Kaubamärgidirektiivi ülevõtmine Eestis

Direktiivi (EL) 2015/2436 ülevõtmine Eesti s Huvigruppide esmas te kommentaarid e ja ettepaneku te küsimustik Arvamust avaldav organisatsioon või isik : [ • ] Kontaktisik ja -andmed : [ • ] K üsimustik puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiiv i (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (edaspidi: direktiiv ) ülevõtmist Eesti riigisisesesse õigusesse. Ü levõtmise tähtaeg on 14. jaanuar 2019, mil vastavad riigisisese õiguse normid peavad olema jõustunud. Erandina on direktiivi artiklist 45 tuleneva haldusmenetluse kehtestamise tähtaeg 14. jaanuar 2023. Küsimustiku eesmärk on saada huvigruppide lt ja huvitatud isikutelt esialgne sisend arvamuste, kommentaaride ja ettepanekute näol, mida Justiitsministeerium saaks direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel arvesse võtta. S amuti on eesmärgiks selgitada välja direktiivi ülevõtmise ettevalmistamises osalemisest huvitatud isikud ja organisatsioonid , et neid edaspidi protsessi kaasata . Palume tagastada täidetud (sh osaliselt) küsimustik või esitada oma kommentaarid ja ettepanekud muus vormis hiljemalt 20. veebruaril 2017 e-posti aadressil [email protected] . Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise protsessis osalemine Kas soovite olla kaasatud Eesti seadusandluse direktiivi ga kooskõlla viimise protsessi? Palume tähistada kõige sobivam vastusevariant. Protsessi kaasatus hõlmab võimalust osaleda direktiivi ülevõtmist puudutavatel aruteludel, tutvuda vahetulemustega, avaldada arvamust ja teha protsessi käigus ettepanekuid. Teie vastusest sõltub teie edasise teavitamise ja kaasamise ulatus. Toonitame, et seadusloome ei ole asi iseeneses, v a id toimub kõigi Eesti inimeste, ettevõtete ja muude isikute huvides . P rotsessis osalemine on soovituslik ega too kaasa märkimisväärseid kohustusi. Jah : soovime aktiivselt osaleda Pigem jah : soovime toimuvaga kursis olla, et meil oleks soovi korral võimalik kaasa rääkida Pigem mitte : soovime, et meid teavitataks protsessi vältel vaid kõige olulisemast Ei : me ei s oovi olla jooksvalt protsessi kaasatud Kommentaarid : Konkreetsed küsimused arvamuse avaldamiseks Järgnevalt on esitatud konkreetsed teemad või küsimused, mille osas Justiitsministeerium on huvitatud huvigruppide arvamustest ja ettepanekutest. Tegemist on direktiivi sätetega, mis jätavad liikmesriigile valikuvõimaluse , kas mingi regulatsioon riigisiseses õiguses ette näha või mitte , või otsustusvabaduse , kuidas seda täpselt teha. Teemad, mis oma sisult on olulisemad ja kus liikmesriigile on jäetud suurem otsustusvabadus, on koondatud sektsiooni ( A ). Konkreetsemad küsimused on koondatud sektsiooni ( B ). Suurema otsustusvabadusega teemad Suhteliste registreerimisest keeldumise aluste kontroll Praegu on kaubamärgiseaduse ( KaMS ) § -s 10 sätestatud suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude (ehk võimaliku kollisiooni mõne varasema õigusega) kontrollimise kohustus Patendiametil : KaMS § 39 lg 1 järgi tehakse kaubamärgi registreerimise otsus, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi KaMS § 9 lg-s 1 või §-s 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud. Lõige 2 sätestab, et kui taolised asjaolud on ekspertiisi käigus ilmnenud ning taotleja ei ole neid kõrvaldanud, tehakse kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Suhteliste õiguskaitset välistavate aluste loetelu on toodud KaMS § 10 lg -s 1 , sh p -des 1-4 : Õiguskaitset ei saa kaubamärk: 1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks; 2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga; 3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks; 4) mis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Direktiivi Art 40 lg 1 kohaselt võib Eesti ette näha, et enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kauplejaid või tarbijaid, esitada Patendiametile kirjalikke tähelepanekuid , milles selgitatakse, millistel alustel ei tohiks kaubamärki registreerida ametiülesannete korras. S eejuures ei osale need isikud pooltena Patendiameti haldusmenetluses Küsimus ed : Kas s uhteliste keeldumisaluste kontroll Patendiameti poolt ametiülesannete täitmise korras ( e x officio ) tuleks kaotada (sh osaliselt) ning r egistreerimiseelne va idlustus menetlus peaks Patendiameti kontrolli täielikult või osaliselt asendama ? ) ? Või peaks Patendiamet endiselt kontrollima ametiülesannete korras igakülgselt ka suhteliste registreerimisest keeldumise aluste esinemist (s.t registreerimiseelne vaidlustusmenetlus peaks Patendiameti kontrolli täiendama) ? Arvamus ja kommentaarid : Kas Eesti peaks kasutama direktiivi Art 40 lg-st 1 tulenevat võimalust näha ette kolmandate isikute poolt kirjalike tähelepanekute esitamise õigus Patendiameti registreerimismenetluse ajal? Kui jah, siis: millises ulatuses : absoluutsete keeldumisaluste ( s.o tähise kirjeldavus, eksitavus jne) ja/või suhteliste keeldumisaluste ( s.o kollisioonid varasemate õigustega ) osas ? millise tähtajaga? kuidas võiks tähelepanekute esitamine menetluslikult toimuda ? Arvamus ja kommentaarid : Tööstusoma ndi apellatsioonikomisjoni (TOAK) puudutavad üldised küsimused Küsimused : 2.1. Milline peaks olema TOAKi pädevus e ulatus – kas vaid seadustes selgesõnaliselt välja toodud või kõikide Patendiameti otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine ? ( a lternatiivid TOAK menetlusele : maakohus (hagita menetlus) või halduskohus ) . Arvamus ja kommentaarid : 2.2. Mille poolest vajaksid senised TOAKi ülesehitust (sh isikkoosseisu) ja menetlust reguleerivad normid täpsustamist/täiendamist/muutmist? Arvamus ja kommentaarid : Kaubamärgi registreerimise vaidlustusmenetlus Patendiametis Direktiivi Art 43 näeb Eestile ette kohustuse seada Patendiametis sisse tõhus ja kiire haldusmenetlus kaubamärgitaotluse registreerimise vaidlustamiseks Art-s 5 sätestatud suhtelistel alustel , s.o varasema õiguse olemasolu tõttu. Küsimused : 3.1. Kas on arvamusi ja ettepanekuid selle kohta, millega Eesti peaks siseriikliku õiguse Art-ga 43 kooskõlla viimisel arvestama? Arvamus ja kommentaarid : 3.2. Milline peaks olema vaidlustuse esitamise tähtaeg? ( näiteks 2 kuud alates kaubamärgitaotluse avaldamisest ) ? Arvamus ja kommentaarid : 3.3. Kes peaks olema kaubamärgi registreerimise vaidlustamiseks õigustatud isik ud ( kas jätkuvalt „asjast huvitatud isik“, iga isik vm ) ? Kehtiva õiguse alusel on TOAKile vaidlustusavalduse esitamiseks õigustatud „asjast huvitatud isik“. Arvamus ja kommentaarid : Haldusmenetlus Patendiametis Direktiivi Art 45 näeb Eestile ette kohustuse seada Patendiametis sisse haldusmenetlus kaubamärgi tühistamiseks (s.o lõppenuks tunnistamiseks KaMS tähenduses) ja kehtetuks tunnistamiseks (s.o ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS tähenduses) . Hetkel taoline haldusmenetlus Patendiametis puudub . K a TOAK ei lahenda neid vaidlusi. Isikul on võimalik esitada hagi kohtusse (KaMS § 52 lg 1). Küsimus ed : 4 .1. M illine peaks olema Patendiametis toimuv haldusmenetlus vaidluste lahendamiseks ?: Kas s arnane senise TOAKiga , s.t piirdu da võiks TOAKi viimisega Patendiameti struktuuri alla ja TOAKi volitus te laiendamisega ? Või tuleks näha Patendi ametis ette : (i) traditsioonilin e vaideme netluse laadne menetlus koos vajalike eri sustega? (ii) uutmoodi menetlus ? Arvamus ja kommentaarid : 4 .2. Kui ulatuslikult ja mis vormis peaks menetlus lähtuma võistleva menetluse / haldusmenetlusele omase uurimisprintsiibi põhimõtetest? Kehtivas õiguses toimuvad kaubamärgi lõppenuks ja kehtetuks tunnistamis e menetlus ed võistleva hagimenetlusena (KaMS §§ 52 lg 1, 53 lg 1). Arvamus ja kommentaarid : Kas loodav haldus menetlus , eeldades selle kiirust ja efektiivsust , peaks olema kohustuslik eelmenetlus enne kohtusse pöördumist? Arvamus ja kommentaarid : Kes peaks olema haldusmenetluses kaubamärgi vaidlustamiseks õigustatud isik ( kas jätkuvalt „asjast huvitatud isik“, iga isik vm ) ? Kehtiva õiguse alusel on TOAKile vaidlustusavalduse esitamiseks õigustatud „asjast huvitatud isik“. Direktiivi Art 45 lg 3 näeb haldusmenetluse algatamiseks õigustatud isikutena ette minimaalselt järgmised isikud : Absoluutsetel alustel kehtetuks tunnistamine; tühistamine (s.o lõppenuks tunnistamine) : „ iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes on asutatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kauplejate või tarbijate huvide esindamiseks ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks või kostjaks “; Suhtelistel alustel kehtetuks tunnistamine: „ varasema kaubamärgi omanik ning isik, kes on [---] volitatud kasutama [---] kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest tulenevaid õigusi .“ Arvamus ja kommentaarid : Kas haldusmenetluses Patendiametisse pöö rdumise võimalus peaks olema tähtajatu? Kui tähtaegne, siis kui pika tähtajaga ja mis peaks olema tähtaja möödumise tagajärg? Arvamus ja kommentaarid : Kas loodavas haldusmenetluses peaks lisaks isiku seaduslikule esindajale (nt juhatuse liige) ja patendivolinikule olema esindamise õigus ka muudel isikutel (nt advokaadid, kõik kohtumenetluses lepinguliseks esindajaks olla tohtivad isikud vm) ? Kehtivas õiguses: TOAK is ( registreerimise vaidlustamine ) võib menetluses osaleda isik ise või patendi volinik ust esindaja vahendusel; Kohtus ( tühistamise (ehk lõppenuks tunnistam ise) menetlus, kehtetuks tunnis tamine vastuhagina jms ) võib menetluses osaleda isik ise või lepingulise esindaja, sh patendivolinik või advokaat, esindaja vahendusel. Arvamus ja kommentaarid : Kuidas peaks toimuma loodavas haldusmenetluses ning kaubamärgi vaidlustusmenetluses kantud kulude kandmine (riigilõiv, menetluskulud, sh esindaja tasud) ? Kui kulud peaksid olema hüvitatavad (nt kaotavalt poolelt välja mõistetavad), siis kas nende suurus (sh esindajakulude) peaks olema fikseeritud (sh täielikult fikseeritud või ülempiirina)? Arvamus ja kommentaarid : Konkreetsed küsimused seoses direktiivis jäetud valikuvõimalustega Direktiivi artikkel Senine regulatsioon Eestis Küsimused, kommentaarid KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE TINGIMUSED Art 4 lg 3 kohaselt võib liikmesriik sätestada, et kaubamärki ei ole lubatud registreerida või kui see on registreeritud, siis kuulub see kehtetuks tunnistamisele, kui ja selles ulatuses, milles: Selle kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele kui asjaomase liikmesriigi või liidu kaubamärgiõigus; Kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit; Kaubamärk sisaldab Pariisi konventsiooni artiklis 6ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, millele laieneb avalik huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi õiguse kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks. KaMS § 9 lg 1 p 12 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi. (vastab direktiivi Art 4 lg 3 p-le a) KaMS § 9 lg 1 p 9 järgi ei saa kaitset tähis, mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, millele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6ter sätestatu ei laiene, kuid mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, ja puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba. (vastab direktiivi Art 4 lg 3 p-dele b ja c) Kas Eesti peaks loobuma / muutma senisest KaMS § 9 lg 1 p 9 ja / või p 12 regulatsioonist? Arvamus ja k ommentaarid : Art 4 lg 4 järgi ei keelduta kaubamärgi registreerimisest vastavalt lõike 1 punktile b (eristusvõime puudumine), c (kirjeldavus) või d (tähise tavapärasus), kui kaubamärk on enne registreerimis-taotluse esitamise kuupäeva omandanud kasutamise käigus eristusvõime. Lõike 5 järgi võib liikmesriik sätestada, et lõiget 4 kohaldatakse ka siis, kui eristusvõime tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, ent enne selle registreerimisekuupäeva . KaMS § 9 lg 2 sätestab, et taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi ja üldtuntud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 sätestatut. Kas Eesti peaks kasutama lõikest 5 tule ne vat võimalust, mille kohaselt kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ka siis, kui kaubamärk on omandanud eristusvõime mitte registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks, vaid registreerimise päevaks? Arvamus ja kommentaarid : Art 5 lg 4 kohaselt võib liikmesriik sätestada, et kaubamärki ei ole lubatud registreerida või kui see on registreeritud, siis kuulub see kehtetuks tunnistamisele, kui ja sellises ulatuses mil: c) Võimalik on kaubamärgi äravahetamine välisriigis kaitstud varasema kaubamärgiga, kui taotluse esitaja tegutses taotluse esitamise kuupäeval pahauskselt. KaMS § 10 lg 1 p 7 järgi ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. Kas Eesti peaks muutma KaMS § 10 lg 1 p 7 sõnastust, piirates selle „kaitstud“ kaubamärgiga? Arvamus ja kommentaarid : Art 9 lg 1 sätestab, et kui artikli 5 lõikes 2 ja artikli 5 lõike 3 punktis a viidatud varasema kaubamärgi omanik on liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellest kasutamisest, ei ole kõnealusel omanikul enam õigust varasemale kaubamärgile tuginedes taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille suhtes hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. Lõike 2 kohaselt võib liikmesriik sätestada, et lõiget 1 kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktides a või b osutatud muu varasema õiguse omaja suhtes. KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul (see hõlmab § 11 lg 1 järgi ka üldtuntud kaubamärki) ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud hilisema kaubamärgi kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Muude õiguste osas praegu taolist piirangut kehtestatud ei ole . Kas Eesti peaks laiendama Art 9 lg-st 1 tulenevat ka Art 5 lg 4 p-des (a)-(b) osutatud õiguste omajate suhtes, s.o (i) registreerimata kaubamärgi või muu äritegevuses kasutatava tähise omaja (art 5 lg 4 p a) või (ii) õiguse nimele, õiguse isikuportreele, autoriõiguse või tööstusomandiõiguse omaja (art 5 lg 4 p b)? Arvamus ja kommentaarid : GARANTII-, SERTIFITSEERIMISMÄRGID JA KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGID Art 28 lg 1 kohaselt võivad liikmesriigid sätestada garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimise. „ garantii- või sertifitseerimismärk “ on Art 27 kohaselt kaubamärk, mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest; „ kollektiivkaubamärk “ on Art 27 kohaselt kaubamärk, mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõ tjate kaupadest või teenustest. Kehtiv KaMS reguleerib garantiimärkide registreerimist. Garantiimärk on KaMS § 61 lg 2 kohaselt kaubamärk, millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse, ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks. Kas Eesti peaks sätestama garantii- ja/või sertifitseerimismärkide registreerimise? Arvamus ja kommentaarid : Art 28 lg 2 järgi võivad liikmesriigid sätestada, et garantii- või sertifitseerimismärke registreeritakse üksnes juhul, kui taotleja on pädev sertifitseerima kaupu ja teenuseid, mille jaoks see märk tuleb registreerida. Analoogne regulatsioon KaMSis garantiimärkide kohta puudub. Kas Eesti peaks seda võimalust kasutama? Kui jah, siis kes peaksid olema sertifitseerimiseks pädevad asutused, s.t kas riigi poolt tunnustatud või ka nt oma liikmeskonna poolt tunnustatud (nt põllumajanduses erinevad tootjarühmad)? Arvamus ja kommentaarid : Art 28 lg 3 järgi võivad liikmesriigid sätestada, et garantii- või sertifitseerimismärke ei ole lubatud registreerida, või et nende omanike õigused tühistatakse või need tunnistatakse kehtetuks põhjustel, mida ei ole nimetatud direktiivi artiklites 4, 19 ja 20, kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab. Vt KaMS § 9 ( absoluutsed keeldumisalused ), § 10 ( suhtelised keeldumisalused ), § 64 ( garantiimärgi omaniku ainuõiguse tühistamise ning lõppenuks tunnistamise täiendavad alused ) Kas on mingeid täiendavaid aluseid lisaks üldistele KaMS § 9 ja § 10 alustele ning §-s 64 sätestatud erialustele, mil Eesti peaks garantii- või sertifitseerimismärgi registreerimisest keelduma või need kehtetuks tunnistama? Arvamus ja kommentaarid : Art 28 lg 4 kohaselt võivad liikmesriigid näha ette, et garantii- või sertifitseerimismärgina võib registreerida ka märke või tähiseid, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu. ( PS: selline garantii- või sertifitseerimismärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist äritegevuse käigus kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime .) KaMS § 63 lg 4 kohaselt võib garantiimärk viidata sellega tähistatavate kaupade või teenuste geograafilisele päritolule. Kas Eesti peaks seda võimalust kasutama? Arvamus ja kommentaarid : Art 29 lg 3 kohaselt võivad liikmesriigid näha ette, et kollektiivkaubamärgina võib registreerida ka märke või tähiseid, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu. ( PS: selline kollektiivkaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist äritegevuse käigus kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime .) Vastav võimalus kehtiva KaMS alusel puudub. Kas Eesti peaks seda võimalust kasutama? Arvamus ja kommentaarid : MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Art 42 võimaldab liikmesriikidel ette näha, et kaubamärgi taotlemisel ja pikendamisel tuleb tasuda nn klassilõivu, s.o täiendavat riigilõivu kaupade ja teenuste iga klassi eest peale esimest klassi. RLS § 89 lg 1 kohaselt tasutakse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi: (1) ühe klassi kohta 145 eurot; (2) iga täiendava klassi kohta 45 eurot. Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamisel on riigilõivu suurus lg 2 kohaselt ühe klassi kohta 195 eurot ning iga täiendava klassi kohta 45 eurot. Kas Eesti peaks seniste riigilõivude osas midagi muutma? Arvamus ja kommentaarid : Art 50 kohaselt tuleb menetlusosalistel või nende esindajatel määrata ametlik aadress Patendiametiga ametliku teabe vahetamiseks. Liikmesriikidel on õigus nõuda, et selline ametlik aadress asuks Euroopa Majanduspiirkonnas (s.o Euroopa Liit, Norra, Island, Liechtenstein). KaMS 30 p-de 2 ja 3 kohaselt peavad kaubamärgi registreerimise avalduses sisalduma (i) taotleja nimi, elukoha või asukoha aadress ning taotleja soovi korral muud kontaktandmed; ja (ii) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja. KaMS § 13 lg 2 järgi peab isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, volitama oma esindajaks patendivoliniku kaubamärgialaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine. Kas Eesti peaks kehtivas regulatsioonis midagi muuta? Mh kas KaMS § 13 lg 2 praegune sõnastus, mis sisuliselt nõuab Eesti patendivoliniku kasutamist, on direktiivi artiklis 50 lubatuga võrreldes ülemäära kitsendav? Arvamus ja kommentaarid : Muud kommentaarid ja ettepanekud seoses direktiivi ülevõtmisega Muud kommentaarid , ettepanekud ja arvamused seoses direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse: Kontakt: Gea Lepik Nõunik, Justiitsministeerium [email protected] +372 55 581 495 Martin Jõgi Nõunik, Justiitsministeerium [email protected] +372 53 427 874 Lugupeetud Tartu Ringkonnakohtu esimees Justiitsministeerium valmistub Eesti õigusesse üle võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015 direktiivi (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud). Tähtaeg, mil riigisisene õigus peab olema direktiiviga kooskõlas, on 14. jaanuar 2019. erandina on direktiivi artiklist 45 tuleneva haldusmenetluse kehtestamise tähtaeg 14. jaanuar 2023. Käesolevaga pöördume Tartu Ringkonnakohtu poole üleskutsega esitada oma esialgsed arvamused, kommentaarid ja ettepanekud selle kohta, millega teie hinnangul tuleks direktiivi ülevõtmisel arvestada. Selle lihtsustamiseks oleme koostanud ülevaatliku küsimustiku (lisatud manusena), kus on toodud välja peamised Eestile direktiivi ülevõtmisel jäetud valiku- ja otsustuskohad ning palutud tagasisidet konkreetsete teemade ja küsimuste kohta. Küsimustiku kasutamine tagasiside andmiseks ega ka selle täies mahus täitmine ei ole kohustuslik. Oleme tänulikud ka vabas vormis arvamuste ja ettepanekute eest. Pöördumise teine eesmärk on selgitada välja, kas ja millises ulatuses on Tartu Ringkonnakohus huvitatud direktiivi ülevõtmise ettevalmistamisel osalemisest. See hõlmab võimalust osaleda direktiivi ülevõtmist puudutavatel aruteludel, avaldada arvamust vahetulemuste kohta ja teha protsessi käigus ettepanekuid. Selleks palume teil vastata küsimustiku alguses vastavale küsimusele või esitada oma seisukoht meile vabas vormis. Palume tagastada täidetud (sh osaliselt täidetud) küsimustik või esitada oma kommentaarid ja ettepanekud muus vormis hiljemalt 20. veebruaril 2017 e-postiaadressil [email protected] (koopia: [email protected]). Küsimuste tekkimisel palun pöörduda minu või Martin Jõgi ([email protected]) poole. Lugupidamisega Gea Lepik Nõunik Justiitsministeerium [email protected] +372 55 581 495