Vastus

Hr Norman Aas Teie 05.04.2016 nr 10-4/2864-1 kantsler Justiitsministeerium Meie 17.05.2016 nr 11-2/16/52-1 [email protected] Kokkuhoiukohad kohtumenetluses Austatud kantsler Vastuseks Teie 5. aprilli 2016 kirjale kokkuhoiukohtadest kohtumenetluses vastan järgmist. Üldises plaanis tuleb nentida, et kehtivad menetlusseadused annavad kohtutele piisavalt võimalusi oma töö korraldamiseks. Menetluste sujuvuse tagab eelkõige ikkagi kohtunike kohtade täidetavus, kohtunike professionaalsus ning suutlikkus menetlust juhtida. Tuleb tõdeda, et erinevates töögruppides juba tegeletakse võimalike menetluslike kokkuhoiukohtadega, mistõttu on keeruline selles osas midagi täiesti uut lisada. Nii on justiitsministri poolt moodustatud töögrupp ülesandega tegeleda nn loasüsteemi võimalikkusega apellatsioonimenetluses, mis peaks vähendama ringkonnakohtute töökoormust ja andma kohtunikele rohkem aega tegeleda nn keerukamate kohtuasjadega. Kavandamisel on HKMS-i muudatused, mille osas on Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium oma seisukohad ministeeriumile edastanud. Ülevaatlikkuse eesmärgil lisan need ettepanekud ka käesolevale kirjale. HKMS Probleem Ettepanek §-d 7-8 Haldusasjad on raskuselt, liigilt ja sisult Tuleks leida kõikehõlmav lahendus Kohtualluvus Tallinna ja Tartu kohtute vahel liiga kohtualluvuse reguleerimiseks viisil, ebaühtlaselt jaotunud. Kuna kohtualluvuse et erineva raskuse, liigi ja sisuga määrab reeglina vastustaja asukoht, asjade alluvus jaotuks kahe kinnipeetavate puhul vangla asukoht ning halduskohtu vahel senisest enamik riigiasutusi on Tallinnas ja kaks ühtlasemalt. suuremat vanglat Virus ja Tartus, on Tartu Halduskohtust ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumist kujunenud peamiselt kinnipeetavate asju lahendavad kohtud. Kalevi 1 Telefon 750 0702, 750 0703 Registrikood 74001972 50050 Tartu faks: 750 0701 www.kohus.ee e-post: [email protected]  VTK-s kavandatu, lahendada edaspidi enamus kinnipeetavate asju lihtmenetluses, süvendab eelviidatud kohtute mainet nn lihtmenetluse ehk „lihtsamaid asju“ lahendavate kohtutena, mida tuleks vältida. § 43, § 121 On olnud juhuseid, et isik tuleb pärast Tekitada ka kaebuse tagastamise puudustega kaebuse tagastamist täpselt alus olukordades, kus isik tuleb sama kaebusega uuesti kohtusse. Ka on korduva kaebusega, mille puudusi olnud juhuseid, et isik pöördub uuesti varasemas menetluses ei kohtusse olukorras, kus on olemas kõrvaldanud või kui tema suhtes on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus olemas jõustunud kohtuotsus või menetluse lõpetamise kohta. Hetkel ei ole määrus menetluse lõpetamise kohta, ükski eelviidatud juhtum kaebuse taas kohtusse. tagastamise alus, küll aga on alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 1 järgi. § 44, 45 Õigusvastasuse tuvastamise kaebuse Piirata HKMS §-s 45 sõnaselgelt esitamise võimalusi tuleks piirata. Sellistes preventiivsel ja / või rehabiliteerival asjades ei ole kinnipeetavate puhul ka eesmärgil esitatavat õigusvastasuse kohustuslikku kohtueelset menetlust ette tuvastamise nõude esitamise nähtud, mistõttu on vastavaid nõudeid võimalust olukorras, kus isikul olnuks olulisel hulgal ning väga tihti taotletakse reaalselt võimalik esitada kohtule mingi toimingu või haldusakti tühistamis- või kohustamisnõue, õigusvastasuse tuvastamist just kuid ta on selle tähtaja möödumise rehabiliteerival või preventiivsel eesmärgil tõttu minetanud. olukorras, kus samamoodi oleks kinnipeetav saanud esitada tühistamis-, kohustamis- või keelamiskaebuse. Nt taotles kinnipeetav vanglalt öiseks ajaks kambris tule kustutamist, mille osas vangla vormistas keeldumise. Kohtusse pöördus kinnipeetav toimingust keeldumise õigusvastasuse tuvastamise nõudega preventiivsel eesmärgil, mitte kohustamiskaebusega, vältides sellega kohustuslikku kohtueelset menetlust ning nõude esitamisele kehtivaid tähtaegu. Samas on ka preventiivsel eesmärgil võimalik tuvastamisnõuet esitada vastustaja korduva või jätkuva õigusvastase tegevuse ärahoidmiseks, mistõttu ei saa kindlalt eitada isiku õigust kohustamisnõude asemel tuvastamisnõude esitamiseks. § 47 lg 3 HKMS § 47 lg 3 on vastuolus RVastS § 18 HKMS § 47 lg-t 3 tuleks täpsustada lõikega 2. Haldusorgani viivituse korral viisil, et üheaastane kaebusega kohtueelses menetluses lahendi halduskohtusse pöördumise tähtaeg tegemisega tuleb HKMS järgi kohtusse haldusorgani viivituse korral ei kehti pöörduda ühe aasta jooksul, RVastS järgi juhtudel, kus eriseadusest tuleneb 30 päeva jooksul lahendi tegemiseks teistsugune kohtusse pöördumise  ettenähtud tähtaja möödumisest. tähtaeg. Ebaselgus tuleks kõrvaldada. § 53 lg 2 HKMS järgi saadab advokaat või Kulude kokkuhoiuks oleks mõistlik haldusorgan kohtule edastatava avalduse viidatud sätet laiendada ka vangla ja ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise kinnipeetavate vahelistele advokaadile ja menetluses osalevale vaidlustele, sh sätestada, et vangla haldusorganile, teavitades sellest kohut ja toimetab ise kinnipeetavale kätte nii kohaldades TsMS §-s 337 sätestatut. enda avaldused ja selle lisad kui ka kõik muud kohtu menetlusdokumendid, mille kohus elektrooniliselt vanglale saadab (nii kaua, kui isik vanglas viibib), võttes kinnipeetavalt selle kohta allkirja ning teavitades kohut. Hetkel saadab kohus kinnipeetavatele kõik menetlusdokumendid, sh vangla vastused koos lisadega posti teel. HKMS § 88 lg Väga palju esitatakse taotlusi toimikust Viia HKMS-is isikule toimikust 1, RLS koopiate saamiseks, kuid see, millistel ärakirjade tegemine kooskõlla juhtudel on nende tegemine põhjendatud, Riigikohtu 08.09.2015. a määrusega, ei ole sõnaselgelt HKMS-is reguleeritud. kusjuures tuleks täpsustada ka seda, HKMS § 88 lg 1 ärakirjade saamisele kas isiku enda poolt piiranguid ei sea. Küll aga on Riigikohtu menetlusdokumentidest ärakirjade halduskolleegium isiku õigust ärakirju saamine on välistatud ka juhul, kui saada täpsustanud 08.09.2015. a määruses isik tasub riigilõivu. Samas tuleneb asjas nr 3-7-1-502-15, viidates HKMS § 28 RLS § 61 lg-st 1, et riigilõivu tuleks lõikele 2, mille järgi ei luba kohus tasuda alles alates 21. leheküljest. menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada Hetkel on ebaselge, kuidas ning leidnud, et menetlusosalisel puudub eelviidatud normid omavahel üldjuhul põhjendatud vajadus saada suhestuvad ning kas selline taotlus ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud jääks igal juhul rahuldamata. Muu menetlusdokumentidest, kuna sellise hulgas ei sätesta HKMS § 110 dokumendi sisu on talle teada ja tal on menetlusabi andmist toimikust reeglina enne dokumendi kohtule esitamist koopiate saamiseks. Ühtlasi on võimalik teha sellest endale ärakiri. ettepanek, et koopiate taotlust oleks võimalik lahendada resolutsioonmäärusega või määrusega, mis vormistatakse taotluse pealdisena. Viimasel juhul tuleb aga lahendada küsimus, kuidas sellest menetlusosalist teavitatakse. § 110 lg 1 p 1 HKMS § 38 lg 7 kohaselt tuleb kaebajal Võiks täpsemalt sätestada, millises kaebuses märkida, kui ta soovib menetlusstaadiumis (nt juba menetluses kasutada tõlgi abi, ning kaebuses) peaks isik soovi korral võimaluse korral esitada tõlgi andmed. menetlusdokumentidest venekeelset Samas ei näe HKMS § 38 ette, et isik peaks tõlget taotlema, kas tõlke saamise juba kaebuses kohut teavitama, et ta õigust tuleks järgmises astmes uuesti soovib saada mõne menetlusdokumendi, hinnata ning anda kohtule õigus teha sh vastustaja seletuse tõlget vene keelde mittevaidlustatavatest määrustest ning pahatihti sellist taotlust kaebustes ka venekeelsele menetlusosalisele tõlke ei esitata. Praegu teevad kohtud vaid resolutsioonist, kuna praegune venekeelsetele menetlusosalistele olukord on toonud kaasa kohtu omaalgatuslikult lahendite tõlkeid tõlkide ulatusliku ülekoormatuse. (taotletakse ka vastustaja seletuste tõlkeid), et ennetada nende tõlke  saamiseks esitatavaid hilisemaid menetlusabi taotlusi, mida tuleb eraldi lahendama hakata ning mis võiks kaasa tuua ka vaidlused kaebaja avalduste tähtaegsuse ning tähtaegade ennistamise üle. Seaduses lahenditest omaalgatuslikult menetlusosalisele tõlke tegemise võimalust sätestatud ei ole. § 133 VTK-s olev ettepanek tõsta lihtmenetluse Kaotada üldse või suurendada veelgi kohaldamise rahalist piirmäära 200 eurolt varaliselt hinnatava hüve väärtust. 500 eurole on hea, aga võib varsti ajale Küsimus peaks olema selles, kui jalgu jääda, mistõttu on rahalise piirmäära selge on vaidlusküsimus, mitte kaudu lihtmenetluse määratlemine selles, kui suur on hüve väärtus. üleüldse küsitav. Endiselt peaks Võiks lubada kohtunikul lihtmenetluse regulatsioon olema lihtmenetluse üle otsustamist ka paindlikum. Ka peaks lihtmenetluse alternatiivina ehk kas väärtusega kasutamine olema olenemata vaidlusest kuni nt 1000 eurot või kui tegemist kohtunikule vabatahtlik, mitte kohustuslik. on selge vaidlusküsimusega (nt kinnipeetav ei allunud vanglaametniku korraldusele käed selja taha panna / püsti seista vms). Väärtuse üle otsustamine peaks olema kohtu hinnang, mitte isiku enda hinnang. Seaduses peaks olema ka lause selle kohta, et kohus ei lähtu kaebaja poolt määratletud summast, kui see on ilmselgelt ebamõistlikult suur, vaid määrab ise asjaolusid arvestades mõistliku summa, ning seda ilma, et ta peaks hakkama oma seisukohta eraldiseisva määrusega põhjendama. § 172 Kuidas toimida muude kohtule / § 172 peaks reguleerima kõigi, mitte kohtunikule pärast asjas lõpplahendi ainult sättes loetletud taotluste (ükskõik kas jõustunud või mitte) tegemist lahendamist saabunud kirjade, vastuväidete, taotluste jms, mis sätte alla ei mahu? Eriti kui taotlus on esitatud seonduvalt mõnest halduskohtu menetlusdokumendist koopia, tõlke jne saamisega? § 187 lg 3 Kinnipeetav vabaneb vanglast pärast Lisada apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebuse esitamist, kuid ei tagastamise ja läbi vaatamata teata kohtule oma kontaktandmeid. jätmise alus sarnaselt § 121 lg 2 p-le Praegu on võimalik ringkonnakohtul 3 kaebus sel alusel tagastada või läbi vaatamata jätta vaid HKMS § 185 lg 1, § 151 lg 2 ning § 121 lg 2 p 3 alusel, kuid ringkonnakohtu menetluses vastav alus puudub § 187 lg 3 Kinnipeetav kirjutab käsitsi venekeelse Lisada apellatsioonkaebuse apellatsioonkaebuse, mille maht on ca 100 tagastamise alus – mittevastavuse lehekülge. Pärast apellatsioonkaebuse tõttu avalduse selguse ja lühiduse käiguta jätmist, milles palutakse tal oma nõuetele (HKMS § 52 lg 1) Sama nõuded ja põhjendused paaril lehel selgelt tagastamise alus võiks selgelt esitada, saabub ca 40-leheküljeline vastus sisalduda ka I astme kohtu puhul.  Hetkel peab seda eraldi tuletama §-dest 52 ja 55. § 204 lg 1 VTK-ga soovitakse kaotada senine Jätta kehtiv regulatsioon muutmata. regulatsioon, kus määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Kuna HKMS on vastavas sõnastuses kehtinud vaid 4 aastat, ei oleks mõistlik halduskohtus määruskaebuste rahuldamise osakaalu pinnalt teha ulatuslikke järeldusi senise regulatsiooni ressursikulukuse osas. Ka puudub VTK-s põhjalikum analüüs selle kohta, kuid Tartu Ringkonnakohtu senise praktika järgi jääb enamus halduskohtu määrusi apellatsiooniastmes muutmata, mistõttu ei ole määruskaebuste halduskohtus vähese rahuldamise osakaal üllatav. Arvestades asjaolu, et kohtumenetlus esimeses astmes on apellatsiooniastmest oluliselt kiirem, ei esine ülekaalukat põhjust, miks halduskohtute enesekontrolliõigust seaduse tagasimuutmisega välistada. Määruskaebuste nõuetekohasuse kontroll halduskohtus on seni ringkonnakohtu töökoormust tuntavalt vähendanud, võimaldades keskenduda asja sisulisele lahendamisele ning vähendada seeläbi ka määruskaebuste jääki. Määruskaebuse sisu õiguspärasuse topeltkontrollist tulenev võimalik täiendav ajakulu ei ole väärtus, mis korvaks halduskohtute enesekontrolliõiguse kaotamist. § 252 lg 4 Praktikas on menetlusosalised esitanud Täpsustada § 252 lg-d 4 viisil, et (halduskohtu veel enne 30 päeva möödumist halduskohus lahendab ka sellise eõk 30-päevase halduskohtu poolt § 252 lg 4 alusel määruse peale esitatud vastuväite / eõk määruse tegemisest määruskaebuse määruskaebuse ning lahendamine ringkonnakohtule. ringkonnakohus lahendab alles ) halduskohtu põhjendatud eõk määruse peale esitatud määruskaebust. Toimub ka kriminaalmenetluse revisjon, mille raames on arutatud mh kriminaalmenetluse osaliselt kaheastmeliseks muutmist. Nimetatud küsimuses on Tartu ja Tallinna ringkonnakohtute kriminaalkolleegiumite liikmed oma seisukoha 11. mail 2016 juba ministeeriumile avaldanud ja ettepanekud teinud. Ringkonnakohtu esimehena toetan neid seisukohti. Tsiviilkohtumenetluse osas tuleb nentida, et tööd takistavaks probleemiks on menetlusseaduse tihe ja tihti läbimõtlematu muutmine, mis toob kaasa vastuolulisi regulatsioone ning vajaduse muuta senist väljakukujunenud kohtupraktikat. Praktika muutmise vajadus toob paratamatult kaasa menetlusliku ebakindluse ja ka edasikaebuste arvu suurenemise. Sellest tuleks hoiduda. Kirjas toodud näited menetluslike kokkuhoiukohtade osas tsiviilkohtumenetluses on suhteliselt marginaalse iseloomuga ja ei saa seetõttu kaasa aidata menetluste suuremale efektiivsusele. Kaebeõiguse täiendav piiramine Riigikohtusse kaebamisel hagi tagamise asjades (TsMS § 390 lg 1) ei tagaks piisavalt menetlusosaliste menetlusõigusi. Problemaatiliseks võib tõesti pidada kohtute võimekust pankrotiasjades kohtu järelevalve kohustuse täitmisel. Selles valdkonnas oleks oluline suurem spetsialiseerumine ja/või asjade koondamine konkreetsete kohtute/kohtumajade juurde. Samas on justiitsministeerium algatanud maksejõuetuse revisjoni, mille raames saaks ilmselt tegeleda ka nimetatud probleemi lahendamisega komplekselt. Konkreetseks ettepanekuks on tõlkimise (eelkõige kirjaliku tõlke) koondamine ühte kohtuteülesesse üksusesse. Tuleb märkida, et kõigis menetlusliikides on kasvanud vajadus tõlgi osalemise järele menetluses, samuti kohtudokumentide tõlkimiseks võõrkeelde (siin ei ole silmas peetud tõlget eesti-vene-eesti). Kasvanud on kohtute kulud tõlketeenusele, mille jaoks ei ole kohtutele eraldatud piisavalt eelarvelisi vahendeid. Tõlketeenuse koondamine võimaldaks kohtutel saada tõlketeenust mõistliku hinnaga ja aitaks kokku hoida riigi rahalisi vahendeid kohtumenetlusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks esimees