Põhja Ringkonnaprokuratuur · 21. jaanuar 2022
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 07.01.2022, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231602865
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 274 lg 1
Kahtlustatava nimi: XXXXXX XXXXXX (ik xxxxxxxxxxx)
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse menetluses on kriminaalasi nr
21231602865, milles alustati menetlust 31.12.2021 KarS § 274 lg 1 tunnustel.
Xxxxxx Xxxxxx´ut on kahtlustada selles, et tema 31.12.2021 kell 04:39 Tallinnas Xxxxxxx xx asuva
korteri elutoas hakkas takistama teise inimese politsei poolt väärteotunnustega tegevuse eest
kinnipidamist, tulles vahele ja seejuures vehkides politseiametnike suunas kätega, mille käigus ta
vähemalt kaudse tahtlusega ühel korral tabas käega ametiülesandeid täitval Põhja prefektuuri
Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinikul Xxxxxx Xxxxxil suu piirkonda ja koheselt haaras
Xxxxxx Xxxxxil kaela ümber olevast, nina ja suu katvast elastsest materjalist torusallist kinni ning
hakkas torusalli tahtlikult venitama külje peale, tekitades oma tegevusega kannatanule marrastuse
huultele ja punetuse kaela paremale poolele.
Oma tahtliku tegevusega pani Xxxxxx Xxxxxx toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu
seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid
31.12.2021 kuulati Xxxxxx Xxxxxx kahtlustatavana üle KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises ning tema kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et Xxxxxx Xxxxxx
politseiametniku löömist ja sallist tõmbamist ei mäleta, kuid lisab, et kui vastavad asjaolud on
tuvastatud, siis ilmselt nii ka juhtus. Kahtlustatav avaldas, et ta kahetseb ning tunneb juhtunu pärast
politseiametniku ees häbi, ka on ta avaldanud, et edaspidi soovib vähem alkoholi tarbida ning mitte
sellistesse olukordadesse sattuda. Samuti avaldas kahtlustatav arvamuse, et tema käitumist mõjutas
joobeseisund koostoimel ravimitega, mida ta peab tarvitama.
Kannatanu Xxxxxx Xxxxx ütlustest nähtuvalt haaras naisterahvas ehk kahtlustatav kinni tema kaelas
olevast torusallist ning vastavat haaret tehes läks kahtlustatava käsi kannatanu huule pihta. Ka lisab
kannatanu, et ta ei oska öelda kumma käega kahtlustatav nimetatud liigutuse huule pihta tegi ning
samuti ta ei tea, kas kahtlustatav hoidis sel hetkel oma kätt rusikas või lahtiselt. Kannatanu leiab, et
kahtlustatav ei ole vigastanud tema huult kogemata, kuna tema kaela ümber olev torusall kattis tema
nina ja suud ning ta leiab, et kui naisterahva eesmärgiks oleks olnud vaid torusalli haaramine, siis ta
oleks saanud seda teha kaela külje pealt (kõrva poolt), kuivõrd naisterahvas lähenes talle külje pealt,
kuid vaatamata sellele sirutas naisterahvas oma käe otse kannatanu suu suunas, misjärel ta selgelt
tundis huule tabamist ja sai aru, et naisterahvas oli talle huule pihta löönud. Kannatanu kirjeldab, et
koheselt seejärel, kui naisterahvas oli tabanud tema huult, haaras naine kinni tema kaela ümber
olevast torusallist ning sikutas seda täie jõuga. Kannatanu avaldas, et ka järgmisel päeval oli tema
kaela paremal poolel punetus torusalli tirimise tõttu.
Xxxxxx Xxxxxile tekitatud tervisekahjustused on talletatud 31.12.2021 teostatud isiku läbivaatuse
protokollis.
Patrulli vormikaamera videosalvestistelt nähtub ja kuuldub, kuidas Xxxxxx Xxxxxx on 31.12.2021
sekkunud politseipatrulli tegevusse meesterahva kinnipidamisel, mis väljendus temapoolse füüsilises
kui ka sõnalises sekkumises, on näha tema kätega vehkimine politseiametniku näo ees, hetkeks on
näha ka torusallist tõmbamist.
Tunnistajatena on üle kuulatud politseiametnikud Xxxxxx Xxxxxxxx ja Xxxxx Xxxxxx, kelle ütlused
toetavad kahtlustuse põhjendatust.
Järeldused ja põhjendused:
KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud kuni viieaastane
vangistus.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on
teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära
või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.
Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted, arvestatakse isiku
panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust,
isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust, s.t väiksemad
sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Üldjuhul, kui süü ei ole suur, puudub ka avalik
menetlushuvi. Süü ei ole suur nende kuritegude puhul, kus arvestades süü suurust mõjutavaid
asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud ülekaalus.
Riigi peaprokuröri juhisest tulenevalt on avalik menetlushuvi alati olemas füüsilise vägivalla
kasutamise puhul võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Arvestades kuriteo
toimepanemise asjaolusid ja kuriteo kvalifikatsiooni, saab jaatada avaliku menetlushuvi olemasolu,
kuid käesoleval juhul on avalik menetlushuvi vähene, kuivõrd sündmus ei toimunud avalikus kohas,
kus see oleks võinud häirida ka kõrvaliste isikute rahu, ka kahtlustatava isiku vastu puudub
ühiskonnas mistahes avalik huvi.
Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole Xxxxxx Xxxxxxu`t varem kriminaalkorras kordagi
karistatud, ta on karistusregistrisse kandmata isikuks, tema suhtes ei ole kriminaalmenetlusi
otstarbekuse tõttu lõpetatud.
Menetluses on tuvastatud, et Xxxxxx Xxxxxx hakkas politseiametnikele füüsiliselt vastu, millega
kaasnes kätega vehkimine politseiametnike ees ja kannatanu näo vahetuses läheduses, mille käigus
Xxxxxx Xxxxxx eesmärgipäraselt haaras ametniku suud katvast sallist, olles pidanud oma
elukogemuse põhjal vähemalt möönma, et sellise tegevuse käigus võib ta tabada ka suu piirkonda,
tekitades nii füüsilist valu kui tervisekahjustuse. Haarates sallist, venitas kahtlustatav teise inimese
kaelas olnud sallist tahtlikult ja jõuliselt, vähemalt mööndes, et inimese kaelanahk on piisavalt õrn
selleks, et taolise tegevuse tagajärjel võib kanga hõõrdumine põhjustada valu ja naha pindmist
tervisekahjustust. Tuginedes kõige objektiivsema tõendiallika andmetele (vormikaamera
salvestistele) ei olnud aga Xxxxxx Xxxxxx´u tegevus seejuures eesmärgipäraselt suunatud
politseiametnikule tervisekahjustuse tekitamisele, tema käitumine oli spontaanne, kaalutlemata ja
tegu on toime pandud kõige madalama tahtluse astmega, s.o kaudse tahtlusega. Kahtlustatavana
ülekuulamise käigus 31.12.2021 on Xxxxxx Xxxxxx avaldanud, et kahetseb ning tunneb juhtunu
pärast politseiametniku ees häbi, soovib vabandada. Puudub alus kahelda kahtlustatava kahetsuse
siiruses, kuivõrd, nagu eelnevalt viidatud, tegemist on seni seadusekuulekalt käitunud isikuga, keda
ei ole varem väärteo- ja kriminaalmenetlustele allutatud ning karistatud, millest võib teha järelduse,
et tegemist oli selle isiku puhul erandliku käitumisaktiga. Seega ei saa tema süüd tuvastatud
asjaolude pinnalt lugeda suureks ja kuna Xxxxxx Xxxxxxu`t saab mõjutada kriminaalkorras
karistamata, on võimalik kriminaalmenetlust tema suhtes KrMS § 202 alusel lõpetada.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale
kohustuse. 05.01.2021 esitas kahtlustatav prokuröri ettepanekul taotluse kriminaalmenetluse
lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, milles nõustub võtma kohustuse ja tasuma riigituludesse kindel
summa. Kuigi kahtlustatav ei tööta ja ta on raske puudega lapse hooldavaks isikuks, avaldas ta, et on
võimeline tasuma kohustust ühe (1) kuu jooksul. Kahtlustatavale on selgitatud, et kohustuse täitmata
jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231602865 menetlus avaliku huvi puudumise tõttu;
2. Tekitatud kahju: füüsiline valu, varalist kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi ei ole esitatud;
3. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Xxxxxx Xxxxxx`ul tasuda rahaline kohustus summas 250 eurot
riigituludesse ühe (1) kuu jooksul, s.o hiljemalt 07.02.2022;
4. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud;
5. Asitõendid või äravõetud asjad: 1 DVD-plaat 31.12.2021 PPA vormikaamerate videosalvestistega
jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde;
6. Vahistuse andmed:
- vahistust ei ole kohaldatud;
- KrMS § 217 lg 2 alusel on Xxxxxx Xxxxxx kahtlustatavana kinni peetud alates 31.12.2021 kell
04:40 kuni 31.12.2021 kell 20:35.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad;
8. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:
andmeid ei kogutud;
9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata kannatanule Xxxxxx Xxxxx´ile;
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn);
11. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga
Wismari 7, 15188 Tallinn;
12. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Natalia Miilvee