Kaitseliidu märkused eelnõule "Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord"

Jüri Luik Teie 11.06.2019 Kaitseministeerium Sakala 1 Meie 21.06.2019 nr K-0.5-7/19/13153 15094 Tallinn Kaitseliidu märkused eelnõule "Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord" Austatud härra minister Kaitseliidule on edastatud arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord" eelnõu. Kaitseliidul on eelnõuga seonduvalt järgmised tähelepanekud. 1. Eelnõu § 1 lg 2 kohaselt võib kaasamise korral Kaitseväe ülesande täitmises osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega ametikohal olev tegevväelane ja Kaitseliidu tegevliige. Seega ei või kaasata Kaitseliidus töölepinguga töötavaid isikuid. Juhime tähelepanu, et tulenevalt tegevväelaste piiratud arvust ei ole Kaitseliidus kõik olemuslikult tegevväelaste ametikohad komplekteeritud tegevväelastega, vaid on osaliselt muudetud töötaja ametikohaks. Näitena võib tuua maleva relvuri, sidespetsialisti, personaliülema, tagalaülema, instruktor-kompaniiülema, küberkaitseüksuse töökohad, lisaks töötavad töölepinguga CIMIC spetsialistid, meditsiinispetsialistid jne. Kaitseliidu seadusest ega töölepinguseadusest ei tulene, et Kaitseliidus töötav või teeniv isik peab olema Kaitseliidu liige või et Kaitseliidus on liikmete paralleelne struktuur, kus struktuuriüksuse töötajad ja tegevväelased on paralleelselt ka Kaitseliidu samadel ametikohtadel. Isik, kes on organisatsiooni tegevliige, on nimetatud Kaitseliidu kodukorra §-s 11 loetletud ametikohale. Töötajad ja tegevväelased on aga nimetanud ametikohale Kaitseliidu seaduse § 10 lg 5 ja § 13 lg 1 p 4 ning p 15 alusel Kaitseliidu ülem. Isegi juhul kui töötaja on samas ka tegevliige, on ta siiski tegevliige vabatahtlikus struktuuris ning täidab oma kodukorrast tuleneva ametikoha ülesandeid. Näiteks ei kandu kaitseministri 09.07.2018 määruses nr 9 "Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord" sätestatud maleva relvuri õigus väljastada relvaruumist tulirelvi või töötaja õigus kanda tulirelva automaatselt üle maleva struktuuri nt malevlase või juhatuse liikme ametikohal olevale tegevliikmele. Kummalgil ametikohal oleva isiku õigused, kohustused ja tagatised tulenevad täiesti erinevatest õigusaktidest. Toompea 8 Kantselei 717 9021 SEB Pank AS See tähendab, et jätkuvalt on vajalik 10142 Tallinn valitsemisala üleselt Referent 717 9005 selgitada, mis moodi on Kaitseliit üles ak EE461010022002422007 Reg-nr 740000725 Korrapidaja 717 9098 viitenumber 62020100012 saaja www.kaitseliit.ee E-post [email protected] Kaitseliit See tähendab, et jätkuvalt on vajalik valitsemisala üleselt selgitada, mis moodi on Kaitseliit üles ehitatud, millega palgaline ja vabatahtlik koosseis tegeleb ning millised on isikute õigused ja vastutus ametikohapõhiselt. Kaitseliidu ettepanek on määrusega võimaldada tulenevalt organisatsiooni eripärast kaasata ka Kaitseliidus töölepinguga töötavaid isikuid. Töötajate tagatised on kirjas näiteks Kaitseliidu seaduse § 16 lõikes 4, mis lubab töötajale mitte kohaldada sõjaväelise väljaõppe ajal töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja iganädalast puhkeaega, samuti töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning võlaõigusseaduses, mis võimaldavad töötajal esitada tööandajale nõude nii nt ravikulude hüvitamiseks kui saamata jäänud tulu sisse nõudmiseks tööõnnetuse korral jms (vt ka näiteks vastavat infot Sotsiaalkindlustusameti ja Tööinspektsiooni kodulehtedel). 2. Eelnõu § 2 annab loetelu ülesannetest, mille täitmisele Kaitseliitu võib kaasata. Loetelu on oluliselt kitsam seaduses sätestatust. Tulenevalt on Kaitseliidul oluliselt raskendatud Kaitseväe objektide kaitse korraldamine. Täpsemalt, Kaitseliidu seaduse § 57 lg 1 kohaselt on tegevliikmel õigus saada tööandjalt 30 kalendripäeva aastas tasustamata puhkust sõjaväelises väljaõppes osalemiseks, korrakaitseorgani ülesannete ja Kaitseväe ülesannete täitmises osalemiseks. Kuivõrd ülesannete loetelus ei ole valveülesannet (Riigikaitseseaduse kohaselt on Kaitseväe julgeolekuala valvamine Kaitseväe ülesanne), ei ole tegevliikmel õigus saada tööandjalt tasustamata puhkust juhul, kui nt kõrgendatud kaitsevalmiduse korral on vajalik tõhustada Kaitseväe objektide valvet ja kaitset. See raskendab oluliselt Kaitseliidul täitmast Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud erinevate plaanide täitmist, sest tegevliikmetel puudub õigus saada tööst vabastust ning isegi kui tööandja on vastutulelik, puudub Kaitseliidul õigus maksta osaletud aja eest hüvitist. Tegemist on Kaitseväe juhataja plaanidega ning küsimus on selles, kas Kaitseväel on vaja julgeolekuala valveks ning kaitseks kaasata Kaitseliidu tegevliikmeid. Sestap on vajalik antud küsimuses Kaitseväe seisukoht. Kaitseliit on muudatuse lisamise korral valmis ülesannet täitma. Vastupidisel juhul on vajalik erinevad plaanid ümber vaadata. 3. Eelnõu § 3 lõikes 2 on kirjas, et planeeritud kaasamise otsus tehakse Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavas, Kaitseväe juhataja aastakäsus või kaitsetegevuse operatiivkavas ning Kaitseliidu ülem annab selle kohta kirjaliku arvamuse. Kaitseliidu seaduse § 4 lg 31 ütleb, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata Kaitseväe ülesannete täitmisse. Seega on Vabariigi Valitsuse määruse sõnastus vastuolus seadusega, sest eelnõus on sõnaselgelt kirjas, et planeeritud kaasamise puhul teeb otsuse keegi teine, aga mitte Kaitseliit. Kaitseliidul on õigus ainult anda kirjalik arvamus. Kaitseministeerium on erinevates e-kirjades on rõhutanud korduvalt, et Kaitseliidu kaasamine tähendab kui haldusorgani kaasamist. Seega tuleb lähtuda täna kehtivast õigusruumist, kus muuhulgas nt halduskoostöö 3. peatükk räägib sellest, et ametiabi tuleb taotleda ning selle andmisest on õigus keelduda; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 144 "Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord" ütleb, et Kaitseliidu kaasamist peab eraldi taotlema ning kaasumise otsustab Kaitseliidu ülem; Korrakaitseseadus ütleb, et Kaitseliidu kaasamine korrakaitseülesande täitmiseks peab olema eelnevalt kooskõlastatud kaitseministriga; Vabariigi Valitsuse 03.07.2014 määrus nr 108 "Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse tagamisel" ütleb, et Kaitseliidu kaasamist peab eraldi taotlema ning kaasumise otsustab Kaitseliidu ülem. Viidatud õigusaktidest nähtub, et kaasamise korral on kehtiv praktika selline, et kaasatav asutus otsustab kaasamise, mitte ei anna selle kohta kirjalikku arvamust. Seda toetab ka Kaitseliidu seaduse sõnastus ning Kaitseministeeriumi enda ametnike koostatud KaLS seletuskiri (vt riigikogu.ee), kus on kirjas: "Sätestatakse selgesõnaliselt, et kaasamine võib toimuda Kaitseliidu nõusolekul. Haldusorganite vaheline kaasamine eeldab üldjuhul nendevahelist kokkulepet, s.t ka kaasatava haldusorgani nõusolekut. Muudetud sõnastusega säte väldib mitmetimõistetavust ning tagab 2 (3) haldusorgani nõusolekut. Muudetud sõnastusega säte väldib mitmetimõistetavust ning tagab õigusselguse, samuti kooskõla Justiitsministeeriumis käesoleva aasta jooksul väljatöötatava halduskoostöö seaduse täiendustega, mis reguleerivad samuti kaasamise küsimusi.". Juhul kui Kaitseministeerium leiab, et planeeritud kaasumine tulebki sätestada etteulatuvalt erinevates pikaajalistes dokumentides, mille kinnitajaks (st otsustajaks) on keegi teine kui Kaitseliidu ülem, tuleb Kaitseliidu seaduse sõnastus mõttega vastavusse viia. Näiteks saab seda teha riigikaitseseaduse rakendamisel või kaitseväeteenistuse seaduse muudatuste menetlemise käigus. Seniks aga ei ole juriidiliselt korrektne muuta seaduses ja seletuskirjas toodud põhimõtet. 4. Eelnõu seletuskirjas on § 2 juures sedastatud: "Sõjaväelise väljaõppe andmisel peab Kaitsevägi tegema erinevaid abistavaid ja korraldavaid toiminguid, mille täitmisse saab Kaitseliitu käesoleva määruse alusel kaasata.". Sõnastusest võib jääda mulje, et Kaitseliit ainult abistab erinevate toimingutega Kaitseväge sõjaväelise väljaõppe läbi viimisel, näiteks on formeerimine üks õppekogunemise läbi viimist abistav toiming. Kaitseliit teeb ettepaneku, et Kaitseministeerium tutvub näiteks Kaitseväe juhataja käskkirjadega 10.06.2019 nr 1713K "Õppuse BALTOPS 19 toetamine" ja 10.06.2019 nr 1712K "Õppuse JEF(M)19 (Baltic Protector) käsk (EXPLAN)", ning muudab vastavalt seletuskirja selliselt, et abistamine ei oleks ainuüksi mõne formaalse toimingu tegemine, vaid võib tähendada ka Kaitseväe koosseisus rahvusvahelise õppusel osalemist jms. Lisaks leiab Kaitseliit, et määruses toodud ülesannete loetelu on liialt kitsendav võrreldes seaduses tooduga, näiteks ei võimalda eelnõus toodu osaleda Kaitseliidul CIMIC ülesanne täitmisel vms. Samas mööname, et kuivõrd tegemist on Kaitseväe ülesannetega, peab vajadus just Kaitseväelt tulema ning sestap enda poolt täiendavaid ettepanekuid selles osas ei esita. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Meelis Kiili Kindralmajor Kaitseliidu ülem Koopia: Kaitseväe juhataja Lea Vainult 717 9020 [email protected] 3 (3)