Sissetulev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Tartu Ringkonnakohus · 7. aprill 2016

Viit: 10-3/16/33-1
Registreeritud: 7. aprill 2016
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2016
Vastutaja: Maigi Ermel (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

Sisu (failidest)

Meie 06.04.2016 nr 8-1/2903 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille eesmärgiks on joobes sõidukijuhtide korduvate süütegude vähendamine, eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnõud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister /*Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur Õiguskantsler Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Riigiprokuratuur Politsei- ja Piirivalveamet Maanteeamet Registrite ja Infosüsteemide Keskus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Sisekaitseakadeemia Eesti Arstide Liit MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskus Eesti Autokoolide Liit Harku ja Murru vangla Tallinna vangla Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tartu vangla Viru vangla Einar Hillep 620 8222 [email protected] 29.03.2016 Karistusseadustiku, karistusregistri seaduse, liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse, mille eesmärgiks on joobes sõidukijuhtide korduvate süütegude vähendamine, eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Joobes sõidukijuhtimine on kuritegudest üks levinumaid ja samas ohtlikumaid, mis võib puudutada meist igaühte. Rahvusvaheliste uuringute andmetel on kriminaalses joobes sõidukijuhi tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda 22 korda suurem kui kainel juhil ning tema risk liiklusõnnetuses hukkuda 1 lausa 200 korda suurem kui kainel juhil . 2 Turu uuringute AS poolt 2015.a septembris läbiviidud küsitluse aruandest „Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumi mõju all“ selgub, et 94% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast peab alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimist väga ohtlikuks, lisaks 6% pigem ohtlikuks, seega seda mitteohtlikuks pidajaid peaaegu polegi. Sõidukijuhtimise õigusega elanike arvamus antud teemal ühtib elanikkonna üldise hoiakuga Joobes sõidukijuhtide osakaal liikluses ning nende osalusel toimunud õnnetustes hukkunud inimeste arv on võrreldes kümne aasta taguse olukorraga küll vähenenud, kuid olukorraga ei saa rahul olla. Seda eriti arvestades, et viimase viie aasta jooksul pole näitajad enam paranenud, vaid püsivad samal tasemel. Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2013. aastal 22 inimest, moodustades neljandiku kõigist liiklusõnnetuses hukkunutest. 2014 oli niisuguseid hukkunuid 15, 2015 aastal 14 (viiendik kõigist hukkunutest). Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada ühekorraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015 aasta augustis Tartumaal. Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle ühes grammis veres on kuni 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta). Tõsiasi on see, et politsei poolt teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest. Politsei tähelepanu joobes juhtidele on küll tugevnenud ja kontrollitud sõidukijuhtide osakaalult oleme Euroopas eesotsas. 2015. aastal kontrolliti 889701 sõidukijuhi võimalikku joovet, kuid paratamatult kõikjale ei jõuta. Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teostada minimaalselt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam. Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus 247333 kontrollitust 3 oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti . 1 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/knowledge/pdf/alcohol.pdf 2 http://www.mnt.ee/index.php?id=11223 3 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 1 2015. aastal juhtus alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide osalusel kokku 154 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 14 ja sai vigastada 214 inimest. 2014. aastal registreeriti õnnetusi 180, neis hukkus 15 ja sai vigastada 239 inimest. Alkoholist põhjustatud liiklusõnnetuste osatähtsus on aastatega veidi vähenenud. 2015. aastal oli mootorsõidukijuhi alkoholitarbimine üheks mõjuteguriks 11,1% liiklusõnnetustest. Aasta varem oli sama näitaja 12,5%. 4 Viimase 6 aasta kõrgeim tase oli 2013. aastal, mil osakaaluks oli 14,8% . Joobes juhtide puhul on samasuguse süüteo kordamise risk suur, seda eriti kriminaalses joobes juhtide puhul. Niisuguse kuriteo eest karistatutest on järgnenud kolme aasta jooksul uuesti kriminaalses joobes tabatud ligi viiendik. Soome uuringute kohaselt sõidab joobes juht enne tabamist keskmiselt 230 korda. 5 Analüüs on näidanud, et senised karistused pole uute süütegude ärahoidmisel olnud efektiivsed ning hoolimata ka korduvatest kriminaalkaristustest jätkab osa juhte rikkumiste toimepanemist. Lisakaristusena kohaldatava juhtimisõiguse äravõtmise kui ühe kõige mõjusama meetme rakendamisel esineb olukord, kus kuriteo eest järgneb kergem karistus (karistust mõistab ainult kohus) kui väärteo (karistust kohaldab nii kohtuväline menetleja kui ka kohus) puhul. On juhtumeid, kui kriminaalses joobes sõidukijuhtidelt on juhtimisõigus ära võetud üheks-kaheks kuuks, samas kui väärteo (lubatud alkoholi piirmäära ületamine) puhul võetakse juhtimisõigus ära vähemalt kolmeks kuuks. Ülaltoodust tulenevalt on kerkinud vajadus karistuste täpsemaks diferentseerimiseks, tagamaks eeskätt suure riskiga korduvrikkujate suhtes mõjusam karistuspraktika, näiteks luues täiendavad võimalused lühiajalise vangistuse ehk nn šokivangistuse kohaldamiseks ning viies juhtimisõiguse äravõtmise kestuse paremini kooskõlla süüteo raskusega. Sanktsioonide kehtestamise ja karistusraamide määratlemise kohta on Riigikohus oma 23.09.2015 otsuse 3-4-1-13-15 punktis 41 öelnud järgmist: „41. Karistusõiguslike sanktsioonide kehtestamine on seadusandja ainupädevuses ja süüteole vastava karistuse määratlemisel (karistusraamid) on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-9-03, p 21 ja Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2- 05, p 57). Võimude lahususe põhimõttest tuleneb, et kohtud ei saa seadusandja asemel abstraktsetest karistuspoliitilistest eesmärkidest lähtudes asuda ise sanktsioonisüsteemi kujundama. Seadusandja avar otsustusruum ei välista aga kohtute pädevust hinnata karistusõiguse normi, sh sanktsiooni kooskõla põhiseadusega (PS § 152).“. Karistuste karmistamise kõrval tuleb pidada otstarbekaks esmakordsete rikkujate stimuleerimist uutest rikkumistest hoidumiseks, luues võimalused joobes juhtidele mõeldud programmi läbimiseks. Alkoholisõltlastest sõidukijuhid tuleks aga võimalusel suunata sõltuvusravile ja vajadusel ka joobes juhtidele mõeldud programmi. Kokkuvõtteks puudutavad seaduste muutmise ettepanekud eeskätt nö paadunud korduvrikkujaid, kuid samas laiendatakse esmakordsete rikkujate jaoks võimalusi juhtimisõigus säilitada. 2. Sihtrühm Põhiliseks sihtrühmaks on juhid, sõltumata sellest, kas nad teostavad oma õigust juhtimisõiguse alusel, mis on neile antud seaduse kohaselt, või istuvad sõiduki rooli ilma vastavat õigust omamata. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 punkti 19 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka 4 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 5 http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-nahtuse-ulatus-karistuspraktika-ja- retsidiivsus 2 mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav. 31.12.2015 6 seisuga oli Eestis kokku ligikaudu 633 500 juhiloa omanikku . Politsei tabas 2015. aastal 7999 joobes sõidukijuhti. Sihtrühmaks on ka Politsei ja Piirivalveamet, kuna neil tuleb läbi viia vastavaid väärteomenetlusi ning kriminaalmenetlusi. Maakohtuid puudutab teema eelkõige seoses kriminaalmenetluse läbiviimisega. Kui muudetakse karistusseadustiku (edaspidi KarS) eriosa norme, tähendab see seda, et kohtud peavad ka õigusemõistmisel uutest sõnastustest lähtuma. Väärteomenetluses on kohtud kaasatud menetlusse siis, kui on vaja kohaldada aresti väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 83 punkti 2 kohaselt, samuti kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamisel (VTMS § 114). Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus (kriminaalmenetluse seadustiku § 30). Seega mõjutab KarS-is muudatuste tegemine ka prokuröre, kes peavad seda arvestama oma edaspidises tegevuses. Sihtrühma moodustavad ka kaasreisijad. Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud viimase 12 kuu jooksul 7% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast, sh on 3% viibinud joobes juhiga sõidukis korduvalt. Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud sagedamini mehed ja 25 – 34-aastased sõitjad. 2015. aastal hukkus 14 ja sai vigastada 521 sõidukis kaasreisijat, 7 valdavalt sõiduautos . 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Liikluskuritegude karistuspoliitika tuleb korduvate rikkujate puhul muuta jäigemaks. Inimohvritega traagilised õnnetused näitavad, et paadunud liiklusrikkujate karistus peab olema vastavuses teo raskusega. 2015 aastal karistati KarS § 422 alusel 31 isikut, KarS § 424 alusel 2764 isikut, LS § 224 lõike 1 alusel 1699 isikut, LS § 224 lõike 2 alusel 3075 isikut. Eesmärgiks on saada tulemus, mille kohaselt KarS § 422 lõike 2 muudatust (ettevaatamatusest teisele isikule raske kehavigastuse või surma põhjustamine joobeseisundis juhi poolt) tuleks rakendada minimaalselt, st kriminaalses joobes juhtide põhjustatud raskete tervisekahjustuste või inimeste surmade arv mingil juhul ei kasva võrreldes 2015. aastaga. Kaassõitjatele väärteovastutuse ettenägemine peab tagama selle, et muutub isikute suhtumine joobes juhtide käitumisse, keeldutakse sellises seisundis juhi poolt juhitavasse autosse istumast ning sõitmast. Seeläbi on võimalik vähendada isikute hulka, kes saavad kannatada seoses liiklusõnnetusega, mille põhjustab joobes juht. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad KarS § 422 (sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine); § 424 (mootorsõiduki, 1 maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis); § 50 (sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine); § 48 (sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena). Liiklusseaduse § 224 (Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) Kriminaalmenetluse seadustik 6 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 7 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 3 Väärteomenetluse seadustik Karistusregistri seadus 8 Regulatsiooniga on seotud ka kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 , mille punkti 3 kohaselt on kriminaalpoliitika esmaseks eesmärgiks korduvkuritegevuse vähendamine. 5. Tehtud uuringud Probleemi tuvastamisel ning eesmärkide püstitamisel tuginetakse Justiitsministeeriumis 30.06.2015 valminud analüüsile: „Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja 9 retsidiivsus.“ 6. Kaasatud osapooled Kaasatud osapoolteks on Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Prokuratuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) JAH/EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine Olemasolevatest kampaaniatest nt kampaaniat „Sõber ei lase purjus sõpra rooli“ küll märgatakse avalikkuse poolt, kuid see ei ole oma eesmärki oluliselt saavutanud, jätkuvalt istuvad alkoholi tarvitanud juhid sõiduki rooli ning põhjustavad õnnetusi. Igal hommikul loetakse Vikerraadios kell 6.50 ja 7.50 üles ööpäeva jooksul tabatud joobetunnustega 10 juhtide arv. Politsei ja Piirivalveameti veebilehel on üleval vastav operatiivinfo , kust on leitav 11 igapäevane üle-eestiline statistika 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/13329831 9 http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-nahtuse-ulatus-karistuspraktika-ja- retsidiivsus 10 https://www.politsei.ee/et/pressile/operatiivinfo/ 11 11.03.2016 tabati üheksa alkoholijoobes juhti; 10.03.2016 tabati 13 alkoholi- ja kaks narkojoobes juhti; 09.03.2016 tabati 17 alkoholi- ja neli narkojoobes juhti; 08.03.2016 tabati 45 alkoholi- ja neli narkojoobes juhti; 03.03.2016 tabati 14 alkoholi- ja kaks narkojoobes sõidukijuhti; 02.03.2016 tabati kuus alkoholijoobes juhti; 01.03.2016 tabati seitse alkoholijoobes juhti; 29.02.2016 tabati 49 alkoholijoobes sõidukijuhti; 26.02.2016 tabati 37 alkoholijoobes ja 1 narkojoobes sõidukijuht; 25.02.2016 tabati 24 alkoholijoobes sõidukijuhti; 4 Arutelude käigus on tehtud ettepanek saata kriminaalses joobes (ühes grammis veres oli vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta) sõidukijuhtimise eest süüdi mõistetud isikutele kord aastas hoiatav meeldetuletus. Arvestades politsei kogemusi korduvatele liiklusrikkujatele nö hoiatavate jõulukaartide saatmisel võiks kriminaalses joobes sõidukijuhtimises (KarS § 424) süüdi mõistetud isikutele saata kord aastas meeldetuletuse, mis tuletab neile meelde vajadust järgida seaduse nõudeid ning informeerides inimesi ka võimalikest karistustest olukorras, kus pannakse toime samaliigiline kuritegu. Ühtlasi võiks näidata isiku konkreetsed rikkumised ja lähtuda hoiatamisel neist, mitte piirdudes vaid üldise hoiatava tekstiga. Arvestuslikult on teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat joobes (alkoholi tarvitanud või narkojoobes) sõidukijuhti, kellest tabatakse päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest. Soome uuringute kohaselt sõidab joobes (vähemalt 0,5 mg/g) juht enne tabamist keskmiselt 230 korda. Joobes sõidukijuhtidega samas sõidukis viibinud kaassõitjate kohta arvestust ei peeta ning selle kohta andmed puuduvad. Saab vaid teha oletusi teatud eeldustel: näiteks kui 10% joobes sõidukijuhtide autos on igaühes vähemalt üks kaassõitja, puudutaks see ülaltoodud hinnanguist lähtudes keskmiselt vähemalt sadat inimest päevas – kuid arvestades joobes juhtide suhteliselt suurt osakaalu liikluses eeskätt nädalalõpul õhtusel ajal, on tõenäoline sel ajal märksa suurema arvu kaassõitjate viibimine joobes juhtide sõidukites. Kehtivas LS-is on sätestatud vastutus joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest (§ 225), kuid seda vaid omaniku, valdaja või juhi suhtes. Rahastuse suurendamine Rahastuse suurendamine tagab võimaluse kohaldada rohkem järelevalvet ning suunata enam ressursse sobivate karistus-, ravi- ja rehabilitatsioonimeetmete arendamisse. Mitte midagi tegemine Mitte midagi tegemine tähendaks seda, et olukord liikluskäitumises küll muutub vähehaaval paremuse poole, kuid juhid ei paranda oluliselt oma käitumist, jätkavad senist suhtumist, juhivad sõidukit joobeseisundis ning põhjustavad sellest tulenevalt raskete tagajärgedega õnnetusi. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni paremat rakendamist võib ainsana pidada oluliseks alternatiiviks regulatiivsele valikule. Oportuniteedi kohaldamine väärteomenetluses VTMS § 30 lubab menetlejal väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud või 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. 23.02.2016 tabati 21 alkoholi- ja neli narkojoobes sõidukijuhti; 22.02.2016 tabati 53 alkoholi- ja viis narkojoobes sõidukijuhti; 19.02.2016 tabati viis alkoholi- ja üks narkojoobes sõidukijuht; 18.02.2016 tabati kaheksa alkoholi- ja üks narkojoobes sõidukijuht; 16.02.2016 tabati 21 alkoholijoobes juhti; 15.02.2016 tabati 54 alkoholi- ja üks narkojoobes sõidukijuht; 12.02.2016 tabati kolm alkoholi- ja kaks narkojoobes juhti; 11.02.2016 tabati kümme alkoholi- ja üks narkojoobes sõidukijuht; 10.02.2016 tabati kümme alkoholijoobes sõidukijuhti; 5 Siin on aga probleem selles, et kohtuväline menetleja ei kohtu menetlusaluse isikuga pärast seda, kui isikule on väärteo kohta koostatud väärteoprotokoll. Selleks, et isik saaks võtta kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, peab kohtuväline menetleja isikuga selle läbi rääkima enne otsuse tegemist. Seadus iseenesest siiski ei keela politseil täiendavalt kutsuda menetlusalust isikut enne otsuse tegemist enda juurde. Oportuniteedi kohaldamine selleks, et isikule panna sotsiaalprogrammis osalemise kohustus, saab aktiivsemalt kõne alla tulla siis, kui kohtuvälise menetleja otsus vaidlustatakse maakohtus edasikaebamise korral vastavalt VTMS § 114. VTMS § 132 punkti 3 kohaselt võib maakohus kaebuse lahendamisel tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 30 sätestatud alustel. Tuleb tähele aga panna, et oportuniteet on eelkõige mõeldud kergematele rikkumistele reageerimiseks ja esmakordselt teo toimepannud isikutele. Rääkides kriminaalmenetlusest, on senise regulatsiooni parema rakendamise osas võimalik, et kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest (KarS § 424) karistusest tingimisi vabastatud (KarS § 74) või tingimisi ennetähtaegselt vabanenud (KarS § 76) isiku poolt uuesti sõiduki juhtimisel joobeseisundis taotletakse kohtult reaalse vangistuse kohaldamist. Seaduse tasandil täiendavat reguleerimist väldib juba olemasolev olukord, kus kriminaalhoolduse standardites on kriminaalhooldusametnikule pandud kohustus käitumiskontrolli all oleva sõidukijuhi poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisel esitada alati kohtule erakorraline ettekanne ja taotleda mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, välistades leebemad variandid, mida KarS § 76 lõige 7 täna võimaldab (kirjalik hoiatamine, täiendavate kohustuste määramine, käitumiskontrolli pikendamine). Seadus võimaldab praegugi vangistuse täitmisele pööramist, kui isikule pannakse katseajaks vastavalt KarS § 75 lõike 2 punktile 2 keeld tarvitada alkoholi. Kui süüdimõistetu seda keeldu rikub, tuleb kriminaalhooldajal teha ettekanne kohtule. Aga vangistuse täitmisele pööramine on üks võimalus mitmest. Kehtivad kriminaalhoolduse standardid lubavad enne erakorralise ettekande esitamist teha kuni kaks kirjalikku hoiatust. Juhul aga, kui tegemist on katseajal uue kuriteo toimepanemisega, mis sisaldab endas kontrollnõude või kohustuse rikkumist (nt uus kuritegu on toime pandud alkoholi joobes ja isikul on kohustus mitte tarvitada alkoholi), tuleb standardite kohaselt esitada kohtule erakorraline ettekanne, ootamata ära uue kuriteo eest mõistetavat karistust. Sellisel juhul standardid hoiatamise võimalust ette ei näe. Seaduse tasandil vajab täiendavat reguleerimist olukord, kus joobes juhtimise kuriteo eest käitumiskontrolli all olev isik paneb toime uue joobes juhtimise väärteo (lubatud alkoholi piirmäära ületamine), mida täna erinevalt uutest kuritegudest ei määratleta automaatselt alusena kohtu poole erakorralise ettekandega pöördumiseks. Lisaks viiakse muudatused sisse kriminaalhooldusstandardisse, mille kohaselt tuleb kriminaalhooldajal esitada ilma hoiatusvõimalusi kasutamata kohtule erakorraline ettekanne olukorras, kus isik on toime pannud uue joobes juhtimise süüteo. Praegu ei kata standard olukordi, kus isiku uus rikkumine on väärtegu ja isikule pole alkoholi tarvitamise keeldu määratud. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Punkti 7.1 osas on järeldused juba välja toodud ning seetõttu neid täiendavalt siin üle ei korrata. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Välisriikide osas on kavas analüüsida lähiriikide (Läti, Leedu, Soome) regulatiivseid valikuid. Samas tuleb nentida, et esialgsel hinnangul käesolevas VTK-s väljapakutud regulatiivseid lahendusi nendes riikides kasutatud ei ole. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 6 9.1. KarS § 422 lõiget 2 täiendada punktiga, mis toob juhile karmima karistuse kaasa siis, kui inimesele tekitati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surm seoses sellega, et juhiti sõidukit kriminaalses joobes. Kehtiv sõnastus: KarS § 422. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine (1) Mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm, – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. KarS § 422 kuritegusid registreeriti 2013. aastal 116, 2014. aastal 87, 2015. aastal 73. Kohtusse saadeti 2014 aastal 38 kuritegu ja lõpetati menetlus 70 kuriteos (sh 8 juhul kahtlustatava surma tõttu, 45 juhul puudus kriminaalmenetluseks alus, 10 juhul jäi süüdlane tuvastamata, 7 juhul lõpetati menetlus otstarbekusest). 2015. aastal saadeti kohtusse 32 kuritegu ja lõpetati menetlus 48 kuriteos (sh 9 juhul kahtlustatava surma tõttu, 29 juhul puudus kriminaalmenetluseks alus, 5 juhul jäi süüdlane tuvastamata, 4 juhul lõpetati menetlus otstarbekusest, ühel juhul oli kahtlustatav parandamatult haige). 2014. aastal jõustunud otsusega mõisteti süüdi 28 isikut, kõik lõike 1 alusel (lõike 2 alusel kedagi süüdi ei mõistetud). Süüdimõistetutest oli joobes või alkoholi piirmäära ületanud vähemalt 19 isikut; neist kriminaalses joobes vähemalt 10 isikut. Ükski süüdimõistetu polnud varem karistatud KarS §-de 422 või 423 alusel (k.a kustunud karistused). Tingimisi vangistusega karistati 22 isikut (kaheksast kuust kolme aastani; käitumiskontroll määrati neist 12 isikule). Reaalne vangistus mõisteti 8 isikule (kahest kuust kuni kahe aasta ja kuue kuuni). Juhtimisõigus võeti ära 16 isikul; sh kahel isikul üheks kuuks, kahel isikul 3–5 kuuks, 11 isikul ühest aastast kuni ühe aasta ja kuue kuuni, ühel isikul kolmeks aastaks. Ülejäänud 12 isiku puhul pole teada, kas neil juhtimisõiguse oli (nende seas võis olla ka isikuid, kel pole kunagi juhtimisõigust olnud). Kuigi analüüs ei kinnitanud karistuste olulist mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisele sama isiku poolt, tuleb silmas pidada ka karistuse läbi väljendatavat riiklikku hukkamõistu. Seega tuleb ka joobes juhtide põhjustatud liiklussurmade puhul ühiskonnal anda jõuline hinnang. Vastutus peab olema suurem ja karistus karmim olukorras, kus liiklussurm on põhjustatud juhi poolt, kes oli joobes. Ettepanek on täiendada KarS § 422 lõiget 2 täiendava punktiga, milleks on süüteo toimepanemine kriminaalses joobes. S.t lg 2 järgi järgneb vastutus juhile ka juhul, kui põhjustati raske tervisekahjustus või ühe inimese surm ning süüdlane oli kriminaalses joobes. 9.2. KarS § 424 täiendada lõikega 2, mis sätestab karmima karistuse korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning näha sellise korduva rikkumise eest ette kohustuslik osaline reaalne vangistus. Kehtiv sõnastus: KarS § 424. Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 424 alusel mõisteti 2014. aastal jõustunud otsusega süüdi 2840 isikut (sh 2797 kordumatut isikut). 2011. aasta andmetel karistati 1/3 rahalise karistusega ja 2/3 vangistusega (üldjuhul tingimisi; mistahes pikkusega reaalse vangistusega karistati vaid 2% kõikidest süüdimõistetutest). 2015. aastal jõustunud otsusega mõisteti süüdi 2764 isikut (sh 2704 kordumatut isikut). Regulatsiooni muutmine on vajalik selleks, et pöörata enam tähelepanu liikluses kõige ohtlikumatele juhtidele, kes on retsidiivsed ning on sõidukit juhtinud raskes joobes. Ettepanek on lisada KarS §-le 424 teine lõige, mis näeb karmima karistuse ette korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning muuta osalise reaalse vangistuse (šokivangistus) kohaldamise korduvalt kriminaalses joobes sõiduki juhile kohustuslikuks. 7 Selleks tuleb KarS üldosa muuta viisil, mis võimaldab eriosas ettenähtud juhul välistada vangistusest täielikult tingimisi vabastamise ning sätestada KarS §-s 424, et selles paragrahvis sätestatud korduva kuriteo korral ei vabastata süüdimõistetut täielikult mõistetud vangistusest. Sellised muudatused koosmõjus tähendavad, et korduva kriminaalses joobes juhtimise eest vangistusega karistades peab kohaldama vähemalt minimaalses ulatuses (nt 2 päeva) reaalset vangistust, ülejäänud osas võib süüdimõistetu karistusest tingimisi vabastada (käitumiskontrolliga või ilma). Reaalselt kandmisele kuuluva osa vangistusest määrab kohus kaalutlusõiguse alusel, kuid eeldatavalt peaks šokivangistuse periood pigem olema päevades ja nädalates mitte kuudes, et mitte tekitada vanglaeluga harjumist ja mitte katkestada positiivseid sidemeid vabaduses (elukoht, töö jne), mis võib omakorda tekitada täiendavaid kriminogeenseid riske. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et koheselt ära kandmisele kuuluv vangistus saab olla vaid lühiajaline (nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06). Pikema vangistuse osa koheselt reaalsele kandmisele määramisega eirataks karistusest tingimisi vabastamise eesmärki vangistuse alternatiivina tervikuna. KarS § 424 lõike 2 kuritegude puhul tuleks prokuratuuril tulevikus tellida kohtueelne ettekanne, millega kriminaalhooldus hindaks isiku olukorda (sh sõltuvust alkoholist) ning kaaluks kõige tõhusamaid meetmeid kohustusliku šokivangistuse kõrval, sh võimaliku käitumiskontrolli tingimusi. See võimaldaks teha kohtul eripreventiivsest seisukohast põhjendatumaid valikuid. Asjakohaste KarS üldosa sätete kehtiv sõnastus: KarS § 73. Karistusest tingimisi vabastamine (1) Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele.… § 74. Karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile (1) Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele.… 9.3. Näha ette kohustuslik juhtimisõiguse äravõtmine kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral või niisuguse kuriteo kordumisel. Kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest näeb KarS § 50 ette võimaluse lisakaristusena võtta juhtimisõigus ära kuni kolmeks aastaks. LS § 224 sätestab alkoholi piirmäära ületamise eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise alammäärana kolm kuud. Põhikaristuse puhul alammäär puudub, kuid valdavalt võetakse juhtimisõigus ära lisakaristusena. Seetõttu on juhtimisõigus kuriteo eest ära võetud sageli lühemaks ajaks kui analoogilise väärteo eest. 2011. aastal võeti KarS § 424 lisakaristusena juhtimisõigus 40% juhtudel ära vähem kui kolmeks kuuks ning keskmiselt neljaks kuuks; viimane näitaja oli ligikaudu ühe kuu võrra lühem kui LS § 224 väärtegude puhul. 2015. aastal oli keskmine lisakaristuse pikkus viis kuud. Ettepanek on täiendada KarS-i selliselt, et liikluskuriteo toimepanemisel kriminaalses joobes (sh § 424) kui ka liikluskuriteo toimepanemisel juhi poolt, kellel on juba kehtiv karistus kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest, võetakse juhtimisõigus lisakaristusena ära vähemalt kolmeks kuuks. See tõstaks kuriteo puhul juhtimisõiguse äravõtmise alampiiri võrdseks sarnaste väärtegude puhul ette nähtuga. Muudatus puudutaks praktikas eeskätt KarS §-de 422 ja 424 alusel süüdi mõistetud isikuid. Karistatus kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest kehtib vähemalt kolm aastat, olenevalt karistuse liigist (alaealise puhul vähemalt kaks aastat). Asjakohaste üldosa sätete kehtiv sõnastus: KarS § 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (1) Mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise 8 õiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; 2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. (2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. § 62. Põhi- ja lisakaristuse kohaldamine Ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Ettepaneku teostamiseks on esialgse hinnangu kohaselt vaja muuta nii KarS üldosa sätteid kui ka eriosa. KarS § 50 on vaja täiendada lõikega, mille kohaselt KarS eriosas ettenähtud juhul mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest kohaldatakse kohtu poolt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vähemalt kolmeks kuuks. KarS § 62 on vaja täiendada lõikega, mille kohaselt eriosas ettenähtud juhul on lisakaristuse kohaldamine kohustuslik. KarS 23. peatükis tuleb teha muudatus, mille kohaselt liikluskuriteo toimepanemise eest joobeseisundis, samuti juhul, kui liikluskuriteo toimepanijal on kehtiv karistus joobeseisundis toime pandud liikluskuriteo eest, karistatakse lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega (kolmest kuust kuni kolme aastani). Praegu näevad LS § 224 (juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületades) lõike 3 punktid 1 ja 2 väärteo puhul ette juhtimisõiguse äravõtmisel alampiiri (3 kuud), kuid seda ei nähta ette liikluskuritegude puhul. See avaldub ka karistuspraktikas, kus KarS § 424 kuritegude puhul võeti 2011. aastal juhtimisõigus 40% süüdimõistetutel ära 1–2 kuuks, juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldati 67% süüdimõistetute puhul. Tuleb arvestada, et olenemata süüteo liigist pole teada, kui paljudel süüdimõistetutel oli juhtimisõigus olemas ja seda üldse sai ära võtta. Asjakohaste LS sätete sõnastus: § 224. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades (1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. (2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. (3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Senist karistuspraktikat arvestades hõlmaks alammäära sätestamine KarS § 424 puhul 600–700 isikut aastas, kellelt praegu võetakse juhtimisõiguse ära 1–2 kuuks. Lisaks võib eeldada, et vastavalt tõuseks mõnevõrra ka suure osa ülejäänud isikute karistused. 9.4. Luua väärtegude osas võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks kui isik nõustub osalema sotsiaalprogrammis või ravil Kui kohtuväline menetleja või kohus arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et juhile määratav rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmine või arest ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse põhi- või lisakaristus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdlane ei pane määratud katseajal toime uut joobes juhtimisega seonduvat väärtegu (lubatud alkoholi piirmäära ületamine) ning nõustub katseajal läbima sotsiaalprogrammi. Selleks tuleb sätestada KarS-is sarnaselt §-dele 73 ja 74, mis näevad ette võimaluse karistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks kuritegude puhul, sarnane võimalus ka väärtegude osas. Lisaks KarS- i muutmisele tuleb sätestada VTMS-is võimalus süüdlase kutsumiseks kohtuvälise menetleja juurde, 9 kohtuvälise menetleja kohustus süüdlasele selgitada, mida sotsiaalprogramm endast kujutab, saada süüdlase nõusolek programmis osalemiseks. Kui süüdlane võtab endale kohustuse osaleda programmis, kuid jätab selle mingitel põhjustel täitmata, pööratakse tingimisi kohaldatud karistus 2 täitmisele. Sarnane regulatsioon on VTMS § 30 lõikes 1 . Kui isik, kelle suhtes on väärteomenetlus lõpetatud sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega, ei täida võetud kohustust või paneb sotsiaalprogrammis osalemise ajal toime uue süüteo, võib kohtuväline menetleja uuendada väärteomenetluse oma määrusega. Kui uuendatud menetluses isikut karistatakse, siis sotsiaalprogrammis osalemise aega karistusest maha ei arvata. 9.5. Sätestada liiklusseaduses väärteovastutus kriminaalses joobes sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest Arvestuslikult on teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat joobes (alkoholi tarvitanud või narkojoobes) sõidukijuhti, kellest tabatakse päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest. Joobes sõidukijuhtidega samas sõidukis viibinud kaassõitjate kohta arvestust ei peeta ning selle kohta andmed puuduvad. Saab vaid teha oletusi teatud eeldustel: näiteks kui 10% joobes sõidukijuhtide autos on igaühes vähemalt üks kaassõitja, puudutaks see ülaltoodud hinnanguist lähtudes keskmiselt vähemalt sadat inimest päevas – kuid arvestades joobes juhtide suhteliselt suurt osakaalu liikluses eeskätt nädalalõpul õhtusel ajal, on tõenäoline sel ajal märksa suurema arvu kaassõitjate viibimine joobes juhtide sõidukites. Kehtivas liiklusseaduses on sätestatud vastutus joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest (§ 225), kuid seda vaid omaniku, valdaja või juhi suhtes. Ettepaneku kohaselt tuleks liiklusseadust täiendada kõigepealt keeluga joobes juhi autosse istumiseks ning seejärel täiendada seadust ka uue väärteokoosseisuga, mis selle keelu mittetäitmise karistatavaks muudab. Karistus ei peaks olema karm. See võiks olla nt rahatrahv kuni 10 trahviühikut (analoogiliselt LS § 259 lõikega 1). Karistatav hakkaks olema just kriminaalses joobes (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadlik kaasasõitmine (s.t midagi ette võtmata joobes sõidukijuhist teatamiseks). Lubatud alkoholi piirmäära ületanud (juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus kuni 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus kuni 0,74 milligrammi) juhi autos kaasasõitmine väärteovastutust kaasa ei too. Maanteeameti tellimisel 2014. aastal läbi viidud küsitluse andmetel on 71% vastanutest takistanud või püüdnud takistada joobes inimest sõiduki rooli minemast, Küsimusest paraku ei selgu, kui paljud ülejäänud vastanutest on üldse niisuguse olukorraga kokku puutunud. Niisuguse sätte sisseviimisel ja kohaldamisel tuleb arvestada, et mingil juhul ei eeldata juhi füüsilist takistamist või muud kaassõitjaid endid ohtu seadvat tegevust. Tegu võib olla kaassõitjatega, kes on üldisemalt sõidukijuhi mõju all (nt pereliikmed, alaealised lapsed) või vähemal sõidukis kaassõitjana sõltuvad juhi tahtest. Ka ei saa välistada juhuslikku kaassõitjat, kes ei tunne juhti ega tema käitumist. Karistuse kohaldamiseks peab olema tõendatud, et kaassõitja pidi aru saama juhi kriminaalsest joobest. Samuti on võimalik, et kaassõitja küll alustab sõitu niisuguse juhi autos, kuid teatab sellest sõidu ajal jne. 9.6. Luua võimalus asendada juhtimisõiguse äravõtmine isiku enda nõusolekul kohustusega kasutada alkolukku Lubatud alkoholi piirmäära ületanud sõidukijuhil saaks tingimisi säilitada juhtimisõiguse, kui ta nõustub alkoluku paigaldamisega enda kasutuses olevale sõidukile. Võimalus oleks ka ära võetud juhtimisõigus taastada alkoluku paigaldamisel. Alkoluku paigaldamisega seotud kulud kannab isik, kelle suhtes karistuse asendamist kasutatakse; samas nõuab süsteemi haldamine ka riigi vahendeid. Alkolukke pakutakse praegu hinnaga alates 1150 eurost (ilma paigalduseta). Alkoluku kasutamise soodustamiseks oleks mõeldav ühe variandina selle paigaldamine riigi kulul, mille süüdlane kindla aja jooksul kompenseerib. Kuna alkoluku kasutamisega kaasnevad kulud jääks sõidukiomanike endi kanda, ei saa praktikas selle kasutamine olla laiaulatuslik ega keskne lahendus joobes sõidukijuhtimise vähendamisel – pigem võiks see olla võimalus näiteks kutselisel juhil oma töö ning juhtimisõigus säilitada. 10 Tegemist on võimalusega, mille täpsem analüüs on Maanteeameti poolt käesoleva aastal tegemisel. Võimalikud õiguslikud lahendused selguvad pärast analüüsi valmimist. 9.7. Välja arendada joobes juhtide mõjutusprogramm, vajadusel koos eelneva sõltuvusravile suunamisega Praegu pole joobes sõidukijuhte võimalik vajalikus mahus suunata nende käitumise ja hoiakute mõjutamisele suunatud programmidesse. Vanglates ja kriminaalhooldusel viibivate süüdimõistetutega küll viiakse läbi 10-tunniseid Soomest pärinevaid nn liiklusohutusprogramme (LOP), kuid nendega hõlmatakse aastas alla 10% KarS § 424 alusel karistatud isikutest. Süüdlastele, kes on sõidukit juhtinud lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224), on Lõuna Politseiprefektuur pakkunud osalemist nn järelkoolituse pilootprojektis, mis seni on hõlmanud kokku ligi 300 inimest – kuid vastav õiguslik baas on seni puudulik ning üleriiklik süsteem puudub. Seetõttu on Maanteeamet välja töötanud ettepanekud joobes sõidukijuhtidele mõeldud järelkoolituse süsteemi edasiarendamiseks. Justiitsministeerium toetab joobes sõidukijuhtidele suunatud mõjutusprogrammi ja vajadusel isikute eelnevale sõltuvusravile suunamise süsteemi väljatöötamist. Meetme valik ja kohaldamine peaks Justiitsministeeriumi hinnangul põhinema isikupõhisel lähenemisel, seda saaks kohaldada kontrollnõudena. Kõiki rikkujaid hõlmava süsteemi ühekorraga kasutuselevõtt võib olla probleemne, seetõttu tuleks kaaluda võimalust alustada prioriteetsetest gruppidest – eeskätt raskema joobega ja/või suurema korduvusega isikud, samuti noored. Kriminaalses joobes (KarS § 424) sõidukijuhtidele suunatud mõjutusprogrammide puhul peaks süsteem sobituma Justiitsministeeriumi valitsemisalas (vanglad ja kriminaalhooldus) kasutatavate analoogiliste programmidega. Lahenduseks võiks olla sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise lõppemise regulatsiooni sidumine tervisekontrolli läbimise kohustusega LS § 91 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid, samuti siis, kui on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole juhil kohustust läbida tervisekontrolli. See tähendab, et juhi kainenemisel on tal õigus taas sõidukit juhtida. Muudatuse eesmärk on kõrvaldada joobes juht sõiduki juhtimiselt ning hinnata seejärel seda, kas tema terviseseisund on selline, mis lubab tal sõidukit juhtida või mitte. Kui seisund välistab juhtimise, siis peatatakse juhtimisõigus senikaua, kuni ravisüsteem annab selleks loa. 9.8. Tugevdada kriminaalhooldusele allutatud joobes juhtimise eest süüdimõistetute järelevalve tingimusi ja nõudeid Seoses vajadusega täpsustada KarS § 424 alusel karistatud ning käitumiskontrollile (KarS § 75) allutatud süüdlaste kohtlemist kriminaalhoolduses, tuleks täpsustada nende kohtlemist järgmiselt. Kui kriminaalhooldusalune, kes on varasemalt süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja kellel on juba käitumiskontrolli kohustusena alkoholi tarvitamise keeld (KarS § 75 lõige 2 punkt 2), paneb toime: a) uue süüteo KarS § 424 järgi, siis kriminaalhooldusametnik koostab alati kohtule erakorralise ettekande ilma eelneva hoiatamise võimalust kasutamata. See nõue on kriminaalhooldusametnikele kehtivas kriminaalhooldusstandardis juba olemas. b) uue süüteo, juhtides sõidukit alkoholi tarvitanuna, kuid tegemist ei ole kuriteoga KarS § 424 kohaselt, vaid väärteoga (LS § 224), siis koostab kriminaalhooldusametnik alati kohtule erakorralise ettekande ilma eelneva hoiatamise võimalust kasutamata. Nõude kehtestamine eeldab KarS § 74 ja § 76 loetelu täiendamist, millal kriminaalhooldusametnik peab kohtule erakorralise ettekande esitama. 11 c) KarS § 75 lõike 2 punktiga 2 ettenähtud alkoholi mitte tarvitamise kohustuse rikkumise, mis ei ole aga seotud liikluses osalemisega, reageeritakse vastavalt praegusele töökorraldusele ehk kriminaalhooldaja otsustab, kas teha hoiatus või erakorraline ettekanne kohtule. Kriminaalhooldusalune, kes on varasemalt süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja kellel ei ole kriminaalhoolduse kontrollkohustusena alkoholi tarvitamise keeldu, paneb toime: a) uue kuriteo KarS § 424 järgi. Sel juhul reageeritakse vastavalt praegusele töökorraldusele ehk kriminaalhooldusametnik peab uue kuriteo faktist teada saamisel välja selgitama, kas isik on rikkunud teisi kontrollnõudeid ja/või kohustusi. Kui seda ei tuvastata, siis kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet ei esita. Kohus teeb uue otsuse, mõistes liitkaristuse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. b) uue samaliigilise süüteo ehk joobes juhtimise, mis on karistatav mitte kuriteona vaid väärteona (lubatud alkoholi piirmäära ületamine LS § 224), reageerib kriminaalhooldusametnik alati erakorralise ettekandega kohtule ilma süüdlase suhtes eelneva hoiatamise võimalust kasutamata. Nõude kehtestamine eeldab KarS § 74 ja 76 loetelu täiendamist, millal kriminaalhooldusametnik peab kohtule erakorralise ettekande esitama. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatav regulatsioon puudutab eelkõige järgmisi põhiõigusi ja –vabadusi: PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt ei tohi küsimust, mis olulisuse ja sisu poolest tuleb reguleerida seadusega, reguleerida määruse või muu seaduse alusel antava õigusakti või sõlmitava lepinguga; PS § 10 – sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad riigivõimu organid austama põhiõigusi ning inimväärikust. Inimväärikuse põhimõtte osaks on see, et isik kaasatakse tema suhtes langetatava otsuse protsessi, see on piisavalt läbinähtav ja tegelikku kaasarääkimist võimaldav; PS § 11 – õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse piiramine muu põhiseadusliku väärtuse kaitseks on eelkõige seadusandja ülesanne (põhiõiguse piirangu proportsionaalsuse kontroll), mis ei välista kitsamalt määratletud kaalutlusõiguse andmist täidesaatvale riigivõimule; Vangistus riivab PS § 20 lõikes 1 tagatud põhiõigust füüsilisele vabadusele. Põhiseadus ei luba kellegi vabadust riivata meelevaldselt, vaid üksnes PS § 20 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 Kehtestada karmim karistus tahtliku liiklusnõuete rikkumise eest, kui seetõttu põhjustati ettevaatamatusest raske tervisekahjustus või surm ja sõidukit juhiti joobeseisundis. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: juhid. Muudatus puudutab väheseid juhte. Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teostada minimaalselt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam. Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus 247333 kontrollitust oli alkoholi tarvitanud 1102 12 mootorsõidukijuhti . 12 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 12 KarS § 422 kuritegusid registreeriti 2013. aastal 116, 2014. aastal 87, 2015. aastal 73. 2014. aastal jõustunud otsusega mõisteti KarS § 422 alusel süüdi 28 isikut, kõik lõike 1 alusel (lõike 2 alusel kedagi süüdi ei mõistetud). Süüdimõistetutest oli joobes või alkoholi piirmäära ületanud vähemalt 19 isikut; neist kriminaalses joobes vähemalt 10 isikut. Ükski süüdimõistetu polnud varem karistatud KarS §-de 422 või 423 alusel (k.a kustunud karistused). o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt, hoiduvad auto juhtimisest joobeseisundis, mis võib teisele isikule põhjustada õnnetuse korral raske tervisekahjustuse või surma. Seaduskuulekamalt käitutakse, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku vabadusele, teo eest on võimalik karistada vangistusega senisest oluliselt pikemalt (kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega). Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et juhtide õiguskuulekus ei kasva. See suurendab vanglate töökoormust, kuna vanglas pikemalt reaalselt vangistust kandvate süüdimõistetute arv suureneb . o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki juhte, kes osalevad liikluses. Muudatusega oodatakse positiivset pööret juhtide käitumises. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: juhid. Nii nagu eelmises punktis (sotsiaalne mõju) viidati ja selgitati, on eelduslikult tegemist väikese grupiga, keda muudatus puudutab. o Avalduv mõju: Kui isikute õiguskuulekus vaatamata ähvardavale karistusmäärale ei parane, vaid jääb samale tasemele või langeb, tähendab muudatus seda, et pikemat reaalset vanglakaristust kandes ei ole isikul võimalik jätkata töötamist töökohal, mis tal oli vabaduses. Seega väheneb oluliselt tema sissetulek. Vastavalt vangistusseaduse § 43 lõikele 2 on kinnipeetava töötasu vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Seega halveneb isiku majanduslik toimetulek oluliselt võrreldes vabaduses viibimisega. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et vangistust kandes on isiku sissetulek minimaalne või puudub üldse. Kui isik ei teeni, ei laeku tema sissetulekutelt makse riigieelarvesse. Kui isikul on perekond, siis halveneb ka perekonna toimetulek. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline. Juhid, kes panevad teo toime joobes on siiski vähemuses võrreldes juhtidega, kes liiklevad seaduskuulekalt. Mõjutatud väikese grupi liikmete jaoks, kelle õiguskuulekus on madalad, omab muudatus otsest negatiivset mõju, nende endi ja perekonna majanduslik võimekus võib oluliselt väheneda. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: prokurörid, kes juhivad kohtueelset menetlust, esindavad riiklikku süüdistust. o Avalduv mõju. Kuna karistusmäär tõuseb, siis käituvad isikud loodetavasti õiguskuulekamalt ning panevad toime vähem liiklusrikkumisi. Sellest tulenevalt omakorda väheneb või jääb samaks, st ei suurene prokuröride töökoormus nende kuritegude menetlemisel ja nii on võimalik rohkem tähelepanu pöörata teistele kuritegudele. Selle tulemusena paraneb tervikuna ühiskonna heaolu. Ebasoovitav risk on see, et juhul, kui soovitud mõju ei kaasne, suureneb prokuröride töökoormus. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, prokurörid on valmis uusi sanktsioone kohaldama. o Mõju sihtrühm II: kohtud o Avalduv mõju. Kuna karistusmäär tõuseb, siis ähvardava karistuse karmus peaks hakkama mõjutama neid isikuid, keda kehtivad sanktsioonid ei ole mõjutanud oma käitumist muutma, nad loobuvad sõiduki juhtimisest siis, kui on tarvitanud alkoholi. Kui muudatuse tõttu panevad isikud toime 13 vähem rikkumisi, kohtutel vähem tarvis arutada KarS § 422 kuritegusid. Need teod, mis toime pannakse, eeldavad aga senise karistuspraktika muutmist. Negatiivne mõju on see, et karmima karistuse tõttu hakatakse otsuseid rohkem edasi kaebama ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Eesmärgiks on mõistetud vangistuse pikkuse vähendamine. Edasikaebamine toob kaasa koormuse kohtutele. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, kohtud (eelkõige maakohtud) on võimelised uusi sanktsioone kohaldama mõistlikult, vastavalt karistuspraktikat muutma. Kõiki karistusi edasi ei kaevata. 11.2. Kavandatav muudatus 2 Kehtestada karmim karistuse korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning näha sellise korduva rikkumise eest karistuse tingimisi mõistmisel ette kohustuslik osaline reaalne vangistus. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: juhid. Muudatus puudutab väheseid juhte, sest eeldatavalt ei juhi kõik juhid sõidukit 13 joobes. 31.12.2015 seisuga oli Eestis kokku ligikaudu 633 500 juhiloa omanikku . Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teostada minimaalselt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam. Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus 247333 kontrollitust 14 oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti . KarS § 424 kuriteo toimepanemise risk on seda suurem, mida raskem on olnud varasem alkoholi või narkootikumide tarvitamisega seotud liiklussüütegu. 2011. aastal alkoholi või narkootikumide tarvitamisega seotud liiklussüüteo toime pannud isikute osakaal, kes aastatel 2012–2014 tabati KarS § 424 kuriteolt (%) 2012–2014 tabati Raskeim süütegu 2011* KarS § 424 kuriteolt (%) Sõidukijuhtimine alkoholi tarvitamise tunnustega (ainus süütegu) 5 Joobes sõidukijuhtimise väärtegu (ainus süütegu) 10 KarS § 424 kuritegu (ainus süütegu) 17 KarS § 424 kuritegu (esines veel vähemalt üks süütegu) 19 * Tabelis mõeldakse „süüteo“ all vaid alkoholi või narkootikumide tarvitamisega seotud liiklussüütegusid. Liikluskuritegudest mõistetakse suuri rahalisi karistusi eeskätt joobes juhtimise eest. Isikute arv, kellele mõisteti liikluskuriteo eest rahaline karistus vähemalt 5000 eurot (kõiki karistati joobes sõidukijuhtimise eest KarS § 424 alusel): Kohtuotsuse Süüdimõistetute arv, Kolm suuremat Päevamäärade arv Päevamäär Reaalselt tasuda jõustumise kelle mõisteti rahalist (eurodes, (eurodes); aasta rahaline karistus karistust ümardatud) ülejäänud osa jäi vähemalt 5000 eurot (eurodes) tingimisi 2014 6 12011 180 67 2002 10225 100 102 Kogu summa 10000 200 50 1500 2015 7 10520 200 53 2104 13 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 14 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 14 8974 140 64 Kogu summa 7376 80 92 Kogu summa KarS § 424 eest 2014. aastal mõistetud suurim jõustunud rahaline karistus oli 12011 eurot (180 päevamäära), mõisteti osaliselt tingimisi kolmeaastase katseajaga, nii et reaalselt jäi tasuda 2002 eurot. Tingimusteta tasumisele kuuluv suurim rahaline karistus oli 10225 eurot. 2015. aastal jõustunud suurim rahaline karistus 10520 eurot (200 päevamäära) mõisteti osaliselt tingimisi kaheaastase katseajaga, nii et reaalselt jäi tasuda 2104 eurot. o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on eri- ja üldpreventiivne, soosides ühiskonnas seaduskuulekamat käitumist ning karistuse mõistmist, lähtuvalt teo toimepanija kriminogeensetest riskidest ja vajadustest. Isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt, hoiduvad auto juhtimisest korduvalt joobeseisundis. Seaduskuulekamalt käitutakse, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest mõju isiku vabadusele, teo eest on võimalik karistada vangistusega senisest pikemalt (nt ühe kuni viieaastase vangistusega). Kehtiv õigus ei erista korduvalt joobeseisundis juhtimist karistuse mõistmisel. Sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et juhtide õiguskuulekus ei kasva, mis on eelkõige seotud joobes juhtimise põhjustega, laiemalt liikluskäitumise ja alkoholitarvitamisega. See suurendab vanglate töökoormust, kuna vanglas reaalselt vangistust kandvate süüdimõistetute arv suureneb. Ka väheneb kohtuniku otsustusvabadus. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki juhte, kes osalevad liikluses. Muudatusega soovitakse saavutada positiivne muutus juhtide käitumises, st isik, kes on ühe korra saanud karistada, saab aru oma teo ohtlikkusest, selle tagajärgedest ning ei korda seda tegevust tulevikus. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: juhid. Nii nagu juba punkti 11.1 juures selgitatud, on tegemist väikese grupiga. o Avalduv mõju: Kui isikute õiguskuulekus vaatamata ähvardavale karistusmäärale ei parane, vaid jääb samale tasemele või langeb, tähendab muudatus seda, et pikemat reaalset vanglakaristust kandes ei ole isikul võimalik jätkata töötamist töökohal, mis tal oli vabaduses. Seega väheneb oluliselt tema sissetulek. Vastavalt vangistusseaduse § 43 lõikele 2 on kinnipeetava töötasu vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Seega halveneb isiku majanduslik toimetulek oluliselt võrreldes vabaduses viibimisega. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et vangistust kandes on isiku sissetulek minimaalne või puudub üldse. Kui isikul on perekond, siis halveneb ka perekonna toimetulek. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline. Kui juhtide õiguskuulekus on madal, siis võib küll suureneda isikute hulk, kes on karistatud kuriteo toimepanemise eest, kuid see kasv ei saa olla hüppeline. VTK koostajad on arvamusel, et isikute õiguskuulekas käitumine kasvab ja seetõttu puudub vajadus olulisel määral isikute karistamiseks korduvalt joobes juhtimise eest. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: prokurörid, kes juhivad kohtueelset menetlust, esindavad riiklikku süüdistust. o Avalduv mõju. Kuna karistusmäär tõuseb, siis võib juhtuda, et isikud panevad toime vähem liiklusrikkumisi ja nii on prokuröridel võimalik rohkem tähelepanu pöörata teistele kuritegudele. Selle tulemusena paraneb tervikuna ühiskonna heaolu. Ebasoovitav risk on see, et muudatus toob ilmselt kaasa vahistamiste arvu kasvu. Senisest enam tuleks kaaluda karistust eripreventiivsest aspektist, mistõttu võib väheneda ka kiirmenetluste osakaal ja suureneda kohtueelsetele ettekannetele kuluv tööaeg. 15 o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, prokurörid on valmis uusi norme kohaldama kuna oma olemuselt on tegemist käitumisega, mis karistatav ka kehtivas õiguses, aga muudatusega soovitakse eraldi välja tuua ja rõhutada just korduvust. o Mõju sihtrühm II kohtud o Avalduv mõju. Kuna karistus on karmim, võib juhtuda, et selle tagajärjena hakatakse maakohtute otsuseid rohkem edasi kaebama ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Eesmärgiks on mõistetud vangistuse pikkuse vähendamine. Edasikaebamine toob kaasa võimaliku koormuse kohtutele. Karistusalternatiivide valik aheneb, kuid paremini ettevalmistatud materjalid teevad töö lihtsamaks. Kui isikud aga teadvustavad endile eelkõige mitte karistuse karmusest tulenevalt, vaid üldiselt oma mõtlemist muutes, aga samas ka karmima karistuse ähvarduse mõjul sõiduki juhtimise ja joobes oleku kokkusobimatuse, jääb selliseid süütegusid vähemaks ning võimalikku koormust kohtutele ei kaasne. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, kohtud (eelkõige maakohtud) ja prokuratuur on võimelised uusi sanktsioone kohaldama mõistlikult, vastavalt karistuspraktikat muutma. Kõiki karistusi edasi ei kaevata. Kui ebasoovitav mõjude risk realiseerub, st isikud jätkavad ebamõistlikku käitumist, juhivad sõidukit, olles ise joobes, ei tohiks olukord siiski võrreldes käesoleva ajaga oluliselt halveneda ja seega ka kohtute töökoormus märkimisväärselt kasvada. 11.3. Kavandatav muudatus 3 Näha ette kohustuslik juhtimisõiguse äravõtmine sõidukijuhtimise korral, kui ollakse joobeseisundis (KarS § 424) või niisuguse kuriteo kordumisel. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: juhid. Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teostada minimaalselt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam. Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ 15 politseioperatsioonide käigus 247333 kontrollitust oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti . o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud hakkavad käituma ühiskonnas seaduskuulekamalt, hoiduvad auto juhtimisest joobeseisundis, mis võib teisele isikule põhjustada õnnetuse korral raske tervisekahjustuse või surma. Seaduskuulekamalt käitutakse, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku tegevusvabadusele, teo eest on võimalik juhtimisõigus ära võtta senisest pikemalt. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et juhtide õiguskuulekus ei kasva, joobes juhtimine ei vähene. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki juhte, kes osalevad liikluses. Muudatus puudutab siiski väheseid juhte. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: juhid o Avalduv mõju: Kui isikute õiguskuulekus vaatamata ähvardavale karistusmäärale ei parane, vaid jääb samale tasemele või langeb, tähendab muudatus seda, et pikemalt juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole isikul võimalik jätkata töötamist töökohal, mis tal oli vabaduses. Seega väheneb oluliselt tema sissetulek. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et juhul, kui juhtimisõigus on isikule oluline ka tööalaselt, isik kas töötab autojuhina või on kodust tööle ja töölt koju liikumise ainsaks vahendiks auto, puudub võimalus ühistranspordi kasutamiseks, siis võib isik jääda töötuks. Kui isikul on perekond, siis halveneb ka perekonna toimetulek. 15 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 16 o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline. Muudatus puudutab väheseid juhte. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I. kohtud o Avalduv mõju. Kuna karistus on karmim, hakatakse otsuseid rohkem edasi kaebama ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Eesmärgiks on juhtimisõiguse tagasi andmine. Edasikaebamine toob kaasa koormuse kohtutele. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. Kõiki karistusi edasi ei kaevata, juhtimisõiguse äravõtmisel ei kohaldata maksimaalset määra, milleks on kolm aastat. 11.4. Kavandatav muudatus 4 Luua väärtegude osas võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks kui isik nõustub osalema sotsiaalprogrammis. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: juhid. Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teostada minimaalselt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam. Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ 16 politseioperatsioonide käigus 247333 kontrollitust oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti . Üldjoontes on olemasolevad uuringud leidnud, et sotsialiseerimisprogrammis osalenud alkoholiprobleemidega juhtide retsidiivsus on pärast programmis osalemist vähenenud ligikaudu 50% võrra kahest kuni viie aastani kestnud vaatlusperioodi vältel, võrreldes programmis mitteosalenud 17 juhtidega . 2016. a jaanuari alguses võttis Politsei- ja Piirivalveamet vastu riigihanke raames MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskus poolt läbi viidud pilootprojekti raporti. Projekti tulemused annavad kätte teejuhised liiklusohutuse sekkumismeetmete edasiseks arendamiseks Eestis. 2014. a maist kuni 2015. a juuni lõpuni viidi Lõuna- Eestis läbi rehabilitatsiooniprogrammi pilootprojekt, mille eesmärgiks oli hoida ära korduvaid liiklusrikkumisi. Kokku kaasati protsessi 293 isikut, kellest sekkumismeetodi 18 läbis 270 isikut. Programmis osalemise katkestas 23 isikut . o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt, hoiduvad auto juhtimisest kui on tarvitatud alkoholi. Kui isik vabastatakse karistusest tingimisi, on tal võimalik saada abi oma probleemi (alkoholi tarvitamine ja sellises olekus liikluses osalemine juhina) lahendamiseks. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et juhtide õiguskuulekus ei kasva, isikud ei nõustu osalema programmis, leides, et parem on maksta rahatrahvi või kanda aresti. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki juhte, kes osalevad liikluses. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: juhid 16 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 17 http://juss.just.sise/Siseveebi%20dokumendid/Intranet/Uuringud%20ja%20analüüsid/Joobes%20sõidukijuhtim ise%20eest%20kriminaalhooldusele%20suunatud%20isikute%20liiklusohutusprogrammis%20osalemise%20tule muslikkuse%20analüüs.pdf 18 https://jkoolitus.eu/images/blog/audit_raport.pdf 17 o Avalduv mõju: Kui isikud nõustuvad osalema programmis, on neil võimalik jätkata töötamist senisel töökohal. Tema sissetulek ei kannata karistusena määratud või mõistetud rahatrahvi või aresti tõttu. Saades abi oma probleemi lahendamiseks käitub juht edaspidi liikluses seaduskuulekalt ja seeläbi ei põhjustata liiklusõnnetusi, kus võib kannatada saada nii juht ise kui ka kaasliiklejad. Õnnetused mõjutavad majanduslikult kõiki õnnetuses osalejaid. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline. Juhid hakkavad käituma seaduskuulekamalt ja seetõttu on muudatust vaja rakendada minimaalselt. Isegi juhul, kui sihtrühmas saab olema palju liikmeid, siis tegemist on meetmega, mis on osalejatele kergemate ja loodetavasti positiivsemate tagajärgedega kui väärteokaristus, mis ei sunni juhte oma käitumist analüüsima, kriitilisemalt hindama. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust o Avalduv mõju. Kuna tekib juurde uus võimalus väärteomenetluses, siis tuleb kohtuvälistel menetlejatel hakata seda ka kohaldama. See tähendab väärteomenetluses täiendavat ajakulu, samuti ressursivajadust, mis tuleneb isikutega täiendavast kohtumisest kohtuvälise menetleja juures. Menetlejal tuleb selgitada, mida programmis osalemine endast kujutab, kui kaua isikul tuleb selles osaleda jne. Kiirmenetlust sellistel juhtudel rakendada ei saa, kõne alla tuleb üksnes üldmenetlus. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et kuigi juhid annavad nõusoleku programmis osalemiseks, jätavad nad selle pooleli. Juhtide õiguskuulekus ei kasva, isikud leiavad, et parem on maksta rahatrahvi või kanda arestikaristusest. See tähendab omakorda, et tingimisi kohaldatud karistus tuleb pöörata täitmisele. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki väärteomenetlusi, mida kohtuvälised menetlejad peavad läbi viima. Juhid, kes nõustuvad programmis osalema, käituvad loodetavasti korrektselt ning käivad kohal korralikult programmi lõppemiseni. Parandavad oma käitumist ja suhtumist ning tingimisi kohaldatud karistust ei ole tarvis täitmisele pöörata. Väärteomenetlusega tegeleb 115 politseiametnikku. Tegelik arv, keda see muudatus puudutab, on aga mõnevõrra suurem, kuna töökorralduslikult menetlevad ka kriminaalasjade uurijad võimalusel väärtegusid. o Mõju sihtrühm II: kohtud o Avalduv mõju. Kuna tekib juurde võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks, siis juhul, kui kohtuväline menetleja seda kohaldab, ei kaevata tõenäoliselt seda otsust kohtusse edasi. See tähendab kohtute töökoormuse vähenemist. Kui kohtuväline menetleja ei pea tingimisi vabastamise kohaldamist põhjendatuks, kaevatakse otsus edasi maakohtusse. Negatiivne mõju on see, et juhul, kui kohtuvälise menetleja siseveendumuse kohaselt ei ole karistusest tingimisi vabastamine põhjendatud ning süüdlast ei vabastata tingimisi, kaevatakse otsus edasi maakohtusse, taotletakse karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Edasikaebamine toob kaasa koormuse kohtutele. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, kohtuvälised menetlejad rakendavad muudatust õiglaselt, süüdlased nõustuvad programmis osalema, puudub vajadus otsuse edasikaebamiseks. 11.5. kavandatav muudatus 5 Sätestada liiklusseaduses vastutus joobeseisundis oleva sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest. Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: joobeseisundis juhi sõidukis kaassõitjad. Muudatus puudutab siiski eeldatavalt väikest kogust kaassõitjaid. Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud viimase 12 kuu jooksul 7% Eesti üle 14-aastasest elanikkonnast, sh on 3% viibinud joobes juhiga sõidukis 18 korduvalt. Sõidukis, mille juht on olnud alko- või narkojoobes, on viibinud sagedamini mehed ja 25 – 34-aastased sõitjad. 2015. aastal hukkus 14 ja sai vigastada 521 sõidukis kaasreisijat, valdavalt 19 sõiduautos . o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt, takistavad joobes juhte sõidukit juhtima asumisest, kui nad on tarvitanud alkoholi, hoiduvad sõitmast sellise juhiga, kes on ilmselgelt joobeseisundis. Joobes juhiga kaasasõitmine võib kaassõitjale endale põhjustada õnnetuse korral raske tervisekahjustuse või surma. Seaduskuulekamalt käitutakse, kuna rikkumise eest määratav karistus avaldab otsest survet isiku majanduslikule olukorrale, teo eest on võimalik karistada rahatrahviga. Kuigi rahatrahvi kavandatav suurus (kuni kümme trahviühikut) ei ole iseenesest suur, kaasnevad karistusega ka muud negatiivsed tagajärjed isiku jaoks. Nt kantakse tema andmed karistusregistrisse. Karistusregistri seaduse § 24 lõike 1 punkti 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi siis, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, on möödunud üks aasta. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et kaassõitjate suhtumine ei muutu, nende õiguskuulekus ei kasva. See suurendab kohtuväliste menetlejate (politsei), kohtute (eelkõige maakohtud), kohtutäiturite töökoormust (määratud või mõistetud rahatrahvi ei tasuta vabatahtliku tasumise ajal ning nõue tuleb edastada täitmiseks kohtutäiturile). Muudatus eeldab sihtrühma sihiteadlikku ümberkohanemist ja võib tekitada esialgu kohanemisraskusi, seda eeskätt alaealiste hulgas, kes ei teadvusta endale joobes juhi autos kaassõitmise ohte. Siinkohal tuleks tõsiselt kaaluda, kas välistada uue koosseisu kohaldamine alaealiste osas, arvestades et üldine suundumus on alaealiste mõjutamisele mitte väärteokaristuste vaid muude mõjutusvahenditega (nt lepitamine). o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki kaassõitjaid, kes osalevad liikluses. Lähtutakse eeldusest, et joobes juhi autos kaassõitjate hulk ei ole märkimisväärne. Samas ei ole võimalik selle kohta ka statistikat esitada, kuna käesoleval hetkel eraldi väärteokoosseisu kaassõitja vastutuse kohta ei ole. Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: joobeseisundis juhi sõidukis kaassõitjad o Avalduv mõju: Kui isikute õiguskuulekus ei parane, vaid jääb samale tasemele või langeb, tähendab muudatus seda, et lisandub väärteokorras karistatud isikute hulk, kes peavad oma teo eest tasuma karistusena määratud rahatrahvi. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et isikud ei tasu rahatrahvi ning see tähendab, et karistus tuleb asendada aresti või üldkasuliku tööga. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline. Kaassõitjate hulk, keda muudatus puudutab, ei saa olla märkimisväärselt suur. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I: kohtuvälised menetlejad, kes viivad läbi väärteomenetlust o Avalduv mõju. Kuna tekib juurde uus väärteokoosseis, siis tuleb kohtuvälistel menetlejatel hakata seda ka menetlema. Eelduslikult aga isikud saavad aru oma teo tagajärgedest, hoiduvad tervise kahjustamisest ning seetõttu selliseid tegusid pannakse toime harva. Isikud hoiduvad teo toimepanemisest tulenevalt teadlikkuse tõusust, st väärteokoosseisust hoolimata ja nii tuleb kohtuvälistel menetlejatel normi rakendada võimalikult vähesel määral. Seega on võimalik rohkem tähelepanu pöörata korrakaitsele. Selle tulemusena paraneb tervikuna ühiskonna heaolu. o Avalduv negatiivne mõju. Kuna luuakse uus väärteokoosseis, tuleb kohtuvälistel menetlejatel hakata seda ka menetlema. See tähendab täiendavat ajakulu ja ressursinõuet. Ebasoovitav risk on 19 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 19 kaassõitjate ning kohtuväliste menetlejate erinevad arusaamad sellest, kui ilmne ja arusaadav oli juhi joobes olek, kas see oli selgesti kaassõitja poolt arusaadav või mitte. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline. Mõju esinemise sagedus on väike, sest joobes juhi sõidukis kaassõitmisest loobutakse. Kui seda siiski tehakse, siis on kohtuvälistel menetlejatel olemas valmisolek uue väärteokoosseisu kohaldamiseks. Väärteomenetlusega tegeleb 115 politseiametnikku. Tegelik arv, keda see muudatus puudutab, on aga mõnevõrra suurem, kuna töökorralduslikult menetlevad ka kriminaalasjade uurijad võimalusel väärtegusid. o Mõju sihtrühm II: maakohtud o Avalduv mõju. Kuna luuakse uus väärteokoosseis, siis tuleb arvestada asjaoluga, et kaassõitjad siiski istuvad teadvalt joobeseisundis juhi sõidukisse ning seega panevad ka väärteo toime. Olles rahulolematud kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega, kaevatakse otsus edasi maakohtusse lähtudes VTMS §-st 114. o Kui kaassõitjad hakkavad otsuseid rohkem edasi kaebama ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse eesmärgiga määratud karistuse suuruse vähendamine või menetluse lõpetamine. Edasikaebamine toob kaasa koormuse ka ringkonnakohtutele ja Riigikohtule. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. Tõenäoliselt hakkab selliseid väärteoasju olema minimaalselt, kuna kaassõitjad teadvustavad endale täie tõsidusega need tagajärjed, mida purjus juhi autosse istumine tähendab, loobuvad joobes juhi sõidukisse istumast. Kõiki karistusi edasi ei kaevata. Mõju esinemise sagedus on väike, kui kohtuväline menetleja on teo toimepanemise tõendanud, ei vaidlusta väärteo toimepannud isikud seda kohtus. 11.6. kavandatav muudatus 6 Tugevdada kriminaalhooldusele allutatud joobes juhtimise eest süüdimõistetute järelevalve tingimusi ja nõudeid Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju. o Mõju sihtrühm I: juhid. o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et isikud käituvad ühiskonnas seaduskuulekamalt, hoiduvad alkoholi tarvitamisest siis, kui neile on pandud käitumiskontrolli ajal keeld alkoholi tarbida. Seaduskuulekamalt käitutakse, kuna rikkumise eest täitmisele pööratav karistus avaldab otsest survet isiku vabadusele. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et juhtide õiguskuulekus ei kasva. See suurendab vanglate töökoormust, kuna vanglas karistust kandvate süüdimõistetute arv suureneb. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on väheoluline, kui sihtgrupina arvestada kõiki juhte, kes osalevad liikluses. Muudatus puudutab siiski väheseid juhte. Liiklusjärelevalve 2015. aasta plaani kohaselt oli eesmärk teostada minimaalselt 700 000 alkoholijoobe kontrolli. Reaalseks kontrollide arvuks kujunes 889 701, mida oli 21% plaanitust enam. Kontrollide käigus avastati 7999 alkoholi piirmäära ületanud ja joobes mootorsõidukijuhti. Kontrollitute koguarvust moodustas see 0,89%. „Kõik puhuvad“ politseioperatsioonide käigus 247333 kontrollitust 20 oli alkoholi tarvitanud 1102 mootorsõidukijuhti . Mõju valdkond II: majanduslik mõju o Mõju sihtrühm I: juhid o Avalduv mõju: Kui isikute õiguskuulekus vaatamata ähvardavale karistusmäärale ei parane, vaid jääb samale tasemele või langeb, tähendab muudatus seda, et isik, kes on karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, ei ole võimeline vabaduses käituma seaduskuulekalt, tarbib alkoholi ja sellises seisundis asub sõidukit juhtima. Kui isik karistus pööratakse täitmisele, isik suunatakse vanglasse 20 http://www.mnt.ee/public/Liiklusaasta_2015_kokkuvote.pdf 20 karistust kandma, väheneb oluliselt tema sissetulek. Reaalset vanglakaristust kandes ei ole isikul võimalik jätkata töötamist töökohal, mis tal oli vabaduses. Seega väheneb oluliselt tema sissetulek. Vastavalt vangistusseaduse § 43 lõikele 2 on kinnipeetava töötasu vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Seega halveneb isiku majanduslik toimetulek oluliselt võrreldes vabaduses viibimisega. Muudatusega kaasnev ebasoovitav risk on see, et vangistust kandes on isiku sissetulek minimaalne või puudub üldse. Kui isik ei teeni, ei laeku tema sissetulekutelt makse riigieelarvesse. Kui isikul on perekond, siis halveneb ka perekonna toimetulek. o Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline, muudatus puudutav väheseid juhte, kes vaatamata keelule siiski astuvad sellest üle ning nende karistus tuleb pöörata reaalselt täitmisele. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm I. kohtud o Avalduv mõju. Kuna kriminaalhooldajad hakkavad pöörduma rohkem erakorraliste ettekannetega kohtute poole, kohtud pööravad vangistuse täitmisele, hakatakse otsuseid rohkem edasi kaebama ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Eesmärgiks on määratud vangistusest vabastamine. Edasikaebamine toob kaasa koormuse kohtutele. o Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. Isikud muudavad oma käitumist mitte normide ranguse, vaid seetõttu, et annavad järjest rohkem endale aru oma tegevuse ohtlikkusest kaasliiklejatele. Seda tehakse üldise liikluskäitumise paranemise tõttu. Käitutakse seaduskuulekamalt ning vajadus käitumise mõjutamiseks karistamise kaudu on minimaalne. Juhul, kui riigi sunnivõimu sekkumine osutub siiski möödapääsmatuks, ning süüdlasi tuleb karistada, siis allutakse pigem siiski korrektselt käitumiskontrolli nõuetele, ei tarvitata alkoholi, ei sõideta lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224). Seega puudub vajadus olulisel määral suurendada erakorraliste ettekannete esitamist kohtutele. Kõiki karistusi ei kaevata edasi kõrgemasse kohtusse. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne ettevõtete ja kodanike halduskoormuse kasvu. Väljapakutud lahendused ei too kaasa nõuet täiendavate aruannete vmt esitamiseks, täitmiseks. Uute kuriteo- või väärteokoosseisude loomine suurendab aga kohtuvälise menetleja, prokuratuuri ja kohtu töökoormust. 13. Edasine mõjude analüüs Edasist mõjude analüüsi ei kavandata kuna enamus muudatusi on oma olemuselt väheolulised, mõjutavad üksnes väikest osa ühiskonnast. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 14. Valitav lahendus Pakutud lahendustest valitakse välja kuus: 1. Kehtestada karmim karistus ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise eest, kui sõidukit juhiti joobeseisundis. 2. Kehtestada karmim karistus korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning näha sellise korduva rikkumise eest karistuse tingimisi mõistmisel ette kohustuslik osaline reaalne vangistus. 3. Näha ette kohustuslik juhtimisõiguse äravõtmine joobeseisundis sõidukijuhtimise korral või niisuguse kuriteo kordumisel. 4. Luua väärtegude osas võimalus karistusest tingimisi vabastamiseks kui isik nõustub osalema sotsiaalprogrammis või ravil. 21 5. Sätestada liiklusseaduses vastutus joobeseisundis oleva sõidukijuhi juhitavas sõidukis teadliku kaasasõitmise eest. 6. Tugevdada kriminaalhooldusele allutatud joobes juhtimise eest süüdimõistetute järelevalve tingimusi ja nõudeid. 14.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 14.2. Muudatused tehakse senise x seaduse struktuuris 14.3 Selgitus Uute tervikseaduste koostamine ei ole vajalik, sest muudatustega ei kavandata kogu karistusõiguse ja väärteomenetluse põhimõtete muutmist. Kavandatavad muudatused hõlmavad üksikuid paragrahve karistusseadustikus, karistusregistri seaduses, liiklusseaduses ja väärteomenetluse seadustikus. 15. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Karistusseadustik Karistusregistri seadus Liiklusseadus Väärteomenetluse seadustik 16. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile, Prokuratuurile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile, Eesti Advokatuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Sisekaitseakadeemiale, Õiguskantslerile, Riigikohtule, ringkonnakohtutele, maakohtutele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, vanglatele, Eesti Arstide Liidule, MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskusele, Eesti Autokoolide Liidule. 17. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata. 18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Kontseptsiooni ei koostata kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 19. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg Konsultatsioonid pärast eelnõu tööversiooni ja seletuskirja esialgse versiooni valmimist toimuvad asjaomaste osapooltega. 20. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg mai-juuni 2016 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2017 22. Vastutavate ametnike nimed ja Einar Hillep (karistusõiguse- ja menetluse talituse nõunik, kontaktandmed (sh nii sisulise kui [email protected], 620 8222), juriidilise analüüsi teinud ametnikud) Andri Ahven (analüüsitalituse nõunik, [email protected], 620 8246) 22 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 06.04.2016 Registreerimise number: 8-1/2903. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee

Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →

Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Tartu Ringkonnakohus · 7. aprill 2016

Viit: 10-3/16/33-1
Registreeritud: 7. aprill 2016
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2016
Vastutaja: Maigi Ermel (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)