Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused ja viis Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 ja § 22 lõike 4 kolmanda lause alusel. 1. peatükk RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVESTAMISE ALUSED JA MAKSMISE KORD § 1. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused (1) Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu (edaspidi tasu) määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks osutatud õigusabi eest 2. peatükis ette nähtud tasumäärade alusel. Tasu suurendatakse või vähendatakse üksnes käesolevas määruses sätestatud juhtudel. (2) Menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlustoimingu ärajäämisest ei ole riigi õigusabi osutajale (edaspidi advokaat) mõistliku aja jooksul ette teatatud, makstakse ärajäänud menetlustoimingule ilmumise eest poole tunni tasu lähtudes 2. peatükis vastava õigusabi kohta sätestatud tasumäärast ja maksimaalmäärast. (3) Järjestikku toimunud menetlustoimingute või muude toimingute tasu arvestamisel lähtutakse neile reaalselt kulunud ajast, võttes arvesse, et ühegi iseseiseva toimingu tasu ei ületa 2. peatükis toimingule ette nähtud tasu maksimaalmäära. (4) Kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Kui advokaat ei ole istungi alguses kohal, siis lähtutakse kohtuistungi protokollis märgitud advokaadi istungile saabumise ajast. Kohtuistungil osalemise aja hulka arvestatakse kõik istungi katkestused, mis kohtu poolt teatavaks tehtuna kestavad kuni 30 minutit. Menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi vaheaeg, mis kestab kauem kui plaanikohaselt 30 minutit, ei kuulu tasustatava aja hulka. Pärast katkestust jätkuva kohtuistungil osalemise aja algus määratakse lõike teises ja kolmandas lauses sätestatust lähtudes. (5) Kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö eest tasustatakse advokaati 2. peatükis vastava õigusabi eest ette nähtud tasumäära alusel, välja arvatatud kohtuistungil osalemine. Kui kohtuistungi aja tühistamisest või muutmisest ei ole advokaadile mõistliku aja jooksul ette teatatud, tasustatakse ka ärajäänud kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö määruse 2. peatükis vastava õigusabi kohta ette nähtud tasumäära alusel. (6) Riigi õigusabi osutamisel kohtuasja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses ning määruskaebemenetluses arvestatakse tasu 2. peatükis vastavas kohtumenetluses osutatava õigusabi kohta ette nähtud tasumäärade alusel. (7) Riigi õigusabi osutamisel rahvusvahelise õigusabi puhul arvestatakse tasu 2. peatükis vastava õigusabi kohta ette nähtud tasumäärade alusel. (8) Kui advokaat peab riigi õigusabi osutamiseks viibima välisriigis, makstakse temale põhjendatud taotluse alusel täiendavat tasu 60 eurot iga välisriigis viibitud päeva eest. (9) Kui advokaat osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule, on tasu esindatavate eest ühine, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (10) Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. § 2. Tasu suurendamine (1) Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu maksimaalmäära kuni 100 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. (2) Kui Eesti Advokatuuril (edaspidi advokatuur) ei õnnestunud tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler, tagamaks õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse, tasumäära esildisega suurendada kuni 300 protsenti. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib tasu arvestamise aluseks olevat tasumäära suurendada kuni esildises märgitud protsendini advokaadi taotluse alusel, millele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis tasu suurendamise põhjendatuse kohta. § 3. Tasu vähendamine Kohus võib tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. § 4. Tasu ja riigi õigusabi kulude maksmine Advokatuuri juhatus maksab tasu ja riigi õigusabi kulud (edaspidi kulud) välja advokaadi advokaadibüroole advokaadibüroo pidaja esitatud arve ja riigi õigusabi osutanud advokaadi poolt riigi õigusabi infosüsteemis koostatud tasuarvestuslehe alusel. Kohtulahend või uurimisasutuse või prokuratuuri määrus, millega tasu ja kulud kindlaks määrati, teeb advokaat advokatuuri juhatusele kättesaadavaks riigi õigusabi infosüsteemis või infosüsteemi tõrgete korral edastab advokatuuri juhatusele elektrooniliselt ärakiri vastavast kohtuotsusest või määrusest. 2. peatükk TASUMÄÄRAD § 5. Tasu miinimummäär Tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. § 6. Määratud kaitsja tasumäär kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses (1) Määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta. (2) Kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu või muu toimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta. Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud toimingul osalema. (3) Määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro ühes kohtuastmes. (4) Määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro ühes kohtuastmes. (5) Määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil on 20 eurot iga poole tunni kohta. (6) Kui määratud kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, tasu arvestamise aluseks olevat tasumäära 50 protsenti iga täiendava kaitsealuse kohta. (7) Riigi õigusabi osutamise eest välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses kohaldatakse tasu arvestamisel lõigetes 1 ja 3 sätestatud tasumäärasid. § 7. Määratud kaitsja tasumäär kriminaalasja määruskaebuse lahendamise menetluses ja kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel (1) Määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. (2) Tasu arvestamisel määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest kohaldatakse lõikes 1 nimetatud tasumäära, kuid ei kohaldata tasu maksimummäära. (3) Määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise taotluste esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. (4) Määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel korraldatud kohtuistungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. § 8. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasumäärad kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses (1) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta. (2) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro igas kohtuastmes. (3) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 80 euro igas kohtuastmes. (4) Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil on 20 eurot iga poole tunni kohta. § 9. Isiku kaitsja tasumäärad väärteo kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses (1) Isiku kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest väärteoasja kohtuvälises menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 60 euro ühe toimingu kohta. (2) Isiku kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest väärteoasja kohtulikul arutamisel, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro. (3) Isiku kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise väärteoasja kohtuistungil on 20 eurot iga poole tunni kohta. § 10. Isiku esindaja tasumäärad tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses (1) Isiku esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 160 euro. Kui kohtueelsele menetlusele eelnevalt on isikule osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või § 4 lõike 3 punktis 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 40 eurot. (2) Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagita menetluses, sealhulgas hagita menetluse avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades ja kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 200 euro ühes kohtuastmes. Kui tsiviilasjale eelnevalt on isikule osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või § 4 lõike 3 punktis 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 80 eurot. (3) Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või § 4 lõike 3 punktis 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 280 eurot. (4) Tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil on 20 eurot iga poole tunni kohta. (5) Kui advokaadil on samas tsiviilasjas rohkem kui üks esindatav, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada tasule seatud piirmäära 25 protsenti iga täiendava esindatava kohta. § 11. Isiku esindaja tasumäärad haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (1) Tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta. (2) Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on tasu miinimummääraks 10 minuti tasu. (3) Kui advokaadil on samas haldusasjas rohkem kui üks esindatav, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, tasu arvestamise aluseks olevat tasumäära 25 protsenti iga täiendava esindatava kohta. (4) Riigi õigusabi osutamisel töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud ööajal või riigipühal, kui muul ajal ei olnud õigusabi mõistlikult võimalik osutada, suurendab kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel tasu arvestamise aluseks olevat tasumäära kuni 50 protsenti. (5) Kui riigi õigusabi osutamise koht jääb õigusteenust osutava advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte sunda: 1) 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit; 2) 20 eurot, kui vahemaa on 51–100 kilomeetrit; 3) 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit; 4) 30 eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit; 5) 35 eurot, kui vahemaa on üle 201 kilomeetri. (6) Kui advokaat lõikes 5 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates haldus- või halduskohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi  osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. § 12. Isiku esindaja tasumäärad rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses (1) Rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on tasu miinimummääraks kümne minuti tasu. (2) Tasu riigi õigusabi osutamise eest rahvusvahelise kaitse menetluses, sealhulgas taotluse koostamine ja esitamine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 200 eurot. (3) Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, mis on seotud rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud lahendi vaidlustamisega, sealhulgas kaebuse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. (4) Tasu riigi õigusabi osutamise eest rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud lahendi vaidlustamisega seotud haldusasja kohtuistungil on 36 eurot iga poole tunni kohta. (5) Kui advokaadil on samas haldusasjas rohkem kui üks esindatav, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, tasu arvestamise aluseks olevat tasumäära 25 protsenti iga täiendava esindatava kohta. (7) Kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 1) 15 eurot, kui vahemaa on 41–50 kilomeetrit; 2) 20 eurot, kui vahemaa on 51–100 kilomeetrit; 3) 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 kilomeetrit; 4) 30 eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit; 5) 35 eurot, kui vahemaa on üle 201 kilomeetri. (8) Kui advokaat lõikes 7 ette nähtud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates haldus- või halduskohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. § 13. Isiku esindaja tasu täitemenetluses Tasu riigi õigusabi osutamise eest täitemenetluses riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest on 30 eurot iga poole tunni kohta. § 14. Isiku esindaja tasu teistmismenetluses Tasu riigi õigusabi osutamise eest teistmismenetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta. § 15. Tasu muude riigi õigusabi liikide puhul Riigi õigusabi osutamisel õigusdokumendi koostamisel, isiku õigusnõustamisel või muul esindamisel, mis ei kuulu tasustamisele 2. peatüki teiste sätete alusel, on tasu 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. 3. peatükk KULUDE HÜVITAMISE ULATUS JA KORD § 16. Hüvitamisele kuuluvad kululiigid Advokaadile või advokaadibüroo pidajale hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, tõlkekulud ja tõendite esitamisega seotud kulud. § 17. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine (1) Riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, või õigusabi on osutatud § 16 lõikes 2 sätestatud juhul välisriigis. (2) Riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. (3) Kui sõiduauto kasutamise kulud on kantud ühes või mitmes asjas, jagatakse hüvitis riigi õigusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks iga riigi õigusabi saaja kohta eraldi. (4) Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise kohta sätestatud tingimustel lõigetes 1 ja 2 sätestatud erisustega. § 18. Tõlkekulude hüvitamine (1) Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud tõlketeenuse kasutamise kulud. Tõlketeenuse kasutamisel tuleb eelistada kutselise tõlgi teenust. (2) Eesti keelest teistesse keeltesse tõlkimisega seotud kulutusi, mis tulenevad asjaolust, et advokaat ei valda riigi õigusabi osutamiseks piisaval tasemel eesti keelt, ei hüvitata. § 19. Tõendite esitamisega seotud kulude hüvitamine Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kulud, mis on seotud ametiasutustest ja andmekogudest dokumentide ärakirjade, väljavõtete ja muude asjakohaste dokumentide saamisega. § 20. Kulude hüvitamise kord Hüvitatavad kulud määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse ja taotlusele lisatud kuludokumentide alusel. Kuludokumente ei nõuta, kui kohtul, uurimisasutusel või prokuratuuril on võimalik kulude kandmist eeldada või kontrollida elektroonilisel teel. 4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE § 21. Taotluse esitamine (1) Tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks koostab advokaat taotluse riigi õigusabi infosüsteemis. (2) Enne taotluse esitamist riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile tutvustab riigi õigusabi osutanud advokaat taotlust esindatavale, võttes esindatavalt selle kohta taotlusele allkirja. Kui esindatav keeldub taotlusega tutvumast või tutvumise kohta allkirja andmast või kui taotluse tutvustamine osutub muul põhjusel võimatuks või riigi õigusabi osutanud advokaati ebamõistlikult koormavaks, esitab riigi õigusabi osutanud  advokaat koos taotlusega selgituse taotluse tutvustamata jätmise või allkirja saamata jäämise põhjuste kohta. Taotlust ei tutvustata ja allkirja ei võeta, kui esindaja on kohtu poolt määratud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 alusel. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2016. a. Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler  30.06.2016 Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused ja viis“ SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigi õigusabi seaduse (RT I 22.06.2016, 27) § 21 lg 3 esimese lause kohaselt kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu, riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra. Praegu kehtib riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 21 lg 3 alusel advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja 01.01.2010 jõustunud, 01.01.2014 kehtivuse kaotanud ja 16.09.2014 otsusega uuesti kinnitatud ning 01.10.2014 jõustunud akt „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi advokatuuri tasukord). Riigikohtu üldkogu 26.04.2016 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-40-15 tunnistas Riigikohus RÕS § 21 lg 3 laused 1–3 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, lükates otsuse jõustumise osaliselt kuue kuu võrra edasi. 01.08.2016 jõustub kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu võetud 07.06.2016 ja välja kuulutatud 16.06.2016), millega muudetakse RÕS § 21 lõiget 3 selliselt, et antakse riigi õigusabi (edaspidi RÕA) tasu arvestamise ja kulude hüvitamise korra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on justiitsminister. Seega RÕS § 21 lõikes 3 sätestatud volitusnormi muutmise tõttu kaotab advokatuuri tasukord 01.08.2016 kehtivuse. Vältimaks olukorda, kus puudub kehtiv RÕA tasu ja kulude hüvitamise kord, millest tulenevalt poleks võimalik RÕA osutamise eest advokaatidele tasu arvestada ja välja maksta ega hüvitada õigusabiga seoses kantud kulusid, on vaja 1 justiitsministri määrusega kehtestatav kord jõustada samal ajal RÕA § 21 lg 3 muudatuste jõustumisega 01.08.2016. 1 01.08.2016 jõustub ka RÕS rakendussäte § 38 , mis ütleb, et enne 2016. aasta 1. augustit osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele riigi õigusabi seaduse 2016. aasta 1. augustil jõustunud redaktsiooni § 21 lõike 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda. Tegemist on erisusega RÕS § 22 lg-s 6 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt määratakse RÕA tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal kehtinud korra alusel. Seega hakatakse eelnõuga kehtestatavat korda kohaldama ka enne 01.08.2016 osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramisele juhul, kui selleks ajaks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud. Eelnõu ettevalmistamisel on võetud aluseks kehtiv advokatuuri tasukord. Tehtud muudatused on enamjaolt tehnilist laadi. Sisulise muudatusena on kaotatud advokatuuri kantsleri kehtestatav koefitsient ja asendatud see regulatsiooniga, mille kohaselt võib menetleja RÕA tasumäära advokatuuri kantsleri esildise alusel suurendada. Eelnõuga sätestatakse ka riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse koostamise ja esitamise kord. RÕS § 22 lg 4 kolmanda lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada taotluse esitamise tingimuste ja viisi kohta täpsemad nõuded ja korra. 1 Ka enne 01.01.2010 kehtinud RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestas RÕA tasu ja kulude korra justiitsminister (vt 26.01.2005 justiitsministri määrus nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“) 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa (tel 680 3120, e-post [email protected]) ja nõunik Alar Must (tel 680 3113, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (tel 620 8181, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Eelnõu ülesehitus Eelnõu sätete aluseks on võetud kuni 01.08.2016 kehtiv advokatuuri tasukord. Tehtud muudatused on enamjaolt tehnilist laadi, tulenedes peamiselt vajadusest viia määruse terminoloogia vastavusse menetlusseadustikes kasutatava terminoloogiaga ja muuta mitmeti tõlgendatavad sätted selgemaks. Seetõttu on eelnõu seletuskirjas sätete selgitamiseks viidatud kehtivale normile, mis on kas sõnasõnalt üle võetud või olnud sätte kujundamisel eeskujuks. Sätte sisulise ümberkujundamise korral selgitatakse vajaduse korral kavandatava sätte mõtet ja eesmärki. Määrus on jaotatud viide peatükki. Esimeses peatükis sätestatakse RÕA tasu arvestamise alused, RÕA tasu suurendamise ja vähendamise alused, ulatus ja kord, täpsustatakse RÕA tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse koostamise ja esitamise korda ning RÕA tasu ja kulude hüvitise väljamaksmise korda. Teises peatükis sätestatakse RÕA liikide kaupa tasumäärad, mille alusel menetleja konkreetsel juhul määrab kindlaks osutatud RÕA eest arvestatava tasu suuruse. Kolmandas peatükis sätestatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale RÕA osutamisega seoses kantud kulude hüvitamise ulatus ja kord. Neljandas peatükis reguleeritakse taotluse esitamist ja viies peatükk on rakendussätted. 2.2. Tasu arvestamise alused, taotluse koostamise ja tasu maksmise kord Eelnõu §-s 1 sätestatakse RÕA tasu arvestamise alused, millest tuleb tasu arvestamisel lähtuda. Lõikes 1 sätestatakse, et RÕA tasu arvestamisel võetakse aluseks osutatud õigusabi kohta eelnõu 2. peatükis ette nähtud tasumäär ja et tasu suurendatakse või vähendatakse üksnes määruses sätestatud juhtudel. Sisult vastab sättele kuni 01.08.2016 kehtiva advokatuuri tasukorra § 1 lg 1 esimene ja kolmas lause. Muudatused sõnastuses võrreldes advokatuuri tasukorraga on üksnes tehnilist laadi. 2 Teise lõike esimeses lauses (advokatuuri tasukorra § 1 lg 1 ) sätestatakse, kuidas tuleb tasu arvestamisel arvutada menetlustoimingul osalemise aega. Erinevus sõnastuses võrreldes advokatuuri tasukorraga on tehnilist laadi. Kuivõrd kohtuistungil osalemise aja arvutamisel on eelnõus ette nähtud erireegel, siis lisati sätte lõppu erandit ette nägev täpsustus. Teises lauses sätestatakse RÕA osutajast mitteoleneval põhjusel ootamatult ära jäänud menetlustoimingule (sh kohtuistungile) ilmumise eest tasu maksmise põhimõte ja tasu arvestamise alused. Advokatuuri tasukorras on analoogse sisuga regulatsioon punktis 14 (Tasu ei maksta üksnes juhul, kui menetlustoimingu või muu toimingu ärajäämisest on kaitsjale mõistliku aja jooksul ette teatatud) ja punktis 21 (Väljakuulutatud kohtuistungi ärajäämisel tasu ei maksta, kui kaitsjale on istungi mittetoimumisest mõistliku aja jooksul ette teatatud) ning lisa 1 punktis 10 ja lisa 2 punktis 12. Advokatuuri tasukorra p-des 31, 35 ja 39 on viidatud p-s 21 sätestatud regulatsioonile. Advokatuuri tasukorra regulatsioon ei sätesta, mis ulatuses tasu makstakse, sätestades üksnes, millal tasu ei maksta. Eelnõus sätestatakse konkreetselt ka tasu maksmise ulatus (vastav poole tunni tasu) ning normitehnilistel kaalutlustel on vastav regulatsioon toodud tasu arvestamise aluste alla, kuivõrd samad alused peaksid kehtima kõigis menetlustes RÕA osutamise eest tasu arvestamisel. Erinevused sõnastuses võrreldes eelviidatud advokatuuri tasukorra regulatsiooniga on tehnilist laadi. Lõikes 3 sätestatakse, et järjestikku toimunud menetlustoimingute ja ka muude toimingute, st vahetult eelnenud või järgnenud toimingute tasustamisel tuleb lähtuda neile reaalselt kulunud ajast, mitte tasustada iga toimingut eraldi, võttes siiski arvesse asjaolu, et maksimaalne tasustatav summa kujuneb iga iseseisva toimingu tasu liitmisel, arvestades maksimaalmäärasid. Näiteks kui 3 toimingut tehakse 30 min jooksul, siis on tasu kõigi toimingute eest ühe pooltunni eest. Aga kui näiteks 3 toimingut tehakse 4 tunni jooksul – I toiming 1 t ja 45 min, II toiming 2 t ja III toiming 15 min, siis tuleb tasustamisel lähtuda põhimõttest, et ühegi toimingu eest ei tasustataks rohkem kui maksimaalmäär ette näeb. Lõike sõnastus vastab kuni 1.08.2016 kehtiva advokatuuri tasukorra I osa läikes 1¹ sätestatule. Lõikes 4 sätestatakse, kuidas kohtuistungil osalemise eest tuleb arvutada istungil osalemise aega. 1 Advokatuuri tasukorras on analoogse sisuga regulatsioonid punktides 19 ja 19 (p-des 31, 35 ja 39 1 1 viidatakse p-le 19) ning lisa 1 p-des 3 ja 3 ning lisa 2 p-des 3 ja 3 . Erinevalt eelnõu § 1 lg 3 esimeses lauses sätestatud üldreeglist lähtutakse eelnõus kohtuistungil osalemise aja arvutamisel sarnaselt advokatuuri tasukorras sätestatuga menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ajast. Kui riigi õigusabi osutav advokaat ei ole istungi alguses kohal, siis lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungi protokollis märgitud advokaadi istungile saabumise ajast. Kui menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi vaheaeg kestab kauem kui planeeritud 30 minutit, ei arvestata seda tasustava aja hulka. Normitehnilistel kaalutlustel on vastav regulatsioon toodud tasu arvestamise aluste alla, kuivõrd samad alused peaksid kehtima kõigis menetlustes RÕA osutamisel kohtuistungil osalemise eest tasu arvestamisel. Erinevused sõnastuses võrreldes eelviidatud advokatuuri tasukorra regulatsiooniga on tehnilist laadi. Lõikes 5 sätestatakse sarnaselt advokatuuri tasukorra p 21 teises lauses sätestatuga (millele viidatakse ka tasukorra p-des 31, 35 ja 39) ning lisa 1 punktis 10 ja lisa 2 p-s 12 sätestatuga, et kohtuistungi ettevalmistamise eest ei arvestata tasu mitte kohtuistungi osalemise eest ette nähtud tasumäära, vaid nn üldise vastavas menetluses osalemise tasumäära alusel (s.o eelnõu 2. peatükis vastava õigusabi, välja arvatatud kohtuistungil osalemine, eest ette nähtud tasumäära alusel), seejuures lähtutakse ka vastava tasu maksmise piirmäärast, kui see on seatud. Ärajäänud kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö on tasustatav, kui kohtuistungi aja tühistamisest või muutmisest ei ole riigi õigusabi osutajale mõistliku aja jooksul ette teatatud. Mõistliku aja hindamine on kohtuniku igakordne otsustus asjaolude pinnalt, kuid üldjuhul peaks saama advokaat teada istungi ära jäämisest ühe päeva enne istungi toimumise päeva. Selliselt on advokaadil võimalik planeerida enda aega teiste õigusküsimustega tegelemiseks. Lõikes 6 sätestatakse põhimõte, et RÕA osutamisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses ning määruskaebemenetluses lähtutakse tasu arvestamisel tasumäärast, mis on kehtestatud RÕA osutamisel põhimenetluses. Kehtivas advokatuuri tasukorras ei ole kõnealust põhimõtet sõnaselgelt välja toodud, kuid eelnõus peeti vajalikuks see selguse mõttes üldpõhimõttena sätestada. Lõikes 7 sätestatakse advokatuuri tasukorra punktis 49 sisalduv põhimõte, mille kohaselt RÕA osutamisel rahvusvahelise õigusabi ehk õiguskoostöö raames toimuvas menetluses arvestatakse tasu eelnõu 2. peatükis vastava õigusabi kohta ette nähtud tasumäärade alusel. Säte on toodud tasu arvestamise üldpõhimõtete alla, kuna rahvusvahelise õiguskoostöö raames osutatud RÕA eest makstava tasu kohta eriregulatsioon puudub ning lähtutakse 2. peatükis vastava õigusabi kohta ette nähtud tasumääradest. Erinevused sõnastuses on tehnilist laadi. Lõikes 8 sätestatakse üldise põhimõttena, et kui advokaat peab riigi õigusabi osutamiseks viibima välisriigis, makstakse temale põhjendatud taotluse alusel täiendavat tasu 60 eurot iga välisriigis viibitud päeva eest (advokatuuri tasukorra punkt 50 ja lisa 1). Lõikes 9 sätestatakse põhimõte, et tasu kahele või enamale isikule ühel ajal osutatud RÕA eest on ühine. Advokatuuri tasukorras sisaldub vastav põhimõte punktis 20 (p-des 31 ja 35 viidatakse p-le 20) ja 1 p-s 39 ning lisa 1 p-s 11 ning lisa 2 p-s 13. Eelnõus on nn ühise tasu põhimõte normitehnilistel kaalutlustel toodud tasu arvestamise üldpõhimõtete alla. Erinevused sõnastuses on tehnilist laadi. Lõikes 10 sätestatakse advokatuuri tasukorra punktiga 2 identselt, et kui RÕA osutaja advokaadibüroo pidaja on käibemaksukohustuslane, siis lisandub tasu arvestamisel RÕA tasule ja kuludele käibemaks. Eelnõu §-s 2 sätestatakse RÕA tasu suurendamise alused, ulatus ja kord. Lõikes 1 nähakse ette menetlejale (kohus, uurimisasutus või prokuratuur) võimalus RÕA osutaja põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest makstavale tasule seatud piirmäära kuni 100%, kui RÕA osutamine on eriliselt töömahukas. Advokatuuri tasukorras sisaldub analoogne tasu suurendamise regulatsioon punktis 11. Erinevused eelnõu sätte sõnastuses on tehnilist laadi. Lõikes 2 nähakse ette uus regulatsioon juhtudeks, kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida RÕA advokaati. 1 2 Regulatsioon on mõeldud asendamaks advokatuuri tasukorra p 11 ja 11 regulatsiooni, kuivõrd 01.08.2016 jõustuv RÕS § 21 lg 3 ei näe enam ette advokatuurile volitust otsustada tasumäärade kehtestamist ega justiitsministrile tasumäärade kehtestamise edasivolitamise õigust. Uue regulatsiooni eesmärgiks on anda menetlejale võimalus erandjuhtudel advokatuuri kantsleri esildise alusel RÕA tasumäärasid konkreetses menetluses suurendada kuni 300% juhul, kui advokatuuril ei õnnestu RÕA osutajat tavakorras leida (nt kui RÕA tuleb osutada piirkonnas, kus advokaadibüroosid ei ole üldse või on neid vähe). Tavakorras RÕA osutaja leidmise all peetakse silmas RÕS § 18 sätete alusel RÕA osutaja nimetamist vabatahtlikkuse alusel ehk RÕA osutaja nõusolekul. Esildises tuleb esitada kinnitus tavapärases korras RÕA advokaadi leidmise võimatuse kohta ning seisukoht tasumäära suurendamise põhjendatuse ja suurendamise ulatuse kohta. Eelnõu §-s 3 sätestatakse alus kohtu poolt RÕA tasu vähendamiseks, kui RÕA osutanud advokaat ei ole oma kohustusi RÕA osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. RÕA advokaadi hoolsuskohustuse hindamisel tuleb kooskõlas advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-ga 3 lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lõigetest 1 ja 2. Ehkki RÕA osutamisel ei sõlmi RÕA saaja ja advokaat kliendilepingut, ei erine advokaadi tegevus riigi õigusabi raames õigusteenuse osutamisel sisuliselt kliendilepingu alusel õigusteenuse osutamisest. Seega on ka RÕA osutavalt advokaadilt põhjendatult nõuda lepingu alusel tegutseva advokaadiga võrdset hoolsust ning hoolsuskohustuse rikkumine on aluseks tasu vähendamiseks kohtu poolt. Säte on identne advokatuuri tasukorra punktiga 12, lisa 1 p-ga 6 ja lisa 2 p- ga 6. Siin jäetakse kohtule lai diskretsioon, mis võimaldab jätta väga hooletult ülesannet täitnud advokaadile tasu määramata. Eelnõu §-s 4 sätestatakse advokatuuri RÕA tasu ja hüvitatavate kulude väljamaksmise kord samasisuliselt advokatuuri tasukorra punktiga 13. Erinevused sõnastuses on tehnilist laadi. 2.3. Tasumäärad Eelnõu 2. peatükis sätestatakse RÕA liikide kaupa tasumäärad, mille alusel menetleja määrab kindlaks konkreetsel juhul osutatud RÕA eest arvestatava tasu suuruse. Tasumäärad on sätestatud samas suuruses kui kehtivas advokatuuri tasukorras. Erinevused sätete sõnastuses on enamjaolt tingitud eelnõu sõnastuse ühtlustamisest menetlusseadustikes kasutatava terminoloogiaga. Eelnõu §-s 5 sätestatakse üldine RÕA tasu miinimummäär. Erinevus sõnastuses võrreldes advokatuuri tasukorraga on tehnilist laadi. Kuivõrd eelnõu 2. peatükis on haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse kohta sätestatud üldisest miinimummäärast erinev miinimummäär, siis lisati sätte lõppu erandit ette nägev täpsustus. Eelnõu §-s 6 sätestatakse tasumäär määratud kaitsja poolt RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning samuti sätestatakse tasumäärad kriminaalasja kohtumenetluses. Esimeses lõikes sätestatakse tasumäär ja ühe toimingu eest makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 14). Kriminaalasja kohtulik arutelu hõlmab kohtulikuks menetluseks ettevalmistavat menetlust, sealhulgas kaitseakti koostamist ja esitamist ning tsiviilhagile vastamist. Teises lõikes sätestatakse tasustamise kord juhuks, kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu või muu toimingu käigus kaitsjast (advokatuuri tasukorra p 15). Kolmandas lõikes sätestatakse tasumäär määratud kaitsja poolt RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses ja ühes kohtuastmes osutatud RÕA eest makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 16). Kriminaalasja kohtuliku arutamise alla RÕA tasu arvestamisel loetakse ka kaitseakti koostamine ja esitamine. Lõikes 4 sätestatakse tasumäär määratud kaitsja poolt RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses ja ühes kohtuastmes osutatud RÕA eest makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 17). Lõikes 5 sätestatakse tasumäär määratud kaitsja poolt RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtuistungil (advokatuuri tasukorra p 18). Kohtuistungil osalemise eest makstava tasu osas piirmäära ei kehtestata. Lõikes 6 sätestatakse võimalus kohtul RÕA eest tasu maksmise piirmäära suurendada 50% iga täiendava esindatava kohta, kui kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune ja RÕA osutamine on eriti töömahukas (advokatuuri tasukorra p 20). Seega saab tasu piirmäära suurendada teise ja iga järgmise esindatava kohta. Esimese kaitsealuse tasu piirmäära ei suurendata. Lõikes 7 sätestatakse, millistest tasumääradest tuleb lähtuda välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses makstava tasu arvestamisel (advokatuuri tasukorra p 22). Eelnõu §-s 7 sätestatakse tasumäärad määratud kaitsja poolt RÕA osutamisel kriminaalasja määruskaebuse lahendamise menetluses ja kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel. Lõikes 1 sätestatakse tasumäär määruskaebuse esitamise eest ja piirmäär (advokatuuri tasukorra p 23). Lõikes 2 sätestatakse tasumäär määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest (advokatuuri tasukorra p 24). Lõikes 3 sätestatakse tasumäär kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise taotluste esitamise eest ja piirmäär (advokatuuri tasukorra p 25). Lõikes 4 sätestatakse tasumäär kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel korraldatud kohtuistungil osalemise eest (advokatuuri tasukorra p 26). Eelnõu §-s 8 sätestatakse tasumäärad kannatanu või tsiviilkostja esindaja poolt RÕA osutamisel kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Lõikes 1 sätestatakse tasumäär RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ja ühe toimingu eest makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 27). Lõikes 2 sätestatakse tasumäär RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses ja ühes kohtuastmes makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 28). Lõikes 3 sätestatakse tasumäär kannatanu või tsiviilkostja esindaja poolt kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses ja ühes kohtuastmes makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 29). Lõikes 4 sätestatakse tasumäär kannatanu või tsiviilkostja esindaja poolt RÕA osutamise eest kriminaalasja kohtuistungil (advokatuuri tasukorra p 30). Kohtuistungil osalemise eest makstava tasu maksmise kohta piirmäära ei kehtestata. Eelnõu §-s 9 sätestatakse tasumäärad RÕA osutamisel väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses. Lõikes 1 sätestatakse tasumäär isiku kaitsja poolt väärteoasja kohtuvälises menetluses osutatud RÕA eest ja ühe toimingu eest makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 32). Lõikes 2 sätestatakse tasumäär isiku kaitsja poolt RÕA osutamise eest väärteoasja kohtulikul arutamisel ja ühes kohtuastmes makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 33). Lõikes 3 sätestatakse tasumäär isiku kaitsja poolt RÕA osutamise eest väärteoasja kohtuistungil (advokatuuri tasukorra p 34). Kohtuistungil osalemise eest makstava tasu maksmise kohta piirmäära ei kehtestata. Eelnõu §-s 10 sätestatakse tasumäärad RÕA osutamisel tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Lõikes 1 sätestatakse tasumäär RÕA osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses ja tasu piirmäärad (advokatuuri tasukorra p 36). Teises lauses sätestatakse väiksem tasu piirmäär, kui isik on eelnevalt saanud seonduvat riigi õigusabi õigusdokumendi koostamise või õigusnõustamise näol. Lõikes 2 sätestatakse tasumäär RÕA osutamise eest hagita menetluses ja ühes kohtuastmes makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 37). Teises lauses sätestatakse väiksem tasu piirmäär, kui isik on eelnevalt saanud seonduvat riigi õigusabi õigusdokumendi koostamise või õigusnõustamise näol. Lõikes 3 sätestatakse tasumäär RÕA osutamise eest hagimenetluses ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 2 sätestatud hooldusõiguse asjades ja ühes kohtuastmes 1 makstava tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 37 ). Lõikes 4 sätestatakse tasumäär RÕA osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil (advokatuuri tasukorra p 38). Kohtuistungil osalemise eest makstava tasu maksmise kohta piirmäära ei kehtestata. Lõikes 5 sätestatakse võimalus kohtul RÕA eest tasu maksmise piirmäära 25% iga täiendava esindatava kohta suurendada, kui RÕA osutajal on samas tsiviilasjas rohkem kui üks esindatav ja RÕA osutamine on eriti töömahukas (advokatuuri tasukorra p 1 39 ). Seega saab tasu piirmäära suurendada teise ja iga järgmise esindatava kohta. Esimese esindatava tasu piirmäära ei suurendata. Eelnõu §-s 11 sätestatakse tasumäärad RÕA osutamisel haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Lõikes 1 sätestatakse üldine tasumäär haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses osutatud RÕA eest (advokatuuri tasukorra p 42 ja lisa 1 p 9). Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (v.a eelnõu §-s 13 sätestatud juhul) RÕA osutamise eest makstava tasu maksmise kohta piirmäärasid ei kehtestata. Lõikes 2 sätestatakse erandina üldreeglist, et haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (v.a kohtuistungil osalemine) on tasu miinimummääraks kümne minuti tasu. Kohtuistungil osalemisel kehtib üldine miinimummäär – poole tunni tasu (advokatuuri tasukorra lsa 1 p 2). Lõikes 3 sätestatakse võimalus kohtul RÕA eest tasu maksmise piirmäära 25% iga täiendava esindatava kohta suurendada, kui RÕA osutajal on samas haldusasjas rohkem kui üks esindatav ja RÕA osutamine on eriti töömahukas (advokatuuri tasukorra lisa 1 p 11). Seega saab tasu piirmäära suurendada teise ja iga järgmise esindatava kohta. Esimese esindatava tasu piirmäära ei suurendata. Lõikes 4 nähakse ette tasu arvestamise aluseks oleva tasumäära kuni 50% suurendamise võimalus, kui RÕA osutati ööajal või riigipühal, kui muul ajal ei olnud õigusabi mõistlikult võimalik osutada (advokatuuri tasukorra lisa 1 p 4). Lõikes 5 sätestatakse täiendav RÕA tasu RÕA osutamise kohta ja tagasi või edasi teise tegutsemiskohta jõudmiseks kulutatud aja eest (advokatuuri tasukorra lisa 1 p 14). Tasustamine toimub üksnes ühe sõidusuuna vahemaa alusel. Lõikes 6 sätestatakse ajatasu proportsionaalse jagunemise põhimõte, mille eesmärgiks on välistada tasu kattuv arvestamine ja väljamaksmine (advokatuuri tasukorra lisa 1 p 16). Eelnõu §-s 12 sätestatakse tasumäärad RÕA osutamisel rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses. Lõikes 1 sätestatakse erandina üldreeglist, et rahvusvahelise kaitse menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses (v.a kohtuistungil osalemine) on tasu miinimummääraks kümne minuti tasu. Kohtuistungil osalemisel kehtib üldine miinimummäär – poole tunni tasu (advokatuuri tasukorra lisa 2 p 2). Lõikes 2 sätestatakse tasumäär rahvusvahelise kaitse 2 menetluses osutatud RÕA eest ja tasu piirmäär (advokatuuri tasukorra p 43 ja lisa 2 p 9). Lõikes 3 sätestatakse tasumäär rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud lahendi vaidlustamisel halduskohtumenetluses osutatud RÕA eest ja ühes kohtuastmes makstava tasu piirmäär (advokatuuri 1 tasukorra p 43 ja lisa 2 p 10). Lõikes 4 sätestatakse tasumäär rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud lahendi vaidlustamisega seotud haldusasja kohtuistungil osutatud RÕA eest (advokatuuri tasukorra lisa 2 p 11). Kohtuistungil osalemise eest makstava tasu maksmise kohta piirmäära ei kehtestata. Lõikes 5 sätestatakse võimalus kohtul RÕA eest tasu maksmise piirmäära suurendada 25% iga täiendava esindatava kohta, kui RÕA osutajal on samas haldusasjas rohkem kui üks esindatav ja RÕA osutamine on eriti töömahukas (advokatuuri tasukorra lisa 2 p 13). Seega saab tasu piirmäära suurendada teise ja iga järgmise esindatava kohta. Esimese esindatava tasu piirmäära ei suurendata. Lõikes 6 sätestatakse täiendav RÕA tasu RÕA osutamise kohta ja tagasi või edasi teise tegutsemiskohta jõudmiseks kulutatud aja eest (advokatuuri tasukorra lisa 2 p 16). Tasustamine toimub üksnes ühe sõidusuuna vahemaa alusel. lõikes 7 ajatasu proportsionaalse jagunemise põhimõte, mille eesmärgiks on välistada tasu kattuv arvestamine ja väljamaksmine (advokatuuri tasukorra lisa 1 p 18). Lõikes 8 sätestatakse ajatasu proportsionaalse jagunemise põhimõte, mille eesmärgiks on välistada tasu kattuv arvestamine ja väljamaksmine (advokatuuri tasukorra lisa 2 p 18). Eelnõu §-s 13 sätestatakse tasumäär riigi õigusabi osutamisel täitemenetluses (advokatuuri tasukorra p 44). Regulatsioon kohaldub kõigis täitemenetluse seadustiku paragrahvi 11 lõikes 1 loetletud asjades, riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest tasustamisel. Eelnõu §-s 14 sätestatakse tasumäär riigi õigusabi osutamisel teistmismenetluses (advokatuuri tasukorra p 45). Eelnõu §-s 15 sätestatakse tasumäär riigi õigusabi osutamisel õigusdokumendi koostamisel, isiku õigusnõustamisel või muul esindamisel, mis ei kuulu tasustamisele eelnõu 2. peatüki teiste sätete alusel (advokatuuri tasukorra p 46). 2.4. Kulude hüvitamise ulatus ja kord Eelnõu 3. peatükis sätestatakse advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt RÕA osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulude, tõlkekulude ning tõendite esitamisega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord. Kehtiva advokatuuri tasukorraga võrreldes on normitehnilistel kaalutlustel korrigeeritud peatüki ülesehitust ja sätete sõnastust. Eelnõu §-s 16 sätestatakse RÕA osutamisega kaasnevad hüvitamisele kuuluvad kululiigid. Eelnõu §-s 17 nähakse analoogselt kehtiva advokatuuri tasukorra punktis 52 sätestatuga ette põhimõte, et riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Kui advokaat kasutab sel juhul riigi õigusabi osutamiseks isiklikku või advokaadibüroo sõiduautot, hüvitatakse sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kui riigi õigusabi osutatakse samas menetluses kahele või enamale isikule või eri menetlustes või ühele isikule eri menetlustes, jagatakse kantud sõidu- või majutuskulu kulude hüvitamise ulatuse arvestamisel kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Regulatsiooni eesmärgiks on välistada sõidukulu hüvitise kattuv arvestamine ja väljamaksmine. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamisel tuleb juhinduda avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud rakendusaktist, milleks eelnõu koostamise ajal on 19.12.2012 määrus nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“. Lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise kohta sätestatud tingimused on eelnõus §-s 17 sätestatud erisustega. Kehtivas advokatuuri tasukorras on samasisuline regulatsioon punktides 52–54. Seega eelnõu viide avaliku teenistuse seaduse § 19 lõikele 4 puudutab üksnes majutus- ja sõidukulusid. Täiendavat päevaraha maksmist ei ole ette nähtud, kuna eelnõu § 1 lõike 8 järgi, makstakse advokaadile täiendavat tasu iga välisriigis viibitud päeva eest. Samuti saab advokaat tasu vastava õigusabi liigi määra järgi. Eelnõu §-s 18 sätestatakse RÕA osutamisega advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud tõlketeenuse kasutamise kulude ja §-s 19 ametiasutustest ja andmekogudest asjassepuutuvate dokumentide ja nende ärakirjade või väljavõtete saamiseks kantud kulude hüvitamine. Kehtivas advokatuuri tasukorras on samasisuline regulatsioon sätestatud punktides 55–57. Eelnõu §-s 20 nähakse ette kulude hüvitamise kord kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuse poolt. Reeglina määratakse hüvitatavad kulud kindlaks taotlusele lisatud kuludokumentide alusel. Kui kulude kandmist on võimalik eeldada (nt advokaat osutab õigusabi Tartus, kuid tegevuskoht asub Pärnus, siis saab eeldada sõidukulude tekkimist) või kontrollida neid elektroonilisel teel, tõendeid ei nõuta. 2.5. Taotluse esitamine 1 Eelnõu 4. peatükis sätestatakse tasu taotluse esitamise kord (advokatuuri tasukorra p 12 ). Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt koostatakse tasu taotlus RÕA infosüsteemis. Taotluse esitamise kord on reguleeritud justiitsministri 06. detsembri 2013. aasta määrusega „Riigi õigusabi osutaja määramiseks taotluse esitamise ning e-toimiku süsteemi kaudu riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks dokumentide esitamise kord“. Lõikes 2 sätestatakse enne taotluse esitamist RÕA saajale tasu taotluse tutvustamise ja allkirja võtmise regulatsioon. Erandina ei pea tasutaotlust esindatavale tutvustama, kui esindaja on määratud kohtu poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 alusel. Eelnõu §-s 22 nähakse ette, et määrus jõustub 1. augustil 2016. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei esine vastuolusid Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Eelnõu ettevalmistamisel on võetud aluseks kehtiv advokatuuri tasukord. Tehtud muudatused on enamjaolt tehnilist laadi ega mõjuta riigi õigusabi tasustamist sisuliselt. Kuivõrd RÕA rahastatakse nii kehtiva advokatuuri tasukorra kui eelnõuga kehtestatava korra jõustumisel riigieelarvest ning tasumäärasid ja tasustamise ulatust sisuliselt ei muudeta, siis ei avalda määruse jõustumine rahalist mõju RÕA saajatele, advokaatidest RÕA osutajatele ega riigi rahalistele vahenditele. 4.1. Muudatus: Riigi õigusabi osutamise tasumäära suurendamise otsustab menetleja. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: Advokatuur ja selle liikmed. 2015. aasta lõpu seisuga oli Eesti Advokatuuris 970 liiget. Mõju avaldumine: Olulisima sisulise muudatusena on kehtiva advokatuuri tasukorraga võrreldes kaotatud advokatuuri kantsleri kehtestatav koefitsient ja asendatud see regulatsiooniga, mille kohaselt võib menetleja RÕA tasumäära suurendada kuni advokatuuri kantsleri esildises märgitud protsendi võrra. Seega eelnõu jõustumisega ei otsusta tasumäärade erandkorras suurendamise konkreetses menetluses mitte enam advokatuuri kantsler, vaid menetleja RÕA tasu suuruse kindlaksmääramisel RÕS § 22 lg 7 kohaselt. Uue sisuga regulatsiooni kehtestamine on tingitud RÕS § 21 lg 3 volitusnormi muutmisest, mis ei võimalda enam advokatuuril tasumäärade suuruse üle otsustada. Muudatus võib avaldada teatud mõju advokatuurile RÕA osutaja leidmisel vabatahtlikkuse alusel, kuivõrd RÕA tasu määratakse kindlaks pärast RÕA osutamist ja advokatuur ei saa garanteerida, et menetleja advokatuuri esildises pakutud suurema tasumääraga nõustub. Mõju sõltub seega sellest, kuidas uus regulatsioon praktikas ellu rakendub ehk kuidas menetlejad advokatuuri esildises toodut tasu kindlaksmääramisel arvestavad, mida ei ole hetkel võimalik usaldusväärselt hinnata. Järeldus mõju olulisuse kohta:  Muudatuse mõju on advokatuuri jaoks väikse ulatusega, avaldudes peamiselt töökorralduslike muudatustena. Sihtrühma jaoks tervikuna on tegemist harva esineva mõjuga, puudutades vaid neid menetlusi, kus tavapärases korras RÕA osutaja leidmine ebaõnnestub, siiski võib mõju olla mõnevõrra suurem nende advokatuuri liikmete jaoks, kes tegelevad riigi õigusabi osutamisega sagedamini. Ebasoovitavaks riskiks on, et ebaselgus lõplikus tasumääras võib raskendada RÕA osutaja leidmist vabatahtlikkuse alusel. Eelnevat arvesse võttes võib muudatuse koondmõju hinnata HÕNTE mõistes siiski ebaoluliseks. Muid olulisi mõjusid määruse kehtestamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega seoses ei ole vaja lisategevusi. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Määruse rakendamisega seoses ei laeku riigi eelarvesse tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub koos kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega 1. augustil 2016. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks I ja II astme kohtutele, Riigikohtule, advokatuurile ja prokuratuurile. Eelnõu väljatöötamisel on korduvalt suheldud advokatuuriga. Marko Aavik Asekantsler Lisa 1. Tasumäärade tabel RÕA liik RÕA alamliik Tasumäär (eur/1,5h) Piirmäär kuni Tasumäär (eur/0,5h) Piirmäär alates kuni 01.08.2016 01.08.2016 alates 01.08.2016 01.08.2016 Määratud kaitse Kohtueelne menetlus 20 60 / toiming 20 60 / toiming kriminaalmenetluses Üldmenetlus 20 240 20 240 Lihtmenetlus 20 80 20 80 Kohtuistung 20 20 Määruskaebemenetlus 20 120 20 120 Kohtuistung 20 20 määruskaebemenetluses Kohtulahendi täitmisel 20 120 20 120 tekkinud küsimuste lahendamise menetlus Kohtuistung kohtulahendi 20 20 täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetlus Kannatanu või Kohtueelne menetlus 20 60 / toiming 20 60 / toiming tsiviilkostja esindamine Üldmenetlus 20 240 20 240 kriminaalmenetluses Lihtmenetlus 20 120 20 120 Kohtuistung 20 20 Isiku kaitsmine Kohtuväline menetlus 20 60 / toiming 20 60 / toiming väärteoasjas Kohtumenetlus 20 240 20 240 Kohtuistung 20 20 Esindamine tsiviilasja Kohtueelne menetlus 20 160 / 40 20 160 / 40 kohtueelses menetluses Hagita menetlus 20 200 / 80 20 200 / 80 ja kohtumenetluses Hagimenetlus ja 20 400 / 280 20 400 / 280 hooldusõiguse asjad Kohtuistung 20 20 Esindamine 36 36 haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses Esindamine Rahvusvahelise kaitse 20 200 20 200 rahvusvahelise kaitse menetlus menetluses ja sellega seotud halduskohtumenetluses  Halduskohtumenetlus 36 400 36 400 Kohtuistung 36 36 Esindamine 30 30 täitemenetluses Esindamine 20 20 teistmismenetluses Õigusdokumendi 30 120 30 120 koostamine, õigusnõustamine jm esindamine Marko Aavik Asekantsler  Rahandusministeerium Meie 01.07.2016 nr 17 Siseministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eis.ee. Ootame Teie kooskõlastusi hiljemalt 11. juuliks 2016. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Gunnar Vaikmaa 680 3120 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Riigikohus Maa- ja ringkonnakohtud Meie 01.07.2016 nr 17 Prokuratuur Eesti Advokatuur Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eis.ee. Ootame Teie arvamusi hiljemalt 11. juuliks 2016. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Gunnar Vaikmaa 680 3120 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898