TsMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (vahekohtmenetluse muudatused, EIK nõuandva arvamuse saamise menetluse loomine)

Ministeeriumid Meie 01.07.2016 nr 8-1/5152 TsMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (vahekohtmenetluse muudatused, EIK nõuandva arvamuse saamise menetluse loomine) Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja kohtutele, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli õigusakadeemiale, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohtule, Tallinna Börsi Vahekohtule, Elektroonilisele Vahekohtule, Kindlustuse Vahekohtule, Tallinna Vahekohtule, Harju Vahekohtule, Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohtule ning Alalisele Rahvusvahelisele ja Sõltumatule Vahekohtule arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamist ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomist. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Palume Teie kooskõlastust või arvamust kolme nädala jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisad: eelnõu, seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Eesti Advokatuur Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Notarite Koda Tarbijakaitseamet Teenusmajanduse Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli õigusakadeemia Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažikohus Tallinna Börsi Vahekohus Elektrooniline Vahekohus Kindlustuse Vahekohus Tallinna Vahekohus Harju Vahekohus Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohus Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus Stella Johanson 620 8240 [email protected]  EELNÕU 1.07.2016 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikus asendatakse läbivalt sõnad „vahekohtu kokkulepe“ sõnadega „vahekohtumenetluse kokkulepe“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seadustiku § 6811 alusel esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus Eesti Vabariigi arvel.“; 3) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 6811 alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni.“; 4) paragrahvi 358 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 356 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist.“; 5) seadustikku täiendatakse §-ga 6811 järgmises sõnastuses: „§ 6811. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule (1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. (2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. (3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.“; 6) seadustiku 14. osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14. osa VAHEKOHTUMENETLUS“; 7) paragrahvi 712 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 712. Kohaldamisala“; 8) seadustikku täiendatakse §-ga 7181 järgmises sõnastuses: „§ 7181. Vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga (1) Vahekohtumenetluse kokkulepet tarbijaga ei või sõlmida enne nõude sissenõutavaks muutumist. (2) Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist esitatakse tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erisuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale esitada teave: 1) vahekohtu moodustamise korra, vahekohtumenetluse läbiviimise põhimõtete ja kohaldatavate reeglite, sealhulgas käesoleva seadustiku § 716 lõikes 1 sätestatud eelduse kohta; 2) vahekohtu otsuse vaidlustamise korra kohta, samuti teavitada tarbijat, et kohus ei kontrolli vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel vaidluse lahendamise sisulist õiguspärasust; 3) käesoleva seadustiku § 753 lõikes 1 sätestatu kohta, samuti selle kohta, et täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsusel on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime. (3) Kui vahekohtumenetluse pool on tarbija, lepitakse vahekohtumenetluse kohana kokku tarbija elu- või töökoht. See ei takista tarbija nõusolekul või oluliste takistuste esinemise korral toimingute tegemist muus kohas. (4) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pool on tarbija, peab kokkulepe sisalduma tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis. (5) Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisel tarbijaga rikuti käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid, on kokkulepe tühine. (6) Kui vahekohtumenetluse alustamise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht vahekohtumenetluse kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas või kui vahekohtumenetluse kokkulepe ei sisaldu tarbija omakäeliselt allakirjutatud või digitaalallkirjaga varustatud dokumendis, kehtib kokkulepe juhul, kui tarbija ise sellele tugineb.“; 9) paragrahvi 719 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 10) paragrahvi 726 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „ebakompetentsuses“ sõnaga „kompetentsuses“; 11) seadustiku 74. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „74. peatükk VAHEKOHTUMENETLUSE LÄBIVIIMINE“; 12) paragrahvi 753 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 755 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui vahekohtumenetluse kokkuleppe pooleks on tarbija, lahendab käesoleva osa kohaselt kohtule esitatava avalduse maakohus, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht.“. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seadustiku § 2281 alusel esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus Eesti Vabariigi arvel.“; 2) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui Riigikohus taotleb Euroopa Inimõiguste Kohtult käesoleva seadustiku § 2281 alusel nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse peatada taotluse menetlemise ajaks või kuni taotlusest loobumiseni.“; 3) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui menetlus peatati käesoleva seadustiku § 95 lõike 5 alusel, ei takista menetluse peatamine Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotlusest loobumise avalduse esitamist.“; 4) seadustiku 20. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 2281 järgmises sõnastuses: „§ 2281. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule (1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. (2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. (3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.“. 5) seadustikku täiendatakse § 2921 järgmises sõnastuses: 3 „§ 2921. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tulenev menetlus Käesoleva seadustiku § 81 lõiget 7, § 95 lõiget 5, § 96 lõiget 4 ja § 2281 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.“. § 3. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 81 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Väärteo aegumine katkeb väärteomenetluse seadustiku § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisel. (42) Kui väärteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti väärteomenetluse seadustiku § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisest. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust kahe aasta võrra pikem aeg.“. § 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 3521 järgmises sõnastuses: „§ 3521. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule (1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. (2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. (3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv. (4) Kui Riigikohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, võib Riigikohus menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada. (5) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel peatatud menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemine venib ülemäära. (6) Menetluse peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. (7) Taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus Eesti Vabariigi arvel.“. § 5. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine 4 Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 255 järgmises sõnastuses: „§ 255. Kriminaalmenetluse seadustiku § 3521 rakendamise erisused Kriminaalmenetluse seadustiku § 3521 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.“. § 6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule (1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. (2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. (3) Riigikohus võib oma menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada. Menetluse peatamine ei takista Euroopa Inimõiguste Kohtule taotlusest loobumise avalduse esitamist. Riigikohus uuendab menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. (4) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.“; 2) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 31 alusel esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise korraldab Riigikohus Eesti Vabariigi arvel.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses: „§ 641. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tulenev menetlus Käesoleva seaduse § 31 ja § 47 lõiget 3 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.“. § 7. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 59 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks ja muu vahekohtumenetlusega seotud avalduse või taotluse kohtule esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.“. 5 § 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikga 4 järgmises sõnastuses: „(4) Enne 2017. aasta 1. jaanuari alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 113 järgmises sõnastuses: „§ 113. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tulenev menetlus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 33 lõiget 5, § 356 lõiget 5, § 358 lõiget 4 ja § 681 1 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.“. § 9. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus;“. § 10. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 1661 järgmises sõnastuses: „§ 1661. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule (1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. (2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. (3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv. (4) Kui Riigikohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, võib Riigikohus menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada. (5) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel peatatud menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemine venib ülemäära. 6 (6) Menetluse peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. (7) Taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus Eesti Vabariigi arvel.“; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 2161 järgmises sõnastuses: „§ 2161. Paragrahvi 1661 rakendamise erisused Käesoleva seadustiku § 1661 rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.“. § 11. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 6–13, §-d 6, 7, § 8 punkt 1 ja § 9 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ....... 2016. a Algatab Vabariigi Valitsus ……… 2016. a 7  01.07.2016 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamine ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine) eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kätkeb kahte teemat. Esimese teemana sisaldab eelnõu sätteid vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise kohta. Peamise muudatusena ühtlustatakse Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu ja muude vahekohtute otsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise nõue ning luuakse kohustus, mille kohaselt tuleb kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsused täidetavaks tunnistada. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise raames muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka TsMS), täitemenetluse seadustikku (edaspidi ka TMS), riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust (edaspidi ka TsMSRS). Teise teemana luuakse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohane menetlus. Eelnõuga loodava menetluse kohaselt saab Riigikohus küsida oma menetluses olevas asjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohase menetluse loomise raames muudetakse TsMS-i, halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka HKMS), kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust (edaspidi ka PSJVS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS) ja väärteomenetluse seadustikku (edaspidi ka VTMS) ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust (edaspidi ka KrMSRS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson ([email protected], 620 8240), eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ([email protected], 620 8210), avaliku õiguse talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected], 620 8262), kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markus Kärner ([email protected], 620 8124) ja kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ([email protected], 620 8222). Eelnõu koostamisse andsid olulise panuse Advokaadibüroo Aivar Pilv partner vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere, Tartu Ülikooli doktorant Pille Talpsepp ja Välisministeeriumi 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) vanemjurist Maris Kuurberg. Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Joel Kook ([email protected], 620 8248). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu seondub välislepingu ratifitseerimisega – Eesti on inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni osaline. Eelnõu kohaselt luuakse inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokolli nr 16 kohane menetlus. Protokollile nr 16 vastava menetluse loomine riigisiseses õiguses võimaldab protokolli Eesti 1 Vabariigi poolt ratifitseerida ja pärast ratifitseerimist ja protokolli kehtima hakkamist protokollist nr 16 tulenevat menetlust kohaldada. Vahekohtute loomise selgete kriteeriumide kehtestamise vajadus, mis tagab vahekohtute erapooletuse ning kohe sundtäidetavate lahendite kvaliteedi, on välja toodud eelmise valitsuse 1 tegevusprogrammi osa „Ettevõtlus, innovatsioon, transport“ p 1 alusel koostatud ja Vabariigi Valitsuse poolt 29.01.2015. a heaks kiidetud tegevuskava ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks „Ettevõtja õigus 2“ punktis 11 ja konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raportis ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parendamiseks tehtud ettepanekute kohta juhtgrupi õiguskeskkonda puudutava ettepanekuna nr 19. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni protokolli nr 16 strateegiad ja arengukavad ei käsitle. Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.03.2016, 10, halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 13.04.2016, 4, kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 06.01.2016, 22, riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 06.01.2016, 30, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse redaktsiooni RT I, 23.12.2013, 57, täitemenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 17.12.2015, 82, karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 06.01.2016, 24, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 06.01.2016, 25 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 12.03.2015, 104. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 p 14). 2. SEADUSE EESMÄRK 2.1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmise eesmärk on saavutada olukord, kus seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus oleks minimaalne või sellise lahendi täitmise takistamine ei sõltuks üksnes selle kostja aktiivsest õiguskaitsevahendite kasutamisest, kelle suhtes alalise vahekohtu lahend tehti. Samuti on muudatuste eesmärk viia 2 regulatsioon vastavusse Riigikohtu praktikaga. Vahekohtumenetluse üldregulatsioon sisaldub tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) – kui seadusega või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse vahekohtumenetlusele TsMS 14. osa. Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse välisriigi vahekohtu 3 otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsiooni. Vahekohtu otsused sisalduvad täitedokumentide loetelus täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS). Tarbijatega sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepete puhul tuleb lisaks arvestada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) tüüptingimuste regulatsiooniga. Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused sundtäidetavad ilma, et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada (TsMS § 753 lg 1 teine lause, TMS § 2 lg 1 p 6). Aktiivne roll õiguskaitsevahendite kasutamisel on kostjal, kelle suhtes lahend tehti. Lisaks ei ole Eestis sarnaselt muude UNCITRAL-i mudelseaduse riikidega sätestatud alaliselt tegutsevale vahekohtule avalik-õiguslikke tingimusi, sh tingimusi alaliselt tegutseva vahekohtu asutamise või 1 https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/kevadkoalitsiooni_tegevuskava.pdf 2 RKTKo, 20.04.2016. a, nr 3-2-1-142-15. Seda lahendit käsitletakse lk 6-7. 3 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. RT II 1993, 21, 51. Mitteametlik tõlge on kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474. 2 alaliselt tegutseva vahekohtu üle järelevalve teostamise üle. Eestis ei ole alaliselt tegutsevate vahekohtute asutamine ja tegevus riiklikult piiritletud ega kontrollitav. Samuti ei ole kehtestatud alaliste vahekohtute legaaldefinitsiooni. Kuivõrd alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on kehtiva regulatsiooni kohaselt sundtäidetavad 4 ilma, et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada, ja arvestades, et alaliselt tegutsevatele vahekohtutele administratiivseid piiranguid ei ole seatud, sai Eestis tegutseda nn pocket arbitration – vahekohtud ei pruukinud olla pooltest sõltumatud, formaalsete täitemenetluse alustamise tingimuste täitmisel oli sundtäitmist võimalik alustada ka pahatahtliku vahekohtu otsuse alusel – nt vahekohtumenetlus, mille tulemusena otsus tehti, viidi läbi kostjat kaasamata, vahekohtumenetluse kokkulepe ei olnud kehtiv, vahekohus lahendas küsimuse, mida ei oleks tohtinud vahekohtus lahendada (vaidluse eseme mittearbitreeritavus), või vahekohtu otsus ei olnud kooskõlas avaliku korraga. Võis juhtuda, et kostja sai vahekohtumenetlusest teada alles pärast otsuse tegemist või 5 täitemenetluses. Senises õiguslikus olukorras ei olnud õiguskaitsevahendid – võimalus kaevata vahekohtu otsuse peale TsMS § 751 lg-s 1 loetletud alustel ringkonnakohtule või VÕS § 42 lg 3 kaudu vahekohtumenetluse kokkuleppe või vahekohtu reglemendis sisalduva reegli kui tarbija suhtes kahjuliku tüüptingimuse tühisusele tuginemine – piisavalt otstarbekad ja tõhusad abinõud. Avalikkuse teavitamise kaudu oleks olnud küll võimalik parandada isikute teadlikkust õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise võimalustest, kuid see ei oleks täitnud lõppkokkuvõttes eesmärki – minimeerida seadusevastase ja pahatahtliku vahekohtu lahendi tegemise võimalus või luua olukord, kus sellise lahendi täitmise takistamine ei oleks sõltunud üksnes kostja aktiivsusest – kuivõrd õigusraamistik ei võimaldanud tekkinud probleeme ületada. Seega asuti seisukohale, et tuleb teha muudatused õigussüsteemis. 05.10.2015. a saatis justiitsminister huvirühmadele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vahekohtumenetlust puudutavate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi 6 VTK). VTK-s pakuti kerkinud probleemide lahendamiseks välja kaks põhimõtteliselt erinevat varianti olemasoleva regulatsiooni muutmiseks: Variant 1 4 Siin käsitletakse olukorda enne RKTKo, 20.04.2016. a, nr 3-2-1-142-15. Seda Riigikohtu lahendit käsitletakse lk 6-7. 5 Perioodil 12.03.2014–31.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustatud vahekohtute otsuseid läbi vaadates ei jätnud ringkonnakohus ühelgi korral otsust muutmata:  kaheksas tsiviilasjas avaldus rahuldati ja vahekohtu otsus tühistati;  neljas tsiviilasjas jäeti avaldus menetlusse võtmata TsMS § 644 lg-te 1 ja 3 ning § 638 lg 4 alusel, s.o põhjusel, et avaldajad ei maksnud ära määratud tähtajal puuduolevat riigilõivu;  kahes tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses kompromissi kinnitamisega;  ühes tsiviilasjas menetlus lõpetati seoses avaldusest loobumisega – TsMS § 429 lg 1 alusel. Vahekohtute otsused tühistati nt järgmistel alustel:  vaidlust ei võinud Eesti õiguse kohaselt lahendada vahekohtus;  vahekohtumenetluse kokkuleppe olemasolu ei olnud tõendatud;  rikutud oli tarbijaga vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise korda;  poolele ei olnud nõuetekohaselt teatatud vahekohtu menetlusest – avaldajad said vahekohtumenetlusest teada alles täitemenetluses kohtutäiturilt. – Mare Merimaa. Vahekohtumenetluse lahendite analüüs Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud vahekohtu otsuste tühistamiseks esitatud avalduste kohta, lk 1. 6 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main#mOtLLc3h. 3   Säilitatakse senine regulatsioon, mille kohaselt ei ole alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele (sh nende reglementidele) avalik-õiguslikke tingimusi sätestatud.  Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsuse täitmiseks tuleb otsus kohtu poolt tunnustada ja täidetavaks tunnistada.  Sätestatakse piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale siduvad.  Kehtestatakse kohustus, mille kohaselt tuleb selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult kohtu- ja vahekohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi.  Kohustatakse sätestama tarbija ja ettevõtja vahelistesse vahekohtumenetluse kokkulepetesse vahekohtumenetluse koht selliselt, et vahekohus võib üksikuid toiminguid teises kohas teha üksnes tarbija nõusolekul või märkimisväärsete takistuste esinemise korral.  Kehtestatakse piirang, mille kohaselt juhul, kui tarbija elukoht või töökoht ei olnud vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise ajal või menetluse alustamise ajal vahekohtumenetluse kohas, on kokkulepe kehtiv vaid juhul, kui tarbija sellele tugineb.  Kehtestatakse alalistele vahekohtutele asja materjalide säilitamise kohustus. Variant 2  Kehtestatakse alalise vahekohtu asutamise piirangud selliselt, et sätestatakse võimalus asutada alaliselt tegutsev vahekohus ainult seaduse alusel või mittetulundusühingu õiguslikus vormis või mittetulundusühingu poolt, kusjuures mittetulundusühingu asutajaks või liikmeks tohib olla ainult juriidilisest isikust ettevõtjate üleriigiline ühendus, kellel on vähemalt 50 liiget. Alaliselt tegutseva vahekohtu reglement peab vastama seadusele ja headele kommetele.  Antakse Justiitsministeeriumile õigus hinnata sisuliselt ettevõtjate üleriigilise ühenduse nõude täitmist ja vajaduse korral mitte lülitada alalist vahekohut vastavasse nimekirja. 7 Variant 1 lähtus ideest, et Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendi täitmise eelduseks on selle 8 täidetavaks tunnistamine, UNCITRALi mudelseadusest ja Euroopa Kohtu praktikast – paketis olid 9 esitatud osaliselt Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere analüüsis esitatud 10 ettepanekud ja osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu analüütiku Mare Merimaa ettepanekud. Variant 2 lähtus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele avalik- õiguslike piirangute kehtestamise ideest – paketis olid esitatud Tartu Ülikooli tudengi Oliver Orumetsa 11 uurimistöös ja Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu poolt Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekud, samuti osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu analüütiku Mare Merimaa ettepanekud. 7 VTK koostajad lähtusid vahekohtute liigitamisel sellest, et need vahekohtud, mis ei ole moodustatud konkreetse vaidluse lahendamiseks, st ad hoc vahekohtud, olid Eestis alaliselt tegutsevad vahekohtud, sh TsMS-i ja TMS-i vahekohtu otsuse täidetavuse tingimuste mõttes, kuivõrd seadustes ei olnud sätestatud muid kriteeriume nn alaliselt tegutsevate vahekohtute moodustamisele ja tegevusele. Taolisest liigitusest lähtus ka õiguskirjandus ja tolleaegne kohtupraktika. 8 . Kohtuasjas Asturcom Telecommunicatons SL v Christina Rodriguez Nogueira (C-40/08; 06.10.2009) leidis Euroopa Kohus, et Nõukogu 05.04.1993 direktiivi 93/13/EEC ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes tuleb tõlgendada selliselt, et jõustunud vahekohtu otsuse täitmise üle otsustav riiklik kohus peab omal algatusel kontrollima, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe on tarbija suhtes ebaõiglane, ka juhul, kui tarbija ei osalenud vahekohtumenetluses, ei vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkulepet ega esitanud vahekohtu otsuse tühistamisavaldust. Riiklik kohus peab tagama vastavad siseriiklikud tagajärjed, täitmaks eesmärki, et tarbija suhtes ebaõiglane vahekohtumenetluse kokkulepe ei oleks tarbijale siduv. Kuna tarbijate kaitsmine direktiivi 93/13/EEC ulatuses on avalikes huvides, tuleb ka direktiivi art 6 tõlgendada siseriikliku avaliku korra osana. 9 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. 10 Mare Merimaa. Vahekohtumenetluse lahendite analüüs Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud vahekohtu otsuste tühistamiseks esitatud avalduste kohta. 11 Oliver Orumets. Alaliselt tegutsevate vahekohtute tegevuse õiguslik regulatsioon Euroopa Liidu riikides. Ettepanekud Eesti osas. Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Tallinn, 2015, lk 19. 4 VTK kohta esitasid tagasiside Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus, Eesti Advokatuuri juhatus, E-vahekohus ja isePankuri vahekohus, Kohtutäiturite ja Panktorihaldurite Koda, Tartu Maakohus, Tartu Ülikool, Notarite Koda, Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus, Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Toomas Vaher , Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigikohus, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , VTK ettevalmistamiseks analüüsi koostanud Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere ning Tartu Ülikooli doktorant ja advokaadibüroo Vojčik and Partners Collegium (SK) välisnõunik Pille Talpsepp. Tagasiside VTK kohta oli järgmine:  Eesti Kindlustusseltside Liit eelistas varianti 2, millele lisanduksid variandi 1 juures pakutud meetmed – enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale siduvad; selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult vahekohtumenetluse ja riikliku kohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi. Vähemalt 50 liikme nõue ei ole põhjendatud – nt kindlustusandjaid on Eestis kokku 16. Praegu on sektoril toimiv vahekohus ja sektori ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. EKL on vastu otsuste täidetavaks tunnistamisele.  Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus toetas varianti 2 ja oli vastu variandile 1 ning otsuste täidetavaks tunnistamisele. Lisaks tegi EKTK arbitraažikohus ettepaneku muuta riigilõivuseadust ja sätestada vahekohtu otsuse tühistamise avalduse läbivaamise lõivuna 50 eurot sarnaselt määruskaebuselt tasumisele kuuluva lõivuga ja erinevalt kehtivast lõivu suurusest, mis on sama, nagu tuleks tasuda hagi esitamisel kohtusse. Kohus tühistab otsuse TsMS § 751 lõikes 1 sätestatud formaalsetel alustel. Tegemist ei ole sisulise õigusemõistmisega, nagu tavapärases apellatsioonimenetluses.  Advokatuuri juhatus toetas varianti nr 1. Variandi 1 puhul ei toetata ettepanekut kehtestada vahekohtute asja materjalide säilitamise kohustus – tunnustamist ja täitmist sooviva isiku kohustus on tõendada, et vahekohus teavitas võlgnikku menetlusest. Vajalikus ulatuses materjalide säilitamine peaks toimuma vahekohtute eneseregulatsiooni kaudu. Advokatuuri juhatus on jõuliselt vastu variandile 2 - avalik-õiguslike piirangute seadmine vahekohtutele on põhjendamatu. Eesti on UNCITRAli mudelseaduse riik, mis loob rahvusvahelise kuvandi teatud põhimõtete järgimisest ja kvaliteedi tagamisest. Mudelseaduse riigid ei ole üldjuhul avalik-õiguslikke piiranguid kehtestanud. Õigustmõistva jõu allutamine täitevvõimule oleks meelevaldne.  E-vahekohus ja isePankuri vahekohus leidsid, et õigusloomeline sekkumine peaks olema võimalikult vähe invasiivne ja lepinguvabadust võimalikult vähe piirav. Ühe võimalusena nähakse reglementidele teatud nõuete kehtestamist ja alalistes vahekohtutes tegutsevatele vahekohtunikele kvalifikatsiooninõuete kehtestamist.  Kohtutäiturite ja Panktorihaldurite Koja hinnangul oleks vaja kehtestada alaliste vahekohtute asutamisele avalik-õiguslikud piirangud ja järelevalve nende tegevuse üle (toetasid varianti 2).  Tartu Maakohus toetas varianti 1 ja on vastu variandile 2, leides, et avalik-õiguslike piirangute seadmine vahekohtutele ei ole mõistlik.  Tartu Ülikool toetas esmajoones varianti 2, kuid nägi ka võimalust variante kombineerida.  Notarite Koda toetas varianti 1.  Alaline Rahvusvaheline ja Sõltumatu Vahekohus eelistas varianti 1.  Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Toomas Vaher toetas variandi 1 kaht esimest punkti – säilitada senine regulatsioon, kus vahekohtutele ei ole sätestatud avalik- õiguslikke piiranguid, ja luua Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise regulatsioon. Kehtiv regulatsioon, kus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on täidetavad ilma kohtuliku kontrollita, ei ole kooskõlas New Yorgi konventsiooniga. Vaher on vastu variandile 2 ja rõhutab, et tuleks vältida Eesti-spetsiifiliste regulatsioonide väljatöötamist ja vastuolusid UNCITRALi mudelseadusega. Variandi 2 kohaselt on riiklik kontroll vahekohtute asutamise ja reglementide üle sobimatu ja muudab vahekohtu olemuse sisuliselt riiklikuks. Vahekohtumenetlus ei ole alternatiivne kohtusüsteem, vaid autonoomne poolte lepinguvabadusel põhinev vaidluste lahendamise võimalus. Variandi 2 rakendamine VTKs väljatoodud probleeme ei lahenda, kuna üksiklahendeid ei kontrollita.  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetas arbitraažikohtu nõukogu seisukohti ja varianti 2 ja oli vastu variandile 1. Põhjusena märgiti, et variant 1 muudab vahekohtumenetluse vähem atraktiivseks, aeganõudvamaks ja suurendab kohtute koormust.  Riigikohus toetas esialgu varianti 2. Hiljem leiti, et mõlemad variandid on sobivad. 5   Siseministeerium – teavitas, et kooskõlastab VTK märkusteta, ega esitanud eelistust.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – toetas varianti 1. Alaliselt tegutseva vahekohtu menetluses tehtud otsuste kohtu poolt tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine tagab riikliku kontrolli vahekohtute tegevuse üle ja võimaldab arvesse võtta Euroopa Kohtu suuniseid. MKM oli vastu variandile 2 – riigipoolne kontroll vahekohtu asutamistingimuste täitmise üle ei ole piisav ega proportsionaalne meede, et tagada vastavalt Euroopa Kohtu suunisele tarbija õiguste adekvaatne kaitse enne lahendi täitmisele pööramist.  VTK ettevalmistamiseks analüüsi koostanud Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere toetas täidetavaks tunnistamise menetluse loomist. Põldvere kritiseeris teravalt varianti 2. Haldusõiguslik kontroll ei võimalda VTK eesmärke saavutada ja kerkinud probleemid on võimalik lahendada üksnes iga üksikjuhtumi kohtuliku kontrolli – täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu. Vahekohtumenetluse aluseks on poolte kokkulepe ja see on eelkõige ärivaidluste lahendamiseks. Riik ei peaks reguleerima tavapärast ärisuhet ja poolte kokkuleppeid. Lahendused peaksid olema sellised, kus tarbija õigused oleksid tagatud nimetatut arvesse võttes. Esialgu suurendaks täidetavaks tunnistamine ilmselt kohtute töökoormust, kuid kui kaob alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste kohese täitmise võimalus, väheneb probleemsete otsuste hulk. Toimiku säilitamise kohustuse kehtestamist Põldvere ei poolda – kui vahekohtu lahendile tuginev pool ei suuda tõendada, et vastaspoole menetlusõigused on täidetud, ei saa kohus seda tõendatuks lugeda. Ettepanek lubada tegutseda alaliselt tegutsevaid vahekohtuid üksnes MTÜ vormis ei ole kooskõlas enamiku riikide vahekohtumenetluse praktikaga. Organisatsioonid on enamasti loodud tulu teenimiseks. Liikmete arvu 50 kehtestamine on põhjendamatu, eriti Eesti väiksuse kontekstis; edaspidi kasutataks ad hoc kohtuid. Seaduse alusel alaliselt tegutseva vahekohtu asutamise võimalus kaotati 90-ndate alguses kui nõukogudeaegne rudiment, et Eesti regulatsioon ja praktika vastaks muu maailma tunnustatud praktikale. Kui vahekohtumenetlus on riigi kontrolli all, annab see maailmale signaali, et siia ei tasu vahekohtumenetlust pidama tulla.  Tartu Ülikooli doktorant ning advokaadibüroo Vojčik and Partners Collegium (SK) välisnõunik Pille Talpsepp kritiseeris tugevalt varianti 2, pakutud valikutest toetas pigem varianti 1 ja täidetavaks tunnistamise menetlust ning esitas ettepaneku kehtestada vahekohtu lahendite otsuse avalikustamise nõue. Seega jagunes VTK kohta esitatud seisukohtades toetus variantidele enam-vähem pooleks. Eelnõu ettevalmistajad otsustasid liikuda edasi variandiga, mis näeb ette kohtuliku kontrolli iga Eestis 12 alaliselt tegutseva vahekohtu lahendi täidetavuse eelduste üle, kuivõrd üksnes see variant võimaldanuks lahendada VTK-s välja toodud probleemid. Ka justiitsministri nõukoda toetas 15.12.2015. a toimunud kohtumisel varianti 1 ning Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise nõude sätestamist. VTK-s väljapakutud variandi 2 rakendamine probleeme ei lahendaks, kuna üksiklahendeid ei kontrollita. Variandist 1otsustati jätta välja alalise vahekohtu materjalide säilitamise kohustus. Kerkinud probleemid on võimalik lahendada olemasolevate reeglitega – nt asjaolu, et vahekohtumenetluse kostja ei olnud vahekohtumenetlusse kaasatud, kui negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada kostjal endal. Kui isik soovib vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist, on TsMS § 753 lg 2 ja § 751 lg 1 p 3 kohaselt tema kohustus tõendada, et vastaspool oli vahekohtumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Arvestades, et pooltel on lepinguvabadusest tulenevalt võimalik allutada oma vaidlus neile sobivale vahekohtule, tuleb vahekohtul tagada oma klientidele täidetavuse tingimustele vastav menetlus ning vajalike asjaolude tõendamine, vastasel korral ei oleks vastav vahekohus tulevikus vaba turu tingimustes tugevas positsioonis. 20.04.2016. a tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendi nr 3-2-1-142-15, milles Riigikohus märkis, et TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Kolleegium asus seisukohale, et üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. 12 Vt allmärkust nr 7. 6 Riigikohus märkis, et kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Riigikohus asus seisukohale, et vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur Riigikohtu hinnangul selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud. Lahendi p-s 16 järeldas Riigikohus, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Riigikohus märkis, et isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetluse dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab esitama TMS § 217 järgi kaebuse 13 kohtutäituri otsuse peale (RK nr 3-2-1-42-08, p 16; nr 3-2-1-1-14, p 18). Seega asus Riigikohus seisukohale, et kehtiva õigusraamistiku kohaselt ei saa kohtutäitur võtta täitmisele neid vahekohtu otsuseid, mis ei ole eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, kuivõrd kohtutäituril ei ole võimalik otsustada, kas lahendi teinud vahekohus on Eestis alaliselt tegutsev vahekohus või mitte. Riigikohtu 20.04.2016. a lahendiga nr 3-2-1-142-15 muutus sisuliselt senine alama astme kohtupraktikas ja õiguskirjanduses väljakujunenud vahekohtu otsuste täidetavuse käsitlus. Senine käsitlus lähtus sellest, et Eestis, nagu ka üldjuhul muudes UNCITRAL-i mudelseaduse riikides, ei ole vahekohtutele, sh alaliselt tegutsevatele vahekohtutele, kehtestatud avalik-õiguslikke piiranguid – vahekohtud tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes turutingimustest. Varasema käsitluse kohaselt laienes täidetavuse erisus (TsMS § 753 lg 1 teine lause, TMS § 2 lg 1 p 6) nende Eestis tegutsevate vahekohtute lahenditele, mis ei olnud moodustatud konkreetse vaidluse lahendamiseks (ad hoc). Riigikohus „lahendas“ käsitletava lahendiga VTK-s kirjeldatud probleemi, mille kohaselt võimaldas TsMS § 753 lg 1 teine lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 tegutseda nn pocket arbitration’il ning võimalik oli ka erapooliku vahekohtu ebaõiglase ja pahatahtliku otsuse täitmisele pööramine, ilma eelnevalt täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Riigikohtu lahendi kohaselt saab olukorras, kus seaduses ei ole reguleeritud Eestis alaliselt tegutseva alalise vahekohtu kriteeriume, täitemenetluse alustada üksnes eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud vahekohtu lahendi alusel. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus Riigikohtu praktikaga vastavusse. Eelnõuga ei kehtestata Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute asutamisele ja tegutsemisele kriteeriume ja avalik-õiguslikke piiranguid. Eelnõuga sätestatakse kõigi vahekohtu otsustele ühtne kohtu poolt täidetavaks tunnistamise nõue. 2.2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva regulatsiooni muutmise eesmärk on võimaldada esitada protokollis kirjeldatud taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse saamiseks konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes ja tagada Riigikohtu menetluses olevates asjades, kus selline taotlus esitatakse, riigisisene sujuv menetlus. Vabariigi Valitsus kiitis 23.01.2014. a korraldusega nr 43 heaks ja andis volituse Eesti Vabariigi erakorralisele ja täievolilisele suursaadikule, alalisele esindajale Euroopa Nõukogu juures kirjutada Eesti Vabariigi nimel ratifitseerimistingimusega alla inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 14 15 protokollile nr 16. Eesti Vabariik kirjutas protokollile nr 16 alla 17.02.2014. a. Pärast allakirjutamist tuleb protokoll ratifitseerida, kuna see on Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu lisaprotokoll. 13 RKTKo, 20.04.2016. a, 3-2-1-142-15, p-d 15, 16. 14 Vabariigi Valitsuse 23.01.2014 korraldus nr 43 „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 heakskiitmine ja volituse andmine.“ - RT II, 28.01.2014, 1. 15 http://conventions.coe.int/Treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=214&CM=7&DF=23/09/2015&CL=ENG. 7 Kuivõrd Eesti Vabariik ei ole protokolli ratifitseerinud, ei ole loodud ka protokollis kirjeldatud menetlust. Selleks, et protokolli nr 16 ratifitseerida, tuleb ette näha riigisisene regulatsioon, mis võimaldab pärast ratifitseerimist ja protokolli jõustumist protokollis sisalduvat menetlust kasutada. Protokolli art 8 lg 1 kohaselt jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil 10 konventsiooniosalist on art 7 kohaselt väljendanud oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta, st protokolli jõustanud. Praeguseks on protokolli allkirjastanud 16 riiki, neist ratifitseerinud kuus: Albaania, Gruusia, Leedu, 16 San Marino, Sloveenia ja Soome. Protokoll ei ole praeguseks jõustunud. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 menetlust käsitleti vahekohtumenetlusega samas VTK-s. VTK-s märgiti, et kuivõrd inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollis nr 16 sisalduv menetlus on uus ja riigisisestesse menetlusseadustesse ei ole toetavat menetlust loodud, ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa mitte midagi tegemine ega avalikkuse teavitamine. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollis nr 16 sisalduva menetluse sujuva kohaldamise võimaldamiseks tuleb menetlusseadustikes luua uus regulatsioon. VTK-s pakuti välja, et menetlusseadustikes nähakse ette Riigikohtu menetluses olevas asjas Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse taotluse esitamise võimalus. Riigikohus võib kuni Euroopa Inimõiguste Kohtust nõuandva arvamuse saamiseni riigisisese Riigikohtu menetluse peatada. Pärast nõuandva arvamuse saamist Riigikohtu menetlus uuendatakse. VTK tagasiside inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohta esitas Riigikohus, kes märkis, et menetlusseadustike regulatsioon peaks olema võimalikult abstraktne. Lisaks tuleks menetlus luua põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses. Silmas tuleb pidada, et kriminaal- ja väärteomenetluse seadustikes ei ole kohtumenetluse peatamise aluseid ette nähtud. Lisaks tuleb arvestada, et väärteomenetluses on lühikesed aegumistähtajad. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust, riigilõivuseadust, täitemenetluse seadustikku, väärteomenetluse seadustikku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust ning sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg. Eelnõu kätkeb kahte teemat: 1) vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmine ning 2) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tuleneva menetluse loomine riigisiseses õiguses. 3.1. Vahekohtumenetluse regulatsiooni muutmine 3.1.1. Erinevalt kehtivast regulatsioonist seatakse Eestis tegutsevate vahekohtute üksiklahendite täidetavuse eelduste suhtes sisse kohtulik kontroll, võrdsustades seeläbi Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute, ad hoc vahekohtute (konkreetse vaidluse lahendamiseks moodustatud vahekohtute) ja välisriigi vahekohtute otsuste täidetavuse tingimused Eestis. Selline lähenemine on kooskõlas ka 16 http://conventions.coe.int/Treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=214&CM=7&DF=23/09/2015&CL=ENG 8  17 välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsiooni art-ga 3, mille kohaselt ei tohiks konventsiooniosalise riigi enda vahekohtu otsustel olla täidetavuse osas märkimisväärseid eeliseid muude konventsiooni kohaldamisalasse ja kohustuslikult konventsiooniosalises riigis täitmisele kuuluvate vahekohtu otsuste täidetavuse reeglite ees. Seega võib pigem asuda seisukohale, et kehtiva regulatsiooni, kus Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused on täidetavad ilma kohtuliku kontrollita, kuid välisriigi vahekohtu otsused tuleb nende Eestis täitmiseks kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kooskõla New Yorgi konventsiooniga on pigem kaheldav, kuivõrd Eesti enda vahekohtu otsustel on märkimisväärne eelis teiste konventsiooniosaliste vahekohtute otsuste ees. 3.1.2. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on täidetavuse reeglites erinevus ad hoc vahekohtute ja Eestis alaliselt tegutsevatel vahekohtute otsuste puhul – ad hoc vahekohtu otsused tuleb kohtu poolt täidetavaks tunnistada, Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsused on TsMS § 753 lg 1 teise lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 kohaselt täidetavad ilma kohtulikku kontrolli läbimata, kuigi kõikide Eesti vahekohtute otsuste puhul on ette nähtud samadel alustel otsuse tühistamise võimalus (TsMS § 751). Tuleb märkida, et UNCITRAL-i mudelseadus, mis on olnud eeskujuks Eesti vahekohtumenetluse regulatsiooni loomisel, ega välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi 18 konventsioon ei tee oma reeglites vahet sellel, kas tegemist on ad hoc vahekohtuga või mitte. Ka eelnõu ettevalmistamisel koostatud analüüsis uuritud Soome, Rootsi, Saksamaa, Austria, Hollandi ja Läti vahekohtumenetluse regulatsioonides ei ole eristatud alaliselt tegutsevaid ja ad hoc vahekohtuid, 19 mis puudutab vahekohtu otsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist ning täitmist. Arvestades Riigikohtu 20.04.2016. a otsust nr 3-2-1-14-15, tuleb täidetavaks tunnistada iga Eestis tegutseva vahekohtu otsus, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt 20 tegutseva vahekohtuga või mitte. Seega jääks TsMS § 753 lg 1 teine lause ja TMS § 2 lg 1 p 6 lause esimene pool, mille kohaselt on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus on täidetav ilma, et see tuleks eelnevalt täidetavaks tunnistada, Riigikohtu lahendi valguses sisutühjaks. 3.1.3. Kõigis eelnõu ettevalmistamisel koostatud vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlevas analüüsis analüüsitud riikides, v.a Rootsi, on lisaks välisriigi vahekohtu otsustele ka riigisisese alalise 21 vahekohtu otsuse täitmiseks vajalik selle eelnev täidetavaks tunnistamine riikliku kohtu poolt. Rootsi regulatsiooni kohaselt ei ole vaja täidetavaks tunnistada riigisisese vahekohtu otsust, olenemata sellest, kas tegemist on ad hoc vahekohtu või alalise vahekohtuga. Samas on Rootsi täitevasutusel kohustus kontrollida, kas vahekohtu otsus on nõuetekohaselt allkirjastatud, kas sellel on nõutav õigusjõud, kas vaidlus on olnud arbitreeritav ning kas otsus on kooskõlas avaliku korraga. 22 Kahtluse korral suunab täitevasutus pooled kohtusse. Eelnõu ettevalmistajate hinnangul ei tuleks aga siinkohal eeskuju võtta Rootsi mudelist, sest täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt 17 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon. RT II 1993, 21, 51. Mitteametlik tõlge on kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474. 18 Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi konventsioon. Mitteametlik tõlge on kättesaadav Riigi Teataja lehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/13142474. 19 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 19–22. 20 RKTKo, 20.04.2016. a, 3-2-1-142-15, p 15. Siiski võiks asuda seisukohale, et kohtutäituril peaks olema ka pärast Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-142-15 võimalik täitmisele võtta TsMS § 753 lg 1 teise aluse ja TMS § 2 lg 1 p 6 alusel eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistamata vähemalt Notarite Koja vahekohtu ja väärtpaberituru vahekohtu otsuseid, kuivõrd need vahekohtud on moodustatud alaliselt tegutsevate vahekohtutena vastavalt notariaadi seaduse ja väärtpaberituru seaduse alusel ning kohtutäituril ei tule seetõttu hinnata seda, kas need vahekohtud on alaliselt tegutsevad või mitte. 21 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 3. 22 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 3, 20, 21. 9 oleks Eesti õigussüsteemi ja praktika kontekstis kaheldav jätta kohtutäituri otsustusõiguseks hinnata, kas alalise vahekohtu otsuse puhul, mille täitmiseks täituri poole pöörduti, oli vahekohtumenetluse kokkulepe kehtiv, kas vahekohus lahendas küsimuse, mida ei oleks tohtinud vahekohtus lahendada (vaidluse eseme mittearbitreeritavus) või kas vahekohtu otsus on kooskõlas avaliku korraga. Täidetavuse aluste hindamine peaks olema kohtu pädevuses. 3.1.4. Eesti on UNCITRAL-i mudelseaduse riik. See loob rahvusvahelise kuvandi teatud põhimõtete järgimisest ja kvaliteedi tagamisest. Mudelseaduse riigid ei ole üldjuhul vahekohtutele avalik-õiguslikke piiranguid kehtestanud. Ka praeguse eelnõuga jätkab Eesti vabal turumajandusel põhinevat teed – vahekohtud tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes turutingimustest. Vahekohtumenetlus ei ole mitte niivõrd alternatiivne kohtusüsteem, kuivõrd autonoomne poolte lepinguvabadusel põhinev vaidluste lahendamise võimalus. Eelnõu ettevalmistamisel analüüsitud Soome, Rootsi, Saksamaa, Hollandi ja Austria regulatsioon lähtub eeldusest, et vahekohtud, sh alalised vahekohtud, tegutsevad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt eraõiguslikul alusel ning lähtudes turutingimustest. Riiklikke piiranguid vahekohtute tegutsemisele loodud ei ole. Ka Eestis ei looda eelnõuga alaliste vahekohtute moodustamiseks administratiivseid piirangud, vaid muudetakse vahekohtumenetluse regulatsiooni selliselt, et see tagaks tõhusamalt iga üksiku lahendi täidetavuse eelduste kontrolli. 3.1.5. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise regulatsiooni ühtlustamine peaks lõppkokkuvõttes viima selleni, et oht, et Eestis tegutsevad vahekohtud viivad läbi menetlusi, milles tehtud lahendeid ei ole võimalik TsMS §-de 753 ja 754 alusel täidetavaks tunnistada, on minimaalne. Kui selliseid menetlusi siiski läbi viiakse, jäetakse vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avaldus rahuldamata (TsMS § 754 lg 2 järgi § 751 alustel) ja vahekohtu otsus tühistatakse (TsMS § 753 lg 2). 3.1.6. Vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse raames on võimalik arvestada Euroopa Kohtu antud suunisega vahekohtumenetluse kohta tarbijaga, mille kohaselt tuleb jõustunud vahekohtu otsuse täitmise üle otsustaval kohtul omal algatusel kontrollida, kas ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe ei ole tarbija suhtes ebaõiglane. Euroopa Kohtu suuniste kohaselt tuleb seda teha ka juhul, kui tarbija ei osalenud vahekohtumenetluses, ei vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkulepet ega esitanud vahekohtu otsuse tühistamise avaldust. Kohus peab tagama, et tarbija suhtes ebaõiglane vahekohtumenetluse kokkulepe ei oleks tarbijale siduv. Kuna tarbijate kaitsmine direktiivi 93/13/EEC ulatuses on avalikes huvides, tuleb ka direktiivi artiklit 6 23 tõlgendada riigisisese avaliku korra osana . Kui alalise vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetlust ei loodaks, tuleks kohtu asemel vastavad Euroopa Kohtu suunised täita kohtutäituril. Nagu eespool selgitatud, ei tohiks täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi arvestades jääda Eesti õigussüsteemi ja praktika kontekstis selliste küsimuste hindamine kohtutäiturite otsustusõiguseks. 3.1.7. Tarbijate kui vahekohtumenetluses nõrgema poole huvide paremaks kaitseks sätestatakse eelnõuga ka teatud piirangud tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele. 24 Muudatuste eeskujuks on peamiselt Austria vahekohtumenetluse regulatsioon. 3.1.8. Eestis tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamine on põhiseaduspärane. Seisukohti selle kohta, kas vahekohtuna tegutsemine on klassikaline ettevõtlus, on vastakaid. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärgiks üldjuhul on tulu saamine kauba tootmise, müümise, teenuste osutamise, vara realiseerimise jne tulemusel (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Vahekohtu 23 Asturcom Telecommunicatons SL v Christina Rodriguez Nogueira (C-40/08; 06.10.2009). 24 Pirkka-Marja Põldvere. Vahekohtumenetluse regulatsiooni võrdlev analüüs. Kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud, lk 5-6. 10 tegutsemise eesmärk on vaidlevate poolte õigusvaidluse lahendamine, järgides menetlusstandardit, et lahend oleks hiljem riikliku sunniga täidetav. Õigusemõistmine iseenesest ei ole klassikaline ettevõtluse liik. Riik loob teatud reeglid õigusemõistmisele ja tagab õigusemõistmise tulemuse – kohtulahendi või muu täitedokumendi – täitmise. Samas võib riik võimaldada lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt isikutel kokku leppida, et neil on õigus allutada oma vaidluse lahendamine näiteks riikliku kohtusüsteemi välisele vahekohtule. Ka sellisel juhul näeb riik ette miinimumstandardi, millistele reeglitele peab vahekohtumenetlus vastama, et vahekohtu lahend oleks riikliku sunniga täidetav. Vahekohtud pakuvad teenust õigusvaidluse lahendamiseks. Kuivõrd riiklikke piiranguid vahekohtute kui institutsioonide loomisele ei ole kehtestatud, võivad nad teha seda ettevõtluse raames tulu saamise eesmärgil. Põhiseaduse §-s 31 on sätestatud ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Teenuse osutamine on ettevõtlus PS § 31 esimese lause tähenduses. Nii VTK variandis 1 välja pakutud Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine ehk Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamine kui ka variandis 2 välja pakutud riiklikud administratiivsed piirangud alaliselt tegutsevate vahekohtute kui institutsioonide moodustamisele ja tegevusele sisaldavad PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitseala riivet. Kaitseala riive on selle ebasoodus mõjutamine (RKPJKo nr 3-4-1-6-09). Ettevõtlusvabadust riivavad mis tahes keelud ja piirangud mõne majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega tegelemise korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused, 25 mida majandustegevuses tuleb järgida, ja muud kõrvalkohustused. Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud tegevust või kõrvaldab selle (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud ka siis, kui seda vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (vt RKPJKo nr 3-4-1-1-02). Ettevõtlusvabadus on seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigus, sest PS § 31 teine lause lubab seadusandjal sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra. Piirangutel on legitiimne eesmärk kaitsta ühiskonda mitteusaldusväärsete müüjate eest (RKPJKo nr 3-4-1-6-00). Lihtsa reservatsiooniga põhiõiguse riive puhul on riive legitiimne eesmärk seadusandja poolt defineeritud eesmärk. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamise puhul on riive ettevõtlusvabadusele kahtlemata märkimisväärselt väiksem, kui oleks vahekohtute asutamise ja nende tegevuse administratiivsete piirangute loomisel. Täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamisega kaasneva riive legitiimne eesmärk on tagada vahekohtumenetluse osalistele seaduse nõuetele vastav ja menetlusosalise menetlusõiguste miinimumstandardit järgiv vahekohtumenetlus, mille tulemus vastab täidetavuse nõuetele. Seega on eesmärgiks PS §-s 15 sätestatud igaühe põhiõigus õiglasele kohtumenetlusele ja PS §-s 13 sisalduv igaühe põhiõigus riigi ja seaduse kaitsele. Samuti on eesmärgiks kaitsta vahekohtumenetluse osalist riigi omavoli eest (PS § 13 lg 2), mis tuleneks senisest teoreetilisest võimalusest allutada sundtäitmisele vahekohtute lahendid, mille täidetavuse nõudeid ei ole alaliselt tegutsevatele vahekohtutele seadusest tulenenud erandi tõttu kontrollitud ja mis võisid seeläbi olla ka ebaõiglased ja ebaseaduslikud ning mille suhtes oli õiguskaitsevahendite kasutamise aktiivne roll sellel isikul, kelle suhtes vahekohtu otsus tehti ja 26 täitemenetlust läbi viidi. Põhiõiguste riive peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse järjestikku kolmel astmel – 25 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31 kommentaar, p 10. 26 Riigikohtu 20.04.2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15, p-st 16 järeldub, et täitemenetlused, mis on algatatud sellise Eestis tegutseva vahekohtu lahendi alusel, mis ei ole enne täitmiseks esitamist kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, on alustatud ilma kehtiva täitedokumendita. 11 kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust (RKPJKo nr 3-4-1-1-02; RKPJKo nr 3-4-1-6-09). Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamine Eestis tegutsevate vahekohtute lahendite tarvis on sobiv ja vajalik abinõu – üksnes täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu on võimalik kontrollida vahekohtumenetluses tehtud üksiklahendite vastavust seadusest tulenevatele täidetavuse nõuetele ja hoida ära ebaõiglaste ja seadusevastaste lahendite sundtäitmisele esitamist ning olukorda, kus see, et ebaõiglast ja seadusevastast lahendit ei oleks võimalik täita, nõuab selle isiku aktiivsust, kelle suhtes lahend on tehtud. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamine ei sea senisega võrreldes vahekohtule mingit lisakoormust – vahekohtul tuli ka enne täidetavaks tunnistamise menetluse loomist silmas pidada, et tema menetlus vastaks tingimustele, mis võimaldaks lahendi täitmist, et ei esineks TsMS §-s 751 sisalduvaid tühistamise aluseid. Täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamine ei tohiks tuua alaliselt tegutseva vahekohtu menetlusse ja tegevusse mingeid muudatusi, kui ta on seni käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ja selliselt, et tema lahendid on täidetavad Eestis või teistes riikides. Ühelt poolt tuleneb nõue kohelda riigisiseste ja välisriikide vahekohtute lahendeid täidetavaks tunnistamises võrdselt, välislepingust – New Yorgi konventsioonist; teiselt poolt nõuavad riigi poolt tarbijate õiguste kontrollimist vahekohtumenetluses Euroopa Kohtu suunised. Lisaks, kuivõrd kõiki vahekohtuid koheldaks tulevikus täidetavaks tunnistamises võrdselt, kaotaks Eestis alaliselt tegutsev vahekohus otsuse täidetavaks tunnistamise eelduste kontrolli kohustuslikul läbimisel New Yorgi konventsiooniga mittelubatava põhjendamatu eelise täitmise tingimustes, kuid oleks võrdselt koheldud muude riigisiseste (ad hoc) ja välisriigi vahekohtutega. Täidetavaks tunnistamise nõude ühtlustamisega tagatakse ka võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine (PS § 12 lg 1 lause 1). 3.2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohase menetluse loomisest tulenevalt muudetakse kohtumenetluse seaduseid – tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku, väärteomenetluse seadustikku ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust. Loodava regulatsiooniga nähakse Riigikohtule kui riigisisesele kõrgeima astme kohtule ette võimalus esitada enda menetluses olevas asjas Euroopa Inimõiguste Kohtule taotlus nõuandva arvamuse saamiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. Taotluse esitamine on vabatahtlik. Arvestades, et protokolli nr 16 kohaselt ei ole ette nähtud nõuandva arvamuse esitamine nendes asjades, kus riigisisene menetlus on lõppenud, ei tohiks Riigikohus asjades, kus ta on taotlenud Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandva arvamuse saamist, menetlust lõpetavat lahendit enne arvamuse saamist teha. Seetõttu nähakse Riigikohtule ette võimalus peatada taotluse Euroopa Inimõiguste Kohtus menetlemise ajaks riigisisene menetlus. Samas on võimalik Riigikohtul taotluse esitamisest loobuda. Riigisiseseks asutuseks, kes võib taotleda Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, on konventsiooniosalise artikli 10 kohaselt määratud kõrgeimad kohtud. Protokolliga ühinemise menetluses leidsid Justiitsministeerium, Riigikohus, õiguskantsler ja Riigikogu põhiseaduskomisjon, et Eestis peaks protokollis nimetatud kõrgeimaks kohtuks olema esialgu Riigikohus. Kuivõrd praeguseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 16 veel ei kehti, mistõttu ei ole teistes riikides vastavaid menetlusi loodud, ei ole võrdleva õiguse analüüsi käsitletavas küsimuses võimalik teha ega võtta eeskujuks muude riikide regulatsiooni. 12 3.3. Kavandatavate muudatuste sisu: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine 3.3.1. Paragrahvi 33 täiendamine, § 356 täiendamine lõikega 4, § 358 täiendamine lõikega 4 ja 1 seadustiku täiendamine §-ga 681 on tingitud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 alusel menetluse loomisest. 1 1 1 1 1 Eelnõuga loodav TsMS § 681 (samuti HKMS § 228 , KrMS § 352 , VTMS § 166 ja PSJVS § 3 ) näeb ette võimaluse Riigikohtul kui Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohtul taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust. Nii protokolli kui ka loodava sätte sõnastuses on lähtutud konventsiooni artikli 43 lõikest 2, mis käsitleb kohtuasja suurkojale edasisaatmise aluseid. Taotluse esitamine on vabatahtlik ja konventsiooni protokolli nr 16 art 1 lg 2 kohaselt võimalik üksnes nendes asjades, mis on võetud Riigikohtu menetlusse. Taotluse vabatahtlikkus tähendab seda, et kohus võib võtta küsimuse ka tagasi. Taotluse esitamise menetlus ei võimaldada õigusaktide abstraktset ülevaatust, mida Riigikohtu menetluses olevas kohtuasjas ei kohaldata. 1 1 1 1 1 Paragrahvi 681 lg 2 (samuti HKMS § 228 lg 2, KrMS § 352 lg 2, PSJVS § 3 lg 2 ja VTMS § 166 lg 2) kohaselt tuleb taotluses põhjendada ning kirjeldada kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Taotluses tuleks välja tuua: - kohtuasja ese ja asjakohased riigisiseses menetluses tuvastatud asjaolud või vähemalt faktiliste asjaolude kokkuvõte; - asjakohased riigisiseste õigusaktide sätted; - asjakohased konventsiooniga seotud küsimused, eelkõige kaalul olevad õigused ja vabadused; - riigisiseses kohtus poolelioleva asja menetlusosaliste kokkuvõtlikud seisukohad esitatud küsimuses, kui need on asjakohased; - võimaluse ja vajaduse korral oma seisukoht esitatud küsimuses, sealhulgas omapoolne 27 analüüs, kui see on tehtud. Seega ei anna Riigikohus asja menetlust taotluse alusel Euroopa Inimõiguste Kohtule üle, vaid EIK annab taotluse alusel Riigikohtule põhimõttelises küsimuses juhise. Nii nagu Euroopa Inimõiguste Kohus võtab vastu individuaalkaebusi muudes keeltes kui kohtu töökeelteks olevad inglise ja prantsuse keel, saab Riigikohus esitada nõuandva arvamuse taotluse oma riigisiseses menetluses kasutatavas keeles. Eesti kohus saab seega esitada taotluse eesti 28 keeles. Riigikohus esitab taotluse otse Euroopa Inimõiguste Kohtule (mitte muu asutuse, nt Välisministeeriumi kaudu). Taotlus tuleb saata postiga, kuivõrd Euroopa Inimõiguste Kohtu elektroonilise menetluse süsteemi (ingl Court’s Electronic Communications Service, lühend ECS) on praegu võimalik kasutada üksnes valitsusel ja Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlusosalistel. Loodetavasti muutub see 27 Vabariigi Valitsuse korralduse „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu seletuskiri, lk 3. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee, toimik nr 13-1626/04. 28 Samas. 13 lähiaastatel, kuivõrd Euroopa Inimõiguste Kohus arendab süsteemi, et ka kaebajad saaksid kohtuga elektroonselt suhelda. Kui Euroopa Inimõiguste Kohus võtab taotluse menetlusse, antakse sellest teada ka valitsusele, kes saab soovi korral oma seisukoha esitada. Tõenäoliselt küsitakse artikli 3 kohaselt arvamust ka 29 riigisisese menetluse pooltelt. 1 1 1 1 1 Paragrahvi 681 lg 3 (samuti HKMS § 228 lg 3, KrMS § 352 lg 3, PSJVS § 3 lg 4 ja VTMS § 166 lg 3) kohaselt ei ole Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus Riigikohtule lahendi tegemisel siduv. Selle, milline on nõuandva arvamuse mõju riigisisesele kohtumenetlusele, otsustab taotluse esitanud kohus. Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt konventsiooniosalise kohtu menetluses oleva kohtuasja raames tõusetunud küsimuse kohta nõuandva arvamuse andmine ei takista kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada konventsiooni artikli 34 alusel individuaalkaebus. Samas eeldatakse, et kui kaebus esitatakse pärast menetlust, mille raames on riigisisesed kohtud Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandvat arvamust järginud, tunnistatakse need kaebuse osad, mis puudutavad nõuandvas 30 arvamuses käsitletud küsimusi, vastuvõetamatuks või kustutatakse kohtuasjade nimistust. Protokolli alusel antud nõuandvatel arvamustel ei ole otsest mõju hilisematele kaebustele, kuid need moodustavad osa Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast koos sisuliste otsuste ja vastuvõetavuse kohta tehtud otsustega. Nõuandvates arvamustes sisalduvate konventsiooni ja selle protokollide tõlgenduste mõju on sarnane Euroopa Inimõiguste Kohtu sisuliste otsuste ja vastuvõetavuse kohta 31 tehtud otsuste tõlgenduslike osadega. Paragrahvi 356 täiendamine lõikega 4 (samuti HKMS § 95 täiendamine lg-ga 5, KrMS 1 1 1 täiendamine § 352 lg-ga 4, VTMS täiendamine § 166 lg-ga 4 ja PSJVS täiendamine § 3 lg-ga 3) luuakse võimalus peatada Riigikohtu menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtule nõuandva arvamuse saamiseks esitatud taotluse menetlemise ajaks. Taotlusest loobuda peaks Riigikohus saama olenemata menetluse peatamise toimest (TsMS § 358 täiendamine lõikega 4, HKMS § 96 1 täiendamine lõikega 4, PSJVS täiendamine §-ga 3 ). Protokolli art 4 lg 3 kohaselt edastab Euroopa Inimõiguste Kohus nõuandva arvamuse taotluse esitanud kohtule ja selle asukohajärgsele konventsiooniosalisele (riigile) ja art 4 lg 4 kohaselt avaldab Euroopa Inimõiguste Kohus arvamuse oma kodulehel. Taotluse rahuldamisest keeldumise kohta, mida Euroopa Inimõiguste Kohus peab protokolli art 2 lg 1 kohaselt põhjendama, tehtud lahendi edastamist protokoll otsesõnu ei reguleeri. Paragrahvi 33 täiendamise kohaselt lõikega 5 (samuti HKMS § 81 täiendamine lg-ga 7, PSJVS § 1 1 47 täiendamine lg-ga 3, KrMS § 352 lg 7 ja VTMS § 166 lg 7) korraldab nõuandva arvamuse või taotluse rahuldamisest keeldumise tõlkimise Riigikohus. Euroopa Inimõiguste Kohtu ametlikeks keelteks on inglise ja prantsuse keel. Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda vormistab nõuandva arvamuse või otsustuse Riigikohtu taotluse rahuldamata jätmise kohta kohtu töökeelteks olevates 32 inglise ja prantsuse keeles. Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus kavatseb oma kohtureegleid seoses protokolli nr 16 kohaldamise võimaldamisega muuta, ei ole teadaolevalt plaanis luua võimalust, et Euroopa Inimõiguste Kohus annaks protokolli nr 16 kohaselt nõuandva arvamuse või otsustuse taotluse rahuldamata jätmise kohta taotleva kohtu menetluse keeles. 29 Täpsemalt reguleeritakse protokollist nr 16 tulenev EIKi menetlus kohtureeglites (Rules of Court), mille kehtivat redaktsiooni seoses protokollist nr 16 tuleneva menetluse rakendamisega muudetakse. 30 Samas, lk 6. 31 Samas. 32 Kehtiv versioon kohtureeglitest Rules of Court on kättesaadav Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehel inglise keeles: http://www.echr.coe.int/Documents/Rules_Court_ENG.pdf. 14 Kuna riigisiseses kohtus peatatud menetlus saab paljudes õigussüsteemides jätkuda alles siis, kui arvamus on tõlgitud taotluse esitanud kohtu töökeelde, siis on protokolli nr 16 seletuskirjas märgitud, et kui nõuandva arvamuse riigisisese kohtu töökeelde tõlkimiseks kuluv aeg võib edasi lükata riigisisese menetluse uuendamist, võib Euroopa Inimõiguste Kohus teha riigiasutustega koostööd tõlke 33 õigeaegseks valmimiseks. Protokolli ettevalmistamisel ei jõutud üksmeelele, mida selline koostöö tähendab, samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus väljendanud tõrksust mõtte suhtes, et tal peaksid 34 tõlkimisega seoses tekkima kohustused. Kuivõrd tõlkeküsimus ei ole protokollis reguleeritud ning ka protokolli nr 16 seletuskirjas on seda kajastatud umbmääraselt, on tõlke korraldamine protokolli kohaselt selle riigisisese kohtu kohustus, kes nõuandvat arvamust küsis. Seega tuleb luua võimalus, et olenemata sellest, et kohtumenetluse keel on eesti keel, võtab Riigikohus Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandva arvamuse või otsustuse taotluse rahuldamata jätmise kohta vastu muus keeles kui eesti keel ja korraldab selle tõlkimise ise. Riigikohtu poolt nõuandva arvamuse tõlke korraldamine, samuti sellise lahendi tõlke korraldamine, millega Euroopa Inimõiguste Kohus on jätnud taotluse rahuldamata, on eelnõus kavandatud TsMS § 33 lg-s 5, HKMS § 81 lg-s 7 ja PSJVS § 47 lg-s 3. See, kuidas mõjutab tõlkimisele kuluv aeg Riigikohtu menetluse uuendamist, jäetakse Riigikohtu halduspraktika kujundada. Eesti kohta tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite tõlked tehakse kättesaadavaks Riigi Teataja veebilehel, nii nagu ka kõik Euroopa Inimõiguste Kohtu sisuliste lahendite lühikokkuvõtted. Ka nõuandvate arvamuste tõlked tuleb avaldada Riigi Teatajas, kuna neil on kohtupraktikaga analoogne mõju. Sarnaselt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite tõlgetele ja kokkuvõtetele ei ole vaja nõuandvate arvamuste avaldamiskohustust ja üksikasju seadusega sätestada, vaid see lahendatakse praktilise koostöö korras. 1 3.3.2. Seadustiku täiendamine §-ga 718 , § 753 lg 1 teise lause ja § 719 lg 2 kehtetuks tunnistamine ning § 755 täiendamine on seotud eelnõu eesmärgiga, mille kohaselt tuleb takistada pahatahtlike lahendite tegemist vahekohtumenetluses või ei tohi sellise lahendi täitmise takistamine sõltuda üksnes kostja aktiivsusest. Paragrahvi 753 lõike 1 teise lause kehtetuks tunnistamine. Muudatuse tulemusena ühtlustatakse Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamise nõue. Erinevalt kehtivast õigusest tuleb muudatuse kohaselt ka Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus enne sundtäitmisele pööramist kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Avaldus esitatakse vahekohtumenetluse kokkuleppes nimetatud maakohtule. Kokkuleppe puudumise korral esitatakse avaldus kohtule, kelle tööpiirkonnas on vahekohtumenetluse koht (TsMS § 755 lg 1). 1 Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluses (TsMS § 756 lg 1, § 475 lg 1 p 14 ). Avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 13). Kohus kontrollib vahekohtu otsuse vastavust täidetavuse tingimustele (TsMS § 753 lg 2, § 751 lg-d 1 ja 2) ning juhul, kui otsus täidetavuse tingimustele ei vasta, tühistab selle (TsMS § 753 lg 2). Kohus lahendab täidetavaks tunnistamise avalduse määrusega. Kui Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud, võib võlausaldaja pöörduda otsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Eesti Vabariigi kohus ei kontrolli välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt (nt RK nr-d 3-2-1-118-03, 3-2-1-104-02, 3-2-1-163-05). Välisriigi vahekohtu otsused tunnustatakse ja tunnistatakse täidetavaks New Yorgi konventsiooni alusel. Välisriigi vahekohtute otsustele ei kohaldata TsMS § 619 ega Brüssel I määrust (RK nr 3-2-1-100-10, 33 Vabariigi Valitsuse korralduse „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu seletuskiri, lk 5. 34 Samas. 15 p 11). Eesti kohus ei saa välisriigi vahekohtu otsust tühistada ega jätta seda tunnustamata TSMS § 751 ega 620 alustel (vt ka TsMS § 754 lg 1). Vahekohtu otsuse saab tühistada vaid selle riigi kohus, kus on vahekohtu menetluse koht (ingl seat). Paragrahvi 753 muudatus on seotud täitemenetluse seadustiku § 2 muudatusega, mille kohaselt muudetakse täitedokumentide nimekirja selliselt, et kaotatakse võimalus täita Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsust, mida ei ole eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. 1 1 Seadustiku täiendamine §-ga 718 . TsMS §-s 718 sätestatakse täiendavad nõuded vahekohtumenetluse kokkuleppele tarbijaga. Piirangud kehtestatakse tarbija kui vahekohtumenetluses nõrgema poole kaitseks. Eeskujuks on peamiselt Austria vastav regulatsioon, mis näeb ette tarbija 35 kaitseks vahekohtumenetluses täiendavad nõuded. Eelnõu kohaselt kehtib tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe üksnes juhul, kui vahekohtumenetluse kokkulepe on sõlmitud pärast seda, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on tühine selline vahekohtumenetluse kokkulepe, mille üheks pooleks on tarbija, kuid mis sõlmiti juba enne seda, kui nõue oli muutunud sissenõutavaks, nt lepingu osana, millest vaidluse esemeks olev õigussuhe tuleneb. Vahekohtumenetluse kokkuleppes tarbijaga tuleb kokku leppida vahekohtumenetluse koht. Vahekohtumenetluse kokkuleppes võib vahekohtumenetluse toimumise kohana kokku leppida tarbija elukoha või töötamise koha. Kui tarbija on nõus tegema vahekohtumenetluse toiminguid muus kohas või kui ilmnevad takistused, võib vahekohtumenetluse toiminguid teha muus kohas kui vahekohtumenetluse kokkuleppes märgitud koht. Vahekohtumenetluse koht tuleks kokku leppida vähemalt maakonna täpsusega. Seega, kui tarbija elukoht on näiteks Pärnus, tuleks vahekohtumenetluse toimingud läbi viia Pärnus ja kohtule esitavad avaldused tuleks esitada Pärnu Maakohtule, arvestades ka § 755 lõikes 1 tehtavat täpsustust. Siiski kehtib vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga ka juhul, kui tarbija ise tugineb vahekohtumenetluse kokkuleppele, vaatamata sellele, et tarbija elu- või töökoht oli vahekohtumenetluse alustamise ajaks muutunud ja vahekohtumenetluse alustamise ajal ei olnud tarbija elu- või töökoht enam vahekohtumenetluse kokkuleppes märgitud vahekohtumenetluse kohas. Enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tuleb kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitada tarbijale teave kohtu- ja vahekohtumenetluse erisuste kohta. Muu hulgas tuleb tarbijale anda teave selle kohta, milliste reeglite kohaselt moodustatakse vahekohtu tribunal, millised reeglid vahekohtumenetluse läbiviimisele kohalduvad, et vahekohtumenetluse läbiviimisel ei kohaldu riigisisene menetlusõigus. Samuti tuleb tarbijale anda teavet selle kohta, et juhul, kui pooled lepivad kokku vaidluse allutamise alaliselt tegutsevale vahekohtule, eeldatakse, et vaidluse lahendamisele kohaldub selle alaliselt tegutseva vahekohtu reglement ning selles sisalduvad reeglid. Tarbijale tuleb esitada teave ka vaidluse vahekohtumenetlusele allutamise tagajärgede kohta – kui tarbija allutab vaidluse lahendamise vahekohtule, ei saa kohus vahekohtu otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise menetluse käigus kontrollida vahekohtu poolt vaidluse lahendamise sisulist õiguspärasust. Kohus kontrollib enne vahekohtu lahendi täitmisele pööramist üksnes seda, et täidetud on formaalsed täidetavuse eeldused (§ 751). Samuti tuleb tarbijale esitada teave selle kohta, et täidetavaks tunnistatud vahekohtu lahendil on täitemenetluses kohtulahendiga samasugune toime – võlausaldaja võib pöörduda täidetavaks tunnistatud vahekohtu otsuse sundkorras täitmiseks kohtutäituri poole ja otsuse sundtäitmine toimub vastavalt täitemenetluse seadustikule. 1 Senine § 719 lõige 2 viiakse § 718 lõikesse 4. Vorminõude rikkumise korral kehtib vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga juhul, kui tarbija ise sellele tugineb. 35 P.-M. Põldvere, lk 5-6; Austria vahekohtumenetluse seadus ehk tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 577–618, inglise keeles kättesaadav: http://www.viac.eu/images/ZPO_Schiedsrecht_2014_en_im_VIAC_Layout.pdf. 16  1 Paragrahvi 718 lõigetes 1–4 sätestatud nõuete rikkumise korral on vahekohtumenetluse kokkulepe tarbijaga tühine, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhtudel. Paragrahvi 755 lg 1 täpsustuse kohaselt alluvad kohtule esitatavad avaldused asjades, kus vahekohtumenetluse pooleks on tarbija, maakohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. Seega vaatab kohtule esitatavad avaldused läbi tarbija elu- või töökoha järgne kohus, v.a juhul, 1 kui tarbija on tuginenud vahekohtumenetluse kokkuleppele vastavalt TsMS § 718 lg-le 6. 3.3.3. 14. osa, 74. peatüki ja § 712 pealkirjade muutmine. TsMS-i 14. osa pealkirja muudetakse. Senine pealkiri „Vahekohus“ on eksitav ja sisult ebaõige. TsMS-i 14. osa ei reguleeri mitte vahekohut kui institutsiooni, kus vaidlusi lahendatakse, vaid vahekohtumenetlust, käsitledes muu hulgas vahekohtumenetluse kokkulepet, hagi tagamist vahekohtumenetluses, vahekohtumenetluse läbiviimist, vahekohtu otsust ning menetluse lõpetamist, vahekohtu otsuse tühistamist, tunnustamist ja täitmist. Seega on seadustiku 14. osa eesmärgiks reguleerida vahekohtumenetlust oluliselt laiemalt, kui see on väljendatud osa pealkirjas. Paragrahv 712 reguleerib TsMS 14. osa kohaldamisala, reguleerides seda, millistele vahekohtumenetlustele TsMS-i vahekohtumenetlust reguleeriva 14. osa sätteid kohaldatakse. Vahekohtumenetluse kohta (ingl seat of arbitral tribunal) reguleerib TsMS § 733. Seetõttu tuleb senine TsMS § 712 ekslik pealkiri parandada. TsMS 74. peatükk reguleerib vahekohtumenetluse läbiviimist. Senine peatüki pealkiri saab kogu vahekohtumenetlust reguleeriva seadustiku osa pealkirjaks. Seetõttu tuleb kitsalt menetluse läbiviimist reguleeriv peatükk ümber nimetada. Sõnastusliku täpsustusega on tegemist ka seadustikus läbivalt „vahekohtu kokkuleppe“ asendamisel „vahekohtumenetluse kokkuleppega“ (arbitration agreement). Muu hulgas muudetakse läbiva muudatuse tegemisel 71. ptk pealkirja. „Vahekohtu kokkulepe“ on 71. ptk reguleerimisala arvestades liialt kitsas termin. „Vahekohtumenetluse kokkulepe“ on laiem mõiste ning hõlmab endas nii konkreetses vahekohtus kui institutsioonis, kohaldatavas õiguses kui ka menetlusreeglites kokku leppimise võimalust. Sõnastuse läbiva muutmisega asjakohaste sätete eesmärk ei muutu, kuid sõnastuse muutmine muudab regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks. Paragrahvi 726 lõike 1 muutmisega parandatakse tekstis sisalduv viga; sätte eesmärk sõnastuse muutmise tulemusena ei muutu. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise kohta vt selgitust tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 1 33, 356 ja 358 täiendamise kohta ning seadustiku täiendamise kohta §-ga 681 . Karistusseadustiku muutmine Nõuandva arvamuse küsimine Euroopa Inimõiguste Kohtult võib osutuda asjakohaseks ka väärteomenetluses. Samas on väärteo aegumise tähtajad lühemad kuriteo aegumise tähtaegadest. Samuti ei sätesta karistusseadustik väärteo aegumise katkemise aluseid (nt katkeb kuriteo aegumine süüdistatava kohtu alla andmisega). Seega on tõenäoline olukord, kus Riigikohus peaks küll põhjendatuks nõuandva arvamuse taotlemist, kuid oleks ilmne, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei jõuaks taotlust enne väärteo aegumise tähtaega menetleda. Taotluse esitamine oleks sellisel juhul ebamõistlik ja kulutaks põhjendamatult Euroopa Inimõiguste Kohtu ressurssi. Nõuandva arvamuse taotlemine võib aga konventsioonis sätestatud õiguste tagamise seisukohalt põhjendatud olla. 1 Eeltoodud põhjustel sätestatakse karistusseadustikus VTMS § 166 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamine väärteo aegumise katkemise alusena. Taotluse esitamisel algab väärteo aegumine uuesti. Isikut ei tohi siiski väärteos süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud 17 kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg-s 3 sätestatust kahe aasta võrra pikem aeg (n-ö absoluutne aegumistähtaeg). Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise kohta vt selgitust tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 33, 1 356 ja 358 täiendamise kohta ning seadustiku täiendamise kohta §-ga 681 . Erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja halduskohtumenetluse seadustikust ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik võimalusi menetluse peatamiseks. Samas on Riigikohus asja lahendamisel seotud menetlustähtaegadega, mida ei oleks võimalik taotluse esitamisel järgida (KrMS § 363 lg 7; VTMS § 176 lg 5). Seetõttu nähakse ette võimalus menetluse peatamiseks. Menetlus uuendatakse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist või taotluse rahuldamata jätmisest teada saamist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui taotluse menetlemine venib ülemäära. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine 4 Seadust täiendatakse §-ga 25 , milles nähakse ette inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist tuleneva menetluse regulatsiooni rakendamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmise kohta vt selgitust tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 33, 356 ja 358 täiendamise kohta ning seadustiku täiendamise 1 kohta §-ga 681 . Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohast menetlust on võimalik kasutada ja taotleda Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust kõigis põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud menetluste liikides. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 59 lg 13 muutmisega võrdsustatakse vahekohtu otsuse tühistamise avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivuga. Mõlemal juhul on tegemist formaalse kohtumenetlusega, milles kohus kontrollib vahekohtu otsuse täidetavuse eelduseid (TsMS § 751, 753). Mõlema avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tulenevalt sellest, et eelnõuga muudetakse vahekohtumenetlust puudutavaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust rakendussättega ja lisatakse § 8 lõige 4. Selle kohaselt viiakse sarnaselt rakendamise seaduse üldise loogikaga enne 2017. aasta 1. jaanuari alanud vahekohtumenetlus lõpuni kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti. TsMS § 753 lg 1 kohaldamisel lähtutakse alates 1.01.2017 TsMS §-st 6, mille kohaselt tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuivõrd täidetavaks tunnistamise menetluse läbiviimise ajaks on vahekohtumenetlus lõppenud, ei ole tegemist sättele tagasiulatuva jõua andmisega, vaid tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtte kohaldamisega. 1 Seadust täiendatakse §-ga 11 , milles nähakse ette inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist tuleneva menetluse regulatsiooni rakendamine. Täitemenetluse seadustiku muutmine 18 Täitemenetluse seadustiku § 2 lg-s 1 on loetletud täitedokumendid. Seni oli täitedokumendiks Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus ilma, et see oleks tulnud kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse vahetegu Eestis alaliselt tegutsevate ja muude vahekohtute otsuste täidetavuses, tuleb muuta ka TMS § 2 lg 1 p 6 sõnastust. Kuivõrd edaspidi tuleb ka Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused sarnaselt muude vahekohtute otsustega enne täitmisele pööramist kohtu poolt täidetavaks tunnistada, alustab kohtutäitur täitemenetluse üksnes sellise vahekohtu otsuse suhtes, mis on kohtu poolt täidetavaks tunnistatud. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku muutmise kohta vt selgitust tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 33, 1 356 ja 358 täiendamise kohta ning seadustiku täiendamise kohta §-ga 681 , samuti karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku täiendamise kohta. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga võetakse kasutusele termin „vahekohtumenetluse kokkulepe“ (ingl arbitration agreement), seni kasutati TsMS-is terminit „vahekohtu kokkuleppe“. Kuigi ka senine õigus pidas vahekohtu kokkuleppena silmas vahekohtumenetluse kokkulepet, on vahekohtu kokkulepe liialt kitsas termin. Vahekohtu kokkulepe, st kokkulepe selles, millises vahekohtus vaidluse lahendamiseks kokku lepitakse, on vahekohtumenetluse kokkuleppe osa. Vahekohtumenetluse kokkulepe hõlmab nii konkreetses vahekohtus kui institutsioonis, kohaldatavas õiguses kui ka menetlusreeglites kokku leppimise võimalust. Sõnastuse läbiva muutmise ja termini täpsustamisega asjakohaste TsMS-i sätete eesmärk ja sisu ei muutu, kuid sõnastuse muutmine muudab regulatsiooni selgemaks ja täpsemaks. Senine sõnastus võis tekitada segadust ka sätete tõlkimisel ja tõlgitud sätete sisu mõistmisel ning sellest tulenevalt vahekohtumenetluse regulatsiooni kasutamisel rahvusvahelistes vaidlustes, kui vahekohtu tribunali asukoht on Eestis. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. Kõigi Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste kohtu poolt täidetavaks tunnistamine Muudatuse kohaselt tuleb kehtiv õigus viia vastavusse Riigikohtu 20.04.2016. a lahendiga nr 3-2-1- 142-15, mis tähendab, et vahekohtu lahendi suhtes täitemenetluse algatamiseks tuleb Eestis tegutsevate vahekohtute otsused kohtu poolt täidetavaks tunnistada, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga või mitte. Selle lahendiga võttis Riigikohus sisuliselt võimaluse, et vahekohtu potentsiaalselt ebaõiglane ja pahatahtlik otsus pöörataks täitmisele ilma eelnevalt täidetavaks tunnistamise menetlust läbimata. Küll aga tuleks siinkohal eristada Notarite Koja vahekohtu ja väärtpaberituru vahekohtu otsuseid, kuivõrd need vahekohtud on moodustatud alaliselt tegutsevatena vastavalt Eesti seadustele. Seetõttu omavad muudatused otsest mõju just nendele alalistele seaduse alusel moodustatud vahekohtutele, kuna ühtlustavad täidetavaks tunnistamise kõigi ülejäänud Eestis tegutsevate vahekohtutega. 6.1.1. Majanduslik mõju 19 Sihtrühm: Seaduse alusel moodustatud alalised vahekohtud Seaduse alusel loodud vahekohtud moodustavad Eestis alaliselt tegutseva mõnekümne teadaoleva vahekohtu hulgas vaid väikese osa. Viimastel aastatel (2014-2015) on vahekohtute otsuste alusel alustatud täitemenetluste statistikast järelduvalt Eestis aktiivsemalt tegutsenud kokku vaid kümmekond 36 vahekohut. Nende hulka Notarite Koja ja väärtpaberituru vahekohtud täitemenetluse statistikast nähtuvalt ei kuulugi. Nii näiteks avati Notarite Koja vahekohtu lahendite täitmiseks 2014. aastal kokku kolm täitetoimikut. Samas 2015. aastal kummagi mainitud vahekohtu otsuste alusel täitetoimikuid ei avatud. Sellest tulenevalt on eeldatav kokkupuude muudatuse mõjudega analüüsitaval sihtrühmal vägagi harv ja ebaregulaarne. Eelnõuga ei tohiks sihtrühma käitumises mingeid muutusi ette tulla, kuna vahekohtutel tuli varem ja tuleb ka praegu silmas pidada, et menetlus vastaks tingimustele, mis võimaldaks lahendi täidetavust. Kuigi muudatusega ei saa täielikult välistada sihtrühmale ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski tulenevalt sellise vaidluste lahendamise meetodi osadele menetlusosalistele ebamugavamaks muutumisest, mis võiks tingida mõnevõrra väheneva vajaduse sellise tsiviilvaidluste lahendamise meetodi järgi, puudutab see siiski vaid eelpoolviidatud vahekohtuid, mis on moodustatud seaduse alusel. Seetõttu puudutab see eeldatavalt vaid väikest hulka kõigist vahekohtu lahenditest. Nimetatud põhjustel on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale marginaalse tähendusega. Kokkuvõtvalt on kavandatavate muudatuste mõju analüüsitavale sihtrühmale tervikuna väike. Sihtrühm: menetlusosalised (juriidilised ja füüsilised isikud) 2014. aastal esitati sundtäitmisele 1850 Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendit. Kuivõrd alates 01.06.2015. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt ei või vahekohtumenetluse kokkulepet sõlmida ning kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus (ehk enamik senistest täitemenetlustest), vähenes täitmisele esitatud vahekohtu otsuste hulk oluliselt. Lisaks vähendavad vahekohtumenetluse otsuse täidetavaks tunnistamise vajadust mõnevõrra ka eelnõuga kavandatavad vahekohtu menetlusosalisi puudutavad lisapiirangud ja -kohustused (lähemalt vt muudatuse 6.2 kirjeldusest). Seega võib eeldada, et sundtäitmiseks esitatavate asjade arv jääb ka ilma eelnõuga ellu kutsutavate muudatusteta alla tuhande asja aastas. Kuna aga pärast 20.04.2016 Riigikohtu lahendit tuleb täidetavaks tunnistada iga Eestis tegutseva vahekohtu otsus, mille osas ei saa kohtutäitur hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga või mitte, siis on otseselt eelnõuga kavandatavast muudatusest mõjutatud vaid seaduse alusel moodustatud Notarite Koja vahekohus ja väärtpaberituru vahekohus, kelle otsused tuleb pärast muudatusi samuti kohtu poolt teiste vahekohtute otsustega sarnaselt täidetavaks tunnistada. Samas on nende kahe vahekohtu otsuseid viimaste aastate jooksul täitmiseks esitatud vaid mõni üksik. Menetlusosalistest füüsilised ja juriidilised isikud võivad osapooltena erinevates mainitud kahe vahekohtu lahendites korduda. Selline tõenäosus on Notarite Koja vahekohtu otsuste puhul siiski pigem väike, mõnevõrra suurem aga väärtpaberituru vahekohtu puhul, mis tegeleb vaid börsiga seotud vaidluste lahendamisega. Sihtrühma ehk menetlusosaliste muudatuse mõjuga kokkupuute sagedust võib aga eeltoodud põhjustel hinnata pigem harvaks ja juhuslikuks. 36 Kuivõrd Eesti õiguses ei ole kehtestatud reegleid vahekohtute moodustamise kohta ning riik ei pea vahekohtute ega nende poolt tehtud otsuste kohta arvestust, on mõjude hindamise aluseks sundtäitmisele esitatud vahekohtu otsuste alusel alustatud täitemenetluste statistika. See statistika ei pruugi näidata tegelikku vahekohtu otsuste arvu, kuivõrd vahekohtumenetluse pooled võivad otsuse täita ka vabatahtlikult ja sellisel juhul ei ole vaja otsuse sundtäitmiseks täitemenetlust läbi viia. 20 Kavandatavatest muudatustest võivad mõnevõrra negatiivselt mõjutatud saada võlausaldajad, kellel tekivad lahendamist vajavad vaidlused tarbijaga ning kes pärast eelnõuga kavandatava muudatuse sisseviimist võivad sellist vaidluste lahendamise viisi senisest ettevaatlikumalt kasutama hakata Täidetavaks tunnistamise avalduse läbivaatamise eest tuleb tasuda ka riigilõivu 50 eurot, mis jääb menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise reeglite kohaselt menetlusosaliste kanda. Siiski, kuna selliseid seaduse alusel loodud vahekohtutes lahendatavaid vaidlusi saab eelpooltoodud põhjustel olema väga väike arv aastas, on sellise negatiivse mõju võimalik realiseerumise tõenäosus siiski üsna väike. Kokkuvõttes on muudatustest tingitud mõju sihtrühmale väheoluline. Sihtrühm: kohtutäiturid Eestis on loodud 52 kohtutäituri ametikohta. Kõigi õigusala vabade elukutsete esindajaid (notarid, advokaadid, pankrotihaldurid) on Eestis aga ligikaudu 1100 ning õigusalaga seotud isikuid kordades rohkem. Suure tõenäosusega ei vähene eelnõuga kavandatava muudatuse tõttu vahekohtumenetlust läbivate täitemenetluste arv ning ka mõne üksiku menetluse muutunud olukorras ära jäämine ei oleks üldises voos tajutav ning sellist põhjuslikku seost oleks ka keeruline tõendada. Seega, arvestades nii kohtutäiturite kui ka nende poolt menetletavate asjade üldarvu, on sihtrühma kokkupuude muudatuse mõjuga pigem väga harv või puudub üldse. Sihtrühm oma käitumist seoses kavandatava muudatusega kohandama ei pea. Ebasoovitavate mõjude riski võib seetõttu sihtrühmale olematuks hinnata. Kokkuvõttes ning arvestades hinnatud kriteeriume, on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline või isegi olematu. 6.1.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Sihtrühm: Eesti kohtud ja kohtunikud Kuna juba viidatud Riigikohtu lahendi valguses peab Eestis tegutsevate vahekohtute otsused (välja arvatud seaduse alusel moodustatud vahekohtute otsused) täidetavaks tunnistama kohus, siis ei too eelnõuga kavandatav muudatus kaasa kohtute töökoormuse suurenemist ning ka täiendavate kohtade, sh abipersonali kohtade vajadust. Täpsemad prognoosid ja arvutused, mis arvestavad ka varasemalt viidatud Riigikohtu lahendiga, on esitatud seletuskirja VII osas. Seaduse alusel tegutsevate alaliste vahekohtute otsuste täidetavaks tunnistamine kohtutele mingit märkimisväärset koormust ei tekita, kuna selliseid lahendeid tuleks vaid mõni üksik aasta kohta või puuduksid sellised lahendid sootuks. Sel põhjusel on nii mõju ulatus, sagedus kui ka ebasoovitavate mõjude risk kohtutele ja kohtunikele tulenevalt eelnõuga kavandatavast muudatusest üsnagi marginaalne. Kokkuvõttes on muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale väheoluline või puudub. 6.2. Tarbijate õiguste kaitseks loodavad tingimused vahekohtu kokkuleppele • sätestatakse piirang, et enne vaidluse tekkimist sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepped ei ole tarbijale siduvad; • kehtestatakse kohustus, mille kohaselt tuleb selgitada enne vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimist tarbijale kirjalikult vahekohtumenetluse ja kohtumenetluse olulisi õiguslikke erisusi; • kohustatakse sätestama tarbija ja ettevõtja vahelistesse vahekohtumenetluse kokkulepetesse vahekohtumenetluse kohana tarbija elukoht või töökoht, mis ei takista üksikute toimingute tegemist tarbija nõusolekul või märkimisväärsete takistuste esinemise korral teises kohas; 21 • kehtestatakse piirang, mille kohaselt juhul, kui tarbija elukoht või töökoht ei olnud menetluse alustamise ajal enam kokkulepitud vahekohtumenetluse kohas, on vahekohtumenetluse kokkulepe kehtiv vaid juhul, kui tarbija sellele tugineb. Eelnevate muudatustega seatavate piirangute eesmärk on eelkõige menetlusosaliste senisest parem õiguskaitse, mis tähendab, et vahekohtute poolt langetatavad otsused oleksid menetluse osapooltele senisest õiglasemad. 6.2.1. Majanduslik mõju Sihtrühm: menetlusosalised (juriidilised ja füüsilised isikud) Tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele sätestatakse muudatuste järgselt täiendavad piirangud, suurendades menetluses osalevate nõrgemate osapoolte ehk tarbijate õiguskaitset, mis omakorda võib tingida võlausaldajate senisest väiksema huvi vahekohtumenetluste kui vaidluste lahendamise viisi vastu. Prognoositavaid sundtäitmisele saadetavaid vahekohtu lahendeid saab olema ilmselt alla tuhande aastas (lähemalt vt mõju 6.1.1. kirjeldusest). Kuna menetluse osapooled on erinevates vaidlustes eeldatavalt erinevad, siis on iga üksiku menetlusosalise eelnõuga kavandatavate muudatustega kokkupuude pigem harv ning ebaregulaarne. Muudatustega kohanemine võib aga võlausaldajaks olevatelt menetlusosalistelt nõuda teatavat oma käitumise muutmist, kuna suureneb nende vastutus ja kohustus jagada juhul, kui plaanitava menetluse üheks osapooleks on tarbija, nii asjakohast infot kui ka arvestada muude täiendavate formaalsete nõuetega tulevast vahekohtumenetlust silmas pidades. Kuna aga muudatuse eesmärgiks on senisest tõhusamalt kaitsta menetluse ühe osapoole ehk tarbijate õigusi, siis on muudatuste mõju sellele osale menetlusosalistest pigem positiivne ning kohanemisel ei tohiks neil raskusi tekkida. Ebasoovitavate mõjude risk seondub sellise alternatiivse vaidluste lahendamise meetodi mõningase populaarsuse kahanemisega. Samaaegselt tuleks aga arvestada, et pikemas perspektiivis nõrgema osapoole kaitstuse suurenemisel võib sellise meetme maine avalikkuse silmis just suureneda. Kokkuvõttes on tegemist sihtrühmale väheolulise mõjuga muudatusega. 6.2.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Sihtrühm: Eesti kohtud ja kohtunikud Plaanitavate muudatustega täpsustatakse vahekohtu kokkuleppe tühistamise aluseid, mistõttu peavad kohtunikud end kurssi viima lisasätetega. Eesti maakohtutes on 150 kohtunikukohta, ringkonnakohtutes 45 kohta, lisaks neile abipersonali kohad. Õigusala töötajate arv Eestis on kümneid kordi suurem ning avalikus teenistuses hõivatute arv veel sellestki mitmeid kordi suurem. Kohtutel tuleb menetleda alla tuhande vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise asja aastas (vt täpsemalt mõju 6.1.1. kirjeldusest). Tarbijad on menetluse üheks osapooleks vaid osadel neist juhtudest. Mõningatel erakordsematel juhtudel, kui on olemas alus vahekohtu otsuse tühistamiseks, tuleb kohtul vahekohtu otsus ka tühistada. Kohtunike ja neid toetava abipersonali kokkupuude muudatuste mõjuga on seega pigem harv kui regulaarne ning muudatuste järgselt võib nende kokkupuute sagedus tühistamisjuhtudega veelgi kahaneda, kuna väheneb kohtute koormus vahekohtu otsuste peale hiljem esitatud kaebuste menetlemisel. Seetõttu ei tohiks pärast lisasätetega tutvumist kohtunikel kohanemisraskusi muudatustega seoses tekkida. Ebasoovitavate mõjude risk kohtutele muudatustega puudub, kuna esialgse piirangutega tutvumise järel vähendaks muudatus eeldatavalt vajaminevate tühistamisavalduste hulka ehk kohtu töökoormust. Kokkuvõttes on tegemist sihtrühmale väheoluliste, kuid pigem positiivse mõjuga muudatustega. 22 6.3. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 alusel menetluse loomine Eelnõuga loodava menetluse kohaselt saab Riigikohus küsida menetluses olevas asjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust. 6.3.1. Mõju riigiasutustele Sihtrühm: Riigikohus Riigikohtus oli 19 kohtuniku ning umbes 60 nõuniku, konsultandi ja muud ametikohta (seisuga aprill 2014). Kohtunikukohti on Eestis üldse 242 ning riigiametnike üldarv aastal 2014 oli 20 510. Riigikohus saab oma menetluses olevas asjas küsida Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust. Taotluse esitamine on vabatahtlik, mistõttu pole võimalik tulevast taotluste arvu prognoosida ehk ennustada muudatuste mõjudega kokkupuute sagedust. Küll on aga selge, et taotluse esitamine ei leia aset kõigis Riigikohtu menetluses olevates asjades. Kuna arvamuse küsimine on lisavõimalus, siis ei saa praegu eeldada, et sihtrühmal tekiks muudatusega kohanemisel raskusi või vajadust oma käitumist oluliselt muuta. Samas tuleb Riigikohtul esitatavas taotluses põhjendada ning kirjeldada kohtuasja õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Nimetatud taotluse saab Riigikohus esitada eesti keeles, misjärel otsustab Euroopa Inimõiguste Kohus, kas võtab selle menetlusse. Euroopa Inimõiguste Kohtult laekunud arvamuse tõlke korraldamine on aga selle riigisisese kohtu kohustus, kes nõuandvat arvamust küsis, mis tuleb seega Riigikohtul enda kanda võtta. Nõuandvate arvamuste tõlked tuleb sarnaselt Euroopa Inimõiguse Kohtu lahenditega avaldada Riigi Teatajas, kuna neil on kohtupraktikaga analoogne mõju. Asjades, milles Riigikohus esitab Euroopa Inimõiguste Kohtule protokollis nr 16 kirjeldatud taotluse, pikeneb ka menetlusaeg, mida aga ei ole võimalik täpsemalt prognoosida, kuna tegemist on uue menetlusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk võib ilmneda eelkõige arvamuse küsimise korral väärteoasjades, kus aegumise tähtajad on teatavasti lühemad kui nt kuriteo puhul. Selle vältimiseks muudetakse kehtivat seadust nii, et väärteo aegumine algaks uuesti taotluse esitamisel. Siiski tuleb arvestada, et isikut ei saa süüdi mõista, kui möödunud on nn absoluutne aegumistähtaeg. Siiski arvestades selliste potentsiaalsete juhtumite eeldatavat väikest arvu, on kõnealuste ebasoovitavate mõjude risk väike. Kõiki mõjukriteeriume arvesse võttes on kokkuvõttes tegemist väheolulise mõjuga Riigikohtule. 6.3.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: menetlusosalised Viimastele andmetele tuginedes menetleb Riigikohus aastas 400–500 avaldust ja kaebust. Õigust küsida Euroopa Inimõiguste Kohtu arvamust ei kasutataks kindlasti aga mitte kõigis asjades. Suure tõenäosusega on menetlusosalised eri kohtuasjades sageli erinevad, mistõttu oleks kokkupuude muudatuste mõjudega menetlusosaliste jaoks pigem harv. Kuna muudatustega luuakse võimalus saada enne Riigikohtu lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes, siis tagataks sel moel paremini menetluse sujuvus, paraneks õiguskindlus ja -selgus ning oleksid paremini kaitstud menetlusosaliste inimõigused. Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus. Muudatusega kohanemine menetlusosalistele raskusi ei peaks tekitama, kuid siiski tuleb neil arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtult arvamuse küsimise korral varasemast pikema menetlusajaga, 23 mis samas on nende endi huvides. Muid võimalikke ebasoovitavate mõjude riske menetlusosalistele ei ole ette näha. Kõiki mõjukriteeriume arvesse võttes on kokkuvõttes tegemist pigem positiivse, ent väheolulise mõjuga menetlusosalistele. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD 2014. a on täitemenetluses sundtäitmisele esitatud 1850 Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu lahendit. 2015. a esitati täitmisele 1432 lahendit (16.11.2015. a seisuga). Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetlusega sarnaseima menetlusena on välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise asja menetlemise umbkaudne maksumus 166,88 eurot. Seega võiks täidetavaks tunnistamise menetluse maksumuseks kujuneda maksimaalselt 300 000 eurot aastas. Siiski on alust eeldada, et tegelik maksumus kujuneb väiksemaks, seda järgmistel põhjustel:  Tuleb arvestada, et 2014. a alustati 347 täitemenetlust ja 2015. a 212 täitemenetlust Alalise rahvusvahelise ja Sõltumatu Vahekohtu lahendite alusel. Tegemist on nn pocket arbitration’iga – kõrgema astme kohtusse ja ajakirjandusse jõudnud asjade puhul on tegemist olnud ilmselgelt ebaõiglaste lahenditega. Võib eeldada, et nimetatud vahekohtu lahendeid esitatakse muudatuste jõustumise järel täitmiseks vähem.  Eeldatavalt on enamus täitemenetlusi alustatud tarbijakrediidi asjades. Alates 01.06.2015. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt ei või vahekohtumenetluse kokkulepet sõlmida ja kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus (TsMS § 718 lg 2 p 3). Seega langeb ära see hulk vahekohtu lahendeid, mis on seotud just tarbijakrediidiga.  Eelnõu seadusena jõustumisel sätestatakse tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele täiendavad piirangud, mis rakendussätte kohaselt kohalduvad nendele vahekohtumenetlustele, mis alustatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Ka täiendavate piirangute kehtestamise tõttu võib vahekohtumenetluse otsuse täidetavaks tunnistamise asju olla edaspidi 2014. a ja 2015. a võrdlusmaterjalist vähem. Seega on täidetavaks tunnistamise mudeli tegelik kulu hinnanguliselt vähemalt poole väiksem kui 300 000 eurot aastas, ilmselt 100 000 kuni 150 000 eurot. Kulu kaasneb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016. a lahendi nr 3-2-1-142-15 rakendamisega. Eelnõuga viiakse regulatsiooni sõnastus Riigikohtu lahendiga vastavusse. Personalikulu arvestus: 11. veebruaril 2011 .a toimunud kohtunike X täiskogu otsuse nr 2 kohaselt soovitati kohtunike tööaja kajastamiseks kohtuasjade jagamisel rakendada töökoormuspunktide põhimõtteid. Samuti on töökoormuspunktide põhimõtted heaks kiidetud kohtute haldamise nõukoja 18. detsembri 2009. a 49. istungil. Nimetaud töökoormuspunktide põhimõtete alusel tuleb vahekohtu lahendi täidetavaks tunnistamise asjaga kaasneva töökoormuse hindamisel lähtuda muude hagita asjade töökoormusest, mille kohaselt kulub ühe sarnase asja lahendamiseks 3,45 kohtuniku töötundi. 24 Kui lähtuda prognoositavast asjade arvust ca 700 asja aastas ja arvestades, et ühe sarnase kohtuasja lahendamiseks kulub keskmiselt 3,45 kohtuniku töötundi, siis moodustab see kokku aastas 2415 kohtuniku töötundi, mis omakorda on 8-tunnise tööpäeva juures 1,25 kohtuniku töötunnid aastas. Lisaks kohtunikule vajavad kohtud ka abipersonali, ehk iga kohtuniku kohta lisandub ka üks kohtujurist ja kohtuistungi sekretär, s.o kokku vajab kohtusüsteem seaduse rakendamiseks juurde 4 teenistuskohta. Kohtuniku aastane palgakulu on 54 862 eurot, kohtujuristi aastane palgakulu on 27 431 eurot ja kohtuistungi sekretäri palgakulu aastas on 12 768 eurot. Korrutades selle läbi 1,25 kohaga, on seaduse rakendamiseks kohtusüsteemile vaja täiendavat personalikulu 118 826 eurot. Täidetavaks tunnistamise menetluse läbiviimiseks ja käesoleva eelnõu seadusena rakendamiseks, arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.04.2016 lahendi nr 3-2-1-142-15 järeldusi, on täiendav ressursivajadus kohtusüsteemile 4 kohta isikkoosseisus ja täiendavaks personalikuluks 118 826 eurot. Riigilõivuseaduse muutmine – 2015. a on ringkonnakohtule esitatud 44 avaldust vahekohtu otsuse tühistamiseks. Eesti kohus saab tühistada üksnes Eesti vahekohtu otsuse. Seda, kui suur on olnud vahekohtu otsuste tühistamise avaldustelt tasutud riigilõiv, ei ole võimalik kohtute infosüsteemist teada saada. Võib eeldada, et tänu Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise menetluse loomisele ei ole tulevikus vajadust senisel määral tühistamise avaldusi esitada. Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse esitamine on ka edaspidi võimalik üksnes juhul, kui otsust ei ole veel täidetavaks tunnistatud. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolliga nr 16 seonduvate kuludena tuleb arvestada taotluse kohta tehtud Euroopa Inimõiguste kohtu lahendi tõlkimist. Eelnõu kohaselt jääb lahendi tõlkimine Riigikohtu korraldada. Kuivõrd sarnast menetlust kehtivas õiguses ei ole, seda ei ole ka muudes riikides (protokoll ei ole jõustunud), on selle populaarsust keeruline ennustada. Eeldatavasti hakkab Riigikohus nõuandvat arvamust küsima võrdlemisi harva, ehk mõni üksik taotlus aastas. Samuti ei ole võimalik ennustada Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandva arvamuse mahukust. Riigikohtu koosseisuline tõlk ei tõlgi eesti keelde inglise ega prantsuse keelest. Seega tuleks Riigikohtul protokolli nr 16 alusel saadava Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise teenus sisse osta. Kui arvestada, et Riigikohus saab Euroopa Inimõiguste Kohtult aastas ca 3 lahendit, mille pikkus on ca 10 lehekülge ja kui arvestada tõlketöö hinnaks ca 20 eurot lehekülje eest, tekib Riigikohtul tõlkekulusid hinnanguliselt suurusjärgus ca 600 eurot aastas. 8. RAKENDUSAKTID Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokollist nr 16 tingitud muudatused jõustuvad üldises korras ja hakatakse kohaldama päevast, mil protokoll hakkab Eesti suhtes kehtima. 1 Karistusseadustiku muudatusele rakendussätet ette ei nähta, sest tulenevalt VTMS § 216 ei ole nõuandvat arvamust võimalik küsida enne inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast. Seetõttu saab ka väärteo aegumise katkemise küsimus tõusetuda alates samast hetkest. Vahekohtumenetlusega seonduvad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2017. a. Vahekohtumenetlusega seonduvaid sätteid, eelkõige Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute lahendite täidetavaks tunnistamise menetluse loomist, ei ole mõttekas jõustada üldises korras. Tuleb jätta mõistlik aeg muudatustega tutvumiseks ja harjumiseks ning jõustada muudatused meeldejääval kuupäeval. Vahekohtumenetlusega seonduvad muudatused on mõistlik jõustada üheaegselt. 25 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli õigusakadeemiale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule, Tallinna Börsi Vahekohtule, Elektroonilisele Vahekohtule, isePankuri Vahekohtule, Kindlustuse Vahekohtule, Tallinna Vahekohtule, Harju Vahekohtule, Sotsiaalse Finantseerimise Vahekohtule ning Alalisele Rahvusvahelisele ja Sõltumatule Vahekohtule. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2016. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister 26 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: TsMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (vahekohtmenetluse muudatused, EIK nõuandva arvamuse saamise menetluse loomine) Registreerimise kuupäev: 01.07.2016 Registreerimise number: 8-1/5152. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee