Vara Saeveski detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

PEIPSIÄÄRE VALD PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Meie 26.06.2019 nr 6-2/1639 Rahandusministeerium Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Aivar Pragi Maa-amet Erich Kõrgmaa Päästeamet Tiia Kõrgmaa Maanteeamet AS Põlluvara Põllumajandusamet OÜ Vikertäht Terviseamet KÜ Varamõisa 1 Kaitseministeerium KÜ Varamõisa 2 Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitamine arvamuse andmiseks Käesolevaga esitame Teile arvamuse andmiseks Peipsiääre Vallavolikogu otsuse eelnõu „Peipsiääre Vallavalitsuse 19.12.2018 korraldusega nr 586 kehtestatud Vara külas asuva Vara Saeveski kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine planeeringuga määratud maksimaalse korstna kõrguspiirangu (28 m) osas“. Vara Saeveski OÜ juhatuse esimees Tiit Nilson tegi Peipsiääre Vallavalitsusele (21.06.2019, dokumendiregistris registreeritud 26.06.2019 nr 6-2/1640) ettepaneku planeeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine planeeringuga määratud maksimaalse korstna kõrguspiirangu (28 m) osas ei takista ülejäänud planeeringualasse hõlmatud maaüksuste planeeringukohast realiseerimist. Planeerimisseaduse § 140 lg 4 kohaselt on arvamuse avaldamiseks aega 30 päeva detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates. Kui arvamuse andja ei ole selle aja jooksul arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Kehtiv detailplaneering on kättesaadav http://www.peipsivald.ee/vara-piirkond (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Võimre ehitusspetsialist _____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007 Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank TARTUMAA 60201 Registrikood 77000192 [email protected] Lisade loetelu vms: 1. Peipsiääre Vallavolikogu detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Vara Saeveski; 2. Vara saeveski tööstusala krundil Pos 1 katlamaja korstna kõrguse muutmise eksperthinnang. 2 -494665 177800 5462270 223520 20-06-201 9/// TÖÖ NR 19003398 0 0 20-06-201 9/// TÖÖ NR 19003398 -466725 1714500 0 0 -154940 2204085 Vara saeveski tööstusala krundil Pos 1 katlamaja korstna kõrguse muutmine Eksperthinnang Töö nr 19003398 Tartu 2019 0 0 Vara saeveski tööstusala krundil Pos 1 katlamaja korstna kõrguse muutmine Eksperthinnang Töö nr 19003398 Tartu 2019 -488950 518160 Krista Lahtvee Keskkonnaspetsialist Juhan Ruut Juhtekspert ( litsents KMH0155 ) 0 0 Krista Lahtvee Keskkonnaspetsialist Juhan Ruut Juhtekspert ( litsents KMH0155 ) Sisukord TOC \h \z \t "1.,1,1.1.,2,1.1. AA,3,LISA Vaheleht,1" Sisukord PAGEREF _Toc11946759 \h 3 Sissejuhatus PAGEREF _Toc11946760 \h 4 1. ülevaade kavandatavast tegevusest PAGEREF _Toc11946761 \h 5 2. Korstna kõrguse muutuse mÕJU hindamine PAGEREF _Toc11946762 \h 7 2.1 Saasteainete heitkogused PAGEREF _Toc11946763 \h 7 2.2 Mõju õhukvaliteedile PAGEREF _Toc11946764 \h 9 3. Kokkuvõte PAGEREF _Toc11946765 \h 14 Kasutatud kirjandus PAGEREF _Toc11946766 \h 15 Sissejuhatus Käesoleva töö ülesanne on kirjeldada ning hinnata Tartumaal Peipsiääre vallas Vara külas detailplaneeringuga kehtestatud Vara s aeveski tööstusala krundile Pos 1 planeeritud ka tlamaja korstna kõrguse muutmise aspekte keskkonnamõju seisukohast. Detailplaneeringu raames anti kogu tööstusala tootmiskompleksile keskkonnamõju eelhinnang (nii olemasolevate kui kavandatavate tegevuste võimalikku koosmõju arvestades) ja otsustati keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule mitte algatada (Vara Vallavolikogu 27.09.2017 otsus nr 16). Detailplaneering kehtestati Peipsiääre valla 19.12.2018 korraldusega nr 586. 21.05.2019 väljastas Peipsiääre Vallavalitsus ehitusloa nr 1912271/12590 planeeringualale 6 MW väljundvõimsusega katlamaja rajamiseks. Nii k ehtestatud detailp laneeringus kui väljastatud ehitusloas on korstna kõrguseks 28 meetri t . Nüüd on e ttevõtte soov tõsta korstna kõrgus 44 meetrini, et vähendada võimalikke häiringuid ümbritsevatele kinnistutele tahkete osakeste märgsadenemise tõttu – suitsugaasidest maksimaalseks soojusenergia kättesaamiseks soovitakse rakendada suitsugaaside märgpesurit, mis jahutab suitsugaasid maha . Muid muudatusi võrreldes kehtestatud detailplaneeringuga ei kavandata. Kehtiv detailplaneering on kinnistu omaniku soovil kavas muuta osaliselt kehtetuks: krundile Pos 1 kavandatud korstna maksimaalse kõrguse osas; seega planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise järel jääb kehtima kogu ülejäänud planeeringulahendus , välja arvatud korstna kõrguse osas. Seejärel kavatseb kinnistu omanik teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku muuta kehtivat ehitusluba nr 1912271/12590, kuna kavandatud ehitise parameetrid muutuvad oluliselt. Detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud Vara valla üldplaneering ei seadnud piirkonna rajatistele kõrguspiiranguid, detailplaneeringu korstna kõrgus taotleti tollal kavandatud tehnoloogilise lahenduse kohaselt. Sellest lähtuvalt ei kaasne korstna kõrguse muutusega muutusi üldplaneeringu tasandil. Sellest järeldub, et detailplaneeringu osaliselt kehtestamiseks tunnistamisega kaasneda võiva keskkonnamõju olulisuse hindamisel lähtutakse planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 sätetest. 6 MW väljundvõimsusega ( soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 6,7 keskkonna MW) katlamaja rajami ne ei ole KeHJS § 6 lg 1 nimekirjas esitatud kui olulise keskkonnamõjuga tegevus , samuti ei ole seda nimetatud KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 tegevusalade hulgas – vastavalt määruse § 2 punkt 1 tuleb keskkonnamõju eelhinnang anda põletusseadme ra jami s e l (püstitami s e l ) või laiendami s e l , kui põletusseadmete summaarne soojus - sisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti . Seega ei ole k avandatav tegevus (korstna kõrguse muutmine katlamajal sisen dvõimsusega 6 ,7 MW ) Ke HJS § 6 lg 2 järgi eelhinnangu objekt. Seetõttu esitatakse käesolev töö eksperthinnangu vormis , mis on k asutatav detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamisel ning ehitu sloa muutmisel . Korstna kõrguse muudatuse sisuliseks aspektiks on välisõhu saastekoormus – korstna kõrgus mõjutab saasteainete hajumistingimusi. Töö teost as OÜ Hendrikson & Ko ekspertgrup p järgmises koosseisus: Juhan Ruut juhtiv keskkon naekspert, KMH litsents KMH0155 ; Krista Lahtvee keskkonnakorralduse spetsialist. ülevaade kavandatavast tegevusest Vara saeveski tööstusala krunt Pos 1 asub Tartumaal Peipsiääre vallas Vara külas paiknevatel katastriüksustel (vt joonis 1): Vahtra kinnistu 86101:001:0240; Vahtra kinnistu 86101:006 :0153; Sepamäe kinnistu 86101:006 :0206; Tag asiberi kinnistu 86101:006:0340; Vara s aeveski kinnistu 86101:006:0148; Sepa kinnistu 86101:006:0209; Sepaveski kinnistu 86101:006:0210 ; Par giserva kinnistu 86101:001:0186; Ees-Sa ekaatri kinnistu 86101:001:0176; Saekaatri kinni stu 86101:006:0342; Kalsoni kinnistu 86101:006:0279; Kellatorni tee kinnistu 58601:001:0153 . Vara küla keskus jääb tööstusalast ca 1,3 km kaugusele kagusuunda ning vahetult kirde-ida suunas asub Pilpaküla, 700 m lääne suunas Papiaru küla. Tööstus ala lähistel asuvad järgmised elamu d (vt joonis 1) : Varamõisa 1 (KÜ 86101:006:0045 ) – ca 8 m tööstus ala piirist põhja ja ida suunas ; Pragi (KÜ 86101:006:0032 ) – ca 11 m kaugusel tööstus ala piirist lõuna suunas ; Varamõisa 2 (KÜ 86101:006:0081 ) – ca 25 m kaugusel tööstus ala piirist lõuna suunas ja ca 30 m kaugusel tööstus ala piirist põhja suunas ; Kase (KÜ 86101:006:0652 ) - ca 64 m kaugusel tööstus ala piirist põhja suunas; Kopliotsa (KÜ 86101:001:0225 ) – ca 66 m kaugusel tööstus ala piirist lõuna suunas. Joonis 1 Tööstusala asukoht ning katlamaja korstna planeeritav asukoht . Joonisele on märgitud detailplaneeringuga kehtestatud krunt Pos 1 Kinnistu Pos 1 põhja osasse rajatakse kuni 6 MW väljund soojusvõimsusega (6,7 MW sisendsoojusvõimsus) katlamaja, millele on 21.05.2019 väljastat ud ehitusluba korstna kõrgusega 28 meetrit. Käitaja soovib tõ sta korstna kõrgust 44 meetrini, et vähendada võimalikke häiringuid ümbritsevatele kinnistutele tahkete osakeste märgsadenemise tõttu – suitsugaasidest maksimaalseks soojusenergia kättesaamiseks soovitakse rakendada suitsugaaside märgpesurit, mis jahutab suitsugaasid maha. Muid muudatusi võrreldes kehtestatud detailplaneeringuga ei kavandata. . Kavandatava katlamaja eesmärgiks on toota soojusenergiat saeveski tehnoloogilisteks vajadusteks. Katlamaja on võimalik stabiilselt käitada võimsuste vahemikus 40...100%. Katlamaja automatiseerituse tase võimaldab tootmist teostada ja kontrollida ilma operaatori kohalolek uta või kasutada kaugjuhtimist. Kütuseks kasutatakse puukoort, metsah aket ja klotsihaket, mis saadakse AS Vara Saeveskis. Katla majja nähakse ette rest kol dega katel , mille välju ndvõimsus on 6 MW ning tööaeg kuni 86 00 tundi aastas. Kütuse põletamiseks asutatakse liikuvate restidega restkollet, mis võimaldab efektiivselt põletada ka ca 60%-se niiskusega Vara saeveskis tekkivat puukoort , samuti metsahaket ja saeveski nn klotsihaket . Kavanda tav k orstna kõrgus on 44 meetrit ning diameeter 1 m. Suitsu gaasid väljuvad temperatuuril 17 0 ºC , kui suitsugaasipesurit ei paigaldata ning temperatuuril 55 ºC , kui suitsugaasipesur paigaldatakse . Suitsugaaside puhastamiseks kasutatakse elektrifiltrit. Kavandatav kütuseladu on liikuva põrandaga aktiivladu, kus on olemas vajalik kütusekogus, et tagada katlamaja katkematu töö nädalavahetustel või kütusetarnete lühiajalise katkemise korral. Kütuse etteanne katlale toimub tahkekütuse hoidlast linttransportööriga automaatselt vastavalt vajadusele. Hoidla tehniline lahendus tagab kütuse etteandmise kindluse ja võimaldab vajadusel erinevate kütuste paralleelset kasutamist. Mõlemasse sektsiooni on ette nähtud kütuse laadimine autodelt või tõstukitelt. Hoidla monoliitbetoonist põrandal on roobid, mille liikumine toimub hüdrosilindrite jõul automaatselt vastavalt kütuse vajadusele. Roopidelt liigub kütus transportöörile, millega toimub etteanne katlamajja. Prognoositav liikluskoormus katlamaja ma ksimumvõimuse rahuldamiseks on kuni 2 veoautot päevas, kuid arvestades näiteks nädalavahetusteks ette vedamisega võib maksimaalne p äevane koormuse küündida kuni 6 kütuseveo kini päevas. K atlamajas tekib u mbes 1 000 kg tuhka ööpäevas, mis jaguneb umbes 50% kuiv ning 50% märg tuhk. Tuhaeraldus katlast on konteineriga – vastava konteineri täitumisel tühjendatakse seda regulaarselt. Korstna kõrguse muutuse m ÕJU hindamine Saasteainete heitkogused Tööstus alal asuv AS Vara Saeveski omab välisõhu saasteluba nr L.ÕV.TM-157707. Välisõhu saastamisega seotud tegevused on puidu mehaaniline töötlemine ja soojusenergeetilised protsessid (vt joonis 2 ) . Puidu mehaanilisel töötlemisel tekib saasteainena puidutolm. Puidutolm u tekib arvestavates kogustes saeliinil . Joonis 2 Saasteallikate paiknemine Vara saeveski tööstusalal S aematerjal toodetakse saeliinil , mille tööaeg on 16 h/päevas; 5 päeva/nädalas . Heitõhk saeliinilt suunat akse atmosfääri läbi tsükloni SA-3 , mis täidab ka saepuru koguja funktsiooni punkrisse. Tsükloni heitava kõrgus on 10 m, läbimõõt – 0,38 m ning heitõhu joonkiirus – 24,689 m /s. Katlamajas SA-1 on kasutusel hakke küttel täisautomaatne restkoldega põhikatel, mille nominaalvõimsus on 2,79 MW, mis kasuteguri 0,8 juures teeb katla soojusvõimsuseks primaarenergia järgi 3,49 MW th . Suitsugaasid väljuvad temperatuuril kuni 150 o C läbi korstna, mille kõrgus on 25 m ja suudme läbimõõt – 0,75 m , joonkiirus 4,301 m/s. Väljuvad suitsugaasid läbivad multitsükloni, mis koosneb kaheksast turbulentstsüklonist. Multitsükloni püüdeefektiivsus on 98%. U ue katlamaja valm imisel olemasolevat hakkekatlamaja ei kasutata . Lisaks põhikatlale on kasutusel tipukatel SA-2 , mis töötab kergel kütteõlil. Antud katelt kasutatakse ainult tippkoormusel, 7-8 kuud ja maksimaalselt 500 tundi aastas. Selle nominaalvõimsus on 1 ,1 MW, mis kasuteguri 0,85 juures teeb katla soojusvõimsuseks primaarenergia järgi 1,29 MW th . Suitsugaasid väljuvad temperatuuril kuni 150 o C läbi korstna , mille kõrgus on 20 m ja suudme läbimõõt – 0,4 m, joon kiirus 4,22 m /s. Tipukatla kütteks kasutatakse vedelgaasi senise kerg e kütteõli asemel. Kavandatavas k atlamajas puidu põletamisel tekkivate saasteainete heitkoguste määramise ks kasutati keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 5 9 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 25.03.2019 muudatusega kinnitatud metoodikat. Vastavalt määrusele on lämmastikoksiidide eriheide 210 g/GJ , summaarsete tahkete osakeste eriheide 145 g/GJ, peenosakeste PM 10 eriheide 118 g/GJ ja eriti peenete osakeste eriheide 115 g/GJ . Suurim lubatud tahkete osakeste heide on tuletatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. november 2015 direktiivi keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (EL) 2015/2193 alusel – 10,5 g/GJ. Sama eriheide on vaikimisi pandud käesolevas ekspert hinnangus ka peenosakestele ja eriti peenetele osakestele. Suurim lubatud lämmastikoksiidide heide on tuletatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. november 2015 direktiivi keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (EL) 2015/2193 alusel – 100 g/GJ. Kütuseks kasutatakse puukoort, metsah aket ja klotsihaket, millest enamus saadakse AS Vara Saeveskist ning ülejäänu ostetakse sisse. Kütuse niiskusesisaldus on 60 %. Kütuse parameetrid on toodud tabelis 1. Tabel 1 Kütuse parameetrid Parameeter Väärtus Kütuse liik Puukoor, metsahake, klotsihake Aastakulu – max 32 469 t/a Alumine kütteväärtus 6,4 MJ/kg Sisendenergia kokku 206 503 GJ Tuhasus 3 % Katlatüüp on rest kolle , mille soojussisendile vastav nimi soojus võimsus on 6,67 MW ning tööaeg 86 00 tu ndi aastas. Korstna kõrgus on 44 meetrit ning diameeter 1 m. Suitsugaasipesurit kasutades väljuvad suitsugaasid temperatuuril 55 ºC , joonkiirusel 3,6 m/s . Ilma suitsugaasipesurita väljuvad suitsugaasid temperatuuril 170 ºC, joonkiirusel 4,8 m/s. Alltoodud tabelites 2 ja 3 on toodud katlamajast ja AS-st Vara Saeveski lenduvad hetkelised ja aastased lämmastikoksiidide, summaarsete tahkete osakeste , peenosakeste ja eriti pee nete osakeste kogused. T abel 2 Katlamajast ja AS Vara Saeveski saasteallikatest lenduvate saasteainete hetkelised kogused Saasteained g/s Katlamaja korsten K -1 Saeveski põhikatlamaja SA-1 Saeveski tipukatlamaja SA-2 Saeveski saeliini tsüklon SA-3 NOx 0,667 0,349 0,129 - PM-sum 0,070 0,838 0,129 0,34 PM 10 0,070 - - - PM 2.5 0,070 - - - Tabel 3 Katlamajast ja AS Vara Saeveski allikatest lenduvate saasteainete aastased kogused Saasteained t/a Katlamaja korsten K -1 Saeveski põhikatlamaja SA-1 Saeveski tipukatlamaja SA-2 Saeveski saeliini tsüklon SA-3 NOx 20,650 10,554 2,408 - PM-sum 2,168 25,329 0,172 4,708 PM 10 2,168 - - - PM 2.5 2,168 - - - Mõju õhukvaliteedile Esmatähtsad saasteained on katlamaja puhul NO x ja tahked osakese d, mille heitkogused määrati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. november 2015 direktiivi keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (EL) 2015/2193 alusel. V astavalt direktiivile on maksimaalsed lubatud eriheited NO x korral 100 g/Gj ning PM - sum (k.a PM 10 ja PM 2.5 ) korral 10 ,5 g/GJ. Eeltoodu d direktiiv jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril . Efektiivsete püüdeseadmete (elektrifiltrid) rakendamise korral jäävad tahkete osakeste emissioonid (k.a raskmetallid) katlamaja kasutusetapis piisavalt madalaks, nii et oluli semaks kujuneb suitsugaaside NO x kontsentratsioon. Kehtiva d etailplaneeringuga on ette nähtud võimalus lisada tulevikus kuivatatud saematerjali järeltö ötlusega seotud tootmisvõimsusi. Konkreetsete tegevuste selgumisel ning kavandamisel on vajalik anda eraldi hinnang kaasnevate mõjude (sh mõju õhukvaliteedile). Katlamaja õ husaaste leviku modelleerimine Kavandatava katlamaja vastavust kehtivatele õigusaktidele ja normidele saab hinnata saastatuse taseme väärtuste järgi välisõhus (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on need kehtesta tud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ 09.03.2019 jõustunud redaktsiooniga . Inimese tervisele avaldatava mõju hindamise aluseks on õhukvaliteedi piirväärtus, mille definitsioon on antud atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS) § 10 : õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. AÕKSi § 106 lg 2 kohaselt määratakse saasteaine lubatud heitkogus selliselt, et paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Hajumisarvutuste tegemi sel lähtuti keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84 " Õhukvaliteedi hindamise kord", mille järgi võib välisõhu saastetaseme määramiseks kasutada arvutiprogramme, mis on koostatud Gaussi difusioonivõrrandil põhineval mudelil, Euleri advektsioon-difusioonivõrrandil põhineva mudeli või kanjonimudeli alusel. Arvutused tehti arvutusmudeliga Aeropol 5.3.1, mis põhineb Gaussi difusioonivõrrandi jaotusega saastejoa mudelil. Saastetaseme kontsentratsioonid arvutati 1,5 meetri kõrgusel maapinnast, mis reaalset täpsust arvestades vastab maapinnal seisva inimese hingamiskõrgusele. Arvutustes kasutati meteoroloogilisi valikandmeid Eesti Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse veebilehelt (õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad) iseloomustamaks piirkonna meteoroloogilisi tingimusi. Kaudselt hinnati nende põhjal Aeropoli tööks vajalikud andmed: soojusvoog aluspinnalt vastavalt algoritmile ning tuulepööret arvestav suunamuutus 10 kaarekraadi. Kasutati arvutusskeeme, mis arvestab 20 meetrist kõrgemate saasteallikate korral atmosfääri piirkihi parameetriseeringut ja sellest madalamate saasteallikate korral (alla 20 m) Pasquilli stabiilsusklasse. Arvutused viidi läbi ristkülikukujulises alas, mille L-Est koordinaadid (äärmiste võrguruutu de nurgapunktid) on Xmin=6488200 m, Xmax=6494200 m, Ymin=664200 m, Ymax=670200 m, võrgulahutus 20 meetrit. Kuna välisõhu kvaliteedi hindamise seisukohalt on oluline olemasolevatest saasteallikatest lenduvate saasteainete korrelatsioon katlamajast lenduvate saasteainetega, siis hajumisarvutused koostati lämmastikoksiididele ning tahketele osakestele (PM 10 ja PM 2.5 ) . Hajumisarvutustest järeldub, et katlamaja rajamise järgselt saasteallikate koosmõjus, seejuures eeldades, et kõik sama saasteainet välisõhku suunavad saasteallikad töötavad maksimaalkoormusel , ei teki piirväärtu seid ületavaid saastekoormuseid suitsugaaside pesuri kasutamisel (tabel 4) ja ka ilma suitsugaaside pesurita (tabel 5) . Suitsugaaside pesuri kasutamisel on lenduvate saasteainete kontsentratsioonid kõrgemad ( kuna suitsugaasid on oluliselt madalama temperatuuriga , mis omakorda tingib oluliselt väiksema efektiivse tõusu), kuid avaldatava keskkonnamõju muutus ei ole oluline: mõlemal juhul jäävad korstna saastetasemed väiksemaks kui 0,2 õhusaastetaseme piirväärtust ÕPV 1 . Tabel 4 Saasteallikate koosmõju arvutuslikud summaarsed hetkelised heitkogused ja saastetasemete maksimumid suitsugaaside pesuri kasutamisel Saasteaine Kõigi saasteallikate summaarne hetkeline heitkogus, g/s Piirväärtus ÕPV 1 μg/m 3 Piirväärtus ÕPV a μg/m 3 ÕPV 1 μg/m 3 ÕPV a μg/m 3 C m /ÕPV 1 C m /ÕPV a NO x 1,145 200 40 145,790 7,040 0,729 0,176 PM 10 0,070 (ainult K-1) - 40 - 0,373 - 0,009 PM 2.5 0,070 (ainult K-1) - 25 - 0,362 - 0,014 Tabel 5 Saasteallikate koosmõju arvutuslikud summaarsed hetkelised heitkogused ja saastetasemete maksimumid ilma suitsugaaside pesurita Saasteaine Kõigi saasteallikate summaarne hetkeline heitkogus, g/s Piirväärtus ÕPV 1 μg/m 3 Piirväärtus ÕPV a μg/m 3 ÕPV 1 μg/m 3 ÕPV a μg/m 3 C m /ÕPV 1 C m /ÕPV a NO x 1,145 200 40 93,622 6,247 0,468 0,156 PM 10 0,070 (ainult K-1) - 40 - 0,171 - 0,004 PM 2.5 0,070 (ainult K-1) - 25 - 0,165 - 0,007 Lämmastikoksiidide k oosmõju saastetase me maksimumid tekivad ca 3 00 m kaugusel ning tahkete osa keste maksimumid ca 360 m kaugusel katlamaj ast (vt Joonis 3 kuni 8 ). Lähimate l elamualadel võib hinnanguliselt ebasoodsates hajumistingimustest maksimaalne 1 tunni keskmine kontsentratsioon olla läm mastikoksiididel ca 0,425 SPV 1 suitsugaaside pesuri kasutamisel . Seega on isegi teoreetiline summaarne saastetase erinevate saasteallikate koosmõjus madal ning katlamaja lisandumine muudab piirkonna, sh ka elamualadel üldist saastetaset vähe. Samas ei ole tõenäoliselt s uvisel ajal enam enam vajadust kasutada AS Vara Saeveski olemasolevaid katlam ajasid , mistõttu summaarne saastekoormus on väiksem kui eelpool kirjeldatu nn halvim olukord . Joonis 3 Lämmastikdioksiidi hajumine suitsugaaside pesuri kasutamisel Joonis 4 Lämmastikdioksiidi hajumine suitsugaaside pesurita Joonis 5 PM 10 hajumine suitsugaaside pesuriga Joonis 6 PM 10 hajumine suitsugaaside pesurita Joonis 7 PM 2.5 hajumine suitsugaaside pesuriga Joonis 8 PM 2.5 hajumine suitsugaaside pesurita K okkuvõte Käesoleva töö ülesanne oli kirjeldada ning hinnata võimalikku keskkonnamõju, kui Vara Saeveski territooriumile kavandatava katlamaja korstna kõrgust tõsta 44-meetrini. K avandatav tegevus (korstna kõrguse muutmine katlamajal sisendvõimsusega 6,7 MW) ei ole KeHJS § 6 lg 2 järgi eelhinnangu objekt. Seetõttu on töö koostatud eksperthinnangu vormis, mis on kasutatav detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamisel ning ehitusloa muutmisel. Korstna kõrguse muudatuse sisuliseks aspektiks on välisõhu saastekoormus – korstna kõrgus mõjutab saasteainete hajumistingimusi E kspertgrupp jõu dis seisukohale, et katlamajale kõrgema korstna rajamisel ei ole oodata olulise keskkonnamõju tekkimist ning õhukvaliteedi piirnormide ületamist ei ole ette näha. Hajumisarvutustest järeldub, et katlamaja rajamise järgselt saasteallikate koosmõjus, seejuures eeldades, et kõik sama saasteainet välisõhku suunavad saasteallikad töötavad maksimaalkoormusel, ei teki piirväärtuseid ületavaid saastekoormuseid suitsugaaside pesuri kasutamisel . P esuri kasutamisel on lenduvate saasteainete kontsentratsioonid mõnevõrra kõrgemad (kuna suitsugaasid on oluliselt madalama temperatuuriga, mis omakorda tingib oluliselt väiksema efektiivse tõusu), kuid avaldatava keskkonnamõju muutus ei ole oluline: mõlemal juhul jäävad korstna saastetasemed väiksemaks kui 0,2 õhusaastetaseme piirväärtust ÕPV 1 . Kõikide saasteallikate koosmõjus võib l ähimatel elamualadel hinnanguli ne ebasoodsate hajumistingimuste tõttu tekkida võiv maksimaalne 1 tunni keskmine suhteline kontsentratsioon olla kõrgeim lämmastikoksiididel - ca 0,425 SPV 1 , mis on ligikaudu 2 korda väiksem kehtestatud piirväärtusest. A rendaja peab oma tegevustes rangelt kinni pidama seadusega sätestatud keskkonnakai tse põhimõtetest ja arvestama Vara saeveski maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus välja toodud soovitustega ning ta gama looduskeskkonna säilimise. Käesolev töö on eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal otsustajale detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamisel ning tegevusloa muutmisel . Juhan Ruut /allkirjastatud digitaalselt/ Kasutatud kirjandus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193 K eskkonnaministri määrus nr 59 „Põletussea dmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid” . Vastu võetud 24.11.2016 Atmosfääri õhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid . Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 PEIPSIÄÄRE VALLAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi xx.xx.2019 nr xx EELNÕU Peipsiääre Vallavalitsuse 19.12.2018 korraldusega nr 586 kehtestatud Vara külas asuva Vara Saeveski kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine planeeringuga määratud maksimaalse korstna kõrguspiirangu (28 m) osas Peipsiääre Vallavalitsuse 19.12.2018 korraldusega nr 586 on kehtestatud Vara külas asuva Vara Saeveski kinnistute detailplaneering (koostaja Hendrikson & Ko OÜ, töö nr. 2938/17), mille eesmärgiks on korrastada Vara Saeveski kasutuses olevate maatükkide sihtotstarbed teostades kruntide liitmise läbi strateegilise planeerimise. Vara Saeveski OÜ juhatuse esimees Tiit Nilson tegi Peipsiääre Vallavalitsusele (21.06.2019, dokumendiregistris registreeritud xx) ettepaneku planeeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks planeeringuga määratud maksimaalse korstna kõrguspiirangu (28 m) osas, kuna soovitakse loobuda sellise kõrgusega korstna rajamisest (ehk loobuda selles osas planeeringu elluviimisest (PlanS § 140 lg 1 p 2)). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeritud korstna kõrguspiirang on kajastatud planeeringu põhijoonisel ja ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike ning ehituslike tingimuste peatükis seletuskirjas. Sealjuures ei ole vastavalt PlanS-le rajatistele kõrguspiirangu määramine detailplaneeringus kohustuslik. Pärast nimetatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on Vara Saeveski OÜ plaanis teha ettepanek muuta ehitusluba nr 1912271/12590 seal esitatud korstna kõrguse muutmiseks kõrgemaks ehk 44 m-ni. Käesoleva otsuse lisana on koostatud eksperthinnang Vara saeveski tööstusala krundil Pos 1 katlamaja korstna kõrguse muutmise kohta, mis on kasutatav abimaterjal detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamisel ning tegevusloa muutmisel. PlanS § 140 lg 2 kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast DP osalist kehtetuks tunnistamist. Kirburohu maaüksuse osas on planeering täielikult realiseerimata, st detailplaneeringu kohased krundid on moodustamata, teed ja tehnovõrgud rajamata ning ehitusõigus hoonete rajamiseks realiseerimata. Kirburohu maaüksusele planeeritud teede- ja krundistruktuur, tehnovõrkude lahendused ja muud planeeringuga määratud ehituslikud tingimused on lahendatud ülejäänud planeeringualast sõltumatult. Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise järgselt jääb teisel planeeringuga hõlmatud maaüksustel detailplaneering kehtima ning tagatud on detailplaneeringu alusel kavandatu terviklik elluviimine. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine ei piira planeeringuala naabermaaüksuste õigusi ega huve ning eeldatavalt puudub detailplaneeringu kehtima jäämise osas ka avalik huvi. PlanS § 140 lg 3 alusel on detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eelnõu esitatud arvamuse avaldamiseks planeeringualale jäävate kinnistute omanikele, keda võib Alatskivi alevikus asuva Alatskivi lossi kinnistu detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine kõige rohkem puudutada. Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 ja lõike 2-6 ning haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 2 ja 3 alusel. 1. Tunnistada osaliselt kehtetuks Peipsiääre Vallavalitsuse 019.12.2018 korraldusega nr 586 kehtestatud Vara külas asuva Vara Saeveski kinnistute kehtestatud detailplaneering planeeringuga määratud maksimaalse korstna kõrguspiirangu (28 m) osas. 2. Teade detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta avaldada Ametlikes Teadaandes, Peipsiääre valla veebilehel ja ajalehes „Tartu Postimees“. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Peipsiääre Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Jaako Lindmäe vallavolikogu esimees