Sissetulev kiriAvalik

TsMS jt seaduste muutmise eelnõu (pangakontode arestimine)

Tartu Ringkonnakohus · 6. detsember 2016

Viit: 10-3/16/158-1
Registreeritud: 6. detsember 2016
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2016
Vastutaja: Maigi Ermel (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 05.12.2016 nr 8-1/8524 TsMS jt seaduste muutmise eelnõu (pangakontode arestimine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis sisaldab regulatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, sujuvaks rakendamiseks Eestis. Arvamused eelnõu kohta palun esitada 30 päeva jooksul eelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Advokatuur Eesti Pangaliit Finantsinspektsioon Õiguskantsleri kantselei Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Notarite Koda Tarbijakaitseamet Teenusmajanduse Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli õigusakadeemia Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Stella Johanson 620 8240 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 __.11.2016 Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse kohtutäiturimäärustiku lisana Euroopa arestimismääruse täitmiseks arestimisakt. Uue arestimisakti liigi kehtestamine toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades1, kohaldamist Eestis. Määrus on Eestis otsekohalduv õigusakt. Määrust hakatakse Euroopa Liidus kohaldama alates 18. jaanuarist 2017. a. Nimetatud määrusega luuakse iseseisev alternatiivne menetlus piiriüleste vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades arestimismääruse saamiseks ja võlgniku Euroopa Liidus asuvate pangakontode arestimiseks, samuti selliste määruste tunnustamiseks ja täitmiseks. Määruse alusel tehtud arestimismääruse täitmise tulemusena blokeeritakse võlgniku pangakonto, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Arestimise objektiks on üksnes pangakontodel asuv raha. Määrusega muudetakse justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.02.2016, 20. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson ([email protected], 620 8240). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja … 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõuga muudetakse määrustiku § 20 lg-t 2, kus on sätestatud kohtutäiturimäärustiku lisade arv. Muudatus on vajalik uue täiendava määrustiku lisa kehtestamiseks. Uueks määrustiku lisaks nr 45 on „Konto arestimise akt Euroopa arestimismääruse täitmiseks.“ Uus arestimisakti vorm tuleb kehtestada seetõttu, et määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise tingimused erinevad mõnevõrra Eesti riigisisese õiguse kohaselt toimuvast arvelduskonto arestimise tingimustest. Olulisim erinevus on see, et Euroopa arestimismääruse täitmise puhul ei toimu määruse artikkel 24 lõike 1 alapunkti a) kohaselt arvelduskonto nn etteulatuvat aresti. Selleks, et nii kohtutäiturile, kui eelkõige krediidiasutusele oleks selge, millistel tingimustel arestimine toimub, sisaldab arstimisakt märkust nii sell kohta, et arestimine toimub määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 24 sätestatud korras ja selle kohta, et juhul, kui arestimistoimingu tegemise hetkel ei ole arvelduskontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, ei loeta puudujäävas osas kontole pärast arestimistoimingu tegemist laekuvaid rahasummasid Euroopa arestimismääruse alusel arestituks. Samuti on arestimisaktis märgitud, et krediidiasutusel tuleb kohtutäituri poolt krediidiasutusele edastatud määruse artikli 25 kohane kinnitus arestimise ulatuse ja täitmise kuupäeva kohta esitada kohtutäiturile viivitamata. 1 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0655&from=sv. 1 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. MÄÄRUSE MÕJUD Määrusega iseseisvaid mõjusid ei kaasne. Mõjud kaasnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 kehtima hakkamisega ja sellest tulenevalt määruse rakendamise hõlbustamiseks väljatöötatud eelnõu seadusena jõustumisega. 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Määruse rakendamisega riigil ega kohalikul omavalitsusel tegevusi, kulusid ega tulusid ei kaasne. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 17. jaanuaril 2017.a. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Pangaliidule. 2 05.12.2016 nr 8-1/8524 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92) artikkel 23 lõike 1 ja täitemenetluse seadustiku § 115 lg 7 alusel. § 1. Kohtutäiturimäärustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse number „44“ numbriga „45“; 2) määrust täiendatakse lisaga 45 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister (allkirjastatud digitaalselt) Norman Aas Kantsler Lisa 45 Konto arestimise akt Euroopa arestimismääruse täitmiseks Justiitsministri 05.12.2016 määrus nr 8-1/8524 TsMS jt seaduste muutmise eelnõu (pangakontode arestimine) Lisa 45 KONTO ARESTIMISE AKT EUROOPA ARESTIMISMÄÄRUSE TÄITMISEKS Võlgniku _________________ (isikukood/sünniaeg/passinumber või asutamise riik, registrikood/asutamise kuupäev ja koht) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _____________ Euroopa arestimismäärus. Euroopa arestimismääruse täitmiseks palun võlgniku konto(d) arestida summas _____________ eurot. Täitetoimingu läbiviimise aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), artikkel 24, 1 täitemenetluse seadustiku § 115 ja § 11 ning krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 5 ja § 89 lõige 8. Märkused: Konto arestitakse arestimisakti alusel selles märgitud ulatuses. Arestimismääruse täitmisest tuleb viivitamata teavitada kohtutäiturit, edastades määruse (EL) nr 655/2014 art 25 kohase vormi, mis on kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja veebilehel. Krediidiasutus täidab Euroopa arestimismääruse selle kohta määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 24 sätestatud korras. Euroopa arestimismääruse täitmisel arestib krediidiasutus kohtutäituri poolt edastatud arestimisakti alusel vajaliku summa võlgniku kontol, kuid ei kanna raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole (määruse (EL) nr 655/2014 artikkel 24 lõike 1 alapunkt a)). Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, ei loeta puudujäävas osas pärast arestimist kontole laekuvad summad arestituks (määruse (EL) nr 655/2014 artikli 24 lõige 6). Krediidiasutus täidab ja esitab määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase raha arestimise kinnituse vormi kohtutäiturile viivitamata arestimistoimingu tegemisest (alus täitemenetluse 1 seadustiku § 11 lõige 6). Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustiku § 217). Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustiku § 218). Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisana. Kohtutäitur [EELNÕU] Kuupäev Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 70 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92).“; 2) paragrahvi 144 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses: „52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja määruse täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest;“; 3) paragrahvi 174 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel taotletakse Euroopa arestimismäärust artikli 5 punktis b nimetatud juhul, võib Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemise kulude kindlaksmääramise lahendada eraldi muude menetluskulude kindlaksmääramisest.“; 4) seadustiku 40. peatükki täiendatakse §-ga 3911 järgmises sõnastuses: „§ 3911. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine (1) Käesolevas seaduses hagi tagamise kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 4 punkti 14 kohaselt on pädev määruse kohaselt dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama sama määruse artikli 10 lõikes 2 sätestatud juhul Euroopa arestimismääruse teinud maakohtud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud juhul tühistab arestimismääruse teinud maakohus Euroopa arestimismääruse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 33 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama Euroopa arestimismääruse teinud maakohus. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 34 lõike 2 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama maakohus. Kohus lahendab taotluse hagita menetluses. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 49 lõike 2 kohaselt võivad kohtule või pädevale asutusele edastatavad dokumendid olla eesti ja inglise keeles.“; 5) paragrahvi 619 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014.“. § 2. Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest makstava põhitasu suurusele, maksmisele ja sissenõutavusele kohaldatakse mitterahalise nõude tagamiseks tehtud hagi tagamise määruse täitmise kohta sätestatut.“; 2) paragrahvi 78 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses: „23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine.“; 3) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses: „§ 781. Teabeasutus Euroopa arestimismääruse menetluses (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 14 kohaselt on pädev kontot käsitlevat teavet hankima koda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 14 lõike 5 punkti a kohaselt on kõigil Eesti Vabariigi territooriumil asuvatel pankadel sama määruse artikli 4 punkti 2 tähenduses kohustus avaldada kojale taotluse alusel teavet konto olemasolu või puudumise kohta. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabe hankimise taotluse läbivaatamisel teabeasutuse toimingute tegemine on tasuline. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artiklis 14 sätestatud taotluse esitamisel tasutakse 20 eurot koja veebilehel esitatud koja arvelduskontole. Kuni tasu ei ole laekunud, ei pea koda teabe hankimise taotluse läbivaatamisel teabeasutuse toiminguid tegema. Taotluse läbivaatamise tasu arvatakse koja tuludesse.“. § 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmiseks;“. § 4. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 18 järgmises sõnastuses: „(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel Euroopa arestimismääruse taotluse ja nimetatud määrusest tulenevate muude kohtule esitatavate taotluste esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.“. § 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustiku 1. osa 1. peatükki täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: „§ 111. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel tehtud Euroopa arestimismäärus kuulub Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Eestis hagi tagamise määruse täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse alusel täitemenetluse alustamiseks ei nõuta allkirjastatud täitmisavalduse esitamist käesoleva seadustiku § 23 tähenduses. (3) Arvelduskonto arestimiseks edastab kohtutäitur krediidiasutusele arestimisakti asemel määruse (EL) nr 655/2014 artikli 19 kohase Euroopa arestimismääruse A-osa ja Euroopa arestimismääruse arestimisakti. (4) Euroopa arestimismääruse täitmisel ei kasutata elektroonilist arestimissüsteemi. (5) Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, ei loeta pärast arestimise hetke kontole laekuvaid summasid arestimisel puudu jäänud osa ulatuses arestituks. (6) Krediidiasutus esitab määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase kinnituse raha arestimise kohta kohtutäiturile viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist. (7) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase avalduse vormi elektrooniline versioon avaldatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel. (8) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama kohtutäitur. (9) Määruse (EL) nr 655/2014 artikli 4 punkti 14 kohaselt on pädev nimetatud määruse kohaselt dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama sama määruse artikli 23 lõigete 3, 5 ja 6, artikli 25 lõike 3, artikli 27 lõike 2, artikli 28 lõike 3 ja artikli 36 lõike 5 teise lõigu kohaselt kohtutäitur.“; 2) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses: „72) kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmisel puuduvad arvelduskontol arestimise hetkel rahalised vahendid või rahalised vahendid on täies ulatuses arestitud;“; 3) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet, kohaldatakse juhul, kui arvelduskontol olevad rahalised vahendid on täies ulatuses arestitud, käesoleva seadustiku § 65 lõiget 4.“. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ....... 2016. a Algatab Vabariigi Valitsus ……… 2016. a [seaduse vastuvõtmise koht ja kuupäev] [allkirjastaja nimi ja ametinimetus] __.11.2016 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, rakendamine) eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse regulatsioon, mis toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades1, kohaldamist Eestis. Määrus on Eestis otsekohalduv õigusakt. Määrust hakatakse Euroopa Liidus kohaldama alates 18. jaanuarist 2017. a. Nimetatud määrusega luuakse iseseisev alternatiivne menetlus piiriüleste vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades arestimismääruse saamiseks ja võlgniku Euroopa Liidus asuvate pangakontode arestimiseks, samuti selliste määruste tunnustamiseks ja täitmiseks. Määrus hõlmab üksnes ajutisi ja esialgseid meetmeid (hagi tagamine). See tähendab, et määruse alusel tehtud arestimismääruse täitmise tulemusena blokeeritakse võlgniku pangakonto, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Arestimise objektiks on üksnes pangakontodel asuv raha. Finantsinstrumentide arestimine määruse kohaldamisalasse ei kuulu. Määrus sisaldab arestimismääruse saamise menetluse, arestimismääruse tunnustamise, täidetavuse ja täitmise ning õiguskaitsevahendite regulatsiooni. Eelnõuga luuakse määruse rakendamise regulatsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagi tagamise sätete juurde ja täitemenetluse seadustikku. Samuti täiendatakse kohtualluvuse ning välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise regulatsiooni. Määruse alusel teabe hankimise asutuseks määratakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Määruse rakendamise regulatsioonis määratakse, milliseid määruse kohaseid dokumente esitatakse kohtule või kohtu vahendusel ning milliseid kohtutäituritele või kohtutäiturite vahendusel. Samuti määratakse, milliseid määrusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kohaldab kohus ja milliseid kohtutäitur. Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka TsMS), kohtutäituri seadust (edaspidi ka KTS), krediidiasutuste seadust (edaspidi ka KAS), riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS) ja täitemenetluse seadustikku (edaspidi ka TMS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson ([email protected], 620 8240) ja eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ([email protected], 620 8210). Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected], 620 8221). Eelnõu seletuskirja riigi ja kohalike omavalitsuste tulude ja kulude osa on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Maret Saanküll ([email protected]; 680 3125) ja Riigi Infosüsteemide Keskuse riikliku sunni registrite osakonna juhataja Arno Pardla ([email protected]) ja täitemenetluse teenuste talituse 1 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0655&from=sv. 1 juhataja Piret Saartee ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]; 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu seondub Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mis võimaldab kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 7.7 kohaselt tegutseb Vabariigi Valitsus selle nimel, et Euroopa Liit oleks tugevam ja ühtsem. Usaldus Euroopas peab rajanema ühtsetel demokraatlikel õigusprintsiipidel ja nelja põhivabaduse – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine – reaalsel rakendamisel. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 7.8 kohaselt toetab Vabariigi Valitsus Euroopa Liidu suuremat koostööd õigus- ja siseasjades […]. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 11.7 kohaselt muudab Vabariigi Valitsus pankroti- ja täitemenetluse kiiremaks […] ja tõhustab piiriülest täitemenetlust. Eelnõuga muudetakse TsMS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.06.2016, 28, KTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2016, 10, KAS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 06.07.2016, 11, RLS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2016, 21 ja TMS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2016, 36. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 p 14). 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Eelnõuga eesmärk on luua regulatsioon, mis toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 kohaldamist Eestis. Nimetatud määrusega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades. 2.2. Euroopa Komisjon rõhutas juba oma 1998. aasta teatises „Kohtuotsuste langetamise ja täitmise tõhustamine Euroopa Liidus” vajadust tõhustada otsuste täitmist ja sätestada ELi tasandil kaitsemeetmed võlgniku varade suhtes.2 Nõukogu toetas seda lähenemisviisi 2000. a vastastikuse tunnustamise programmis.3 24.10.2006. a võttis komisjon vastu rohelise raamatu kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine.4 Rohelise raamatuga algatati laiapõhjaline arutelu ühtse Euroopa pangakontode arestimise menetluse vajaduse ja selle võimalike tunnuste üle. 2009. aasta Stockholmi programmis5 rõhutati, et Euroopa õigusruum peaks toetama majandustegevust ühtsel turul, ja kutsuti komisjoni üles esitama ettepanekud pangakontode ja võlgniku varade suhtes tehtud kohtuotsuste täitmise tõhususe parandamiseks Euroopa Liidus. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas6 kinnitas komisjon vastavaid poliitilisi volitusi ja tegi ettepaneku võtta vastu määrus 2 EÜT C 33, 31.1.1998, lk 3. 3 EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1. 4 KOM(2006) 618. 5 Vastu võetud Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 2009. aasta kohtumisel. 6 KOM(2010) 171, 20.4.2010. 2 kohtuotsuste täitmise tõhustamise kohta Euroopa Liidus: pangakontode arestimine. Määruse eesmärk vastab komisjoni Euroopa majanduse elavdamise tugevdamise ühtsele lähenemisviisile, mis sätestati Euroopa 2020. a tööhõive ja majanduskasvu strateegias.7 Vajadust tõhustada piiriülest võlgade sissenõudmist rõhutas Euroopa Parlament 2011. a mais vastu võetud algatusraportis8, milles Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles esitama ettepanekut ajutiste meetmete kohta võlgnike varade avalikustamiseks ja külmutamiseks piiriülestes kohtuvaidlustes. 25.07.2011. a tuli komisjon välja määruse eelnõuga, mille eesmärgiks oli luua pangakontode Euroopa arestimismäärus. Määruse õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 lg 2 punktid a, e ja f. Kõnealune artikkel sätestab, et liit arendab õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades, lähtudes kohtuotsuste ja kohtuväliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttest. Selline koostöö võib hõlmata liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist. Eesti Vabariigi valitsus kinnitas esialgsed seisukohad määruse eelnõu kohta 20.10.2011. a. Seisukoha valitsuse seisukoha kohta kujundas 14.11.2011 ka Riigikogu Euroopa asjade komisjon. Eesti toetas pangakontode määruse eelnõu menetlemisel komisjoni seatud eesmärke. 2.3. Pangakontode arestimise määruse eesmärk on vältida ohtu, et võlgnik saab oma vara pangakontolt kõrvaldada enne tema suhtes täitemenetluse läbiviimist. Määrusega loodi menetlus, mis võimaldab hagejal piiriülestes tsiviilvaidlustes arestida hagi tagamise eesmärgil kostja, s.o potentsiaalse võlgniku muus liikmesriigis asuvaid pangakontosid. Arestimismäärust on võimalik taotleda nii enne kohtumenetluse algust, kohtumenetluse kestel kui ka pärast täitedokumendi saamist. Euroopa arestimismääruse saamiseks tuleb võlausaldajal tõendada, et tema nõue on põhjendatud ja valitseb oht, et arestimismäärust tegemata võib hilisema kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks, sest võlgnik võib olla oma vara kõrvaldanud. Lisaks võib kohus nõuda, et võlausaldaja annaks tagatise võlgnikule tekkiva võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks. Arestimise määrus antakse ilma kostjat kaasamata (ex parte). Nii toimub hagi tagamine üldjuhul ka TsMS-i regulatsiooni kohaselt toimuvas rahalise nõudega hagi tagamise menetluses (TsMS § 384 lg 3). Määruses peetakse oluliseks ka seda, et võlausaldaja ja võlgniku õiguste kaitse oleks tasakaalus ja võlgnikul oleks võimalik kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Määruses on üritatud arvestada sellega, et kuni kohtulahendi tegemise ja jõustumiseni ei ole hageja rahaline nõue kostja vastu siiski lõplikult tuvastatud. Pangakonto arestimine on väga karm meede nii ettevõtja kui ka füüsilise isiku jaoks. Ligipääsu kaotamine likviidsetele vahenditele võib kaasa tuua maksejõuetuse ja seda isegi juhul, kui konto on arestitud lühikese aja jooksul. Määruse lõplik versioon lähtub küll võlausaldaja vastutuse miinimumstandardite kehtestamisel süüpõhisest vastutusest, kuid siiski jäetakse liikmesriikidele võimalus säilitada ja ette näha oma riigi õiguses täiendavad vastutuse alused ja liigid (sh strict liability), et tagada võlgnikule kõrgem kaitsestandard. Nii on võimalik kohaldada TsMS §-s 391 sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooni, kui võlgnikule on Euroopa arestimismääruse alusel pangakonto arestimise tõttu tekkinud kahju, arvestades määruse regulatsiooni (art 13 lg 3). 7 Euroopa Ülemkogu 26. märtsi 2010. aasta kohtumisel esitasid Euroopa Liidu juhid Euroopa 2020. aasta strateegia ELi konkurentsivõime suurendamiseks ja majanduskasvu kiirendamiseks ning töökohtade loomiseks, http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm. 8 EP 10. mai 2011. aasta täiskogu. JURI dokument 2009/2169(INI), 16.2.2011, raportöör Arlene McCarthy (S-D/UK). 3 Senised Euroopa Liidu ühtsed menetlusinstrumendid ei ole lisaks tsiviilkohtumenetluse sätetele hõlmanud täitemenetluse reegleid. Pangakontode arestimise määruse ettevalmistamisel ja määruse eelnõu menetluse ajal püüti parima tulemuse saavutamiseks arvestada kõigi liikmesriikide täitemenetluste eripäradega. Lõplik lahendus sai olla üksnes kompromiss, mis võib nõuda liikmesriikidelt mõningal määral menetlusseadustikes täpsustuste tegemist. Määruse lahendused erinevad teatud aspektides ka Eesti menetlusõigusest. Nii erineb eelnõu artikli 24 Euroopa arestimismääruse täitmise mehhanism põhimõtteliselt Eesti täitemenetlusest. Eestis algatab täitemenetluse võlausaldaja, esitades avalduse sellele kohtutäiturile, kelle ta ise privaatautonoomia põhimõtte alusel valib. Mõningad piirangud tulenevad küll territoriaalsuse põhimõttest, kuid üldiselt on võlausaldaja vaba täiturit valima. Määrus näeb ette, et olukorras, kus päritoluriigi kohus edastab arestimismääruse täitmise riigi pädevale asutusele, algatab olenemata täitmise liikmesriigi õigusest (kus täitemenetluse algatamiseks on vajalik näiteks võlausaldaja vastav avaldus) täitemenetluse täitva riigi pädev asutus (Eestis kohtutäitur) päritoluriigi kohtu saadetud arestimismääruse alusel ilma vastava avalduseta. Selline määruse regulatsioon on Eestis otsekohalduv. Lisaks ei toimu eelnõu kohaselt erinevalt Eesti õigusest pangakontode etteulatavat arestimist. Olukorras, kus arestimise hetkel ei ole kontol piisavaid vahendeid, peab võlausaldaja vastavalt ette nähtud menetlusele kontode arestimiseks taotlema uue arestimismääruse. Iirimaa on teatanud oma soovist osaleda määruse vastuvõtmises ja kohaldamises.9 Ühendkuningriik10 ja Taani11 ei osale määruse vastuvõtmises ja määrus ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav. Määruses sätestatud menetlust saavad kasutada üksnes need võlausaldajad, kelle alaline elu- või asukoht on liikmesriigis, kellele määrus on siduv, ning määruse alusel tehtud arestimismäärused peaksid puudutama üksnes sellises liikmesriigis peetavate pangakontode arestimist, kellele määrus on siduv. 2.4. Eelnõuga rakendatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 sisu Määrus koosneb kuuest peatükist. Esimene peatükk sätestab määruse reguleerimisala ja annab määruses kasutatavate mõistete määratlused. Teine peatükk sisaldab Euroopa arestimismääruse saamise menetluse reegleid. Luuakse erinevate tingimustega menetlus arestimismääruse saamiseks juhul, kui taotlejal ei ole veel täitedokumenti, ja juhul, kui arestimismäärust taotletakse pärast täitedokumendi saamist. Kolmas peatükk reguleerib Euroopa arestimismääruse täitmisele pööratavust ja täitmist. Neljas peatükk reguleerib menetluses kasutatavad õiguskaitsevahendid. Viies peatükk sisaldab Euroopa arestimismääruse menetluses kohaldatavaid menetluse üldreegleid, sh esinduse, menetluskulude kandmise ja tähtaegade arvutamise kohta. Samuti on selles peatükis reguleeritud seos riigisisese menetlusõigusega. Kuues peatükk reguleerib määruse jõustumist. 1. peatükk reguleerib määruse sisu, reguleerimiseset ja mõisteid. Määrust kohaldatakse rahaliste nõuete suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades piiriüleste juhtumite puhul. Tegemist on alternatiivse võimalusega riigisisestele arestimismeetmetele. Määrust ei kohaldata varaliste õiguste suhtes, mis tulenevad abielusuhtest või suhtest, millel on sellele kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnane toime; testamentide ja pärimise, sealhulgas surmast tulenevate 9 ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt. 10 ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt. 11 ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt. 4 ülalpidamiskohustuste suhtes; nõuete suhtes, mis on esitatud võlgniku vastu, kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või juriidilise isiku lõpetamise menetlus või analoogne menetlus; sotsiaalkindlustuse asjade suhtes; vahekohtumenetluse asjade suhtes. 12 Samuti ei kohaldata määrust nende pangakontode suhtes, mida ei saa konto asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt arestida, pangakontode suhtes, mida peetakse seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ13 artikli 2 punktis a määratletud süsteemi toimimisega,14 ning keskpankade poolt või keskpankades rahandusasutuse ülesandeid täites peetavate pangakontode suhtes.15 Piiriülese juhtumi mõiste on avatud määruse artiklis 3. Piiriülese juhtumina määruse mõistes käsitatakse juhtumit, kus arestitavat pangakontot peetakse muus liikmesriigis kui: a) liikmesriik, kus asub kohus, kellele on artikli 6 kohaselt esitatud arestimismääruse taotlus, või b) liikmesriik, kus on võlausaldaja alaline elu- või asukoht. Seega võib tegemist olla ka näiteks olukorraga, kus kohtumenetlus toimub ja võlgniku alaline elukoht ning arestitav pangakonto on kõik ühes liikmesriigis, võlausaldaja alaline elukoht aga teises liikmesriigis. Eestis on sellisel juhul võimalik kohaldada ka hagi tagamise regulatsiooni (TsMS 40. ptk § 377 jj). Sellisel juhul kohaldab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamise korral kostjale kõige vähem piiravat abinõu, mis tagab hageja hagi. Juhul, kui hagi tagamine on võimalik kostjat vähem piiravate abinõudega, kohus kostja pangakontot hagi tagamise korras ei aresti. Artiklis 4 avatakse loeteluna määruses kasutatavad mõisted. Muu hulgas sisustatakse määruse mõistes pangakonto mõiste – tegemist on võlgniku või võlgnikku esindava kolmanda isiku nimel hoitava kontoga, millel hoitakse raha. Seega on määruse alusel võimalik arestida üksnes raha ja samalaadseid rahalisi nõuded, näiteks rahaturu hoiuseid, ja mitte finantsinstrumente.16 2. peatükk reguleerib arestimismääruse saamise menetlust. Määruse artikli 5 kohaselt on võimalik Euroopa arestimismääruse taotlus esitada: a) enne võlausaldaja poolt võlgniku vastu põhikohtumenetluse alustamist (vrd TsMS § 382), mis tahes põhikohtumenetluse etapis kuni lõpplahendi tegemiseni või kohtuliku kokkuleppe kinnitamise või sõlmimiseni; b) pärast seda, kui võlausaldaja on saanud liikmesriigi kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi, millega võlgnikult mõistetakse võlausaldaja kasuks rahasumma välja. Artiklis 6 reguleeritakse Euroopa arestimismääruse esitamise kohtualluvust. Kui taotlus esitatakse määruse artikli 5 punkti a alusel, on taotluse lahendamiseks pädev selle liikmesriigi kohus, kes on kohtualluvuse reeglite kohaselt pädev lahendama põhikohtuasja. Tarbija suhtes Euroopa arestimismääruse taotlemise korral on pädev selle liikmesriigi kohus, kus on tarbija alaline elukoht, olenemata sellest, millise liikmesriigi kohus on pädev põhikohtuasja menetlema. Kui taotlus esitatakse artikli 5 punkti b alusel, on taotluse lahendamiseks pädev selle liikmesriigi kohus, kes asja lahendas. Artikli 7 kohaselt tuleb võlausaldajal tõendada, et arestimismääruse tegemiseks on vajadus, sest arestimismäärust tegemata on reaalne oht, et võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine oleks takistatud või oluliselt keerukam. Kui taotlus esitati artikli 5 punkti a alusel, st võlausaldaja ei ole veel saanud kohtulahendit, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, tuleb võlausaldajal tõendada ka seda, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse. Eesti hagi tagamise reeglite kohaselt tuleb võlausaldajal eelnimetatud asju põhistada selliselt, et need oleks kohtule usutavad. See ei tähenda tingimata tõendamist. Seega 12 Määruse art 2 lg 2. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45). 14 Määruse art 3 lg 3. 15 Määruse art 2 lg 4. 16 Määruse art 4 p 3. 5 on määruse alusel arestimismääruse saamise tingimused rangemad kui Eesti õiguse alusel hagi tagamise reeglid. Artiklis 8 loetletakse need andmed, mis võlausaldajal tuleb märkida Euroopa arestimismääruse taotlusse. Taotlusse tuleb märkida andmed võlausaldaja, võlgniku ning tema pangakonto, nõude, kohtu ja kohtumenetluse kohta. Samuti tuleb taotlust määruse kohaselt põhjendada ning esitada põhjendusi toetavad tõendid. Taotluses tuleb esitada teave ka selle kohta, kas võlausaldaja on sama nõude suhtes võtnud Euroopa arestimismäärusega sarnaseid kaitsemeetmeid. Kui võlausaldaja nõude kohta on juba kohtulahend tehtud, tuleb taotlusele lisada kohtulahend. Taotlus esitatakse nõuandemenetluses vastu võetud vormil. Artikkel 9 reguleerib tõendite kogumist Euroopa arestimismääruse saamise menetluses. Kohus lahendab taotluse harilikult kirjalikus menetluses. Artikkel 10 reguleerib olukorda, kus arestimismäärust taotletakse enne põhiasjas kohtumenetluse alustamist. Sarnaselt TsMS §-ga 382 võib ka Euroopa arestimismäärust taotleda enne põhiasja algatamist. Sellisel juhul tuleb põhiasjas kohtumenetlus artikli 10 lõikes 3 nimetatud viisil alustada sama artikli lõikes 1 nimetatud ajaks. Juhul kui kohtumenetlust lõikes 1 nimetatud ajaks ei algatata, tühistab kohus arestimismääruse. Artikli 11 kohaselt tehakse Euroopa arestimismäärus ex parte menetluses, see tähendab, et võlgnikku Euroopa arestimismääruse tegemise menetlusse ei kaasata. Kostjat kaasamata lahendatakse harilikult ka Eesti õiguse kohaselt esitatud hagi tagamise taotlused (TsMS § 382 lg 3). Artiklis 12 sätestatakse kohtu kohustus nõuda võlausaldajalt tagatist enne Euroopa arestimismääruse tegemist, kui arestimismäärust taotletakse määruse art 5 p 1 alusel. Artikli 12 lõike 1 teine lõik annab kohtule tagatise nõudmisel teatud paindlikkuse. Lõikes 2 on sätestatud kohtu diskretsiooniõigus võlausaldajalt tagatise nõudmise üle otsustamisel olukorras, kus arestimismäärust taotletakse pärast asja lahendamise kohta kohtulahendi saamist. Artiklis 13 on reguleeritud võlausaldaja vastutus. Määrus sätestab miinimumnõudena võlausaldaja vastutuse tema süü läbi tekitatud kahju puhul. Siiski võimaldavad lõiked 3 ja 4 kohaldada TsMS §-s 391 sätestatud laiemaid võlausaldaja vastutuse aluseid. Artiklis 14 on sätestatud regulatsioon, mis käsitleb pangakonto kohta teabe hankimise taotlust. Võlgniku pangakonto olemasolu kohta teabe hankimise taotluse esitamine on võimalik üksnes juhul, kui arestimismäärust taotleti pärast tagatava nõude kohta täidetava kohtuotsuse saamist. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võlausaldaja võib pöörduda ka otsuse sundtäitmiseks otse17 kohtutäituri poole ilma arestimismäärust taotlemata. Ei ole alust arvata, et määruse artikli 14 kohane teabe hankimine võiks osutuda ülemäära populaarseks. Teabe hankimise taotlus esitatakse arestimismääruse taotlust lahendavale kohtule, kes omakorda edastab taotluse (eeldatava) täitmise liikmesriigi teabeasutusele, kellele liikmesriik on määranud määruse mõistes teabeasutuse ülesannete täitmise. Eestis määratakse selliseks asutuseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Koja ja mitte nt kohtutäituri kasuks otsustati seetõttu, et nii on igal Euroopa arestimismääruse taotlust menetleval kohtul võimalik suhelda ühe konkreetse teabeasutusega, kelle määramisest on liikmesriike komisjoni kaudu teavitatud. Samuti võimaldab ühe konkreetse asutuse kasutamine saada vajaduse korral hiljem hõlpsasti infot teabe saamise taotluste täitmise praktika kohta, samuti statistikat. Koda kohustab määruse kohaselt kõiki määruse tähenduses Eesti Vabariigi territooriumil asuvaid panku andma teavet, kas võlgnikul on vastavas pangas pangakonto või mitte (artikli 14 lõike 5 punktis a nimetatud võimalus). Kui konto olemasolu kohta teavet saada ei ole võimalik, jätab kohus arestimismääruse taotluse rahuldamata ja vabastab tagatise. Kui pank annab 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohaselt on tsiviil- ning kaubandusasjades tehtud määruse kohaldamisalasse kuuluvad kohtulahendid teises liikmesriigis täidetavad ilma, et nende suhtes tuleks läbi viia täidetavaks tunnistamise menetlus. 6 teabeasutusele teabe võlgniku pangakonto olemasolu kohta, ei teavitata võlgnikku teabe avaldamisest 30 päeva jooksul teabe avaldamisest, et mitte seada ohtu kaitsemeetme mõju. Artikli 15 kohaselt tehakse Euroopa arestimismäärus võlausaldaja taotlusel lisaks arestitavale põhinõudele ka arestimismääruse tegemise päevaks kogunenud intresside ulatuses, kui selline võimalus ei ole vastuolus arestimismääruse tegemise liikmesriigi õigusega. Kui arestimismäärust taotletakse määruse artikli 5 punkti b kohaselt pärast kohtulahendi saamist, tehakse arestimismäärus võlausaldaja taotlusel ka menetluskulude kohta, kui kohus on määranud menetluskulude kandmise võlgniku poolt. Artikli 16 kohaselt ei või võlausaldaja esitada sama nõude tagamiseks erinevaid arestimismääruse taotlusi. Kui riigisiseselt on hagi juba tagatud, võtab kohus seda Euroopa arestimismääruse taotluse lahendamisel arvesse. Artiklis 17 on reguleeritud arestimismääruse taotluse lahendamine kohtu poolt. Artiklis 18 sätestatakse taotlust lahendava kohtu jaoks Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemise tähtajad. Artiklis 19 on reguleeritud Euroopa arestimismääruses sisalduvad andmed. Arestimismääruse andmisel kasutatakse nõuandemenetluses vastu võetud vormi. Artiklis 20 reguleeritakse arestimismääruse alusel toimuva pangakonto arestimise kestust. Pangakonto jääb arestituks, kuni arestimismäärus tühistatakse, selle täitmine lõpetatakse või kuni tagatud nõude suhtes jõustub kohtuotsuse täitmise meede. Artikkel 21 sätestab edasikaebeõiguse sellise määruse tegemise peale, millega kohus jättis Euroopa arestimismääruse taotluse rahuldamata. Eesti riigisisese hagi tagamise reeglite kohaselt saab TsMS § 390 lg 1 järgi vaidlustada määruse, millega hagi tagati või hagi tagamise abinõu asendati või hagi tagamine tühistati. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmist TsMS-i kohaselt vaidlustada ei saa. 3. peatükk reguleerib arestimismääruse tunnustamist, täidetavust ja täitmist. Artikli 22 kohaselt tunnustatakse arestimismäärust teises liikmesriigis ilma, et selleks tuleks läbida täidetavaks tunnistamise menetlus. Artikli 23 kohaselt toimub täitmine täitmise liikmesriigi täitemenetlusõiguse kohaselt niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus määruse sätetega. Täitmine toimub viivitamata. Artiklis 23 on sätestatud reeglid dokumentide täitmiseks edastamise kohta. Lõike 3 kohaselt algatab täitemenetluse kas kohus või võlausaldaja – olenevalt sellest, kumb vastutab määruse tegemise liikmesriigis täitmise alustamise eest. Selline lahendus, kus teise liikmesriigi kohus võib alustada Eestis võlausaldaja asemel täitemenetlust, on meie süsteemile võõras. Seega on tegemist EL määrusest tuleneva otsekohalduva regulatsiooniga, mille kohaselt ei oleks tegemist võlausaldaja avalduse alusel alustatud täitemenetlusega (vrdl TMS § 23 lg 1). Täitemenetlus alustatakse ja viiakse läbi Euroopa arestimismääruse ja seal esitatud andmete alusel. Arestimismääruses on märgitud, st täitmisele kuulub üksnes vastavas pangas asuv pangakonto ja üksnes arestimismääruse täitmise ajal pangakontol olevate vahendite arvel (mitte etteulatuvalt – artikli 24 lõige 6). Kui arestimismäärus puudutab mitmes pangas asuvaid pangakontosid, esitatakse kohtutäiturile täitmiseks iga panga kohta eraldi vorm. Artikkel 24 reguleerib krediidiasutuse ülesandeid pangale adresseeritud määruse täitmisel. Krediidiasutus arestib määruses märgitud summa selliselt, et tagab, et arestimismääruses märgitud summat ei kanta arestitud arvelduskontolt üle ega võeta välja, arvestades artikli 24 lõike 2 teises lõigus võimaldatud erandeid ootel olevate tehingute kohta. Euroopa arestimismääruse täitmine toimub sarnasel viisil riigisisese hagi tagamise määruse täitmisega. Erinevus riigisisesest täitemenetlusest on lapse elatisnõude asjas tehtud Euroopa arestimismääruse täitmisel. Lapse elatisnõude asjas tehtud Euroopa arestimismääruse alusel tekkinud arestipandiõigus läheb küll TMS § 65 lg 5 kohaselt sõltumata arestipandi tekkimise ajast muudest arestipandiõigustest ettepoole sarnaselt riigisiseste lapse elatisnõude täitmist 7 puudutavate täitedokumentidega, kuid muus osas täidetakse lapse elatisnõudes tehtud Euroopa arestimismäärust samamoodi nagu teisi Euroopa arestimismääruseid – riigisiseses täitemenetluses elatisnõuetele TMS § 115 lg-s 2 ettenähtud erandit määrus (EL) nr 655/2014 rakendada ei võimalda. Seega toimub ka lapse elatisnõude asjas tehtud Euroopa arestimismääruse täitmine määruse artikli 24 lõike 2 alapunkti a järgi selliselt, et pank tagab, et arestitud summat ei kanta üle ega võeta välja arestimismääruses märgitud või sama artikli lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud kontolt. Arestitud summat kohtutäituri ametialasele arvelduskontole üle ei kanta. Kui ootel olevate tehingute arveldamise tulemusel ei jää pangakontole summat, mis kataks kogu arestimismääruses märgitud summa, täidab pank arestimismääruse osaliselt selle summa ulatuses, mis jääb pangakontole pärast ootel olnud tehingute arveldamist (art 24 lg 6). Kui ootel olnud tehingute arveldamise tulemusel pangakontole raha ei jää, pank pangakontot ei aresti, sest art 24 lg 6 koostoimes art 25 lg-ga 1 ei võimalda Euroopa arestimismääruse täitmisel nn etteulatuvat arestimist. Sellises olukorras edastab kohtutäitur arestimismääruse teinud kohtule ja võlausaldajale artikli 25 kohase kinnituse, kust nähtub, et arestimismäärust ei ole täidetud. Art 24 lõiget 3 Eestis arestimismääruse täitmisel ei kohaldata, sest Eestis ei ole lubatud panga poolt võlgniku taotlusel täitetoimingute tegemine. Kui Euroopa arestimismäärust taotleti pärast kohtulahendi saamist ja arestimismääruse teinud kohus sai kontonumbri, mille märkis arestimismäärusesse, täitmise liikmesriigi teabeasutuselt – Eestis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt – määruse artiklis 14 reguleeritud taotluse alusel, kuid arestimismääruses sisalduvad andmed ei võimalda siiski kontot kindlaks teha, täpsustab pank pangakonto andmed, küsides vastava info kojalt üle. Pank ei täida arestimismäärust, kui tal ei ole võimalik määruse kohaselt võlgniku pangakontot kindlaks teha. Art 24 lõikes 7 on reguleeritud arestimise järjekord, kui samas pangas on võlgnikul mitu määruse kohaldamisalas olevat kontot. Ülemäärane arestimine ei ole lubatud. Artikkel 25 reguleerib kohtutäituri kohustust esitada koja kodulehel kättesaadavaks tehtavat vormi kasutades kinnitus kohtule ja võlausaldajale arestitud summade kohta.18 Selle kohustuse kohaselt täitmiseks nähakse TMS § 111 lõikes 6 krediidiasutusele ette kohustus teavitada viivitamata määruse täitmisest kohtutäiturit, kasutades art 25 kohast vormi. Artiklis 26 sätestatakse, et panga vastutust reguleerib täitmise liikmesriigi õigus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamisel panga vastutuse sätteid ei looda. Pank vastutab määruses sätestatud kohustuste rikkumise tõttu tekitatud kahju eest võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise üldistel alustel. Artikkel 27 sätestab võlausaldaja kohustuse võtta vajalikud meetmed juhul, kui arestimismääruse täitmine on põhjustanud ülemäärase arestimise juhul, kui arestimine hõlmas mitut kontot ühes või mitmes liikmesriigis või kui nõue oli tagatud ka riigisisese arestimismäärusega samaväärse abinõuga. Vabastamise taotluse esitamiseks kasutatakse nõuandva menetlusega kehtestatavat vormi. Kui ülemäärane arestimine toimus Eestis, esitatakse raha vabastamise taotlus kohtutäiturile. Kohtutäitur annab raha vabastamise korralduse pangale. Artikkel 28 sätestab võlgnikule dokumentide kättetoimetamise tähtajad ja korra. Artiklis 29 on reguleeritud määruses ette nähtud dokumentide edastamine. Artiklis 30 sätestatakse, et ühiskonto ja volituse alusel kasutatava konto arestimisele kohaldatakse täitmise liikmesriigi riigisisest õigust. Artiklis 31 sätestatakse, et arestimisele mittekuuluvate summade 18 Määruse eestikeelse teksti artikli 25 lõike 3 esimeses lõigus on tõlkeviga. Esimest lõiku tuleb lugeda: „Kui arestimismäärus tehti muus liikmesriigis kui täitmise liikmesriik, edastatakse kinnitus kooskõlas artikliga 29 täitmise liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui selle (st artikli 25 kohase kinnituse) tegi sama asutus.“ Kuivõrd Eesti õiguse kohaselt väljastab kinnituse kohtutäitur, kui täitmise eest vastutav isik ja pädev asutus määruse tähenduses, langevad artikli 25 lõike 3 esimeses lõigus nimetatud isikud kokku ja see Eestis, kui täitmise liikmesriigis, kohaldamisele ei kuulu. 8 vabastamisele kohaldatakse täitmise liikmesriigi riigisisest õigust. Artikli 32 kohaselt kohaldatakse Euroopa arestimismäärusele järjekohta riigisisese samaväärse määrusega samaväärselt. 4. peatükk reguleerib õiguskaitsevahendite võtmist. Artiklis 33 on reguleeritud õiguskaitsevahendid, mida võlgnik saab võtta arestimismääruse tegemise liikmesriigis. Artikli 33 kohaselt esitatakse taotlused Eestis kohtule, kes Euroopa arestimismääruse tegi. Artiklis 34 reguleeritakse neid õiguskaitsevahendeid, mida võlgnik saab esitada täitmise liikmesriigis. Eestis saab artikli 34 lõikes 1 nimetatud taotlused esitada täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile. Artikli 34 lõikes 2 nimetatud taotlus esitatakse kohtule. Kohtualluvus määratakse TsMS § 121 alusel. Artiklis 35 reguleeritakse muid määruse kohaseid õiguskaitsevahendeid. Sama artikli lõike 1 kohaselt võib nii võlausaldaja kui ka võlgnik taotleda arestimismääruse muutmist või tühistamist, kui määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud. Lõike 4 kohaselt võib võlausaldaja pöörduda kohtutäituri poole, kui arestimise piiranguid on kohaldatud ülemäära. Lõike 3 puhul võib arestimismääruse teinud kohus määruse tühistada ja arestimismääruse täitmise puhul peaks olema võimalik täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 p 1 alusel. Artiklis 36 reguleeritakse õiguskaitsevahendite võtmise menetlust. Määruse alusel õiguskaitsevahendi taotlemisel kasutatakse nõuandemenetluses vastu võetavaid vorme. Artikli 36 lõike 5 teise lõigu kohaselt näiteks juhul, kui õiguskaitsevahendit kohaldab teise liikmesriigi kohus, kes arestimismääruse tegi, kuid täitmine toimub Eestis, esitab õiguskaitsevahendit käsitleva vormi kohtutäiturile kohus, kes õiguskaitsevahendi kohaldamise kohta lahendi tegi, ja mitte võlgnik. Artikkel 37 sätestab õiguskaitsevahendite kohaldamise kohta tehtud otsuste edasikaebe õiguse. Kaebuse esitamisel kasutatakse nõuandemenetluses vastu võetavat vormi. Artiklis 38 on sätestatud võimalus asendada pangakonto arestimine muu hageja nõuet tagava meetmega. Artiklis 39 on reguleeritud kolmanda isiku õigus arestimismääruse või selle täitmise vaidlustamisel. Mõlemal juhul kohaldatakse riigisisest õigust. 5. peatükis on reguleeritud üldsätted – legaliseerimise nõude puudumine (art 40), esindaja kohustuslikkuse nõude puudumine (art 41); Euroopa arestimismääruse menetlemise kohtukulude samaväärsuse nõue võrreldes sarnase riigisisese menetlusega (art 42); panga kantud tegelike kulude hüvitamise õigus üksnes juhul, kui selline õigus on sätestatud ka riigisiseste samaväärsete määruste täitmise puhul (art 43) – Eesti õiguses ei ole sätestatud panga kulude hüvitamist täitemenetluse seadustiku alusel võlgniku konto olemasolu või selle puudumise kohta info väljastamise eest (TMS § 115 lg 1) ega hagi tagamise määruse täitmisel; asutuste, sh teabeasutuse tasude kindlaksmääramise kord (art 44); määruses sätestatud tähtaegadest erandlikel asjaoludel mittekinnipidamise tagajärjed (art 45); seos riigisisese menetlusõigusega (art 46); määruse alusel toimunud menetluses teatavaks saanud isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõte ja selliste andmete säilitamise tähtajad (art 47), seos muude EL instrumentidega (art 48), keeled (art 49) – sättest tuleneb võlgnikule esitatavate dokumentide tõlkimise nõue; määruse alusel Eestis toimuvas arestimismääruse saamise või täitemenetluses võib dokumendid esitada eesti või inglise keeles; liikmesriikide kohustus esitada teave komisjonile (art 50); määruse vormide vastuvõtmine nõuandemenetluses (art 51); komiteemenetlus (art 52); komisjoni poolt aruande esitamine määruse rakendamise kohta ja statistika (art 53). 9 6. peatükk sätestab määruse jõustumise ja kohaldamise alguse. Määrust hakatakse Euroopa Liidus kohaldama alates 18. jaanuarist 2017. a. 2.5. Euroopa arestimismääruse täitmisest Eesti kohtutäitur täidab määruse 655/2014 alusel antud Euroopa arestimismäärust nagu hagi tagamise määrust, määrusest 655/2014 tulenevate erisustega. Seega avatakse täitetoimik ja menetlus viiakse täitemenetluse infosüsteemis E läbi nagu riigisisese rahalise nõudega hagi tagamise määruse täitmise puhul. Silmas tuleb pidada, et arestida saab üksnes täitedokumendis märgitud rahakontosid ja üksnes arestimistoimingu tegemise hetkel arveldukontol olevate vahendite ulatuses. Euroopa arestimismääruse täitmiseks täitemenetluse alustamisel ei nõuta allkirjastatud täitmisavalduse esitamist TMS § 23 tähenduses. Määruse täitmise korraldamist reguleeriv art 23 lg 1 ütleb, et arestimismääruse täitmine toimub kooskõlas täitmise liikmesriigi samaväärsete määruste täitmisele kohaldatavate menetlustega, arvestades määruse 3. ptk sätteid. Art 23 lg 3 kohaselt ei nõuta edastatud dokumentide alusel algatatud täitemenetluse puhul eraldi allkirjastatud avaldust. Art 23 lg-st 3 võib järeldada, et määruse kohaselt piisab täitmise alustamiseks kohtutäiturile arestimismääruse vormi A ja art 25 kohase tühja standardvormi (arestimise kinnitus) edastamisest. Art 19 kohaselt peab määruse vorm olema varustatud kohtu templi, allkirja ja/või muu kinnitusega. Määruse täitmiseks edastab päritoluliikmesriigi kohus (art 23 lõike 3 teise lõigu kohaselt juhul, kui päritoluliikmesriigis võib täitemenetluse alustada kohus) või võlausaldaja kohtutäiturile määruse artikli 19 lg 1 nõuetele vastava arestimismääruse vormil A ja tühja art 25 kohase standardvormi art-s 29 sätestatud edastamise reeglite kohaselt. Vajalikud andmed võlausaldaja, võlgniku ja arestitava pangakonto ning summa kohta nähtuvad arestimismääruse vormist A. Seejuures ei asu kohus (art 23 lg 3 teine lõik) võlausaldaja asemele ega ole võlausaldaja esindaja, vaid dokumentide edastaja. Kui Eesti soovib võimaldada vastu võtta lahendeid täitmiseks elektrooniliselt, ei saa me kohaldada elektroonilise allkirjastamise nõuet (TMS § 23 lg 6), kuivõrd sellisel juhul ei kohtleks me võlausaldajaid võrdselt, arvestades, et enamasti taotleks Euroopa arestimismääruse täitmist teise liikmesriigi alalise elu- või asukohaga võlausaldaja või edastaks dokumendid teise liikmesriigi kohus (art 23 lg 3 teine lõik). Võimalus täitedokument täitmiseks elektrooniliselt vastu võtta on ajatundliku nõude tagamise instrumendi puhul samas vajalik. Samuti ei saaks me nõuda täiendavalt TMS § 23 lg-s 2 nimetatud andmete esitamist, kuivõrd täitmiseks vajalikke andmeid reguleerib otsekohalduv määrus ja need andmed omakorda sisalduvad määruse A-osas, mis esitatakse täitedokumendina. TMS § 23 lg 1 teine lause võimaldab ka praegu algatada täitemenetluse sissenõudja avalduseta, kui selline võimalus tuleneb seadusest. Täitemenetluse läbiviimisel Euroopa arestimismääruse täitmiseks ei kasutata e-arestimissüsteemi (TMS § 111 lg 4). Kohtutäitur saadab arestimismääruse A-osa (määruse art 19 lg 1 alapunktist a tulenev kohustus) ja Euroopa arestimismääruse täitmiseks kehtestatava arestimisakti (TMS § 111 lg 3) krediidiasutusele e-kirjaga. Krediidiasutus kohustub andma kohtutäiturile arestimise tulemusest teada viivitamata määruse art 25 kohasel vormil (TMS § 111 lg 6 ), mille ta saab koja kodulehelt (vormi avaldamise kohustus tuleb määrusest ja sätestatakse TMS § 111 lg-s 7). Krediidiasutus edastab täidetud vormi kohtutäiturile e-kirjaga. Täitur lisab kõik dokumendid täitetoimikusse. Määruse kohaselt ei toimu etteulatuvat arestimist (art 24 lg 6, art 25 lg 1), st raha arestitakse üksnes selles ulatuses, mis on arestimise hetkel pangakontol. Krediidiasutusele peab olema arusaadav, et arestimine toimub määruse nr 655/2014 alusel (selleks edastab kohtutäitur art 19 lg 1 kohaselt pangale vormi A) ja see toimub üksnes arestimise hetkel olemasolevate vabade rahaliste vahendite arvel. Euroopa arestimismääruse täitmiseks luuakse 10 kohtutäiturimäärustiku lisana Euroopa arestimismääruse arestimisakt, mis sisaldab mh märkust selle kohta, et etteulatuvat arestimist ei toimu. Lisaks sätestatakse see põhimõte määruse kohaldamise lihtsustamiseks ka TMS § 111 lg-s 5. Kohtutäitur sisestab täitemenetluse infosüsteemi Euroopa arestimismäärusest tuleneva summa, nagu riigisisese hagi tagamise määruse täitmise korral, ning salvestab menetluse juurde arestimismääruse, arestimisakti ja määruse art 25 kohaselt saadetava teavituse koopia. Kui pangakontol arestimise ajal vabu vahendeid ei ole, lõpetab kohtutäitur täitemenetluse. Elatisnõude täitmisel kohaldub TMS § 65 lg 4 (TMS § 48 lg 1 p 72). 2.6. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.19 Euroopa Liidu õiguse rakendamise vajaduse kiireloomulisusest tulenevalt on ka eelnõu menetlus põhjendatult kiireloomuline.20 Samuti ei kaasne seaduseelnõu seadusena rakendamisega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju.21 Õiguslikud muudatused ja mõju kaasnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamisega. Määrus on otsekohalduv Euroopa Liidu õigusakt. Laiemat arutelu vajavaid kaalutluskohti selle eelnõuga ei kaasne. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kohtutäituri seadust, krediidiasutuste seadust, riigilõivuseadust ja täitemenetluse seadustikku. Kavandatavate muudatuste sisu: 3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine 3.1.1. Paragrahvi 70 muutmine. TsMS § 70 lõikes 4 sisalduvat nimekirja täiendatakse punktiga 5 ja lisatakse sinna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades. Viidatud nimekiri koosneb Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest, mida tuleb Eesti kohtul rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel arvesse võtta. TsMS-i rahvusvahelise kohtualluvuse regulatsiooni kohaldatakse üksnes ulatuses, milles välislepingutes või lõikes 4 sisalduvates määrustes ei ole sätestatud teisiti. 3.1.2. Paragrahvi 144 täiendamine punktiga 52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest tasumisele kuuluv kohtutäituri tasu ja määruse täitmise kulud ning määruse kohaselt teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest tasumisele kuuluv Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu lisatakse kohtuväliste kulude nimekirja. Sellised kulud kuuluvad TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulude koosseisu ning määratakse TsMS 18. ptk regulatsiooni kohaselt kindlaks vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise reeglitele. 3.1.3. Paragrahvi 174 täiendamine lõikega 12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014 alusel on võimalik taotleda Euroopa arestimismäärust ka pärast kohtumenetluse lõppemist ja enne kohtulahendi sundtäitmisele pööramist (määruse artikkel 5 punkt b). Sellisel juhul võib olla põhimenetluse kulude kindlaksmääramine juba lahendatud. Seetõttu luuakse võimalus lahendada Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemise kulude 19 HÕNTE § 1 lg 2 p 2. 20 HÕNTE § 1 lg 2 p 1. 21 HÕNTE § 1 lg 2 p 5. 11 kindlaksmääramine eraldi muude menetluskulude kindlaksmääramisest, kui Euroopa arestimismäärust taotleti määruse artikli 5 punkti b alusel. 3.1.4. Seadustiku 40. peatüki täiendamine paragrahviga 3911. Paragrahvis 3911 luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse TsMS-is hagi tagamise kohta sätestatut ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. Selle normi tulemusena kohaldub näiteks ka Euroopa arestimismäärusega tekitatud kahju puhul TsMS-i hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon (TsMS § 391) samaväärselt, nagu regulatsioon kehtib Eesti kohtumenetluses hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamisele. Määruses võimaldab sellist riigisisest regulatsiooni artikli 13 lg 3 ja seda toetab põhjenduspunkt 19. Euroopa arestimismääruse puhul kohaldub kahju hüvitamisele Eesti õigus, kui Eesti oli täitmise riik või kui mitme täitmise riigi puhul on Eestis võlgniku harilik viibimiskoht või Eesti on juhtumiga kõige tihedamalt seotud (artikli 13 lg 4). Määruse TsMS-is asuvas rakendamissättes tuuakse välja need olukorrad, kus määruse kohaselt edastatakse dokumente kohtule või kohtu vahendusel ja õiguskaitsevahendeid rakendatakse kohtu kaudu. Tegemist on peamiselt õiguskaitsevahenditega, mida määruse kohaselt võetakse kasutusele päritoluliikmesriigis, st liikmesriigis, kus arestimismäärus tehakse. Teatud juhtudel tuleb pöörduda kohtu poole ka siis, kui õiguskaitsevahend kuulub kohaldamisele täitmise liikmesriigis – Eesti täitemenetluse süsteemi arvestades juhul, kui õiguskaitsevahendi võtmiseks tuleb anda selline õiguslik hinnang, mille andmise pädevust kohtutäituril formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei ole (määruse artikli 34 lõike 2 olukord). Sarnaselt TsMS § 382 lg 2 kolmandas lauses sätestatule ei kaota Eesti õiguse kohaselt arestimismäärus juhul, kui see tehti enne hagi esitamist, kuid hagi tähtaegselt ei esitatud, automaatselt kehtivust, vaid kohus tühistab arestimismääruse määruse artikli 10 tingimustel. Määruse kohaselt kohtule, kohtutäiturile ja määruse artikli 14 kohasele teabeasutusele, kelleks eelnõuga määratakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esitatavad dokumendid võivad olla eesti või inglise keeles. 3.1.2. Paragrahvi 619 täiendamine punktiga 9. Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014 on otsekohalduv õigusakt, lisatakse määrus loetellu, mille kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis TsMS-is sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või loetelus nimetatud Euroopa Liidu määrustes. Määrus reguleerib muu hulgas Euroopa arestimismääruse tunnustamist, täidetavaks tunnistamist ja täitmist. 3.2. Kohtutäituri seaduse muutmine 3.2.1. Paragrahvi 38 täiendamine lõikega 6. Paragrahvi 38 lõikes 6 sätestatakse Euroopa arestimismääruse täitmise eest makstava põhitasu regulatsioon. Selleks et hoida ära võimalikke piiriüleseid kohtutäituri tasu arvutamise vaidlusi või segadusi, sätestatakse Euroopa arestimismääruse täitmise eest ühtne kohtutäituri tasu. Kohtutäituri põhitasu on 92 eurot, mis on sama suur tasu, kui kuulub tasumisele mitterahalise nõude tagamiseks tehtud hagi tagamise määruse täitmise puhul. Ka tasu maksmisele ja sissenõutavusele kohaldatakse mitterahalise nõude tagamiseks tehtud hagi tagamise määruse täitmise kohta sätestatut – määruse täitmise eest, samuti määruse tühistamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotles Euroopa arestimismäärust (KTS § 38 lg 4). Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks Euroopa arestimismääruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui kohtutäituri tasu ei maksta, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata (KTS § 38 lg 5). 12 3.2.2. Paragrahvi 78 muutmine. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ülesannete nimekirja täiendatakse punktiga, mille kohaselt täidab koda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesandeid. 3.2.3. Seaduse 3. peatüki 1. jao täiendamine paragrahviga 781. Määruse kohaselt määratakse teabe hankimise taotluse menetlemise teabeasutuseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Määruse artikli 14 lõike 5 punkti a kohaselt on kõigil Eesti territooriumil asuvatel pankadel kohustus anda kojale taotluse alusel teavet taotluses märgitud isikul vastavas pangas konto olemasolu või selle puudumise kohta. Pank, mille asukoht on Eesti territooriumil, on määratletud määruse artikli 4 punktis 2. Määruse kohaselt peetakse silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/201322 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutust, sealhulgas krediidiasutuse filiaali (nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti 17 tähenduses), kelle peakontor on Euroopa Liidus või, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL23 artikliga 47, väljaspool liitu, kui kõnealused filiaalid asuvad Euroopa Liidus. Kuivõrd teabe nõudmise vormi määrus ei reguleeri, tuleb kojal krediidiasutustele taotluse esitamisel lähtuda KAS-is pangasaladuse järelepärimise vormi kohta sätestatust. KAS § 88 lg 5 kohaselt tuleb järelepärimine pangasaladuse kohta esitada kirjalikus või elektroonilises vormis. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb krediidiasutusele pangasaladuse kohta tehtavas järelepärimises märkida: 1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed; 2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga; 3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus; 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus; 5) järelepärimise esitaja allkiri. Paragrahvis 781 sätestatakse Euroopa arestimismääruse menetluses teabeasutuse toimingute tasulisus ja kojale makstava tasu suurus. Koja toimingute tasu suuruseks sätestatakse 20 eurot ja see tuleb tasuda koja veebilehel märgitud koja arvelduskontole. Taotluse läbivaatamise tasu arvatakse koja tuludesse olenemata sellest, kas teabe hankimise taotluse lahendamise tulemusena selgub võlgnikul konto olemasolu või selle puudumine. Kuni tasu ei ole laekunud, ei pea koda teabe hankimise taotluse läbivaatamisel teabeasutuse toiminguid tegema. Tasu kehtestatakse seetõttu, et tegemist on eraldiseisva toiminguga, millega võivad kaasneda kojale kulud. Ka juhul, kui teabeasutuseks oleks määratud kohtutäitur ja teabe hankimine oleks kehtestatud näiteks kohtutäituri iseseisva toiminguna, tulnuks määrata toimingu tegemise eest tasu, kuivõrd kohtutäitur ei oleks saanud määruse artikli 14 kohaselt teavet hankida täitemenetluse raames, sest teave hangitakse enne arestimismääruse tegemist ja täitemenetlust selleks ajaks algatatud ei ole. 3.3. Krediidiasutuste seaduse muutmine. Krediidiasutuste seaduse § 88 lõiget 5 täiendatakse punktiga 51 ja loetellu isikute kohta, kellele peab krediidiasutus väljastama kirjaliku või elektroonilise taotluse alusel pangasaladuse, lisatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Euroopa arestimismääruse artiklis 14 sätestatud ülesannete täitmiseks. Vastavalt KAS § 88 lõikele 7 võib koda kasutada pangasaladust ainult eelnõu kohaselt kojale kohtutäituri seaduse §-ga 781 antava ülesande täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil. KAS § 88 kohaselt laieneb pangasaladust sisaldavate andmete töötlejatele 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). 13 pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kohaldub taotlusi menetlevatele koja töötajatele pangasaladuse hoidmise kohustus. 3.4. Riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 18 ja sätestatakse riigilõivu 50 eurot tasumise kohustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel Euroopa arestimismääruse taotluse esitamise ja määrusest tulenevate muude taotluste kohtule esitamise eest. Määruskaebuse esitamisel arestimismääruse peale tasutakse 50 eurot RLS § 59 lg 14 kohaselt. Täitmisest keeldumise avalduse esitamisel määruse artikli 34 lg 2 kohaselt tasutakse riigilõivu 50 eurot RLS § 59 lg 5 kohaselt. 3.5. Täitemenetluse seadustiku 1. osa 1. peatükki täiendatakse paragrahviga 111, mille kohaselt täidetakse Euroopa arestimismäärust selliselt, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 655/2014, ja Eesti õiguses hagi tagamise täitemenetluse kohta sätestatu kuulub Euroopa arestimismääruse täitmisel kohaldamisele niivõrd, kuivõrd nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Seega täidab kohtutäitur Euroopa arestimismäärust ulatuses, mida määrus eraldi ei käsitle, ja ulatuses, milles määruse (EL) nr 655/2014 täitmise kohta ei sätestata seaduses teisiti, nii, nagu täitur täidab riigisisest rahalise nõudega hagi tagamise määrust24 (§ 111 lg 1). Euroopa arestimismääruse alusel arestimismääruse täitmist reguleerivad määruse 3. peatüki sätted. Määruse täitmise korraldamist reguleeriv art 23 lg 1 ütleb, et arestimismääruse täitmine toimub kooskõlas täitmise liikmesriigi samaväärsete määruste täitmisele kohaldatavate menetlustega, arvestades määruse 3. ptk sätteid. Määruse artikli 23 lg 3 teise lõigu kohaselt võib ühe võimalusena edastada Euroopa arestimismääruse täitmiseks päritoluliikmesriigi kohus, kui päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt vastutab täitemenetluse algatamise eest kohus. Dokumentide edastamisel ei asu kohus võlausaldaja asemele ega ole võlausaldaja esindaja. Art 23 lg 3 esimese lõigu kohaselt võib järeldada, et määruse kohaselt täitmise alustamiseks piisab kohtutäiturile arestimismääruse A-osa ja art 25 kohase tühja standardvormi (arestimise kinnitus) edastamisest. Art 19 kohaselt peab arestimismäärus olema varustatud kohtu templiga, allkirja ja/või muu kinnitusega. Seega kohus või võlausaldaja edastab kohtutäiturile määruse artikli 19 lg 1 nõuetele vastava arestimismääruse A-osa ja tühja art 25 kohase standardvormi art 29 kohaste edastamise reeglite kohaselt. Vajalikud andmed võlausaldaja, võlgniku ja arestitava pangakonto ning summa kohta nähtuvad arestimismääruse A-osast. Art 23 lg 3 kohaselt ei nõuta edastatud dokumentide alusel algatatud täitemenetluse puhul eraldi allkirjastatud täitmisavaldust. See, et määruse alusel täitemenetluse algatamiseks täitmisavaldust ei nõuta, võimaldab täitemenetluse algatamiseks vajalike dokumentide esitamist ka elektrooniliselt. Eeldades, et Euroopa pangakonto arestimise määruse esitab täitmisele pigem teise liikmesriigi võlausaldaja (või art 23 lg 3 teise lõigu kohaselt teise liikmesriigi kohus), seaks digitaalselt allkirjastatud täitmisavalduse nõudmine ajatundliku tagamise instrumendi puhul teise liikmesriigi võlausaldajad riigisiseste võlausaldajatega võrreldes halvemasse positsiooni. Märgime, et TMS § 23 lg 1 kohaselt peab ka praegu olema võimalik algatada täitemenetlust ilma sissenõudja avalduseta. Kohtutäitur edastab artikli 19 lg 1 taande a kohaselt arestimismääruse vormi A täitemenetluse alustamisel pangale, võlausaldajale ja pärast täitmise kohta kinnituse saamist art 28 lg 2 kohaselt võlgnikule. Määruse art 24 lg 1 lubab lisaks arestimismäärusele edastada krediidiasutusele täitmise korralduse, st arestimisakti. Euroopa arestimismääruse täitmiseks luuakse kohtutäiturimäärustiku lisana arestimisakt, mille kohtutäitur edastab koos arestimismääruse 24 vt määruse täitmise kohta ka käesoleva seletuskirja p 2.5. 14 A-osaga TMS § 111 lg 3 kohaselt krediidiasutusele. Muu hulgas sisaldab arestimismäärus märkust selle kohta, et kui Euroopa arestimismääruse täitmisel ei ole arestimise hetkel võlgniku kontol arestimismääruses märgitud ulatuses raha, ei loeta pärast arestimise hetke kontole laekuvaid summasid arestimisel puudu jäänud ulatuses arestituks, st nn etteulatuvat arestimist Euroopa arestimismääruse täitmisel ei toimu. Selline põhimõte tuleneb määruse art 24 lg-st 6. Arvestades, et Eesti õiguse kohaselt hagi tagamise määruse täitmisel toimub nn etteulatuv arestimine, lisatakse määruse kohaldamise lihtsustamiseks selgitav säte TMS § 111 lg-sse 5. Krediidiasutusel tuleb viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist täita määruse art 25 kohane vorm, mis tehakse kättesaadavaks koja kodulehel, ning edastada see kohtutäiturile, et kohtutäituril oleks võimalik täita määruse art 25 lg-test 2 ja 3 tulenev kohustus ja edastada info arestimise kohta kohtule ja võlausaldajale. Euroopa arestimismääruse täitmisel ei kasutata elektroonilist arestimissüsteemi (TMS § 111 lg 4). Kuivõrd pangale edastatakse määrusest tulenevalt kohtu koostatud arestimismääruse A-osa ja Euroopa arestimismääruse arestimisakt, ei toimu selles menetluses dokumentide genereerimist. Kohtutäitur esitab täitmiseks vajaliku materjali krediidiasutusele e-kirjaga olenemata sellest, kas krediidiasutus on ühinenud elektroonilise arestimissüsteemiga või mitte. Määruse rakendamise sättes sätestatakse ka, milliseid määruses loetletud õiguskaitsevahendeid on pädev kohaldama ja milliseid dokumente edastama ja kätte toimetama kohtutäitur. Samuti sätestatakse, et määruse artiklis 25 nimetatud vorm, mille abil edastab pank kohtutäiturile ja kohtutäitur kohtule ja võlausaldajale arestimise kinnituse, avaldatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel. Paragrahvi 48 täiendatakse punktiga 72 ja lisatakse täitemenetluse lõpetamise alus, mille kohaselt lõpetatakse täitemenetlus, kui arestimismääruses märgitud arvelduskontol puuduvad arestimise hetkel rahalised vahendid või kui arvelduskontol olevad vahendid on arestimise hetkel täies ulatuses arestitud. Juhul kui arestimismäärus on antud lapse elatisnõude tagamiseks, kohaldatakse § 65 lõiget 4 ja arestipandiõigus astub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest ette. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht. Määruse art 32 kohaselt asub arestimismäärus samal järjekohal kui riigisisene samaväärne määrus. Tuleb tähele panna, et määruse art 24 lg 6 ja art 25 lg 1 kohaselt Euroopa arestimismääruse täitmisel etteulatuvat arestimist ei toimu. Seega juhul, kui Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõude täitmist, ei kohaldata TMS § 115 lg 2 teist lauset, mille kohaselt erinevalt muudest rahalise nõudega hagi tagamise määrustest, kus hagi tagamise abinõuna arestitakse võlgniku arvelduskonto, kantakse lapse elatisnõude tagamise puhul arestitud summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ja sealt TMS § 43 lg 11 kohaselt kolme tööpäeva möödudes üle võlausaldaja arvelduskontole. Juhul kui arestimismäärus, sh lapse elatisnõude tagamiseks, vähemalt teatud ulatuses täidetakse, jääb määruse (EL) nr 655/2014 artikli 20 kohaselt arestimismääruse alusel arestitud raha arestituks, nagu on ette nähtud arestimismäärusega või arestimismääruse hilisema muutmise või piiramise otsusega vastavalt sama määruse 4. peatükile, kuni: a) arestimismäärus tühistatakse; b) arestimismääruse täitmine lõpetatakse või c) arestimismäärusega arestitud raha suhtes jõustub meede sellise kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi täitmiseks, mille võlausaldaja on saanud seoses nõudega, mille tagamiseks arestimismäärus tehti. Tuleb aga märkida, et lapse elatisnõude tagamine Euroopa arestimismäärusega on küllaltki vähetõenäoline, kuivõrd piiriülestel juhtudel on lapse elatisnõude tagamiseks märgatavalt tõhusamaks võimaluseks kaitsemeetmete võtmine määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, alusel. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA 15 Eelnõuga võetakse kasutusele termin „Euroopa arestimismäärus“. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel toimunud arestimismääruse saamise menetluses tehtud määrusega võlgniku pangakonto arestimise kohta. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. SEADUSE MÕJUD Analüüsitud ja hinnatud on mõjusid, mis kaasnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamisega. Sisuliselt on tegemist Euroopa arestimismääruse menetlemise ja pangakonto arestimise täitmisega kaasnevate mõjudega. Tulenevalt asjaolust, et määrust hakatakse kohaldama alles pärast 18. jaanuari 2017, ei ole Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aasta jooksul umbes 10 arestimismääruse taotlust menetlemiseks ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest täitmiseks. 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 1: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ülesannete hulka lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmine. Arvestades tingimust, et teabeasutus peab olema pädev hankima vajalikku teavet võlgniku konto kohta, saab koja ülesandeks välja selgitada asja lahendanud (välisriigi) kohtu taotluse alusel, kas ja millistes pankades on võlgnikul Eestis pangakonto või -kontod. Vastavalt määruse artikli 14 lõikele 5 on kõik Eesti territooriumil asuvad pangad kohustatud seda infot avaldama. Võlausaldaja saab taotleda teavet pangakonto kohta üksnes juhul, kui arestimismäärust taotletakse pärast täidetava kohtulahendi saamist. Ilmselt esitatakse taotlused ajaperioodil alates lahendi tegemisest kuni selle jõustumiseni, kuivõrd lahendi jõustumisel saab selle pöörata sundtäitmisele ning arestimismäärust ei ole enam vaja. Ka pärast kohtulahendi tegemist esitatud arestimismääruse taotluses ei pruugi hageja tingimata taotleda teavet, seda juhul, kui tal on nimetatud teave juba olemas. Eri tegureid arvesse võttes võib teabe hankimise taotlemist prognoosida harvaks, suurusjärgus ehk ca 10 taotlust aastas. Arvestades, et taotluse läbivaatamise tasuks kehtestatakse 20 eurot, mis tuleb arvata koja tuludesse, kujuneb koja täiendavaks sissetulekuks hinnanguliselt 200 eurot aastas. Pikema perioodi jooksul võib teabe hankimise ülesande sagedus muutuda, näiteks mängivad rolli sellised tegurid nagu Euroopa arestimismääruse laialdasem kohaldamine teistes liikmesriikides või e-residentide ja nende pangakontode arvu kasv Eestis. 16 Mõju väikse ulatuse ja harva esinemissageduse tõttu võib regulatsiooni koondmõju Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale hinnata väheoluliseks. Ebasoovitavaid riske ei ole ette näha. Sihtrühm 2: Kohtud: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohus, edasikaebamise korral ringkonnakohtud. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Määrusega luuakse iseseisev alternatiivne menetlus piiriüleste vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades arestimismääruse saamiseks. Eesti kohtute jaoks on tegemist piiriülese juhtumiga määruse mõistes eelkõige siis, kui arestitavat pangakontot peetakse muus liikmesriigis kui Eesti25. Euroopa arestimismääruse taotluse võib võlausaldaja esitada kohtule kas enne põhikohtumenetluse alustamist, põhikohtumenetluse mis tahes etapis kuni lõpplahendi tegemiseni või pärast seda, kui võlausaldaja on saanud kohtuotsuse, millega võlgnikult mõistetakse võlausaldaja kasuks rahasumma välja. Kohus peab tegema oma otsuse taotluse kohta viivitamata, kuid hiljemalt viiendal või kümnendal tööpäeval pärast taotluse esitamist (või täiendamist) sõltuvalt sellest, kas võlausaldajal on juba olemas kohtuotsus või mitte26. Kohus teeb arestimismääruse, kui on tõendite põhjal veendunud, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamise tulemusena võib suureneda kohtute töökoormus seoses arestimismääruste taotluste menetlemise, dokumentide edastamise ning teatud juhtudel õiguskaitsevahendite kohaldamisega. Kuigi arestimismääruse taotluste esitamist võib prognoosida harvaks, on mõju ulatust sihtrühma jaoks etteulatuvalt keeruline hinnata, sest see sõltub konkreetse menetluse käigust. Ebasoovitavaks riskiks on oht, et uue menetlusega kohanemise perioodil on kohtunike ajakulu suurem. Muudatuse koondmõju on sihtrühma jaoks väheoluline. Sihtrühm 3: Rahandusministeerium Mõju avaldumine Eelnõu §-ga 3 muudetakse riigilõivuseadust ning kehtestatakse Euroopa arestimismääruse taotluse ja muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 655/2014 tulenevate kohtule esitatavate taotluste riigilõivuks 50 eurot. Eeldusel, et aasta jooksul saabub kohtutesse umbes 10 arestimismääruse taotlust, oleks tulu riigi jaoks suurusjärgus kuni 500 eurot aastas. 6.2. Majanduslik mõju Sihtrühm 1: Kohtutäiturid. Vastavalt kohtutäiturimäärustikule on Eestis kokku 55 kohtutäituri ametikohta, eelnõu koostamise ajal on ametis 47 kohtutäiturit. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse artiklile 22 tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud arestimismäärust teises liikmesriigis ühegi erimenetluse järgimist nõudmata ja täidetakse ilma, et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada. Euroopa 25 Piiriülese juhtumi mõiste on selgitatud määruse artikli 3 lõikes 1, mille kohaselt käsitatakse piiriülese juhtumina juhtumit, kus arestitavat pangakontot peetakse muus liikmesriigis kui: a) liikmesriik, kus asub kohus, kellele on artikli 6 kohaselt esitatud arestimismääruse taotlus, või b) liikmesriik, kus on võlausaldaja alaline elu- või asukoht. Variandi b puhul on võimalik Eestis kohaldada ka hagi tagamise regulatsiooni vastavalt TsMS 40. peatükile. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikkel 18. 17 arestimismääruse täitemenetluse olulise erinevusena võib rõhutada asjaolu, et täitemenetlust saab võlausaldaja asemel alustada ka välisriigi kohus. Kohtutäituritel on kohustus täita Euroopa arestimismäärus viivitamata. Määruse rakendamise tulemusel suureneb mõningal määral kohtutäiturite töökoormus. Lisaks arestimismääruse täitmisele võib töökoormust mõjutada ka õiguskaitsevahendi kohaldamine ning dokumentide edastamine, sh raha arestimise kinnituse edastamine välisriigi kohtule ja võlausaldajale. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et Euroopa arestimismääruse täitmise eest kohtutäiturile makstav põhitasu on sama suur kui hagi tagamise eest makstav põhitasu mitterahalise nõude korral (KTS § 38 lg 2) ehk 92 eurot. Sellest tulenevalt võib prognoosida kohtutäiturite aastaseks tasuks ca 920 eurot. Sihtrühmale avalduva mõju koondhinnang on, et mõju on väheoluline, kuna selle esinemise sagedus on harv ning arestimismäärus täidetakse üldjoontes Eesti täitemenetlusõiguse kohaselt niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus määruse sätetega. Sihtrühm 2: Pangad. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis üheksa tegevusloa alusel tegutsevat krediidiasutust, lisaks asub siin seitse välisriigi krediidiasutuse filiaali. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Eelnõuga muudetakse kohtutäituri seadust, kuhu lisatakse § 781. KTS § 781 lg 2 kohaselt on kõigil Eesti Vabariigi territooriumil asuvatel pankadel kohustus avaldada kojale taotluse alusel teavet konto olemasolu või selle puudumise kohta. Sihtrühma jaoks ei ole sisuliselt tegemist uue kohustusega. Arestimismääruse täitmiseks arestib pank arestimismääruses märgitud summa, tagades, et seda summat ei kanta üle ega võeta välja. Arestimismääruse täitmisel tohib pank blokeerida üksnes konkreetse(d) arestimismääruses nimetatud konto(d). Erinevuseks on ka nõue, et arestitaval kontol olevaid vahendeid ei arestita etteulatuvalt, st arestimismäärus täidetakse üksnes arestimise hetkel kontol oleva summa ulatuses. Sihtrühma puudutav arestimismääruse täitmise regulatsioon on sätestatud määruse artiklis 24. Sihtrühma jaoks kaasnevad regulatsiooniga küll teatud erinevused võrreldes riigisisese täitemenetlusega, kuid võttes arvesse mõju väga harva esinemissagedust ja väikest ulatust, võib regulatsiooni koondmõju hinnata väheoluliseks. Võimalikuks ebasoovitavaks riskiks on olukorrad, kus teadmatuse tõttu võidakse arestida võlgniku konto etteulatuvalt. Riski vähendamiseks tuleb tagada pankade ja kohtutäiturite teadlikkus. Sihtrühm 3: Võlgnikud. Sihtrühma kuuluvad isikud, kellel on pangakonto Eestis või muus EL liikmesriigis ja kelle pangakonto suhtes on tehtud Euroopa arestimismäärus. Sihtrühm 4: Võlausaldajad. Sihtrühma kuuluvad isikud, kes esitavad kohtule Euroopa arestimismääruse taotluse hagi tagamiseks. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele Piiriüleste vaidlustega seotud tsiviil- ja kaubandusasjades võib muutuda arestimismääruse täitmine senisest tõhusamaks, st väheneda oht, et võlgnik saab oma vara pangakontolt kõrvaldada enne tema suhtes täitemenetluse läbiviimist. Tuleb rõhutada, et tegemist on alternatiivse menetlusega piiriülestes vaidlustes. Näiteks näeb ka kehtiv hagi tagamise regulatsioon (TsMS 40. ptk) ette võimaluse hagi tagamise eesmärgil arestida kostja 18 pangakonto enne hagi esitamist, kuid siiski võib liikmesriikide õiguste erinevuse tõttu teatud juhtudel olla selle efektiivsus väiksem (näiteks ei tunnustata lahendeid, mis on tehtud võlgnikku ära kuulamata). Sarnaselt TsMS-i hagi tagamise regulatsioonile (TsMS § 391), on ka määrusega jäetud võimalus kohaldada hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse Euroopa arestimismääruse taotluse ja muude sellega seotud taotluste riigilõivuks 50 eurot, mis jääb üldjuhul kohtumenetluse kaotanud menetlusosalise kanda. Mõju ulatus on suurem olukordades, kus ilma Euroopa arestimismääruseta ei õnnestuks võlgniku pangakontot arestida ja hiljem täitemenetlust läbi viia. Võttes arvesse mõju väga harva esinemissagedust, võib regulatsiooni koondmõju sihtrühmade jaoks hinnata väheoluliseks. 6.3. Mõju halduskoormusele Regulatsiooniga võib kaasneda mõningane mõju nende ettevõtjate ja füüsiliste isikute halduskoormusele, kes taotlevad Euroopa arestimismäärust. Nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust võlausaldajate jaoks peaks pangakonto arestimine teises liikmesriigis Euroopa arestimismäärusega teatud juhtudel olema lihtsam võrreldes riigisiseste võimalustega, mis tähendab sisuliselt halduskoormuse vähenemist. Pankade ja kohtutäiturite halduskoormus määruse rakendumisel mõningal määral suureneb. Avaliku sektori – kohtute, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja – koormus vähesel määral suureneb. Kojale lisandub küll uus ülesanne pangakonto kohta teabe hankimise näol, kuid praktikas tuleb selle täitmist eelduslikult ette väga harva. Mõju avaliku sektori töökoormusele on tervikuna marginaalne. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Seoses Euroopa arestimismääruse rakendamisega lisandub kohtutele ülesandeid ja seeläbi kasvab kohtute töökoormus. Kohtule esitatakse aastas hinnanguliselt kuni 10 arestimismääruse taotlust. Arestimismääruse rakendamiseks vajalikuga kõige sarnasem regulatsioon kehtivas TsMS-s on rahalise nõudega hagi tagamise menetlus. 11. veebruaril 2011. a toimunud kohtunike X täiskogu otsuse nr 2 kohaselt soovitati kohtunike tööaja kajastamiseks kohtuasjade jagamisel rakendada töökoormuspunktide põhimõtteid. Samuti on töökoormuspunktide põhimõtted heaks kiidetud kohtute haldamise nõukoja 18. detsembri 2009. a 49. istungil. Nimetatud töökoormuspunktide põhimõtete alusel tuleb Euroopa arestimismääruse taotluse lahendamisega kaasneva töökoormuse hindamisel lähtuda hagi eeltagamise asjade töökoormusest, mille kohaselt kulub ühe sellise asja lahendamiseks 1,15 kohtuniku töötundi. Kui lähtuda prognoositavast arvust u 10 asja aastas ja arvestada, et ühe sellise kohtuasja lahendamiseks kulub keskmiselt 1,15 kohtuniku töötundi, siis moodustab see kokku aastas 11,5 kohtuniku lisatöötundi. Seega ei kaasne Euroopa arestimismääruse rakendamisega Eesti kohtutele olulist töökoormuse kasvu, mis eeldaks kohtusüsteemi uute töökohtade loomist või lisaraha. Eelnõu ja määruse rakendamiseks on vaja muuta vähesel määral täitemenetlusregistrit ja kohtute infosüsteemi (KIS2). 19 Täitemenetlusregistris tuleb luua hagi tagamise menetluse juurde vabatekstiga väli, kuhu kohtutäituril tuleks märkida määruse art 34 lg 1 alusel õiguskaitsevahendi taotluse esitamine ja selle rahuldamine või rahuldamata jätmine. Vabateksti väli on vajalik selleks, et oleks võimalik anda komisjonile määruse art 53 lg 2 kohaselt statistikat. Samuti tuleb lisada täitemenetlusregistrisse täiendav täitemenetluse lõpetamise aluse klassifikaator. Euroopa pangakontode arestimise määruse (EL) nr 655/2014 rakendamiseks vajalike arenduste maht on kokku 16 tundi, maksumusega 640 eurot, mis kaetakse Justiitsministeeriumi eelarvest. Eelnõus ja määruses ettenähtud muudatuste rakendamisega kaasnevad väiksemat sorti muudatused ka kohtute infosüsteemis. Täiendada tuleb näiteks menetluse sisulist liigitust (nõude liik, võib-olla ka menetluse tüüp), selleks et saaks arestimismääruse menetlusi statistikas teistest eristada. Samuti tuleb luua uus määruse alaliik „Euroopa arestimismäärus“ ja võib vajadus olla veel mõne uue toimingu järele (arestimismääruse tunnustamine või arestimismääruse täitmisele saatmine). Kohtute infosüsteemi muudatused esialgsel hinnangul täiendavaid rahalisi vahendeid ei vaja. Kohtumenetluse infosüsteemi muudatused on vajalikud selleks, et oleks võimalik komisjonile anda statistikat määruse art 53 lg 2 alusel. 8. RAKENDUSAKTID Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid. Määruse kohaldamisel kasutatakse määruse artikli 51 kohaselt komisjoni nõuandemenetluses vastu võetavaid vorme. Määruse rakendamiseks luuakse kohtutäiturimäärustiku lisana Euroopa arestimismääruse arestimisakt. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub üldises korras. Seaduse üldises korras jõustumine jätab seaduse rakendajatele mõistliku aja muudatustega tutvuda. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Pangaliidule, Finantsinspektsioonile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Notarite Kojale, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli õigusakadeemiale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2016. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister 20 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: TsMS jt seaduste muutmise eelnõu (pangakontode arestimine) Registreerimise kuupäev: 05.12.2016 Registreerimise number: 8-1/8524. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee

Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →

TsMS jt seaduste muutmise eelnõu (pangakontode arestimine)

Tartu Ringkonnakohus · 6. detsember 2016

Viit: 10-3/16/158-1
Registreeritud: 6. detsember 2016
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2016
Vastutaja: Maigi Ermel (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)