RÕS ja KrMS muutmise eelnõu

EELNÕU Riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus § 1. Riigi õigusabi seaduse muutmine Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Advokatuuril on õigus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi peale edasi kaevata kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses: „1¹) isikule määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma isiku taotluseta;“; 3) paragrahvi 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 31. Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamine (1) Üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetab riik riigieelarves ettenähtud vahendite piires isikuid selleks, et nad tagaksid abivajajatele kvaliteetse õigusabi andmise. (2) Justiitsministeerium korraldab toetuse jagamiseks avaliku konkursi. Konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni viieks aastaks. (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) õigusnõustamise toetuse jagamise konkursi tingimused ja korra; 2) nõuded taotlusele ja toetuse taotlejale; 3) nõuded toetatavale õigusabile ja selle andmise korraldamisele; 4) riigieelarvest toetatava õigusabi abivajaja omaosalusmäära; 5) nõuded toetuse saaja aruandlusele. (4) Justiitsministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saajaga sõlmitud lepingu täitmise üle. Kui toetuse saaja ei täida oma kohustusi, võib Justiitsministeerium teha temale ettekirjutuse ning nõuda mittesihipäraselt kasutatud toetuse riigieelarvesse tagasi. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata teotuse saajale sunniraha kuni 10 000 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 38¹ järgmises sõnastuses: „38¹. Seaduse kohaldamine õigusnõustamise kättesaadavuse toetamiseks sõlmitud lepingutele Enne käesoleva seaduse 2017. aasta 1. jaanuari redaktsiooni jõustumist sõlmitud õigusnõustamise kättesaadavuse toetamise lepingutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 31 lõiget 4.“. § 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui kahtlustatav või süüdistatav taotleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kaitsja määramist, selgitatakse talle määratud kaitsjale määratud tasu ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda.“; 2) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning kaitsja osalemine ei ole õigusemõistmise huvides vajalik. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.“; 3) paragrahvi 224 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 224. Kriminaaltoimiku esitamine kahtlustatavale, kaitsjale, kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks“; 4) paragrahvi 224 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kui kaitsja osavõtt kriminaaltoimiku tutvustamisest ei ole käesoleva seadustiku § 45 lõike 3 kohaselt kohustuslik, tutvustatakse kahtlustatavale toimikut tema taotlusel prokuratuuris. Prokuröri nõusolekul võib toimikut tutvustada ka muul viisil.“; 5) paragrahvi 224 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul kahtlustatava taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend.“; 6) paragrahvi 224 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kahtlustatavale, kaitsjale, kannatanule või tsiviilkostjale kriminaaltoimiku, kriminaalasjas tehtud salvestise või asitõendi tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.“; 7) paragrahvi 224 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kaitsja või käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul kahtlustatava taotlusel esitatakse talle tutvumiseks käesoleva seadustiku § 223 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud materjal ning võimaldatakse teha sellest tasu eest koopiaid.“; 8) paragrahvi 224 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Prokuratuur otsustab kaitsjale või käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul kahtlustatavale toimiku ja sellest kõrvaldatud materjali tutvustamisel, kas ja millises ulatuses on tal lubatud teha toimikust või esitatud materjalidest täiendavaid koopiaid, arvestades isikuandmete kaitse vajadust. Prokuratuur märgib koopia tegemise keelu kaitsjale või kahtlustatavale esitatavale dokumendi või toimiku koopiale.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2017. aasta 1. aprillil. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2016. a _____________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus„.....“.......................2016. a (allkirjastatud digitaalselt)  Riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesoleva eelnõuga soovitakse laiendada õigusabi kättesaadavust isikutele, kelle sissetulek ei võimalda turutingimustel õigusabi hankida. Seadusemuudatustega ja täiendavate riigi rahaliste ressursside panustamisega suurendatakse kvaliteetse õigusabi kättesaamist inimestele, kellel see praegu puudub. Pärast muudatuste tegemist peaks õigusabi jõudma iga seda vajava isiku kätte. Riik kulutab märkimisväärse osa riigieelarvelisest eraldisest kriminaalasjadele, mis oma sisult (lihtsad ja selged asjad, kus puudub juriidiline keerukus) ei vajaks tingimata advokaadi abi. Eelnõuga soovitakse muuta riigi õigusabi andmist kriminaalasjade menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat, (v.a KrMS § 45 lg 2 p-des 1–5 ettenähtud juhud), kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning kaitsja osalemine ei ole õigusemõistmise huvides vajalik. Seaduse muudatuste jõustumisega suureneb reaalselt õigusabi kätte saavate isikute arv, mistõttu paranevad nende huvide ja õiguste kaitse võimalused. Luuakse eeldused kriminaalasjades kaitsja kohustuslikkuse vähendamiseks ning seega riigi rahaliste vahendite otstarbekamaks kasutamiseks. Eesti Advokatuurile antakse õigus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi peale edasi kaevata. Sätestatakse, et isikud, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma isiku taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eelnõu paragrahv 1 jõustub seadusena 2017. aasta 1 jaanuaril ja paragrahv 2 jõustub 2017. aasta 1 aprillil.. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa (tel 680 3120, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (tel 620 81 81.., e-post: tä[email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Artikli 6 kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Arvestatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal 1 kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. Selle artikli 3 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kahtlustataval ja süüdistataval isikul on õigus kasutada kaitsjat nii pika aja jooksul ja sellisel viisil, mis annab asjaomasele isikule võimaluse kasutada oma kaitseõigust otstarbekalt ja tõhusalt. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:  riigi õigusabi seadus (RT I, 22.06.2016, 27);  kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 20.05.2016, 8). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Peamiseks eesmärgiks on laiendada inimeste võimalusi juurdepääsuks kvalifitseeritud õigusabile, pidades silmas, et see inimene, kes probleemi korral õigusabi vajab, saaks seda reaalselt riigi abil. Selleks laiendatakse õigusabi andmist inimestele, pakkudes neile riigi finantseeritavat õigusnõustamist kõigepealt teatud arv tunde tasuta. Kui inimene vajab õigusabi rohkem arv tunde, siis antakse seda talle omaosaluse tasumise korral või selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, kui inimesel puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks, s.o õigusabi endapoolseks finantseerimiseks. Eesmärk on, et advokatuuril kui riigieelarvelise eraldise kasutajal ja selle kohase kasutamise eest vastutaval isikul oleks õigus vajaduse korral vaidlustada tasumäärusi ja -otsuseid, s.o kui see määrus või otsus ei ole tasukorraga kooskõlas. Nii saab advokatuur võimaluse tagada, et advokaadile makstakse alati tehtud töö eest tasu vastavalt tasukorrale ning välistatud peaksid olema juhud, kus advokaat saab põhjendamatult suurema tasu, kui tasukord seda ette näeb. Eesmärk on riigi õigusabi kvaliteedi parandamise tingimuste loomiseks leida vajalikud vahendid olemasolevate rahaliste vahendite arvelt, s.o riigi õigusabi vahendite efektiivsema ja otstarbekama kasutamise tulemusena. Selleks muudetakse riigi õigusabi andmist kriminaalasjade kohtueelses menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat, kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning kaitsja osalemine ei ole õigusemõistmise huvides vajalik. Eesmärk on vabastada isikud, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma isiku taotluseta, kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nendel eesmärkidel koostati eelnõu väljatöötamiskavatsus ja see esitati 16. mail 2016 kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi ja saadeti arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutele, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Lastekaitse Liidule, Eesti Üksikvanemate Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Notarite Kojale ja SA Õigusteenuste Büroole. Väljatöötamiskavatsuse kohta avaldasid arvamust Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikohus, Eesti Advokatuur ja lisaks eraldiseisvalt 53 advokaati, Riigiprokuratuur, Eesti Juristide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Lastekaitse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja SA Õigusteenuste Büroo. 2 Rahandusministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkustega ja nendega on arvestatud. Sotsiaalministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse. Esitatud märkustega on arvestatud ulatuses, mis on olnud võimalik väljatöötamiskavatsuselt eelnõuni teksti tehtud muudatuste sisu silmas pidades. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses väljapakutud omaosalustasu maksmise kohustusest ei ole paraku võimalik loobuda, kuna see aitab hoida süsteemist eemal seda pahatahtlikult koormavaid isikuid (nn sarikaebajad). Seega jääme kavandatud muudatuse juurde ning üldjuhul peaks isikul olema tasu maksmise kohustus. Küll aga on võimalik rakendusaktiga näha ette erandid (nt alaealine, sügav puue vm), mille alusel on võimalik isikule anda õigusnõustamist ilma omaosalustasuta. Kui isikul on õigusabi vajadus ja ta ei suuda tasuda õigusnõustamisele kehtestatavat omaosalust, selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi ja aidatakse vajaduse korral selleks dokumente täita. Sellisel juhul otsustatakse õigusabi andmine kehtiva RÕSi sätete järgi. Kõnesoleva eelnõuga ei kavandata riigi õigusabi saamise eeldusi muuta. Eelnõuga ei piirata süüdistatava õigust kaitsjale. Advokatuur avaldas, et ta ei soovi Riigikohtu 26.04.2016 lahendi pinnalt muutunud oludes, kus tasude ja kulude korra kehtestab edaspidi justiitsminister, vaidlustusõigust. Eelnõu koostamise käigus ei ole märgitud arvamusega arvestatud, kuna muudatuse sisulised põhjendused ei ole muutunud. Advokatuur on jätkuvalt tasude ja kulude väljamaksja ning peaks seisma selle eest hea, et advokaadid saavad tasu vastavalt kehtivale tasukorrale. Lisaks on vaidlustamisõigus ka Justiitsministeeriumil ja seda kinnitab kohtupraktika. Ülejäänud arvamust avaldanute ettepanekutega on arvestatud ulatuses, mis on olnud võimalik kõnesolevasse eelnõu teksti jäänud muudatusi arvestades. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses kavandatud muudatustest on loobutud riigi õigusabi kaalumisruumiga asjade kompetentsikeskusse suunamisest, kuna vastavat teemat käsitletakse edasi kohtute kompetentside tervikliku analüüsi käigus. Advokatuuri struktuuriüksusena riigi õigusabi advokaadibüroo loomisest loobuti, sest advokatuur ei soovi väljapakutud lahendust. Tsiviil- ja haldusasjades riigi õigusabi tundidele piirangute kehtestamisest ning riigi õigusabi andmise piiramisest haldusasjades ja tsiviilasja hagita asjades loobuti, kuna saadud arvamuste kohaselt on muudatuste positiivne mõju kaheldav, sest need toovad kaasa kohtute töökoormuse kasvu, takistavad põhiasja menetlemist jm. Lisaks on loobutud kaitsja kohustuslikkuse leevendamisest kõigis lihtmenetlustes, kuna selline muudatus tähendaks olulist kriminaalõiguslikku paradigma muudatust eeskätt kokkuleppemenetlustes. Arvamuse andjad ei toetanud sellist muudatust. Seetõttu liigutakse kavandatud ideega eelnõus edasi vähendatud kujul, s.o puudutades kaitsja kohustuslikkuse leevendamist üksnes lühimenetlustes. Seetõttu vaadati üle ja täiendati riigi õigusabi seaduse osa, mis puudutab mittetulunduslike ühenduste õigusnõustamise toetamist, et see vastaks paremini inimeste vajadustele ja arvestaks süsteemi edasist arengut. Kehtivat regulatsiooni täiendatakse advokatuurile antava õigusega vaidlustada riigi õigusabi tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid. Samuti täiendatakse kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud vabanemise regulatsiooni isikute puhul, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma isiku taotluseta. Muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustiku regulatsioon kahtlustatavale kaitsja määramist silmas pidades. Seega sisaldab kavandatav eelnõu kokkuvõtvalt nelja probleemteemat, mille tõttu peetakse vajalikuks regulatsiooni muuta. Kvalifitseeritud õigusabi kättesaadavuse võimaluste laiendamine Eestis on suur hulk inimesi, kelle sissetulek ei võimalda neil vajaduse korral hankida kvaliteetset õigusteenust. Samas ei vasta need inimesed riigi õigusabi saamise formaalsetele tingimustele. 2014. aastal määrati kaalumisruumiga tsiviilasjades riigi õigusabi 567 korral. Paraku ei ole võimalik keeldumiste kohta kohtute infosüsteemist täpseid andmeid saada. Kui 3 võtta tinglikult orientiiriks, et seda liiki asjades rahuldatakse suurem osa, s.o u 4/5 riigi õigusabi taotlusi, jäi riigi õigusabita minimaalselt 113 inimest ja seda erisugustel põhjustel (nt perspektiivitu kaasus, aga ka „piisav“ sissetulek, „lihtsasti“ realiseeritav vara jms seadusest tulenevad põhjused). Eesti inimeste tegelik vajadus kvaliteetse õigusteenuse järele on eeltoodust kindlasti suurem, kuna kaalumisruumiga (tsiviil- ja haldusasjad) asjades ei anta alati riigi õigusabi ja seetõttu seda ei taotletagi ning nad ei suuda hankida kvaliteetset õigusabi ka turutingimustel. Riigi õigusabi on majandusliku seisundi kohaselt praegu õigustatud saama üksnes inimesed juhul, kui menetluskulud ületavad eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Sellest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seega on tingimused riigi õigusabi saamiseks üpris ranged ning eelmärgitud põhjustel jäävad isikud n-ö lati alla. Samuti on avaldanud Justiitsministeeriumi mittetulunduslike ühenduste õigusnõustamise konkursi võitnud koostööpartnerid, et inimeste tegelik vajadus õigusabi järele on palju suurem, kui nad seda praegu riigi poolt eraldatavate vahenditega suudavad anda. Sisuliselt tähendab eelnev seda, et riigi õigusabi saab üksnes inimene, kes elab vaesuses või toimetuleku piiril. Seega suurel osal elanikkonnast, kes ei vasta majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi andmise tingimustele ega suuda turutingimustel õigusabi ka ise hankida, puudub reaalne võimalus hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Sellised inimesed saavad harilike kulude (nt toit, eluase, transport, riided, ravimid jm) katmisega hakkama, kuid ootamatute õiguslike probleemide kerkimisel ei pruugi nad suuta kvaliteetset õigusabi oma olemasolevate vahendite arvelt hankida. Selliste inimeste täpset arvu ei ole võimalik välja tuua, kuid potentsiaalne inimeste arv ületab ilmselt 100 000 (nt õpetajaid on üle 24 000, meditsiiniõdesid u 7000 jne). Samas suur osa nendest inimestest ei vaja õigusabi ja osa neist võib suuta ise õigusabi hankida. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses esitati lahendusena kaks alternatiivi. Esiteks anda Eesti Advokatuurile (edaspidi advokatuur) lisaks riigi õigusabi korraldamisele praegune mittetulunduslike ühenduste õigusnõustamise korraldamine. Alternatiivina pakuti välja senise konkursisüsteemi edasist arendamist. Pärast eelnõu väljatöötamiskavatsuse kaasamisprotsessi saadud tagasisidet otsustati jätkata senise süsteemi edasiarendamisega. Teise alternatiivi kasuks otsustati, kuna see on lihtsamini teostatav ja nõuab olemasoleva süsteemi väiksemat muutmist. Samuti annab see võimaluse tänastele konkursil osalevatele koostööpartneritele osaleda tulevikus väljakuulutatavatel konkurssidel ning eduka osalemise korral arendada ja täiustada enda senist tegevust. Samuti ei nõua selle elluviimine advokatuuri valmisolekut õigusnõustamise korraldamisega tegeleda. Vastupidi, konkursil osaleda võivate isikute ringi avamine võimaldab advokatuuril soovi korral konkursil osaleda. Samuti saab selline võimalus osaks õigus- ja advokaadibüroodele. Sel viisil tekib eeldatavasti suurem konkursil osalemisest huvitatute ring ning konkursi tulemusena saadakse nii soodsam õigusabi tunnihind kui ka õigusabi parem piirkondlik kättesaadavus. Kuigi selliselt on keerulisem saavutada vahetut sünergiat õigusnõustamise ja riigi õigusabi süsteemide vahel, ületavad eeltoodud argumendid esimese alternatiivi võimalikku kasutegurit. Küll aga jätkub erivajadustega inimeste õigusnõustamine senisel kujul: Justiitsministeerium korraldab selleks eraldi konkursi ja riigieelarveline toetus antakse konkursi võitnud MTÜ-le või SA-le. Erivajadustega isikute puhul on tegemist sihtrühmaga, kellel on spetsiifilised vajadused ning harjumused. Nad on harjunud pöörduma endale harjumuspärase keskkonnaga 4 kohtadesse. Lisaks on valdkonnas juba tegutsevatel mittetulunduslikel ühingutel olemas vastav oskusteave, juurdepääsuks sobivad ruumid, viipekeele tõlkidega koostöö jm. Tasu- ja kululahendite vaidlustamine Advokatuur on varem avaldanud, et kuna neil puudub õigus vaidlustada riigi õigusabi tasu- ja kululahendeid, siis on nad sisuliselt taandatud makseagentideks. Advokatuur lihtsalt kannab advokaadile vastu vaidlemata üle summa, mis on kohtulahendis kirjas. Advokatuuril kui riigieelarvelise eraldise kasutajal peab olema õigus vaidlustada vajaduse korral, s.o kui tasumäärus või -otsus ei ole tasukorraga kooskõlas1, tasumäärusi ja -otsuseid. Nii saab advokatuur võimaluse tagada, et advokaat saaks alati tehtud töö eest tasu vastavalt tasukorrale ning välistatud peaks olema juhud, kus advokaat saab põhjendamatult suurema tasu, kui seda tasukord ette näeb. Advokatuur peaks saama õiguse vaidlustada tsiviil- ja haldusasjades tehtud tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid, milles asja menetlev kohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kaitsja andmine kriminaalasjade kohtueelses menetluses Probleemiks on asjaolu, et suur osa riigi õigusabi osutamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid kulub kriminaalmenetluste peale, kus praegune süsteem ei võimalda inimestel ise ka lihtsates menetlustes otsustada määratud kaitsja vajaduse üle, mistõttu ei jätku rahalisi vahendeid laiemale ringile inimestele õigusabi osutamiseks. Nimelt on praegu Eestis kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest üldjuhul kohustuslik alates prokuratuuri poolt kriminaaltoimiku tutvustamiseks esitamisest. Kui isik ei vali endale lepingulist kaitsjat, siis määrab selle talle riik alates eelnimetatud hetkest. Seega kahtlustatav ei pea taotlema riigilt kaitsjat, vaid see määratakse talle kohustuslikult. Kahtlustatavad ei ole tihti teadlikud sellest, et kaitsja osalemise tõttu võib tekkida olukord, kus nt isikule mõistetav rahaline karistus on väiksem kui kaasnev menetluskulude, mh kaitsja tasude hüvitamise kohustus. Seega tuleb isikule hiljem süüdimõistva, sh kokkuleppemenetluses tehtava kohtulahendiga riigi menetluskulude nõue ebameeldiva üllatusena. Edaspidi ei peaks kaitsjat määrama, kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning kaitsja osalemine ei ole õigusemõistmise huvides vajalik. Kui kõik loetletud tingimused on üheaegselt täidetud, ei pea kaitsjat määrama. Erandiks on kaitsja osavõtu kohustuslikkus (KrMS § 45 lg 2 p-des 1–5 ettenähtud juhud). Kui prokurör soovib lahendada asja üldmenetluses, tuleb kahtlustatavale määrata kaitsja. Samas jääb kahtlustatavale alati võimalus saada määratud kaitsja, kui ta seda soovib. Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise kohustusest vabanemine Rahandusministeerium tegi 08.06.2016 eelnõu väljatöötamiskavatsusele saadetud kooskõlastuskirjas ettepaneku kaaluda riigi õigusabi seaduse täiendamist selliselt, et riigi õigusabi hüvitamise kohustusest oleksid vabastatud isikud, kellele määratakse õigusabi seaduse alusel ilma isiku soovi ja taotluseta ning tema majanduslikku olukorda analüüsimata, sh eestkostja määramise taotlused ja isiku paigutamine kinnisesse asutusse. Ettepanek on põhjendatud. Kui isikule määratakse esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma isiku taotluseta, ei peaks ta sellega kaasnevat kulu ka riigile hüvitama. Tänane olukord ei ole 1 Praegu on sellised olukorrad tekkinud juhul, kui advokaat ei arvesta tasumääruse kohta antud advokatuuri selgitusi ning tõlgendab tasumäärust endale soodsamalt, mille tulemina taotleb tasuna suuremat summat kui seda tasukorra järgi oleks õigus teha. 5 mõistlik, kui ilma abi taotlemata määratud abi korral ei ole isik kaasnevate kulutuste hüvitamisest alati vabastatud. Sellistel juhtudel ei saa isik sisuliselt hinnata abi vajadust enda seisundi tõttu ega kaaluda kaasnevate kulude kandmise võimalust. On ebaõiglane, kui isiku hilisema majandusliku seisundi hindamise tõttu loetakse ta maksejõuetuks ning kohustatakse teda riigi õigusabi kulusid hüvitama. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Riigi õigusabi seaduse muutmine (eelnõu § 1) Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 23 lõike 4 lisamise tulemusena saab advokatuur õiguse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi (edaspidi kohtulahend) peale edasi kaevata kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. Selliselt on advokatuuril võimalik vaidlustada neile advokaadile raha väljamaksmiseks esitatud ebaõigeid kohtulahendeid, millega on advokaadile määratud suurem tasu, kui seda riigi õigusabi tasukorra järgi võimalik määrata on. Selliselt on advokatuuril võimalik operatiivselt ebaõigeid kohtulahendeid vaidlustada ning tagada, et advokatuuri liige ei saaks osutatud riigi õigusabi eest tasu, mida tasukorra järgi maksta ei tohiks. Paragrahvi § 27 lõike 1 täiendamine punktiga 1¹ võimaldab muudatuse jõustumise korral vabastada isikud, kes ei ole riigi õigusabi taotlenud, kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Praegune regulatsioon seda ei võimalda ning on nende isikute suhtes ebaõiglane, kuna nad ise ei taotle riigi õigusabi ega saa ka hinnata selle vajadust ja hilisemat majanduslikku mõju. Paragrahvi 31 muutmisega reguleeritakse senisest täpsemalt Justiitsministeeriumi kaudu õigusnõustamise kättesaadavuse toetamist. Kui praegu asus konkursi täpsem kord käskkirjas, millega minister konkursi välja kuulutas, siis edaspidi hakkab täpsem sisuline regulatsioon asuma ministri poolt määrusena kehtestatavas rakendusaktis. Seda selleks, et õigusnõustamise kättesaadavuse toetamiseks kavatsetakse kulutada olulisemalt suuremas mahus riigi rahalisi vahendeid, mis tingib kulutatavate vahendite kasutamise üle tõhusa järelevalve rakendamise, perioodilise aruandluse jm. Lõike 1 kohaselt toetab riik riigieelarves selleks ettenähtud vahendite piires isikuid, kelle tegevus on oluline üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks ning kes suudavad tagada abivajajatele kvaliteetse õigusabi andmise. Selliselt on sättest jäetud välja varasem piirang isikutele (MTÜ-d ja SA-d), keda riigieelarvest toetati. Seda selleks, et luua võimalused konkursil osalemiseks ka teistele juriidilistele isikutele kui üksnes MTÜ-d ja SA- d. Selliselt on võimalik osaleda konkursil ka advokaadibüroodel ja õigusbüroodel ning soovi korral ka advokatuuril. Eelnev peaks looma eeldused parimaks õigusnõustamise kättesaamiseks kõigis Eesti piirkondades. Samuti loob avatud konkurss tingimused riigi poolt hangitava õigusabi mõistliku ja õiglase tunnihinna kujunemiseks. Lõike 2 kohaselt kuulutatakse välja avalik konkurss ning selle võitjaga sõlmitakse leping kuni viieks aastaks. Leping võidakse sõlmida ka mitme erineva konkursil osalenud isikuga (nt õigusabi osutamine erinevates piirkondades), kuid süsteemi haldamise keerukuse ja kulude optimeerimise kohalt tuleks eelistada ühe lepingupartneri valimist. Lepingu sõlmimine pikemaks ajaks võimaldab potentsiaalsetel koostööpartneritel/õigusnõustajatel planeerida paremini oma tegevusi (nt vajaliku tööjõu hankimine, ruumide rentimine, töövahendid jm). Eelnev annab konkursil osalejale enam kindlust, et tema panustatud ressurss ja pingutused ei jää pelgalt lühiajaliseks. Lõikes 3 sätestatakse konkursitingimuste jm täpsemaks kehtestamiseks volitusnormid ministrile. Seadusökonoomikast tulenevalt ei ole mõistlik seadust koormata detailse konkursi 6 korra sätestamisega, teisisõnu seadust üle koormata. Seda kavatsetakse teha ministri määrusega, mis annab võimaluse seda vajaduse korral paindlikumalt ja operatiivsemalt muuta. Lõikes 4 sätestatakse alus Justiitsministeeriumi järelevalveks toetuse saajaga sõlmitud lepingu täitmise üle. Kui toetuse saaja ei täida oma kohustusi, peab Justiitsministeeriumil olema õigus teha temale ettekirjutus ning nõuda mittenõuetekohaselt kasutatud toetus riigieelarvesse tagasi. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata toetuse saajale sunniraha kuni 10 000 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Paragrahvi 38¹ lisamisega sätestatakse, et enne RÕS 1. jaanuaril 2017 jõustuva redaktsiooni jõustumist õigusnõustamise kättesaadavuse toetamiseks sõlmitud lepingutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 31 lõiget 4. Ei ole põhjendatud kohaldada sunniraha määramise õigust juba varem sõlmitud lepingutele. See muudatus raskendaks lepingupartnerite olukorda ning seda ei peaks tegema tagasiulatuvalt. Lepingute mittenõuetekohasest täitmisest tulenev vastutus jm on reguleeritud lepingutes. 3.2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine (eelnõu § 2) Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) paragrahvi 43 täiendamise järel lõikega 3¹ tuleb kahtlustatavale või süüdistatavale, kui ta taotleb kaitsja määramist, selgitada määratud kaitsjale määratud tasu ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda. Menetlejal tuleb selgitada kahtlustatavale temale kaitsja määramisega kaasneda võivat riigi rahalise nõude tekkimist, s.o kaitsjat ei määrata tasuta, vaid süüdimõistmise korral kannab ta ise menetluskulud, sh kaitsjatasud. Eelnev aitab tagada kahtlustatava parema informeerituse ning vältida süüdimõistmise korral kaitsjatasude kandmise kohustusega kaasnevat ebameeldivat üllatust. Paragrahvi 43 lõike 3 muutmisega on kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest edaspidi kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning kaitsja osalemine ei ole õigusemõistmise huvides vajalik. Need tingimused peavad olema korraga täidetud. Muudatuse tulemusena ei ole lihtsas ja selges teise astme kuriteos kahtlustatavale kaitsja määramine enam tingimatu. Muudatust ei kohaldata kõnesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, kui kaitsja määramine on kohustuslik. Kui prokurör või kahtlustatav soovib asja lahendada üldmenetluses, tuleb talle tagada kaitsja. Samuti tuleb määrata kaitsja juhtudel, kui prokurör peab seda menetluse huvides vajalikuks. Paragrahvi 224 pealkirja muutmine ja paragrahvi täiendamine lõikega 1¹ ning lõigete 3, 6, 8 ja 10 muutmine on tingitud eelkäsitatud muudatusest, mille kohaselt ei ole kaitsja määramine eelmenetluses kohustuslik teise astme kuriteos, kui prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses. Kui kahtlustatav ei ole taotlenud kaitsjat, tuleb prokuratuuril temaga suhelda ja leppida kokku toimikuga tutvumine prokuratuuris või kui prokurör peab võimalikuks, siis muul viisil (nt e-toimiku vahendusel). Seda selleks, et kahtlustatav saaks end toimiku materjalidega kurssi viia ja selle kohta oma seisukohad kujundada. Eelnimetatud lõigete sõnastust on täiendatud kahtlustatava nimetamisega, andes talle sarnaselt kaitsjaga sätestatud õiguse tutvuda kriminaalasjas tehtud salvestise või asitõendiga ja tutvuda toimikust kõrvaldatud materjaliga ning teha sellest tasu eest koopiaid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kasutab kehtivates õigusaktides kasutatavaid ja üldtuntud termineid. 7 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Artikli 6 kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Arvestatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. Selle artikli 3 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kahtlustataval ja süüdistataval isikul on õigus kasutada kaitsjat nii pika aja jooksul ja sellisel viisil, mis annab asjaomasele isikule võimaluse kasutada oma kaitseõigust otstarbekalt ja tõhusalt. Kahtlustatavale jääb vaatamata muudatustele õigus taotleda kaitsjat ja sellisel juhul talle kaitsja määratakse. Samuti on sätestatud juhud, kui kaitsja tuleb kahtlustatavale tagada. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus – riigi finantseeritava õigusabi võimaluste laiendamine Kavandatava muudatusega laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi, pakkudes inimestele riigi finantseeritavat õigusnõustamist kõigepealt teatud arv tunde tasuta. Kui inimene vajab õigusabi rohkem arv tunde, siis antakse seda talle omaosaluse tasumise korral või selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, kui inimesel puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks, s.o õigusnõustamise enda poolseks finantseerimiseks. Õigusabi antakse edasi kuni viis tundi juhul, kui toetuse saaja tasub omaosalusmäära. Omaosalusmäära suurus on viiskümmend protsenti konkursi võitja pakutud ühe tunni õigusabi tasu suurusest. Kaasnevad mõjud Seaduse muudatuste jõustumisega võivad kaasneda järgmised mõjud. 1. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevusala Kavandatava muudatusega kaasneks vähene mõju advokaadibüroodele, kuna tõenäoliselt puudub oht õigusteenuse turu tasakaalust väljaviimiseks, kuna riigi finantseeritava õigusabi andmist soovitakse laiendada isikutele, kelle sissetulek ei võimalda turult kvaliteetset õigusteenust hankida. Seega ei ole need isikud advokaadibüroode kliendid. Samuti ei saa eeldada, et jõukam inimene, kes suudab vajaduse korral advokaaditeenust hankida, Justiitsministeeriumi konkursi alusel korraldatavat õigusnõustamist sooviks. Sihtrühm – advokaadibürood Muudatus puudutab 230 advokaadibürood, kus töötab u 758 tegevadvokaati. Teised mõju olulisuse kriteeriumid 8 Mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuivõrd sellega võib kaasneda mõningane mõju advokaadibüroode ja advokaatide käitumises, kuid eelduslikult puudub vajadus kohanemiseks, kuna sarnast õigusteenust osutatakse klientidele ka täna. Muudatuse tulemusena laieneb nende isikute ring, kes riigi finantseeritavat õigusabi saavad. Seega tekib advokaadibüroodele täiendava töö võimalus, milleks neil tänase regulatsiooni piirangute tõttu võimalus puudub. Vajadusel saavad nad palgata selleks täiendavat tööjõudu. Võttes arvesse seda, et advokaadibürood puutuksid õigusnõustamisega kokku pigem ebaregulaarselt (2015. a anti õigusnõu kokku 4366 korda, mis teeks ühe advokaadibüroo kohta u 19 asja aastas ja advokatuuris tegutseva advokaadi kohta u 6 asja, millest valdav osa on Tallinnas ja Tartus), siis on mõju avaldumise sagedus väike. Viimast ka juhul, kui õigusnõu saavate isikute arv suureneks 2 kuni 3 korda, kuna sellisel juhul oleks ühel advokaadibürool aastas kuni 57 asja ja advokaadil kuni 18 asja (1 kuus alla 2 kliendi). Kõnesoleva muudatusega kaasneb sihtrühmale pigem positiivne mõju, kuna advokaadibürood võivad saada õigusnõustamise kliente. Sihtrühm – riigi finantseerimisel esmatasandi õigusnõustamist osutavad MTÜ-d ja SA-d Täna osutavad riigi finantseeritavat esmatasandi õigusabi Justiitsministeeriumi korraldatava konkursi võitnud MTÜ-d ja SA-d. Muudatuse tagajärjel jääb neile jätkuvalt võimalus osaleda konkursil ning eduka osalemise korral see ka võita. Samuti võivad mitu MTÜ-d SA-d esitada konkursil ühise pakkumise. Konkursi tulemusena eelistatakse ühe võitja välja selgitamist, kuid vastavalt olukorrale ja vajadusele võidakse sõlmida leping mitme erineva konkursil osalenud isikuga (nt õigusabi osutamiseks erinevates piirkondades). Muudatuse sihtrühm on väike – 2016. esmatasandi konkursil osales 9 MTÜ-d ja 1 SA, kellest toetust said neli (õigusabi osutavad paarikümne isiku ringis, s.h advokaadibüroodest ja mujalt). Võttes arvesse aga advokatuuri liikmete hulka (978 advokaati, kellest tegevliikmeid on 767), samuti õigusturul ja üldisemalt õigusvaldkonnas tegutsevate isikute arvu (mitusada uurimisasutuse töötajat, 839 PPA uurijat ja mitusada kohtutöötajat, seega kokku hinnanguliselt minimaalselt 1600 isikut) kui potentsiaalselt advokatuuriga kokku puutuda võivate isikute ringi (kokku minimaalselt 2500 isikut), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu (eelduslikult jätkavad edaspidi konkursi mitte võitnud isikud isikute õigusnõustamist, kuid muude finantsallikate toel), kuna nad saavad ka edaspidi konkursil osaleda, mille võitja selgub alles konkursi lõpuks. Seega ei saa keegi olla veendunud, et just tema pakkumine osutub parimaks, milles ei saanud sihtrühma kuuluvad isikud ka varem kindlad olla. Seega võib kaasneda tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks (nt ühise pakkumise esitamine). Seega väheneks muudatusega küll osa sihtrühma kuuluvate isikute sissetuleku võimalus, kuid neil on võimalik tegeleda sellise õigusabi pakkumisega, mis ei ole seotud riigi õigusabiga, ning mida pakutakse ka täna abivajajatele teiste finantseerimisallikate toel. Seega võib olla muudatusega kaasnev risk osa sihtrühma kuuluvate isikute majandustegevusele (senised konkursi võitjad, kelle pakkumine ei osutu edukaks) pigem negatiivne, kuid ei saa eeldada nende tegevuse automaatset lõpetamist. Samas muudatusega kaasneb sihtrühmale ka positiivne mõju, kuna nad võivad kliente juurde saada konkurssi võites, samuti eelarvelisi vahendeid. Seega kokkuvõttes võib väita, et muudatusega kaasneb sihtrühmale väheoluline, kohati positiivne ning kohati negatiivne mõju. 2. Mõju sisejulgeolekule – inimeste õiguste parem tagamine Muudatus avaldab positiivset mõju inimestele, kellele tagatakse vajaduse korral õigusabi, mille kättesaadavust riigi toel suurendatakse. Seega suureneb inimeste õiguste ja huvide reaalse kaitsmise võimekus. 9 Sihtrühm – inimesed, kes soovivad saada riigi finantseeritavat õigusabi Sihtrühma suuruse arvutamisel tuleb võtta arvesse praegu riigi finantseeritavat õigusabi saavate isikute hulga suhet kogu Eestiga, kuna muudatus avaldaks mõju kogu Eestile. Kui võtta arvesse riigi õigusabi kasutavate isikute arvu aastas (kokku maksimaalselt 15 789 isikut2, sh ka isikud, kellele määrati riigi õigusabi korduvalt ning õigusnõustamise kliendid) ning võrrelda seda kogu elanikkonnaga (1. jaanuari 2015. aasta seisuga elas Eestis 1 312 300 inimest)3, siis on mõjutatav sihtrühm väike. Viimast ka juhul kui anda 2 t tasuta õigusabi u 8500 inimesele aastas (sellisel juhul antakse abi varasemast poole suuremale arvule inimestele), mida riigieelarvest saadav täiendav summa võimaldaks. Abi soovivate inimeste arv kindlasti suureneb, kuid selle suurenemisele seavad piirid riigieelarvest eraldatavad vahendid. Teised mõju olulisuse kriteeriumid Laieneb eelduslikult õigusabi saavate inimeste arv, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna tegemist on sihtrühmale lisavõimaluse loomisega. Teenus tehakse edaspidi kättesaadavamaks, seetõttu eelduslikult teenuse tarbimine suureneb. Kättesaadavust ei piira ka omaosaluse kehtestamine, kuna selle tasumisest vabastatakse ühiskonna nõrgemad liikmed nagu pensionärid ja alaealised. Võttes arvesse, et kõnesolevad isikud puutuksid muudatuse tagajärjega kokku harva, siis on mõju avaldumise sagedus väike. Üldiselt ei hangi inimesed tihti õigusabi ning oma piirangud seab ka riigipoolne rahastus, mis ei saa olla piiramatu. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski. Küll aga paraneb õigusabi kättesaadavus elanikkonna seas. Tulenevalt eespool märgitust on mõju sihtrühmale väheoluline, kuid positiivne. 3. Mõju riigi kuludele ja avalike teenuste kättesaadavusele Kavandatava muudatusega laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele, kes praegu ei kvalifitseeru õigusabi saama ega suuda ka ise kvaliteetset õigusabi hankida. Kõnesolevale rühmale soovitakse pakkuda õigusabi teatud tundide ulatuses tasuta ja edaspidi turuhinnast soodsama hinnaga. Muudatusega eeldatavasti suureneb riigi finantseeritavat õigusabi saada soovivate isikute arv ning sellega kaasneks vajadus täiendavate rahaliste vahendite järele (õigusnõustajate tasu ja kulude hüvitamiseks, õigusabi korraldamiseks jm). Riigi finantseeritava õigusabi vajavate inimeste teoreetiline arv ületab ilmselt 100 000, kuid seda kindlasti mitte igal aastal. Suur osa neist ei sattu ilmselt olukorda, kus nad vajaksid õigusabi. Justiitsministeerium prognoosib, et isikuid, kes sooviksid saada riigi finantseeritavat õigusnõustamist, võiks olla aastas 15 000 või pisut enam (nt 2015. aastal nõustasid Justiitsministeeriumi konkursi võitnud MTÜ-d ja SA 4366 inimest), kuna vajadus on palju suurem ja seda kinnitavad senised õigusnõustamist osutavad Justiitsministeeriumi koostööpartnerid. Teenust soovivate isikute arvu mõjutab kindlasti ka asjaolu, kui palju tehakse teavitustööd õigusabi saamise võimaluste kohta. Sõltuvalt riigipoolsest rahastamisest oleks võimalik 2 2015. aasta riigi õigusabi aastaaruande kohaselt oli 2015. aastal riigi õigusabi tellimusi 15 789 3 https://www.stat.ee/90778 10 nõustada erinev arv inimesi. Tegemist on põhimõttelise muudatusega osutada teenust rohkematele inimestele, kuid võimalusel teha seda efektiivsemalt. Teenuse mahule seab piirid riigieelarvest eraldatud vahendite suurus ja selle tellimisel lähtutakse katteallika suurusest. Vaata täpsemalt eelnõu p 7. 6.2. Kavandatav muudatus – advokatuurile antakse õigus vaidlustada tsiviil- ja haldusasjades tehtud tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid, milles asja menetlev kohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Kavandatavate muudatuste kohaselt antakse advokatuurile õigus vaidlustada riigi õigusabi tasu ja kulude kohtulahendeid. Kaasnevad mõjud Seaduse muudatuste jõustumisega võivad kaasneda järgmised mõjud. 1. Majanduslikud mõjud - mõju halduskoormusele Muudatusega kaasneks advokatuuri juhatusele ja juristidele mõningane töökoormus, kuna tuleb kaaluda tasu ja kulude korraga ebakõlas oleva kohtulahendi vaidlustamist ning vajaduse korral lahend vaidlustada. Ilmselt hakkaks kohtus esindamisega tegelema kantselei juristid ning muudatusega suureneks vähemasti esialgu nende töökoormus. Viimase poole aastaga on küsimus kohtulahendi vaidlustamisest tõusetunud neljal korral, mistõttu võib eelduslikult prognoosida selliste juhtumite arvuks aastas kuni 10. Vigaseid tasumäärusi on igakuiselt rohkem, kuid enamasti nõustuvad advokaadid oma tasutaotlust korrigeerima. Ilmselt ajapikku see arv väheneks, kuivõrd muutunud kohtupraktika advokaadid eelduslikult muudaks ka oma tegevust. Sihtrühm – advokatuur (juhatus ja kantselei) Advokatuuri kantseleis töötab 9 inimest, neist 4 juristi. Juhatus koosneb 10 advokaadist, sh asendusliikmed. Võttes arvesse aga advokatuuri liikmete hulka (970 advokaati), on mõjutatav sihtrühm väike. Teised mõju olulisuse kriteeriumid Muudatusega kaasnevad muutused advokatuuri töötajate käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Lisanduks töötajate ajakulu, kuid igapäevatöös ei kaasneks olulisi muudatusi. Võttes arvesse seda, et kõnesolevad isikud puutuksid muudatuse tagajärjega kokku pigem harva või ebaregulaarselt, siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski, kuna muudatus annab võimaluse kohtulahendeid vaidlustada. Seega jääb advokatuurile igal konkreetsel juhul kaalumisruum, samuti võimalus arvestada selleks ressursi olemasolu jm. Eespool märgitu tõttu ei kaasne advokatuurile muudatustega olulist mõju. 6.3. Kavandatav muudatus – riigi õigusabi tagamise kohustuse leevendamine lihtsates ja selgetes kriminaalasjades Kavandatava muudatusega muudetakse riigi õigusabi andmise kohustuslikkust kriminaalasjade kohtueelses menetluses, täpsemalt, kui prokurör peab võimalikuks menetleda II astme kuritegu lühimenetluses. Kahtlustatavale jääb võimalus taotleda soovi korral kaitsjat. Selgetes asjades, kus puudub sisuline vaidlus isiku toimepandud rikkumise üle, ei ole põhjendatud riigi õigusabi automaatne andmine. Sealjuures ei tea kahtlustatavad sageli, et 11 kaitsja määramise korral jääb süüdimõistmise korral kaitsjatasu tema kanda, kuna seadusest ei tule menetlejale vastavast asjaolust kahtlustatava informeerimise kohustust. Kokkuhoiumeetme abil loodetakse säästa kuni 72 500 eurot (vt seletuskirja p 7). 1. Mõju sisejulgeolekule – inimeste õiguste parem tagamine Kavandatava muudatustega muudetakse inimestele riigi õigusabi andmist eespool märgitud viisil. Sihtrühm – inimesed, kes soovivad saada riigi õigusabi 2015. aastal anti riigi õigusabi u 1400 lühimenetluse süüteoasjas, mis moodustab u 1/8 kriminaalasjade riigi õigusabi asjadest. 2015. aastal lahendasid maakohtud ainuüksi tsiviilasju kokku üle 28 000. Lisaks lahendati kokku üle 15 000 kriminaalasja, üle 10 000 väärteoasja ja üle 3000 haldusasja. Seega juhul, kui ka kõik 1400 lühimenetluse asjas kahtlustatavaks olevat isikut ei saaks riigilt edaspidi automaatselt kaitsjat, on muudatusega mõjutatav sihtrühm väike. Muudatusega säästetavad vahendid ei mõjuta kriminaalasjades riigi õigusabi saavate isikute arvu, kuna seadusest tulenevatel juhtudel peab riik kahtlustatavale kaitsja eelnevast olenemata tagama. Teised mõju olulisuse kriteeriumid Muudatusega kaasnevad mõningad muutused isikute käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Võttes arvesse, et muudatuse tagajärjega puututakse kokku harva (riigi õigusabi ei kasuta üksikindiviid enda tegevuses tihti, pigem isegi mitte kunagi, kuna sellistesse olukordadesse lihtsalt ei sattuta), on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski, kuna kahtlustatavatelt ei võeta ära õigust kaitsjale. Vajaduse korral võivad nad ise õigusabi hankida või taotleda riigi õigusabi korras kaitsjat. Muudatuse positiivne külg avaldub selles, et neid informeeritakse kaitsja kulude kandmise kohustusest ning süüdimõistva lahendi korral ei kaasneks isikule riigi õigusabi hüvitamise kohustuse näol ebameeldivat üllatust, nagu seda kehtiva regulatsiooni kohaselt ette tuleb. Tulenevalt eespool märgitust kaasneb selle muudatusega väheoluline, kuid positiivne mõju. 2. Mõju riigiasutuste korraldusele – mõju töökoormusele Sihtrühm – kohtud Kõigi astme kohtutes töötab kokku 235 kohtunikku, s.h 25 halduskohtute kohtunikku, lisaks mitusada kohtutöötajat kohtujuristide ja konsultantide näol. Puuduvad täpsed andmed kriminaalasju menetlevate kohtunike arvu kohta, kuid eelduslikult on neid kokku alla 100. Seega puutuvad muudatusega kokku alla poolte kohtunikest (kriminaalasju menetlevad kohtunikud ja lisaks neid abistavad kohtuametnikud). Teised mõju olulisuse kriteeriumid Riigi õigusabi andmisele piirangute seadmine ja kriminaalasja kohtueelses menetluses kaitsja saamise korra muutmine võivad mõjutada mõnevõrra kriminaalasju lahendavate kohtunike töökoormust. Olukord, kus riigi õigusabi kohtumenetluses ei anta või antakse seda piiratud kujul, vajab kohtunikult suuremat tähelepanu isiku õiguste selgitamisele ning tagamisele. Samal ajal on see roll kohtunikul ka praegu. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemise tegevuse järele. Mõju avaldub pigem ebaregulaarselt. Kuna Riigikohtus on kaitsja osalemine kohustuslik, siis võivad mõned süüdistatavad taotleda riigi õigusabi alles kassatsiooniastmes. Samas ei tähenda see kohtunike 12 sisulises töös uusi tegevusi, kui lisanduks mõni täiendav riigi õigusabi taotlus. Kõike eelnevat arvestades võib väita, et muudatusega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. Sihtrühm – prokuratuur Prokuratuuri süsteemis on kokku 286 ametikohta. Kuna muudatusega lisandub täiendav töö ühele kantselei töötajale (vt täpsemalt seletuskirja p 7), siis on potentsiaalne mõjutatav sihtrühm väike. Teised mõju olulisuse kriteeriumid Muudatus, millega kriminaalasja kohtueelses menetluses viiakse kaitsja andmine taotluspõhiseks, võib mõjutada mõnevõrra prokuratuuri töökoormust. Olukorras, kus kaitsjat ei anta alates toimiku tutvustamisest automaatselt, tuleb selgitada kahtlustatavale õigust saada kaitsja ning sellega kaasneva kaitsjatasu tasumise kohustust, s.o et kaitsjat ei saada süüdimõistva kohtuotsuse korral tasuta, vaid n-ö järelmaksuga. Kuid prokurör teeb seda ka praegu ja selleks, et kahtlustatav saaks otsustada, kas ta soovib ka edaspidi kaitsjat või sellest loobuda, tuleb kaitsjakulude osas anda täiendav selgitus. Lisaks tuleb muudatuse korral toimetada kriminaalasja toimik kahtlustatavale, mis tähendab töökoormust prokuratuuri kantseleile. Sihtrühma kui terviku käitumises toimuvad muutused, kuid eeldatavalt ei teki raskusi muutustega kohanemiseks. Mõju avaldub pigem regulaarselt. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Prokuratuurile kaasneva täiendava töökoormuse lisakulu kaetakse Justiitsministeeriumi eelarvest. Sellest järelduvalt võib väita, et muudatusega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. 6.4. Kavandatav muudatus – riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise kohustusest vabanemine Muudatus on lisatud eelnõule tulenevalt Rahandusministeeriumi poolt eelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatud kooskõlastuskirjas tehtud ettepanekust vabastada riigi õigusabi kohustusest isikud, kes seda ei taotle ning kelle majanduslikku olukorda ei analüüsitud. Kehtiva regulatsiooni järgi (RÕS § 28 lg 1) tuleb Rahandusministeeriumil jälgida ka selliste inimeste majanduslikku olukorda viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist ning maksevõime paranemise korral tuleb taotleda kohtult, et viimane kohustuks isikut hüvitama riigi õigusabi kulud. Tänane regulatsioon ei vabasta kõnesolevaid isikuid kulude hüvitamise kohustusest. Seega tuleneb kõnesolev kohustus seadusest ning olukorra muutmiseks ei ole muud võimalust, kui regulatsiooni muutmine. Mõju sisejulgeolekule – inimeste õiguste parem tagamine Riigi õigusabi hüvitamise kohustusest vabastatakse isikud, kellele määratakse tsiviilasja hagita menetluses õigusabi seaduse alusel ilma isiku soovi ja taotluseta ning tema majanduslikku olukorda analüüsimata. Kui isikule määratakse esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma isiku taotluseta, ei peaks ta sellega kaasnevat kulu ka riigile hüvitama. Praegune olukord ei ole mõistlik, kui ilma abi taotlemata määratud abi korral ei ole isik kaasnevate kulutuste hüvitamisest vabastatud. Sellistel juhtudel ei saa isik sisuliselt hinnata abi vajadust oma seisundi tõttu ega kaaluda kaasnevate kulude kandmise võimalust. On ebaõiglane, kui sellise isiku hilisema majandusliku seisundi hindamise tõttu loetakse ta maksejõuetuks ning kohustatakse teda riigi õigusabi kulusid hüvitama. Sihtrühm – inimesed, kellele määratakse riigi õigusabi ilma seda taotlemata 13 Tsiviilasjades anti 2013. aastal 3153 ning 2014. aastal 4128 korral riigi õigusabi. Hagita asjad moodustavad kõigist tsiviilasjadest u 90%, nendest omakorda 80% moodustavad piiratud teovõimega isikute asjad (hoolekandeasutusse paigutamine, eestkosteasjad jm). Seega on eeldatav sihtrühm 2014. aasta andmete puhul u 3000 inimest. Teised mõju olulisuse kriteeriumid Muudatusega ei kaasne isikutele eeldatavalt kohanemisvajadust, kuna muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju. Võttes arvesse, et muudatuse tagajärjega puututakse kokku harva (riigi õigusabi ei kasuta üksikindiviid enda tegevuses tihti, pigem isegi mitte kunagi, kuna sellistesse olukordadesse lihtsalt ei sattuta), on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski. Tulenevalt eespool märgitust kaasneb selle muudatusega väheoluline, kuid positiivne mõju. Rahandusministeeriumi poolt varasemalt avaldatud andmete kohaselt kulub selliste inimeste majandusliku seisundi jälgimisele enam riigi vahendeid, kui neid on võimalik inimestelt tagasi saada. Seega omab muudatus positiivset mõju ka riigi kuludele ja Rahandusministeeriumi töökoormusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kavandatav muudatus laiendada õigusabi saavate isikute ringi ei too kaasa riigile uusi tegevusi. Konkurss viiakse ka praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt läbi igal aastal või üle aasta. Kui konkursi tulemusel sõlmitakse leping kehtivusega üle 2 aasta, siis korraldatakse neid senisest harvem ning sellega langeb praegune konkursi korraldamisega kaasnev halduskoormus. Samal ajal tingivad muudatused ilmselt senisest mahukama ja keerukama konkursi läbiviimise, sellise konkursi tulemusi võidakse ka vaidlustada. Eelnevaga kaasneks täiendav halduskoormus. Viimane lisandub ka senisest sagedasema aruandluse läbivaatamisega ja järelevalvega. Samuti võib eeldada valdkonnaga seotud avalduste, kaebuste jm arvu tõusu. Kokkuvõttes tähendab muudatus seni valdkonnaga tegelevate ametnike töökoormuse kasvu. Kõnesoleva muudatuse rakendamine toob riigile kaasa riigieelarvelisi kulutusi. Riigi eelarvestrateegia 2017–2020 protsessis eraldati Justiitsministeeriumile täiendavalt 0,7 miljonit eurot õigusnõustamise parema kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõuga kaasnevad lisakulud kaetakse Justiitsministeeriumile kavandatud eelarvevahenditest. Muudatus, mille kohaselt leevendatakse kaitsja kohustuslikkust kohtueelses menetluses, loob eeldused riigi eraldatud vahendite kokkuhoiuks. Kohtute infosüsteemi statistika kohaselt jõudis 2015 esimese astme kohtutesse kokku 1786 lühimenetluse asja. Nendes on u 90% juhtudel määratud kaitsja ja u 90% juhtudel on tegemist teise astme kuriteoga. Seega on asjassepuutuvaid lühimenetlusi u 1450. Prognoosime Justiitsministeeriumi eelneva kogemuse pinnalt, et nendest u 50% soovivad ka pärast muudatuse tegemist kaitsja määramist. Seega on nende asjade arv u 725 ja muudatusest tulenev süsteemisisene sääst u 72 500 eurot (ühe lühimenetluse asja kohtueelse menetluse kulu u 100 eurot). Kokkuhoiu arvelt on võimalik advokaate paremini tasustada keerukamate asjade ajamise eest. Muudatusega ei kaasne riigile otsest rahalist tulu. Kõnesoleva muudatusega suureneb mõnevõrra prokuratuuri halduskoormus, seda eelkõige kantseleil, kes peab korraldama kahtlustatavale toimikuga tutvumise. Toimikuga ei soovi kindlasti kõik tutvuda ja see võimalus on kahtlustataval ka kohtumenetluses. Justiitsministeerium prognoosib varasema kogemuse pinnalt, et kuni 60% 14 juhtudel soovib kahtlustatav toimikuga tutvuda. Seega jääks selliste asjade arvuks, milles prokuratuur peaks tegelema kahtlustatavale toimiku tutvustamisega, u 435. Ühe prokuratuuris töötava konsultandi töötasu on kuus u 1100 eurot ja koos maksudega 1471 eurot. Seega on konsultandi ühe töötunni hind u 9,2 eurot, mis maksude lisamise korral teeb u 12 eurot. Eeldades, et muudatus tooks kaasa ühe kriminaalasjaga u 1 töötunni jagu täiendavat tööd (suhtlus kahtlustatavaga, toimiku tutvustamine kohapeal), on muudatusega kaasnevaks täiendavaks töötundide arvuks u 435, mis on u 1 inimese 3 kuu töötunnid. Eelneva tasustamiseks kuluks u 5220 eurot (12 x 435). Vastav summa eraldatakse prokuratuurile Justiitsministeeriumi eelarvest. Lisaks on tehniliselt vajalik tekitada olukord, kus kriminaaltoimiku koopiat saaks edaspidi ka isikule endale saata Avaliku E-Toimiku vahendusel. Vajalike lisaarenduste kulu on hinnanguliselt 8000 eurot. Vastav summa leitakse Justiitsministeeriumi eelarvest. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks kehtestatakse uus rakendusakt seni kehtiva justiitsministri 12. novembri 2013. a määruse nr 35 „Mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt õigusabi andmiseks toetuse taotlemise tingimused ja kord“ asemel ning tunnistatakse viimane kehtetuks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril. Arvestades eelnõu kooskõlastamisele, Riigikogu menetlusele ning seaduse väljakuulutamisele ja avaldamisele kuluvat aega, on eelmärgitu seaduse eelduslik jõustumise aeg. See on ka hilisem aeg selleks, et õigusabi kättesaadavuse toetamise konkurss välja kuulutada ja läbi viia enne täna kehtivate lepingute lõppemist. Seega, kui õigusakti jõustumise ajaks jääks hilisem aeg, lükkuks õigusakti tegeliku rakendamise võimalus edasi, mis tingiks täna kehtivate lepingute lõppemisest tuleneva pausi inimestele õigusnõustamise tagamisel. Arvestades muudatuste sisu, ei ole see otstarbekas. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatus, mis käsitleb kaitsja määramise leevendamist lühimenetluse asjades, jõustub 2017. aasta 1. aprillil. Seaduse sätete erinev jõustumisaeg on tingitud infotehnoloogiliste arendustega seotud muudatuste välja töötamisest ja rakendamisest. Vastavad IT-arendused ei ole enne 1. aprilli 2017 valmis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutele, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Lastekaitse Liidule, Eesti Üksikvanemate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale ja SA Õigusteenuste Büroole. Huvirühmad on saanud võimaluse oma ettepanekud esitada väljatöötamiskavatsuse arvamuseks esitamise etapis. Arvamust avaldasid Riigikohus, Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, 53 advokaati, Eesti Juristide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja SA Õigusteenuste Büroo. Ettepanekud ja nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja p-s 2. Algatab Vabariigi Valitsus „………… 2016“ (allkirjastatud digitaalselt) 15 Lisa 1. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel I. Eesti õiguse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/48/EL võrdlustabel EL õiguse Seadus Eelnõu säte Vastavus EL selgitus allikas õigusallikale Art 3 lg 1 KrMS § 43 lg 3 vastab Lisa 2. Rakendusakti kavand Õigusnõustamise kättesaadavuse toetamise konkursi tingimused ja kord, nõuded toetatavale õigusabile ja selle andmise korraldamisele, toetuse taotlejale ja taotlusele ning toetuse saaja aruandlusele ning õigusabi abivajaja omaosalusmäär Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 31 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Justiitsministeerium korraldab üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetuse jagamiseks avaliku konkursi, mille võitjaga sõlmitakse leping viieks aastaks. (2) Toetust makstakse riigieelarves selleks ettenähtud vahendite piires. § 2. Õigusabile ja selle andmise korraldamisele esitatavad nõuded (1) Konkursi võitja tagab Eesti kodanike nõustamise õigusalastes küsimustes kõikides õigusvaldkondades, välja arvatud nõustamine vangistusõiguses ning kahtlustatava ja süüdistatava nõustamine kriminaalmenetluses. Nõustamine hõlmab ka isikule õigusalase dokumendi koostamist ja lihtsamas asjas tema esindamist kohtus. Nõustamine toimub eesti ja vene keeles. (2) Konkursi võitja nõustab järgmiselt: 1) kohtub nõustajaga; 2) telefoni vahendusel; 3) haldab veebilehtede www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru sisu ja vastab sinna esitatud küsimustele. (3) Konkursi võitja kohtub nõustatavaga vähemalt järgmistes linnades: 1) Tallinn; 2) Tartu; 3) Pärnu; 4) Narva; 5) Jõhvi; 16 6) Kuressaare; 7) Haapsalu; 8) Rakvere; 9) Paide; 10) Viljandi; 11) Valga. (4) Kohtudes nõustatavaga tuvastatakse isik enne nõustamise alustamist isikut tõendava dokumendi alusel. Isik, tema kontaktandmed ning nõustavad küsimus, nõustamise kuupäev ja nõustamisele kulunud aeg registreeritakse kliendihaldustarkvaras, kuhu lisatakse isikut tõendava dokumendi elektrooniline koopia. § 3. Õigusabi osutajate ja õigusabi osutamist korraldava isiku kvalifikatsiooninõuded (1) Pakkumise esitanud isiku (edaspidi pakkuja) õigusnõustajatel peab olema omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi 2 haridusseaduse § 28 lõike 2 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ning neil peab olema praktiline kogemus õigusvaldkonnas. (2) Õigusnõustamist korraldama hakkaval isikul peab olema omandatud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 2 lõike 2 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon ning tal peab olema vähemalt viie aasta pikkune praktiline kogemus õigusvaldkonnas. § 4. Õigusabi vajaja omaosalusmäär (1) Õigusabi vajajale osutatakse toetusega makstavate vahendite eest kuni kaks tundi tasuta õigusabi. Kui õigusabi vajaja õiguste kaitse eeldab õigusabi osutamist üle kahe tunni, antakse seda edasi kuni viis tundi juhul, kui toetuse saaja tasub omaosalusmäära. Omaosalusmäära suurus on viiskümmend protsenti konkursi võitja pakutud ühe tunni õigusabi tasu suurusest. (2) Kui õigusabi vajaja ei suuda tasuda omaosalusmäära, selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise korda ja vajaduse korral abistatakse selleks vajalike dokumentide täitmisel. (3) Õigusabi vajaja tasub kohtumise teel õigusabi taotledes ühekordset tasu 5 eurot. Tasu makstakse konkursi võitjale. Tasu maksmisest on vabastatud alaealised ja pensionärid. (4) Konkursi võitja tohib kasutada õigusabi vajajatelt laekuvaid vahendeid üksnes õigusabi vajajate õigusnõustamiseks määruse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud viisil. (5) Konkursi võitja tagab, et õigusabi osutamiseks eraldatud ja õigusabi abivajajate makstavad vahendid hoitakse lahus tema muust varast. § 5. Konkursi väljakuulutamine (1) Justiitsminister kuulutab avaliku konkursi välja käskkirjaga. (2) Konkursi teade avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (3) Konkursi väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) konkursi korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku kontaktandmed; 2) konkursi korraldamise objekt ning õigusnõustamise korraldamise alustamise kuupäev; 3) linnade nimed, milles konkursi korraldaja tagab õigusnõustamiseks vajalikud ruumid; 4) pakkuja kvalifitseerimise tingimused; 5) viited pakkumise esitamiseks vajalikele dokumentidele; 6) pakkumise vormistamise keel; 7) pakkumise esitamise viis, koht, tähtpäev ja kellaaeg; 8) tähtaeg, mille kestel peab pakkumine jõus olema; 9) märge konkursi korraldajalt konkursi kohta lisateabe saamise õiguse kohta ja konkursi tingimuste kohta selgituste andmise kord. 17 § 6. Konkursi tingimuste kohta selgituste andmine (1) Konkursil osaleval isikul on õigus saada konkursi korraldajalt konkursi tingimuste kohta selgitusi. Küsimused esitatakse kirjalikult konkursi korraldaja kontaktisikule. (2) Justiitsministeerium on kohustatud andma selgitusi konkursi tingimuste kohta viie tööpäeva jooksul alates vastava taotluse registreerimisest, kuid mitte hiljem kui pakkumiste esitamise tähtpäevi. § 7. Pakkumise esitamine ja esitamise tähtaeg (1) Pakkumine esitatakse Justiitsministeeriumile e-posti teel aadressil [email protected] või Justiitsministeeriumi postiaadressil konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks ja kellaajaks. (2) Pakkumise esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. (3) Pakkuja võib esitada ühe pakkumise. Ühised pakkujad võivad esitada ühe pakkumise. (4) Konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva kellaajaks saabunud pakkumine loetakse tähtaegselt esitatuks. Konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeval postitatud pakkumine loetakse tähtaegselt esitatuks. (5) Pakkumine esitatakse eesti keeles. (6) Justiitsministeerium registreerib saabunud pakkumised. (7) Pakkumist, mis esitatakse Justiitsministeeriumile pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva ja kellaaega, vastu ei võeta. Pakkumist, mis on postitatud pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva, ei avata ja see tagastatakse pakkujale. (8) Muudatustest esitatud andmetes on pakkuja kohustatud Justiitsministeeriumi kohe kirjalikult teavitama. (9) Justiitsministeerium võib pakkumise esitamise tähtaega pikendada. (10) Justiitsministeerium teatab esitamise tähtaja pikendamisest e-posti teel kõigile pakkujatele ja avaldab vastava teate määruse § 5 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt. (11) Pakkumine peab olema jõus konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtaja jooksul. § 8. Pakkumise muutmine ja tagasivõtmine Pakkuja võib enne pakkumise esitamise tähtpäeva oma pakkumist muuta, pakkumise tagasi võtta või esitada uue pakkumise. § 9. Toetuse taotlejale ja pakkumisele esitatavad nõuded (1) Toetust võib taotleda Eestis vastavas registris registreeritud juriidiline isik. (2) Toetuse taotleja tagab õigusabi vajaja andmete haldamise määruse § 2 lõikes 4 nimetatud andmete registreerimisega tarkvaralahenduse abil. Toetuse taotleja tagab Justiitsministeeriumile automatiseeritud andmesidevõrgu kaudu juurdepääsu elektroonsele kliendihaldusprogrammile. (3) Toetuse taotleja pakkumine peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) pakkuja nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed; 2) konkursil osalemise avaldus, millele on alla kirjutanud pakkuja juhatuse liige või tema volitatud esindaja ning mis sisaldab kinnitust, et pakkuja on teadlik konkursi tingimustest ja õigusaktidest tulenevatest kohustustest; 3) taotletava toetuse suurus; 4) pakkuja poolt küsitav ühe tunni õigusabi hind ning nende isikute arv ühes kalendriaastas, kellele soovitakse õigusabi anda; 5) loetelu linnadest, kus kavatsetakse anda õigusabi kohtumise teel, ning dokumendid, mis tõendavad nendes asuvate ruumide kasutusõigust, või kus vajatakse konkursi korraldaja abi ruumide rentimiseks; 6) mitmel päeval nädalas ja mis kellaajal konkreetses linnas ja mis aadressil kohtumise teel õigusabi antakse ning kui kiiresti nõustamisele registreerumisest alates tagatakse isiku vastuvõtt; 8) mis telefoninumbril nõustamist pakutakse ning mitmel päeval nädalas ja mis kellaajal; 9) kirjeldus veebilehtede www.juristaitab.ee ja www.juristaitab.ee/ru sisu haldamisest ning aeg, mille jooksul veebilehel esitatud küsimusele vastatakse; 10) õigusabi osutajad ja õigusabi korraldamise eest vastutav isik, nende kvalifikatsioon ning praktiline kogemus, sealhulgas kas ja millisele valdkonnale on nõustaja spetsialiseerunud; 11) pakkuja varasem kogemus toetatava tegevuse elluviimisel; 12) pakkuja omafinantseeringu olemasolu ja suurus; 13) kinnitus, et pakkuja on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 14) nõusolek konkursi korraldajale järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või muule õiguspädevale institutsioonile või avalikule registrile; 18  15) tegutseva juriidilise isiku pakkumisele eelnenud majandusaasta aruanne, välja arvatud esimest aastat tegutseva juriidilise isiku puhul; 16) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui pakkumise on allkirjastanud pakkuja volitatud esindaja. § 10. Pakkumise avamine ja läbivaatamine (1) Pakkumise avamiseks, läbivaatamiseks ja hindamiseks moodustab justiitsminister käskkirjaga komisjoni. (2) Komisjon avab tähtpäevaks laekunud pakkumised konkursi väljakuulutamise teates või pakkumise esitamise tähtaja pikendamisel konkursi korraldaja poolt määratud kohas ja ajal. (3) Pakkumiste avamise juures võivad viibida pakkujad või nende volitatud esindajad, kes esitavad isikut tõendava dokumendi ning vajaduse korral volikirja. Ühte pakkujat võib esindada kuni kaks esindajat. (4) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, postiaadressid, registrikoodid ning kontrollitakse esitatud dokumentide ja andmete vastavust määruse §-s 8 märgitud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse pakkujate nimed, postiaadressid ja registrikoodid, pakkumiste avamise juures viibivate isikute nimed ning avaldused ja märkused, mis on tehtud pakkumiste avamisel. (5) Pakkumiste avamise protokolli ärakiri saadetakse pakkujatele kolme tööpäeva jooksul arvates pakkumiste avamisest. § 11. Pakkumise täpsustamine Pakkumises sisalduvate andmete täpsustamiseks võib komisjon nõuda pakkujalt täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, määrates tähtaja nende esitamiseks. § 12. Pakkuja kvalifitseerimine (1) Komisjon kontrollib pakkuja kvalifitseerimisel enne pakkumiste sisulist läbivaatamist, et pakkuja: 1) on registreeritud Eesti vastavas registris; 2) on maksevõimeline, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust või ta ei ole pankrotis; 3) on andnud konkursi korraldajale nõusoleku järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile, karistusregistrile või muule õiguspädevale institutsioonile. (2) Komisjonil on õigus pakkuja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et pakkuja on esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente. (3) Pakkujat ei kvalifitseerita, kui ta: 1) ei vasta paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) ei ole esitanud kõiki konkursi väljakuulutamise teates nõutud andmeid või dokumente. (4) Komisjoni otsus pakkuja kvalifitseerimise, kvalifitseerimata jätmise või konkursilt kõrvaldamise kohta edastatakse kõigile pakkujatele üheaegselt kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (5) Pakkuja kirjalikul taotlusel teatab komisjon pakkuja kvalifitseerimata jätmise või konkursilt kõrvaldamise aluse hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates vastava taotluse registreerimisest. § 13. Pakkumise vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine (1) Komisjon kontrollib pakkumise vastavust pakkumisele esitatud nõuetele. (2) Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see sisaldab määruse §-s 8 nimetatud dokumente ja andmeid. (3) Komisjon lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta määruse §-s 8 sätestatud pakkumisele esitatud tingimustele. (4) Komisjonil on õigus lükata pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises on esitatud ebaõigeid andmeid või dokumente. (5) Komisjoni otsus pakkumise vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta edastatakse kvalifitseerunud pakkujatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (6) Pakkuja kirjalikul taotlusel peab komisjon teatama tema pakkumise tagasilükkamise aluse hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates vastava taotluse registreerimisest. § 14. Pakkumiste võrdlemine ja hindamine (1) Komisjon võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumisi. (2) Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel lähtub komisjon järgmistest kriteeriumidest: 1) pakkuja poolt küsitava õigusabi tunni hind; 2) linnade arv ja asukoht, kus pakkuja soovib õigusabi osutada; 19 3) mitmel päeval nädalas ja mis kellaajal on kohtumise teel nõustamine tagatud; 4) mitmel päeval nädalas ja mis kellaajal on telefoni teel nõustamine tagatud; 5) veebilehtede sisu haldamine ja kui kiiresti tagatakse küsimusele vastamine; 6) nende isikute arv ühes kalendriaastas, kellele õigusabi soovitakse anda; 7) pakkuja omaosaluse suurus; 8) pakkuja õigusnõustajate arv ja praktiline kogemus õigusvaldkonnas; 9) pakkuja varasem kogemus riigi toetatud õigusabi osutamisel; 10) pakkuja tegevuse jätkusuutlikkus olukorras, kus konkursi korraldaja eraldatavad vahendid vähenevad või neid tulevikus ei eraldata. (3) Komisjon teeb justiitsministrile ettepaneku toetuse andmise või sellest keeldumise kohta. § 15. Konkursi võitja ja teabe avaldamine (1) Justiitsministri käskkirjaga tunnistatakse konkursi võitjaks pakkuja, kelle pakkumine on määruse §- s 14 sätestatud kriteeriumidest lähtudes parim. (2) Kui konkursi võitja ei täida määruse §-s 16 sätestatud kohustust, siis tunnistab justiitsminister paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja kehtetuks ning tunnistab kolme tööpäeva jooksul uueks võitjaks pakkuja, kes kvalifitseerus paremuselt järgmiseks. (3) Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi võitja ning kirjalik teade selle kohta edastatakse pakkujatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (4) Pärast otsuse tegemist konkursi tulemuste kohta avalikustab Justiitsministeerium pakkumise esitanud isikute ning konkursi võitnud pakkuja ärinime ja aadressid kümne tööpäeva jooksul samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade. § 16. Lepingu sõlmimine konkursi võitjaga Konkursi võitja peab toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingu allkirjastatult Justiitsministeeriumile tagastama viie tööpäeva jooksul Justiitsministeeriumi poolt lepingu allkirjastamiseks saatmise päevast arvates. § 17. Konkursi lõppemine (1) Konkurss lõpeb, kui: 1) konkursi võitjaga sõlmitakse toetuse sihtotstarbelise kasutamise leping; 2) konkursi võitja ei ole määruse §-s 16 sätestatud tähtajaks Justiitsministeeriumile allkirjastatult tagastanud toetuse sihtotstarbelise kasutamise lepingut; 3) ükski esitatud pakkumine ei vastanud esitatud nõuetele; 4) esitati kaks või enam võrdset pakkumist; 5) tähtpäevaks ei esitatud ühtegi pakkumist. (2) Konkursi lõppemise kohta paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud alustel koostatakse protokoll, mille koopia edastatakse pakkumise esitanud isikutele hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. § 18. Toetuse väljamaksmine (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab konkursi võitja Justiitsministeeriumile maksetaotluse. Maksetaotlust ei esitata sagedamini kui kord kalendrikuus. (2) Enne toetuse väljamaksmist kontrollib Justiitsministeerium määruse § 2 lõikes 4 nimetatud andmeid maksetaotluse aluseks oleva kalendrikuu kohta konkursi võitja poolt peetavas elektroonses kliendihaldusprogrammis. (3) Justiitsministeerium menetleb maksetaotlust kuni kümme tööpäeva. (4) Konkursi võitjale võib teha pärast toetuse kasutamise lepingu sõlmimist ühekordse ettemakse, mille suurus ei tohi ületada 20 protsenti konkursi võitjale antava toetuse kogusummast. (5) Toetust peab asuma kasutama aastal, mille riigieelarves on ette nähtud vahendid selle maksmiseks. § 19. Aruandlus (1) Konkursi võitja esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks ülevaate eelmise kalendriaasta õigusnõustamise kättesaadavuse tagamise raames osutatud õigusabi, selle korraldamise ning kantud kulude kohta. (2) Paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed: 20 1) õigusabi saanud isikute arv õigusabi liikide ja linnade kaupa; 2) osutatud õigusabi tundide arv õigusabi liikide ja linnade kaupa; 3) rahaliste vahendite jääk aruandeaasta alguse seisuga, toetusena saadud eraldise suurus, aruandeaastal kasutatud rahalised vahendid ja rahaliste vahendite jääk aruandeaasta lõpu seisuga; 4) õigusabi osutanud isikute nimed, kelle maksti aruandeaastal tasu, tasustatud töötundide arv ning tasu kogusuurus isiku kohta. § 20. Erivajadustega isikutele õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks toetuse jagamise erisused (1) Konkursi täpsemad tingimused ja nõuded taotlusele kehtestatakse justiitsministri käskkirjaga (edaspidi konkursi tingimused). (2) Konkursi tingimustes võib määrata valdkonnad, milles õigusabi andmiseks toetust makstakse, või sihtrühmad, kellele õigusabi osutamiseks toetust makstakse, ning igale valdkonnale või sihtrühmale eraldatava piirsumma. (3) Taotlus peab vastama konkursi tingimustes esitatud nõuetele ning selles peab sisalduma konkursi tingimustes nõutud informatsioon, sealhulgas: 1) taotleja andmed, sealhulgas nimi ja juriidiline vorm, registrikood, postiaadress, arvelduskonto number, kontaktandmed (telefon, e-post); 2) ülevaade taotleja kahe viimase aasta tegevusest; 3) taotletava toetuse kasutamise eesmärk; 4) taotletava toetuse suurus; 5) üksikasjalik projekt taotletava toetuse kasutamiseks, milles on kirjeldatud planeeritavad tegevused, ajakava, sihtrühm, kellele õigusabi osutatakse, sealhulgas sihtrühma kuuluvate isikute väljaselgitamise meetod, ja piirkond, kus õigusabi osutatakse; 6) nõustaja kvalifikatsiooni kirjeldus, sealhulgas valdkond, millele nõustaja on spetsialiseerunud; 7) toetuse kasutamise eelarve. (4) Taotluse esitamise tähtaeg ja taotluste esitamise täpsem kord kehtestatakse konkursi tingimustes. Taotlus tuleb esitada konkursi tingimustes kehtestatud tähtpäevaks ja korras. Pärast tähtaja möödumist esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata. (5) Komisjon hindab konkursi tingimustele vastavaid taotlusi konkursi tingimustes sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning teeb justiitsministrile ettepaneku taotluse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (6) Justiitsministril on õigus sobivate taotluste puudumise korral jätta riigieelarves ettenähtud toetus osaliselt või täielikult välja maksmata ning kuulutada välja uus konkurss. (7) Toetus makstakse välja toetuse kasutamise lepingus määratud tähtaja jooksul. § 21. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 12. novembri 2013. a määrus nr 35 „Mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt õigusabi andmiseks toetuse taotlemise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. 21  Ministeeriumid Meie 11.08.2016 nr 8-1/5952 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eis.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) minister Gunnar Vaikmaa 680 3120 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Riigikohus Meie 11.08.2016 nr 8-1/5952 maa-, haldus- ja ringkonnakohtud Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Eesti Kohtunike Ühing Eesti Juristide Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Lastekaitse Liit Eesti Üksikvanemate Liit Eesti Kaubandus – Tööstuskoda Notarite Koda SA Õigusteenuste Büroo Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame arvamuse avaldamiseks riigi õigusabi seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Arvamusi ootame hiljemalt 30. augustiks 2016. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eis.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Gunnar Vaikmaa 680 3120 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Palun saata dokumendi kättesaamise kinnitus [email protected] aadressile. Pealkiri: RÕS ja KrMS muutmise eelnõu Registreerimise kuupäev: 11.08.2016 Registreerimise number: 8-1/5952. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee