Ühtse patendikohtu ratifitseerimise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkulepe Lepinguosalised Põhjamaad ja Balti riigid, ARVESTADES, et lepinguosaliste Põhjamaade ja Balti riikide (edaspidi lepinguosalised riigid) koostöö kujutab endast loomulikku jätku Euroopa Liidu liikmesriikide ühtse patendikohtu loomiseks tehtud tööle ja peaks toimuma tõelise Põhjamaade ja Balti riikide koostöö vaimus; KINNITADES intellektuaalse omandi õiguste kaitse olulisust ja nende õiguste võtmetähtsusega rolli Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna edasise kestliku majanduskasvu tagamisel; ARVESTADES, et Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlik talitus peaks võimaldama patendisüsteemi kasutajatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, järgida läheduse põhimõtet, mis on eelduseks, et tagada juurdepääs õigusemõistmisele; ARVESTADES, et Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlik talitus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama võimalust menetleda kohtuasju mitmes kohas, kooskõlas ühtset patendikohut käsitleva lepingu (edaspidi ühtse patendikohtu leping) artikli 7 lõikega 5; ARVESTADES, et käesolev kokkulepe peaks olema ühinemiseks avatud Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna mis tahes riigile, mis on ühtse patendikohtu lepingule allakirjutanud riik, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Asutamine Lepinguosalised riigid taotlevad, et ühtne patendikohus asutaks Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 ja kohtu põhikirja artikliga 18. Artikkel 2 Kohtuasjade menetlemine mitmes kohas Kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 teevad lepinguosalised riigid Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikule talitusele võimalikult suures ulatuses võimalikuks menetleda kohtuasju mitmes kohas. Iga Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses osalev lepinguosaline riik määrab selles riigis vahendid kohtuasjade menetlemiseks.  Artikkel 3 Vahendid ja kulud Asja menetlemiseks vahendite, sealhulgas vajaliku haldustoe tagamise kulud, kannab lepinguosaline riik, kes need vahendid tagab. Artikkel 4 Menetluskeel Kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 49 lõikega 2 määravad lepinguosalised riigid Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse menetluskeeleks inglise keele. Kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu ja ühtse patendikohtu menetlusreeglitega võimaldatakse kohtumenetlustes suulise tõlke teenuseid. Artikkel 5 Asukoht ja allkantselei Kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 ja kohtu põhikirja artikliga 18 määravad lepinguosalised riigid Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse ja selle allkantselei asukohaks Stockholmi, Rootsi. Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asukoha ja allkantselei kulud, mida ei kaeta ühtse patendikohtu eelarvest, kannab Rootsi. Artikkel 6 Vaidluste lahendamine Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle peetavad vaidlused lahendatakse lepinguosaliste riikide konsultatsioonide teel.  Artikkel 7 Taganemine Kokkulepe jääb jõusse määramata ajaks. Iga lepinguosaline riik võib Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikust talitusest ja seega ka käesolevast kokkuleppest taganeda, teatades teistele lepinguosalistele riikidele sellest kirjalikult kaksteist kuud ette. Lepinguosalise riigi taganemine ei too kaasa Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse tegevuse lõppemist, arvestades ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõiget 5. Artikkel 8 Ühinemine Kokkulepe on ühinemiseks avatud Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna mis tahes riigile, mis on ühtse patendikohtu lepingule allakirjutanud riik. Kokkulepe jõustub selle riigi suhtes artikli 9 kohaselt. Artikkel 9 Jõustumine Lepinguosalised riigid kiidavad kokkuleppe heaks oma riigisisese menetluskorra kohaselt ja kokkulepe kehtib igas riigis ainult alates ajast, mil selle riigi suhtes jõustub ühtse patendikohtu leping. Lepinguosalised riigid teatavad üksteisele, millal kokkuleppe jõustumiseks nõutavad toimingud on lõpule viidud. Kokkulepe jõustub, kui kaks lepinguosalist riiki, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse ja selle allkantselei asukoha riik, on kokkuleppe heaks kiitnud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud. Kokkuleppe jõustumine sõltub ühtse patendikohtu lepingu jõustumisest selle artikli 89 kohaselt. Selle kinnituseks on valitsuste volitatud esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud 2014. aasta 4. märtsil Brüsselis inglise keeles neljas eksemplaris, millest iga lepinguosaline riik saab ühe. Eesti Vabariigi nimel Läti Vabariigi nimel Leedu Vabariigi nimel Rootsi Kuningriigi nimel  Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesoleva eelnõu eesmärk on teha viide seadusesse muudatused, mis on vajalikud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamisest ja ühtset patendikohut käsitleva lepingu ratifitseerimisest. Ühtset patendikohut käsitlev leping ratifitseeritakse teise eelnõuga, kuid see kavandatakse vastu võtta ja jõustada üheaegselt kõnesoleva eelnõuga. Ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemi loomise üle peeti läbirääkimisi ligikaudu 30 aastat, kuid selle aja jooksul ei suudetud saavutada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike rahuldavat kokkulepet, mistõttu otsustati luua ühtse patendikaitse süsteem tõhustatud koostöö raames. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. märtsil 2011. a vastu otsuse 2011/167/EL, millega anti 25 liikmesriigile (s.o Belgiale, Bulgaariale, Tšehhile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile) luba seada sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Süsteemis ei soovinud algselt osaleda Hispaania ja Itaalia, kuid Itaalia ühines tõhustatud koostööga 30.09.2015, mille tulemusena osaleb ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemis nüüdseks 26 liikmesriiki. EL Nõukogu otsuse tulemusena võeti 17. detsembril 2012. a vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (edaspidi ühtse toimega Euroopa patendi määrus), mis on üks kolmest õigusaktist, mis moodustavad nn ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketi, ning millest tulenevalt on koostatud kõnesolev eelnõu riigisiseste seaduste muutmiseks. Teiseks õigusaktiks, mis kuulub ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketti ja mille ratifitseerimisest tulenevalt sisalduvad kõnesolevas eelnõus sätted riigisiseste seaduste muutmiseks, on ühtset patendikohut käsitlev leping (edaspidi ühtse patendikohtu leping). Koos ühtse patendikohtu lepinguga ratifitseeritakse ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkulepe (edaspidi piirkondliku talituse asutamise kokkulepe), mille näol on tegu ühtse patendikohtu lepingu alusel Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi vahel sõlmitud eraldi kokkuleppega, mille kohaselt saab ühtse patendikohtu istungeid edaspidi pidada ka nimetatud neljas riigis. Piirkondliku talituse asutamise kokkuleppest tulenevalt ei ole vaja seadusi muuta. Lisaks eelnimetatud määrusele ja ühtse patendikohtu lepingule kuulub ühtse toimega Euroopa patendi paketti veel nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega, kuid ka selle määrusega seoses ei tehta kõnesoleva eelnõuga seadustesse muudatusi. Ühtse toimega Euroopa patendi määrusega loodav ühtse toimega patendikaitse süsteem annab patenditaotlejatele senise siseriikliku patendi ja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) alusel välja antava nn klassikalise 1 Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Loodava süsteemi eeliseks on see, et isikul on võimalik saada ühe taotlusega (s.o ühtse toimega Euroopa patendi taotlus) oma leiutisele patendikaitse selliselt, et sellel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja ühesugune toime. Taotlejatele, kes soovivad saada oma leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline süsteem odavam kui Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi süsteem, kus taotleja tasutavad summad sõltuvad sellest, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Klassikalise Euroopa patendi puhul on nii, et mida enamas riigis patenti kaitsed, seda kallim see on. Ühtset patendikaitse süsteemi peetakse teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist edendavaks, sest see muudab juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlamaks. Teisest küljest tuleb silmas pidada seda, et ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides ehk nende õiguskaitse laieneb ka Eestisse, mistõttu suureneb varasemaga võrreldes Eestis kehtivate patentide hulk. Seega peavad Eesti isikud oma edasises tegevuses silmas pidama, et nende tegevus ei rikuks ka ühtse toimega Euroopa patendi omanike õigusi. Selleks et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus, sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele, asutatakse ühtse patendikohtu lepinguga ühtne patendikohus. Loodavas kohtus hakatakse lahendama vaidlusi, mis on seotud ühtse toimega Euroopa patentidega ning Euroopa patendikonventsiooni alusel väljaantavate Euroopa patentidega. Praeguseks on ühtse patendikohtu lepingu allkirjastanud 25 liikmesriiki, kellest lisaks Eestile 23 (Austria, Belgia, Tšehhi, Küpros, Saksamaa, Taani, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriigid) allkirjastasid lepingu 19.02.2013. a ja Bulgaaria 05.03.2013. a. Ühtse patendikohtu lepingut ei ole allkirjastanud Horvaatia, Poola ja Hispaania, kuid leping on nii neile kui ka võimalikele uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele liitumiseks avatud. 30. septembri 2016. a seisuga on ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud 11 liikmesriiki (Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburg, Malta, Portugal, Rootsi, Soome, Bulgaaria ja Madalmaad). Nagu eespool mainitud, plaanib Eesti ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimise seaduse vastu võtta samal ajal kõnesoleva seaduseelnõuga. Nii ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldumisest Eesti suhtes kui ka ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest tulenevalt on vaja teha teatud muudatusi Eesti seadustesse, mis ongi kõnesoleva eelnõu eesmärk. Näiteks reguleeritakse eelnõuga ühtse toimega Euroopa patendi määrusest tulenevalt Eesti registris oleva ja Eestis jõustada soovitava Euroopa patendi õiguslik staatus, kui sellele registreeritakse ühtne toime; võimalus jõustada Eestis Euroopa patent, kui sellele on keeldutud ühtse toime registreerimisest; ühtse toimega Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitse keeld; ühtse toimega Euroopa patendil põhineva täiendava kaitse andmine ja ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmine. Ühtse patendikohtu lepingust tulenevalt reguleeritakse eelnõuga küsimus Eesti kohtu pädevusest seoses ühtse patendikohtu pädevusega ja ühtse patendikohtu otsuste täitmine. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks kavandatakse eelnõuga muuta Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadust, patendiseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust ning täitemenetluse seadustikku. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõuga muudetakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku. 2 Eelnõuga kaasnev mõju on ühiskonna tasandil väheoluline. Ühest küljest suureneb vähesel määral Patendiameti töökoormus seeläbi, et edaspidi peab Patendiamet kustutama Eestis kehtivate Euroopa patentide registrist need Euroopa patendid, mille kohta registreeritakse ühtne toime, kuid teisest küljest väheneb teatud määral Patendiameti töökoormus selles osas, et eelduslikult esitatakse edaspidi Patendiametile üha vähem taotlusi Euroopa patendi Eestis jõustamiseks. Patendiameti töökoormust suurendab vähesel määral ka kohustus kanda ühtse toimega Euroopa patendil põhinevad täiendava kaitsed registrisse. Patendiomanikele kaasnev mõju on peamiselt see, et neil avaneb võimalus Euroopa patenti Eestis jõustada ka siis, kui sellele on keeldutud andmast ühtset toimet, kuid samas võib see vähesel määral suurendada nende halduskoormust lisanõuete kehtestamise tõttu. Lisaks peavad patendiomanikud arvestama edaspidi vaidluste lahendamisega ühtses patendikohtus. Vähesel määral väheneb kohtute töökoormus Euroopa patenti puudutavate vaidluste lahendamisel ning võib suureneda kohtutäiturite töö maht ühtse patendikohtu otsuste ja korralduste Eestis täitmisega. Kokkuvõtvalt on muudatustega puudutatud sihtrühm on väga väike; sündmused, mida reguleeritakse toimuvad väga harva; muudatuste ulatus on väike ning ebasoovitavate mõjude riske eelnõu koostajate hinnangul ei esine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kaia Läänemets ([email protected], tel 620 8201) ning keeleliselt on eelnõu toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], tel 620 8270). 1.3. Märkused Nagu eespool nimetatud, on eelnõu seotud ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga (eelnõu täpne nimetus: ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu), kuna eelnõu üheks eesmärgiks on teha Eesti seadustesse muudatused, mis on vajalikud ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest tulenevalt. Samuti on eelnõu seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuna sellega muudetakse riigisiseseid seadusi, mis on vajalik tulenevalt ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldamisest Eestis. Eelnevast tulenevalt muudetakse eelnõuga järgmisi seadusi: 1) Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 28.12.2011, 3; 2) patendiseaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.07.2014, 105; 3) tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsioon avaldamismärkega RT I, 22.06.2016, 28; 4) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I, 12.03.2015, 104; 5) täitemenetluse seadustiku redaktsioon avaldamismärkega RT I, 08.07.2016, 36. 2. Seaduse eesmärk 3 Kõnesoleva seaduse eesmärk on täiendada seadusi muudatustega, mis on vajalikud ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldamisest ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest tulenevalt. Nimelt on nii ühtse toimega Euroopa patendi määruses kui ka ühtse patendikohtu lepingus sätteid, mis vajavad riigisisest reguleerimist. Näiteks muudetakse ühtse toimega Euroopa patendi määrusest tulenevalt Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadust sätetega, mis puudutavad Eesti registris oleva ja Eestis jõustada soovitava Euroopa patendi õiguslikku seisundit, kui sellele registreeritakse ühtne toime; Euroopa patendi jõustamist Eestis, kui sellele patendile on keeldutud ühtse toime registreerimisest, ühtse toimega Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitse keeldu; ühtse toimega Euroopa patendil põhineva täiendava kaitse andmist ja ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmist. Kahe viimasega seoses täiendatakse ka patendiseadust. Ühtse patendikohtu lepingust tulenevalt täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust sätetega, mis reguleerivad Eesti kohtu pädevust seoses ühtse patendikohtu pädevusega, sh seitsmeaastasel üleminekuperioodil. Lisaks täiendatakse täitemenetluse seadustikku ühtse patendikohtu otsuste täitmist puudutava regulatsiooniga. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ning nendega muudetakse viit seadust. Eelnõu sätted jagunevad muudatusteks, mis on vajalikud ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldamisest tulenevalt, ning muudatusteks, mis on vajalikud ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest tulenevalt. Selguse huvides on eelnõu sätteid alljärgnevalt selgitatud, lähtudes nende omavahelisest seotusest. Esimesena käsitletakse muudatusi, mis on tingitud ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldamisest, ja teiseks muudatusi, mis on tingitud ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest. Viimasena on selgitatud sätet, mis puudutab seaduse jõustumist. 3.1. Ühtse toimega Euroopa patendi määrusest tulenevad muudatused 3.1.1. Paragrahvi 1 punktidest 1 ja 2 tulenevad muudatused Paragrahvi 1 punktiga 1 kavandatakse muuta Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse (edaspidi EPVKKS) pealkirja ning punktiga 2 sama seaduse § 1, kus on sätestatud seaduse reguleerimisala. Punkti 1 kohaselt sõnastatakse seaduse pealkiri järgmiselt: Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamise seadus. Põhjus, miks muudetakse EPVKKSi pealkirja, seisneb selles, et eelnõuga täiendatakse EPVKKSi ühtse toimega Euroopa patenti puudutavate sätetega, mis on vajalikud ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldamiseks. Samal põhjusel muudetakse punktiga 2 seaduse reguleerimisala selliselt, et edaspidi hakkab sellesse kuuluma ka ühtse toimega Euroopa patendi määruse kohaldamine. Eelnõus kehtestatakse EPVKKSi § 1 uues sõnastuses järgmiselt: Käesolev seadus sätestab Euroopa patentide ja patenditaotluste õigusliku seisundi Eestis ning reguleerib õigussuhteid, mis tulenevad Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 4 nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamisest. EPVKKSi § 1 uus sõnastus erineb kehtiva seaduse sama sätte sõnastusest ka selle poolest, et sätte lõpuosast jäetakse välja sõnad „ega kuulu patendiseaduse, teiste seaduste või nimetatud konventsiooni reguleerimisalasse“. Selline muudatus tehakse seetõttu, et nimetatud tekstiosal puudub regulatiivne element ja see koormab teksti. Sõltumata sellest, kas see tekstiosa on selles sättes või mitte, on seadusandjal võimalik kehtestada täiendavaid regulatsioone teistes õigusaktides, mis puudutavad Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamist, ja seetõttu ei ole selline tekstiosa regulatiivne. 3.1.2. Paragrahvi 1 punktist 3 tulenev EPPKS § 7 lg 11 muudatus ja punktist 6 tulenevad muudatused Paragrahvi 1 punktiga 3 kavandatakse täiendada EPVKKSi paragrahvi 7 lõikega 11. Sätte kohaselt: kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2012 registreeritakse Euroopa patendi ühtne toime ja see laieneb Eesti territooriumile, siis ei käsitata kõnealust Euroopa patenti alates Euroopa Patendibülletäänis patendi väljaandmise teate avaldamisest Eesti territooriumil siseriikliku patendina. Muudatus on ajendatud ühtse toimega Euroopa patendi määruse artikli 4 lõikest 2, mille kohaselt võtavad osalevad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et kui Euroopa patendi ühtne toime on registreeritud ja laieneb nende territooriumile, ei käsitata kõnealust Euroopa patenti nende territooriumil alates Euroopa Patendibülletäänis patendi väljaandmise teate avaldamisest jõustunud riikliku patendina. Põhimõte, mille kohaselt käsitletakse Euroopa patenti, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, õiguslikult võrdsena siseriikliku patendiga, on kehtestatud Euroopa patendikonventsiooni artikli 64 lõikes 1 (RT II 2002, 10, 40) ja EPVKKSi § 7 lõikes 1. Loodav säte on erand nimetatud põhimõttest ja rakendub juhtudel, kui kõnealusele Euroopa patendile registreeritakse ühtne toime. Seejuures on Eesti ühtse toimega Euroopa patendi määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt vastu võetud meetmetest. Eeltoodust tulenevalt on vaja riigisiseselt reguleerida olukorrad, kui Euroopa Patendiametis (edaspidi EPO) registreeritakse Euroopa patendile ühtne toime, kuid seejärel esitatakse vastava Euroopa patendi kohta Eesti Patendiametile soov selle Euroopa patendi jõustamiseks Eestis, või kui selline Euroopa patent on enne ühtse toime registreerimist juba kantud Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse. Sellistel juhtudel ei tohiks Euroopa patenti sellele ühtse toime andmise tõttu kanda Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse või tuleks selline Euroopa patent kõnealusest registrist kustutada. Neid olukordi reguleeritakse eelnõu § 1 punktis 6, millega kavandatakse täiendada EPVKKSi § 12 lõigetega 4 ja 5. EPVKKS § 12 lõike 4 kohaselt: kui Euroopa patendi kohta, millele on ühtse patendikaitse registri kohaselt registreeritud ühtne toime, esitatakse Eesti Patendiametile vastavalt käesoleva seaduse §-le 7 Euroopa patendikirjelduse tõlge, keeldub Eesti Patendiamet kõnealuse Euroopa patendi kandmisest Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse (edaspidi register). Paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt: kui registrisse kantud Euroopa patendile on ühtse patendikaitse registri kohaselt registreeritud ühtne toime, kustutatakse kõnealuse Euroopa patendi kirje asjast huvitatud isiku taotlusel või Eesti Patendiameti algatusel registrist. Põhjus, miks selline patent tuleb registrist kustutada, seisnebki selles, et tulenevalt ühtse toimega Euroopa patendi määruse artikli 4 lõikest 2 ei käsitata sellist Euroopa patenti enam riikliku patendina ja seetõttu ei oma selline kanne enam õiguslikku tähendust. 5 Seega kujutavad § 1 punktiga 6 tehtavad muudatused EPVKKSi § 12 lõigetega 4 ja 5 täiendamise osas endast meetmeid ühtse toimega Euroopa patendi määruse artikli 4 lõike 2 tähenduses, mille vastuvõtmisest peab Eesti kui osalev liikmesriik sama määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt Euroopa Komisjoni teavitama. 3.1.3. Paragrahvi 1 punktist 3 tulenev EPVKKS § 7 lg-te 12 ja 13 muudatus ning punktist 4 tulenev muudatus Paragrahvi 1 punktiga 3 kavandatakse täiendada EPVKKSi paragrahvi 7 lõikega 12. Sätte kohaselt: kui Euroopa Patendiamet keeldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaselt Euroopa patendile, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, ühtse toime registreerimisest ja selline ühtse toime registreerimise taotlus oli esitatud õigeaegselt, on vastava Euroopa patendi omanikul käesolevas paragrahvis sätestatud õigused. Sellisel juhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega alates Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise otsuse jõustumisest. Koos patendikirjelduse tõlkega tuleb esitada jõustunud otsus Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise kohta. Kõnealuse sätte eesmärk on pakkuda patendiomanikule olukorraks, kus EPO on andnud välja Euroopa patendi, kuid keeldunud sellele patendile registreerimast ühtset toimet ja patendiomanik on ühtse toime taotlemisele kulunud aja tõttu minetanud EPVKKS §-s 7 sätestatud tähtaja selle Euroopa patendi jõustamiseks Eestis, võimalus kõnealune Euroopa patent siiski Eestis jõustada. Nimelt peab Euroopa patendi omanik EPVKKS § 7 lõike 1 kohaselt esitama kolme kuu jooksul alates EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamise päevast Eesti Patendiametile Euroopa patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu, kui ta soovib, et kõnealune Euroopa patent oleks õiguslikult võrdne Eesti siseriikliku patendiga ehk teisisõnu kõnealune patent jõustataks Eestis. Sama sätte kohaselt võib nimetatud kolmekuulist tõlke esitamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra, kui selle eest tasutakse täiendav riigilõiv. Kui patendiomanik jätab nimetatud tähtaja jooksul tõlke esitamata ja riigilõivu tasumata, siis EPVKKS § 7 lõike 2 kohaselt loetakse vastav Euroopa patent Eesti suhtes õigustühiseks Euroopa patendi kehtivuse algusest arvates. EPO poolt vastuvõetud ühtse patendikaitse reeglite1 (ingl Rules relating to Unitary Patent Protection) reegli 6 lõike 1 kohaselt tuleb ühtse toime taotlus EPOle esitada ühe kuu jooksul alates Euroopa Patendibülletäänis Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamisest. Taotluse saamise järel asub EPO seda menetlema. Ühtse toime taotluse menetlemisele võib kuluda oluliselt rohkem aega, kui on EPVKKSi § 7 lõikes 1 nimetatud kolmekuuline (pikendamise korral kuni viiekuuline) patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaeg, seda eriti juhul, kui EPO registreerimisest keeldumise otsuse peale esitatakse hagi ühtsesse patendikohtusse, mistõttu selleks ajaks, kui jõustub otsus Euroopa patendile ühtse toime registreerimisest keeldumise kohta, võib patendiomanik olla minetanud ka EPVKKSi § 7 lõikes 1 nimetatud tähtaja Euroopa patendi jõustamiseks Eestis. Sellist lahendust ei saa pidada õiglaseks, kuna puudub sisuline põhjus takistada selle Euroopa patendi jõustamist Eestis. 1 Kättesaadav: http://documents.epo.org/projects/babylon/eponet.nsf/0/0F967C9C422EF4D1C1257F230059D1C0/$File/edsc15 01.pdf 6 Seetõttu on kõnealuse sätte eesmärk ühtse toime registreerimisest keeldumise korral n-ö taastada EPVKKSi §-s 7 sätestatud Euroopa patendi omaniku õigused patendi jõustamiseks Eestis ehk loetakse, et Euroopa patendi omanikul on sel juhul EPVKKSi §-s 7 sätestatud õigused. Seega sisuliselt taastatakse EPVKKSi §-s 7 kehtestatud olukord, kuid selle erinevusega, et § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaega hakatakse arvutama alates Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise otsuse jõustumisest. Siinjuures on oluline, et Euroopa patendikonventsiooni artikli 65 lõike 1 kohaselt lõppeb osalisriigi patendiametile patendi tõlke esitamise tähtaeg kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Patendibülletäänis avaldati teade Euroopa patendi väljaandmise, muudetud kujul jõushoidmise või piiramise kohta, kui asjaomane riik ei ole ette näinud pikemat tähtaega. Seega on eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatav muudatus Euroopa patendi omaniku EPVKKS §-s 7 sätestatud õiguste taastamise kohta, millega sisuliselt antakse ka pikem tähtaeg Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamiseks Eesti Patendiametile, kooskõlas nimetatud Euroopa patendikonventsiooni sättega. Patendiomaniku EPVKKSi §-s 7 sätestatud õiguste taastamise oluline tingimus on ka see, et kõnealune ühtse toime registreerimistaotlus oli EPOle esitatud õigeaegselt, st ühe kuu jooksul alates Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamisest. Selline piirang on loodud selleks, et vältida võimalikke süsteemi kuritarvitusi näiteks olukorras, kus Euroopa patendi omanik, kellel ei olnudki ühtse toime registreerimise kavatsust ning oli plaan jõustada Euroopa patent Eestis, kuid kes on lasknud mööda EPVKKS § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaja patendikirjelduse tõlke esitamiseks, saaks hilinemisega Euroopa patenti Eestis siiski jõustada, kui ta esitab näiteks 10-kuuse hilinemisega ühtse toime registreerimise taotluse ja sellest keeldutakse. Kui ühtse toime registreerimistaotluse õigeaegselt esitamise nõuet sättes ei oleks ning §-s 7 sätestatud õiguste taastamiseks oleks vajalik ühtse toime registreerimistaotluse esitamine ja jõustunud negatiivne otsus selle kohta, saaksid Eestis oma Euroopa patenti hilinemisega jõustada ka need, kes ei oleks ka algselt järginud EPVKKS § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Sellise piirangu puudumine oleks aga ebaõiglane teiste taotlejate suhtes, kes järgivad EPVKKS § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Seega on loodava regulatsiooni mõte taastada sellise Euroopa patendi omaniku õigused, kelle patendile ei keeldutud ühtset toimet registreerimast põhjusel, et ta esitas oma taotluse hilinenult, vaid seetõttu, et see ei olnud võimalik sisulistel põhjustel. Eelnõu kavandatavas sättes nõutakse, et koos patendikirjelduse tõlkega tuleb esitada jõustunud otsus Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise kohta. Nimetatud nõue on vajalik selleks, et tõendada, et vastavale Euroopa patendile on keeldutud ühtse toime registreerimisest. Tegemist peab olema jõustunud otsusega, mille peale enam edasi kaevata ei ole võimalik. Selliseid jõustunud otsuseid saab olla kahte liiki: 1) EPO otsus ühtse toime registreerimisest keeldumise kohta, mille peale ei ole edasi kaevatud ja mis on jõustunud; 2) kui EPO ühtse toime registreerimisest keeldumise otsuse peale on esitatud hagi ühtsesse patendikohtusse ning ühtne patendikohus on oma otsusega jätnud selle rahuldamata ja vastav otsus on jõustunud. Seega tuleks Euroopa patendikirjelduse tõlkele lisada vastavalt kas jõustunud EPO otsus või jõustunud ühtse patendikohtu otsus. Ülaltoodud regulatsiooni loomisega seoses on vaja lahendada ka küsimus Euroopa patendi sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu tasumisest olukorras, kus Euroopa patent jõustatakse Eestis pärast keelduva otsusega lõppenud ühtse toime registreerimismenetlust. Eesmärk on reguleerida see, et Euroopa patendi omanik tasuks tagantjärele selle aja eest, mis kulus ühtse toimega Euroopa patendi taotlemisele, sissenõutavaks muutunud jõushoidmise 7 riigilõivud n-ö tagantjärele ning nende tasumine on eelduseks Euroopa patendi Eestis jõustamisele. Kui jõushoidmise riigilõivud ei ole veel sissenõutavaks muutunud, need tasumisele ei kuulu. Selle olukorra jaoks on eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatud täiendada EPVKKSi § 7 lõikega 13. Sätte kohaselt: kui käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud juhul on patendikirjelduse tõlke esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks jõushoidmise riigilõiv, tasub patendiomanik sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu koos käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud patendikirjelduse tõlke esitamise ja tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu tasumisega. Kui pikendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatud tõlke esitamise tähtaega, pikeneb sama aja võrra ka käesolevas lõikes sätestatud sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu tasumise tähtaeg. Seega on sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu tasumine seatud sõltuvusse patendikirjelduse tõlke esitamisest ja tõlke avalikustamise riigilõivu tasumisest. Kui pikendatakse patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaega, siis pikeneb automaatselt ka sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivude tasumise tähtaeg – selleks eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Jõushoidmise riigilõivu tasumist ei saa Eesti Patendiamet nõuda ajal, mil patendiomanik on esitanud ühtse toime registreerimise taotluse ja seda menetletakse EPOs või vaieldakse ühtse toime registreerimise üle ühtses patendikohtus, ehk kuni pole jõustunud otsust ühtse toime registreerimisest keeldumise kohta. Kui jõustub ostus ühtse toime registreerimisest keeldumise kohta ja Euroopa patendi omanik otsustab jõustada oma Euroopa patendi Eestis ning esitab selleks Eesti Patendiametile patendikirjelduse tõlke ja tasub ka tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu, siis tekib tal loodava sätte kohaselt ka kohustus tasuda tagantjärele juba sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivud, mida ta oleks pidanud tasuma siis, kui ta oleks kohe pärast Euroopa patendi väljaandmist jõustanud oma patendi Eestis vastavalt EPVKKS § 7 lõikele 1. Oluline on see, et kõnealune säte on relevantne vaid olukorras, kus ühtse toime menetlusele kulunud aeg oli niivõrd pikk (nt mitu aastat), et vastavalt EPVKKS §-le 10 oleks patendiomanik pidanud juba ühel või mitmel aastal jõushoidmise riigilõive tasuma. Kui ühtse toime registreerimistaotluse menetlemine kestis nt vaid paar kuud ja vastavalt EPVKKS § 10 lõikele 2 ei ole ka jõushoidmise riigilõiv veel muutunud sissenõutavaks, ei kohaldu ka EPVKKS § 7 lõige 13. Eelnevast tulenevalt on vaja reguleerida ka, mis juhtub siis, kui sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivud jäetakse tasumata. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse EPVKKSi § 7 lõikega 21, mille kohaselt: kui patendiomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu tähtaegselt tasunud, loetakse Euroopa patent Eesti suhtes õigustühiseks Euroopa patendi kehtivuse algusest arvates. See tähendab, et sellisel juhul ei kanta vastavat Euroopa patenti Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse ning see patent ei hakka Eestis kehtima. Kõnealune säte on analoogne EPVKKSi § 7 lõikega 2, mille kohaselt: kui patendiomanik jätab patendikirjelduse tõlke tähtaegselt esitamata või jätab tõlke esitamisel tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu või tõlke esitamise tähtaja pikendamise korral ettenähtud täiendava riigilõivu tasumata, loetakse Euroopa patent Eesti suhtes õigustühiseks Euroopa patendi kehtivuse algusest arvates. EPVKKS § 7 lõikes 12 sätestatud olukorra puhul väärib märkimist ka see, et § 7 lõike 13 loogikast tulenevalt ei kohaldu EPVKKS § 10 lõige 6 perioodil, mil menetletakse kõnealusele Euroopa patendile ühtse toime registreerimise taotlust või vaieldakse selle üle ühtses patendikohtus, ehk kõnealune Euroopa patent ei kaota sellisel juhul oma kehtivust, kui ei ole tasutud jõushoidmise riigilõivu, sest vastavalt § 7 lõikele 13 on võimalik selline lõiv tasuda tagantjärele. 8 3.1.4. Paragrahvi 1 punktist 5 tulenevad muudatused Paragrahvi 1 punktiga 5 kavandatakse muuta ja sõnastada uuesti EPVKKSi § 12 lõiked 1 ja 2. Nimelt on kehtiva EPVKKS § 12 eesmärk reguleerida Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitse keeldu ning kõnesolevate muudatustega laiendatakse selline keeld ka ühtse toimega Euroopa patendi ja siseriikliku patendi omavahelisele suhtele. Sellise topeltkaitse keelu eesmärk on välistada see, et sama isiku või tema õigusjärglase leiutise suhtes kehtiks samal ajal Euroopa patent või ühtse toimega Euroopa patent ja siseriiklik patent, ning seda vähemalt ulatuses, milles siseriiklik patent on kaetud Euroopa patendiga või ühtse toimega Euroopa patendiga. Kuna praegu kehtib topeltkaitse keeld Euroopa patendi ja siseriikliku patendi kohta, siis tuleb ebavõrdsete olukordade vältimiseks selline keeld seada ka ühtse toimega Euroopa patendile ja siseriiklikule patendile. Seetõttu lisatakse eelnõu paragrahvi 1 punktiga 5 EPVKKSi § 12 lõikesse 1 viited ühtse toimega Euroopa patendile ja selle topeltkaitse keelule seoses siseriikliku patendiga. Samuti lisatakse sättele punkt 3, milles reguleeritakse, mis ajast alates lakkab siseriikliku patendi õiguslik toime, kui see on kaetud ühtse toimega Euroopa patendiga. Eeltoodust tulenevalt sõnastatakse paragrahvi 1 punktiga 5 EPVKKSi § 12 lg 1 järgmiselt: Kui samale isikule või tema õigusjärglasele on välja antud Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, või ühtse toimega Euroopa patent ja siseriiklik patent ning neil on sama esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev, lakkab siseriikliku patendi õiguslik toime ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa patendiga või ühtse toimega Euroopa patendiga, päevast, millal: 1) Euroopa patendi puhul lõpeb Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg, ilma et Euroopa patenti oleks vaidlustatud, 2) Euroopa patendi puhul jõustub vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud lõppotsus, mis jätab Euroopa patendi kehtima; või 3) ühtse toimega Euroopa patendi puhul jõustub Euroopa patendile ühtse toime registreerimise otsus või lõpeb vastava Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg, ilma et Euroopa patenti oleks vaidlustatud, või jõustub vastava Euroopa patendi vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud lõppotsus, mis jätab Euroopa patendi kehtima, lähtudes hilisemast kuupäevast. Paragrahvi 12 lõike 1 punktiga 3 kehtestatava sõnastuse puhul tuleb arvestada seda, et topeltkaitse keeld hakkab kehtima alates sellest sündmusest, mis on hilisem: kui hilisem on Euroopa patendile ühtse toime registreerimise otsuse kuupäev, siis tuleb lähtuda sellest. Kui aga hilisem on vastava Euroopa patendi vaidlustamise kuupäev, ilma et seda oleks vaidlustatud, või Euroopa patendi vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud sellise lõppotsuse jõustumise kuupäev, mis jätab Euroopa patendi kehtima, siis tuleb lähtuda sellest sündmusest. Põhjus, miks sättes on esitatud mõlemad tingimused, seisneb selles, et vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 99 lõikele 1 võib iga isik esitada üheksa kuu jooksul pärast Euroopa patendi väljaandmise teate avaldamist vastulause selle patendi vastu ning juhul kui see rahuldatakse, kaotab aluse ka selle Euroopa patendi ühtne toime, mis võib olla selleks ajaks juba registreeritud. Juhul kui peaks esinema olukord, kus ühtse toimega Euroopa patendi registreerimine võtab mingil põhjusel kauem aega kui eelviidatud üheksa kuud, tuleb lähtuda Euroopa patendile ühtse toime registreerimise otsuse jõustumisest, kuna see on hilisem sündmus. Lisaks on eeltoodud põhjustel vaja täiendada EPVKKSi 12 lõiget 2, milles on reguleeritud siseriikliku patenditaotluse tagasilükkamine ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa 9 patendiga. Sätet laiendatakse selliselt, et ka selline siseriiklik patenditaotlus, mis on kaetud ühtse toimega Euroopa patendiga, lükatakse tagasi ulatuses, milles see on kaetud ühtse toimega Euroopa patendiga. Eelnevast tulenevalt sõnastatakse eelnõu paragrahvi 1 punktiga 5 EPVKKSi § 12 lõige 2 järgmiselt: Kui Eesti Patendiametis on menetluses siseriiklik patenditaotlus, mis kuulub isikule või tema õigusjärglasele, kellele on välja antud Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, või ühtse toimega Euroopa patent, ja millel on sama esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral sama prioriteedikuupäev, lükatakse siseriiklik patenditaotlus tagasi ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa patendiga või ühtse toimega Euroopa patendiga. 3.1.5. Paragrahvi 1 punktist 7 tulenev muudatus Paragrahvi 1 punktiga 7 kavandatakse muuta ja sõnastada uuesti § 16 pealkiri ja lõige 1. Paragrahv 16 uus pealkiri on „Register“ ja lõike 1 uue sõnastuse kohaselt peetakse registrit käesolevas seaduses sätestatu kohaselt Eestis õiguskaitse saanud Euroopa patentide kohta. Tegemist on tehniliste muudatustega, mis on tingitud eelnõu § 1 punktist 6, millega täiendatakse EPVKKSi § 12 lõikega 4 ning kus sisaldub samuti termin „Eestis kehtivate Euroopa patentide register“. Kuna § 12 lg 4 asub seaduse tekstis §-st 16 eespool, siis tuleb registri nime taga olev viide lühinimetusele „edaspidi register“ märkida juba § 12 lõikes 4. Seaduse teksti selguse huvides muudetakse eelnõuga § 16 pealkirja ja lõike 1 sõnastust ja kasutatakse seal edaspidi üksnes terminit „register“. 3.1.6. Paragrahvi 1 punktist 8 tulenev muudatus, punktist 9 tulenev EPVKKS § 172 muudatus ning § 2 punktidest 1 ja 2 tulenevad muudatused Paragrahvi 1 punktiga 9 kavandatakse täiendada EPVKKSi §-ga 172. Sätte kohaselt kohaldatakse sellise täiendava kaitse registreerimisele, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, patendiseaduses sätestatut. Selle muudatusega seonduvalt täiendatakse paragrahvi 2 punktiga 2 patendiseaduse § 395 lõikega 11. Selle lõike kohaselt registreeritakse täiendav kaitse, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse. Kõnealune muudatus on tehtud patendiseaduse § 395 lõike 11 lisamisega seetõttu, et selle paragrahvi lõikes 1 on reguleeritud sellise täiendava kaitse registreerimine, mille aluspatendiks on siseriiklik patent või Eestis kehtiv Euroopa patent, ning sellele järgnevaks sätteks sobib lisada lõige 11, mis puudutab sellise täiendava kaitse registreerimist, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent. Sarnaselt lõikega 1 on ka lõikes 11 viidatud, et täiendava kaitse registreerimine toimub vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega registrisse. Põhjus, miks kavandatava patendiseaduse (edaspidi PatS) § 395 lõike 11 kohaselt registreeritakse ühtse toimega Euroopa patendi alusel väljaantud täiendav kaitse andmete kandmisega Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse, seisneb esiteks selles, et ühtse patendikaitse registrit haldab EPO, mistõttu ei ole Eesti Patendiametil võimalik EPO registrisse kandeid teha, ning ühtse toimega Euroopa patendil põhinevaid täiendava kaitse tunnistusi annab välja Eesti Patendiamet, mistõttu on sinna kannete tegemine võimalik. Teiseks, eraldi registri loomine ühtse toimega Euroopa patendil põhineva täiendava kaitse jaoks ei oleks otstarbekas, arvestades, et eraldi register puudub ka riiklikul patendil või Euroopa patendil põhinevate täiendavate kaitsete kohta. Lisaks oleks eraldi uue registri 10 loomine kulukas. Need täiendavad kaitsed, mille aluspatendiks on siseriiklik patent või Eestis kehtiv Euroopa patent, on kantud vastavalt patendiregistrisse või Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse asjakohase aluspatendi juurde. Kuna ühtse toimega Euroopa patent on oma olemuselt samuti Euroopa patent, kuid selle erinevusega, et tal on süsteemis osalevates liikmesriikides ühtne toime, siis on kõige otstarbekam ja odavam lahendus kanda ühtse toimega Euroopa patendil põhinevad täiendavad kaitsed samuti Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse. Asjaolu, et edaspidi kantakse need täiendavad kaitsed, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, samuti Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse, tingib vajaduse täiendada EPVKKSi § 17, milles on nimetatud kanded, mida Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse tehakse. Seetõttu täiendatakse eelnõu § 1 punktiga 8 EPVKKSi § 17 punktiga 8, mille kohaselt on registrikanded meditsiinitoote ja taimekaitsetoote sellise täiendava kaitse kanded, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent. Kõnealused määrused, mille alusel täiendav kaitse antakse ja kus on sätestatud andmed, mida tuleb täiendava kaitse registreerimisel kanda registrisse, on nimetatud PatS §-s 391. Kuna kehtivas PatS §-s 391 nimetatud nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92 meditsiinitoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta on kehtetu ja selle asemel kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta, siis tehakse eelnõu § 2 punktiga 1 vastav tehniline muudatus ning asendatakse viide kehtetule määrusele viitega kehtivale määrusele. Sisulisi muudatusi kõnealuses sättes ei tehta. 3.1.7. Paragrahvi 1 punktist 9 tulenev EPVKKS § 171 muudatus ja § 2 punktist 3 tulenev muudatus Paragrahvi 1 punktiga 9 kavandatakse täiendada EPVKKSi §-ga 171, mille kohaselt ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmisel kohaldatakse patendiseaduses sundlitsentsi kohta sätestatut. Selle muudatusega seonduvalt tehakse § 2 punktiga 3 muudatus PatS § 47, mida täiendatakse lõikega 61. Sätte kohaselt edastab sundlitsentsi registreerimiseks asjast huvitatud isik sundlitsentsi puudutava jõustunud kohtuotsuse ärakirja Euroopa Patendiametile. Vajadus kõnealuse muudatuse järele tuleneb ühtse toimega Euroopa patendi määruse põhjenduspunktist 10, mille kohaselt tuleb ühtse toimega Euroopa patente puudutavaid sundlitsentse nende vastavate territooriumide osas reguleerida osalevate liikmesriikide õigusaktidega. Järelikult tuleb Eesti seadustes ka kehtestada regulatsioon selle kohta, kuidas toimub sundlitsentsi andmine. Patendiseaduses on sundlitsentsi andmist puudutav reguleeritud §-s 47. Kuna ühtse toimega Euroopa patendi määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt käsitatakse ühtse toimega Euroopa patenti osaleva liikmesriigi riikliku patendina ehk antud juhul Eesti riikliku patendina, siis kohaldub ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmisele patendiseaduses sundlitsentsi kohta sätestatu, täpsemalt PatS § 47. Kuna aga ühtse toimega Euroopa patente ei kanta Eesti patendiregistrisse, vaid ühtse patendikaitse registrisse, mida haldab ja kuhu teeb kandeid EPO, siis ei saa Eesti õiguses reguleerida seda, kuidas toimub ühtse toimega Euroopa patendi kohta antud sundlitsentsi kandmine registrisse. Seetõttu on eelnõuga reguleeritud üksnes see, et ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmisel lähtutakse patendiseadusest, ning see, et sundlitsentsi saamiseks peab asjast huvitatud isik, kelleks enamasti on isik, kelle kasuks sundlitsents on antud, ise edastama asjassepuutuva jõustunud kohtuotsuse ärakirja EPOle. See, kuidas EPOs toimub sundlitsentsi registrisse kandmine, ei ole riigisisese õiguse reguleerida. 11 3.2. Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest tulenevad muudatused 3.2.1. Paragrahvidest 3 ja 4 tulenevad muudatused Paragrahvidega 3 ja 4 kavandatakse muuta vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi TsMS) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (edaspidi TsMSRS). Tegemist on omavahel seotud muudatustega, mis puudutavad kohtu pädevust. Paragrahviga 3 täiendatakse TsMS § 9 lõikega 11 järgmises sõnastuses: Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasju, välja arvatud need Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasjad, mis ei kuulu ühtset patendikohut käsitleva lepingu kohaselt ühtse patendikohtu pädevusse, ei lahenda Eesti kohus2. Kõnealuse muudatuse aluseks on ühtse patendikohtu lepingu artikkel 1, milles sätestatakse, et Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks asutatakse ühtne patendikohus. Seega kuuluvad alates ühtse patendikohtu lepingu jõustumisest, millega samal ajal alustab tegevust ühtne patendikohus, Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidlused ühtse patendikohtu pädevusse. Seejuures on ühtse patendikohtu ainupädevusse kuuluvad asjad reguleeritud täpsemalt lepingu artikli 32 lõikes 1. Artikli 32 lõikes 2 on täpsustatud, et lepinguosaliste liikmesriikide kohtutele jääb endiselt pädevus hagide osas, mis on seotud patentide ja täiendava kaitse tunnistustega, mis ei kuulu patendikohtu ainupädevusse. Siinkohal on oluline, et ühtse patendikohtu ainupädevusega seoses kehtib teatud liiki vaidluste suhtes üleminekukord, mis on sätestatud ühtse patendikohtu lepingu artikli 83 lõikes 1 ning mille kohaselt võib ühtse patendikohtu lepingu jõustumise kuupäevale järgneva seitsmeaastase üleminekuaja jooksul Euroopa patendi rikkumist või tühistamist käsitleva hagi või Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitleva hagi endiselt esitada siseriiklikule kohtule või muudele pädevatele siseriiklikele ametiasutustele. Sellest sättest tulenevalt kavandatakse kõnealuse eelnõu §-ga 4 muuta TsMSRSi ja täiendada seda §-ga 24 järgmises sõnastuses: Ühtset patendikohut käsitleva lepingu jõustumisele järgneva seitsme aasta jooksul on Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid asju ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist puudutavaid asju pädev lahendama ka maakohus. Seega võib ühtse patendikohtu esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul isik valida, kas pöörduda Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutava vaidlusega ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist puudutava vaidlusega ühtsesse patendikohtusse või Eesti maakohtusse. Rõhutamist väärib, et selline vaidlust lahendava kohtu valiku võimalus on piiratud – see puudutab üksnes Euroopa patente, mitte ühtse toimega Euroopa patente, ning kehtib üleminekuajal üksnes ülalnimetatud liiki vaidluste puhul ega hõlma muid vaidlusi. Ühtse toimega Euroopa patente puudutavad vaidlused kuuluvad ka seitsmeaastasel üleminekuajal ühtse patendikohtu pädevusse. Nt ei saa ühtse patendikohtu lepingu artiklitest 36 ja 83 2 Euroopa patendi ja ühtse toimega Euroopa patendi erinevust on täpsemalt kirjeldatud eelnõu sissejuhatuses. 12 tulenevalt esitada Eesti kohtusse hagisid seoses EPO otsustega ja hagisid litsentside eest hüvitise saamiseks, kuna need on alati ühtse patendikohtu ainupädevuses. Ühtse patendikohtu lepingu artikli 83 lõike 2 kohaselt ei mõjuta üleminekuaja lõppemine siseriiklikes kohtutes üleminekuaja lõpul menetluses olevaid kohtuasju. Seega kui kohtuasi ei ole seitsmeaastase üleminekuaja lõpuks lõppenud, on Eesti kohtul pädevus seda kohtuasja edasi menetleda. Selguse huvides väärib täpsustamist, et ka täiendavate kaitsetega, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, seotud vaidlused alluvad ühtsele patendikohtule. See tuleneb ühtse patendikohtu lepingu artiklite 1, 32 ja 83 koosmõjust. Täiendav kaitse põhineb aluspatendil ning lepingu artiklis 1 on sätestatud, et ühtses patendikohtus lahendatakse vaidlusi, mis on seotud Euroopa patendi ja ühtse toimega Euroopa patendiga, ja artikli 32 lõikest 1 tuleneb, et ühtse patendikohtu ainupädevusse kuuluvad nt hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistuste rikkumise tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd artiklis 32 ei ole väljendi „täiendava kaitse tunnistus“ ees nimetatud, millist liiki täiendavat kaitset on mõeldud, saab artiklile 1 tuginedes järeldada, et mõeldud on selliseid täiendava kaitse tunnistusi, mille aluspatendiks on kas Euroopa patent või ühtse toimega Euroopa patent. Seejuures on üksnes Euroopa patendil põhineva täiendava kaitse tunnistuse puhul kehtestatud ühtse patendikohtu lepingus eriregulatsioon seitse aastat kestva üleminekuaja kohta, mil on võimalik neid vaidlusi lahendada ka siseriiklikus kohtus. 3.2.2. Paragrahvist 5 tulenev muudatus Paragrahviga 5 kavandatakse muuta täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lõiget 1, mida täiendatakse punktiga 41. Kõnealuses TMSi paragrahvis on nimetatud täitedokumendid, millest tulenevaid nõudeid TMSi alusel täidetakse. Kavandatava muudatusega lisatakse täitedokumentide nimekirja ühtset patendikohut käsitleva lepingu artiklis 82 nimetatud ühtse patendikohtu jõustunud otsused ja korraldused. Vajadus kõnealuse sätte järele tuleneb ühtse patendikohtu lepingu artiklist 82, mille lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused kuuluvad täitmisele igas lepinguosalises liikmesriigis ning et kohtu otsusele lisatakse korraldus selle täitmiseks. Lepingu artikli 82 lõike 3 kohaselt, ilma et see piiraks ühtse patendikohtu lepingu ja põhikirja kohaldamist, reguleeritakse otsuste ja korralduste täitmise korda selle lepinguosalise liikmesriigi õigusaktidega, kus otsuste ja korralduste täitmine toimub. Kõiki kohtu otsuseid täidetakse samadel tingimustel kui täitmise asukohariigiks olevas lepinguosalises liikmesriigis tehtud otsuseid. Seega kuuluvad edaspidi TMS § 2 lõike 41 kohaselt ühtse patendikohtu jõustunud otsused Eestis täitmisele samadel tingimustel kui Eestis tehtud otsused. 3.3. Jõustumissäte Eelnõu paragrahviga 6 kavandatakse kehtestada seaduse jõustumine. Sätte kohaselt jõustub seadus samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega. 4. Eelnõu terminoloogia 13 Seaduseelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõus kasutatud terminid on defineeritud ühtse toimega Euroopa patendi määruses ja ühtse patendikohtu lepingus. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise põhjuseks on ühelt poolt ühtset patendikohut käsitleva lepingu ratifitseerimine, mis ei ole ELi õigusakt, ja teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamine Eesti õiguses. Mõlema õigusakti tõttu muudetakse eelnõus nimetatud seadusi. Seletuskirja 3. peatükis esitatud paragrahvide sisu selgituste juures on märgitud ka vastavad artiklid kõnealusest määrusest, millest tulenevalt on eelnõu sätted koostatud. 6. Seaduse mõjud Sihtrühmad Patendiamet Patendiameti andmetel on 2015 aasta lõpu seisuga kehtivaid Euroopa patente kokku 7422, neist 10 kuuluvad Eesti isikutele (0,13%)3. Aastal 2015 kanti registrisse 1332 Euroopa patenti (sh 5 kuuluvad Eesti isikutele) ning registrist kustutati 737 Euroopa patenti (sh 1 kuulus Eesti isikule). Tsiviilkohtud Kokku on tsiviilkohtutes 195 kohtuniku ametikohta:  Harju Maakohus (66 kohtuniku ametikohta)  Pärnu Maakohus (21 kohtuniku ametikohta)  Tartu Maakohus (35 kohtuniku ametikohta)  Viru maakohtus (28 kohtuniku ametikohta)  Tallinna Ringkonnakohus (29 kohtuniku ametikohta)  Tartu Ringkonnakohtud (16 kohtuniku ametikohta) Kohtutäiturid Neljas piirkonnas on kokku 52 kohtutäituri ametikohta:  Harju tööpiirkond – 19 kohtutäituri ametikohta;  Viru tööpiirkond – 9 kohtutäituri ametikohta;  Tartu tööpiirkond – 11 kohtutäituri ametikohta;  Pärnu tööpiirkond – 13 kohtutäituri ametikohta. Patenditaotlejad ja -omanikud, kes osalevad kohtuvaidlustes, mis puudutavad ühtse toimega Euroopa patenti ja Euroopa patenti. Muudatused: 3 http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2015_eurpatreg.pdf 14   Euroopa patendi, mille kohta on registreeritud ühtne toime, kustutamine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrist;  Ühtse toimega Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitse keelu kehtestamine;  Euroopa patendi jõustamine Eestis pärast ühtse toime andmisest keeldumist;  Ühtse toimega Euroopa patendil põhinevate täiendavate kaitsete menetlemine ja kandmine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse;  Ühtse toimega Euroopa patendi suhtes sundlitsentsi andmine;  Määratakse Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks pädev kohus;  Ühtse patendikohtu otsuste ja korralduste täitmine Eestis. 6.1. Ühtse toimega patendi määrusest tulenevate muudatustega kaasnev mõju 6.1.1. Kavandatav muudatus: sellise Euroopa patendi kustutamine, mille kohta on registreeritud ühtne toime, Eestis kehtivate Euroopa patentide registrist. 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Patendiamet Patendiametil tuleb Eestis kehtivate Euroopa patentide registrist kustutada Euroopa patendid, mille kohta on registreeritud ühtne toime. Eelnõu kohaselt ei ole Eesti registrisse kantud Euroopa patendil, mille kohta registreeritakse ühtne toime, enam Eestis õiguslikku jõudu ning Patendiamet kustutab selle patendi kirje Eesti registrist asjast huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel. Kuna tõenäosus, et patendiomanik jõuab ajaliselt taotleda Euroopa patendile ühtset toimet ja enne selle kohta registreerimisotsuse tegemist lasta kanda oma Euroopa patendi ka Eesti registrisse, on väga väike, siis eelduslikult saab selliseid patente olema väge vähe, mida Patendiametil tuleb registrist kustutada. See ei too Patendiametile kaasa erilist töökoormuse tõusu ning selle ülesande saab täita jooksvalt olemasoleva tööjõuga nende tööülesannete raames. 2) Mõju ettevõtlusele Sihtrühm: patendiomanikud Kustutatakse topeltkaitsega patendid, niivõrd kui neid leidub, seeläbi on mõjutatud taoliste patentide omanikud. Kõnealune muudatus omab mõju patendiomanikele, kes on lasknud kanda oma Euroopa patendi Eesti registrisse ja samal ajal taotlevad samale patendile Euroopa Patendiametis ühtset toimet. Eelduslikult on aga selliseid isikuid väga vähe, kuna patendiomanikud on teadlikud, et selline topeltkaitse on ühtse toimega Euroopa patendi määrusest tulenevalt keelatud, ning seega ei avalda muudatus, mille kohaselt sellisel juhul Eesti registrisse kantud Euroopa patent registrist kustutatakse, patendiomanikele olulist mõju. Laiem mõju avaldub ettevõtluskeskkonnale tervikuna – tööstusomandi kaitse valdkond muutub (vähesel määral) selgemaks ja ootuspärasemaks. 6.1.2. Kavandatav muudatus: ühtse toimega Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitse keelu kehtestamine. 15 Eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on keelata ära ühtse toimega Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitse. See tähendab, et samale isikule ei saa samale leiutisele samaaegselt kehtida nii siseriiklik patent kui ka ühtse toimega Euroopa patent. Sellisel juhul kaotab siseriiklik patent õigusliku toime ulatuses, milles see on kaetud ühtse toimega Euroopa patendiga. 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Patendiamet Muudatusega ei kehtestata Patendiametile kohustusi, seetõttu Patendiametile mõjusid ei kaasne. Vähesel määral muutub ameti patendimenetluse korraldus. Reguleeritakse see, et kui Patendiameti menetluses on siseriiklik patenditaotlus, mis kuulub isikule, kellele on välja antud ühtse toimega Euroopa patent, lükkab Patendiamet selle patenditaotluse tagasi ulatuses, milles leiutis on kaetud ühtse toimega Euroopa patendiga. Sellest sättest ei tulene Patendiametile erilist mõju, kuna patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemine on tavapärane patenditaotluse menetlemise osa ning ühe täiendava tagasilükkamise aluse kehtestamine Patendiameti töökoormuses eriti midagi ei muuda. Samuti võib eeldada, et selliseid patendiomanikke, kellele on juba välja antud ühtse toimega Euroopa patent, mis kehtib ka Eestis, ning kes esitab Eestis ka siseriikliku patenditaotluse, saab olema väga vähe. Seetõttu ei avalda muudatus erilist mõju Patendiameti tegevusele. 2) Mõju ettevõtlusele Sihtrühm: patenditaotlejad. Ettevõtjad ei saa muudatuse tagajärjel taotleda Patendiametilt Euroopa patendi ja siseriikliku patendi topeltkaitset. Kõnealuse muudatuse mõju patendiomanikule seisneb selles, et kui patendiomanikule kuulub samale leiutisele samal ajal ühtse toimega Euroopa patent ja siseriiklik patent või kui ta ühtse toimega Euroopa patendi olemasolul taotleb samale leiutisele siseriiklikku patenti, siis vastavalt kas lakkab sellise siseriikliku patendi õiguslik toime või lükatakse siseriiklik patenditaotlus tagasi ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa patendiga. Samas, kuna ühtse toimega Euroopa patendi kaitse on laiem ning tagab leiutisele kaitse ka Eestis, siis siseriikliku patendi õigusliku toime kaotamine või siseriikliku patenditaotluse tagasilükkamine patendiomanikele olulist mõju ei oma. 6.1.3. Kavandatav muudatus: Euroopa patendi jõustamine Eestis pärast ühtse toime andmisest keeldumist Eelnõuga kaasnevaks muudatuseks on see, et juhul kui Euroopa patendile keeldutakse ühtse toime registreerimisest, taastatakse patendiomaniku õigus jõustada oma Euroopa patent Eestis. Sellisel juhul toimub Euroopa patendi jõustamine Eestis sama moodi nagu see oleks toimunud siis, kui patendiomanik ei oleks ühtset toime registreerimist taotlenud, vaid oleks kohe tulnud Euroopa patenti Eestis jõustama. 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Patendiamet 16 Väheneb Patendiametile esitatud selliste taotluste hulk, mis puudutavad Euroopa patendi registreerimist Eestis. Patendiameti senises töökorralduses see erilist muudatust kaasa ei too ja nende töökoormust ei suurenda. Pigem võib eeldada, et Patendiameti töökoormus hoopis väheneb, kuna nüüd tekib patendiomanikel võimalus taotleda oma Euroopa patendile ühtset toimet, mis annab neile laiema kaitse Euroopa Liidus, kui annab Euroopa patendi jõustamine üksikutes riikides, mistõttu võib eeldada, et üha vähem hakatakse Patendiametile esitama sooviavaldusi jõustada Euroopa patent vaid Eestis. 2) Mõju ettevõtlusele Sihtrühm: patendiomanikud Paraneb patendiomanike suutlikkus enda intellektuaalset omandit kaitsta, selle nimel kehtestatakse teatud lisanõued (mis võivad vähesel määral suurendada taotluse esitaja halduskoormust). Eelnõuga kaasnev muudatus, mille kohaselt taastatakse Euroopa patendiomaniku õigused oma Euroopa patendi jõustamiseks Eestis, kui tema patendile keeldutakse registreerimast ühtset toimet, omab positiivset mõju Euroopa patendiomanikele, kes vastasel juhul kaotaks võimaluse oma Euroopa patent Eestis jõustada, kuna selleks ettenähtud tähtajad on möödunud. Samas toimub sellisel juhul Euroopa patendi jõustamine Eestis sisuliselt samamoodi, nagu see oleks olnud siis, kui patendiomanik oleks kohe pärast Euroopa patendi väljaandmist tulnud seda Eestis jõustama, mistõttu patendiomanike senises käitumises erilist muutust ei tule. Siiski peavad patendiomanikud arvestama teatud lisanõuetega (s.o nt nõue esitada koos patendikirjelduse tõlkega otsus Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise kohta ja nõue tasuda tagantjärele sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivud), kuid nende nõuete täitmist saab pidada õigustatuks, et tagada isikute võrdne kohtlemine, ning need ei ole patendiomanikule ülemäära koormavad. Seega ei kaasne muudatusega olulist mõju patendiomanikele. 6.1.4. Kavandatav muudatus: ühtse toimega Euroopa patendil põhinevate täiendavate kaitsete menetlemine ja kandmine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse Üheks eelnõuga kaasnevaks muudatuseks on see, et edaspidi kantakse täiendavad kaitsed, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse. 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Patendiamet Tehnilise lahenduse ühtse toimega Euroopa patendil põhinevate täiendavate kaitsete kandmiseks Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse loob ja neid kandeid teeb edaspidi Patendiamet. Muudatusega võib teatud määral suureneda Patendiameti töökoormus. Patendiamet plaanib ühtse toimega Euroopa patendil põhinevaid täiendavate kaitsete andmeid hakata menetlema leiutiste menetluse infosüsteemis Eestis kehtivate Euroopa patentide registris. Kuna sellise tehnilise lahenduse loomise puhul on tegemist olemasoleva registri täiendamisega, ei too selle loomine Patendiametile kaasa rahalisi kohustusi ning see tehakse 17 ära Patendiameti rahaliste vahenditega. Samuti ei nõua loodava tehnilise lahenduse ülalpidamine erilisi lisaressursse, kuna kasutatakse olemasolevat infosüsteemi ja eeldatavasti ei saa selliste täiendava kaitse tunnistuste hulk olema eriti suur. Juhul kui tulevikus võetakse kasutusele mõni muu infosüsteem või kasvab oluliselt täiendavate kaitsete arv, võivad vajalikuks osutuda täiendavad rahalised vahendid süsteemi ülalpidamiseks. Lahenduse loomiseks piisab Patendiametis olemasolevast inimressursist ning arvestuslikult kaasatakse 4–6 töötajat vastavalt nende tööülesannetele. Võimalik, et tulevikus suureneb ühtse toimega Euroopa patentidel põhinevate täiendavate kaitsete taotlemise hulk, mistõttu võib teatud määral suureneda ka Patendiameti töökoormus nende taotluste menetlemisel ning võib tekkida vajadus teatud määral keemia- ja meditsiinivaldkonna ekspertide arvu suurendada, kuna eelkõige taotletakse täiendavat kaitset just ravimipatentidele. 2) Mõju ettevõtlusele Kõnealuse muudatusega ettevõtlusele mõju ei kaasne. 6.1.5. Kavandatav muudatus: ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmine Eelnõuga kaasneva muudatuse kohaselt antakse ühtse toimega Euroopa patentidele sundlitsentse välja patendiseaduse kohaselt ehk sama moodi nagu sundlitsentse siseriiklikele patentidele. Seega ühtse toimega Euroopa patentidele sundlitsentside andmine riigiasutuste töö sisus (eelkõige kohtute tegevusele) muutust kaasa ei too. Küll aga ei tule muudatuse kohaselt ühtse toimega Euroopa patendi suhtes sundlitsentsi registrisse kandmiseks esitada sundlitsentsi andmist käsitlevat kohtuotsust Patendiametile ning vastavat registrikannet ei tee Patendiamet nagu see on siseriikliku patendi puhul sundlitsentsi andmise korral, vaid eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt peab asjast huvitatud isik edastama sundlitsentsi puudutava jõustunud kohtuotsuse ärakirja Euroopa Patendiametile, kuna Eesti Patendiametil ei ole pädevust ühtse toimega Euroopa patenti puudutavate sundlitsentside registreerimiseks. 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Patendiamet, kohtud Vähesel määral võib suureneda kohtute töökoormus sundlitsentsi andmise vaidluste lahendamisel. Muudatusega Patendiameti töökoormus ei muutu ja Patendiametile see mõju ei avalda. Küll aga võib teatud määral suureneda kohtute töökoormus, kes peavad edaspidi lahendama ka ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmise vaidlusi, kuid eelduste kohaselt saab selliseid vaidlusi olema väga vähe ja sellel on kohtute töökoormusele väga väike mõju. 2) Mõju ettevõtlusele Sihtrühm: patendiomanikud Muutub sundlitsentsi andmise korraldus, mille tulemusel võib vähesel määral suureneda sundlitsentsi andmist taotleva osapoole töökoormus. Muudatusega kaasneb teatud mõju ettevõtlusele, eelkõige isikutele, kes taotlevad ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmist. Esiteks peavad nad selleks pöörduma Eesti kohtusse, mis ei erine isikute varasemast käitumisest, kuna ka siseriiklike patentide puhul 18 lahendab sundlitsentside vaidlusi Eesti kohus. Teiseks peab eelnõu kohaselt asjast huvitatud isik ise esitama Euroopa Patendiametile sundlitsentsi puudutava jõustunud kohtuotsuse ärakirja, selleks et vastav sundlitsents ühtse toimega Euroopa patendi kohta registreeritaks. Eelduslikult saab selliseid kohtuasju olema vähe, mistõttu on muudatusel väike mõju. 6.2. Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest tulenevate muudatustega kaasnev mõju 6.2.1. Kavandatav muudatus: määratakse Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks pädev kohus Tulenevalt ühtse toimega Euroopa patendi määrusest täiendatakse eelnõuga TsMSi sättega, milles reguleeritakse, et Euroopa patentidega ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidlusi ei ole Eesti kohus pädev lahendama, kuna neid hakkab lahendama ühtne patendikohus. Seejuures täiendatakse TsMSRSi n-ö ülemineku aja sättega, mille kohaselt siiski esimesel seitsmel aastal võib ka maakohus lahendada teatud liiki Euroopa patentidega seotud vaidlusi (s.o Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid vaidlusi ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist puudutavaid vaidlusi). 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: kohtud Vähesel määral väheneb kohtute töökoormus Euroopa patenti puudutavate vaidluste lahendamisel. Kuivõrd Euroopa patente puudutavad vaidlused on praegu Eesti kohtu pädevuses ning ühtse toimega Euroopa patendi vaidlusi praegu üldse ei ole, kuna seda süsteemi pole veel asutatud, siis toob eelnõu muudatus kaasa teatud määral Eesti kohtute töökoormuse vähenemise. See mõju on siiski väga väike, kuna Eesti kohtutes on aastas üks-kaks kohtuasja, mis puudutavad Euroopa patenti. Kuna ühtse patendikohtu tegevuse esimesel seitsmel aastal võib vaidluse lahendamiseks pöörduda ka Eesti kohtusse, siis võib sel perioodil Eesti kohtute koormus jääda samaks. Siiski on ka see koormus väga väike, kuna selliseid vaidlusi on aastas vaid mõni üksik. Seega on kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele väike. Seega on mõju patendiomanikele väike. 2) Mõju ettevõtlusele Sihtrühm: Euroopa patendi omanikud Euroopa patendi vaidlusi lahendab muudatuse järel ühtne patendikohus, see nõuab patendiomanikelt ümberorienteerumist, kuid pikemas perspektiivis muudab vaidluste lahendamise ladusamaks ja kohtupraktika ühtsemaks. Eelnõuga kaasneva muudatusega, mille kohaselt ei lahenda edaspidi Euroopa patentidega seotud vaidlusi ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidlusi Eesti kohus, vaid ühtne patendikohus, v.a üksikud Euroopa patentidega seotud vaidlused, mida esimese seitsme aasta jooksul on pädev lahendama ka siseriiklik kohus, peavad edaspidi arvestama patendiomanikud. Samas, kuna ühtse toimega Euroopa patendi vaidlusi varem ei ole olnud, siis ei ole neid ka varem saanud siseriiklikus kohtus lahendada. Euroopa patentidega seotud 19 vaidlusi on Eestis olnud aastas vaid mõni üksik, mistõttu ei avalda ka nende edasine lahendamine ühtses patendikohtus suurt mõju ettevõtlusele. Arvatavasti on ka edaspidi Eesti isikuid puudutavaid Euroopa patendiga seotud ning ühtse toimega Euroopa patendiga seotud vaidlusi vähe ning need puudutavad üksikuid isikuid. 6.2.2. Kavandatav muudatus: ühtse patendikohtu otsused ja korraldused on Eestis täidetavad 1) Mõju riigiasutuste korraldusele Kõnealuse muudatusega riigiasutuste korraldusele mõju ei kaasne. 2) Mõju ettevõtlusele Sihtrühm: kohtutäiturid Vähesel määral võib suureneda kohtutäiturite töö maht. Eelnõuga plaanitava täiendusega TMSi lisatakse ühtse patendikohtu otsused ja korraldused täitedokumentide hulka ning edaspidi täidetakse Eestis ka nendest otsustest ja korraldustest tulenevad nõuded. Eelkõige omab muudatus mõju kohtutäituritele, kelle töökoormus võib teatud ulatuses kasvada, kuid eelduslikult ei saa sellised Eestis täidetavaid otsused ja korraldusi olema eriti palju, mistõttu muudatus neile olulist mõju ei avalda. 6.3. Mõju olulisus  Muudatustega puudutatud sihtrühm (asutused ja patendiomanikest ettevõtjad) on väga väike;  Sündmused, mida reguleeritakse (ühtse toimega patendi taotlemine ja patentide üle peetavad kohtuvaidlused), toimuvad väga harva  Muudatuste ulatus on väike, osapooltel ei teki tarvidust enda senise tegevuse põhimõtteliseks ümberkorraldamiseks.  Ebasoovitavate mõjude riske eelnõu koostajate hinnangul ei esine. Eelnevast võib järeldada, et mõju on ühiskonna tasandil väheoluline. Muudatustega kaasneb vähene mõju halduskoormusele – väga vähesel määral suureneb huvitatud osapoolte töö maht taotluste esitamisel. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega riigile olulisi tegevusi, kulusid ja tulusid ei kaasne. Seejuures ei kaasne riigile olulist kulu ka eelnõuga plaanitava muudatusega, mille kohaselt kantakse edaspidi täiendavad kaitsed, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse ning mille tõttu peab Patendiamet looma ja edaspidi haldama vastavat tehnilist lahendust. Vastavaid ühtse toimega Euroopa patendil põhinevaid täiendava kaitse andmeid hakkab Patendiamet menetlema leiutiste menetluse infosüsteemis Eestis kehtivate Euroopa patentide registris. Kuna sellise tehnilise lahenduse loomise puhul 20 on tegemist olemasoleva registri täiendamisega, ei too selle loomine Patendiametile kaasa rahalisi kohustusi ning see tehakse ära Patendiameti rahaliste vahenditega. Samuti ei nõua loodava tehnilise lahenduse ülalpidamine erilisi lisaressursse, kuna kasutatakse olemasolevat infosüsteemi ja eeldatavasti ei saa selliste täiendava kaitse tunnistuste hulk olema eriti suur. Juhul kui tulevikus võetakse kasutusele mõni muu infosüsteem või kasvab oluliselt täiendavate kaitsete arv, võivad vajalikuks osutuda täiendavad rahalised vahendid süsteemi ülalpidamiseks. Lahenduse loomiseks piisab Patendiametis olemasolevast inimressursist ning arvestuslikult kaasatakse 4–6 töötajat vastavalt nende tööülesannetele. Võimalik, et tulevikus suureneb ühtse toimega Euroopa patentidel põhinevate täiendavate kaitsete taotlemise hulk, mistõttu võib teatud määral suureneda ka Patendiameti töökoormus nende taotluste menetlemisel ning võib tekkida vajadus suurendada teatud määral keemia- ja meditsiinivaldkonna ekspertide arvu, kuna eelkõige taotletakse täiendavat kaitset just ravimipatentidele. Kohalikule omavalitsusele seaduse rakendamisega seoses tegevusi, kulusid ega tulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmiseks ei ole vaja rakendusakte vastu võtta ega muuta. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on plaanitud samale ajale ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega. Kuna käesoleva eelnõu koostamise üheks põhjuseks on see, et kehtestada Eesti õiguses sätted, mis on vajalikud ühtse patendikohtu lepingu kohaldamiseks Eestis, siis on vajalik, et seadus jõustuks samal ajal ühtse patendikohtu lepinguga. Vastasel juhul tekiks olukord, kus Eesti suhtes kehtib ühtse patendikohtu leping, kuid meil puuduvad riigisisesed normid selle lepingu kohaldamiseks Eestis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Patendivolinike Seltsile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule ja Viru Maakohtule. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2016. a 21 (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister 22  [EELNÕU] 30.09.2016 Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse muutmine Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamise seadus“; 2) paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab Euroopa patentide ja patenditaotluste õigusliku seisundi Eestis ning reguleerib õigussuhteid, mis tulenevad Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa patentide väljaandmise konventsiooniga (Euroopa patendikonventsioon) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1–8) kohaldamisest.“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2012 registreeritakse Euroopa patendi ühtne toime ja see laieneb Eesti territooriumile, siis ei käsitata kõnealust Euroopa patenti alates Euroopa Patendibülletäänis patendi väljaandmise teate avaldamisest Eesti territooriumil siseriikliku patendina. (12) Kui Euroopa Patendiamet keeldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2012 kohaselt Euroopa patendile, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, ühtse toime registreerimisest ja selline ühtse toime registreerimise taotlus oli Euroopa Patendiametile esitatud õigeaegselt, on vastava Euroopa patendi omanikul käesolevas paragrahvis sätestatud õigused. Sellisel juhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega alates Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise otsuse jõustumisest. Koos patendikirjelduse tõlkega tuleb esitada jõustunud otsus Euroopa patendile ühtse toime andmisest keeldumise kohta. (13) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud juhul on patendikirjelduse tõlke esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks jõushoidmise riigilõiv, tasub patendiomanik sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu koos käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud patendikirjelduse tõlke esitamise ja tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu tasumisega. Kui pikendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatud tõlke esitamise tähtaega, 1 pikeneb sama aja võrra ka käesolevas lõikes sätestatud sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu tasumise tähtaeg.“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui patendiomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud sissenõutavaks muutunud jõushoidmise riigilõivu tähtaegselt tasunud, loetakse Euroopa patent Eesti suhtes õigustühiseks Euroopa patendi kehtivuse algusest arvates.“; 5) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui samale isikule või tema õigusjärglasele on välja antud Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, või ühtse toimega Euroopa patent ja siseriiklik patent ning neil on sama esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev, lakkab siseriikliku patendi õiguslik toime ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa patendiga või ühtse toimega Euroopa patendiga, päevast, millal: 1) Euroopa patendi puhul lõpeb Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg, ilma et Euroopa patenti oleks vaidlustatud, 2) Euroopa patendi puhul jõustub vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud lõppotsus, mis jätab Euroopa patendi kehtima; või 3) ühtse toimega Euroopa patendi puhul jõustub Euroopa patendile ühtse toime registreerimise otsus või lõpeb vastava Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg, ilma et Euroopa patenti oleks vaidlustatud, või jõustub vastava Euroopa patendi vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud lõppotsus, mis jätab Euroopa patendi kehtima, lähtudes hilisemast kuupäevast. (2) Kui Eesti Patendiametis on menetluses siseriiklik patenditaotlus, mis kuulub isikule või tema õigusjärglasele, kellele on välja antud Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, või ühtse toimega Euroopa patent, ja millel on sama esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral sama prioriteedikuupäev, lükatakse siseriiklik patenditaotlus tagasi ulatuses, milles leiutis on kaetud Euroopa patendiga või ühtse toimega Euroopa patendiga.“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui Euroopa patendi kohta, millele on ühtse patendikaitse registri kohaselt registreeritud ühtne toime, esitatakse Eesti Patendiametile vastavalt käesoleva seaduse §-le 7 Euroopa patendikirjelduse tõlge, keeldub Eesti Patendiamet kõnealuse Euroopa patendi kandmisest Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse (edaspidi register). (5) Kui registrisse kantud Euroopa patendile on ühtse patendikaitse registri kohaselt registreeritud ühtne toime, kustutatakse kõnealuse Euroopa patendi kirje asjast huvitatud isiku taotlusel või Eesti Patendiameti algatusel registrist.“; 7) paragrahvi 16 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Register (1) Registrit peetakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt Eestis õiguskaitse saanud Euroopa patentide kohta.“; 8) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: 2 „8) meditsiinitoote ja taimekaitsetoote sellise täiendava kaitse kanded, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent;“; 9) seadust täiendatakse §-dega 171 ja 172 järgmises sõnastuses: „§ 171. Sundlitsentsi andmine ühtse toimega Euroopa patendile Ühtse toimega Euroopa patendile sundlitsentsi andmisel kohaldatakse patendiseaduses sundlitsentsi kohta sätestatut. § 172. Täiendav kaitse, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent Sellise täiendava kaitse registreerimisele, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, kohaldatakse patendiseaduses sätestatut.“. § 2. Patendiseaduse muutmine Patendiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 391 asendatakse tekstiosa „nõukogu määruses (EMÜ) nr 1768/92 meditsiinitoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 02.07.1992, lk 1–5)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, 16.06.2009, lk 1–9)“; 2) paragrahvi 395 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Täiendav kaitse, mille aluspatendiks on ühtse toimega Euroopa patent, registreeritakse vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse.“; 3) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sundlitsentsi registreerimiseks edastab asjast huvitatud isik sundlitsentsi puudutava jõustunud kohtuotsuse ärakirja Euroopa Patendiametile.“. § 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasju, välja arvatud need Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasjad, mis ei kuulu ühtset patendikohut käsitleva lepingu kohaselt ühtse patendikohtu pädevusse, ei lahenda Eesti kohus.“. § 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 24 järgmises sõnastuses: „§ 24. Maakohtu pädevus seoses ühtset patendikohut käsitleva lepingu jõustumisega 3 Ühtset patendikohut käsitleva lepingu jõustumisele järgneva seitsme aasta jooksul on Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid asju ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist puudutavaid asju pädev lahendama ka maakohus.“. § 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) ühtset patendikohut käsitleva lepingu artiklis 82 nimetatud ühtse patendikohtu jõustunud otsused ja korraldused;“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2016. a Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2016. a (allkirjastatud digitaalselt) 4  [EELNÕU] 30.09.2016 Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus § 1. Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ratifitseerimine Ratifitseerida juurdelisatud ühtset patendikohut käsitlev leping, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2013. aasta 19. veebruaril Brüsselis. § 2. Ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimine Ratifitseerida juurdelisatud ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkulepe, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2014. aasta 4. märtsil Brüsselis. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2016. a Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2016. a (allkirjastatud digitaalselt)  Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 19.02.2013. a allkirjastas Eesti ühtset patendikohut käsitleva lepingu (edaspidi ühtse patendikohtu leping) ja 04.03.2014. a ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe (edaspidi piirkondliku talituse kokkulepe). Ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemi loomise üle peeti läbirääkimisi ligikaudu 30 aastat, kuid selle aja jooksul ei suudetud saavutada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike rahuldavat kokkulepet, mistõttu otsustati luua ühtse patendikaitse süsteem tõhustatud koostöö raames. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. märtsil 2011. a vastu otsuse 2011/167/EL, millega anti 25 liikmesriigile (s.o Belgiale, Bulgaariale, Tšehhile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile) luba seada sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Süsteemis ei soovinud esialgu osaleda Hispaania ja Itaalia, kuid Itaalia ühines tõhustatud koostööga 30.09.2015. a. Seega osaleb ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemis 26 liikmesriiki. EL Nõukogu otsuse tulemusena võtsid 17. detsembril 2012. a Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, mis on üks kolmest õigusaktist, mis moodustab nn ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketi. Lisaks eelnimetatud määrusele kuuluvad ühtse toimega Euroopa patendikaitse paketti veel nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega ning ühtse patendikohtu leping. Ühtse toimega Euroopa patendi määrusega loodav ühtse toimega patendikaitse süsteem annab patenditaotlejatele senise siseriikliku patendi ja Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi kõrval lisavõimaluse oma leiutise kaitsmiseks. Loodava süsteemi eeliseks on see, et isikul on võimalik saada ühe taotlusega (s.o ühtse toimega Euroopa patendi taotlusega) oma leiutisele patendikaitse selliselt, et sellel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja see omab kõikides liikmesriikides ühesugust toimet. Taotlejatele, kes soovivad saada oma leiutisele kaitset paljudes liikmesriikides, on selline süsteem odavam, kui see oleks Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antava nn klassikalise Euroopa patendi süsteemi puhul, kus taotleja tasutavad summad sõltuvad sellest, mitmes riigis ta oma leiutisele kaitset taotleb. Klassikalise Euroopa patendi puhul on nii, et mida enamas riigis patenti kaitsed, seda kallim see on. Ühtset patendikaitse süsteemi peetakse teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist edendavaks, sest see muudab juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlamaks. Teisest küljest tuleb silmas pidada, et ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides ehk nende õiguskaitse laieneb ka Eestisse, mistõttu suureneb varasemaga võrreldes Eestis kehtivate patentide hulk. Seega peavad Eesti isikud oma edasises tegevuses silmas pidama, et nende 1 tegevus ei rikuks ka ühtse toimega Euroopa patendi omanike õigusi. Selleks et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus, sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele, asutatakse ühtse patendikohtu lepinguga ühtne patendikohus. Loodavas kohtus hakatakse lahendama vaidlusi, mis on seotud ühtse toimega Euroopa patentidega ning Euroopa patendikonventsiooni alusel väljaantavate Euroopa patentidega. Praegu on ühtse patendikohtu lepingu allkirjastanud 25 liikmesriiki, kellest lisaks Eestile 23 (Austria, Belgia, Tšehhi, Küpros, Saksamaa, Taani, Kreeka, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik) allkirjastasid lepingu 19.02.2013. a, Bulgaaria 05.03.2013. a ning nagu eespool mainitud, ühines Itaalia lepinguga 2015. a sügisel. Ühtse patendikohtu lepingut ei ole allkirjastanud Horvaatia, Poola ja Hispaania, kuid leping on nii neile kui ka võimalikele uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele liitumiseks avatud. 30. septembri 2016. a seisuga on ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud 11 liikmesriiki (Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburg, Malta, Portugal, Rootsi, Soome, Bulgaaria ja Madalmaad). Kõnesoleva eelnõu üheks eesmärgiks on ratifitseerida ühtse patendikohtu leping. Ühtse patendikohtu lepingu kohaselt koosneb ühtse patendikohtu esimese astme kohus kesktalitusest ning kohalikest ja piirkondlikest talitustest. Kesktalitus asub Pariisis ning selle allüksused Londonis ja Münchenis. Selleks et pooled ei peaks sõitma vaidlusi lahendama kesktalitusse, võimaldatakse ühtse patendikohtu lepingus kahel või enamal lepinguosalisel liikmesriigil asutada kohtuasjade lahendamiseks piirkondlik talitus. Samuti on lepinguosalisel liikmesriigil võimalik asutada liikmesriigis asuv kohalik talitus, kuid eelkõige on selline võimalus mõeldud suuremate liikmesriikide jaoks, kus on suur patenditaotlemise aktiivsus ning palju patendivaidlusi. Et Eestis on patenditaotlemise aktiivsus pigem väike ning seetõttu ka patendialaseid kohtuvaidlusi võrreldes suurriikidega võrdlemisi vähe, kuid isikute huvi võimalike patendivaidluste kodu lähedal lahendamise vastu suur, siis otsustas Eesti läbirääkimiste tulemusena asutada Läti, Leedu ja Rootsiga ühise Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse. Kõnealune kokkulepe allkirjastati 04.03.2014. a. 30. septembri 2016. a seisuga on piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerinud Rootsi. Kõnesoleva eelnõu eesmärk on lisaks ühtse patendikohtu lepingule ratifitseerida ka piirkondliku talituse kokkulepe, kuna tegemist on omavahel seotud lepingutega. Lepinguosalised riigid on piirkondliku talituse kokkuleppes kasutanud ühtse patendikohtu lepingus ette nähtud võimalust menetleda kohtuasju mitmes kohas. Kokkuleppe kohaselt asub piirkondliku talituse allkantselei Rootsis Stockholmis ning kohtuasju on võimalik menetleda Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. Selleks peab iga lepinguosaline riik määrama ruumid, milleks Eesti plaanib kasutada Harju Maakohtu ruume. See tähendab, et tulenevalt ühtse patendikohtu lepingust näiteks juhul, kui Eestis asub kostja elukoht/asukoht või kui patendiõiguse rikkumine leidis aset Eestis, on võimalik vaidlus lahendada Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses Eestis selleks ettenähtud kohturuumides. Seejuures tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel on kohtuasju pädev lahendama siiski üksnes ühtse patendikohtu kesktalitus (näiteks kuuluvad hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega alati kesktalituse pädevusse). Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega seoses on vaja vähesel määral täiendada mõnda seadust, mille jaoks on koostatud eraldi seaduseelnõu (Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu), mille jõustumine on plaanitud samale ajale kõnesoleva eelnõuga. Näiteks täiendatakse 2 tsiviilkohtumenetluse seadustikku sättega, mis välistab Eesti kohtu pädevuse asjades, mis kuuluvad ühtse patendikohtu pädevusse. Sellest tulenevalt täiendatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust sättega, mille järgi ühtse patendikohtu esimese seitsme tegevusaasta jooksul võib Eesti kohus siiski lahendada teatud asju, mis kuuluvad ühtse patendikohtu pädevusse. Täitemenetluse seadustikus täiendatakse täitedokumentide nimekirja selliselt, et edaspidi kuuluksid täitedokumentide hulka ka ühtse patendikohtu otsused ja korraldused. Piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise tõttu ei ole vaja seadusi muuta. Ühtse patendikohtu lepinguga kaasnevaks mõjuks riigile on peamiselt rahalised kohustused, mis seisnevad riigi poolt osamaksete tasumises patendikohtu asutamiseks ja rahastamiseks esimese seitsme aasta jooksul alates lepingu jõustumisest ning vajaduse korral ka hiljem. Samuti on kaasnevaks mõjuks riigile see, et ühtne patendikohus muutub osaks Eesti kohtusüsteemist ning teatud määral väheneb Eesti kohtute töökoormus, kuna edaspidi lahendab neid Euroopa patente puudutavaid vaidlusi, mis seni olid Eesti kohtute pädevuses, ühtne patendikohus. Kohtute töökoormuse vähenemine on pigem väike, kuna vastavaid Euroopa patente puudutavaid vaidlusi on Eesti kohtutes mõni üksik. Peamine mõju, mis ühtse patendikohtu lepinguga patenditaotlejatele ja -omanikele kaasneb, on see, et edaspidi kuuluvad ühtse toimega Euroopa patenti puudutavad vaidlused lepinguga loodava ühtse patendikohtu pädevusse. Siiski on võimalik teatud liiki hagidega, mis puudutavad Euroopa patenti ja Euroopa patendi alusel antud täiendava kaitse tunnistusi, pöörduda esimese seitsme aasta jooksul ka Eesti kohtusse. Lisaks on patenditaotlejatele ja - omanikele kaasnev mõju see, et ühtses patendikohtus vaidluste lahendamine võib osutuda kulukamaks kui riigisisene kohtuvaidlus. Peamine mõju, mis riigile piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisest tuleneb, on teatud rahalised kohustused, mis kaasnevad Eestis peetavate istungite jaoks vahendite, sealhulgas vajaliku haldustoe tagamisega. Sellised rahalised kohustused on minimaalsed. Peamine mõju, mis piirkondliku talituse kokkuleppega patenditaotlejatele ja -omanikele tekib, seisneb selles, et kokkuleppe tulemusena ei pea nad sõitma ühtse toimega Euroopa patenti puudutavaid kohtuistungeid pidama kesktalitusse, mis asub Pariisis, Londonis ja Münchenis, vaid kohtuistungeid saab pidada Eestis, Lätis, Leedus või Rootsis, kuhu jõudmise ja kus viibimisega kaasnevad kulud on eelduslikult väiksemad kui kesktalituse asukohtades kohtuistungite pidamisel. Samuti on mõjuks see, et piirkondlikus talituses saab istungeid pidada inglise keeles, mis on Eesti patenditaotlejate ja -omanike ning patendivolinike seas enim levinud võõrkeel, ning seejuures võimaldatakse ühtse patendikohtu lepingu reeglite alusel suulist tõlget. Arvestades seda, et olemasolevate Euroopa patendi omanike arv on ja ühtse toimega Euroopa patendi taotlejate arv saab tulevikus Eestis olema võrdlemisi väike ning neid patendiomanikke, kes puutuvad kokku sellist liiki patente puudutavate kohtuvaidlustega, on veelgi vähem, siis ei ole algatusel Eesti patenditaotlejatele ja -omanikele olulist mõju. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kaia Läänemets ([email protected], tel 620 8201) ning keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], tel 620 8270). Ühtse patendikohtu lepingu 3 on eesti keelde tõlkinud Euroopa Liidu Nõukogu keelejuristid. Piirkondliku talituse kokkuleppe on eesti keelde tõlkinud Justiitsministeeriumi tellimusel Ad Rem Tõlkebüroo OÜ tõlkija Lea Loit ([email protected], telefon 646 2369) ning toimetanud vandetõlk Pille Lindpere ([email protected], telefon 630 6460). 1.3. Märkused Nagu eespool nimetatud, on eelnõu seotud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, kuna kõnealuses eelnõus sisalduvad sätted tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmiseks. Samas eelnõus sisalduvad ka sätted, mis on tingitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamisest Eestis. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ratifitseerida ühtse patendikohtu leping ja piirkondliku talituse kokkulepe. Ühtse patendikohtu lepingu eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtne patendikohus. See on vajalik, et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus, sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele. Kui praegu on patenditaotlejal võimalik taotleda riigisisest patenti ja Euroopa patendikonventsiooni alusel välja antavat Euroopa patenti, siis ühtse toimega patendikaitse süsteemiga luuakse taotlejale lisavõimalus taotleda patenti, millel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja mis on kõigis neis riikides ühesuguse toimega. Uue patendikaitse süsteemi loomine tingib ka vajaduse asutada sellega seonduvate kohtuvaidluste lahendamiseks eraldiseisev kohus. Piirkondliku talituse kokkuleppe eesmärk on asutada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide ühine piirkondlik kohtutalitus. See on vajalik, et võimaldada kõnealuste riikide patendiomanikel lahendada Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidlusi võimalikult lähedal oma asukohariigile ning mitte sõita vaidlusi lahendama ühtse patendikohtu kesktalitusse Pariisi, Londonisse või Münchenisse. Võimalus lahendada vaidlusi Eestis, Lätis, Leedus või Rootsis teenib kulude kokkuhoidmise eesmärki ning on eelkõige just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvides. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega ratifitseeritakse ühtse patendikohtu leping ja teisega piirkondliku talituse kokkulepe. Eelnõu §-ga 1 ratifitseeritava ühtse patendikohtu lepingu artiklitest 2, 82 ja 83 tulenevalt muudetakse eraldi eelnõuga (s.o Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise 4 seadust. Kavandatavad muudatused on ära märgitud ka kõnesoleva eelnõu nende artiklite sisu selgitustes, mis tingivad vastavad muudatused Eesti seadustes. Viidatud eelnõu vastuvõtmine ja jõustumine on plaanitud samale ajale kõnesoleva eelnõuga. Paragrahvi 1 kohaselt ratifitseeritakse juurdelisatud ühtset patendikohut käsitlev leping, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2013. aasta 19. veebruaril Brüsselis. Kõnealune leping koosneb 89 artiklist ning I lisast, mis koosneb 38 artiklist, ja II lisast. I osas sätestatakse üldsätted ja institutsioonilised sätted. I peatükis sätestatakse üldsätted. Artiklis 1 sätestatakse, et Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud vaidluste lahendamiseks asutatakse ühtne patendikohus. Siinkohal tuleb eristada Euroopa patente ja ühtse toimega Euroopa patente. Euroopa patente antakse välja Euroopa patendikonventsiooni kohaselt ning nende väljaandmist võib taotleda ühe või mitme osalisriigi suhtes. Eesti ühines Euroopa patendikonventsiooniga 2002. aastal (RT II 2002, 10, 40). Ühtse toimega Euroopa patendi kaitset reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. a määrus (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas. Tõhustatud koostöö raames osaleb ühtse toimega Euroopa patendikaitse süsteemis 26 liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ning Ühendkuningriik). Vastavalt kõnealusele määrusele antakse ühtse toimega Euroopa patenti samuti välja Euroopa patendikonventsiooni sätete alusel, kuid sellel on ühtne toime tulenevalt määrusest (EL) nr 1257/2012. Kõigis osalevates liikmesriikides samade nõuete alusel antaval Euroopa patendil on osalevates liikmesriikides ühtne toime, kui selle ühtne toime on registreeritud ühtse patendi kaitse registris. Seega tuleb ühtse toime saamiseks vastavale Euroopa patendile taotleda ühtse toimega Euroopa patendi kaitset. Seejuures on ühtse toimega Euroopa patendil ühetaoline kaitse ja ühesugune toime kõigis osalevates liikmesriikides. Sellistel Euroopa patentidel, mis on välja antud eri osalevates liikmesriikides eri nõuete alusel, ühtne toime puudub. Sama artikli teise lausega sätestatakse, et ühtne patendikohus on lepinguosaliste liikmesriikide ühine kohus ja seetõttu kehtivad selle suhtes samad liidu õigusest tulenevad kohustused, mis lepinguosaliste liikmesriikide kohtute suhtes. Kõnealusest artiklist tulenevalt on kavandatud eraldi eelnõuga (s.o Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) täiendada tsiviilkohtumenetluse seadustikku sättega, milles reguleeritakse, et Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasju, välja arvatud neid Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentidega seotud tsiviilasju, mis ei kuulu ühtset patendikohut käsitleva lepingu kohaselt ühtse patendikohtu pädevusse, ei lahenda Eesti kohus. Artiklis 2 defineeritakse järgmised lepingus kasutatavad terminid: kohus, liikmesriik, lepinguosaline liikmesriik, Euroopa patendikonventsioon, Euroopa patent, ühtse toimega Euroopa patent, patent, täiendava kaitse tunnistus, põhikiri ja kodukord. Olulisimateks selgitusteks võib pidada terminit „Euroopa patent“, mis on Euroopa patendikonventsiooni sätete alusel välja antud patent, millel ei ole ühtset toimet tulenevalt määrusest (EL) nr 5 1257/2012, ning terminit „ühtse toimega Euroopa patent“, mis on Euroopa patendikonventsiooni sätete alusel välja antud patent, millel on ühtne toime tulenevalt määrusest (EL) nr 1257/2012. Seega antakse nii Euroopa patenti kui ka ühtse toimega Euroopa patenti välja küll Euroopa patendikonventsiooni alusel, kuid neid eristavaks tunnuseks on ühtne toime või selle puudumine. Lisaks väärib märkimist termin „täiendava kaitse tunnistus”, mis tähendab täiendava kaitse tunnistust, mis on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. a määruse (EÜ) nr 469/2009 (ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. a määruse (EÜ) nr 1610/96 (taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta) alusel. Ehkki termin „Rules of Procedure“ on lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui „kodukord“, siis oma sisult on tegemist kohtu menetlusreeglitega. Kodukorda puudutav on täpsemalt lahti selgitatud artikli 41 sisu selgituses. Edasiste segiajamiste vältimiseks on vaja täpsustada, et piirkondliku talituse asutamise kokkuleppes, mis ratifitseeritakse käesoleva seaduse §-ga 2, on termin „Rules of Procedure“ tõlgitud kui „menetlusreeglid“. Seega tähendavad nii ühtse patendikohtu lepingu tekstis kasutatud termin „kodukord“ kui ka piirkondliku talituse kokkuleppes kasutatud termin „menetlusreeglid“ mõlemad üht ja sama dokumenti. Artiklis 3 sätestatakse lepingu reguleerimisala. Lepingut kohaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi; patendiga kaitstud toote kohta väljastatud täiendava kaitse tunnistuse; Euroopa patendi, mis ei ole lepingu jõustumise kuupäevaks veel oma kehtivust kaotanud või mis on välja antud pärast seda kuupäeva, ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist; ning Euroopa patendi taotluse, mida ei ole lepingu jõustumise kuupäevaks rahuldatud või mis on esitatud pärast seda kuupäeva, ilma et see piiraks artikli 83 kohaldamist, suhtes. Artiklis 4 sätestatakse patendikohtu õiguslik seisund. Artikli kohaselt on kohtul igas lepinguosalises liikmesriigis juriidilise isiku staatus ja kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele asjaomase riigi õiguse kohaselt antakse. Lisaks sätestatakse, et kohut esindab apellatsioonikohtu president, kes valitakse vastavalt põhikirjale. Põhikirja artikli 13 lõike 1 kohaselt valitakse apellatsioonikohtu president kolmeks aastaks ning teda võib kaks korda tagasi valida. Artiklis 5 sätestatakse kohtu vastutus. Lõikes 1 reguleeritakse kohtu lepingulist vastutust ning lõikes 2 lepinguvälist vastutust. Lõike 1 kohaselt reguleeritakse kohtu lepingulist vastutust kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega vastavalt määrusele (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I), kui see on kohaldatav, või vastupidisel juhul vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus asuva kohtu poole pöörduti. Lõike 2 kohaselt reguleeritakse kohtu lepinguvälist vastutust kohtu või selle töötajate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, mis ei ole tekkinud tsiviil- ja kaubandusasjades määruse (EÜ) nr 864/2007 (Rooma II) tähenduses, selle lepinguosalise liikmesriigi õigusega, kus kahju tekitati. Lõike teise lausega täpsustatakse, et kõnealune säte ei piira lepingu artikli 22 kohaldamist, mis sätestab vastutuse liidu õiguse rikkumisest tingitud kahjude eest. Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 kohaste vaidluste (s.o lepinguvälist vastutust puudutavate vaidluste) lahendamiseks pädev kohus on selle lepinguosalise liikmesriigi kohus, kus kahju tekitati. II peatükis sätestatakse institutsioonilised sätted. Artikli 6 lõikes 1 sätestatakse, et kohus koosneb esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kohtu kantseleist. Lõike 2 kohaselt täidab kohus talle lepinguga määratud ülesandeid. 6 Artiklis 7 sätestatakse esimese astme kohut puudutav. Lõikes 1 sätestatakse esimese astme kohtu jaotus. Esimese astme kohus koosneb kesktalitusest ning kohalikest ja piirkondlikest talitustest. Lõikes 2 sätestatakse kesktalituse asukohana Pariis ning selle allüksuste asukohtadena London ja München. Kohtuasjad, mida menetletakse kesktalituses, jaotatakse vastavalt II lisale, mis on lepingu lahutamatu osa. Lõikes 3 sätestatakse, et kohalik talitus asutatakse lepinguosalises liikmesriigis tema taotluse alusel ja kooskõlas põhikirjaga. Kohaliku talituse asukoha määrab asjaomane lepinguosaline liikmesriik. Lõikes 4 sätestatakse, et täiendav kohalik talitus asutatakse lepinguosalises liikmesriigis tema taotluse alusel iga saja patenti käsitleva kohtuasja kohta kalendriaastas, mis on algatatud asjaomases lepinguosalises liikmesriigis kolme järjestikuse aasta jooksul kas enne või pärast lepingu jõustumise kuupäeva. Lõike 4 teise lause kohaselt võib ühes lepinguosalises liikmesriigis olla maksimaalselt neli kohalikku talitust. Lõikes 5 sätestatakse, et piirkondlik talitus asutatakse kahe või enama lepinguosalise liikmesriigi jaoks nende taotluse alusel ja kooskõlas põhikirjaga. Kõnealused lepinguosalised liikmesriigid määravad asjaomase talituse asukoha. Piirkondlik talitus võib kohtuasju menetleda mitmes kohas. Kuna Eestis on väga vähe patendivaidlusi, siis ei ole Eestil otstarbekas kohalikku talitust asutada. Selle asemel sõlmis Eesti Läti, Leedu ja Rootsiga ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe, mille allkantselei asukohaks on Rootsi, Stockholm ning mille kohaselt on võimalik kohtuasju menetleda mitmes kohas. Nimetatud kokkulepe ratifitseeritakse kõnesoleva eelnõu §-ga 2. Artiklis 8 sätestatakse esimese astme kohtu kolleegiumide koosseis. Lõike 1 kohaselt on esimese astme kohtu kolleegiumide koosseis rahvusvaheline. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 33 lõike 3 punkti a kohaldamist, koosneb kolleegium istungite läbiviimisel kolmest kohtunikust. Lõikes 2 sätestatakse, et lepinguosalistes liikmesriikides, kus kolme järjestikuse aasta jooksul kas enne või pärast lepingu jõustumist on kalendriaastas keskmiselt algatatud vähem kui 50 patendiga seotud kohtuasja, koosneb kohaliku talituse kolleegium istungite läbiviimisel ühest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes on asjaomase kohaliku talituse lepinguosalise asukohaliikmesriigi kodanik, ning kahest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes ei ole asjaomase lepinguosalise liikmesriigi kodanikud ja kes määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3 iga juhtumi puhul eraldi. Lõikes 3 sätestatakse, et olenemata lõikest 2 koosneb lepinguosalistes liikmesriikides, kus kolme järjestikuse aasta jooksul kas enne või pärast lepingu jõustumist on kalendriaastas keskmiselt algatatud 50 või rohkem patendiga seotud kohtuasja, kohaliku talituse kolleegium istungite läbiviimisel kahest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes on asjaomase kohaliku talituse lepinguosalise asukohaliikmesriigi kodanikud, ning ühest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes ei ole asjaomase lepinguosalise liikmesriigi kodanik ja kes määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3. Lõike 3 teise lause kohaselt töötab selline kolmas kohtunik kohalikus talituses pikaajaliselt, kui see on vajalik suure töökoormusega talituste tõhusaks toimimiseks. Lõikes 4 sätestatakse piirkondliku talituse kolleegiumi koosseis. Lõike kohaselt koosneb piirkondliku talituse kolleegium istungite läbiviimisel kahest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes on valitud kohtunike piirkondlikust nimekirjast ja kes on asjaomaste lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud, ning ühest õiguslikult pädevast kohtunikust, kes ei ole asjaomaste lepinguosaliste liikmesriikide kodanik ja kes määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3. 7 Lõikes 5 sätestatakse kolleegiumi koosseisu lisakohtuniku määramine. Lõike kohaselt esitab ühe poole taotluse korral kohaliku või piirkondliku talituse kolleegium esimese astme kohtu presidendile taotluse määrata vastavalt artikli 18 lõikele 3 patendikohtunike reservist kolleegiumi koosseisu tehniliselt pädev lisakohtunik, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Samuti võib iga kohaliku või piirkondliku talituse kolleegium pärast poolte ärakuulamist esitada sellise taotluse omal algatusel, kui seda peetakse asjakohaseks. Lõike 5 kolmandas lauses on sätestatud nõue, et juhul kui selline tehniliselt pädev kohtunik kolleegiumi koosseisu määratakse, ei tohi tehniliselt pädevat kohtunikku artikli 33 lõike 3 punkti a alusel täiendavalt enam lisada. Lõikes 6 sätestatakse kesktalituse kolleegiumi koosseis. Lõike kohaselt viivad kesktalituse kolleegiumid istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad kaks õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud, ning üks tehniliselt pädev kohtunik, kes määratakse patendikohtunike reservist vastavalt artikli 18 lõikele 3 ning kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Artikli 32 lõike 1 punktis i nimetatud hagide menetlemisega tegelevad kesktalituse kolleegiumid viivad istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad kolm õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud. Lõikes 7 sätestatakse, et olenemata artikli 8 lõigetest 1–6 ning kooskõlas kodukorraga võivad pooled kokku leppida, et nende kohtuasja menetleb üksainus õiguslikult pädev kohtunik. Lõikes 8 sätestatakse nõue, et esimese astme kohtu iga kolleegiumi eesistujaks on õiguslikult pädev kohtunik. Artiklis 9 sätestatakse apellatsioonikohut puudutav. Lõikes 1 sätestatakse apellatsioonikohtu kolleegiumi koosseis ja selle määramine. Selle lõike kohaselt viivad apellatsioonikohtu kolleegiumid istungeid läbi koosseisus, mis on rahvusvaheline ja kuhu kuulub viis kohtunikku. Kolleegiumid viivad istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad kolm õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud, ja kaks tehniliselt pädevat kohtunikku, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus. Lõike kolmandas lauses täpsustatakse, et apellatsioonikohtu president määrab kõnealused tehniliselt pädevad kohtunikud kolleegiumi koosseisu patendikohtunike reservist vastavalt artiklile 18. Erandina lõikes 1 sätestatust sätestatakse lõikes 2, et artikli 32 lõike 1 punktis i nimetatud hagide (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega, mis on tehtud määruse (EL) nr 1257/2012 artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel) menetlemisega tegelevad kolleegiumid viivad istungeid läbi koosseisus, kuhu kuuluvad kolm õiguslikult pädevat kohtunikku, kes on erinevate lepinguosaliste liikmesriikide kodanikud. Lõikes 3 sätestatakse reegel, et apellatsioonikohtu iga kolleegiumi eesistujaks on õiguslikult pädev kohtunik. Lõike 4 kohaselt moodustatakse apellatsioonikohtu kolleegiumid kooskõlas põhikirjaga. Kohtu põhikiri on kehtestatud lepingu I lisana. Lõike 5 kohaselt on apellatsioonikohtu asukohaks Luxembourg. Artiklis 10 sätestatakse kohtu kantseleid puudutav. Lõike 1 kohaselt luuakse kohtu kantselei apellatsioonikohtu asukohas, mis artikli 9 lõike 5 kohaselt on Luxembourg. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et kantseleid juhatab kohtusekretär ning kantselei täidab ülesandeid, mis on talle määratud kooskõlas põhikirjaga. Kohtu kantselei peetav register on avalikkusele 8 kättesaadav kooskõlas lepingus ja kodukorras sätestatud tingimustega. Lõike 2 kohaselt luuakse esimese astme kohtu kõigis talitustes allkantseleid. Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse allkantselei asukoht on Rootsi, Stockholm. Lõike 3 kohaselt dokumenteerib kohtu kantselei kõik kohtule esitatud kohtuasjad. Asjaomane allkantselei teavitab kohtu kantseleid kõigist enda dokumenteeritud kohtuasjadest. Lõikes 4 sätestatakse, et kohus nimetab kohtusekretäri ametisse kooskõlas põhikirja artikliga 22 ja koostab tema ametijuhendi. Artiklis 11 sätestatakse, et lepingu tõhusa rakendamise ja toimimise tagamiseks moodustatakse halduskomitee, eelarvekomitee ja nõuandekomitee, mis täidavad eelkõige ülesandeid, mis on ette nähtud lepingu ja põhikirjaga. Artiklis 12 sätestatakse halduskomiteed puudutav. Lõike 1 kohaselt kuulub halduskomitee koosseisu üks esindaja igast lepinguosalisest liikmesriigist. Euroopa Komisjoni esindaja osaleb halduskomitee koosolekutel vaatlejana. Lõikes 2 sätestatakse, et igal lepinguosalisel liikmesriigil on üks hääl. Lõikes 3 sätestatakse otsuste vastuvõtmine halduskomitee poolt. Selle sätte kohaselt võtab halduskomitee oma otsused vastu esindatud ja hääletanud lepinguosaliste liikmesriikide kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui lepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Lõike 4 kohaselt võtab halduskomitee vastu oma kodukorra. Lõikes 5 sätestatakse, et halduskomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kelle ametiaeg kestab kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. Artiklis 13 sätestatakse eelarvekomiteed puudutav. Lõikes 1 käsitletakse eelarvekomitee koosseisu, kuhu kuulub üks esindaja igast lepinguosalisest liikmesriigist. Lõike 2 kohaselt on igal lepinguosalisel liikmesriigil üks hääl. Lõikes 3 sätestatakse otsuste vastuvõtmine eelarvekomitee poolt. Selle sätte kohaselt võtab eelarvekomitee otsused vastu lepinguosaliste liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmisel on siiski nõutav lepinguosaliste liikmesriikide esindajate kolmeneljandikuline häälteenamus. Lõike 4 kohaselt võtab eelarvekomitee vastu oma kodukorra. Lõikes 5 sätestatakse, et eelarvekomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kelle ametiaeg kestab kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. Artiklis 14 sätestatakse nõuandekomiteed puudutav. Lõikes 1 on sätestatud nõuandekomitee ülesanded – nõuandekomitee aitab halduskomiteel valmistada ette kohtu kohtunike ametisse nimetamist, teeb põhikirja artiklis 15 osutatud presiidiumile ettepanekuid seoses artiklis 19 osutatud kohtunike koolitusraamistiku suunistega ning esitab halduskomiteele arvamusi artikli 48 lõikes 2 osutatud kvalifikatsiooninõuete kohta. Lõikes 2 sätestatakse nõuandekomitee koosseis. Selle sätte kohaselt koosneb nõuandekomitee patendikohtunikest ning patendiõiguse ja -vaidluste valdkonna töötajatest, kelle pädevus on kõrgelt tunnustatud. Nad nimetatakse ametisse põhikirjas sätestatud korra kohaselt ning nende ametiaeg kestab kuus aastat. Ametiaega võib pikendada. Lõikes 3 sätestatakse, et nõuandekomitee koosseisuga tagatakse ulatuslikud asjakohased teadmised ning iga lepinguosalise liikmesriigi esindatus. Lõike 3 teise lause kohaselt on nõuandekomitee liikmed oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud ning ei ole seotud mingite suunistega. Lõikes 4 sätestatakse, et nõuandekomitee võtab vastu oma kodukorra. Lõikes 5 reguleeritakse nõuandekomitee eesistuja valimist. Komitee valib eesistuja oma liikmete hulgast ning tema ametiaeg on kolm aastat. Ametiaega võib pikendada. 9 III peatükis sätestatakse kohtu kohtunikke puudutav. Artiklis 15 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamise kriteeriumid. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus koosneb nii õiguslikult kui ka tehniliselt pädevatest kohtunikest. Kohtunikud peavad vastama kõrgeimatele pädevusnõuetele ja neil peavad olema tõendatud kogemused patendivaidluste lahendamise valdkonnas. Lõige 2 puudutab õiguslikult pädevate kohtunike kvalifikatsiooninõudeid. Selle sätte kohaselt peab õiguslikult pädevatel kohtunikel olema kvalifikatsioon, mis on lepinguosalises liikmesriigis nõutav kohtuniku ametisse nimetamiseks. Lõige 3 puudutab tehniliselt pädevate kohtunike kvalifikatsiooninõudeid. Selle sätte kohaselt peab tehniliselt pädevatel kohtunikel olema kõrgharidus ja tõendatud kogemused mõnes tehnoloogiavaldkonnas. Samuti peavad neil olema tõendatud kogemused tsiviilõiguse ja patendivaidluste lahendamisega seotud kohtumenetluse valdkonnas. Artiklis 16 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamise kord. Esmalt koostab lõike 1 kohaselt nõuandekomitee kooskõlas põhikirjaga nimekirja kandidaatidest, kes on kohtunikuks nimetamiseks kõige sobivamad. Lõike 2 kohaselt nimetab selle nimekirja alusel kohtunikud ametisse halduskomitee ühisel kokkuleppel. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtunike ametisse nimetamise rakendussätted on esitatud põhikirjas. Kohtunike ametisse nimetamine on täpsemalt reguleeritud lepingu I lisa (ühtse patendikohtu põhikiri) artiklis 3. Artiklis 17 sätestatakse kohtulik sõltumatus ja erapooletus. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus, selle kohtunikud ja kantselei on kohtulikult sõltumatud. Kohtunikud ei ole oma ülesannete täitmisel seotud mingite suunistega. Lõikes 2 sätestatakse kohtunike teisel ametikohal töötamise keeld. Sätte kohaselt ei või ei õiguslikult pädevad kohtunikud ega tehniliselt pädevad täistööajaga kohtunikud töötada ühelgi teisel tasustataval ega tasustamata ametikohal. Lõike 2 teise lause kohaselt ei kehti see keeld siiski juhul, kui halduskomitee on teisel ametikohal töötamiseks andnud erandkorras loa. Olenemata lõikes 2 sätestatust ei välista lõike 3 kohaselt kohtunike ametikohustuste täitmine nende poolt riigi tasandil muude kohtutoimingute täitmist. Lõikes 4 sätestatakse reeglid selliste tehniliselt pädevate kohtunike teiste ülesannete täitmiseks, kes töötavad kohtunikuna osalise tööajaga. Sätte kohaselt ei välista nende puhul ametikohustuste täitmine teiste ülesannete täitmist tingimusel, et ei esine huvide konflikti. Seega on osalise tööajaga töötava tehniliselt pädeva kohtuniku mujal töötamine seatud sõltuvusse sellest, kas teisel ametikohal töötamisega kaasneb huvide konflikt või mitte. Lõikes 5 sätestatakse keeld, mille kohaselt ei osale huvide konflikti korral asjaomane kohtunik kohtumenetluses. Lõike 5 teises lauses täpsustatakse, et huvide konflikti reguleerivad eeskirjad sätestatakse põhikirjas. Artiklis 18 sätestatakse patendikohtunike reservi puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et patendikohtunike reserv moodustatakse kooskõlas põhikirjaga. Lõikes 2 sätestatakse, et patendikohtunike reserv koosneb kõigist õiguslikult ja tehniliselt pädevatest esimese astme kohtu kohtunikest, kes on täis- või osalise tööajaga kohtunikud. Patendikohtunike reserv sisaldab iga tehnoloogiavaldkonna kohta vähemalt üht tehniliselt pädevat kohtunikku, kellel on asjaomane kvalifikatsioon ja kogemus. Patendikohtunike reservi kuuluvaid tehniliselt pädevaid kohtunikke võib kasutada ka apellatsioonikohus. Lõikes 3 sätestatakse, et kui see on lepingu või põhikirjaga ette nähtud, määrab esimese astme kohtu president patendikohtunike reservi kuuluvad kohtunikud asjaomase talituse juurde. Kohtunike määramine toimub vastavalt nende õiguslikele või tehnilistele eksperditeadmistele, keeleoskusele ja asjakohasele kogemusele. Kohtunike määramisega tagatakse võrdselt kõrge töökvaliteet ning õiguslike ja tehniliste eksperditeadmiste võrdselt kõrge tase esimese astme kohtu kõigis kolleegiumides. 10 Artiklis 19 sätestatakse koolitusraamistik. Lõikes 1 sätestatakse koolitusraamistiku eesmärk ja asukoht. Sätte kohaselt luuakse kohtunike koolitusraamistik, mille üksikasjad on esitatud põhikirjas, selleks, et parandada ja suurendada olemasolevaid eksperditeadmisi patendivaidluste lahendamise alal ning tagada kõnealuste eriteadmiste ja kogemuste laialdane geograafiline jaotumine. Koolitusraamistiku asukohaks on Budapest. Lõikes 2 sätestatakse koolitusraamistiku keskendumine järgmistele tegevustele: praktikale suunamine liikmesriikide patendikohtutesse või esimese astme kohtu talitustesse, kus lahendatakse märkimisväärsel hulgal patendivaidlusi; keeleoskuse parandamine; patendiõiguse tehnilised aspektid; tsiviilkohtumenetluse alaste teadmiste ja kogemuste andmine tehniliselt pädevatele kohtunikele ning kohtunikukandidaatide ettevalmistamine. Lõikes 3 sätestatakse, et koolitusraamistikuga nähakse ette täienduskoolituste korraldamine. Kõik kohtu kohtunikud osalevad korrapärastel kohtumistel, mille eesmärk on arutada patendiõiguse arengusuundi ning tagada patendikohtu kohtupraktika järjepidevus. IV peatükis sätestatakse liidu õiguse ülimuslikkus ning lepinguosaliste liikmesriikide vastutus. Artiklis 20 sätestatakse kohtu kohustus kohaldada täielikult liidu õigust ja järgida selle ülimuslikkuse põhimõtet. Artiklis 21 sätestatakse eelotsuste taotlemine. Artikli esimeses lauses sätestatakse, et lepinguosaliste liikmesriikide ühise kohtuna, mis on osa nende kohtusüsteemist, teeb patendikohus koostööd Euroopa Liidu Kohtuga, et sarnaselt liikmesriikide kõigi kohtutega tagada liidu õiguse korrektne kohaldamine ja ühetaoline tõlgendamine, eelkõige kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267. ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaselt on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad aluslepingute tõlgendamist või liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist. Artikli 21 teises lauses sätestatakse, et Euroopa Liidu Kohtu otsused on patendikohtule siduvad. Artiklis 22 sätestatakse vastutus liidu õiguse rikkumisest tingitud kahjude eest. Lõikes 1 sätestatakse, et lepinguosalised liikmesriigid vastutavad solidaarselt kahju eest, mis tuleneb liidu õiguse rikkumisest apellatsioonikohtu poolt, tehes seda vastavalt liidu õigusele, mis käsitleb liikmesriikide lepinguvälist vastutust kahju eest, mis tekkis nende siseriiklike kohtute poolt liidu õiguse rikkumise tulemusel. Lõikes 2 sätestatakse, millise riigi vastu võib esitada sellise kahju hüvitamise hagi. Üldreeglina tuleb vastav hagi esitada selle lepinguosalise liikmesriigi vastu, kus on hageja elukoht või peamine tegevuskoht või eespool nimetatute puudumisel tegevuskoht. Hagi esitatakse kõnealuse lepinguosalise liikmesriigi pädevale asutusele. Eestis on pädevaks asutuseks maakohus. Seejuures ei reguleeri menetlust mitte riigivastutuse seadus, vaid TsMS. Lõike 2 teise lause kohaselt: kui hageja elukoht või peamine tegevuskoht või eespool nimetatute puudumisel tegevuskoht ei asu lepinguosalises liikmesriigis, võib hageja esitada kahju hüvitamise hagi selle lepinguosalise liikmesriigi vastu, kus on apellatsioonikohtu asukoht. Sel juhul tuleb hagi samuti esitada kõnealuse lepinguosalise liikmesriigi pädevale asutusele. Vastavalt lepingu artikli 9 lõikele 5 asub apellatsioonikohus Luxembourgis. Lõike 2 kolmandas lauses sätestatakse, et kõigi liidu õiguse või lepinguga reguleerimata küsimuste suhtes kohaldab pädev asutus asukohariigi õigust, välja arvatud rahvusvahelist eraõigust. Hagejal on õigus saada kogu kahjutasu, mille pädev asutus talle lepinguosaliselt 11 liikmesriigilt, kelle vastu hagi esitati, välja mõistis. Lõikes 3 sätestatakse kahjutasu maksnud lepinguosalise liikmesriigi tagasinõudeõigus teiste lepinguosaliste liikmesriikide vastu. Sätte kohaselt on kahjutasu maksnud lepinguosalisel liikmesriigil õigus saada teistelt lepinguosalistelt liikmesriikidelt proportsionaalseid osamakseid, mis kehtestatakse vastavalt artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud meetodile. Halduskomitee kehtestab lepinguosaliste liikmesriikide lõike 3 kohaseid osamakseid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad. Artiklis 23 sätestatakse lepinguosaliste liikmesriikide vastutus. Sätte kohaselt lasub vastutus kohtu tegevuse eest otseselt igal üksikul lepinguosalisel liikmesriigil, sealhulgas ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 kohaldamisel, ning kollektiivselt kõigil lepinguosalistel liikmesriikidel. ELi toimimise lepingu artikkel 258 reguleerib, kuidas Euroopa Komisjon annab liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse, kui liikmesriik ei täida aluselepingutest tulenevat kohustust. Sama lepingu artikkel 259 reguleerib, kuidas samal põhjusel annab liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse teine liikmesriik, ning artikkel 260 reguleerib olukorda, kui Euroopa Liidu Kohus leiab, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust. V peatükis sätestatakse õiguse alused ja asjaõigus. Artiklis 24 sätestatakse õiguse alused. Lõikes 1 sätestatakse, et täielikus vastavuses artikliga 20, mis kehtestab liidu õiguse ülimuslikkuse ja selle järgimise kohustuse, tugineb kohus talle lepingu kohaselt menetlemiseks esitatud kohtuasjade arutamisel oma otsustes liidu õigusele, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1260/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega, lepingule, Euroopa patendikonventsioonile, patentide suhtes kohaldatavatele muudele rahvusvahelistele lepingutele, mis on siduvad kõigile lepinguosalistele liikmesriikidele, ning liikmesriikide õigusele. Lõikes 2 sätestatakse, kuidas määratakse kindlaks kohaldatav õigus, kui kohtu otsus tugineb siseriiklikule õigusele, sealhulgas vajaduse korral lepinguga ühinemata riikide õigusele. Sel juhul määratakse kohaldatav õigus kindlaks liidu õiguse vahetult kohaldatavate sätete abil, mis sisaldavad rahvusvahelise eraõiguse norme, või vahetult kohaldatavate liidu õiguse sätete puudumise korral või kui kõnealused sätted ei ole kohaldatavad, rahvusvahelise eraõiguse norme sisaldavate rahvusvaheliste instrumentide abil või eelnimetatud sätete puudumise korral rahvusvahelist eraõigust käsitlevate ja kohtu kindlaks määratud siseriiklike sätete abil. Lõikes 3 sätestatakse, millal kohaldatakse lepinguga ühinemata riikide õigust. Seda kohaldatakse siis, kui see on ette nähtud artikli 24 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaldamisega, eelkõige seoses artiklitega 25–28, 54, 55, 64, 68 ja 72. Artiklis 25 sätestatakse õigus keelata leiutise otsene kasutamine. Lõike 1 kohaselt võib patendiomanik keelata kolmandal isikul, kellel puudub selleks omaniku luba, valmistada, pakkuda, lasta turule või kasutada patendiga kaitstud toodet või sellist toodet kõnealustel eesmärkidel importida või ladustada; kasutada patendiga kaitstud meetodit või kui kolmas isik teab või oleks pidanud teadma, et meetodi kasutamine on keelatud ilma patendiomaniku nõusolekuta, pakkuda seda kasutamiseks nendes lepinguosalistes liikmesriikides, kus kõnealune patent kehtib; ning pakkuda, lasta turule või kasutada toodet, mis on otseselt 12 saadud patendiga kaitstud meetodi alusel, või sellist toodet kõnealustel eesmärkidel importida või ladustada. Artiklis 26 sätestatakse õigus keelata leiutise kaudne kasutamine. Lõike 1 kohaselt on patendiomanikul õigus keelata kolmandal isikul ilma patendiomaniku nõusolekuta tarnida või pakkuda tarnimiseks leiutise olulise elemendiga seotud vahendeid nende lepinguosaliste liikmesriikide territooriumil, kus kõnealune patent kehtib, muudele kui patenditud leiutise kasutamise õigust omavatele isikutele neis liikmesriikides leiutise kasutamiseks, kui kolmas isik teab või oleks pidanud teadma, et kõnealused vahendid sobivad ja on mõeldud asjaomase leiutise kasutamiseks. Lõike 2 kohaselt ei ole patendiomanikul lõikes 1 sätestatud leiutise kaudse kasutamise keelamise õigust, kui vahendite näol on tegemist kaubanduslike põhitoodetega, välja arvatud juhul, kui kolmas isik õhutab tarne saanud isikut sooritama toiminguid, mis on keelatud artikliga 25. Lõikes 3 sätestatakse, et isikud, kes sooritavad artikli 27 esimese lõigu punktides a–e osutatud toiminguid, ei käsitata isikutena, kellel on õigus kasutada leiutist lõike 1 tähenduses. Artiklis 27 sätestatakse patendi mõju piiramine. Artiklis sätestatakse see, millele patendist tulenevad õigused ei laiene. Nendeks on: a) eraviisiline ja ärilise eesmärgita tegevus; b) toimingud, mis on patendiga kaitstud leiutise esemega tehtud katselistel eesmärkidel; c) bioloogilise materjali kasutamine muude taimesortide aretamise või avastamise ja väljatöötamise eesmärgil; d) toimingud, mis on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) artikli 13 lõike 6 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta) artikli 10 lõike 6 kohaselt seoses patentidega, mis hõlmavad toodet ühe või mõlema nimetatud direktiivi tähenduses; e) ravimi ekstemporaalne valmistamine apteegis üksikjuhtumipõhiselt retsepti alusel või toimingud, mis seonduvad sel moel valmistatud ravimiga; f) patendiga kaitstud leiutise kasutamine laevadel, mis kuuluvad rahvusvahelise tööstusomandi kaitse liidu (Pariisi liit), millega Eesti on ühinenud (RT II 1994, 4, 19), või Maailma Kaubandusorganisatsiooni, millega Eesti on ühinenud (RT II 1999, 22, 123), muudele liikmetele kui need lepinguosalised liikmesriigid, kus kõnealune patent kehtib, mis hõlmab kasutamist sellise laeva keres, masinates, talis, rooliseades ja teistes tarvikutes, ajal, mil asjaomased laevad sisenevad ajutiselt või juhuslikult selliste lepinguosaliste liikmesriikide vetesse, kus kõnealune patent kehtib, tingimusel et leiutist kasutatakse üksnes laeva vajaduste tarbeks; g) patendiga kaitstud leiutise kasutamine rahvusvahelise tööstusomandi kaitse liidu (Pariisi liit) või Maailma Kaubandusorganisatsiooni muude liikmete kui nende lepinguosaliste liikmesriikide, kus kõnealune patent kehtib, õhu- või maismaasõidukite või teiste transpordivahendite konstruktsioonides või käituses või selliste õhu- või maismaasõidukite tarvikutes ajal, mil asjaomased õhu- või maismaasõidukid sisenevad ajutiselt või juhuslikult sellise lepinguosalise liikmesriigi territooriumile, kus kõnealune patent kehtib; h) toimingud, mis on nimetatud rahvusvahelise tsiviillennunduse 7. detsembri 1944. aasta konventsiooni, millega Eesti on ühinenud (RT II 2000, 2, 12), artiklis 27, juhul kui kõnealused toimingud puudutavad sellise konventsiooniosalise õhusõidukit, kes ei ole lepinguosaline liikmesriik, kus kõnealune patent kehtib; i) põllumajandustootja poolt oma põllukultuuri saaduse kasutamine generatiivseks või vegetatiivseks paljundamiseks oma põllumajandusettevõttes, tingimusel et taimne paljundusmaterjal müüdi või turustati muul viisil põllumajandustootjale põllumajanduslikuks kasutamiseks ning et seda tehti patendiomaniku poolt või tema nõusolekul. Nimetatud kasutuse ulatus ja tingimused vastavad nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) artiklis 14 sätestatule; j) kaitstud karja kasutamine põllumajandustootja poolt põllumajanduslikul eesmärgil, tingimusel et 13 tõuaretuskari või muu loomne paljundusmaterjal müüdi või turustati muul viisil põllumajandustootjale patendiomaniku poolt või tema nõusolekul. Kõnealune kasutamine hõlmab loomade või muu loomse paljundusmaterjali kättesaadavaks tegemist põllumajandustootja põllumajanduslikuks tegevuseks, kuid mitte selle müüki kaubandusliku otstarbega loomakasvatuse raames või eesmärgil; k) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta) artiklite 5 ja 6 (eelkõige dekompileerimist ja koostalitlusvõimet käsitlevate sätete) kohaselt lubatud toimingud ja saadud teabe kasutamine; l) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta direktiivi 98/44/EÜ (biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta) artikli 10 kohaselt lubatud toimingud. Artiklis 28 sätestatakse leiutise eelneval kasutamisel põhinev õigus. Artiklis sätestatakse, et igal isikul, kellel oleks juhul, kui leiutise kohta oleks välja antud siseriiklik patent, lepinguosalise liikmesriigi territooriumil õigused, mis põhinevad kõnealuse leiutise eelneval kasutamisel, või õigus kõnealuse leiutise isiklikuks omamiseks, on kõnealuse lepinguosalise liikmesriigi territooriumil samad õigused ka seoses sama leiutise kohta antud patendiga. Artiklis 29 sätestatakse Euroopa patendist tulenevate õiguste lõppemine. Sätte kohaselt ei laiene Euroopa patendist tulenevad õigused patendiga kaitstud tootega seotud toimingutele pärast seda, kui patendiomanik on lasknud kõnealuse toote liidu turule või on seda tehtud tema nõusolekul. Eeltoodu ei kehti siiski juhul, kui patendiomanikul on seaduspärased põhjused olla vastu toote edasisele kasutamisele ärilistel eesmärkidel. Artiklis 30 sätestatakse, et täiendava kaitse tunnistus annab samasugused õigused nagu patent ning selle suhtes kohaldatakse samu piiranguid ja kohustusi. VI peatükis sätestatakse rahvusvaheline kohtualluvus ja pädevus. Artiklis 31 sätestatakse rahvusvaheline kohtualluvus. Sätte kohaselt määratakse kohtu rahvusvaheline kohtualluvus kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades või, kui see on asjakohane, tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga (Lugano konventsioon), mille liikmeks on Euroopa Ühendus ning seeläbi ka Eesti (ELT L 339, 21.12.2007). Artiklis 32 sätestatakse kohtu pädevus. Lõike 1 kohaselt kuuluvad kohtu ainupädevusse: a) hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistuste ja nendega antud kaitse tegeliku või võimaliku rikkumise tuvastamiseks, sealhulgas litsentsidega seotud vastuhagid; b) hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistustega antud õiguste rikkumise puudumise tuvastamiseks; c) hagid ajutiste meetmete ja kaitsemeetmete võtmiseks ning ettekirjutuste tegemiseks; d) hagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks; e) vastuhagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks; f) hagid kahjude tuvastamiseks või hüvitamiseks, mis tulenevad ajutisest kaitsest, mis on ette nähtud avaldatud Euroopa patenditaotlusega; g) hagid, mis on seotud leiutise kasutamisega enne patendi andmist või õigusega, mis põhineb leiutise eelneval kasutamisel; h) hagid litsentside eest hüvitise saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artikli 8 alusel ning i) hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega, mis on 14 tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel. Lõikes 2 sätestatakse, et lepinguosaliste liikmesriikide kohtutele jääb endiselt pädevus hagide osas, mis on seotud patentide ja täiendava kaitse tunnistustega, mis ei kuulu patendikohtu ainupädevusse. Artiklis 33 sätestatakse esimese astme kohtu talituse pädevus. Lõikes 1 sätestatakse see, kus menetletakse artikli 32 lõike 1 punktides a, c, f ja g osutatud hagisid, ilma et see piiraks artikli 33 lõike 7 kohaldamist. Need artiklis 32 viidatud hagid, mida lõike 1 määratluse alusel menetletakse, on järgmised: hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistuste ja nendega antud kaitse tegeliku või võimaliku rikkumise tuvastamiseks, sealhulgas litsentsidega seotud vastuhagid; hagid ajutiste meetmete ja kaitsemeetmete võtmiseks ning ettekirjutuste tegemiseks; hagid kahjude tuvastamiseks või hüvitamiseks, mis tulenevad ajutisest kaitsest, mis on ette nähtud avaldatud Euroopa patenditaotlusega; ning hagid, mis on seotud leiutise kasutamisega enne patendi andmist või õigusega, mis põhineb leiutise eelneval kasutamisel. Artikli 33 lõike 1 punkti a kohaselt menetletakse kõnealuseid hagisid kohalikus talituses, mis asub selle lepinguosalise liikmesriigi territooriumil, kus tegelik või võimalik rikkumine on aset leidnud või võib aset leida, või piirkondlikus talituses, milles kõnealune lepinguosaline liikmesriik osaleb; või punkti b kohaselt kohalikus talituses, mis asub selle lepinguosalise liikmesriigi territooriumil, kus on kostja või mitme kostja puhul neist ühe elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht, või piirkondlikus talituses, milles kõnealune lepinguosaline liikmesriik osaleb. Lisaks täpsustatakse punktis b, et hagi võib esitada mitme kostja vastu üksnes juhul, kui kostjate vahel on ärisidemed ning kui hagi puudutab sama väidetavat rikkumist. Lõikes 1 sätestatakse veel, et artikli 32 lõike 1 punktis h osutatud hagid esitatakse kohalikule või piirkondlikule talitusele kooskõlas artikli 33 esimese lõike punktiga b. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et hagid kostjate vastu, kelle elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht on väljaspool lepinguosaliste liikmesriikide territooriumi, esitatakse kohalikule või piirkondlikule talitusele kooskõlas artikli 33 esimese lõigu punktiga a või kesktalitusele, mis artikkel 7 lõike 2 kohaselt asub Pariisis ning mille allüksused on Londonis ja Münchenis. Juhul kui asjaomase lepinguosalise liikmesriigi territooriumil ei ole kohalikku talitust ning kõnealune riik ei osale piirkondlikus talituses, esitatakse hagid kesktalitusele. Lõikes 2 sätestatakse, et kui artikli 32 lõike 1 punktides a, c, f, g või h osutatud hagi menetletakse mõnes esimese astme kohtu talituses (s.o kohalikus talituses, piirkondlikus talituses või kesktalituses), ei või ühtki artikli 32 lõike 1 punktides a, c, f, g või h osutatud hagi samade poolte ja sama patendi suhtes esitada ühelegi teisele talitusele. Seega näiteks juhul kui mõnda ülalkirjeldatud hagidest menetletakse juba Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses, siis ei või samade poolte ja sama patendi suhtes esitada hagi näiteks kesktalitusele. Lisaks täpsustatakse lõikes 2, et kui artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud hagi on esitatud piirkondlikule talitusele ja asjaomane rikkumine on aset leidnud kolme või enama piirkondliku talituse territooriumil, edastab asjaomane piirkondlik talitus kostja taotlusel hagi menetlemiseks kesktalitusele. Kui samade poolte ja sama patendi suhtes esitatakse hagi mitmele erinevale talitusele, siis on talitus, kelle poole pöörduti esimesena, pädev menetlema hagi tervikuna ning kõik talitused, kelle poole pöörduti hiljem, tunnistavad kooskõlas kodukorraga hagi vastuvõetamatuks. 15 Lõikes 3 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumist käsitleva hagi korral võib esitada artikli 32 lõike 1 punktis e osutatud vastuhagi patendi tühistamiseks. Asjaomasel kohalikul või piirkondlikul talitusel on pärast poolte ärakuulamist õigus kas: a) jätkata nii patendiõiguse rikkumise hagi kui ka patendi tühistamise vastuhagi menetlemist ning taotleda, et esimese astme kohtu president määraks vastavalt artikli 18 lõikele 3 patendikohtunike reservist kolleegiumi koosseisu tehniliselt pädeva kohtuniku, kellel on asjaomases tehnoloogiavaldkonnas vajalik kvalifikatsioon ja kogemus; b) suunata patendi tühistamise vastuhagi kesktalitusele otsuse tegemiseks ning peatada patendiõiguse rikkumise hagi menetlemine või jätkata seda või c) suunata poolte kokkuleppel kohtuasi otsuse tegemiseks kesktalitusele. Lõikes 4 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktides b ja d osutatud hagid (s.o hagid patentide ja täiendava kaitse tunnistusega antud õiguste rikkumise puudumise tuvastamiseks ning hagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks) esitatakse kesktalitusele. Kui artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumise hagi samade poolte vahel ja sama patendi suhtes on esitatud kas kohalikule või piirkondlikule talitusele, võib sellised hagid esitada ainult samale kohalikule või piirkondlikule talitusele. Lõikes 5 sätestatakse, et kui artikli 32 lõike 1 punktis d osutatud patendi tühistamise hagi menetletakse kesktalituses, võib artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumise hagi samade poolte ja sama patenti suhtes esitada kooskõlas artikli 33 lõikega 1 mis tahes talitusele või kesktalitusele. Asjaomasel kohalikul või piirkondlikul talitusel on õigus menetlemist jätkata kooskõlas artikli 33 lõikega 3. Lõikes 6 sätestatakse, et kesktalituse menetluses olev artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud hagi patendiõiguse rikkumise puudumise tuvastamiseks peatatakse pärast seda, kui kolme kuu jooksul alates hagi esitamisest kesktalitusele esitatakse kohalikule või piirkondlikule talitusele artikli 32 lõike 1 punktis a osutatud patendiõiguse rikkumise hagi, mille pooled on samad ning mis käsitleb sama patenti või mille poolteks on ainuõigusliku litsentsi omanik ja pool, kes taotleb patendiõiguse rikkumise puudumise tuvastamist. Lõikes 7 sätestatakse, et pooled võivad kokku leppida, et esitavad artikli 32 lõike 1 punktides a kuni h osutatud hagid nende poolt valitud talitusele, sealhulgas kesktalitusele. See omakorda tähendab, et artikli 32 lõike 1 punktis i nimetatud hagisid seoses Euroopa Patendiameti otsustega ei ole pooltel võimalik esitada nende poolt kokkulepitud ja valitud talitusele ning tulenevalt lõikest 9 on võimalik kõnealuseid hagisid esitada üksnes kesktalitusele. Lõikes 8 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktides d ja e osutatud hagid (s.o hagid ning vastuhagid patendi tühistamiseks ja täiendava kaitse tunnistuste kehtetuks tunnistamiseks) võib esitada ilma, et hagi esitaja peaks esitama kaebuse Euroopa Patendiametile. Lõikes 10 sätestatakse, et pooled teavitavad kohut kõigist Euroopa Patendiameti menetluses olevatest tühistamis-, piiramis- või vaidlustamismenetlustest ning kõigist Euroopa Patendiametile esitatud taotlustest kasutada kiirendatud menetlust. Kohus võib menetluse peatada, kui Euroopa Patendiametilt võib oodata kiiret otsuse tegemist. Artiklis 34 sätestatakse otsuste territoriaalne kohaldamisala. Selle sätte kohaselt hõlmavad Euroopa patendi puhul kohtu otsused nende lepinguosaliste liikmesriikide territooriumi, kus Euroopa patent kehtib. 16 VII peatükis sätestatakse patendivaidluste vahendamine ja vahekohtutegevus. Artiklis 35 sätestatakse patendivaidluste vahendus- ja vahekohtukeskus. Lõike 1 sätestatakse, et asutatakse patendivaidluste vahendus- ja vahekohtukeskus asukohtadega Ljubljana ja Lissabon. Lõikes 2 sätestatakse, et keskus annab vahendid lepingu reguleerimisalasse kuuluvate patendivaidluste vahendamiseks ja lahendamiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 2, et lepingu artiklit 82, mis reguleerib otsuste ja korralduste täitmist, kohaldatakse mutatis mutandis kõigi keskuse vahendite, sealhulgas vahendamise abil saavutatud kokkulepete suhtes. Vahendus- või vahekohtumenetlusega ei saa siiski patenti tühistada ega selle kehtivust piirata. Lõikes 3 sätestatakse, et keskus kehtestab vahendamise ja vahekohtu eeskirjad. Lõikes 4 sätestatakse, et keskus koostab nimekirja vahendajatest ja vahekohtunikest, kes aitavad pooli vaidluste lahendamisel. II osas sätestatakse finantssätted. Artiklis 36 sätestatakse kohtu eelarvet puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu eelarvet rahastatakse kohtu enda rahalistest tuludest ning vähemalt lepingu artiklis 83 osutatud üleminekuperioodil vastavalt vajadusele lepinguosaliste liikmesriikide osamaksetest. Lepingu artikli 83 lõikest 1 tulenevalt kestab üleminekuaeg seitse aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast. Liikmesriikide osamakseid puudutav on täpsemalt sätestatud artiklis 37. Lisaks sätestatakse artikli 36 lõikes 1 reegel, et eelarve peab olema tasakaalus. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtu enda rahalised tulud koosnevad kohtulõivudest ja muudest tuludest. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtulõivud kehtestab halduskomitee. Kohtulõivud koosnevad kindlasummalisest lõivust, millele lisandub väärtuspõhine lõiv kindlaksmääratud ülempiiri ületamise korral. Kohtulõivud kehtestatakse sellisel tasemel, mis tagab õige tasakaalu õiguskaitse õiglase kättesaadavuse (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele, füüsilistele isikutele, mittetulundusorganisatsioonidele, ülikoolidele ja riiklikele teadusasutustele) põhimõtte ja kohtu kantud kulude hüvitamiseks poolte poolt makstava piisava tasu vahel, võttes arvesse asjaomaste poolte saadavat majanduslikku kasu, ning eesmärgiga luua tasakaalus eelarvega isemajandav kohus. Kohtulõivusid puudutav on täpsemalt reguleeritud artiklis 70 ning seetõttu on kohtulõivude temaatikat, sh näiteid kohtulõivude suurusest, täpsemalt selgitatud artikli 70 selgituses. Lõike 3 eelviimase lause kohaselt vaatab halduskomitee kohtulõivude suuruse korrapäraselt läbi. Lõike 3 viimases lauses sätestatakse, et võib kaaluda sihtotstarbelisi meetmeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning mikroettevõtjate toetuseks. Lõikes 4 sätestatakse lisavõimalus juhuks, kui kohus ei suuda eelarvet omavahenditele tuginedes tasakaalu viia. Sellisel juhul toetavad lepinguosalised liikmesriigid seda sihtotstarbeliste osamaksete abil. Praegu ei ole võimalik ennustada kas kunagi võib selliste sihtotstarbeliste osamaksete tasumise vajadus tekkida ja kui suured need summad võivad olla. Artiklis 37 sätestatakse kohtu rahastamine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu tegevuskulud kaetakse kohtu eelarvest vastavalt põhikirjale. Põhikiri kehtestatakse lepingu I lisana. Lõikes 1 sätestatakse see, kuidas toimub kohaliku talituse, piirkondliku talituse, kesktalituse ja selle allüksuste ning apellatsioonikohtu rahastamine. Sätte kohaselt annavad lepinguosalised liikmesriigid, kes moodustavad kohaliku talituse, selle tegutsemiseks vajalikud vahendid. Lepinguosalised liikmesriigid, kellel on ühine piirkondlik talitus, annavad ühiselt selle tegutsemiseks vajalikud vahendid. Kuna Eesti on sõlminud Läti, Leedu ja Rootsiga 17 Põhjamaade ja Balti riikide ühise piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe, tuleb Eestil ühiselt teiste nimetatud riikidega anda ka vajalikud vahendid talituse tegutsemiseks. Vajalike vahendite all ei peeta silmas nt kohtunike palkasid, kuna need makstakse ühtse patendikohtu eelarvest, vaid mõeldud on tehnilisi vahendeid, eelkõige ruume. Eestis hakkavad ühtse patendikohtu istungid toimuma Harju Maakohtu ruumides ning nendeks vahendite tagamist, sh eelarveküsimusi, on täpsemalt selgitatud peatükis VII. Samuti sätestatakse artiklis, et lepinguosalised liikmesriigid, kelle territooriumil asuvad kesktalitus, selle allüksused või apellatsioonikohus, annavad selle tegutsemiseks vajalikud vahendid. Lisaks eelnimetatule peavad asjaomased lepinguosalised liikmesriigid lepingu jõustumise kuupäevast algava seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul tagama haldusküsimustega tegeleva tugipersonali, ilma et see piiraks põhikirja kohaldamist nimetatud personali suhtes. Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu jõustumise kuupäeval teevad lepinguosalised liikmesriigid esialgse osamakse, mis on vajalik kohtu asutamiseks. Seejuures on esialgne osamakse hõlmatud esimese aasta osamaksega, mis tasutakse lõike 3 kohaselt. Lõikes 3 sätestatakse, kuidas määratakse lepinguosalise liikmesriigi osamakse suurus seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul. Seejuures sätestatakse lõike 3 esimeses lauses selliste liikmesriikide osamakse suuruse arvutamine, kes on lepingu ratifitseerinud või sellega ühinenud enne lepingu jõustumist. Sätte kohaselt on lepingu jõustumise kuupäevast algava seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul iga enne lepingu jõustumist selle ratifitseerinud või sellega ühinenud lepinguosalise liikmesriigi osamakse arvutamise aluseks selle liikmesriigi territooriumil lepingu jõustumise kuupäeval kehtivate Euroopa patentide arv ja selliste Euroopa patentide arv, mille suhtes on lepingu jõustumisele eelneva kolme aasta jooksul esitatud asjaomase liikmesriigi kohtutele patendiõiguse rikkumise või patendi tühistamise hagi. Eestis kehtivate Euroopa patentide arv ning Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavate kohtuasjade arv ning Eesti poolt maksmisele kuuluv esimese aasta osamakse summa on märgitud seletuskirja VII peatükis. Lõike 3 teises lauses sätestatakse selliste liikmesriikide osamakse suuruse arvutamine, kes on lepingu ratifitseerinud või sellega ühinenud pärast lepingu jõustumist. Sätte kohaselt on seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul iga pärast lepingu jõustumist selle ratifitseerinud või sellega ühinenud liikmesriigi osamakse arvutamise aluseks lepingut ratifitseeriva või sellega ühineva liikmesriigi territooriumil lepingu ratifitseerimise või lepinguga ühinemise kuupäeval kehtivate Euroopa patentide arv ja selliste Euroopa patentide arv, mille suhtes on lepingu ratifitseerimisele või lepinguga ühinemisele eelneva kolme aasta jooksul esitatud lepingut ratifitseeriva või sellega ühineva liikmesriigi kohtutele patendiõiguse rikkumise või patendi tühistamise hagi. Seega sõltumata sellest, millal riik ühtse patendikohtu lepinguga ühineb, võetakse osamakse suuruse arvutamisel arvesse liikmesriigi territooriumil kehtivate Euroopa patentide arvu ja patendivaidluste arvu kohtutes. Lõikes 4 sätestatakse osamakse määramine seitsmeaastase üleminekuperioodi järel. Sätte kohaselt määratakse esialgse seitsmeaastase üleminekuperioodi järel, mille lõppedes kohus peaks eeldatavalt suutma end ise majandada, lepinguosaliste liikmesriikide osamaksed nende vajaduse ilmnemisel kindlaks kooskõlas ühtse mõjuga Euroopa patentide iga-aastaste pikendamislõivude jaotuskavaga, mis kehtib osamaksete vajaduse ilmnemise ajal. Selliseid võimalikke summasid ei saa ennustada, kuna nende tasumise kohustus tekibki üksnes siis, kui selleks on vajadus. Samuti ei ole praegu välja pakutud võimalikku metoodikat selliste 18 osamaksete jagamiseks osalisriikide vahel. Käesolevas artiklis sätestatud osamaksete tasumine on planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse. Artiklis 38 sätestatakse, et kohtunike koolitusraamistikku rahastatakse kohtu eelarvest. Artiklis 39 sätestatakse, et keskuse tegevuskulusid rahastatakse kohtu eelarvest. III osas sätestatakse korraldus- ja menetlussätted. I peatükis sätestatakse üldsätted. Artiklis 40 sätestatakse põhikirja puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et põhikirjaga sätestatakse kohtu korralduse ja toimimise üksikasjad. Lõikes 2 sätestatakse, et põhikiri on esitatud lepingu lisas. Põhikirja võib muuta halduskomitee otsusega, mille aluseks on kohtu ettepanek või kohtuga konsulteerimise järel esitatud lepinguosalise liikmesriigi ettepanek. Sellised muudatused ei tohi siiski olla vastuolus lepinguga või seda muuta. Lõikes 3 sätestatakse, et põhikirjaga tagatakse, et kohtu tegevus on korraldatud kõige tõhusamal ja kulutasuvamal viisil, samuti tagatakse põhikirjaga õiguskaitse võrdne kättesaadavus. Artiklis 41 sätestatakse kodukorda puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et kodukorraga sätestatakse kohtus asetleidva menetluse üksikasjad. Need üksikasjad on kooskõlas lepingu ja põhikirjaga. Lõikes 2 sätestatakse kodukorra vastuvõtmine ja muutmine. Sätte kohaselt võtab kodukorra vastu halduskomitee, lähtudes sidusrühmadega ulatusliku konsulteerimise tulemustest. Enne vastuvõtmist palutakse Euroopa Komisjonil esitada arvamus selle kohta, kas kodukord on kooskõlas liidu õigusega. Kodukorda võib muuta halduskomitee otsusega, mis põhineb kohtu ettepanekul, ning pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga. Sellised muudatused ei tohi siiski olla vastuolus lepingu või põhikirjaga või neid muuta. Selleks, et ühtse patendikohtu kodukord oleks olemas kohtu töölehakkamise ajal ja halduskomitee saaks need vastu võtta, valmistas ühtse patendikohtu ettevalmistuskomitee ette ja kiitis heaks ühtse patendikohtu kodukorra (Rules of Procedure of the Unified Patent Court)1. Lõikes 3 sätestatakse, et kodukorraga tagatakse, et kohtu tehtud otsused on kõrgeima kvaliteediga ning et menetluste läbiviimine on korraldatud kõige tõhusamal ja kulutasuvamal viisil. Kodukorraga tagatakse õiglane tasakaal kõigi poolte seaduslike huvide vahel. Kodukorraga antakse kohtunikele otsustusõiguse vajalik tase, kahjustamata samas menetluse prognoositavust poolte jaoks. Täpsustamist vajab, et „Rules of Procedure of the Unified Patent Court“ on ühtse patendikohtu lepingus eesti keelde tõlgitud kui „ühtse patendikohtu kodukord“, ning piirkondliku talituse asutamise kokkuleppes kui „ühtse patendikohtu menetlusreeglid“. Tegemist on ühe ja sama dokumendiga. Artiklis 42 sätestatakse proportsionaalsus ja õiglus. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus käsitleb vaidlusi viisil, mis on proportsionaalne vaidluste olulisuse ja keerukusega. Lõikes 2 sätestatakse, et kohus tagab, et lepingus ja põhikirjas sätestatud eeskirju, menetlusi ja 1 Kättesaadav: https://www.unified-patent-court.org/sites/default/files/UPC-Rules-of-Procedure.pdf 19 õiguskaitsevahendeid kasutatakse õiglaselt ja võrdselt ning et nendega ei moonutata konkurentsitingimusi. Artiklis 43 sätestatakse kohtuasjade haldamist puudutav. Artikli kohaselt haldab kohus aktiivselt enda menetluses olevaid kohtuasju, tehes seda kooskõlas kodukorraga ning kahjustamata poolte õigust määrata kohtuasja objekt ja tõendid. Artiklis 44 sätestatakse elektroonilist menetlust puudutav. Artikli kohaselt kasutab kohus parimal viisil elektroonilisi menetlusi, näiteks poolte esitatud taotluste elektroonilist registreerimist ja tõendite esitamist elektroonilisel kujul, samuti videokonverentside pidamist vastavalt kodukorrale. Artiklis 45 sätestatakse menetluse avalikkuse põhimõte. Sättest tuleneb üldreegel, et menetlus on avalik. Siiski ei kehti see juhul, kui kohus otsustab menetluse ühe poole või muude mõjutatud isikute huvides või õigusemõistmise või avaliku korra üldistes huvides vajalikus ulatuses konfidentsiaalseks muuta. Artiklis 46 sätestatakse õigus- ja teovõimet puudutav. Sätte kohaselt on igal füüsilisel või juriidilisel isikul või iga siseriikliku õiguse kohaselt menetluse algatamise õigusega organil, kellel on asjaomase siseriikliku õiguse kohaselt menetluse algatamise õigus, õigus- ja teovõime olla kohtus asetleidva menetluse pooleks. Artiklis 47 sätestatakse pooli puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et patendiomanikul on õigus esitada kohtule hagi. Lõikes 2 sätestatakse ainuõigusliku litsentsi omaniku õigus esitada kohtule hagi. Selle sätte kohaselt: kui litsentsilepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on patendi osas antud ainuõigusliku litsentsi omanikul õigus esitada kohtule hagi patendiomanikuga samadel asjaoludel, tingimusel et patendiomanikku on sellest eelnevalt teavitatud. Lõikes 3 sätestatakse, et patendi osas antud mitteainuõigusliku litsentsi omanikul ei ole õigust hagi esitada, välja arvatud juhul, kui patendiomanikku on sellest eelnevalt teavitatud, ning selles ulatuses, mis on litsentsilepinguga selgesõnaliselt lubatud. Lõikes 4 sätestatakse, et litsentsiomaniku esitatud hagi puhul on patendiomanikul õigus kohtule esitatud hagiga ühineda. Lõikes 5 sätestatakse, et patendi kehtivust ei ole võimalik vaidlustada litsentsivaldaja esitatud patendiõiguse rikkumise hagis, kui patendiomanik menetluses ei osale. Patendi kehtivuse vaidlustamist sooviv patendiõiguse rikkumist käsitleva hagi pool peab esitama hagi patendiomaniku vastu. Lõikes 6 sätestatakse, et vastavalt kodukorrale võib hagi esitada iga muu füüsiline või juriidiline isik ja iga siseriikliku õiguse kohaselt hagemisõigusega organ, keda patent mõjutab. Lõikes 7 sätestatakse, et lepingu artikli 32 lõike 1 punktis i (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) osutatud hagi esitamise õigus on igal füüsilisel või juriidilisel isikul ja igal siseriikliku õiguse kohaselt hagemisõigusega organil, keda mõjutab mõni Euroopa Patendiameti otsus, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas artiklis 9 osutatud ülesannete täitmisel. Artiklis 48 sätestatakse esindamist puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et pooli esindavad advokaadid, kellel on õigus esineda lepinguosalise liikmesriigi kohtus. Lõikes 2 sätestatakse, et teise võimalusena võivad pooli esindada Euroopa patendivolinikud, kellel on vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artiklile 134 õigus esineda kutselise 20 esindajana Euroopa Patendiameti ees ning kellel on asjakohane kvalifikatsioon, näiteks Euroopa patendiga seotud vaidluste lahendamise tunnistus. Euroopa patendikonventsiooni art 134 lg 1 kohaselt võivad selliseks kutseliseks esindajaks olla esindajad, kelle nimi on kantud Euroopa Patendiameti peetavasse vastavasse nimekirja, ning sama sätte lg-s 2 täpsustatakse, et sellesse nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, tingimusel et ta on ühe osalisriigi kodanik, tema äritegevuse asukoht või töökoht on ühe osalisriigi territooriumil ja ta on sooritanud Euroopa kutseeksami. Lõikes 3 sätestatakse, et lõike 2 kohased kvalifikatsiooninõuded kehtestab halduskomitee. Kohtus poolte esindamise õigust omavate Euroopa patendivolinike nimekirja peab kohtusekretär. Lõikes 4 sätestatakse, et poolte esindajaid võivad abistada patendivolinikud, kellel lubatakse esineda kohtumenetluses kooskõlas kodukorraga. Lõikes 5 sätestatakse, et poolte esindajatel on õigused ja puutumatus, mis on neile vajalikud, et sõltumatult oma ülesandeid täita, sealhulgas õigus esindaja ja esindatava või mis tahes muu isiku vahelise suhtluse konfidentsiaalsusele kohtumenetluses vastavalt kodukorras sätestatud tingimustele, välja arvatud juhul, kui asjaomane pool on sellest õigusest selgesõnaliselt loobunud. Lõikes 6 sätestatakse, et poolte esindajatel on keelatud esitada kohtule valeandmeid kohtuasjade või asjaolude kohta, tehes seda kas teadlikult või olukorras, kus nad oleksid pidanud olema teadlikud sellest, et andmed ei ole tõesed. Lõikes 7 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punktis i osutatud menetluse (s.o menetlused, kus käsitletakse hagisid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) puhul ei ole artikli 48 lõigete 1 ja 2 kohane poolte esindamine nõutav. II peatükis sätestatakse menetluses kasutatav keel. Artiklis 49 sätestatakse esimese astme kohtu menetluskeel. Lõikes 1 sätestatakse, et kõigi kohalike või piirkondlike talituste menetluskeel(t)eks on Euroopa Liidu ametlik(ud) keel(ed), mis on selle lepinguosalise liikmesriigi ametlik keel või ametlikud keeled, kelle territooriumil asjaomane talitus asub, või piirkondlikku talitust jagavate lepinguosaliste liikmesriikide määratud ametlik keel või ametlikud keeled. Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised liikmesriigid nende territooriumil asuva kohaliku või piirkondliku talituse menetluskeeleks määrata Euroopa Patendiameti ühe ametliku keele või mitu ametlikku keelt. Euroopa patendikonventsiooni art 14 kohaselt on Euroopa Patendiameti ametlikud töökeeled inglise, prantsuse ja saksa keel. Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi vahel sõlmitud ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe artikli 4 kohaselt on piirkondliku talituse menetluskeeleks inglise keel. Lõikes 3 sätestatakse, et pooled võivad kokku leppida kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel, tingimusel et pädev kolleegium selle heaks kiidab. Kui asjaomane kolleegium ei kiida nende valikut heaks, võivad pooled taotleda kohtuasja suunamist kesktalitusele. Lõikes 4 sätestatakse, et poolte nõusolekul võib pädev kolleegium mugavuse ja õigluse huvides otsustada kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel – selleks saab olla inglise, prantsuse või saksa keel. Lõikes 5 sätestatakse, et ühe poole taotlusel ning pärast teiste poolte ja pädeva kolleegiumi ärakuulamist võib esimese astme kohtu president õigluse huvides ja kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas poolte seisukohti ning eelkõige kostja seisukohta arvesse võttes otsustada kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel. Sellisel juhul hindab esimese astme kohtu president vajadust konkreetse kirjaliku ja suulise tõlke järele. Lõikes 6 sätestatakse, et kesktalituse menetluskeeleks on keel, mida kasutati asjaomase patendi 21 andmisel. Artiklis 50 sätestatakse apellatsioonikohtu menetluskeel. Lõikes 1 sätestatakse, et selleks on esimese astme kohtu menetluskeel. Seega juhul kui näiteks esimeses astmes menetleti asja inglise keeles, toimub ka apellatsioonimenetlus inglise keeles. Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 võivad pooled kokku leppida kasutada menetluskeelena seda keelt, mida kasutati patendi andmisel. Lõikes 3 sätestatakse, et apellatsioonikohus võib erandjuhtudel ning asjakohaseks peetavas ulatuses otsustada kasutada poolte nõusolekul kas kogu menetluse või selle osa menetluskeelena lepinguosalise liikmesriigi muud ametlikku keelt. Artiklis 51 sätestatakse muu keelekasutuse kord. Lõikes 1 sätestatakse, et esimese astme kohtu igal kolleegiumil ja apellatsioonikohtul on õigus asjakohaseks peetavas ulatuses loobuda tõlkimise nõudest. Lõikes 2 sätestatakse, et esimese astme kohtu iga talitus ja apellatsioonikohus võimaldavad ühe poole taotlusel ning asjakohaseks peetavas ulatuses suulise tõlke teenuseid, et abistada suulise menetluse asjaomaseid pooli. Lõikes 3 sätestatakse, et kui patendiõiguse rikkumise hagi menetletakse kesktalituses, on kostjal, kelle elukoht, peamine tegevuskoht või tegevuskoht on liikmesriigis, olenemata lepingu artikli 49 lõikest 6, õigus saada taotluse alusel asjaomaste dokumentide tõlge selle liikmesriigi keelde, kus on tema elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht, järgmistel juhtudel: a) kohtualluvus on antud kesktalitusele vastavalt lepingu artikli 33 lõike 1 kolmandale või neljandale lõigule ning b) kesktalituse menetluskeeleks on keel, mis ei ole selle liikmesriigi ametlik keel, kus on kostja elukoht või peamine tegevuskoht või, eespool nimetatute puudumisel, tegevuskoht, ning c) kostja ei valda menetluses kasutatavat keelt piisaval tasemel. III peatükis sätestatakse kohtumenetlus. Artiklis 52 sätestatakse kirjalik, vahe- ja suuline menetlus. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtumenetlus koosneb vastavalt kodukorrale kirjalikust menetlusest, vahemenetlusest ja suulisest menetlusest. Kõik menetlused korraldatakse paindlikult ja tasakaalustatult. Lõikes 2 sätestatakse, et vahemenetluse käigus kutsub ettekandja-kohtunik pärast kirjalikku menetlust vajaduse korral ning kolleegiumi kõigi liikmete antud mandaadi alusel kokku kohtuasja vahearutamise. Kõnealune kohtunik uurib koos pooltega eelkõige kokkuleppe saavutamise võimalust, sealhulgas vahenduse ja/või vahekohtu abil, kasutades selleks lepingu artiklis 35 osutatud patendivaidluste vahendus- ja vahekohtukeskuse vahendeid. Lõikes 3 sätestatakse, et suuline menetlus võimaldab pooltel oma argumente nõuetekohaselt selgitada. Kohus võib poolte kokkuleppel suulisest ärakuulamisest loobuda. Artiklis 53 sätestatakse tõendite esitamise või saamise viisid. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtus toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka eelkõige poolte ärakuulamine, teabe taotlemine, dokumentide esitamine, tunnistajate ärakuulamine, eksperdiarvamused, inspekteerimine, võrdlustestide või katsete tegemine ning vande all tehtud kirjalikud avaldused. Lõikes 2 sätestatakse, et kõnealuste tõendite kogumise menetlust reguleeritakse kodukorraga. Tunnistajate ja ekspertide küsitlemine toimub kohtu kontrolli all ning piirdub vajalikuga. Artiklis 54 sätestatakse tõendamiskohustus. Artikli kohaselt: ilma et see piiraks lepingu artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, lasub asjaolude tõendamiskohustus poolel, kes 22 kõnealustele asjaoludele tugineb. Artiklis 55 sätestatakse tõendamiskohustuse tagasipöördumine. Lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui patendiga on kaitstud uue toote valmistamise meetod, loetakse iga samasugune toode, mis on valmistatud ilma patendiomaniku nõusolekuta, valmistatuks patenditud meetodi järgi, kui puuduvad tõendid vastupidise kohta, ilma et see piiraks artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 sätestatud põhimõtet kohaldatakse ka juhul, kui on suur tõenäosus, et samasugune toode on valmistatud patenditud meetodi järgi, kuid patendiomanikul pole vaatamata piisavatele pingutustele õnnestunud sellise samasuguse toote valmistamiseks tegelikult kasutatud meetodit kindlaks määrata. Lõikes 3 sätestatakse, et tõendite esitamisel vastupidise väitmiseks tuleb arvesse võtta kostja seaduslikke huve oma tootmis- ja ärisaladuste kaitsmisel. IV peatükis sätestatakse kohtu volitused. Artiklis 56 sätestatakse kohtu üldised volitused. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus võib kehtestada lepinguga sätestatud meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid ning võib kooskõlas kodukorraga seada oma korralduste osas tingimusi. Lõikes 2 sätestatakse, et kohus võtab nõuetekohaselt arvesse poolte huvisid ning annab enne korralduse tegemist kõigile pooltele võimaluse oma seisukoha esitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus kõnealuse korralduse tegeliku täitmisega. Artiklis 57 sätestatakse kohtu eksperte puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et ilma et see piiraks poolte võimalust esitada ekspertide tõendeid, võib kohus igal ajal määrata kohtu eksperdid, et saada kohtuasja konkreetsete aspektide osas eksperditeadmisi. Kohus annab eksperdile kogu teabe, mida ekspert oma nõuannete esitamiseks vajab. Lõikes 2 sätestatakse, et sel eesmärgil koostab kohus vastavalt kodukorrale soovitusliku ekspertide nimekirja. Sellist nimekirja peab kohtusekretär. Lõikes 3 sätestatakse, et kohtu eksperdid tagavad sõltumatuse ja erapooletuse. Põhikirja artiklis 7 sätestatud kohtunike huvide konflikti reguleerivaid eeskirju kohaldatakse analoogia põhjal ka kohtu ekspertide suhtes. Lõikes 4 sätestatakse, et pooli teavitatakse kohtu ekspertide poolt kohtule antud nõuannetest ning neil on võimalik esitada nõuannete suhtes märkusi. Artiklis 58 sätestatakse konfidentsiaalse teabe kaitsmine. Artiklis sätestatakse, et kohus võib menetluse poole või kolmanda isiku ärisaladuste, isikuandmete või muu konfidentsiaalse teabe kaitsmise või tõendite moonutamise vältimise eesmärgil teha korralduse, et kohtumenetlustes kasutatavate tõendite kogumine ja kasutamine on piiratud või keelatud või et tõenditele on juurdepääs vaid konkreetsetel isikutel. Artiklis 59 sätestatakse tõendite esitamise korraldus. Lõikes 1 sätestatakse, et oma nõuete toetamiseks piisavalt kättesaadavad tõendid esitanud ja tõendeid, mis on vastaspoole või kolmanda isiku käsutuses, oma nõuete põhjendamiseks täpsustanud poole taotlusel võib kohus teha korralduse, et kõnealune vastaspool või kolmas isik esitaks need tõendid, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud. Selline korraldus ei too kaasa kohustust anda enda vastu ütlusi. Lõikes 2 sätestatakse, et ühe poole taotlusel võib kohus lõikes 1 sätestatud tingimustel teha korralduse, et esitataks panga-, finants- ja äridokumendid, mis on vastaspoole käsutuses, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud. 23 Artiklis 60 sätestatakse tõendite säilitamise ja ruumide kontrollimise korraldus. Lõikes 1 sätestatakse, et patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks piisavalt kättesaadavad tõendid esitanud hageja taotlusel võib kohus isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust teha korralduse võtta kiirelt tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumisega seotud asjakohaste tõendite säilitamiseks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud. Lõikes 2 sätestatakse, et sellised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas koos näidistega või ilma, patendiõigust rikkuvate toodete füüsilist konfiskeerimist ning asjakohastel juhtudel nende toodete valmistamiseks ja/või turustamiseks kasutatavate materjalide ja töövahendite ning seonduvate dokumentide füüsilist konfiskeerimist. Lõikes 3 sätestatakse, et patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks tõendeid esitanud hageja taotlusel võib kohus isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust teha korralduse ruumide kontrollimiseks. Ruumide kontrolli teostab isik, kelle kohus nimetab vastavalt kodukorrale. Lõikes 4 sätestatakse, et hageja ei osale ise ruumide kontrollimisel, kuid teda võib esindada vastava valdkonna sõltumatu spetsialist, kelle nimi peab olema kohtu korralduses välja toodud. Lõikes 5 sätestatakse, et vajaduse korral tehakse korraldus meetmete võtmiseks teist poolt ära kuulamata, eelkõige kui mis tahes viivitus tõenäoliselt tekitaks patendiomanikule korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävitamise oht. Lõikes 6 sätestatakse, et kui korraldus võtta meetmeid tõendite säilitamiseks või ruumide kontrollimiseks tehakse teist poolt ära kuulamata, tuleb mõjutatud pooltele sellest teatada viivitamata ning hiljemalt kohe pärast meetmete võtmist. Asja uuesti läbivaatamine, mille käigus on õigus anda seletusi, toimub mõjutatud poolte taotlusel, et otsustada mõistliku ajavahemiku jooksul pärast meetmetest teatamist, kas neid meetmeid tuleb muuta, need tühistada või kinnitada. Lõike 7 kohaselt võib tõendite säilitamise meetmete võtmise tingimuseks olla hagejapoolse piisava tagatise või samaväärse garantii esitamise nõue, mille eesmärk on tagada kostjale tekitatud mis tahes kahju hüvitamine vastavalt lõikele 9. Lõikes 8 sätestatakse, et kohus tagab, et kostja taotlusel tühistatakse tõendite säilitamiseks võetud meetmed või lõpetatakse nende kehtivus muul viisil, kui hageja ei esita hiljemalt 31 kalendripäeva või 20 tööpäeva jooksul, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, kohtule hagi, mis viib kohtuasjas sisulise otsuse vastuvõtmiseni; see ei piira aga kahjunõuete esitamise võimalust. Lõikes 9 sätestatakse, et kui tõendite säilitamiseks võetud meetmed tühistatakse või kui need muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem leitakse, et patendiõiguse rikkumist või rikkumise ohtu ei esinenud, võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest. Artiklis 61 sätestatakse arestimisotsuseid puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et hageja, kes on patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks esitanud piisavalt kättesaadavad tõendid, taotlusel võib kohus isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust anda poolele korralduse mitte kõrvaldada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid mis tahes varasid ega teha varadega tehinguid, olenemata sellest, kas need kuuluvad tema jurisdiktsiooni või mitte. Lõikes 2 sätestatakse artikli 60 lõikeid 5 kuni 9 kohaldatakse analoogia põhjal artiklis 61 osutatud meetmete suhtes. Artiklis 62 sätestatakse ajutised meetmed ja kaitsemeetmed. Lõikes 1 sätestatakse, et 24 patendiõiguse rikkumist või eelseisvat rikkumist käsitleva väite toetamiseks piisavalt kättesaadavad tõendid esitanud hageja taotlusel võib kohus isegi enne menetluse ja kohtuasja sisulise käsitlemise algust anda poolele korralduse mitte kõrvaldada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid mis tahes varasid ega teha varadega tehinguid, olenemata sellest, kas need kuuluvad tema jurisdiktsiooni või mitte. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse artikli 60 lõikeid 5 kuni 9 analoogia põhjal artiklis 62 osutatud meetmete suhtes. Lõikes 3 sätestatakse, et kohus võib samuti teha korralduse selliste toodete võetuse või loovutamise kohta, mille puhul kahtlustatakse patendiõiguse rikkumist, et vältida nende sisenemist tarnekanalitesse või liikumist nendes. Juhul kui hageja tõendab, et asjaolud ohustavad tõenäoliselt kahjude hüvitamist, võib kohus teha korralduse väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara ennetava võetuse kohta, sealhulgas väidetava rikkuja pangakontode ja muude varade blokeerimise kohta. Lõikes 4 sätestatakse, et kohus võib seoses artikli 62 lõigetes 1 ja 3 osutatud meetmetega nõuda hagejalt kõigi mõistlikult kättesaadavate tõendite esitamist, selleks et olla piisava kindlusega veendunud, et hageja on patendiõiguse omanik ning et tema õigust on rikutud või et on olemas seesuguse rikkumise vahetu oht. Lõikes 5 sätestatakse, et artikli 60 lõikeid 5 kuni 9 kohaldatakse analoogia põhjal artiklis 62 osutatud meetmete suhtes. Artiklis 63 sätestatakse alalist ettekirjutust puudutav. Lõike 1 kohaselt: juhul kui vastu on võetud otsus, millega tuvastatakse patendiõiguse rikkumine, võib kohus teha rikkuja suhtes ettekirjutuse, mille eesmärk on keelata rikkumise jätkamine. Kohus võib samuti teha sellise ettekirjutuse vahendaja suhtes, kelle teenuseid kolmas isik kasutab patendiõiguse rikkumise eesmärgil. Lõikes 2 sätestatakse, et vajaduse korral kehtestatakse lõikes 1 osutatud ettekirjutise eiramise puhuks kohtule makstav korduv rahaline trahv. Artiklis 64 sätestatakse rikkumismenetluse parandusmeetmed. Lõikes 1 sätestatakse, et ilma et see piiraks kahjukannatanud poolele rikkumise tulemusel tekitatud mis tahes kahju hüvitamist ning ilma et see tooks kaasa mis tahes hüvitist, võib kohus hageja taotlusel teha korralduse asjakohaste meetmete võtmiseks toodete suhtes, mille puhul on tuvastatud patendi rikkumine, ning vajaduse korral materjalide ja töövahendite suhtes, mida kasutatakse peamiselt kõnealuste toodete loomiseks või valmistamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, mida sellised meetmed hõlmavad. Need on rikkumise asetleidmise tunnistamine, toodete tagasikutsumine turustuskanalitest, rikkumise põhjustanud omaduse kõrvaldamine tootelt, toodete lõplik kõrvaldamine turustuskanalitest või toodete ja/või asjaomaste materjalide ja vahendite hävitamine. Lõikes 3 sätestatakse, et kohus teeb korralduse, et kõnealused meetmed teostatakse rikkuja kulul. Seda ei tehta juhul, kui esitatakse konkreetsed põhjused selle mittetegemiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et artikli 64 kohaste parandusmeetmete taotluste kaalumisel võtab kohus arvesse rikkumise raskusastme ja määratavate õiguslike kaitsevahendite proportsionaalsust, rikkuja valmisolekut kõrvaldada rikkumise põhjustanud materjalide omadused ning samuti kolmandate isikute huve. Artiklis 65 sätestatakse patendi kehtivuse kohta tehtava otsusega seonduv. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus teeb otsuse patendi kehtivuse kohta, võttes aluseks hagi patendi tühistamiseks või patendi tühistamise vastuhagi. Lõikes 2 sätestatakse, et kohus võib patendi kas täielikult või osaliselt tühistada ainult Euroopa patendikonventsiooni artikli 138 lõikes 1 ja artikli 139 lõikes 2 osutatud põhjustel. Lõikes 3 sätestatakse, et ilma et see mõjutaks Euroopa patendikonventsiooni artikli 138 lõike 3 kohaldamist ning juhul, kui tühistamise 25 põhjused puudutavad patenti ainult osaliselt, piiratakse patendi kehtivust, muutes vastavalt nõudeid, ning tühistatakse patent osaliselt. Lõikes 4 sätestatakse, et patendi tühistatud osa käsitatakse selliselt, et sel ei olnud algusest peale mõju, mis on määratletud Euroopa patendikonventsiooni artiklites 64 ja 67. Lõikes 5 sätestatakse, et kui kohus on oma lõplikus otsuses patendi kas täielikult või osaliselt tühistanud, saadab ta otsuse koopia Euroopa Patendiametile ning Euroopa patendi tühistamise korral koopia asjaomase lepinguosalise liikmesriigi patendiametile. Artiklis 66 sätestatakse kohtu volitused seoses Euroopa Patendiameti otsustega. Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu artikli 32 lõike 1 punkti i kohaselt esitatud hagide (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) puhul võib kohus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artikliga 9 kasutada kõiki Euroopa Patendiameti volitusi, sealhulgas teha parandusi ühtse patendikaitse registris. Lõikes 2 sätestatakse, et artikli 32 lõike 1 punkti i (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) kohaselt esitatud hagide puhul kannab erandina artiklist 69 kumbki pool enda kulud. Seejuures on artiklis 69 kehtestatud üldreegel see, et menetluse kaotanud pool tasub vastavalt kodukorrale sätestatud teatava ülempiirini menetluse võitnud poole kantud põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud. Artiklis 67 sätestatakse teabe edastamise nõudeõigus. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus võib vastusena hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele ning vastavalt kodukorrale teha patendi rikkujale korralduse teatada hagejale: patenti rikkuvate toodete või meetodite päritolu ja turustuskanalid; toodetud, valmistatud, tarnitud, vastuvõetud või tellitud tootekogused ja patenti rikkuvate toodete hind, ning kolmandad isikud, kes on seotud patenti rikkuvate toodete tootmise või turustamisega või patenti rikkuva meetodi kasutamisega. Lõikes 2 sätestatakse, et kohus võib vastavalt kodukorrale teha korralduse ka mis tahes kolmandate isikute suhtes, kes a) omasid patenti rikkuvaid tooteid kaubanduslikel eesmärkidel või kasutasid patenti rikkuvat meetodit kaubanduslikel eesmärkidel; b) osutasid teenuseid, mida kasutati patenti rikkuva tegevuse käigus, või; c) olid punktides a ja b osutatud isiku kinnitusel seotud patenti rikkuvate toodete tootmise, valmistamise või turustamisega või patenti väidetavalt rikkuvate meetodite kasutamisega või teenuste osutamisega, esitada hagejale lõikes 1 osutatud teave. Artiklis 68 sätestatakse kahjutasu määramine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus teeb kahjukannatanud poole taotlusel korralduse, et rikkuja, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime patendi rikkumise, maksab kahjukannatanud poolele kahjutasu, mis on proportsionaalne viimasele rikkumise tulemusel tegelikult tekitatud kahjuga. Lõikes 2 sätestatakse, et kahjukannatanud poolele enne rikkumise toimepanemist kuulunud õigused taastatakse võimalikult suurel määral. Rikkuja ei tohi rikkumisest kasu saada. Kahjutasu ei tohi siiski olla karistava iseloomuga. Lõikes 3 sätestatakse, et kahjutasu määramisel: a) võtab kohus arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu näiteks kahjukannatanud poolele tekitatud negatiivseid majandustagajärgi, sealhulgas saamata jäänud kasumit, rikkuja ebaõiglaselt saadud kasumit ning vajaduse korral lisaks majandusaspektidele ka muid asjaolusid, näiteks kahjukannatanud poolele rikkumisega tekitatud moraalset kahju, või b) võib kohus asjaomastel juhtudel erinevalt punktis a sätestatust kehtestada kahjutasu ühekordse makse vormis, mis põhineb vähemalt litsentsi- ja teenustasudel, mida rikkuja oleks pidanud kõnealuse patendi kasutamise taotlemisel tasuma. 26 Lõikes 4 sätestatakse, et kui rikkuja ei pannud patendi rikkumist toime teadlikult või kui ta ei pidanud sellest teadlik olema, võib kohus teha korralduse saadud kasumi loovutamiseks või hüvitise maksmiseks. Artiklis 69 sätestatakse kohtukulusid puudutav. Lõikes 1 sätestatakse üldreegel, mille kohaselt tasub menetluse kaotanud pool vastavalt kodukorrale sätestatud teatava ülempiirini menetluse võitnud poole kantud põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud. See ei kehti juhul, kui teistsugune lahendus on õiglasem. Seega on jäetud kohtule teatav diskretsiooniõigus otsustamaks kohtukulude tasumise üle õigluse põhimõttest lähtuvalt. Lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui pool võidab menetluse vaid osaliselt või erakorralistel asjaoludel, võib kohus teha korralduse, et kulud kantakse võrdselt või et kumbki pool kannab enda kulud. Lõikes 3 sätestatakse, et pool peaks kandma kõik mittevajalikud kulud, mida ta on kohtule või teisele poolele põhjustanud. Lõikes 4 sätestatakse, et kostja taotlusel võib kohus nõuda, et hageja esitab tagatise, mis on piisav, et tasuda kostja poolt kantud kohtukulud ning muud kulud, mida hageja võib olla kohustatud kandma; eelkõige kehtib see artiklites 59, 60, 61 ja 62 osutatud juhtumite puhul. Ühtse patendikohtu ettevalmistuskomitee koostatud ja heaks kiidetud kohtulõivude ja hüvitatavate kulude reeglites (Rules on Court fees and recoverable costs)2 on määratletud, et esinduskulude hüvitamisel lähtutakse piirmääradest, mis sõltuvad kohtuasja väärtusest. Näiteks kohtuasja puhul väärtusega kuni 250 000 eurot on hüvitatavate kulude piirmäär kuni 38 000 eurot, kohtuasja puhul väärtusega kuni 2 000 000 eurot on hüvitatavate kulude piirmäär kuni 200 000 eurot jne. Kõnealused piirmäärad on kehtivad iga kohtuastme kohta sõltumata poolte, nõuete või asjassepuutuvate patentide arvust. Reeglite kohaselt võib kohus poole taotlusel keerulisemate kohtuasjade puhul ettenähtud piirmäära teatud tingimustel tõsta. Samuti võib kohus poole taotlusel seda piirmäära langetada, kui ettenähtud piirmäär ohustaks kohtuasja kaotanud poole majanduslikku eksisteerimist (nt on tegu väike- või keskmise suurusega ettevõtjaga, ülikooliga, avalik-õigusliku teadusasutusega, füüsilisest isikust ettevõtjaga jms). Artiklis 70 sätestatakse kohtulõivusid puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtus asetleidva menetluse pooled tasuvad kohtulõivud. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtulõivud makstakse ettemaksena, kui kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Ettenähtud kohtulõivu mittetasunud poole võib menetluses edasisest osalemisest välja jätta. Kohtulõivudega seoses tuleb vaadata ka artikli 36 lõiget 3, milles on sätestatud, et kohtulõivud kehtestab halduskomitee. Ühtse patendikohtu ettevalmistuskomitee on ette valmistanud ja heaks kiitnud kohtulõivude ja hüvitatavate kulude reeglid, millest saavadki need kohtulõivud ja hüvitatavate kulude reeglid, mille kõnealuse artikli kohaselt halduskomitee ühtse patendikohtu töölehakkamisel kehtestab. Kõnealused kohtulõivude reeglid lisatakse ühtse patendikohtu kodukorda ja hakkavad moodustama reegli 370. Lisaks on artikli 36 lõikes 3 sätestatud, et kohtulõivud koosnevad kindlasummalisest lõivust, millele lisandub väärtuspõhine lõiv kindlaksmääratud ülempiiri ületamise korral. Seejuures kehtestatakse kohtulõivud sellisel tasemel, mis tagab õige tasakaalu õiguskaitse õiglase kättesaadavuse (eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mikroettevõtjatele, füüsilistele isikutele, mittetulundusorganisatsioonidele, ülikoolidele ja riiklikele 2 Kättesaadav: https://www.unified-patent- court.org/sites/default/files/agreed_and_final_r370_subject_to_legal_scrubbing_to_secretariat.pdf 27 teadusasutustele) põhimõtte ja kohtu kantud kulude hüvitamiseks poolte makstava piisava tasu vahel, võttes arvesse asjaomaste poolte saadavat majanduslikku kasu, ning eesmärgiga luua tasakaalus eelarvega isemajandav kohus. Nendest põhimõtetest lähtus ettevalmistuskomitee kohtulõivude ja hüvitatavate kulude reeglite koostamisel. Kohtulõivude suuruste üle peeti pikki läbirääkimisi ja lõpuks heakskiidetud lõivud kujutavad endast kompromissi osalevate liikmesriikide vahel. Näiteks on reeglite kohaselt esimese astme kohtus rikkumishagi ja rikkumise vastuhagi kindlasummaline lõiv 11 000 eurot, kahjuhüvitise määramise taotluse kindlasummaline lõiv 3000 eurot jne. Kui hagi hind ületab 500 000 eurot, tuleb lisaks kindlasummalisele lõivule tasuda ka väärtuspõhine lõiv, mille suurus on otseselt seotud hagi hinnaga. Näiteks kui hagihind on kuni 750 000 eurot, tuleb tasuda täiendavat väärtuspõhist lõivu 2500 eurot; kui hagihind on kuni 5 000 000 eurot, lisandub väärtuspõhine lõiv summas 32 000 eurot jne. Lisaks on teatud liiki menetlused ja hagid, mille puhul on ette nähtud kindlasummaline lõiv, kuid millele väärtuspõhist lõivu ei lisandu. Nii on näiteks tühistamishagi lõiv 20 000 eurot, ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lõiv 11 000 eurot, Euroopa Patendiameti otsuse peale esitatud hagi lõiv 1000 eurot jne. Apellatsioonikohtus toimuvate menetluste jaoks on kehtestatud eraldi lõivud (nt rikkumishagi korral esitatud apellatsioonkaebuse lõiv on 11 000 eurot, millele lisandub väärtuspõhine lõiv; tühistamishagi korral esitatud apellatsioonkaebuse lõiv on 20 000 eurot; kahjuhüvitise määramise taotluse korral esitatud apellatsioonkaebuse lõiv on 3000 eurot, millele lisandub väärtuspõhine lõiv jne). Kohtulõivude koostamisel on arvesse võetud ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate huve, kuna reeglite kohaselt peavad nad teatud kriteeriumite täitmise korral maksma üksnes 60% eelnimetatud lõivudest. Lisaks on kohtulõivude reeglites sätestatud põhimõtted kindlasummalise lõivu ja väärtuspõhise lõivu teatud ulatuses tagasisaamiseks. Näiteks kui kohtuasja menetleb vaid üks kohtunik, hüvitatakse 25% makstud lõivust; hagi tagasivõtmisel hüvitatakse sõltuvalt tagasivõtmise hetkest 20–60% makstud lõivust; asja kokkuleppel lõpetamise korral hüvitatakse sõltuvalt kokkuleppe sõlmimise ajast 20–60% makstud lõivust. Erandlikel juhtudel (nt kui kohtulõivu maksmine ohustab poole majanduslikku eksistentsi) võib kohus otsustada ka, et lõiv tuleb täielikult või osaliselt tagasi maksta. Artiklis 71 sätestatakse tasuta õigusabi reeglid. Lõikes 1 sätestatakse, et füüsilisest isikust pool, kes ei ole võimeline menetluskulusid kas täies mahus või osaliselt tasuma, võib igal ajal taotleda tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise tingimused sätestatakse kodukorraga. Lõikes 2 sätestatakse, et kohus otsustab vastavalt kodukorrale, kas tasuta õigusabi tuleks anda täies mahus või osaliselt või kas selle andmisest tuleks keelduda. Lõikes 3 sätestatakse, et halduskomitee kehtestab kohtu ettepaneku alusel tasuta õigusabi ulatuse ning eeskirjad tasuta õigusabi kulude kandmiseks. Artiklis 72 sätestatakse aegumistähtajad. Lõikes 1 sätestatakse, et ilma et see piiraks lepingu artikli 24 lõigete 2 ja 3 kohaldamist, ei või rahalise hüvitise kõigi liikidega seotud hagi esitada pärast viie aasta möödumist kuupäevast, mil hageja sai või pidi saama teadlikuks viimasest hagi esitamist õigustavast asjaolust. V peatükis sätestatakse edasikaebamine. Artiklis 73 sätestatakse edasikaebus. Lõikes 1 sätestatakse, et menetluse kas tervikuna või osaliselt kaotanud pool võib esimese astme kohtu otsuse apellatsioonikohtusse edasi kaevata 28 kahe kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Lõikes 2 täpsustatakse, millistel juhtumitel ja mis aja jooksul võib menetluse kas tervikuna või osaliselt kaotanud pool esimese astme kohtu korralduse edasi kaevata apellatsioonikohtusse. Lõike 2 punkti a kohaselt võib artikli 49 lõikes 5, artiklites 59 kuni 62 ja 67 osutatud korralduse puhul apellatsioonikohtusse edasi kaevata 15 kalendripäeva jooksul alates korralduse teatavakstegemisest taotlejale. Lõike 2 punkti b kohaselt võib muude kui punktis a nimetatud korralduste puhul koos asjaomase otsuse peale tehtud kaebusega või kui kohus lubab edasikaebust esitada, apellatsioonikohtusse edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtu sellekohase otsuse teatavakstegemisest. Lõikes 3 sätestatakse, et esimese astme kohtu otsuse või korralduse suhtes tehtud edasikaebused võivad põhineda juriidilistel ja faktilistel asjaoludel. Lõikes 4 sätestatakse, et uusi asjaolusid ja uusi tõendeid võib esitada vaid vastavalt kodukorrale ja juhul, kui asjaomane pool ei saanud neid põhjendatult esitada esimese astme kohtu menetluse ajal. Artiklis 74 sätestatakse edasikaebuse mõju. Lõikes 1 sätestatakse, et edasikaebuse esitamine ei peata otsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohus otsustab ühe poole põhjendatud taotlusel teisiti. Seega võib üks pool esitada taotluse, et edasikaebuse esitamine peataks otsuse täitmise. Kodukorraga tagatakse, et selline otsus tehakse viivitamata. Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 peatab otsuse täitmise alati edasikaebus, mis on esitatud otsuse suhtes, mis on tehtud seoses hagide või patendi tühistamise vastuhagidega või artikli 32 lõike 1 punkti i (s.o hagid seoses Euroopa Patendiameti otsustega) kohaste hagidega. Lõikes 3 sätestatakse, et artikli 49 lõikes 5, artiklites 59, 60, 61, 62 või 67 osutatud korralduse suhtes esitatud edasikaebus ei takista põhimenetluse jätkumist. Esimese astme kohus ei tee otsust põhimenetluses siiski enne, kui apellatsioonikohus on vastu võtnud edasikaebusega seotud otsuse. Artiklis 75 sätestatakse edasikaebust käsitlev otsus ja tagasisaatmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kui artikli 73 kohane edasikaebus on põhjendatud, tühistab apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse ning teeb lõpliku otsuse. Apellatsioonikohus võib erakorralistel juhtudel ja vastavalt kodukorrale kohtuasja esimese astme kohtusse otsuse tegemiseks tagasi saata. Lõikes 2 sätestatakse, et kui kohtuasi saadetakse vastavalt lõikele 1 tagasi esimese astme kohtusse, on apellatsioonikohtu otsused õigusküsimustes esimese astme kohtu jaoks siduvad. VI peatükis sätestatakse otsused. Artiklis 76 sätestatakse otsuste alus ja õigus ärakuulamisele. Lõikes 1 sätestatakse, et kohus teeb otsuseid vastavalt poolte esitatud hagiavaldustele ega määra taotletust suuremat kahjutasu. See tähendab, et kohus on otsuse tegemisel seotud poolte poolt esitatud konkreetsete nõuete ja nende suurusega. Lõikes 2 sätestatakse, et sisulised otsused võivad põhineda üksnes sellistel põhjendustel, asjaoludel ja tõenditel, mille pooled ise on esitanud või mis on menetlusse esitatud kohtu korraldusel ja mille kohta pooltel on olnud võimalus märkusi esitada. See tähendab, et kohus ei saa otsuse tegemisel võtta arvesse asjaolusid, mis ei ole kohtumenetluse käigus käsitlemist leidnud. Lõikes 3 sätestatakse, et kohus hindab tõendeid vabalt ja sõltumatult. Artiklis 77 sätestatakse vorminõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused peavad olema põhjendatud ning vastavalt kodukorrale tehakse need kirjalikult. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused esitatakse menetluses kasutatavas keeles. Seega, kui kohtumenetluse keel oli näiteks prantsuse keel, teeb kohus otsused ja korraldused samuti 29 prantsuse keeles. Artiklis 78 sätestatakse kohtu otsused ja eriarvamused. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused võetakse vastavalt põhikirjale vastu kolleegiumi häälteenamusega. Võrdse häältearvu korral otsustab kolleegiumi eesistuja hääl. Lõikes 2 sätestatakse, et erakorralistel juhtudel võib iga kolleegiumi liige kohtu otsusest eraldi väljendada oma eriarvamust. Artiklis 79 sätestatakse kokkuleppeid puudutav. Artikli kohaselt võivad pooled menetluse ajal kohtuasja lahendada kokkuleppe sõlmimise teel, mida kohus oma otsusega kinnitab. Kokkuleppega ei saa patenti tühistada ega selle kehtivust piirata. Artiklis 80 sätestatakse otsuste avaldamine. Sätte kohaselt võib kohus hageja taotlusel ning rikkuja kulul teha korralduse võtta asjakohaseid meetmeid, et jagada teavet kohtu otsuse kohta, sealhulgas levitada otsust ja avaldada see kas täies mahus või osaliselt massiteabevahendites. Artiklis 81 sätestatakse kohtuasja taasmenetlemine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu lõpliku otsuse väljakuulutamise järel võib apellatsioonikohus kohtuasja taasmenetlemise taotluse erandkorras rahuldada järgmistel asjaoludel: a) kui ilmneb asjaolu, mis on oma olemuselt otsustav ja mis otsuse tegemise ajal ei olnud kohtuasja taasmenetlemist taotlevale poolele teada; sellise taotluse võib rahuldada üksnes siis, kui vastavalt liikmesriigi kohtu lõplikule otsusele on tegemist kuriteoga, või b) olulise menetlusvea korral, eelkõige kui kohtusse ilmumata jäänud kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või samaväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, mis võimaldanuks tal end kaitsta. Lõikes 2 sätestatakse, et kohtuasja taasmenetlemise hagiavaldus esitatakse kümne aasta jooksul pärast otsuse vastuvõtmise kuupäeva, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödudes kuupäevast, mil ilmnes uus asjaolu või menetlusviga. Selline hagiavaldus ei peata otsuse täitmist, välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohus otsustab teisiti. Lõikes 3 sätestatakse, et kui kohtuasja taasmenetlemise hagiavaldus on hästi põhjendatud, tühistab apellatsioonikohus läbivaatamisele kuuluva otsuse tervikuna või osaliselt ning alustab kooskõlas kodukorraga kohtuasja taasmenetlemist uue kohtuliku arutelu läbiviimiseks ja uue otsuse vastuvõtmiseks. Lõikes 4 sätestatakse, et läbivaadatava otsuse objektiks olevaid patente heauskselt kasutavatel isikutel tuleks võimaldada kõnealuste patentide kasutamist jätkata. Artiklis 82 sätestatakse otsuste ja korralduste täitmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kohtu otsused ja korraldused kuuluvad täitmisele igas lepinguosalises liikmesriigis. Kohtu otsusele lisatakse korraldus selle täitmiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et vajaduse korral on kohtu otsuse täitmise tingimuseks, eelkõige ettekirjutuste puhul, kautsjoni või samaväärse tagatise esitamine, mille eesmärgiks on tagada tekitatud kahju hüvitamine. Lõikes 3 sätestatakse, et ilma et see piiraks lepingu ja põhikirja kohaldamist, reguleeritakse otsuste ja korralduste täitmise korda selle lepinguosalise liikmesriigi õigusaktidega, kus otsuste ja korralduste täitmine toimub. Kõiki kohtu otsuseid täidetakse samadel tingimustel kui täitmise asukohariigiks olevas lepinguosalises liikmesriigis tehtud otsuseid. Lõikes 4 sätestatakse, et kui pool ei järgi korralduses seatud tingimusi, võidakse teda karistada kohtule makstava korduva karistusmaksega. Konkreetse karistusmakse suurus on proportsionaalne täitmisele kuuluva korralduse olulisusega ning see ei piira poole õigust nõuda kahjutasu või tagatist. 30 Sellest artiklist tulenevalt on kavandatud Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga täiendada täitemenetluse seadustikus kehtestatud täitedokumentide nimekirja ühtse patendikohtu jõustunud otsuste ja korraldustega. IV osas sätestatakse üleminekusätted. Artiklis 83 sätestatakse üleminekukord. Lõikes 1 sätestatakse, et lepingu jõustumise kuupäevale järgneva seitsmeaastase üleminekuaja jooksul võib Euroopa patendi rikkumist või tühistamist käsitleva hagi või Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitleva hagi endiselt esitada siseriiklikule kohtule või muudele pädevatele siseriiklikele ametiasutustele. Sellest sättest tulenevalt täiendatakse eraldi eelnõuga tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust sättega, milles reguleeritakse, et ühtse patendikohtu lepingu jõustumisele järgneva seitsme aasta jooksul on Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid asju ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist puudutavaid asju pädev lahendama ka maakohus. Lõikes 2 sätestatakse, et üleminekuaja lõppemine ei mõjuta siseriiklikes kohtutes üleminekuaja lõpul menetluses olevaid kohtuasju. Seega kui kõnealune seitsmeaastane üleminekuaeg lõppeb siis, kui siseriiklikus kohtus on mingi kohtuasja menetlemine pooleli, siis on siseriiklikul kohtul pädevus selle asja menetlemist jätkata. Lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa patendi omanikul või Euroopa patendi taotlejal, kes on saanud patendiomanikuks või esitanud taotluse enne lõikes 1 ja vajaduse korral lõikes 5 nimetatud üleminekuaja lõppemist, ning samuti Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse omanikul on võimalik patendikohtu ainupädevuse kohaldamisest loobuda, välja arvatud juhul, kui hagi on kohtule juba esitatud. Sel eesmärgil peavad nad teatama oma loobumisest kohtu kantseleile hiljemalt üks kuu enne üleminekuaja lõppemist. Loobumine jõustub pärast selle kandmist registrisse. Lõikes 4 sätestatakse, et lõikes 3 osutatud loobumisvõimalust kasutanud Euroopa patendi omanikul, Euroopa patendi taotlejal või Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse omanikul on õigus oma loobumine igal ajal tühistada, välja arvatud juhul, kui hagi on siseriiklikule kohtule juba esitatud. Nad teatavad loobumise tühistamisest kohtu kantseleile. Loobumise tühistamine jõustub pärast selle kandmist registrisse. Lõikes 5 sätestatakse, et viis aastat pärast lepingu jõustumist korraldab halduskomitee ulatusliku konsulteerimise patendisüsteemi kasutajatega ning uuringu selle kohta, kui palju on Euroopa patente ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistusi, mille puhul patendi rikkumise või tühistamise või täiendava kaitse tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse lõike 1 alusel endiselt liikmesriikide kohtutele, samuti selle põhjuste ja mõju kohta. Sellise konsulteerimise ja kohtu arvamuse alusel võib halduskomitee teha otsuse pikendada üleminekuaega veel kuni seitsme aasta võrra. V osas sätestatakse lõppsätted. Artiklis 84 sätestatakse allkirjastamine, ratifitseerimine ja ühinemine. Lõikes 1 sätestatakse, et leping avatakse allkirjastamiseks kõikidele liikmesriikidele 19. veebruaril 2013. 31 Lõikes 2 sätestatakse, et leping ratifitseeritakse kooskõlas liikmesriikide põhiseadusest tulenevate nõuetega. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile (edaspidi hoiulevõtja). Lõikes 3 sätestatakse, et iga lepingu allkirjastanud liikmesriik teatab lepingu ratifitseerimisest Euroopa Komisjonile ratifitseerimiskirja hoiuleandmise ajal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artikli 18 lõikele 3. Lõikes 4 sätestatakse, et leping on ühinemiseks avatud kõigile liikmesriikidele. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtja kätte. Artiklis 85 sätestatakse hoiulevõtja ülesanded. Lõikes 1 sätestatakse, et hoiulevõtja koostab lepingu tõendatud koopiad ja edastab need kõigi lepingu allkirjastanud või lepinguga ühinevate liikmesriikide valitsustele. Lõikes 2 sätestatakse, et hoiulevõtja teatab lepingu allkirjastanud või lepinguga ühinevate liikmesriikide valitsustele lepingu allkirjastamisest, ratifitseerimis- või ühinemiskirjade üleandmisest ja lepingu jõustumise kuupäevast. Lõikes 3 sätestatakse, et hoiulevõtja registreerib lepingu ÜRO sekretariaadis. Artiklis 86 sätestatakse, et leping on tähtajatu. Artiklis 87 sätestatakse lepingu muutmine. Lõikes 1 sätestatakse, et kas seitse aastat pärast lepingu jõustumist või pärast seda, kui kohus on lahendanud 2000 patendivaidlust, olenevalt sellest, milline neist tähtpäevadest on hilisem, ning seejärel vastavalt vajadusele korrapäraste ajavahemike järel peab halduskomitee patendisüsteemi kasutajatega ulatuslikke konsultatsioone, et hinnata kohtu toimimist, tõhusust ja kulutasuvust ning patendisüsteemi kasutajate usaldust ja kindlustunnet kohtu otsuste kvaliteedi suhtes. Sellise konsulteerimise ja kohtu arvamuse alusel võib halduskomitee teha otsuse lepingu muutmiseks, et parandada kohtu toimimist. Lõikes 2 sätestatakse, et halduskomitee võib lepingut muuta, et viia see kooskõlla patente käsitleva rahvusvahelise lepinguga või liidu õigusega. Lõikes 3 sätestatakse, et lõigete 1 ja 2 alusel tehtud halduskomitee otsus ei jõustu, kui mõni lepinguosaline liikmesriik teatab otsuse vastuvõtmisele järgneva 12 kuu jooksul vastavalt oma asjakohasele sisemisele otsustuskorrale, et ei soovi end otsusega siduda. Sellisel juhul kutsutakse kokku lepinguosaliste liikmesriikide läbivaatamiskonverents. Artiklis 88 sätestatakse lepingu keeled. Lõikes 1 sätestatakse, et leping on koostatud ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Lõikes 2 sätestatakse, et lepingu tekstid, mis on koostatud lepinguosaliste liikmesriikide ametlikes keeltes, mis ei ole lõikes 1 nimetatud keeled, loetakse ametlikeks tekstideks, kui halduskomitee on need heaks kiitnud. Tekstierinevuste esinemise korral lähtutakse lõikes 1 nimetatud tekstidest. Artiklis 89 sätestatakse lepingu jõustumine. Lõikes 1 sätestatakse, et leping jõustub 1. jaanuaril 2014 või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui on jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) muudatused, mis käsitlevad selle seotust lepinguga, olenevalt sellest, milline neist kuupäevadest on hilisem. Lõikes 2 sätestatakse, et iga pärast lepingu jõustumist toimunud ratifitseerimine või lepinguga 32 ühinemine jõustub neljanda kuu esimesel päeval pärast ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. Lisaks tuleneb lepingust, et selle kinnituseks on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud. Lepingus on kirjas, et see on koostatud 19. veebruaril 2013 Brüsselis inglise, prantsuse ja saksa keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi. LISAS I sätestatakse ühtse patendikohtu põhikiri. Artiklis 1 sätestatakse põhikirja reguleerimisala. Sätte kohaselt reguleeritakse põhikirjaga ühtse patendikohtu institutsioonilist ja finantskorraldust. I peatükis sätestatakse kohtunikke puudutav. Artiklis 2 sätestatakse kohtunike kõlblikkus. Sättes reguleeritakse seda, millistele tingimustele peab kohtunik vastama. Artiklis 3 sätestatakse kohtunike ametisse nimetamine. Artiklis 4 sätestatakse kohtunike ametiaeg, mis on kuus aastat, ning ametiaja algamine ja selle pikendamine. Artiklis 5 sätestatakse nõuandekomitee liikmete ametisse nimetamine. Artiklis 6 sätestatakse vande andmine kohtunike poolt enne oma kohustuste täitmisele asumist. Artiklis 7 sätestatakse kohtunike erapooletus. Artiklis sätestatakse, et kohtunikud peavad allkirjastama avalduse, millega kohustuvad käituma ausalt ja diskreetselt ning austama oma kohustusi. Lisaks esitatakse sättes nimekiri kohtuasjadest, mille menetlemisel ei tohi kohtunikud osaleda, ning kohtuniku taandamisega seonduv. Artiklis 8 sätestatakse kohtunike kohtulik puutumatus, mis kehtib ka ametist lahkumise järel ning mida võib teatud juhtudel ära võtta. Artiklis 9 sätestatakse kohtuniku ülesannete täitmise lõppemine kohtuniku ametist lahkumisel ning sellega seonduv. Artiklis 10 sätestatakse kohtuniku ametist kõrvaldamise alused ja kord. Artiklis 11 sätestatakse kohtunike koolituse korraldamisega seonduv. Artiklis 12 sätestatakse apellatsioonikohtu presidendi, esimese astme kohtu presidendi, kohtunike, kohtusekretäri, kohtusekretäri asetäitja ja kohtu personali töötasude kehtestamine halduskomitee poolt. 33 II peatükis sätestatakse organisatsioonilised sätted. 1. jaos sätestatakse ühissätted. Artiklis 13 sätestatakse apellatsioonikohtu presidendi valimine, ametiaja kestus ja tema ülesanded. Artiklis 14 sätestatakse esimese astme kohtu presidendi valimine, ametiaja kestus ja tema ülesanded. Artiklis 15 sätestatakse presiidiumi koosseis, ülesannete täitmine ja otsustusvõimelisus. Artiklis 16 sätestatakse personali (s.o kohtu ametnike ja muude teenistujate) ülesanded ja personalieeskirjade kehtestamine. Artiklis 17 sätestatakse puhkusega seonduv. 2. jaos sätestatakse esimese astme kohut puudutav. Artiklis 18 sätestatakse kohaliku või piirkondliku talituse asutamine ja tegevuse lõpetamine. Artiklis 19 sätestatakse kolleegiumidega seonduv. Artiklis 20 sätestatakse patendikohtunike reservi puudutav. 3. jaos sätestatakse apellatsioonikohut puudutav. Artiklis 21 sätestatakse kolleegiumidega seonduv. 4. jaos sätestatakse kohtu kantseleiga seonduv. Artiklis 22 sätestatakse kohtusekretäri ametisse nimetamine, tema ametiaeg, tema poolt vande andmine ja tema ametist kõrvaldamine. Artiklis 23 sätestatakse kohtusekretäri ülesanded. Artiklis 24 sätestatakse registri pidamine. Artiklis 25 sätestatakse allkantseleid ja kohtusekretäri asetäitjat puudutav. Artiklis sätestatakse kohtusekretäri asetäitja ametisse nimetamine, tema ametiaeg ja ülesanded. III peatükis sätestatakse finantssätted. Artiklis 26 sätestatakse eelarvega seonduv. Sättes reguleeritakse eelarve vastuvõtmine, selle koostamine ning kohtusekretäri roll seoses eelarvega. 34 Artiklis 27 sätestatakse kulude kinnitamine. Artiklis 28 sätestatakse, et kohtu eelarve võib sisaldada assigneeringuid ettenägematute kulude katmiseks ja et kohus võib neid assigneeringuid kasutada eelarvekomitee eelneval heakskiidul. Artiklis 29 sätestatakse aruandeperiood, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Artiklis 30 sätestatakse eelarve koostamine. Sätte kohaselt esitab presiidium kohtu eelarve projekti eelarvekomiteele hiljemalt finantseeskirjades sätestatud kuupäeval. Artiklis 31 sätestatakse esialgse eelarvega seonduv. Artiklis 32 sätestatakse raamatupidamisarvestuse auditeerimine. Artiklis 33 sätestatakse finantseeskirjade vastuvõtmine, muutmine ning nende sisu. IV peatükis sätestatakse menetlussätted. Artiklis 34 sätestatakse kohtu nõupidamiste saladus. Artiklis 35 sätestatakse otsuste vastuvõtmise, allkirjastamise ja avaliku ettelugemisega seonduv. Artiklis 36 sätestatakse kolleegiumi liikme eriarvamust puudutav. Artiklis 37 sätestatakse tagaseljaotsuse tegemine. Artiklis 38 sätestatakse küsimuste esitamine Euroopa Liidu Kohtule. Sätte kohaselt: kui esimese astme kohus või apellatsioonikohus otsustab saata Euroopa Liidu Kohtule küsimuse, mis käsitleb Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu tõlgendamist või Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide kehtivust või tõlgendamist, peatab ta oma menetluse. II LISAS sätestatakse kohtuasjade jaotus kesktalituses. Pariisis asuv kesktalitus hakkab tegelema tehnoloogiliste protsesside ja transpordi, tekstiilide ja paberi, püsikonstruktsioonide, füüsika ning elektri valdkonna kohtuasjadega. Londonis asuv üksus hakkab tegelema inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkonna ning keemia ja metallurgia valdkonna kohtuasjadega. Münchenis asuv üksus hakkab tegelema mehaanika, valgustuse, kütmise, relvade ja lõhkamise valdkonna kohtuasjadega. Paragrahvis 2 kohaselt ratifitseeritakse juurdelisatud ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkulepe, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 2014. aasta 4. märtsil Brüsselis. Kõnealune kokkulepe koosneb preambuli põhjenduspunktidest ja üheksast artiklist. 35 Preambuli põhjenduspunktides sätestatakse poolte soov luua ühine ühtse patendikohtu piirkondlik talitus, võttes arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitse olulisust majanduskasvu tagamisel ning soovi tagada ettevõtjatele võimalus lahendada ühtse toimega Euroopa patenti puudutavad vaidlused neile võimalikult lähedal. Artiklis 1 sätestatakse piirkondliku talituse asutamine. Sätte kohaselt taotlevad lepinguosalised riigid, et ühtne patendikohus asutaks Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 ja kohtu põhikirja artikliga 18. Ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõige 5 näeb ette, et ühtse patendikohtu piirkondlik talitus asutatakse kahe või enama lepinguosalise liikmesriigi jaoks nende taotluse alusel ja kooskõlas põhikirjaga. Vastavad lepinguosalised liikmesriigid peavad määrama asjaomase talituse asukoha ning seejuures võib piirkondlik talitus asju menetleda mitmes kohas. Kohtu põhikirja artiklis 18 sätestatakse tehnilised nüansid piirkondliku talituse asutamise ja tegevuse lõpetamise kohta. Sellest sättest tuleneb, et piirkondliku talituse asutamiseks tuleb taotlus esitada ühtse patendikohtu halduskomitee eesistujale ning taotluses tuleb märkida talituse asukoht. Piirkondliku talituse tegevuse lõpetamise kohta teeb otsuse samuti halduskomitee. Artiklis 2 sätestatakse kohtuasjade menetlemine mitmes kohas. Sätte kohaselt teevad lepinguosalised riigid kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikule talitusele võimalikult suures ulatuses võimalikuks menetleda kohtuasju mitmes kohas. Iga Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus talituses osalev lepinguosaline riik määrab selles riigis vahendid kohtuasjade menetlemiseks. See tähendab, et kõik piirkondlikus talituses osalevad riigid, sh Eesti, peavad oma riigis ette nägema vastavad ruumid ja võimaldama muud vahendid selliste kohtuistungite pidamiseks. Eesti plaanib selliste istungite toimumiskohana kasutada Harju Maakohtu ruume, seal asuvaid vahendeid (näiteks arvutid, tõlkekabiinid) ning olemasolevat vastutavat tehnilist personali (nt sekretär/referent, IT-spetsialist). Artiklis 3 sätestatakse vahendeid ja kulusid puudutav. Sättest tuleneb, et asja menetlemiseks vahendite, sealhulgas vajaliku haldustoe tagamise kulud, kannab lepinguosaline riik, kes need vahendid tagab. Seega on Eesti kohustatud tagama vahendid ja kandma kulud, mis seonduvad kohtuistungite pidamisega Eestis. Seejuures ei mõelda siinkohal kohustust tasuda näiteks kohtunike palkasid, kuna nende tasumine on ette nähtud ühtse patendikohtu eelarvest. Artiklis 4 sätestatakse menetluskeel. Artiklis sätestatakse, et kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 49 lõikega 2 määravad lepinguosalised riigid Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse menetluskeeleks inglise keele. Kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu ja ühtse patendikohtu menetlusreeglitega3 võimaldatakse kohtumenetlustes suulise tõlke teenuseid. Ühtse patendikohtu menetluskeelega seonduvat reguleerib ühtse patendikohtu lepingu artikkel 49. Kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatu kohaselt on kõigi kohalike või piirkondlike talituste menetluskeel(t)eks Euroopa Liidu ametlik(ud) keel(ed), mis on selle lepinguosalise liikmesriigi ametlik keel või ametlikud keeled, kelle territooriumil asjaomane talitus asub, või 3 Nagu eespool selgitatud, siis termin „menetlusreeglid“ on ühtse patendikohtu lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui „kodukord“, kuid tegu on sama dokumendiga. 36 piirkondlikku talitust jagavate lepinguosaliste liikmesriikide määratud ametlik keel või ametlikud keeled. Lisaks võimaldab lepingu artikli 49 lõige 2 lepinguosalistel liikmesriikidel nende territooriumil asuva piirkondliku talituse menetluskeeleks määrata Euroopa Patendiameti ühe ametliku keele või mitu ametlikku keelt. Euroopa Patendiameti ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Kuivõrd nendest keeltest on inglise keel Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis patendiomanike ja patendivolinike seas enim levinud ja ühiselt kasutatav võõrkeel, lähtuti piirkondliku talituse loomisel artikli 49 lõikes 2 sätestatud reeglist ning valiti piirkondliku talituse menetluskeeleks inglise keel. Samuti on inglise keel enim kasutatav ametlik keel Euroopa Patendiametis, mistõttu on enamik patente puudutavaid tehnilisi dokumente inglise keeles. Samuti on inglise keel levinuim võõrkeel ühtse patendikohtu, sh piirkondliku talituse eri rahvusest kohtunike seas. Ka tagatakse kohtuistungitel suuline tõlge vastavalt ühtse patendikohtu lepingus sätestatud reeglitele ning ühtse patendikohtu menetlusreeglitele. Artiklis 5 sätestatakse piirkondliku talituse asukoht ja allkantselei. Sätte kohaselt määravad lepinguosalised riigid kooskõlas ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõikega 5 ja kohtu põhikirja artikliga 18 Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse ja selle allkantselei asukohaks Stockholmi, Rootsi. Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asukoha ja allkantselei kulud, mida ei kaeta ühtse patendikohtu eelarvest, kannab Rootsi. Piirkondliku talituse juurde allkantselei loomise kohustus tuleneb ühtse patendikohtu lepingu artikli 10 lõikest 2. Seejuures asjaolu, et piirkondliku talituse allkantselei asub Stockholmis, ei mõjuta kuidagi kohtuistungite pidamise võimalust piirkondliku talituse poolteks olevates eri riikides, kuivõrd allkantselei näol on tegemist vaid talituse haldusüksusega. Artiklis 6 sätestatakse kokkulepet puudutav vaidluste lahendamine. Sätte kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle peetavad vaidlused lepinguosaliste riikide konsultatsioonide teel. Artiklis 7 sätestatakse kokkuleppest taganemine. Artikli kohaselt jääb kokkulepe jõusse määramata ajaks. Iga lepinguosaline riik võib Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikust talitusest ja seega ka kokkuleppest taganeda, teatades teistele lepinguosalistele riikidele sellest kirjalikult kaksteist kuud ette. Lepinguosalise riigi taganemine ei too kaasa Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse tegevuse lõppemist, arvestades ühtse patendikohtu lepingu artikli 7 lõiget 5. Artiklis 8 sätestatakse piirkondliku talitusega ühinemine. Sätte kohaselt on kokkulepe ühinemiseks avatud Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna mis tahes riigile, kes on ühtse patendikohtu lepingule alla kirjutanud. Kokkulepe jõustub selle riigi suhtes artikli 9 kohaselt. Artiklis 9 sätestatakse kokkuleppe jõustumine. Sätte kohaselt kiidavad lepinguosalised riigid kokkuleppe heaks oma riigisisese menetluskorra kohaselt ja kokkulepe kehtib igas riigis ainult alates ajast, mil selle riigi suhtes jõustub ühtse patendikohtu leping. Lepinguosalised riigid teatavad üksteisele, millal kokkuleppe jõustumiseks nõutavad toimingud on lõpule viidud. Kokkulepe jõustub, kui kaks lepinguosalist riiki, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse ja selle allkantselei asukoha riik, on kokkuleppe heaks kiitnud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud. Kokkuleppe jõustumine sõltub ühtse patendikohtu lepingu jõustumisest selle artikli 89 kohaselt. 37 Seejuures sätestab ühtse patendikohtu lepingu artikli 89 lõige 1, et ühtse patendikohtu leping jõustub 1. jaanuaril 2014 või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui on jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) muudatused, mis käsitlevad selle seotust kõnesoleva lepinguga, olenevalt sellest, milline neist kuupäevadest on hilisem. Eelnimetatu tähendab Eesti jaoks seda, et kokkuleppe jõustumine on sõltuvuses nii kõnesoleva kokkuleppe ratifitseerimisest kui ka ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisest, mida tehakse kõnealuse eelnõuga. 30. septembri 2016. a seisuga on piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerinud Rootsi. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Ühtse patendikohtu lepingu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu Nõukogu keelejuristid. Lepingu tekst on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse ning on autentne. Piirkondliku talituse kokkuleppe tõlge on koostatud ja toimetatud Justiitsministeeriumi tellimusel. Ühtse patendikohtu lepingu artiklis 2 defineeritakse lepingus kasutatavad terminid, sealhulgas termin „ühtse toimega Euroopa patent“. Seejuures vastavad piirkondliku talituse kokkuleppe terminid ühtse patendikohtu lepingus kasutatavatele terminitele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Seadusel on puutumus Euroopa Liidu õigusega, kuna seaduse vastuvõtmise tulemusena heakskiidetavad ja allkirjastatavad ühtse patendikohtu leping ja piirkondliku talituse kokkulepe on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1260/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas seoses kohaldatava tõlkekorraldusega). Ühtse patendikohtu leping on koostatud ja läbi räägitud Euroopa Liidu osalusel ning on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seadusega kaasnevad mõjud saab jagada kahte gruppi: 1) mõjud, mis üldiselt kaasnevad ühtse patendikohtu süsteemi rajamisega, ja mõjud, mis kaasnevad ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega, 2) mõjud, mis kaasnevad piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisega. Kuna teostatavad muudatused on oma sisult seotud, siis paljuski avalduvad mõjud kattuvad. 38 Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimise tõttu muudetakse eraldi seaduseelnõuga vähesel määral ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, kuid nende muudatustega kaasnevad mõjud on kirjeldatud vastava eelnõu (s.o Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu) seletuskirjas. 6.1. Ühtse patendikohtu süsteemi rajamisega üldiselt kaasnevad mõjud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega kaasnevad mõjud Kavandatav muudatus I: ühtse patendikaitse süsteemi rajamine Sihtgrupp I  Eesti ettevõtjad (äriühingud). Statistikaameti andmetel 2016 seisuga aktiivseid ettevõtteid kokku üle 117 0004. Kaasnev mõju I Majanduslik mõju – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele Paranevad Euroopa patendi omanike õiguste kaitse võimalused. Ühtse patendikaitse süsteemi käivitamisel paranevad ettevõtjate väljavaated oma õiguste kaitseks üle Euroopa, kuna neil on võimalik ühe taotlusega saada oma leiutisele patent, millel on kõigis süsteemis osalevas 26 liikmesriigis ühetaoline kaitse ja mis omab kõikides liikmesriikides ühesugust toimet. Selline muudatus parandab kaudselt nii Eesti (kui teiste liikmesriikide) majanduskeskkonda ja toetab ettevõtjate majandustegevust. Kavandatav muudatus II: ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimine Sihtgrupp II-a Tsiviilkohtud:  Harju Maakohus (66 kohtuniku ametikohta)  Pärnu Maakohus (21 kohtuniku ametikohta)  Tartu Maakohus (35 kohtuniku ametikohta)  Viru maakohtus (28 kohtuniku ametikohta)  Tallinna Ringkonnakohus (29 kohtuniku ametikohta)  Tartu Ringkonnakohtud (16 kohtuniku ametikohta) Kokku võib muudatus puudutada maksimaalselt 195 kohtunikku. Kaasnev mõju II-a 4 https://www.stat.ee/68775 39 Mõju riigiasutuste korraldusele ning töökoormusele Riigil tekib lisakulu rahaliste kohustuste näol osamaksetena kohtu eelarvesse, väheneb Eesti kohute töökoormus. Peamiseks mõjuks, mis riigile ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega kaasneb, on rahalised kohustused kohtu eelarvesse osamaksete tasumise näol, millest on pikemalt kirjutatud seletuskirja punktis VII. Samuti on mõjuks see, et kuna ühtne patendikohus on lepinguosaliste liikmesriikide ühine kohus, siis muutub see asutamisega osaks Eesti kohtusüsteemist. Lisaks väheneb vähesel määral Eesti kohtute töökoormus nende Euroopa patenti puudutavate vaidluse võrra, mis seni on olnud Eesti kohtute pädevuses, kuid ühtse patendikohtu asutamisega lähevad ühtse patendikohtu pädevusse. Patendikohtu esimese seitsme tegevusaasta jooksul võivad küll Eesti kohtud lahendada vaidlusi seoses Euroopa patendi rikkumise või tühistamisega või vaidlusi seoses Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumise või kehtetuks tunnistamisega. Seega on töökoormuse vähenemise tõenäosus suurem pärast patendikohtu tegevuse seitsmendat aastat. Samas, kuna Eesti kohtutes ei ole viimastel aastatel kõnealuseid vaidlusi olnud või on olnud mõni üksik, siis märkimisväärset töökoormuse vähenemist see Eesti kohtutele kaasa ei too. Seega on mõju väike. Sihtgrupp II-b  Patenditaotlejad ja -omanikud, kes osalevad kohtuvaidlustes, mis puudutavad ühtse toimega Euroopa patenti ja Euroopa patenti. Patendiameti andmetel on 2015. aasta lõpu seisuga Eestis kehtivaid Euroopa patente kokku 7422 (neist 10 kuuluvad Eesti isikutele)5. Aastal 2015 kanti Eesti registrisse 1332 Euroopa patenti (sh 5 kuuluvad Eesti isikutele) ning registrist kustutati 737 patenti (sh 1 kuulub Eesti isikule). Kaasnev mõju II-b Majanduslik mõju – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele Lepinguga kaasnev mõju patenditaotlejatele ja -omanikele on peamiselt see, et edaspidi kuuluvad ühtse toimega Euroopa patendiga seotud ning Euroopa patendiga seotud vaidlused lepinguga asutatava ühtse patendikohtu pädevusse. Samas on ühtse toimega Euroopa patendi puhul tegu uue õigusinstituudiga, mistõttu ei ole varem olnud võimalik ühtse toimega Euroopa patenti puudutavaid vaidlusi lahendada liikmesriigi kohtus. Mis puudutab Euroopa patendi rikkumist või tühistamist käsitlevaid kohtuasju ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid kohtuasju, mida seni on saanud menetleda Eesti kohus, siis ühtse patendikohtu esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul on vastavaid hagisid endiselt pädev lahendama ka Eesti kohus. Seega isikutel, kes ühtse patendikohtu esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul ei soovi eelnimetatud hagisid esitada ühtsesse patendikohtusse, vaid Eesti kohtusse, on see endiselt võimalik ning nende jaoks kõnealust liiki vaidluste puhul senine olukord eriti ei muutu. Kui aga hageja otsustab kõnealust liiki vaidluses esitada hagi 5 http://www.epa.ee/sites/www.epa.ee/files/elfinder/dokumendid/2015_eurpatreg.pdf 40 liikmesriigi kohtu asemel ühtsesse patendikohtusse, siis tuleb ka vastaspoolel arvestada seal vaidluse lahendamise võimalusega. Siiski on esimese seitsme aasta jooksul kõnealust liiki vaidluste puhul mõju Eesti isikutele väga väike. Mõju on mõnevõrra suurem seitsmeaastase üleminekuaja möödudes, kui ülalnimetatud Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid hagisid ja Euroopa patendiga kaitstud tootele antud täiendava kaitse tunnistuse rikkumist või kehtetuks tunnistamist käsitlevaid hagisid saab läbi vaadata üksnes ühtne patendikohus ning mitte enam liikmesriigi kohus. Tuleb arvesse võtta, et Eesti kohtutes ei ole selliseid vaidlusi aastas ühtegi või on mõni üksik, mistõttu Eesti kohtu asemel ühtsesse patendikohtusse pöördumine mõjutab väga väheseid isikuid ja omab seetõttu väikest mõju. Muudatus ei oma erilist mõju patenditaotlejate ja - omanike käitumisele. Ühtsesse patendikohtusse pöördumine toob kaasa ka rahalisi kulutusi, kuna kohtusse pöördumise eest tuleb tasuda kohtulõive, kaasnevad esinduskulud ning juhul kui toimuvad kohtuasja suulised istungid (nt kesktalituses Pariisis, Londonis või Münchenis), kaasnevad sinna sõitmise ja seal viibimisega pooltele kulud. Enamasti peaks suulised istungid kestma ühe päeva, mistõttu on võimalik arvestada paaripäevase kohalviibimise kuludega. Kuna Eesti asutab koos Rootsi, Läti ja Leeduga ühtse patendikohtu piirkondliku talituse, mille tulemusena on patendiomanikel võimalik vaidlusi lahendada n-ö kodule lähemal, kuna istungeid saab pidada Eestis, Rootsis, Lätis või Leedus, aitab see pooltel hoida kokku ka kohtuasja lahendamisele minevaid kulusid (eelkõige esinduskulusid ning välisriiki sõitmise ja seal viibimise kulusid). Piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimisega kaasnevad mõjud on täpsemalt kirjeldatud mõjude peatüki punktis 6.2. Artiklis 70 on täpsemalt välja toodud, kui suured on ühtsesse patendikohtusse pöördumisel kohtulõivud ning millistel juhtudel neid vähendatakse. Kohtulõivud on oluliselt suuremad kui Eesti kohtus asja lahendamisel. Kuid näiteks on 40% soodsamad kohtulõivud ette nähtud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kelleks on ka enamik Eesti patendiomanikke. Isikutel tuleb arvestada võimalusega, et ühtses patendikohtus kohtuasja kaotamise korral tuleb neil tasuda teise poole kohtukulud. Esinduskulude hüvitamise suhtes on kehtestatud piirmäärad, mis võrreldes Eesti kohtutes asja lahendamisega on oluliselt kõrgemad. Samas õigustab võrreldes riigisiseste kohtulõivude ja esinduskulude hüvitamise piirmääradega kõrgemaid lõive ja määrasid asjaolu, et ühtse toimega Euroopa patendi puhul on tegemist monopoolse õigusega, mis kehtib kõigis osalevates 26 liikmesriigis, mistõttu on ka sellise õigusega kaasnevad kulud (sh kulud kohtumenetlusele) oluliselt kõrgemad, kui need on ühes riigis kohtuasja pidamisel. Kuna prognooside kohaselt saab Eestis olema ühtse toimega Euroopa patendi omanikke ja ühtse toimega Euroopa patenti puudutavaid kohtuvaidlusi üsna vähe, siis mõjutab kohtulõivude suurus väheseid isikuid. Kuna ühtse toimega Euroopa patendid saavad kaitse kõikides lepinguosalistes liikmesriikides, tähendab see, et need laienevad ka Eesti territooriumile ning on siin kaitstud. Seega peavad isikud oma edaspidises tegevuses pidama silmas seda, et nende tegevus ei rikuks ühtse toimega Euroopa patendi omanike õigusi, kelle õigused kehtivad ka Eestis. 6.2. Piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisega kaasnevad mõjud Kavandatav muudatus III: ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimine 41 Sihtgrupp III-a  Justiitsministeerium Kaasnev mõju III-a Mõju riigiasutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele Kohtuistungite pidamisega tekivad lisakulud. Peamiseks mõjuks, mis riigile piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimisest tuleneb, on teatud rahalised kohustused, mis kaasnevad Eestis piirkondliku talituse istungite pidamisega ning selle jaoks vajalike vahendite ja haldustoe tagamisega. Eesti plaanib kohtuasjade menetlemiseks kasutada olemasolevaid Harju Maakohtu ruume ja vahendeid, mistõttu erilisi lisakulusid suuliste istungite pidamiseks Eestis ei teki. Võimalike lisakulude kandmine, mis puudutab kohtuasjade menetlemiseks vahendite ja haldustoe tagamist, on planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse. Vastavatest rahalistest kohustustest ja vahendite tagamisest on pikemalt kirjutatud seletuskirja VII punktis. Sihtgrupp III-b  Patenditaotlejad ja -omanikud, kes osalevad kohtuvaidlustes, mis puudutavad ühtse toimega Euroopa patenti ja Euroopa patenti. Kaasnev mõju III-b Majanduslik mõju – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele Osapoolte jaoks vähenevad kohtumenetlusega kaasnevad kulud. Patenditaotlejatele ja -omanikele avalduv peamine mõju seisneb selles, et kokkuleppe tulemusena ei pea nad sõitma ühtse toimega Euroopa patenti puudutavate kohtuasjade ja teatud liiki Euroopa patenti puudutavate kohtuasjade lahendamiseks istungitele kesktalitusse, mis asub Pariisis, Londonis ja Münchenis, vaid kohtuistungid toimuksid neile lähemal Eestis, Lätis, Leedus või Rootsis. Kuna Lätti, Leetu või Rootsi jõudmise ja seal viibimisega kaasnevad kulud on eelduslikult väiksemad kui Pariisi, Londonisse või Münchenisse jõudmise ja seal viibimisega kaasnevad kulud, siis on sellise piirkondliku talituse asutamine patenditaotlejatele ja -omanikele kohtuvaidluste pidamise seisukohalt vähem kulukas. Seega on piirkondliku talituse loomise eeliseks see, et see aitab eelduslikult pooltel kokku hoida kohtumenetlusele minevaid kulusid. Samuti on mõjuks asjaolu, et piirkondlikus talituses saab istungeid pidada inglise keeles, mis on Eesti patenditaotlejate ja -omanike ning patendivolinike seas enim levinud võõrkeel, samuti võimaldatakse ühtse patendikohtu lepingu reeglite alusel suuline tõlge. Arvestades seda, et olemasolevate Euroopa patentide omanike arv (2015. aastal kehtis Eestis 7422 Euroopa patenti) on ja ühtse toimega Euroopa patendi taotlejate arv saab tulevikus olema Eestis võrdlemisi väike ning neid patendiomanikke, kes puutuvad kokku selliseid patente puudutavate kohtuvaidlustega, on veelgi vähem, siis ei ole algatusel Eesti patenditaotlejatele ja -omanikele olulist mõju. Näiteks võib tuua, et 2013. aastal ei olnud Eestis mitte ühtegi kohtuasja, mis oleks puudutanud Euroopa patendi rikkumist või tühistamist, 2014. aastal oli selliseid kohtuasju 2 ning 2015. aastal 1. Ekspertide hinnangul hakkaks Eestis toimuma 2–10 Euroopa patenti ja ühtse toimega Euroopa patenti puudutavat kohtuvaidlust aastas. 42 Mõju olulisus Muudatustega kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele ning kuludele ja tuludele ei ole olulised, kuna muudatuse ulatus ja sihtgrupp on väikesed (muudatus ei puuduta eriliselt Eesti riigi korraldust ning tegevuse aluspõhimõtteid, seotud ametikohtade hulk on väga väike), mõju avaldumise sagedus madal (prognooside kohaselt toimub Eestis aastas 2–10 istungit, vt VII punkt) ning soovimatute kõrvalmõjude riski eelnõu koostajate hinnangul ei kaasne. Muudatustega kaasnevad majanduslikud mõjud avalduvad pigem harva ja väikesel sihtgrupil, muudatuse ulatus ei ole suur – ka enne ühtse patendikohtu loomist on olnud võimalik Euroopa patenti puudutavates vaidlustes kohtusse pöörduda, protseduurid muutuvad uue institutsiooni loomisega ladusamalt läbitavaks. Negatiivsete kõrvalmõjude riski eelnõu koostajate hinnangul ei esine. Kokkuvõtlikult võib muudatused hinnata ühiskonna tasandil väheoluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 1. Ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerimisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Ühtse patendikohtu lepinguga kaasnevad riigile ühtse patendikohtu süsteemis osalemisega teatud kulud. Lepingu kohaselt hakatakse kohtu eelarvet rahastama küll kohtu enda rahalistest tuludest, kuid lepingu jõustumisest algava seitsmeaastase üleminekuperioodi jooksul rahastatakse kohtu eelarvet lepinguosaliste liikmesriikide osamaksetest. Seejuures sätestatakse lepingus, et esialgse osamakse, mis on vajalik kohtu asutamiseks, peavad lepinguosalised liikmesriigid tegema lepingu jõustumise kuupäeval. Seejuures on esialgne osamakse hõlmatud esimese aasta osamaksega. Kuna kohtu tööle hakkamiseks moodustatud ettevalmistuskomitee on teinud ettevalmistusfaasis mitmeid tegevusi, mis tõid kaasa rahalisi kohustusi (nt IT-süsteemide loomine, kohturuumide ettevalmistamine, kohtunike koolitamine) ja mis tuli kanda jooksvalt, siis maksid teatud suured liikmesriigid nende kulude kandmiseks ettemakseid. Vastavalt ettevalmistuskomitees kokkulepitud põhimõtetele loetakse kõnealuste riikide poolt ettevalmistusfaasis tehtud ettemaksed nende riikide esialgseks osamakseks ning arvestatakse tasumisele kuuluvast esimese aasta osamaksest seetõttu maha. Eesti ettevalmistusfaasis tekkinud kulude katteks raha ei eraldanud, vaid pooldas põhimõtet kanda oma osa ettevalmistuskuludest koos esimese aasta maksega, kusjuures ettevalmistuskulude maksed moodustavad osa esimese aasta osamaksest. Kuna osamakse suuruse arvutamisel võetakse aluseks liikmesriigis kehtivate Euroopa patentide arv ning selliste Euroopa patentide arv, mille suhtes on lepingu ratifitseerimisele eelneva kolme aasta jooksul liikmesriigi kohtutele esitatud Euroopa patendiõiguse rikkumise või patendi tühistamise hagi, ning neid arve ei ole võimalik täpselt ennustada, siis ei ole praegu võimalik täpselt välja arvutada, kui suur saab olema Eesti esimese aasta osamakse. Siiski on teada, et näiteks kehtis Patendiameti andmete kohaselt Eestis viimase viie aasta jooksul järgmine arv Euroopa patente: 2011. aastal 4778, 2012. aastal 5495, 2013. aastal 6211, 2014. aastal 6815 ja 2015. aastal 7422. Samuti on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt teada, et Eesti kohtutele ei esitatud 2013. aastal ühtegi hagi, mis puudutaks Euroopa 43 patendi rikkumist ja/või patendi tühistamist. 2014. aastal esitati selliseid hagisid Eesti kohtutele kokku 2 ning 2015. aastal 1. Seega esitati viimase kolme aasta jooksul Eesti kohtutele kokku vaid 3 hagi, mis puudutasid Euroopa patendi rikkumist või tühistamist. Ehkki Eesti esimese aasta osamakse suurust ei ole võimalik praegu täpselt välja arvutada, on ettevalmistuskomitee siiski teinud teatud arvutusi ning pakkunud välja liikmesriikide tasutavate osamaksete suurused olukorras, kus ühtse patendikohtu lepingu jõustumise ajaks on selle ratifitseerinud 20 liikmesriiki. Sellisel juhul peaks ettevalmistuskomitee hinnangul Eesti maksma esimese aasta osamaksena 12 500 eurot. Siinjuures on vaja rõhutada, et tegemist on oletusliku summaga ning seda on raske ennustada, mitu liikmesriiki on ühtse patendikohtu lepingu selle jõustumise ajaks ratifitseerinud ning kui palju kehtib Eestis vastaval aastal Euroopa patente ning on Eesti kohtutes Euroopa patendi rikkumist või tühistamist puudutavaid kohtuasju. Seetõttu on pikema aja peale liikmesriikide osamaksete võimalike suuruste väljaarvutamine äärmiselt keerukas ega pruugi vastata tegelikkusele. Küll aga on teada, et aasta-aastalt peaksid osalisriikide osamaksed vähenema ning ühtse patendikohtu kaheksandaks tegutsemisaastaks peaks kohus olema muutunud täielikult isemajandavaks, seda eelkõige menetlusosaliste makstavate kohtulõivude tulemusena. Seejuures on ettevalmistuskomitee varem välja pakkunud, et kui Eesti esimese aasta osamakse on ligikaudu 12 000 eurot, siis teise aasta osamakse peaks olema kuni 7000 eurot. Kui suur saab lõpuks olema Eesti esimese aasta osamakse, selgub lepinguga ühinemise ajal. Seitsmeaastase üleminekuperioodi järel peaks kohus küll olema muutund isemajandavaks, kuid ka siis võib liikmesriikidel tekkida kohustus tasuda osamakseid. Sellisel juhul määratakse vastavalt lepingu artikli 37 lõikele 4 lepinguosaliste liikmesriikide osamaksete suurused vajaduse ilmnemisel kindlaks kooskõlas ühtse toimega Euroopa patentide iga- aastaste pikendamislõivude jaotuskavaga, mis kehtib osamaksete vajaduse ilmnemise ajal. Praegu ei ole sellise vajaduse ilmnemist võimalik ennustada, kuid selle võimalusega tuleb arvestada. Lisaks eelnimetatule tuleneb lepingust põhimõte, et juhul kui kohus ei suuda eelarvet omavahenditele tuginedes tasakaalu viia, peavad lepinguosalised liikmesriigid seda vastavalt lepingu artikli 36 lõikele 2 toetama sihtotstarbeliste osamaksete abil. Seega võivad sihtotstarbeliste osamaksete tegemise vajaduse korral tekkida Eestil lisakulud. Kõik rahalised kohustused, sh järgmises alapunktis kirjeldatud rahalised kohustused seoses piirkondliku talitusega, on planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse. Justiitsministeerium on plaaninud taotleda seoses ühtse patendikohtu süsteemiga ühinemisega 2017. aasta riigieelarvest 16 000 eurot ja 2018.–2020. aasta eelarvetest 7000 eurot iga aasta kohta. Seega vastavad ettevalmistuskomitee poolt väljapakutud osamaksete oletuslikud suurused nendele summadele, mida on plaanitud riigieelarvest taotleda. 2. Piirkondliku talituse kokkuleppe ratifitseerimisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Piirkondliku talituse kokkuleppega kaasneb riigile kohustus tagada vahendid kohtuasjade menetlemiseks, sealhulgas kohustus tagada eelnimetatu korraldamiseks vajalik haldustugi. See tähendab, et riik on kohustatud kandma ka vastavad kulud. Riigi poolt kohtuasjade menetlemiseks vahendite ning haldustoe tagamise all on mõeldud kohtuistungite korraldamiseks vajalike ruumide ja tehniliste vahendite (nt arvutid, tõlkekabiinid jms) tagamist. Eesti plaanib piirkondliku talituse istungite pidamiseks 44 võimaldada kasutada Harju Maakohtu ruume ning seal asuvaid tehnilisi vahendeid (tõlkekabiinid, arvutid, muu tehnika jms). Samuti määratakse üks vastutav kohtu töötaja (nt sekretär/referent), kelle tööülesannetele lisatakse kohustus valmistada ette istungi toimumine (nt tagada vajalike ruumide ja tehniliste vahendite olemasolu jms) ning osutada vajaduse korral korralduslikku abi istungite toimumise ajal. Arvestades seda, et kohtute infosüsteemi andmete kohaselt ei esitatud Eesti kohtutele 2013. aastal mitte ühtegi kohtuasja, mis puudutaks Euroopa patendi rikkumist või tühistamist, 2014. aastal esitati 2 sellist kohtuasja ja 2015. aastal 1 selline kohtuasi, siis hakkaks ekspertide hinnangul Eestis piirkondlikus talituses toimuma eelduslikult aastas 2–10 istungit, mis seondub Euroopa patendi või ühtse toimega Euroopa patendiga. Arvestuslikult kulub ühe istungi toimumisele üks päev, mistõttu toimuksid Eestis istungid eelduslikult 2–10 päeval aastas. Seega ei ole niivõrd väheste istungite toimumiseks vaja täiskohaga töötajat, vaid vajalikud ülesanded saaks liita kohustustega, mida täidab olemasolev kohtu töötaja, kes täidaks lisatud ülesandeid konkreetsete istungite toimumise korral ja ajal. Teatud juhtudel võib tekkida vajadus ka IT-spetsialisti teenuste järele, milleks ei ole samuti vaja täiskohaga töötajat, vaid saab kasutada olemasoleva IT-tuge pakkuva spetsialisti teenuseid. Seega oleks nii Harju Maakohtu olemasolevate ruumide, vahendite kui ka vastutava(te) töötaja(te) kasutamise näol nii istungite ettevalmistamisel kui ka istungite toimumise ajal tegemist arvestusliku kuluga. Nende kulude jaotus on näha alltoodud tabelis. Samuti on tabelis esitatud arvestuslik kohtumaja ruumide rendihind ühe päeva kohta ning muud halduskulud, mis seonduvad näiteks vajamineva tehnika rendiga. Aastal 2017 on ühe istungi toimumise kulud (eeldusel, et istung kestab üks päev) arvestuslikult kokku 403 eurot, mis 2–10 istungi kohta aastas teeb vastavalt 806 kuni 4030 eurot. Eeldatav kulu eurodes aastal 2017 Ühe päeva tasu kohtumaja ruumi rendi 14 € eest Korraldusmeeskond (kordnik, referent, sekretär, IT-spetsialist; 163 € Tööjõukulud ettevalmistamisel 1 tööpäeva tasu) Tehniline tugi kohapeal 63 € IT-toe päeva töötasu – 1 tööpäev istungi ajal Vastutava töötaja päeva töötasu – 3 tööpäeva (ettevalmistus ja 127 € Vastutav töötaja (sekretär/referent) järeltegevused) Vajamineva tehnika päevarent (2 päeva, sh toomine, viimine), 36 € Muud halduskulud nt sülearvutid, kirjutamistarbed, veeautomaat jms Kulu 1 istungi kohta eeldusel, et 403 € kestab 1 päev 45  806–4030 Kulu 2–10 istungi korral € Kuna 2018. aastal peaks valmima uus kohtumaja, kuhu kolib ka Harju Maakohus, siis hakkavad seal edaspidi toimuma ka piirkondliku talituse istungid. 2018. aastal on ühe istungi toimumise kulud (eeldusel, et istung kestab üks päev) arvestuslikult kokku 512 eurot, mis 2– 10 istungi kohta aastas teeb vastavalt 1024–5120 eurot. Eeldatav kulu alates 2018 Ühe päeva tasu kohtumaja ruumi rendi 41 € eest Korraldusmeeskond (kordnik, referent, sekretär, IT-spetsialist – 192 € Tööjõukulud ettevalmistamisel 1 tööpäeva tasu) Tehniline tugi kohapeal 80 € IT-toe päeva töötasu – 1 tööpäev istungi ajal Vastutava töötaja päeva töötasu, 3 tööpäeva (ettevalmistus ja 134 € Vastutav töötaja (sekretär/referent) järeltegevused) Vajamineva tehnika päevarent (2 päeva, sh toomine, viimine), 65 € Muud halduskulud nt sülearvutid, kirjutamistarbed, veeautomaat jms Kulu 1 istungi kohta eeldusel, et 512 € kestab 1 päev 1024–5120 Kulu 2–10 istungi korral € Nagu eespool viidatud, siis on ülalkirjeldatud kulude kandmine, mis puudutab kohtuasjade menetlemiseks vahendite ja haldustoe tagamist, planeeritud Justiitsministeeriumi eelarvesse. Piirkondliku talituse kokkuleppes nimetamata muude kulude kandmine, mis seondub kohtu tegevusega (näiteks kohtunike reisimine, tõlke tagamine jms), kantakse ühtse patendikohtu lepingu artikli 37 lõike 1 kohaselt ühtse patendikohtu eelarvest vastavalt kohtu põhikirjale. Kui tulevikus peaks osutuma vajalikuks kasutada rohkem tehnilisi vahendeid (nt täiendavate tõlkebokside rentimine), kantakse see kulu Justiitsministeeriumi eelarvest. 8. Rakendusaktid 46 Seaduse vastuvõtmiseks ei ole rakendusakte vaja vastu võtta ega muuta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Ühtse patendikohtu lepingu artikli 89 kohaselt jõustub leping 1. jaanuaril 2014. aastal või neljanda kuu esimesel päeval pärast kolmeteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist vastavalt lepingu artiklile 84, sealhulgas nende kolme liikmesriigi poolt, kus lepingu allkirjastamisele eelneva aasta jooksul oli jõus kõige rohkem Euroopa patente, või neljanda kuu esimesel päeval pärast seda, kui on jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 (kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) muudatused, mis käsitlevad selle seotust lepinguga, olenevalt sellest, milline neist kuupäevadest on hilisem. Piirkondliku talituse kokkuleppe jõustumine on sätestatud artiklis 9. Selle sätte kohaselt kiidavad lepinguosalised riigid kokkuleppe heaks oma riigisisese menetluskorra kohaselt ja kokkulepe kehtib igas riigis ainult alates ajast, kui selle riigi suhtes jõustub ühtse patendikohtu leping. Lepinguosalised riigid teatavad üksteisele, millal kokkuleppe jõustumiseks nõutavad toimingud on lõpule viidud. Kokkulepe jõustub, kui kaks lepinguosalist riiki, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse ja selle allkantselei asukoha riik (s.o Rootsi), on kokkuleppe heaks kiitnud ja ühtse patendikohtu lepingu ratifitseerinud. Kokkuleppe jõustumine sõltub ühtse patendikohtu lepingu jõustumisest selle artikli 89 kohaselt. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on vastava eelnõu kohaselt planeeritud jõustuma samal ajal kõnesoleva eelnõuga. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Patendivolinike Seltsile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, MTÜ-le Teenusmajanduse Koda, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2016. a (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister 47  Riigikohus Meie 07.10.2016 nr 8-1/7237 Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu ning Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ühtset patendikohut käsitleva lepingu ja ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu ning Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil: http://eelnoud.valitsus.ee/main. Arvamused eelnõu suhtes palume esitada 15 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Ühtset patendikohut käsitlev leping on kättesaadav siit: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1475230987204&uri=CELEX:42013A0620(01). Ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkulepe on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Advokatuur Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Patendivolinike Selts Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus MTÜ Teenusmajanduse Koda Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Kaia Läänemets 620 8201 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Ühtse patendikohtu ratifitseerimise seaduse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 07.10.2016 Registreerimise number: 8-1/7237. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee