identified and linked to data relevant to their circularity and sustainability . Pioneering this approach for environmental sustainability data can also pave the way for wider voluntary data sharing, going beyond the products and requirements regulated under the ESPR. Moreover, product passports may be used for information on other sustainability aspects applicable to the relevant product group pursuant to other Union legislation . Structuring information on the environmental sustainability of products and transmitting it by means of d igital product passports will help businesses along the value chain , from manufacturers, importers and distributors to dealers, repairers, remanufacturers and recyclers, to access information that is valuable in their work to improve environmental performance, prolong product lifetime, boost efficiency and the use of secondary raw materials , thus lowering the need for primary natural resources , saving costs and reducing strategic dependencies . This will also help track the presence of substances of concern throughout the life cycle of materials and products, following through on commitments made in the C hemicals S trategy for S ustainability and contributing to the EU’s aim to achieve zero pollution. Digital product passports can also enable consumers to make more informed choices , improve transparency for public interest organisations and help national authorities in their enforcement and surveillance work. The ESPR will also enable the EU to set labelling requirements , for example on the reparability of products. The new EU Energy Labels will incorporate circularity aspects, such as a repair score, by means of supplementary information. For o ther products , the new ESPR label will provide such information. S ome products may bear both the EU Energy Label and an ESPR label, in case there is evidence that this will be more effective for consumers and less burdensome for industries. As demonstrated by the EU Energy Label , mandatory provision of key information at the moment of purchase can be an effective way to inform about relevant aspects of the environmental performance of products , particular ly whe n it allows an easy comparison of products in a given category. In parallel to and in synergy with developing product-specific rules under the ESPR, the Commission will work on reviewing or setting new product-specific criteria under the EU Ecolabel. This is a well-known and trusted label that has recognised and certified products with a high environmental performance for 30 years across the EU . Putting a stop to the destruction of unsold consumer goods The proposed ESPR includes measures to prevent and stop the destr uction of unsold consumer goods . As a first step, l arge businesses that discard unsold products will have to disclose the amount of products they discard per year, provide reasons for the discard ed volumes and information on the volume of discarded products sent out for reuse, remanufacturing, recycling, energy recovery and disposal operations , in line with the waste hierarchy. T he r egulation will also provide the possibility to ban the destruction of unsold products entirely , depending on the product categories to be regulated. Promoting and p rocuring more sustainable products While the performance and information requirements on product ecodesign will enable businesses and consumers to choose more environmentally sustainable products, there is a greater role that Member State’s incentives and public procurement can play. The Commission has already developed several g reen p ublic p rocurement criteria, but their impact remains limited as their use is currently voluntary. Therefore, the ESPR aims to leverag e the weight of public spending to boost demand for more environmentally sustainable products by setting mandatory criteria for the public procurement of these products , drawing where appropriate on existing voluntary criteria . This mean s that c ontracting authorities would be required to use green procurement criteria to purchase specific groups of products . In addition, incenti ves provided by Member States can be leveraged through environmental sustainability requirements on the products those incentives concern . A cross - sector al approach to sustainable products The ESPR is designed to be coherent and align ed with existing and future sectoral legislation and policies . Once its framework is in place, the product requirements will be rolled out following multiannual working plans. This will enable the Commission to make a careful assessment of where regulatory action is most needed. Where environmental sustainability requirements are already set at a satisfactory level in EU legislation, the ESPR will not come into play . Conversely, where these requirements are lacking , but the circularity , energy and resource efficiency potential , as well as the potential to reduce overall climate and environmental impacts are high and warrant ac tion , the ESPR would step in. Measures under the ESPR will be accompanied by dedicated impact assessments, to ensure proportionality, due consideration of the international dimension and the impact on third countries, as well as co nsisten cy with other EU legislation. Three different situations can illustrate how the proposed ESPR is designed to work with sectoral legislative and policy initiatives to accelerate the green transition. Creating new EU product-specific rules: the example of textiles For products w here there is no specific EU law setting mandatory requirements on environmental sustainability, the ESPR will be the legal framework under which to set EU rules. This is the case for textiles and footwear . While these products are currently subject to certain product requirements, for instance concerning chemicals and labelling , there are no specific requirements governing circularity, e.g. durability, reparability, recyclability and recycled content. F ollowing the adoption and entry into force of the ESPR , and subject to impact assessment , t his regulatory gap will be filled through secondary legislation setting ecodesign performance requirements for textile products , information requirements and a Digital Product Passport. Targeted changes to textiles labelling will also be considered under the Textiles Labelling Regulation . Beyond textiles and following the same logic, other priority products will be identified in the first ESPR working plan (see Section 4). In addition, the EU strategy for sustainable and circular textiles that the Commission is adopting as part of th is package presents a comprehensive set of actions that go beyond the ESPR. The aim is to transform this sector and change not only textile design but also boost circular business models and reduce textile waste , in line with and in full consideration of the need to ensure consumer affordability and business competitiveness . It also marks the launch of the co-creation process of the transition pathway of the textiles industrial ecosystem. C omplementing existing product-specific EU rules: the example of construction products, batteries, packaging and chemicals Given the wide scope of the ESPR, some products covered by it will also be subject to separate product-specific legislation. For these products, as a general principle the ESP R will only intervene when the environmental sustainability dimensions of those products cannot be fully and appropriately addressed by other instruments. This would make EU rules on specific products more coherent and avoid placing an administrative burden on businesses to meet requirements laid down in different EU pieces of legislation. However, following the necessary consultations and impact assessments, specific circumstances may justify taking targeted action also under the ESPR . This may make sense when the product is part of another product (e.g. batteries ) , closely linked to it (e.g. packaging ) , or whe n environmental sustainability requirements for a group of products are laid down. Although construction products are in the scope of the ESPR, given the need to manage the close links between their environmental and structural performance, including health and safety, it is justified to lay down environmental sustainability requirements under the revised Construction Products Regulation that is adopted as part of th is sustainable products package . However, in the case of energy - related construction products, sustainability aspects will be primarily dealt with under the ESPR, a s they are already regulated under the existing Ecodesign Directive . Still, the revised Construction Products Regulation may intervene in a complementary manner, where needed . The two proposed R egulations include p rovisions to maintain close legal alignment as the rules are develop ed and implement ed . The sustainability requirements for batteries will primarily be dealt with under the proposed b atteries r egulation . If the need arises to set additional specific sustainability requirements, for instance for specific applications of batteries in other products, the ESPR could cover complementary aspects . Concerning packaging , the essential requirements for packaging allowed on the EU market are laid down in the Packaging and Packaging Waste Directive (PPWD), currently under revision. However, as packaging varies greatly depending on the product category, it should be one of the key aspects to co ver when developing product-specific ESPR rules . This must complement , with more targeted rules, the essential requirements laid down in the PPWD. Regarding chemicals , the ESPR ’s area of competence is clearly defined: it will be able to take action to restrict the presence of chemicals in products for reasons linked to improving the product’s environmental performance along its life cycle . This can complement existing law governing chemicals, such as REACH , the primary focus of which is ensuring chemical safety, or RoHS , which covers only electrical and electronic equipment. New EU rules under the current Ecodesign Directive: the example of consumer electronics Electronics is our fastest growing waste stream . Users are frustrated at how quickly their devices break, become obsole te, cannot be updated or repaired. Moreover, in the EU we recover only few of the components or materials , including critical ones , that could be used again for making new products . In this context , the Commission is working on new ecodesign measures for smartphones, tablets and laptops, to be adopted as identified in the working plan under the existing Ecodesign Directive . In addition to energy efficiency and already before the new ESP R will replace the existing framework , the measures will cover other key aspects of ecodesign for circularity, notably durability, reparability and recyclability . In the same context, the ecodesign rules for external power supplies are being revised, mainly in view of interoperability and circular economy requirements to complement the recent Common Charger initiative adopted as a revision of the Radio Equipment Directive . In addition to developing ecodesign requirements , the Commission has also launched a review of EU rules restricting the use of hazardous substances in electrical and electronic equipment , i.e. the RoHS Directive with the aim of ensuring that it meets its objectives in the most effective and efficient way . The Commi ssion is also exploring options to incentivise the take - back and return of small electronics such as old mobile phones, tablets and chargers stored at home . The objective is to extend lifetimes and improve collection of those products , th ereby also boosting circular business models. The e codesign m ethod: p lanning, c onsultation, c o-creation The EU’s ecodesign and energy labelling policies are already highly effective in delivering energy efficiency . They generate savings for consumers lower our dependency on fossil energy imports and reduce emissions reductions. Over the last decade , rules have been set for around 30 energy-related product groups . Careful targeting through the adoption of multiannual working plans has been central to ensuring clear prioritisation, effectiveness and efficiency under the Ecodesign Directive . T his will continue under the ESP R , based on a sound and robust approach for identifying priority products . In order to ensure a smooth transition to the ESPR framework, the new e codesign and e nergy l abelling w orking p lan for 2022-2024 is adopted as part of this package. It ensures that, until the new ESP R framework enters into force, work under the current Ecodesign Directive can continue at pace, bringing further reductions in energy use as well as material consumption from energy - related products. Additional products identified , such as low temperature emit t ers, offer energy - saving potential representing billions of euro in reduced consumer expenditure . Importantly, the new working plan ensures that circularity aspects are increasingly addressed to the extent feasible under the current legal framework. In parallel, the Commission intends to start work under the proposed ESPR to cover new products and new parameters . It aims to propose product - specific measures without delay , as soon as the new framework is in place. To ensure the right priorities are set in a transparent and inclusive way, it will launch a public consultation on the categories of products to be selected under the first Ecodesign for Sustainable Products Regulation working plan by the end of 2022. A p reliminary assessment made by the Commission has identified that product categories such as textiles, furniture, mattresses, tyres, detergents, paints, lubricants, as well as iron, steel and aluminium have high environmental impac t and potential for improvement , and are thus suitable candidates for the first working plan. The success of the Ecodesign Directive to date owes much to the in put from all key players , contributing in an inclusive, open and transparent way . The ESPR will build on this co-creation approach, from drawing up a working plan and prioritising products, to assess ing and develop ing all new product requirements. The Ecodesign Forum, building on the existing Consultation Forum under the Ecodesign Directive , will remain the platform for targeted exchanges across stakeholder groups and at all key phases of the process, and thus bring industry, national-level and enforcement authorities to the table. Consultation processes and thorough impact assessments will precede and underpin the development and adoption of product requirements. New ESPR rules must be underpinned by s ound methodological approaches , so that environmental and climate impacts of products can be effectively addressed th r ough requirements on the key aspects laid down in the ESPR. Given the potential range of products under the future framework, it will be essential to choose and adapt the most suitable methodology , depending on the product or group of products in question and the environmental or circularity aspect targeted . This approach will build on the experience gained under the current Ecodesign Directive, which will continue to be upgraded , and on the Product Environmental Footprint method where appropriate . As a priority, the Commission will develop new methodologies to underpin the additional circularity aspects brought under the ESPR , including e.g. durability, reparability and recycled content related methodologies, also taking into account research results of projects funded by the Horizon Europe Programme . Circular business models In addition to making sustainable products the norm, we must also increasingly invest in and incentivise the uptake of circular business models . These include product-as-a- service models, peer-to-peer sharing and reverse logistics, on-demand manufacturing, reuse and repair services, to name a few. This is necessary to decreas e overall demand for energy and resources , and decouple growth from primary resource use. Circular business models are designed to create and capture value while helping optimise and limit resource use. Th is means not only regulatory product-specific requirements but also the right market signals for circular business models to give producers an incentive to design products better, extend products ’ lifetime and retain their value during and after use. For instance, by selling product s as a service ( illustrated by the well-known example of selling light, not light bulbs ) the economic logic shifts and profits are no longer dependent on the volume of products sold. Instead, it becomes profitable to ensure that the products provided as a service are durable and repairable, as the ownership remains with the business and the need to buy new products is a business cost. Today, it is still challenging for circular business models to take off and scale up. Product requirements under the ESPR will stimulate the uptake of such models, as developing circular activities depends to a large extent on the physical design features of products, and on access to relevant data. Also d igital p roduct p assport s and smart use of digitally enabled innovation constitute critical enablers to move to circular business models. However, better product design and information alone will not be enough to trigger a full shift in business approaches. There is a clear need to identify bottlenecks, identify effective means to boost the uptake of circular business models, ensure their profitability , make them increasingly attractive to consumers, exchange best practices, and provide tailored advice for new and existing businesses to switch to circular business models . To that end, the Commission wants to bring different stakeholders together in the new European Circular Business Hub. The Hub will support the uptake of circular business models, channel information and services including awareness raising, cooperation, training and exchanges of best practices. It will build upon the expertise and service offer of existing EU actions, notably the European Circular Economy Stakeholder P latform , Enterprise Europe Network Sustainability Advisors and the network of European green tech clusters . In addition, the Commission will prepare guidance on boosting circular business models to help businesses, Member States and regions tak e action . This will includ e guidance on directing investment and funding and optimising local resource stocks and flows, with a view to cr eating circular value and jobs. The Commission will also issue guidance on how to support uptake and partnerships for the circular economy between social enterprises and other actors, including mainstream businesses. Moreover, through the European Skills Agenda , the Commission is supporting investments in skills indispensable for the development of a circular economy. Under the Pact for Skills , the Commission is setting up large-scale partnerships bringing together industry representatives, social partners and vocational education and training providers . Empowering and p rotecting c onsumers Most consumers want to play an active part in the green transition . The ESPR will support consumers in the green transitio n. It will ensur e products meet minimum requirements for environmental performance, and provid e better information, labelling and greater access to spare parts, upgrades and repairs , while taking into account affordability, boosting consumer convenience and giving consumers access to higher quality products. But i t is also necessary to ensure better information at the point of sale and build consumer confidence in the claims that producers make on the environmental benefits of their products on their own accord. The proposal on e mpowering c onsumers for the g reen t ransition enables consumers to take informed purchasing decisions . The proposal will introduce targeted amendments to horizontal EU consumer law to ensure that consumers are provided with information at the point of sale about a commercial guarantee of product durability, as well as information relevant for repair (including a reparability score, whenever this is available) . It will also prohibit traders from making certain types of environmental claims deemed to be misleading. This includes vague environmental claims (e.g. “green”, “eco-friendly”, “good for the environment”) that are not adequately justified and verified in line with the rules. Moreover, the proposal will ban several practices associated with early obsolescence, including planned obsolescence practices. In addition, the Commission is working on proposing more specific rules on green claims t o boost reliability, comparability and verifiability , relying on the Product and Organisation Environmental Footprint methods and is developing an initiative for encouraging repairs of consumer goods (‘right to repair’) , with adoption planned in autumn 2022. This initiative will complement ESPR and will contribute to its practical effects by giving consumers the possibility to use their purchased products longer by giving them a right to have these products repaired. Leading the sustainable and circular products and business models agenda at global level The EU has a track record of advocating for sustainability worldwide . P roducers already meet EU rules on hazardous substances, ecodesign and energy labelling when placing products on the EU market. The proposals in the package of initiatives on sustainable products will contribute to accelerat ing implementation of the UN 2030 Agenda for Sustainable Development. By expanding markets for environmentally sustainable products, the EU seeks to strengthen the sustainability of global value chains and contribute to positive change in the partner countries, which will help in meeting several UN Sustainable Development Goals. However, EU action alone is not enough and cannot deliver alone the transition to more environmental sustainability and circularity the world needs. We need to work together with our partners by strengthening international cooperation and promot ing our ambition worldwide. The EU will step up its engagement with non-EU countries , at global, regional and bilateral level , to support the sustainability transition, and to facilitate compliance with the new rules, especially with low - and middle-income countries. Bilaterally, the EU will work in partnership with non-EU countries on capacity building, enhanced dialogue, technical cooperation, access to business support networks, access to finance for circular economy investments, and exchanging best practices to identify po tential technical barriers and to promote joint initiatives . At global level , the EU will continue to pursue the circular economy agenda in multilateral fora, in the G7 and G20, and in the context of the Global Alliance for Circular Economy and Resource Efficiency. The Commission will advocate creating a global Sustainable Consumption and Production Forum to facilitate a broad discussion between countries and stakeholders on meeting the UN Environment Assembly’s recent call on Member States ‘to take measures, in cooperation with the private sector to enhance the design of products taking into account lifecycle assessments, to favour product lifetime extension, repair, re-use, and easier recycling in the context of circular economy with the view to contributing to achieving resource efficiency ’ . The EU will continue supporting the UN and other relevant global and multilateral initiatives promoting sustainable production and consumption . It will also support and help disseminat e the findings of the work carried out by the International Resource Panel. T he EU will cooperate with its trading partners in the World Trade Organisation , by sharing and discussing best practices on how to increase circularity in global value chains , in line with domestic and international law. Finally, th e recent Commission proposal on corporate sustainability due diligence will contribute to driving sustainable business models at global level. The proposal fosters the sustainability transition of companies across industry sectors by requiring that companies address and account for adverse impacts on the environment in their global value chains. Based on the proposed rules larger companies also need to have a plan to ensure that their business strategy is compatible with limiting global warming to 1.5 °C in line with the Paris Agreement . Conclusion The initiatives on sustainable products aim t o ensur e that by 2030 a significant part of p roducts available to E U c onsumers will be designed to be durable and energy- and resource efficient, reparable, recyclable , and with preference for recycled materials . Companies from all over the world will be able to compete without being undercut by companies that pass on costs to society and the environment. Consumers will also have access to the information they need to make more sustainable choices , will be better protected against practices harmful to the green transition, and will be able to keep their products functioning for as long as possible , whil e companies will be able to access the data they need to ensure environmental sustainability and circularity of their products and business models . These actions are explicitly recommended by European citizens in the framework of the Conference on the Future of Europe, who have called for stronger circular economy policies, including on combatting planned obsolescence and providing information on how to re-use and repair products. The impact of today’s package of initiatives will be felt gradually. T he rules of some measures will be applicable upon entry into force ; others will take time due to the legal framework and the type of systemic changes they will instigate. The Ecodesign for Sustainable Products Regulation will allow for a multi-pronged approach to product regulation – a real game changer, whose momentum will build over time. By setting a comprehensive cross-sectoral framework and by taking key steps such as the adoption of working plans, the general direction and objectives will be clear well in advance . This will give time for companies to make the necessary organisational and systemic preparatio ns , even before detailed product rules are laid down. The proposals in this package are central to the European Green Deal . They will make a considerabl e contribut ion to the European Union’s environmental and climate goals, in particular to achiev ing climate neutrality by 2050, to doubl ing the circularity rate of material use by 2030 and to achiev ing the European Union’s ambitious energy efficiency targets. They will also contribute to and benefit from the objectives of the 2030 Digital Decade , the New Industrial Strategy , the European Pillar of Social Rights Action Plan and the New European Bauhaus . The proposals in this package have the potential to bring the EU significantly closer to reaching the UN’s 2030 Sustainable Development Goals , provid ed that their level of ambition is maintained and they are swiftly and effectively implemented . The Commission therefore calls on the European Parliament, the Council and all other stakeholders to endorse the approach and ambitions of these proposals and to work towards their rapid adoption and implementation. Sissejuhatus Viimaste aastate suured kriisid ja majandusšokid on mõjutanud ELi majandust ja ühiskonda igast küljest. Neist viimane ja teravaim – Venemaa julm ja provotseerimata sissetung Ukrainasse – erineb oma laadilt pandeemiast ja sellest taastumisest või üha pakilisemast vajadusest reageerida kliima- ja elurikkuskriisidele. Sellest tingitud geopoliitiline olukord seab Euroopas ja mujalgi inimesed ja ettevõtjad uue surve alla ning seda ajal, mil Euroopa Liit, Ukraina ja kogu maailm olid valmis majandust paremini üles ehitama. Neil kriisidel on aga ka palju ühist ning need sunnivad meid oma lähtepunkte kahtluse alla seadma, oma majandusmudelit üle vaatama ning oma energiasüsteemi ümber kujundama. Oleme taas pandud seisma silmitsi oma sõltuvusega mitmesugustes valdkondades ja haavatavusega, mida see võib põhjustada tarnekindluses, majapidamistele avalduva rahalise survena ning šokkidena ettevõtjatele, kelle igapäevategevus ja pikaajaline püsimajäämine on ohus. See tähendab, et on vaja uurida, kuidas saame suurendada oma inimeste heaolu ja tagada kestliku majanduskasvu, kasutades paremini igapäevatoodeteks vajalikke ressursse ja materjale ning täiustades tooteid endid. Muutes tooted vähem energiat tarbivaks, kasutades neid paremini ja kauem, tarbides esmase tooraine asemel ringlussevõetud materjale ning levitades teedrajavaid ringmajanduse mudeleid, saame lahutada majanduskasvu loodusvarade kasutamisest ja keskkonnaseisundi halvenemisest. Edendades ELis ühtlustatud lähenemisviisi, saame parandada konkurentsivõimet, luua uusi ärivõimalusi ja töökohti, soodustada ühtse turu rohestamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe kohase kestliku majanduskasvu tegevuskavaga, aidata tarbijatel kokku hoida kulusid ning muuta ELi majanduse säilenõtkemaks lõimitud üleilmsete väärtusahelate häirete suhtes. Lisaks aitab see otsustavalt kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks, elurikkuse vähenemise peatamisele ja nullsaaste eesmärgi saavutamisele. Kuigi viimastel aastatel on tehtud edusamme, püsime me tarbimise keskkonnamõju tõttu endiselt väljaspool inimkonna jaoks turvalist tegutsemisruumi, sest ületame ELis mitmel moel planeedi võimaluste piire . Maailmas tuleneb pool kasvuhoonegaaside koguheitest ja 90 % elurikkuse vähenemisest esmase tooraine kaevandamisest ja töötlemisest ning ikka veel valdav lineaarne hankimisel-tootmisel-äraviskamisel põhinev majandusmudel tähendab suurt ressursiraiskamist. Selleks et EL saaks edukalt üle minna ressursitõhusale, kliimaneutraalsele ja saastevabale ringmajandusele ning vähendada oma energia- ja ressursisõltuvust, on vaja kiiresti uut lähenemisviisi toodete kavandamisele, valmistamisele ja kasutamisele. EL edendab seda lähenemisviisi ka rahvusvaheliselt ning aitab seega muuta üleilmsed väärtusahelad kestlikumaks ja säilenõtkemaks. Selles teatises on välja pakutud kestlikke tooteid käsitlevate omavahel seotud algatuste pakett, mille eesmärk on tuua see uus lähenemisviis senitehtule tuginedes reaalsusele palju lähemale. EL on juba kehtestanud minimaalsed keskkonnanõuded teatavatele toodetele ja sektoritele, nagu energiamõjuga tooted, pakendid ja kemikaalid. Need nõuded on aidanud märkimisväärselt vähendada ELi keskkonna- ja kliimajalajälge, sh energiatarbimist. Näiteks tähendab kehtivate ELi ökodisaini- ja energiamärgistuseeskirjade kumulatiivne mõju, et nende kohaldamisalasse kuuluvad tooted kasutavad aastas 10 % vähem energiat, mis on võrreldav Poola aastase energiatarbimisega ja mis vähendab sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas ka neist, mis pärinevad Venemaalt. Kehtivad eeskirjad hõlmavad siiski vaid piiratud osa ELis turustatavatest kaupadest ning ei soodusta süstemaatiliselt ringlust ega puuduta paljusid viise, millega tooted mõjutavad kliimat ja keskkonda kogu nende olelusringi jooksul. Samuti on olemas suur potentsiaal ka energiamõjuga toodete energiatarbimist vähendada. Seepärast on selles teatises esitatud paketi keskmes kestlike toodete ökodisaini määruse ettepanek. Kuna tootedisainist sõltub kuni 80 % toote olelusringi keskkonnamõjust, laiendatakse nimetatud ettepanekuga ökodisainiraamistiku kohaldamisala, et see hõlmaks võimalikult paljusid tooteid. Ettepanekuga nähakse ette mitte ainult energiatõhusust, vaid ka ringlust ning toodete keskkonna- ja kliimajalajälje üldist vähendamist puudutavate miinimumkriteeriumide kehtestamine. Kuni uue raamistiku jõustumiseni suurendatakse energiatõhusust ja ringlust edasi kehtiva ökodisainidirektiivi alusel. Selleks võtab komisjon koos uue ettepanekuga vastu ökodisaini ja energiamärgistuse töökava aastateks 2022–2024 , et reguleerida uusi energiamõjuga tooteid ning ajakohastada ja tugevdada juba reguleeritud toodetele seatud nõudeid. Selle toetamiseks tehakse paketi osana sihipärased valdkondlikud algatused – ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia ning ehitustoodete määruse läbivaatamine – , et käsitleda neid kaht keskkonnale ja kliimale olulist mõju avaldavat esmatähtsat tooterühma. Et ka tarbijad saaksid üleminekule aktiivselt kaasa aidata, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku tarbijate mõjuvõimu suurendamise kohta rohepöörde elluviimisel , millega tehakse sihipärased muudatused, et tagada ELi horisontaalse tarbijaõiguse vajalik rohestamine. Komisjoni ettepanekud, millega luuakse ELis ühine lähenemisviis toodetele, aitavad luua ühtsel turul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused ja kujundada EList kestlike toodete vallas standardiseadja. Tagamaks, et kestlikumatele toodetele üleminekul leevendatakse sellega seotud kulusid ja probleeme, valitakse tooterühmad ja kehtestatakse tootepõhised eeskirjad lähtuvalt kaasavas koosloomeprotsessis toimuvast pikaajalisest planeerimisest ning põhjalikust mõju hindamisest, mille käigus vaadeldakse muu hulgas taskukohasust tarbijale, mõju konkurentsivõimele ja halduskoormust. Mitmes liikmesriigis on juba hakatud iseseisvalt kehtestama toodete keskkonnasäästlikkuse nõudeid ning inimesed ootavad neilt üha rohkem jõulisemat ja kiiremat tegutsemist. See võib riigisiseste eeskirjade erinevuse tõttu ühtset turgu killustada ning muuta äritegevuse keerulisemaks ja kulukamaks. Ühtlustatud ELi eeskirjad aitavad selliseid turumoonutusi vältida, märkimisväärselt laiendada keskkonnasäästlike toodete turgu ning kokkuvõttes vähendada ELis tegutsevatel ettevõtjatel nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust. Kui pidada silmas loodusvarade üha suurenevat nappust ning tooraine tarneprobleeme ja hinnavolatiilsust, on ettevõtjatel palju muidki kulude kokkuhoiu võimalusi. Kujundades ümber ärimudelid, tootmisprotsessid ja tooted, muutes tooted kauakestvamaks või optimeerides nende kasutamist ning osaledes hästitoimival ringlussevõetud tooraine turul, saavad ettevõtjad märkimisväärselt vähendada oma materjali-, energia- ja jäätmekäitluskulusid ning muutuda säilenõtkemaks. Sotsiaalmajanduse organisatsioonid on olnud teerajajad ringmajandusmeetmete kujundamisel ja laiendamisel, näiteks elektroonika ja tekstiili ringlussevõtu, korduskasutatavate tarbekaupade ning parandus- ja taastamistööde valdkonnas . Ka uued digilahendused loovad tohutuid võimalusi, et ärimudeleid energiatõhususe, ringluse ja üldisema keskkonnasäästlikkuse seisukohast ümber kujundada. Mitmes tööstusökosüsteemis esirinnas olevad ettevõtjad on selle üleminekuga juba alustanud. Selge ja ühtlustatud toodete keskkonnasäästlikkuse õigusraamistik loob tingimused selle lähenemisviisi üldiseks kasutuselevõtuks ning ajendab ELi turgudel ostvaid ja müüvaid ettevõtjaid tegema uuendusi ja investeerima ringmajanduse ärimudelitesse ja homsetesse toodetesse. Kõik see aitaks oluliselt suurendada ELi tarbijatele saada olevate keskkonnasäästlike toodete valikut ja teha neist tavalise valikuvõimaluse. Praegu on selliste toodete turuosa endiselt piiratud, mis mõjutab ka nende kättesaadavust ja taskukohasust tarbijatele. Kuid ELis saadud kogemused on juba näidanud, et ökodisaini ulatuslikum kasutamine aitab kulusid märkimisväärselt kokku hoida. Ainuüksi 2021. aastal säästsid tarbijad tänud kehtivatele energiamõjuga toodete ökodisaini nõuetele 120 miljardit eurot, isegi kui juurde arvestada soetuskulud . Säästa saaks hoopiski rohkem, kui lahendada probleem, et tarbijad on sunnitud ostma lühikese kasutuseaga toodeteid, mida ei saa parandada, või et neil puudub piisav juurdepääs ringmajanduse ärimudelitele. Kui EL kombineeriks seda tarbijate õige teavitamisega ja tagaks kaitse rohepesu eest, annaks ta oma tarbijatele rohelisele majandusele üleminekul sisulise mõjuvõimu ja muudaks kestlikud tooted normiks, innustades ülejäänud maailma endast eeskuju võtma. Ülevaade ringmajanduspaketi algatustest Meie eesmärk: kestlikud tooted normiks Kestlikumate, ringsemate ja energiatõhusamate toodete kavandamine Komisjoni lähenemisviis keskkonnasäästlikumatele ja ringsematele toodetele põhineb kavandatud kestlike toodete ökodisaini määrusel (edaspidi „kestlike toodete määrus“). Määrusega luuakse raamistik konkreetsetele tootekategooriatele ökodisaininõuete kehtestamiseks , et oluliselt parandada nende ringlust, energiatõhusust ja muid keskkonnasäästlikkusaspekte. See tugineb ökodisainidirektiivi tõendatud tulemuslikkusele energiamõjuga toodete vallas ning võimaldab kehtestada ökodisaini ja teabe miinimumnõuded peaaegu kõigile ELi turule lastava füüsilise kauba kategooriatele . Tooterühmadele, millel on piisavalt ühiseid omadusi, võib kehtestada horisontaalsed eeskirjad. Need ökodisaininõuded koostatakse vastavalt asjaomaste tooterühmade eriomadustele. Nende kindlakstegemisel ja väljatöötamisel võetakse arvesse parandamisvõimalusi ja suhtelist tulemuslikkust ressursi- ja energiatõhususe suurendamisel, toote kasutusea pikendamisel ning materjalides sisalduva väärtuse maksimeerimisel, mis vähendab saastet ning toodete üldist mõju kliimale ja keskkonnale. Ökodisaininõuded hõlmavad vastavalt reguleeritavatele tootekategooriatele järgmist: toote vastupidavus, usaldusväärsus, korduskasutatavus, uuendatavus, parandatavus ning hoolduse ja remondi lihtsus; toodete ja materjalide ringlust takistavate ainete esinemise piiramine; toodete energiakasutus või -tõhusus; toodete ressursikasutus või -tõhusus; ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus toodetes; toodete ja materjalide demonteerimise, taastamise ja ringlussevõtu lihtsus; toodete olelusringi keskkonnamõju, sh nende CO 2 - ja keskkonnajalajälg; jäätmete, sh pakendijäätmete tekke vältimine ja vähendamine. Ettevõtjate ja tarbijate abistamine teadlikumate valikute tegemisel Kestlike toodete määrusega nähakse ette toodete valmistamisega seotud nõuded, kuid see on ka raamistik, mille alusel kehtestatakse nõuded toodete keskkonnasäästlikkuse kohta teabe andmiseks . Olenevalt tootest võib see hõlmata teavet energiakasutuse, ringlussevõetud materjali sisalduse, probleemsete ainete esinemise, vastupidavuse, parandatavuse, sh parandatavushinde, varuosade kättesaadavuse ja ringlussevõetavuse kohta. Kõigi kestlike toodete määrusega reguleeritavate toodete puhul saab normiks digitaalne tootepass , mis võimaldab tooteid märgistada, identifitseerida ning neid nende ringlus- ja kestlikkusandmetega siduda. Juurutades sellist lähenemisviisi keskkonnasäästlikkusandmete puhul, saab sillutada teed ka laiemale vabatahtlikule andmete jagamisele, mis läheb kaugemale kestlike toodete määrusega reguleeritud toodetest ja nõuetest. Lisaks võib tootepassides anda teavet ka muude kestlikkusaspektide kohta, mida kohaldatakse asjaomase tooterühma suhtes muude liidu õigusaktide alusel. Kui toodete keskkonnasäästlikkuse teavet struktureeritakse ja digitaalsete tootepasside abil jagatakse, on kogu väärtusahelas tegutsevatel ettevõtjatel alates tootjatest, importijatest ja turustajatest kuni edasimüüjate, parandajate, taastajate ja ringlussevõtjateni lihtsam saada teavet, et parandada keskkonnatoimet, pikendada toote kasutusiga, suurendada tõhusust ja ringlussevõetud tooraine kasutamist, mis aitab vähendada vajadust loodusvarade järele, säästa kulusid ja vähendada strateegilisi sõltuvusi. Samuti aitab see jälgida probleemsete ainete esinemist kogu materjalide ja toodete olelusringi jooksul ning seega täita kestlikkust toetavast kemikaalistrateegiast tulenevaid kohustusi ja saavutada ELi nullsaaste eesmärki. Digitaalsed tootepassid võivad samuti võimaldada tarbijatel teha teadlikumaid valikuid, suurendada läbipaistvust avalikus huvis tegutsevate organisatsioonide jaoks ning aidata riikide ametiasutustel teha täite- ja järelevalvetööd. Kestlike toodete määrus võimaldab ELil kehtestada ka märgistamisnõuded , näiteks toodete parandatavuse kohta. ELi uued energiamärgised sisaldavad lisateabena ka ringlusaspekte, nagu parandatavushinne. Muude toodete kohta lisatakse selline teave uuele kestlike toodete määrusega ettenähtud märgisele. Mõnel tootel võib olla nii ELi energiamärgis kui ka kestlike toodete määrusega ettenähtud märgis, kui on tõendeid, et see on tarbijatele parem ja tööstusele vähem koormav. Nagu ELi energiamärgisega saadud kogemused on näidanud, võib olulise teabe kohustuslik esitamine ostu ajal olla kasulik viis anda teavet toote keskkonnatoime asjakohaste aspektide kohta, eriti kui see võimaldab konkreetse kategooria tooteid lihtsasti võrrelda. Samal ajal ja kooskõlas tootepõhiste eeskirjade väljatöötamisega kestlike toodete määruse alusel teeb komisjon tööd tootepõhiste kriteeriumide läbivaatamise või kehtestamisega ELi ökomärgise raames. See on tuntud ja usaldusväärne märgis, mille abil on ELis juba 30 aastat tunnustatud ja sertifitseeritud hea keskkonnatoimega tooteid. Müümata tarbekaupade hävitamise lõpetamine Kavandatud kestlike toodete määrus sisaldab meetmeid, mis aitavad vältida ja lõpetada müümata tarbekaupade hävitamist . Esimese sammuna peavad müümata jäänud tooteid kõrvaldavad suurettevõtjad andma teada aastas kõrvaldatavate toodete koguse, põhjendama seda kogust ning teatama, kui suure koguse kõrvaldatud tooteid nad saadavad korduskasutamiseks, taastamiseks, ringlussevõtuks, energia taaskasutamiseks ja kõrvaldamistoiminguteks kooskõlas jäätmehierarhiaga. Määrusega nähakse ette ka võimalus keelata müümata toodete hävitamine täielikult, olenevalt reguleeritavatest tootekategooriatest. Kestlikumate toodete edendamine ja hankimine Kuigi toodete ökodisainiga seotud tulemuslikkus- ja teabenõuded võimaldavad ettevõtjatel ja tarbijatel valida keskkonnasäästlikumaid tooteid, saab suurem roll olla ka liikmesriikide stiimulitel ja riigihangetel. Komisjon on juba välja töötanud mitu keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumi, kuid nende mõju on endiselt piiratud, sest nende kasutamine on praegu vabatahtlik. Seepärast soovitakse kestlike toodete määrusega kasutada avaliku sektori kulutuste osatähtsust, et suurendada nõudlust keskkonnasäästlikumate toodete järele, kehtestades nende toodete riigihangete kohustuslikud kriteeriumid ja tuginedes seejuures vajaduse korral olemasolevatele vabatahtlikele kriteeriumidele. See tähendab, et avaliku sektori hankijad peaksid teatavate tooterühmade ostmiseks kasutama keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriume. Lisaks saab ära kasutada liikmesriikide pakutavaid stiimuleid , kehtestades nende stiimulitega hõlmatud toodetele keskkonnasäästlikkusnõuded. Valdkonnaülene lähenemisviis kestlikele toodetele Kestlike toodete määrus on välja töötatud nii , et see oleks sidus ja kooskõlas olemasolevate ja tulevaste valdkondlike õigusaktide ja poliitikameetmetega . Sellega loodava raamistiku kehtestamise järel kehtestatakse tootenõuded mitmeaastaste töökavade alusel . See võimaldab komisjonil hoolikalt hinnata , kus on kõige rohkem vaja regulatiivmeetmeid. Juhtudel, kus keskkonnasäästlikkusnõuded on ELi õigusaktides juba rahuldaval tasemel kehtestatud, kestlike toodete määrust ei kohaldata . Kui aga need nõuded puuduvad, kuid olemas on head võimalused parandada ringlust ja energia- ja ressursitõhusust ning vähendada üldist kliima- ja keskkonnamõju ning selleks tuleb võtta meetmeid, rakendatakse kestlike toodete määrust. Kestlike toodete määruse alusel võetavate meetmete kohta tehakse eraldi mõjuhinnangud, et tagada proportsionaalsus, rahvusvahelise mõõtme ja kolmandatele riikidele avalduva mõju nõuetekohane arvessevõtt ning kooskõla muude ELi õigusaktidega. Alljärgnevalt on toodud kolm näidet selle kohta, kuidas peaks kavandatud kestlike toodete määrus toimima koos valdkondlike seadusandlike ja poliitikaalgatustega, et kiirendada rohepööret. Uute tootepõhiste ELi eeskirjade väljatöötamine: tekstiili näide Nende toodete puhul, mille kohta puuduvad konkreetsed ELi õigusnormid, millega seatakse kohustuslikud keskkonnasäästlikkusnõuded, on ELi eeskirjade kehtestamise õiguslikuks aluseks kestlike toodete määrus. Nii on see tekstiili ja jalatsitega . Kuigi neile toodetele kehtivad praegu teatavad tootenõuded, näiteks kemikaalide ja märgistamise kohta, ei kehti neile konkreetsed ringlusnõuded, nt vastupidavuse, parandatavuse, ringlussevõetavuse ja ringlussevõetud materjali sisalduse kohta. Pärast kestlike toodete määruse vastuvõtmist ja jõustumist ning mõju hindamise alusel täidetakse see õiguslik lünk teiseste õigusaktidega, millega kehtestatakse tekstiiltoodete ökodisaini nõuded, teabenõuded ja digitaalne tootepass. Kaalutakse ka tekstiili märgistamise sihipäraseid muudatusi tekstiili märgistamise määruse kaudu. Lisaks tekstiiltoodetele määratakse esimeses kestlike toodete määruse töökavas sama loogikat järgides kindlaks muud esmatähtsad tooted (vt punkt 4). Lisaks esitatakse ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegias , mille komisjon võtab vastu paketi osana, põhjalik kestlike toodete määrusest kaugemale minevate meetmete kogum. Eesmärk on sektor põhjalikult ümber korraldada ja mitte ainult muuta tekstiili disaini, vaid ka soodustada ringmajanduse ärimudeleid ja vähendada tekstiilijäätmeid, järgides ja võttes täielikult arvesse vajadust tagada tarbijatele taskukohasus ja ettevõtjate konkurentsivõime. Strateegiaga algatatakse ka tekstiili tööstusökosüsteemi üleminekujuhiste koosloomise protsess. Kehtivate tootepõhiste ELi eeskirjade täiendamine: ehitustoodete, patareide ja akude, pakendite ning kemikaalide näide Kestlike toodete määruse laia kohaldamisala arvestades reguleeritakse teatavaid sellega hõlmatud tooteid ka eraldi tootepõhiste õigusaktidega. Üldpõhimõttena rakendatakse nende toodete suhtes kestlike toodete määrust vaid siis, kui nende keskkonnasäästlikkusaspekte ei ole võimalik muude õigusaktidega täielikult ega asjakohaselt käsitleda. See aitab muuta konkreetseid tooteid käsitlevad ELi eeskirjad sidusamaks ja vältida ettevõtjatele halduskoormuse tekitamist seoses erinevates ELi õigusaktides sätestatud nõuete täitmisega. Konkreetsetel asjaoludel ning vajalike konsultatsioonide ja mõjuhinnangute tulemusel võib siiski olla õigustatud sihtmeetmete võtmine kestlike toodete määruse alusel. Seda võib olla vaja, kui toode on muu toote osa (nt patareid ja akud), sellega tihedalt seotud (nt pakendid) või kui teatava tooterühma kohta on sätestatud keskkonnasäästlikkusnõuded. Kuigi ehitustooted kuuluvad kestlike toodete määruse kohaldamisalasse, on arvestades vajadust hallata nende keskkonnatoime ja struktuurilise toimivuse, sh tervise- ja ohutusaspektide vahelist tihedat seost, põhjendatud keskkonnasäästlikkusnõuete kehtestamine muudetud ehitustoodete määruse alusel, mis võetakse vastu selle kestlike toodete paketi osana . Energiamõjuga ehitustoodete puhul käsitletakse aga kestlikkusaspekte peamiselt kestlike toodete määruse alusel, sest neid tooteid juba reguleeritakse kehtiva ökodisainidirektiiviga. Vajaduse korral võidakse siiski täiendavalt rakendada ka muudetud ehitustoodete määrust. Need kaks kavandatud määrust sisaldavad sätteid, et tagada eeskirjade väljatöötamisel ja rakendamisel tihe õiguslik vastavus. Patareide ja akude kestlikkuse nõudeid käsitletakse peamiselt kavandatavas patareide ja akude määruses . Kui tekib vajadus kehtestada konkreetsed säästlikkuse lisanõuded, näiteks patareide ja akude eriotstarbel kasutamiseks muudes toodetes, võib kestlike toodete määrus hõlmata lisaaspekte. ELi turul lubatud pakenditele kehtivad olulised nõuded on sätestatud pakendite ja pakendijäätmete direktiivis, mida praegu läbi vaadatakse. Ent kuna pakendid on olenevalt tootekategooriast väga erinevad, peaks see olema üks põhiaspekte, mida käsitleda kestlike toodete määruse kohaste tootepõhiste eeskirjade väljatöötamisel. Sellega tuleb täiendada pakendite ja pakendijäätmete direktiivis sätestatud olulisi nõudeid, kehtestades sihipärasemad eeskirjad. Kemikaalide puhul on kestlike toodete määruse pädevusala selgelt kindlaks määratud: selle alusel saab võtta meetmeid, et piirata kemikaale toodetes põhjustel, mis on seotud toote keskkonnatoime parandamisega toote olelusringi jooksul. See võib täiendada kemikaale reguleerivaid kehtivaid õigusakte, nagu REACHi määrus, mille põhieesmärk on tagada kemikaaliohutus, või RoHS direktiiv mis hõlmab vaid elektri- ja elektroonikaseadmeid. Uued ELi eeskirjad kehtiva ökodisainidirektiivi alusel: tarbeelektroonika näide Elektroonika on kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. Kasutajad on nördinud selle üle, kui kiiresti nende seadmed katki lähevad, aeguvad või et neid ei saa ajakohastada ega parandada. Lisaks taaskasutatakse ELis vaid väheseid komponente või materjale, sh kriitilise tähtsusega materjale, mida saaks uuesti kasutada uute toodete valmistamiseks. Seda arvestades on komisjonis töös uued nutitelefonide ning tahvel- ja sülearvutite ökodisaini meetmed, mis võetakse vastu kehtiva ökodisainidirektiivi kohase töökava alusel. Peale energiatõhususe ja juba enne kehtiva raamistiku asendamist uue kestlike toodete määrusega, hõlmatakse meetmetega muidki ringlust toetava ökodisaini olulisi aspekte, eelkõige vastupidavust, parandatavust ja ringlussevõetavust. Samas kontekstis vaadatakse läbi välistoiteallikate ökodisaini eeskirjad, pidades peamiselt silmas koostalitlusvõime ja ringmajanduse nõudeid, et täiendada hiljutist ühtse laadija algatust, mis võeti vastu raadioseadmete direktiivi läbivaatamisel. Lisaks ökodisaininõuete väljatöötamisele on komisjon algatanud ka ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes piiravate ELi eeskirjade ehk RoHS direktiivi läbivaatamise, et tagada selle eesmärkide saavutamine kõige tulemuslikumal ja tõhusamal viisil . Komisjon uurib ka võimalusi soodustada kodus hoitavate väikeste elektroonikaseadmete, nagu vanade mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja laadijate tagasivõtmist ja tagastamist. Eesmärk on pikendada nende toodete kasutusiga ja parandada nende kogumist ning edendada seeläbi ka ringmajanduse ärimudeleid. Ökodisainimeetod: kavandamine, konsulteerimine, koosloomine ELi ökodisaini- ja energiamärgistuspoliitika aitab juba praegu väga hästi parandada energiatõhusust. Tänu sellele poliitikale säästavad tarbijad raha ning vähendeb sõltuvus fossiilenergia impordist ja heide. Viimasel kümnel aastal on kehtestatud eeskirjad ligikaudu 30-le energiamõjuga toodete rühmale . Meetmete hoolikas suunamine mitmeaastaste töökavade vastuvõtmise kaudu on olnud keskse tähtsusega selleks, et tagada ökodisainidirektiivi alusel selge prioriseerimine, tulemuslikkus ja tõhusus. Sama jätkub ka kestlike toodete määruse raames, sest esmatähtsad tooted tehakse kindlaks tugeva ja töökindla lähenemisviisi alusel. Et tagada sujuv üleminek kestlike toodete määrusega loodavale raamistikule, võetakse paketi osana vastu uus ökodisaini ja energiamärgistuse töökava aastateks 2022–2024 . Sellega tagatakse, et kuni uue kestlike toodete määrusega loodava raamistiku jõustumiseni saab kehtiva ökodisainidirektiivi alusel jätkuda töö õiges tempos, et vähendada veelgi energiamõjuga toodete energia- ja materjalitarbimist. Ka muud kindlaks tehtud tooted, näiteks madalatemperatuurilised kiirgurid, võivad aidata energiat säästa, mis tähendaks tarbijate kulude vähenemist miljardite eurode võrra. Olulise elemendina tagatakse uue töökavaga, et ringlusaspekte käsitletakse üha rohkem, niivõrd, kuivõrd see on praeguses õigusraamistikus teostatav. Samal ajal kavatseb komisjon alustada kavandatud kestlike toodete määruse alusel tööd uute toodete ja näitajate kaasamiseks. Eesmärk on teha kohe pärast uue raamistiku kehtestamist tootepõhiste meetmete ettepanekud. Selleks et õiged prioriteedid seataks läbipaistval ja kaasaval viisil, algatab komisjon 2022. aasta lõpuks avaliku konsultatsiooni, et uurida, millised tootekategooriad tuleks valida kestlike toodete ökodisaini määruse esimesse töökavva . Komisjoni koostatud esialgses hinnangus on nimetatud sellised tootekategooriad nagu tekstiil, mööbel, madratsid, rehvid, pesuained, värvid ja määrdeained ning raud, teras ja alumiinium, millel on suur keskkonnamõju, mille kasutamist saaks parandada ning mis sobivad seega esimese töökava jaoks. Ökodisainidirektiivi senisele edule on palju kaasa aidanud kõik peamised osalejad, kes on panustanud kaasaval , avatud ja läbipaistval viisil . Kestlike toodete määruse puhul jätkatakse seda koosloome lähenemisviisi nii töökava koostamisel ja toodete prioriseerimisel kui ka kõigi uute tootenõuete hindamisel ja väljatöötamisel. Ökodisainifoorum , mis tugineb olemasolevale ökodisainidirektiivi kohasele nõuandefoorumile, on platvorm, mille kaudu vahetavad sidusrühmad kõigis protsessi olulistes etappides sihipäraselt teavet ning mis koondab seega tööstussektori esindajaid ning riigi tasandi ja täitevasutusi. Tootenõuded töötatakse välja ja võetakse vastu eelnevate konsultatsiooniprotsesside ja põhjalike mõjuhinnangute alusel. Uued kestlike toodete määruse eeskirjad peavad põhinema töökindlatel metodoloogilistel lähenemisviisidel, et kestlike toodete määruses sätestatud oluliste aspektidega seotud nõuete kaudu saaks toodete keskkonna- ja kliimamõju tulemuslikult käsitleda. Tulevase raamistikuga hõlmatud võimalikku toodete valikut arvestades on oluline valida ja kasutamiseks kohandada sobivaim metoodika vastavalt asjaomasele tootele või tooterühmale ja käsitletavale keskkonna- või ringlusaspektile. See lähenemisviis tugineb kehtiva ja ka edaspidi ajakohastatava ökodisainidirektiiviga saadud kogemustele ning vajaduse korral ka toote keskkonnajalajälje leidmise meetodile. Esmajärjekorras töötab komisjon välja uued meetodid kestlike toodete määrusega sisse viidud täiendavate ringlusaspektide käsitlemiseks , sealhulgas näiteks vastupidavuse, parandatavuse ja ringlussevõetud materjalide sisaldusega seotud meetodid, võttes arvesse ka programmist „Euroopa horisont“ rahastatud projektidega saadud uurimistulemusi. Ringmajanduse ärimudelid Lisaks kestlike toodete normiks muutmisele tuleb ka üha rohkem investeerida ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõttu ja seda kasutuselevõttu soodustada. Sellised ärimudelid on näiteks toote kui teenuse mudelid, üksteisega jagamine ja pöördlogistika, nõudluspõhine tootmine ning korduskasutus- ja parandusteenused. See on vajalik, et vähendada üldist energia- ja ressursinõudlust ning lahutada majanduskasv esmaste ressursside kasutamisest. Ringmajanduse ärimudelid on välja töötatud selleks, et väärtust luua ja ära kasutada ning samal aidata ressursikasutust optimeerida ja piirata. See ei nõua mitte üksnes regulatiivseid tootepõhiseid nõudeid, vaid ka õigeid turusignaale ringmajanduse ärimudelitele, et motiveerida tootjaid tooteid paremini kavandama, nende kasutusiga pikendama ja säilitama nende väärtust nii kasutamise ajal kui ka pärast seda. Näiteks kui müüa tooteid teenusena (mida ilmestab tuntud näide valguse müümise kohta valgustite asemel ), muutub majanduslik loogika ja tulu ei sõltu enam müüdud toodete kogusest. Kasumlik on hoopis tagada, et teenuse korras pakutavad tooted on vastupidavad ja parandatavad, sest need on teenust pakkuva ettevõtja omandis ja uute toodete ost tähendab ärikulu. Praegu on ringmajanduse ärimudeleid endiselt raske käima saada ja laiendada. Kestlike toodete määruse kohased tootenõuded soodustavad nende mudelite kasutuselevõttu, sest ringmajandustegevuse arendamine sõltub suuresti toodete füüsilistest disainiomadustest ja asjakohaste andmete kättesaadavusest. Ka digitaalsed tootepassid ja digilahendustel põhinevate uuenduste arukas kasutamine on olulised tegurid, mis aitavad ringmajanduse ärimudelitele üle minna. Paremast tootedisainist ja teabest üksi siiski ei piisa, et ärilisi lähenemisviise täielikult muuta. Kindlasti on vaja selgitada välja kitsaskohad, teha kindlaks head vahendid ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõtu suurendamiseks, tagada nende ärimudelite kasumlikkus, muuta need tarbijatele üha atraktiivsemaks, vahetada parimaid tavasid ning pakkuda uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele vajadusepõhiseid nõuandeid ringmajanduse ärimudelitele üleminekuks. Selleks soovib komisjon koondada eri sidusrühmad uue Euroopa ringmajanduse ärikeskuse kaudu. Keskus toetab ringmajanduse ärimudelite kasutuselevõttu ning vahendab teavet ja teenuseid, sh teadlikkuse suurendamine, koostöö, koolitustegevus ja parimate tavade vahetamine. Tuginetakse eksperditeadmistele ja teenustele, mida pakuvad olemasolevad ELi meetmed, eelkõige Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kestlikkusnõustajad ning Euroopa rohelise tehnoloogia klastrite võrgustik . Lisaks koostab komisjon suunised ringmajanduse ärimudelite edendamiseks , et aidata ettevõtjatel, liikmesriikidel ja piirkondadel meetmeid võtta. See hõlmab suuniseid, mis aitavad suunata investeeringuid ja rahastamist ning optimeerida kohalikke ressursivarusid ja -vooge, et luua ringväärtust ja ringlusega seotud töökohti. Samuti annab komisjon suunised selle kohta, kuidas toetada ringmajanduse kasutuselevõttu ja ringmajandusega seotud partnerlust sotsiaalsete ettevõtete ja muude osalejate, sh tavaettevõtjate vahel. Euroopa oskuste tegevuskava kaudu toetab komisjon investeerimist ringmajanduse arendamiseks hädavajalikesse oskustesse. Oskuste pakti raames loob komisjon ulatuslikud partnerlused, milles osalevad tööstussektori esindajad, sotsiaalpartnerid ning kutseharidus- ja -õppeasutused . Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja nende kaitsmine Enamik tarbijaid soovib rohepöördele aktiivselt kaasa aidata . Kestlike toodete määrusega toetatakse tarbijaid rohepöördes osalemisel . Määrus tagab toodete vastavuse keskkonnatoime miinimumnõuetele ning parema teabe, märgistuse ja juurdepääsu varuosadele ja uuendus- ja parandustöödele, selles võetakse arvesse taskukohasust ning sellega suurendatakse tarbijate mugavust ja tehakse neile kättesaadavaks kvaliteetsemad tooted. Ent tagada on vaja ka parem teave müügikohas ja suurendada tarbijausaldust väidete vastu, mida tootjad teevad omal algatusel oma toodete keskkonnaeeliste kohta. Ettepanek tarbijate mõjuvõimu suurendamise kohta rohepöörde elluviimisel võimaldab tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid. Ettepanekuga tehakse sihipärased muudatused ELi horisontaalsesse tarbijaõigusse, tagamaks, et tarbijatele antakse müügikohas teavet toote vastupidavusega seotud müügigarantii ning parandusvõimaluste kohta (sh parandatavushinne, kui see on olemas). Sellega keelatakse ka kauplejatel esitada teatavat liiki keskkonnaväiteid, mida peetakse eksitavaks. Need hõlmavad ebamääraseid väiteid (nt „roheline“, „keskkonnasäästlik“, „keskkonnale kasulik“), mida ei ole eeskirjade alusel piisavalt põhjendatud ega kontrollitud. Samuti keelatakse ettepanekuga mitmesugused enneaegse vananemisega seotud tavad, sh kavandatud vananemise tavad. Lisaks valmistab komisjon ette täpsemaid eeskirju roheväidete kohta, et suurendada usaldusväärsust, võrreldavust ja kontrollitavust , tuginedes toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje määramise meetoditele, ning töötab välja algatust tarbekaupade parandamise edendamiseks („õigus toodete parandamisele“) , mis on kavas vastu võtta 2022. aasta sügisel. See algatus täiendab kestlike toodete määrust ja aitab sellel tuua praktilist kasu, sest võimaldab tarbijatel kasutada ostetud tooteid kauem, nähes neile ette õiguse toodete parandamisele. Kestlike ja ringsete toodete ja ärimudelite tegevuskava juhtimine maailmas ELil on kogemused kestlikkuse eest seismisel kogu maailmas. ELi turule tooteid laskvad tootjad järgivad juba praegu ELi eeskirju ohtlike ainete, ökodisaini ja energiamärgistuse kohta. Kestlike toodete algatuste paketis esitatud ettepanekud aitavad kiirendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamist. Keskkonnasäästlike toodete turge laiendades püüab EL muuta üleilmsed väärtusahelad kestlikumaks ja aidata tuua positiivseid muutusi partnerriikides, mis aitab saavutada mitut ÜRO kestliku arengu eesmärki. Ent ELi meetmed üksi ei ole piisavad ega suutelised tagama maailmale vajalikku üleminekut keskkonnasäästlikkusele ja ringmajandusele. EL peab tegutsema koos partneritega, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja edendades oma eesmärke kogu maailmas. Ta suurendab oma koostööd kolmandate riikidega , eriti madala ja keskmise sissetulekuga riikidega nii üleilmsel, piirkondlikul kui ka kahepoolsel tasandil , et toetada kestlikkusele üleminekut ning hõlbustada uute eeskirjade järgimist. Kahepoolne EL koostöö kolmandate riikidega on seotud suutlikkuse suurendamise, tõhusama dialoogi, tehnilise koostöö, ettevõtlust toetavatele võrgustikele ning ringmajandusse investeerimiseks vajalikule rahastusele juurdepääsu ning parimate tavade vahetamisega, et teha kindlaks võimalikud tehnilised takistused ja edendada ühisalgatusi. Maailma tasandil jätkab EL ringmajanduse tegevuskava elluviimist mitmepoolsetel foorumitel, G7 ja G20 kaudu ning ringmajanduse ja ressursitõhususe ülemaailmse liidu raames. Komisjon toetab üleilmse kestliku tarbimise ja tootmise foorumi loomist, et hõlbustada riikide ja sidusrühmade vahel ulatuslikku arutelu võimaluste üle täita ÜRO Keskkonnaassamblee hiljutist üleskutset liikmesriikidele „võtta koostöös erasektoriga meetmeid, et parandada toodete olelusringi hindamist arvesse võttes nende disaini nii, et ringmajanduse kontekstis soodustataks toodete kasutusea pikendamist ning nende parandamist, korduskasutamist ja lihtsamat ringlussevõttu ressursitõhususe saavutamiseks“ . EL toetab jätkuvalt ÜRO ja muid asjakohaseid üleilmseid ja mitmepoolseid algatusi, millega edendatakse kestlikku tootmist ja tarbimist. Ta toetab rahvusvahelise ressurside töörühma tööd ja aitab levitada selle tulemusi. EL teeb koostööd oma kaubanduspartneritega Maailma Kaubandusorganisatsioonis, jagades ja arutades parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada ringlust üleilmsetes väärtusahelates kooskõlas siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega. Kestlikumaid ärimudeleid aitab maailma tasandil soodustada hiljutine komisjoni ettepanek ettevõtete kestlikkusega seotud hoolsuskohustuse kohta . Ettepanek toetab ettevõtjate üleminekut kestlikkusele kõigis tööstussektorites, kuna sellega nõutakse, et ettevõtjad käsitlevad ja arvestavad oma üleilmsetes väärtusahelates keskkonnale avalduvat negatiivset mõju. Kavandatud eeskirjade kohaselt peab suurematel ettevõtetel olema kava, millega tagatakse, et nende äristrateegia on kooskõlas Pariisi kokkuleppe kohase eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 °C piires. Kokkuvõte Kestlike toodete algatustega soovitakse tagada, et 2030. aastaks kavandatakse oluline osa ELi tarbijatele pakutavatest toodetest nii, et need oleksid vastupidavad, energia- ja ressursitõhusad, parandatavad, ringlussevõetavad ning neis kasutataks eelisjärjekorras ringlussevõetud materjale. Konkurentsis peavad suutma püsida kogu maailma ettevõtjad, ilma et odavamat hinda pakuksid ettevõtjad, kes jätavad kulud kanda ühiskonnale ja keskkonnale. Tarbijad peavad saama kestlikumate valikute tegemiseks vajalikku teavet, olema paremini kaitstud rohepöördele kahjulike tavade eest ning saama hoida oma tooted töökorras nii kaua kui võimalik, ettevõtjatel peab aga olema juurdepääs andmetele, mis võimaldavad neil muuta oma tooted ja ärimudelid keskkonnasäästlikuks ja ringseks. Neid meetmeid soovitasid selgesõnaliselt Euroopa kodanikud Euroopa tuleviku konverentsil, kus nad avaldasid soovi tugevama ringmajanduspoliitika järele, sh kavandatud vananemise vastu võitlemise kohta ning toodete korduskasutamise ja parandamise võimalusi käsitleva teabe andmise kohta. Selle algatuste paketi mõju avaldub järk-järgult. Mõne meetmega kehtestatavaid eeskirju hakatakse kohaldama selle jõustumisel, mõned aga võtavad aega, arvestades õigusraamistikku ja eeskirjadega kaasnevaid süsteemseid muutusi. Kestlike toodete ökodisaini määrus võimaldab toodete reguleerimisel kasutada mitmekülgset lähenemisviisi, mis on väga suur muudatus, mille mõju aja jooksul suureneb. Kuna kehtestatakse terviklik valdkondadevaheline raamistik ja astutakse sellised olulised sammud nagu töökavade vastuvõtmine, on üldine suund ja eesmärgid aegsasti selged. See annab ettevõtjatele aega teha vajalikke organisatsioonilisi ja süsteemseid ettevalmistusi juba enne üksikasjalike toote-eeskirjade kehtestamist. Paketis sisalduvad ettepanekud on keskse tähtsusega Euroopa rohelise kokkuleppe jaoks. Need aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks, kasutatava materjali ringluse määra kahekordistamisele 2030. aastaks ja Euroopa Liidu kõrgete energiatõhususeesmärkide saavutamisele. Samuti aitavad need ettepanekud täita digikümnendi algatuse 2030. aasta ning uue tööstusstrateegia, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja uue Euroopa Bauhausi eesmärke, mille saavutamine aitab omakorda kaasa neile ettepanekutele. Selle paketi ettepanekud võivad tuua ELi oluliselt lähemale ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, eeldusel et nende ambitsioon püsib ning neid rakendatakse kiiresti ja tõhusalt. Seepärast kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, nõukogu ja kõiki teisi sidusrühmi üles kiitma ettepanekutes esitatud lähenemisviisi ja ambitsioonid heaks ning töötama nende kiire vastuvõtmise ja rakendamise nimel. , Andmed algatuse kohta Nimetus Ringmajanduse paket t - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestlike toodete normiks muutmise kohta - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/125/EÜ - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 Eelnõu nr COM( 2022) 140 COM( 2022) 141 COM( 2022) 142 COM(2022) 144 Esitamise kuupäev: 30 . 03 .202 2 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RKKTS § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RKKTS § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RKKTS § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 22 .0 9 .22 VV istungile, KOKi 14 .0 9 .22 EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min KEM /MKM Kaasatud ministeeriumid HTM, JUM, SOM, RAM, SIM, MEM Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Sisendi andmise tähtaeg 15 .0 7 .2022 EELNÕU ÜLEVAADE Kestlike toodete normiks muutmise algatusega soovib teha on plaanis eelkõige 5 peamist tegevust: Täiendades ökodisaini nõudeid ning tehes tooted keskkonnahoidlikumaks, ringsemaks ja energiatõhusamaks Esitades toodete keskkonnaalase jätkusuutlikkuse infot tarbijatele ja tarneahela osalisetele läbi digitaalsetele tootepassidele Vältides müümata tarbekaupade hävitamist Edendades jätkusuutlikke ärimudeleid Seades kohustuslikud nõuded keskkonnahoidlikele riigihangetele Ökodisaini direktiiv (direktiiv 2009/125/EÜ), mis enne keskendus energiaintensiivsete toodete energiatõhususe reguleerimisele, muudetakse määruseks ning katab edaspidi kõiki EL turul olevaid tooted (välja arvatud toit, sööt ja meditsiiniseadmed) ja lisaks energiatõhususele seatakse laiemad nõuded, sh toote kestvus, korduskasutus, parandamine, ohtlike ainete sisaldus, ressursitõhusus, ringmaterjali sisaldus, taastootmine ja ringlussevõtt, süsiniku- ja keskkonnajalajälg, info nõuded digitaalses tootepassis. Täpsemad tootegruppide nõuded seatakse vastavates delegeeritud aktides. Algatuse tulemusel pikendatakse toodete eluiga, vähendatakse toodete süsiniku- ja keskkonnajalajälge, tagatakse toodete vastavus kliimaneutraalsuse ja ringmajandusega, välditakse jäätmete teket ja edendatakse materjali uuesti kasutamist ning seatakse miinimumnõuded ringse materjali sisaldusele. Lisaks aitab digitaalne tootepass teha tarbijatel ja tarneahela osalistel teha targemaid valikud ning tõhustada turujärelevalvet . EL tekstiilistrateegia seab aastaks 2030 eesmärgi kujundada konkurentsivõimeline, vastupidav ja innovaatiline tekstiilisektori. Selleks plaanitakse turule lasta ainult kestlikke , parandatavaid ja ringlussevõetavaid tekstiilitooteid, suurendada kiudude ringset kasutust, ohtlikke ainete vältimist toodetes ning tagada sotsiaalselt õiglaselt toodetud tooted. Lisaks suurendatakse kõrgekvaliteetse tekstiili kasutamist, mis pikendab toodete eluiga. Korduskasutuse ja parandamise teenused on tulevikus laialt kättesaadavad ning ringsed tekstiilitooted muutuvad normiks vastupidiselt praegusele äraviskamise harjumusele. Täpsed nõuded tekstiilitoodetele seatakse ökodisaini nõuetega. Ehitustoodete määruse (305/2011) muutmisega soovitakse tugevdada ja ajakohastada õigusnorme, mis on kehtinud alates 2011. aastast. Komisjoni hinnangul ei toimi kehtiv standarditel põhinev lähenemine parimal viisil ning ehitustoodete regulatsioon vajab uuendamist. Esitatud ettepanekute kohaselt luuakse ühtlustatud raamistik ehitustoodete keskkonna- ja kliimamõju hindamiseks ja sellest teavitamiseks. Uued tootenõuded peavad tagama, et ehitustoodete kavandamine ja tootmine põhineb parimal tehnika tasemel, turule lubatud ehitustooted vastavad nõuetele, on vastupidavad ja lihtsalt parandatavad. Ettepanekute kohaselt lihtsustatakse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ehitustoodete taaskasutamist ning hõlbustatakse nende ümbertöötamist. Tõhusam turujärelevalve ja selgemad normid ettevõtjatele kogu tarneahelas aitavad kõrvaldada siseturul ehitustoodete vaba liikumise takistused. Muudatuste eesmärgiks on vähendada VKE-de halduskoormust, võttes kasutusele kaasaegsed digilahendused, sealhulgas ehitustoodete andmebaas ja digitaalne tootepass kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkides Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-01139 Resolutsiooni teema: Ringmajanduse pakett Adressaat: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kestlike toodete normiks muutmise kohta, COM(2022) 140 - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi kestliku ja ringse tekstiili strateegia, COM(2022) 141 - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise raamistik ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009 /125/EÜ, COM(2022) 142 - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011,COM(2022) 144 Tähtaeg: 12.09.2022 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 15.07.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.09.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (14.09.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 12.09.2022. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 30.05.2022 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201