Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“, 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 30.05.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 43 delta_docName \* MERGEFORMAT Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“, 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 , atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 , välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused ” § 8 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine M ajandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse s nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas. “; 2) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) lõpp makse taotlus, kui vastu on võetud k õik rekonstrueerimistööd. (3 2 ) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksem ad kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde koguma ksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti rekonstrueerimistööde koguma ksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot . “; 3) paragrahvi 27 lõike 4 sissejuhatavas lause osa s asendatakse sõnad „ teisele maksetaotlusele “ sõnadega „lõppmakse taotlusele“. § 2. Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine M ajandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse s nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõi g e 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni neljas osas. “; 2) paragrahvi 27 täiendatakse lõi k ega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt või vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) kolmas maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 9 0 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 4) lõppmakse taotlus, mis vastab vähemalt viiele protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kui vastu on võetud k õik rekonstrueerimistööd. “; 3) paragrahvi 27 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Lõike 3 1 punktides 1 – 3 nimetatud osalise makse taotlusele lisatakse abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. “; 4 ) paragrahvi 27 lõ ige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 27 lõ ike 6 sissejuhatavas lause osa s asendatakse sõnad „ k olmandale maksetaotlusele “ sõnadega „ l õppmakse taotlusele“; 6 ) paragrahvi 27 lõ ike 6 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine M ajandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse s nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõike 3 punktis 3 asendatakse arv „7“ arvuga „6“; 2) paragrahvi 28 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas. “; 3 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 3 1 – 3 3 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) lõpp makse taotlus, kui vastu on võetud k õik rekonstrueerimistööd. (3 2 ) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksem ad kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde koguma ksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti rekonstrueerimistööde koguma ksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot . (3 3 ) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. märtsil 2025. a. “; 4 ) paragrahvi 28 lõike 4 sissejuhatavas lause osa s asendatakse sõnad „ teisele maksetaotlusele “ sõnadega „lõppmakse taotlusele“ . (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes MÄÄRUS 30.05.2022 nr 43 Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“, 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruses nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas.“; 2) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) lõppmakse taotlus, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd. (32) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksemad kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot.“; 3) paragrahvi 27 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „teisele maksetaotlusele“ sõnadega „lõppmakse taotlusele“. § 2. Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruses nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni neljas osas.“; 2) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt või vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) kolmas maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 4) lõppmakse taotlus, mis vastab vähemalt viiele protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd.“; 3) paragrahvi 27 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lõike 31 punktides 1–3 nimetatud osalise makse taotlusele lisatakse abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.“; 4) paragrahvi 27 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 27 lõike 6 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kolmandale maksetaotlusele“ sõnadega „lõppmakse taotlusele“; 6) paragrahvi 27 lõike 6 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmine Majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruses nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõike 3 punktis 3 asendatakse arv „7“ arvuga „6“; 2) paragrahvi 28 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse saaja võib maksmist taotleda kuni kolmes osas.“; 3) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saajal on õigus esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 70 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) lõppmakse taotlus, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd. (32) Toetuse esimene ja teine makse ei või olla väiksemad kui kümme protsenti rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ning lõppmakse ei või olla väiksem kui viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja väiksem kui 50 000 eurot. (33) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. märtsil 2025. a.“; 4) paragrahvi 28 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „teisele maksetaotlusele“ sõnadega „lõppmakse taotlusele“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  23.05.2022 Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“, 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Muudatustega suurendatakse toetusmeetmetes toetuse väljamaksete arvu vastavalt akteerimismahtudele ja vähendatakse viimase väljamakse osakaalu eesmärgiga tagada tänases ehitussektori turuolukorras rekonstrueerimissektori toimimine, ettevõtete rahavoogude sujuvus ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegne valmimine. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]) ja elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa (tel: 631 3609, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Muudatused toetusmeetmetes on sarnased – suurendatakse ühe võrra toetuse väljamaksete arvu vastavalt akteerimismahtudele ja vähendatakse viimase väljamakse osakaalu viiele protsendile. Paragrahviga 1 tehakse vastavad muudatused majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ §-s 27. Kehtiv toetussüsteem võimaldab tehtud tööde eest tasuda ehitajale kahes osas ning toetuse vahendeid on võimalik välja maksta kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust ja seejuures teine ehk lõplik väljamakse peab moodustama tööde kogumahust vähemalt 15%. Muudatuse kohaselt on toetuse saajal õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 70% ja teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja vähemalt 50 000 eurot. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tekkinud kulusid tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga 1 sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse. Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla väiksem kui 10% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse halduskoormuse, kus toetuse andja peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine. Paragrahvi 2 punktidega 1–5 tehakse vastavad muudatused majandus- ja taristuministri 24. augusti 2020. a määruse nr 51 „Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ §-s 27. Kehtiv toetussüsteem võimaldab tehtud tööde eest tasuda ehitajale kolmes osas ning toetuse vahendeid on võimalik välja maksta kui vastu on võetud vähemalt 30% rekonstrueerimistööde kogumahust ja seejuures kolmas ehk lõplik väljamakse peab moodustama tööde kogumahust vähemalt 15%. Muudatuse kohaselt on toetuse saajal õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on ehitusprojekt või vähemalt 5%, teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 30% ja kolmas maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tekkinud kulusid tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse. Punktis 6 tehtava muudatuse ajendiks on asjaolu, et nõue on kaetud määruse § 27 lõike 6 punktis 5 sätestatud nõudega. Paragrahvi 3 punktis 1 tehtava muudatusega parandatakse viiteviga majandus- ja taristuministri 20. detsembri 2021. a määruse nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ § 23 lõike 3 punktis 3. Punktidega 2–4 tehakse väljamakseid puudutavad muudatused §-s 28. Kehtiv toetussüsteem võimaldab tehtud tööde eest tasuda ehitajale kahes osas ning toetuse vahendeid on võimalik välja maksta kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust ja seejuures teine ehk lõplik väljamakse peab moodustama tööde kogumahust vähemalt 15%. Muudatuse kohaselt on toetuse saajal õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 70% ja teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest ja vähemalt 50 000 eurot. Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tekkinud kulusid tõendavad. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95% rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse. 2 Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla väiksem kui 10% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse halduskoormuse, kus toetuse andja peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine. Rekonstrueerimis- ja ehitussektorit on oluliselt mõjutanud maailmaturul toimuv, mis tuleneb koroonapandeemiast ja Venemaa algatatud sõjast Ukrainas. Ebastabiilne olukord ehitusturul on oluliselt tõstnud ehitusmaterjalide hinda ja senised materjalide tarneahelad on katkenud või katkemise ohus. Turuolukorda väljendab ehitushinnaindeks, mis Statistikaameti andmetel tõusis 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel ja koosneb kolmest valdkonnast: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Enim on ehitus- ja rekonstrueerimisturul hinnad tõusnud tööjõu ja materjalide kallinemise tõttu. Näiteks on oluliselt kallinenud soojustusmaterjalide hinnad ja tellimisjärgne ooteaeg võib olla kuni kümme nädalat pikk. Joonis 1. Ehitushinnaindeksi aastamuutus 2010-2020. Statistikaamet. Tarneahelate katkemine, sh tarneaegade pikenemine ja tööjõu kallinemine, on rekonstrueerimissektoris projektide hinda keskmiselt 10% võrra tõstnud ning mõjutavad oluliselt rekonstrueerimistööde teostajate rahavoogusid. Kuna projektide keskmine maksumus on rekonstrueerimisturul kasvanud ja tarneajad on pikenenud, tähendab see ettevõtetele täiendavat survet rahavoogude juhtimisel, sest käimasolevad projektid seovad suure osa ettevõtete vabadest vahenditest. Kehtiv maksete süsteem on tänastes tingimustes loonud riskantse olukorra, kus projekti väljamaksete võimalik hilinemine tekitab ettevõtete raskusi katta oma jooksevkulusid ja kohustusi, sh kohustusi allhanke partnerite ees. 3 Selleks, et tagada tänases ehitussektori turuolukorras rekonstrueerimissektori toimimine on oluline suurendada ettevõtetele tehtavate väljamaksete arvu, mis tagab nende rahavoogude sujuvuse ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegse valmimise. Muudatusega suurendatakse toetuse väljamaksete arvu vastavalt akteerimismahtudele ja vähendatakse viimase väljamakse osakaalu. Selline korraldus võimaldab ettevõtetel paremini kulusid planeerida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Muudatustel on positiivne mõju ehitussektori ettevõtetele. Kuna projektide keskmine maksumus on rekonstrueerimisturul kasvanud ja tarneajad on pikenenud, tähendab see ettevõtetele täiendavat survet rahavoogude juhtimisel, sest käimasolevad projektid seovad suure osa ettevõtete vabadest vahenditest. Toetuse lubatud väljamaksete arvu suurendamine tagab ettevõtete rahavoogude sujuvuse ja rekonstrueerimisprojektide õigeaegse valmimise. Otsene mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning laiemalt majandusele tuleneb läbi käimasolevate toetusmeetmete, mitte läbi eelnõu, mille mõju on kaudne tagades toetusmeetme rakendamise. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele vms otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 6. Määruse rakendamine ja jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõud ei esitatud kooskõlastamiseks. Muudatused ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisala või ülesandeid ega sea neile uusi kohustusi. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt tuleb eelnõu kooskõlastada teiste ministeeriumidega, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. 4